TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w95 1/3 dib. 14-18
  • Tukumbajayi diditshipa dietu “dituku dionso”

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tukumbajayi diditshipa dietu “dituku dionso”
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshilejilu tshipuangane
  • Bilejilu bidimuiji
  • Mmuanyi muonso anyi?
  • Baditshipe—kudi nganyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
  • Udi ukumbaja tshidi didifila diebe kudi Nzambi dilomba anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2001
  • Tshiudi ne bua kudilambuila kudi Yehowa
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2010
  • Didilambula ne budikadidi bua disungula
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1995
w95 1/3 dib. 14-18

Tukumbajayi diditshipa dietu “dituku dionso”

“Biasua muntu kundonda, adipidie ne atuale mutshi wende wa tshinyongopelu dituku dionso ne andonde tshiendelele.”​—LUKA 9:23, NW.

1. Mmushindu kayi umuepele utudi mua kupima dilubuluka dietu bu bena nkristo?

“TUVUA menemene bantu baditshipe anyi?” Diandamuna ku lukonko elu, bilondeshile John F. Kennedy, mfumu wa 35 wa ditunga dia Etats-Unis, ntshimanyinu mu dipima dilubuluka dia aba badi ne mianzu mu midimu ya mbulamatadi. Lukonko elu ludi mua kuambuluisha ne diumvuija diondoke bu diteta bua dilubuluka dietu bu ba-ministre bena nkristo.

2. Mmunyi mudi nkonga-miaku kampanda umvuija muaku “diditshipa”?

2 Kadi, diditshipa ntshinyi? Nkonga-miaku wa Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary udi udiumvuija bu “tshienzedi anyi tshilele tshia kuditshipa kudi tshintu tshia bu-nzambi anyi kudi mudimu wa tshijila,” “didifila anyi diditeka ku luseke bua tshipatshila tshia pa buatshi,” “didifila dia didipua muoyo.” John F. Kennedy wakatumika pamu’apa ne muaku eu bua kumvuija “didifila dia didipua muoyo.” Bua muena nkristo, diditshipa didi diumvuija kupita apu.

3. Diditshipa dia buena nkristo ntshinyi?

3 Yezu Kristo wakambila balongi bende ne: “Biasua muntu kundonda, adipidie ne atuale mutshi wende wa tshinyongopelu ne andonde tshiendelele.” (Matayi 16:24, NW) Kutekibua ku luseke bua mudimu wa Nzambi kakuena kulomba anu ditendelela mu Dialumingu anyi dîba dia dikumbula muaba kampanda wa ntendelelu to. Kudi kutangila nsombelu mujima wa muoyo wa muntu. Kuikala muena nkristo kudi kumvuija kudipidia anyi kudibenga eku usadila Nzambi uvua Yezu Kristo musadile, Yehowa. Kusakidila apu, muena nkristo udi utuala “mutshi wa tshinyongopelu” wende pa kudikankamika kumpala kua dikenga kayi dionso didi muntu mua kupetangana nadi bualu mmulondi wa Kristo.

Tshilejilu tshipuangane

4. Batismo wa Yezu uvua tshimanyinu tshia tshinyi?

4 Patshivuaye pa buloba, Yezu wakaleja tshidi kuditshipa kudi Yehowa kumvuija. Nyanji yende ivua: “Mulambu nansha dipa kuvua mubisue, kadi wakandongoluela mubidi.” Pashishe wakasakidila ne: “Monaku! Ndi mvua (mu muvungu wa mukanda mudibo bafunde bualu buanyi meme) bua kuenza disua diebe, Ô Nzambi.” (Ebelu 10:5-7, NW) Bu muvuaye umue wa ku bena tshisamba tshiditshipe, uvua muditshipe kudi Yehowa ku diledibua. Kabidi, ku ntuadijilu kua mudimu wende wa pa buloba, wakadifila bua batismo bu tshimanyinu tshia didileja diende bua kuenza disua dia Yehowa, buende yeye mu disua adi muvua dilambudibua dia muoyo wende bu mulambu wa tshia-bupikudi. Nunku wakashiya tshilejilu bua bena nkristo kuenzabu tshintu kayi tshionso tshidi Yehowa musue.

5. Mmunyi muakaleja Yezu mmuenenu wa tshitembu wa bintu bia ku mubidi?

5 Kunyima kua batismo wende, Yezu wakalonda njila wa muoyo wakamufikisha ndekelu wa bionso too ne ku lufu bu mulambu. Kakaditua mu dikeba dia bubanji anyi nsombelu wa bena kantu ku bianza nansha. Bishilangane, mudimu wende uvua tshitupa tshitambe bunene tshia nsombelu wende. Wakabela balongi bende ne: “tungunukayi ne kukeba diambedi bukalenge ne buakane buende,” ne yeye nkayende wakakumbaja mêyi aa. (Matayi 6:33, NW) Ke bua tshinyi, dimue edi wakamba ne: “Mibuabua idi ne mena ai, nyunyu ya mulu idi ne masua ai; kadi Muana wa muntu kena ne ha kuladika mutu wandi.” (Matayo 8:20) Uvua mua kuikala muakaje malongesha ende bua kupetela mfranga kudi balondi bende. Bu muvuaye muena mabaya uvua mua kumbusha ku mudimu wende wa buambi dîba bua kuenzaye tshintu kampanda tshilengele tshia kusumbisha bua kupetaye ndambu wa binjanja bia mpalata bia pa mutu. Kadi kakatumika ne nzanzu yende bua kukeba bubanji bua ku mubidi to. Bu mutudi basadidi ba Nzambi baditshipe, tutu tuidikija Yezu pa kuikala ne mmuenenu muakane wa bintu bia ku mubidi anyi?​—Matayo 6:24-34.

6. Mmunyi mutudi mua kuidikija Yezu pa kuikala basadidi ba Nzambi badipue muoyo, baditshipe?

6 Pa kuteka mudimu wende kudi Nzambi pa muaba wa kumpala, Yezu kakakeba bua kukumbaja bipatshila biende nkayende to. Nsombelu wende munkatshi mua bidimu bisatu ne tshitupa bia mudimu wende wa patoke uvua wa didipua muoyo. Dimue edi, kunyima kua dituku dijima dia mudimu wa bungi, kakuyi nansha kudisumbila dîba bua kudia biakudia, Yezu uvua anu usua bua kulongesha bantu bavua “bapungile ne batangalakangane bu mikoko kayiyi ne muyilami.” (Matayi 9:36, NW; Mâko 6:31-34) Nansha muvuaye “mupungile ne luendu,” wakatuadija kuakula ne mukaji muena Samariya wakalua ku mpokolo wa mâyi wa Yakoba mu Sishare. (Yone 4:6, 7, 13-15, Muanda Mulenga) Uvua pa tshibidilu uteka dikala-bimpe dia bakuabu kumpala kua diende nkayende. (Yone 11:5-15) Tudi mua kuidikija Yezu pa kupua muoyo ne kalolo kuonso bipatshila bietu nkayetu bua kusadila Nzambi ne bakuabu. (Yone 6:38) Pa kuela meji pa mushindu utudi mua kutamba kusankisha Nzambi pamutu pa kuenza anu bikese bidi bilombibue, netukumbaje diditshipa dietu.

7. Mmunyi mutudi mua kuidikija Yezu pa kuambika pa tshibidilu Yehowa butumbi?

7 Yezu kavua nansha bia munyi ukoka ntema kudiye nkayende mu diambuluisha bantu to. Uvua muditshipe kudi Nzambi bua kuenza disua Diende. Nunku uvua pa tshibidilu utabalela bua se: Yehowa, Tatuende, apete butumbi buonso bua tshintu kayi tshionso tshivua tshikumbajibua. Pakamubikila mfumu kampanda ne: “Mulongeshi Muimpe,” pa kutumika ne muaku “muimpe” bu muanzu, Yezu wakamululamija pa kuamba ne: “Kakuena muntu muimpe pa kumbusha Nzambi.” (Luka 18:18, 19, NW; Yone 5:19, 30) Bu Yezu, tudiku badiakaje bua kupa Yehowa butumbi butulamika anyi?

8. (a) Bu muvuaye muntu muditshipe, mmunyi muakadiabulula Yezu ne bulongolodi ebu? (b) Mmunyi mutudi ne bua kumuidikija?

8 Mu nsombelu wende wa diditshipa pa buloba, Yezu wakaleja ne: uvua muditeke ku luseke bua mudimu wa Nzambi. Wakadilama mukezuke bua se: amone mua kudifila bu “Muan’a Mukoko kayi kalema ne kayi katoba” bua kuikala mulambu wa tshia-bupikudi. (1 Petelo 1:19, NW; Ebelu 7:26) Wakatumikila mêyi wonso a Mikenji ya Mozese, nunku wakakumbaja Mikenji ayi. (Matayo 5:17; 2 Kolinto 1:20) Wakakumbaja dilongesha diende nkayende pa nsombelu wa tshitembu. (Matayo 5:27, 28) Muntu nansha umue kavua mua kubinga mu dimubanda se: uvua ne bipatshila bibi. Eyowa, “wakakina dipetula dia mikenji.” (Ebelu 1:9, NW) Bu mutudi bapika ba Nzambi, tuidikijayi Yezu pa kulama mioyo yetu ne bipatshila bietu bikezuke ku mêsu kua Yehowa.

Bilejilu bidimuiji

9. Nku didimuija kayi kudi Paulo utuma meji, ne bua tshinyi tudi ne bua kuangata tshilejilu etshi ne mushinga?

9 Bibengangane ne tshilejilu tshia Yezu, tudi ne tshilejilu tshidimuiji tshia bena Izalele. Nansha kunyima kua bamane kuamba ne: bavua ne bua kuenza bionso bivua Yehowa mubambile bua kuenza, bakapangila bua kuenza disua diende. (Danyele 9:11) Mupostolo Paulo wakakankamija bena nkristo bua kulongela ku tshiakenzekela bena Izalele. Tuanjibi kukonkonona amue malu akafunkuna Paulo mu mukanda wende wa kumpala kudi bena Kolinto ne tumone mateyi kayi adi ne bua kuepukibua kudi basadidi baditshipe ba Nzambi mu tshikondo tshietu etshi.​—1 Kolinto 10:1-6, 11.

10. (a) Mmunyi muvua bena Izalele ne ‘nkuka mibi’? (b) Bua tshinyi bena Izalele musangu muibidi wakanunganabu bua biakudia bakatamba kuakanyina dinyokibua, ne ntshinyi tshitudi mua kulongela ku tshilejilu etshi tshidimuiji?

10 Diambedi, Paulo wakatudimuija bua katuikadi “ne nkuka mibi.” (1 Kolinto 10:6, Muanda Mulenga) Abi bidi mua kukuvuluija tshikondo tshiakadiabakena bena Izalele bua muakapetabu anu mana patupu bua kudia. Yehowa wakabatumina nyunyu ya tulumbu. Tshintu tshia muomumue tshiakabenzekela tshidimu bu tshimue kumpala mu tshipela tshia Sina, diambedi bena Izalele kabayi banji kumanyisha diditshipa diabu kudi Yehowa. (Ekesode 16:1-3, 12, 13) Kadi nsombelu kavua menemene wa muomumue to. Pakafila Yehowa nyunyu ya tulumbu bua musangu wa kumpala, kakanyoka bena Izalele bua dinungana diabu to. Kadi, bua musangu eu, nsombelu uvua mushilangane. “Munyinyi utshivua munkatshi mua mênu abo, diambedi kawuyi muanji kutamfunyibua, pakatema tshiji tshia Yehowa bua bantu, ne Yehowa wakatuadija kututa bantu ne dishibeya dinene menemene.” (Nomba 11:4-6, 31-34, NW) Ntshinyi tshiakashintuluka? Bu mukavuabu tshisamba tshiditshipe, bavua mpindieu bangatshibua bu bantu badi badiambuile bujitu bua bienzedi biabu. Dibula diabu dia dianyisha bua bintu biakabapesha Yehowa diakabafikisha too ne ku didiabakena bua Yehowa, nansha muakalayabu bua kuenza tshionso tshivua Yehowa muakule! Lelu’eu kudi didiabakena dia muomumue pa bidi bitangila mesa a Yehowa. Bakuabu kabena banyisha bintu bia mu nyuma bia Yehowa ku butuangaji bua “mupika wa lulamatu ne wa budimu.” (Matayi 24:45-47, NW) Kadi, kupu muoyo ne: diditshipa dietu didi ditulomba bua kuvuluka ne disakidila dionso tshidi Yehowa mutuenzele ne kuanyisha biakudia bia mu nyuma bidi Yehowa utupetesha.

11. (a) Mmunyi muakanyanga bena Izalele ntendelelu wabu ne ditendelela mpingu? (b) Mmunyi mutudi mua kuikala benzeja kudi mushindu kampanda wa ditendelela mpingu?

11 Pashishe, Paulo wakadimuija ne: “Kanubangi kabidi kutendelela mpingu bu muakenza bamue ba munkatshi muabo.” (1 Kolinto 10:7, Muanda Mulenga) Apa kakuyi mpata mupostolo uvua utuma lungenyi ku ditendelela dia kana ka ngombe diakenzeka katupa kîpi kunyima kua bena Izalele bamane kudia tshiovo ne Yehowa ku Mukuna wa Sinai. Udi pamu’apa mua kuamba ne: ‘Bu mundi musadidi muditshipe wa Yehowa, nansha musangu umue tshiakudibuejakaja mu ditendelela mpingu to.’ Kadi, bambisha ne: bilondeshile mmuenenu wa bena Izalele, kabavua balekele kutendelela Yehowa to; kadi, bakabueja ditendelela dia kana ka ngombe​—tshintu tshia muengu kudi Nzambi. Ntshinyi tshiakenjibua mu mushindu’eu wa ntendelelu? Bantu bakafila milambu kumpala kua kana ka ngombe, ne pashishe “Bakashikama bua kudia ne bua kunua, bakabika bua kunaya.” (Ekesode 32:4-6) Lelu’eu, bamue badi mua kudiamba mudibu batendelela Yehowa. Kadi nsombelu yabu idi mua kuikala mishindamene, kabiyi pa ntendelelu wa Yehowa, kadi pa disanka dia ku bintu bia bulongolodi ebu, ne badi bidikija bua kushindamija mudimu wabu kudi Yehowa pa bintu ebi. Bushuwa, ebi ki mbinekesha bu diinamina kana ka ngombe ka ngolo, kadi ki mbishilangane menemene to. Kuvuija lukuka luebe nkayebe nzambi nkubengangane bikole ne dikumbaja diditshipa diebe kudi Yehowa.​—Filipoi 3:19.

12. Ku bualu bumona bua bena Izalele ne Baala wa ku Peore, ntshinyi tshitudi tukulongela pa bidi bitangila didipidia dietu?

12 Mushindu kampanda wa dijikija lutetuku wakatedibua kabidi mu tshilejilu tshidimuiji tshidi tshilonda tshiakatela Paulo. “Katuena ne bua kudifila ku tshiendenda tshia masandi, bu muakenza bamue ba munkatshi muabo ne bantu binunu makumi abidi ne bisatu bakafua dituku dimue.” (1 Kolinto 10:8, Muanda Mulenga) Bena Izalele, balobesha kudi masanka a ku tshiendenda tshia masandi mapetesha kudi bana ba bakaji bena Moabe, bakafikishibua too ne ku ditendelela Baala wa ku Peore mu Shitima. (Nomba 25:1-3, 9) Kudipidia bua kuenza disua dia Yehowa kudi kulomba dianyisha mêyi-maludiki ende bua tshidi tshikezuke bilondeshile nsombelu wa tshitembu. (Matayo 5:27-30) Mu tshikondo etshi tshia dinyanguka dia mêyi-maludiki, mbatuvuluije mushinga wa kudilama bakezuke ku mishindu kayi yonso ya nsombelu udi kayi wa tshitembu, pa kukokela bumfumu bua Yehowa bua kupangadija tshidi tshimpe ne tshidi tshibi.​—1 Kolinto 6:9-11.

13. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Finease tshituambuluisha bua kujingulula tshidi diditshipa kudi Yehowa diumvuija?

13 Nansha muakapona bavule mu buteyi bua tshiendenda tshia masandi mu Shitima, bakuabu bakakumbaja diditshipa dia tshisamba kudi Yehowa. Ku buonso buabu, Finease uvua muntu wa pa buende mu mitalu. Pakamonaye kapita kampanda muena Izalele ulua ne mukaji muena Madian mu ntenta wende, diakamue Finease wakangata difuma mu bianza biende ne kubatubulaye nadi. Yehowa wakambila Mozese ne: “[Finease, NW] . . . wakalekesha tshiji tshianyi kudi Bena Isalele, bualu [wakabenga kupungakana ditembangana nanyi, NW] munkatshi muabo, nunku tshiakashiha Bena Isalele bonso ne mukau wanyi.” (Nomba 25:11) Kubenga kupungakana ditembangana ne Yehowa​—ke tshidi diditshipa diumvuija. Katuena ne bua kushiila tshintu kayi tshionso muaba udi diditshipa kudi Yehowa ne bua kuikala nawu mu mitshima yetu nansha. Mitalu yetu bua Yehowa neyitusake bua kulama tshisumbu tshikezuke pa kumanyisha mpekatu munene wa tshiendenda tshia masandi kudi bakulu, katuyi tumupungakana.

14. (a) Mmunyi muakatetshibua Yehowa kudi bena Izalele? (b) Mmunyi mudi diditshipa dijima kudi Yehowa dituambuluisha bua kubenga “kupungila”?

14 Paulo wakatuma meji ku tshikuabu tshilejilu tshidimuiji: “Katuena ne bua kuteta [Yehowa, NW], bu muakenza bamue ba munkatshi muabo ne bakashipibua kudi nyoka.” (1 Kolinto 10:9, Muanda Mulenga) Apa Paulo uvua wakula bua tshikondo tshiakadiabakena bena Izalele bua Nzambi kudi mozese “pakatuadijabu kupungila ne luendu.” (Nomba 21:4, NW) Ukadiku mumane kuenza ditupakana adi anyi? Pawakaditshipa kudi Yehowa, uvua wela meji ne: Armagedon ukavua pabuipi menemene anyi? Lutulu lua Yehowa luatambi kulepa kupita muuvua utekemena anyi? Vuluka, katuakaditshipa kudi Yehowa anu bua lupolo lua tshikondo anyi anu too ne ku Armagedon to. Diditshipa dietu didi ditungunuka kashidi. Nunku, pashishe, “Katulekedi kuenza malu adi mempe, bualu netunowe pakumbana tshikondo tshijadika, bituikala katuyi bapungile.”​—Galatia 6:9, NW.

15. (a) Bena Izalele bakanungana bua nganyi? (b) Mmunyi mudi diditshipa dietu kudi Yehowa ditusaka bua kunemeka bumfumu bua teokrasi?

15 Ndekelu wa bionso, Paulo wakadimuija ku dilua “banunganyi” bua basadidi bateka kudi Yehowa. (1 Kolinto 10:10, NW) Bena Izalele bakanungana bikole bua Mozese ne Aron pakatuala batentekedi 10 pa 12 bakatumibua bua kukonkonona ditunga dia Kanana luapolo mibi. Bakakula kabidi ne bua diumbusha Mozese pa muaba wende wa bu-mulombodi wabu ne kualukila ku Ejipitu. (Nomba 14:1-4) Lelu’eu, tutu tuanyisha bulombodi butupetesha ku buenzeji bua spiritu munsantu wa Yehowa anyi? Pa kutangila dibodiama dia bintu didi pa mêsa a mu nyuma mapetesha kudi kasumbu ka mupika wa lulamatu ne wa budimu, bidi bimueneka patoke ne: kuoku ke kadi Yezu utumika naku bua kuabanya “biakudia pa tshikondo tshiakane.” (Matayi 24:45, NW) Diditshipa dienza ne anyima mujima kudi Yehowa didi ditulomba bua kuleja kanemu bua basadidi bende bateka. Katuvu bu banunganyi ba buena lelu badi bakudimuke kudi mulombodi mupiamupia, mu ngakuilu wa mu tshimfuanyi, bua kubalukijaye mu bulongolodi ebu.

Mmuanyi muonso anyi?

16. Mbimpe bua basadidi ba Nzambi baditshipe badiebeje nkonko kayi?

16 Bena Izalele kabavua mua kupona mu ntupakanyi minenanenayi ya mushindu’eu bu buobu bavuluke ne: diditshipa diabu kudi Yehowa divua dia kashidi. Bishilangane ne bena Izalele babule lulamatu aba, Yezu Kristo wakakumbaja diditshipa diende too ne ku ndekelu. Bu mutudi balondi ba Kristo, tudi tuidikija tshilejilu tshiende tshia didifila dienza ne anyima mujima, bikale ne muoyo “kabitshiyi bua nkuka ya bantu, kadi bua disua dia Nzambi.” (1 Petelo 4:2, NW; fuanyikija ne 2 Kolinto 5:15.) Disua dia Yehowa lelu’eu didi se: “bantu ba mishindu yonso bapandishibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela.” (1 Timote 2:4, NW) Ne tshipatshila atshi, tudi ne bua kumanyisha “lumu luimpe elu lua bukelenge” kumpala kua dilua dia nshikidilu. (Matayo 24:14) Mmadikolela bungi munyi atutu tuenza bua mudimu eu? Mbimpe bua tudiebeje ne: ‘Mmuanyi muonso anyi?’ (2 Timote 2:15) Nsombelu mmishilashilangane. Yehowa udi usankishibua bua bamusadile “bilondeshile tshidi muntu natshi, kadi ki mpa tshidiye kayi natshi.” (2 Kolinto 8:12, NW; Luka 21:1-4) Muntu nansha umue kêna mua kupima buondoke ne bulelela bua diditshipa dia mukuabu. Muntu yonso udi ne bua kutshinka yeye muine bualabale bua didifila diende nkayende kudi Yehowa. (Galatia 6:4) Dinanga dietu bua Yehowa didi ne bua kutusaka bua kudiebeja ne: ‘Mmunyi mundi mua kusankisha Yehowa?’

17. Ndiumvuangana kayi didi pankatshi pa didifila ne dianyisha? Fila tshilejilu.

17 Didifila dietu kudi Yehowa didi ditamba kuondoka padi dimuanyisha dietu didiunda. Nsongalume wa bidimu 14 muena Japon wakaditshipa kudi Yehowa ne kuleja tshimanyinu tshia diditshipa edi ku batismo wa mâyi. Kunyima, wakasua bua kutungunuka ne malonga mu université ne kulua muena malu a sianse. Kavua musangu nansha umue wela meji ku mudimu wa ku dîba ne ku dîba, kadi bu muvuaye musadidi muditshipe, kavua usua kulekela Yehowa ne bulongolodi buende budi bumueneka nansha. Bua kukumbaja tshipatshila tshiende tshia mudimu, wakabuela mu université kampanda. Muaba awu wakamona bena mapolome a université bikale babambidika bua kutshipa muoyo wabu mujima kudi kumpanyi yabu anyi kudi malonga abu. Wakadiebeja ne: ‘Ntshinyi tshindi ngenza muab’eu? Ndiku mua kuipatshila nsombelu wabu wa muoyo ne kuditshipa kudi mudimu wa ku mubidi anyi? Tshiena mumane kuditshipa kudi Yehowa anyi?’ Ne dianyisha diasulula, wakalua mpanda-njila wa pa tshibidilu. Dijingulula dia diditshipa diende diakuondoka bikole ne kumusakadi ku dipangadija mu mutshima wende bua kuya muaba kayi wonso uvuabu nende dijinga. Wakabuela mu Kalasa ka Dilongesha Mudimu ne kupetaye mudimu bua kusadila bu misionere mu ditunga dienyi.

18. (a) Mbintu bungi munyi bidi diditshipa dietu ditangila? (b) Ndifutu kayi ditudi mua kunowa ku diditshipa dietu kudi Yehowa?

18 Diditshipa didi ditangila nsombelu wetu mujima. Tudi ne bua kudipidia ne kulonda “dituku dionso” tshilejilu tshilenga tshia Yezu. (Luka 9:23) Bu mutudi badipidie, katutu tulomba Yehowa dianyisha bua kupeta diikisha nansha. Nsombelu yetu idi itumikila mêyi-maludiki a Yehowa matekela basadidi bende. Nansha mu malu mutudi mua kudisunguila, mbimpe bua tuetu kumona né tudi tuenza muetu muonso bua kuikala ne muoyo mutshipila Yehowa. Bu mutudi tumusadila dituku dionso, pa kuenza muetu muonso bua kumusankisha, netulubuluke bu bena nkristo ne netubeneshibue ne mimuemue ya dianyishibua dia kudi Yehowa, Eu udi muakanyine didifila dietu dienza ne anyima mujima.

Udi mua kumvuija anyi?

◻ Ntshinyi tshivua diditshipa dilomba bua Yezu Kristo?

◻ Bua tshinyi tudi ne bua kuepuka kunungana bua Yehowa?

◻ Mmunyi mutudi mua kuepuka kulekelela mushindu kampanda wa ditendelela mpingu udibueja mu musokoko mu nsombelu yetu?

◻ Mpa kuvuluka tshinyi patuapeta diambuluisha bua kubenga “kupungila” mu dienza disua dia Nzambi?

[Tshimfuanyi mu dibeji 17]

Bena nkristo baditshipe ‘kabatu balekela kuenza malu mempe’

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu