Nowele wa lelu—Miji yende
BUA miliyo ya bantu pa buloba bujima, mufikilu wa Nowele utu tshikondo tshia mu tshidimu tshia disanka dia bungi. Ntshikondo tshia didia dia mpatshi, bilele bia kale bianyisha, ne didisangisha pamue dia bena mu dîku. Tshibilu tshia Nowele tshitu kabidi dîba didi balunda ne balela basanka mu dishintakaja tukanda tua disekelelangana natu ne mapa.
Kadi, kudi bidimu 150 patupu, Nowele uvua tshibilu tshia munga mushindu. Mu mukanda wende (The Battle for Christmas), Stephen Nissenbaum, profesere wa malu a kale, udi ufunda ne: “Nowele . . . uvua tshikondo tshia bunuavi tshivuabu banji kulekela mutantshi muipi mikenji ivua ilombola nsombelu wa mu bantu bua kunyemena ku disanka dia ‘karnavale’ kadiyi kukanda, didi mushindu mukuabu wa Dibidi dia Mafuta dia mu Tshisua-munene.”
Bua aba badi bangata Nowele ne ditshina ne kanemu, diumvuija edi didi mua kubalubakaja. Bua tshinyi muntu udi mua kunyanga tshibilu tshidi ne tshipatshila tshia kuvuluija diledibua dia Muana wa Nzambi? Diandamuna didi mua kukukemesha.
Tshishimikidi tshinyanguke
Biangatshile ku mbangilu wende mu siekele muinayi, kutu dikokangana pa bidi bitangila Nowele. Tshilejilu, kuvua tshilumbu tshia dituku diakalelabu Yezu. Bu mudi Bible kayi usunguluja dituku anyi ngondo muine wa diledibua dia Kristo, bakafila mulongolongo wa matuku. Mu siekele muisatu, kasumbu kampanda ka bena teoloji ba mu Ejipitu kakateka dituku edi mu dia 20 Lumungulu, pavua eku bakuabu banyisha matuku a kumpala, bu mudi dia 28 Luabanya, dia 2 Tshisanga anyi dia 19 Tshisanga. Bu mu siekele wa 18, bakateka diledibua dia Yezu mu ngondo yonso ya tshidimu! Nenku, mmunyi muakasungulabu ndekelu wa bionso dia 25 Tshisua-munene?
Bashikuluji ba bungi badi bitaba ne: dituku dia 25 Tshisua-munene bakaditeka kudi Ekleziya Katolike bu dituku diakalelabu Yezu. Bua tshinyi? Tshibungu kampanda tshidi tshiamba ne: “Pamu’apa kabingila kadi nangananga se: bena nkristo ba kumpala bavua bajinga bua dituku adi dipetangane ne difesto dia bampangano bena Roma divua dileja ‘dituku dia diledibua dia dîba kadiyi kutshimuna.’” (The New Encyclopædia Britannica) Kadi bua tshinyi bena nkristo bakakengeshabu bibiabibi kudi bampangano munkatshi mua siekele mipite pa ibidi ne ndambu bavua mua kukokela babakengeshi babu mutantshi kawanji kulepa?
Dinyanguka didi dibuela
Mu siekele wa kumpala, mupostolo Paulo wakadimuija Timote ne: “bantu babi ne badingi ba bakuabo” bavua ne bua kudifinya mu tshisumbu tshia bena nkristo ne kupambuisha bavule. (2 Timote 3:13) Butontolodi ebu bunene buakatuadija panyima pa lufu lua bapostolo. (Bienzedi 20:29, 30) Panyima pa dikudimuka dia mafi dia Constantin mu siekele muinayi, bampangano bavule bakabuela mu mushindu mukuabu wa Buena-nkristo au wakatumba tshikondo atshi. Ntshipeta kayi tshivuaku? Mukanda kampanda udi wamba ne: “Kasumbu kashadile ku bunene ka bavua bushuwa bena kuitabuja ba muoyo umue kakajimina mu tshisumbu tshinenanenayi tshia bavua badiamba bena nkristo.”—Early Christianity and Paganism.
Mêyi a Paulo avua malelela! Bivua anu bu se: bavua benda bamina Buena-nkristo bulelela kudi dinyanguka dia bumpangano. Ne kakuvua muaba mukuabu uvua dinyanguka edi ditamba kumueneka kupita mu musekelelu wa bibilu.
Bulelela, musekelelu umu’epele udibu batumine bena nkristo dîyi bua kulonda udi anu Didia dia Dilolo dia Mukalenge. (1 Kolinto 11:23-26) Bu muvua bilele bia ditendelela bimfuanyi bisuikakaja ku mafesto a bena Roma, bena nkristo ba kumpala kabavua babuelamu. Bua kabingila aka, bampangano ba mu siekele muisatu bavua batobolola bena nkristo, babamba ne: “Kanutu nuya miaba idibu baleja bintu; kanutu nuditatshisha bua kudileja mu bantu; nutu nubenga didia dinene dia mu tshi-bungi, ne nukina dikokangana mu malu a tshijila.” Ku lunga luseke, bampangano bavua baditambisha ne: “Tudi tutendelela ba-nzambi ne musangelu, ne mafesto, misambu ne manaya.”
Bu munkatshi mua siekele muinayi, dinungana edi diakakepa. Mmunyi nanku? Bu muvua bena nkristo ba tshidingishilu benda babuela mu tshisumbu, ngenyi ya butontolodi yakavulangana. Ebi biakafikisha ku diumvuangana ne nsangilu wa bena Roma. Mu diela nseka pa bualu ebu, mukanda kampanda udi wamba ne: “Tshivua ngenzelu mujadika wa bena nkristo bua kukontolola mafesto a bampangano avua bilele bia kale bianyishishe bantu, ne kuapesha diumvuija dia Buena-nkristo.” (The Paganism in Our Christianity) Eyowa, butontolodi bunene buvua buenda buleja buenzeji buabu bubi. Didiakaja dia bena nkristo ba mafi bua kuitaba misekelelu ya bampangano diakatuala mpindieu ndambu wa dianyishibua mu tshinsanga. Mutantshi eu, bena nkristo e kulua kupeta mafesto a ku tshidimu mavule bu a bampangano bine. Ne kabiyi bikemesha, Nowele uvua wa kumpala munkatshi muawu.
Tshibilu tshia bukua-matunga
Bu muakatangalaka mushindu eu mutumbe wa Buena-nkristo mu Mputu mujima, Nowele wakatangalaka pamue nabu. Ekleziya Katolike wakitaba mmuenenu wa se: bivua biakanyine bua kutungunuja difesto dia disanka bua kunemeka dituku dia diledibua dia Yezu. Nenku, mu 567 B.B., Tshisangilu tshia ku Tours “tshiakamanyisha matuku 12 kubangila ku Nowele too ne ku Dimueneka bu mufikilu munsantu ne wa disanka.”—The Catholic Encyclopedia for School and Home.
Nowele kakanenga bua kuangata bibidilu bivule bia mu mafesto a dinowa a bantu ba ku Mputu wa ku Nord. Bisankasanka biakashala bitangalake kupita bulamate kudi Nzambi bu muvua bàvuà badifilamu baditua mu budiavi ne mu bunuavi. Pamutu pa kukandika patoke bienzedi ebi bia didilekelela, ekleziya wakabianyisha. (Fuanyikija ne Lomo 13:13; 1 Petelo 4:3.) Mu 601 B.B., Pape Grégoire I wakafundila Mellitus, misionere wende mu Angleterre, umuambila bua “kubenga kuimanyika mafesto bu aa a kale a bampangano, kadi bua kuakaja [mafesto aa] bilondeshile ngenzelu ya Ekleziya, pa kushintulula anu kabingila kawu bua kakikadi ka bumpangano, kadi ka Buena-nkristo.” Ke mudi Arthur Weigall umanyisha; yeye uvua kale mutangidi mukulu wa bintu bia kale bua mbulamatadi wa ditunga dia Egypte.
Mu tshikondo tshia Moyen Âge, bantu bakebi ba diakajilula malu bakumvua se: bivua bikengela kukandika patoke bilele ebi biele kalele. Bakapatula mikandu mivule ivua ibenga “ditumika bibi ne masanka a Nowele.” Mu mukanda wende (Christmas in America—A History), Dr. Penne Restad udi wamba ne: “Bamue bamfumu ba ekleziya bakela kashonyi pa se: bantu bena butekete bavua bakengela mufikilu wa didilekelela ne dinekesha, pikalabu bautungunuja ku bulombodi bua bena nkristo.” Lungenyi elu luakavudija anu dikondakana. Kadi, kabiakatamba kushintulula malu, bualu bilele bia bampangano bikavua bibuelakane bikole ne Nowele, mu mushindu wa se: bantu ba bungi kabavua basue kubilekela. Mufundi wa mikanda Tristram Coffin udi wamba nunku: “Bantu mu tshi-bungi [bavua] benza anu [bikavuabu] benzenze ne bateya ntema mikese ku milandu ya balongeshi ba malu a tshitembu.”
Mu tshikondo tshiakatuadija bena ku Mputu diasa mu maloba mapiamapia a ku Amerike, Nowele uvua tshibilu tshimanyike. Tshidibi, kabakanyisha Nowele mu maloba aa nansha. Bakajiludi bena Mishonyi bavua bamona musekelelu eu bu wa bampangano ne bakaukandika mu Massachusetts pankatshi pa 1659 ne 1681.
Pakumbushabu dikandika edi, musekelelu wa Nowele wakadiunda mu maloba aa onso, nangananga ku Sud kua Nouvelle-Angleterre. Kadi, pa kumona malu a kale a tshibilu etshi, kabiena bikemesha bua muvua bamue bantu baditatshisha bikole bua kupeta disanka dia ku mubidi kupita dinemeka Muana wa Nzambi. Tshimue tshilele tshia Nowele tshivua nangananga tshilubakaja tshivua tshia kunua kunekesha. Bansonga bapange malu benze bisumbu bivule bavua babuela mu nzubu ya bena mutumba bena kantu ku bianza ne babalomba biakudia ne biakunua bia tshianana, babafunyina bua kubenzela bibi buobu babenge bua kubapesha tshintu. Pavua muena nzubu ubenga, bavua pa tshibidilu bamuela mulawu, ne imue misangu bavua bamunyangila nzubu.
Profesere Nissenbaum udi wamba ne: nsombelu yakanyanguka bikole mu bidimu bia 1820 mu mushindu wa se: “nyomanyoma wa Nowele” wakalua “njiwu mipite bukole ya mu nsombelu.” Mu bimenga bu mudi New York ne Philadelphie, babanji bena maloba bakatuadija kufuta bansentedi bua kulamabu mpangu yabu. Badi mene bamba ne: tshimenga tshia New York tshiakalongolola bampulushi batshi ba kumpala bapiluke bua kukanda tshimvundu tshia tshinyangu mu mufikilu wa Nowele wa 1827 ne 1828!
Dienzulula dia Nowele
Siekele wa 19 wakatuadila bantu mashintuluka a katshia ne katshia. Bantu, bintu ne ngumu biakatuadija kuenda lukasa menemene pakapatuka ndongoluelu ya njila ne ya njanja ya tuwulu. Dishintuluka mu malu a matanda diakatuadila bantu midimu ya bungi, ne biapu biakapatula lukasa bintu bivule bia kupana. Dienza mudimu mu matanda diakakeba kabidi ntatu mipiamipia ne mikole ya mu nsombelu, yakafika ndekelu wa bionso ku dikala ne buenzeji pa mushindu uvuabu basekelela Nowele.
Bantu mbatumike mutantshi mule ne bibilu bu mushindu wa kukolesha malanda a dîku, ne ke mudibi kabidi bua Nowele. Ne disunguluja dionso pa kutangilula bimue bia ku bilele bia kale bia Nowele, bakankamiji ba difesto edi bakashintulula bushuwa Nowele, kumumbusha ku difesto difuane dia karnavale ne kudivuija dia bena dîku.
Bushuwa, pamue ne ku ndekelu kua siekele wa 19, bakalua kuangata Nowele bu luondapu lua masama a nsombelu wa lelu wa bena Amerike. Dr. Restad udi wamba ne: “Ku bibilu bionso, Nowele uvua mushindu mupuangane wa kuambuila malu a Nzambi ne nyanji ya malu a Nzambi kubibueja mu nzubu, ne wa kulongolola ngenzelu minekesha ne dipangila dia malu menzela patoke.” Udi usakidila ne: “Dipeshangana mapa, dileja kalolo, nansha dielangana muoyo wa bulunda wa disanka dia tshibilu etshi pamue ne dilengeja ne diasa mutshi wa mabeji mabishi mu tshisombedi, anyi pashishe mu nzubu wa Kalasa ka mu Dia lumingu, bivua bisuikakaja muntu yonso wa mu dîku pamue ne bakuabu, pamue ne ekleziya, pamue ne bantu bonso.”
Bia muomumue, bantu ba bungi lelu’eu badi basekelela Nowele bu mushindu wa kujadikilangana dinanga diabu ne udi wambuluisha bua kulama buobumue bua dîku. Bushuwa, kabiena bikengela kulengulula malu a mu nyuma. Bantu miliyo mivule badi basekelela Nowele bua kunemeka diledibua dia Yezu. Badi mua kubuela mu masangisha a ekleziya a pa buawu, kulongolola ku mabu ne bimuenekelu bia Diledibua, anyi kuenza masambila a diela Yezu muine tuasakidila. Kadi mmunyi mudi Nzambi umona bualu ebu? Udiku wanyisha malu aa anyi? Tangila tshidi Bible wamba.
“Nunange anu bulelela ne ditalala”
Pavuaye pa buloba, Yezu wakambila balondi bende ne: “Nzambi udi Spiritu, ne aba badi bamutendelela badi ne bua kumutendelela ne spiritu ne bulelela.” (Yone 4:24, NW) Yezu wakalonda mêyi au mu nsombelu wende. Misangu yonso uvua wamba bulelela. Mu mushindu mupuangane wakidikija Tatuende, “Yehowa Nzambi wa bulelela.”—Musambu 31:5, NW; Yone 14:9.
Mu Bible, Yehowa mmuleje patoke se: udi ukina mashimi a mishindu yonso. (Musambu 5:6) Nenku, kabiena bifila lungenyi lua didinga pa kumona se: malu mavule masuikakaja ku Nowele adi ne ntenji ya mashimi anyi? Tshilejilu, elabi meji bua muanu wa mafi wa Munsantu Nikola. Ukadiku mutete bua kumvuija muana bua tshinyi “Munsantu” eu utu musue kubuelela mu mumbunda pamutu pa kupitshila ku tshiibi, bu mutubu batamba kuamba mu matunga a bungi anyi? Ne mmunyi mudi “Munsantu” eu ukumbula miliyo mivule ya mêku anu mu dilolo dimue? Netuambe tshinyi bua nyama wa mbudi utu ubuuka? Padi muana ulua kumanya ne: mbamudinge bua kuitaba ne: “Munsantu” eu mmuntu mulelela, kabienaku binyanga dieyemena diende kudi baledi anyi?
Tshibungu kampanda tshidi tshiamba patoke ne: “Bilele bia bampangano . . . biakafikisha ku Nowele.” (The Catholic Encyclopedia) Nenku bua tshinyi Ekleziya Katolike ne ekleziya mikuabu ya Bukua-buena-nkristo idi anu itungunuja tshibilu tshidi ne bilele bidi kabiyi bifumine ku Buena-nkristo? Kabienaku bileja ditua malongesha a bampangano nyama ku mikolo anyi?
Pavuaye pa buloba, Yezu kakakankamija bantu bua kumutendelela nansha. Yeye nkayende wakamba ne: “Yehowa Nzambi webe ke uudi ne bua kutendelela, ne yeye nkayende ke uudi ne bua kuenzela mudimu wa tshijila.” (Matayo 4:10, NW) Bia muomumue, panyima pa ditumbishibua dia Yezu mu diulu, muanjelu umue wakambila mupostolo Yone bua ‘akukuile Nzambi,’ uleja ne: kakuena dishintuluka nansha dimue mu bualu ebu. (Buakabuluibua 19:10) Ebi bidi bifikisha ku lukonko elu: Yezu udiku mua kuanyisha lukunukunu luonso elu lua ditendelela lutangija kudiye, kaluyi lutangija kudi Tatuende, mu tshikondo tshia Nowele anyi?
Mbimueneke patoke se: malu adi atangila Nowele wa buena-lelu kaena atamba kusankisha. Udi bushuwa tshibilu tshifuikakaja tshidi bijadiki bivule bileja ne: uvua munyanguke ku kale. Nenku, bashindamene pa kuondo ka muoyo kimpe, bena nkristo miliyo mivule mbapangadije bua kubenga kusekelela Nowele. Tshilejilu, nsongalume umue dîna diende Ryan udi wamba bua Nowele ne: “Bantu badi basanka bikole anu bua matuku makese ku tshidimu padi dîku didisangisha pamue, ne bantu bonso basanka. Kadi mbualu kayi bua pa buabu budiku pinapu? Baledi banyi badi bampesha mapa munkatshi mua tshidimu muonso!” Muana mukuabu wa bidimu 12 udi wamba ne: “Tshiena ndiumvua mubule tshintu. Ndi mpeta mapa munkatshi mua tshidimu tshijima, ki ng’anu mu dituku dimue dia pa buadi padi bantu badiumvua benzejibue bua kusumba mapa.”
Muprofete Zekâya wakakankamija binende bena Izalele bua ‘kunanga anu bulelela ne ditalala.’ (Zekariya 8:19, Mukanda wa Mvidi Mukulu) Anu bu Zekâya ne bakuabu bena lulamatu ba kale, bituikala ‘banange bulelela,’ katuenaku ne bua kuepuka musekelelu wonso wa malu a Nzambi a dishima udi upepeja Yehowa, “Nzambi wa muoyo ne wa bushu[w]a” anyi?—1 Tesalonike 1:9.
[Tshimfuanyi mu dibeji 7]
“Tshiena ndiumvua mubule tshintu. Ndi mpeta mapa munkatshi mua tshidimu tshijima”