TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w97 1/8 dib. 4-6
  • Mushindu wa kulongesha kuondo kebe ka muoyo

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mushindu wa kulongesha kuondo kebe ka muoyo
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Tshieledi tshia lungenyi, mutshima, ne kuondo kebe ka muoyo
  • Patudi tuenza bibi
  • “Lamayi kuondo ka muoyo kimpe”
  • Mmunyi muudi mua kulama kondo ka muoyo kimpe?
    “Nudilame mu dinanga dia Nzambi”
  • Kondo ka muoyo kimpe ku mêsu kua Nzambi
    Mua kushala mu dinanga dia Nzambi
  • Kebe kondo ka muoyo nkalongesha bimpe anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2005
  • Kondo kebe ka muoyo kadiku kakulombola bimpe anyi?
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2015
Tangila bikuabu
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
w97 1/8 dib. 4-6

Mushindu wa kulongesha kuondo kebe ka muoyo

“KUONDO ka muoyo kakezuke mmusamu mutambe buimpe.” Kasumuinu aka ka kale kadi kazangika bualu bua mushinga: Patudi tuteleja kuondo ketu ka muoyo, tudi tupeta ditalala ne ditukija dia lungenyi.

Kadi, bantu bonso kabatu basungula bua kuenza nunku. Hitler Adolf wakadiamba muvuaye ne mudimu wa kupikula muntu ku tshilotalota, anyi tshingenyingenyi tshidi tshibipisha, tshimanyike bu kuondo ka muoyo. Bukokeshi buende bukengeshanganyi budi bufila dimona dibi dia lukasa dia mudi bantu bena tshikisu mua kuikala padibu babenga kuondo kabu ka muoyo. Ne kabidi, ke mudi babundi ba bibawu bena tshinyangu ba lelu’eu babule luse​—aba badi bakuatangana ku bukole bua masandi ne bashipangana kakuyi dinyingalala. Bungi budi buenda bubanda bua benji ba malu aa mbua bana bapuekele. Nenku mukanda kampanda uvua ukonkonona muanda eu wa dikema uvua ne mutu wa bualu mukese wa Children Without a Conscience (Bana kabayi ne kuondo ka muoyo).

Padi eku bantu bavule kabayi bela meji a dibunda tshibawu tshia tshinyangu, bavule kabena ne dilubakana bua diditua mu tshiendenda tshia masandi, mashimi, anyi dibila. Malu a tshitembu adi enda anyanguka mu buloba bujima. Muikale ufunkuna butontolodi bunene ku ntendelelu mulelela, mupostolo Paulo wakafunda ne: bamue bena nkristo bavua ne bua kudilekelela ku buenzeji bua bulongolodi ebu ne nenku kufika ku ‘dioshibua mu [“kuondo kabu ka muoyo,” NW] ne tshiamu tshipia ne kadilu.’ (1 Timote 4:2) Njiwu ya dinyanguka mmitambe bunene lelu’eu mu ‘matuku aa a ku nshikidilu.’ (2 Timote 3:1) Pa nanku bena nkristo badi ne bua kuenza madikolela a muoyo umue bua kukuba kuondo kabu ka muoyo. Tudi mua kuenza nenku pa kukalongesha ne kukakolesha.

Tshieledi tshia lungenyi, mutshima, ne kuondo kebe ka muoyo

Mupostolo Paulo wakamba ne: “Ndi ngamba bulelela mu Kristo; tshiena nshima to, bualu kuondo kanyi ka muoyo kadi kafila bumanyishi pamue nanyi mu spiritu munsantu.” (Lomo 9:1, NW) Pa nanku kuondo ka muoyo kadi mua kuikala mufidi wa bumanyishi. Kadi mua kukonkonona ngikadilu kampanda ne kumuanyisha anyi kumupisha. Ngumvuilu wetu munene wa tshidi tshiakane ne tshidi tshibi mmutekibue munda muetu kudi Mufuki wetu. Nansha nanku, tudi mua kufumba ne kulongesha kuondo ketu ka muoyo. Mmunyi? Mu dipeta dietu dia dimanya dijalame dia mu Dîyi dia Nzambi. Mupostolo Paulo udi wamba ne: “Nuandamuke pa kukudimuna tshieledi tshienu tshia lungenyi, bua numone mua kudijinguluila nkayenu disua dia Nzambi dimpe, ne dianyishibue, ne dipuangane.” (Lomo 12:2, NW) Paudi ushimika meji ne disua bia Nzambi mu tshieledi tshiebe tshia lungenyi, kuondo kebe ka muoyo kadi katuadija kutumika mu mushindu menemene wa buena Nzambi.

Bantemu ba Yehowa mbambuluishe bantu miliyo mivule pa buloba bujima bua ‘kupeta dimanya dia Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo.’ (Yone 17:3, NW) Ku diambuluisha dia ndongoluelu wabu wa dilonga dia Bible ku nzubu kakuyi difutu, badi balongesha bena mitshima milulame mêyi-makulu a Yehowa Nzambi pa bidi bitangila bitupa bia lulelu, maluvu makole, dibaka, malu a bungenda, ne biena-bualu bikuabu bia bungi.a (Nsumuinu 11:1; Mâko 10:6-12; 1 Kolinto 6:9, 10; Efeso 5:28-33) Dipeta dia “dimanya dijalame” edi ntshidia tshia mushinga mu dikolesha kuondo ka muoyo ka buena Nzambi. (Filipoi 1:9, NW) Bushuwa, nansha panyima pa muena nkristo mumane kupeta ngumvuilu muondoke wa Bible, udi ne bua kutungunuka ne kudisha lungenyi luende pa tshibidilu ne Dîyi dia Nzambi biasuaye bua kuondo kende ka muoyo kashale ne makanda.​—Musambu 1:1-3.

Bible udi kabidi usuikakaja kuondo ka muoyo ne mutshima wa mu tshimfuanyi, udi ukonga nyanji ne mpampakenu yetu. (Lomo 2:15) Tshieledi tshia lungenyi ne mutshima bidi ne bua kutumika pamue mu diumvuangana bikala kuondo ka muoyo ne bua kutumika bimpe. Abi bidi biumvuija dienza bivule kupita dibueja patupu dia mamanyisha kampanda mu tshieledi tshiebe tshia lungenyi. Udi kabidi ne bua kufumba mutshima webe​—nyanji yebe ya munda, majinga, ne malu audi uzukila. Nenku mukanda wa Nsumuinu udi utumika ne biambilu bu mudi “inyika mutshima webe,” “jadika mutshima webe,” ne “ludika mutshima webe.” (Nsumuinu 2:2; 23:19; 27:23, NW) Mushindu umue wa kuenza nenku nku diambuluisha dia dielangana meji pa Mifundu. Musambu 77:12 udi wamba ne: “Nengelangane meji [bu]a mudimu webe wonso, nengelangane meji munda muanyi [bu]a bienzedi biebe.” Dielangana meji didi dituambuluisha bua kulenga nyanji ne makole masonsodi etu matambe kuondoka.

Tshilejilu, fuanyikija ne: udi ne tshilele tshipange bukezuke bu mudi dinua makanya. Anu bu bantu ba bungi, kakuyi mpata udi mumanye bimpe bua njiwu yawu bua makanda a mubidi. Kadi nansha mudiku mibelu ya kudi balunda ne dîku diebe, udi mumone bikole bua kulekela dianua. Mmunyi mudi dielangana meji pa mukenji wa mu Bible mua kukolesha kuondo kebe ka muoyo mu bualu ebu?

Tshilejilu, teta bua kuelangana meji pa mêyi a mupostolo Paulo adi mu 2 Kolinto 7:1: ‘Bana betu, bualu bua tuetu tudi ne malaya aa, tudilengeje ku manyanu onso a mubidi ne a nyuma, tukumbaje tshijila tshietu mu ditshina dia Nzambi.’ Peta diumvuija dia mêyi aa ne udiebeje ne: ‘Ntshinyi mene tshidi “malaya aa” adi Paulo wakuila?’ Mu dibala mvese idi kumpenga, neumone se: mvese idi midianjile idi yamba ne: ‘Umukayi munkatshi muabu, nuikale batapuluke, bu mudi Mukalenge wamba; kanulengi tshintu tshibipa, ne meme nennuitabuje. Nengikale kunudi bu Tatu, ne nuenu nenuikale kundi bu bana balume ne bana bakaji, mmudi muamba Nzambi Wa-Bukole-Buonso.’​—2 Kolinto 6:17, 18.

Dîyi-dituma dia Paulo bua ‘tuetu kudilengeja ku manyanu’ didi mpindieu ne bukole busakidila! Bu tshisonsodi tshia bukole bua kuenza nunku, Nzambi udi ulaya bua ‘kutuitabuja,’ mbuena kuamba ne: kututeka mu bukubi buende bua bulami. Udi mua kudiebeja ne: ‘Ndiku mua kudia nende malanda masheme​—bu a muana ne tatuende anyi?’ Lungenyi lua dikala ‘muanyishibue’ anyi munangibue kudi Nzambi wa meji ne wa dinanga kaluenaku lutukoka bikole anyi? Bikala lungenyi alu lumueneka luenyi kuudi, bambisha mushindu utu batatu ba dinanga baleja dinanga ne disuangana kudi bana babu. Mpindieu ela meji ne: tshisuikidi tshia mushindu’eu tshidi pankatshi pebe ne Yehowa! Paudi utamba kuelanganapu meji, dijinga dia malanda bu aa didi ditamba kukola.

Kadi bambisha ne: Bulunda ne Nzambi budi mua kuenzeka anu biwabenga ‘kulenga tshintu tshibipa.’ Udiebeje ne: ‘Dinua makanya kadienaku munkatshi mua ‘bintu bibipa’ bidi Nzambi upisha anyi? Ditumika nawu didiku mua kuikala bu “manyanu a mubidi,” nditeka mu njiwu ya mishindu yonso bua makanda a mubidi anyi? Bu mudi Yehowa muikale Nzambi mukezuke, anyi “munsantu,” udiku mua kuanyisha didinyanga dianyi ne budisuile buonso mu mushindu’eu anyi?’ (1 Petelo 1:15, 16) Tangila ne: Paulo udi kabidi udimuija ku ‘manyanu onso a nyuma,’ anyi dienzejibua dia tshieledi tshia lungenyi. Udiebeje ne: ‘Tshilele etshi ntshitshimune ngelelu wanyi wa meji anyi? Nennye mutantshi mule bua kusankisha malu andi nzukila, imue misangu biteka makanda anyi a mubidi, ne dîku, anyi mene lumu luanyi kudi Nzambi mu njiwu anyi? Mmu bualabale kayi mundi mulekele dinua dianyi dia makanya dinyanga nsombelu wanyi?’ Dijingulula nkonko eyi milubakaji didi mua kukupesha bimpe bukole bua kulekela dinua makanya!

Bushuwa, udi ukengela pamu’apa diambuluisha ne dikuatshisha bia kudi bakuabu bua kutshimuna makanya. Kadi, dielangana meji pa Bible didi mua kuenza bivule bua kulongesha ne kukolesha kuondo kebe ka muoyo bua umone mua kudipikula ku tshilele etshi.

Patudi tuenza bibi

Nansha mutudi tuenza madikolela matambe buimpe bua kuenza tshidi tshiakane, imue misangu dipanga bupuangane dietu didi ditutshimuna ne tudi tuenza bilema. Nanku kuondo ketu ka muoyo nekikale mua kutusuya, kadi ki mbimpe bua kuteta kukapepeja. Anyi tudi mua kuteketa bikole mu mikolo mu mushindu wa se: tudi basue kulekela dienza madikolela bua kusadila Nzambi. Kadi, vuluka Mukalenge Davidi. Panyima pa yeye mumane kuenda masandi ne Bath-sheba, kuondo kende ka muoyo kakamulubakaja. Udi umvuija dikenga diakumvuaye ne: ‘Munya ne butuku tshianza tshiebe tshiakannemena bujitu pambidi panyi; [“mâyi a muoyo,” NW] akalua bu munanga wa mushipu.’ (Musambu 32:4) Mbia lutatu, ki mmuomu anyi? Kadi dibungama edi dia buena Nzambi diakasaka Davidi ku dinyingalala ne wakafika ku dipunga ne Nzambi. (Fuanyikija ne 2 Kolinto 7:10.) Dilomba luse dia Davidi dia dibungama didi difila tshijadiki tshikumbane tshia dinyingalala diende ne muoyo mujima. Bualu wakatumikila kuondo kende ka muoyo, Davidi wakapeta diambuluisha bua kukudimukaye ne ndekelu wa bionso wakapetulula disanka diende.​—Musambu 51.

Bualu bua muomumue budi mua kuenzeka lelu’eu. Bamue bakalonga Bible ne Bantemu ba Yehowa mu bikondo bia kale kadi kuimanyikabu pakamanyabu ne: nsombelu yabu kayivua yumvuangana ne mêyi-makulu matumbuke a Nzambi. Pamu’apa bavua bashala pamue ne muntu uvua kayi mulume anyi mukaji nabu kabiyi bua dibaka anyi bavua bapika ba bilele bipange bukezuke. Kuondo kabu ka muoyo kakabatatshisha!

Biwikala mu nsombelu bu eu, tangila mêyi a mupostolo Petelo dituku dia Pentekoste. Pakatandulaye mpekatu ya bena Yuda nende ba mu ditunga diabu, ‘mitshima yabu yakanyingalala.’ Pamutu pa kulekela, bakateleja mubelu wa Petelo bua kunyingalala, ne bakapeta dianyisha dia kudi Nzambi. (Bienzedi 2:37-41) Udi pebe mua kuenza bia muomumue! Pamutu pa kumbuka mu bulelela bualu kuondo kebe ka muoyo kadi kakutatshisha, anyisha bua kuondo kebe ka muoyo kakusake ku ‘dikudimuna mutshima ne ku diandamuka.’ (Bienzedi 3:19) Udi mua kuenza mashintuluka adi akengedibua bua kupeta dianyisha dia kudi Nzambi ku diambuluisha dia dipangadika ne madikolela.

“Lamayi kuondo ka muoyo kimpe”

Nansha biwikala utshidi utuadijilaku dilonga dia njila ya Yehowa anyi ukadi ne bidimu bivule bia dimonamona malu bu muena nkristo mupie, mubelu eu wa Petelo mmuakanyine: “Lamayi kuondo ka muoyo kimpe.” (1 Petelo 3:16, NW) Kuondo ka muoyo ndikuatshisha, ki mbujitu nansha. Ukalongeshe pa kudisha tshieledi tshiebe tshia lungenyi pamue ne mutshima webe ne meji a mu Bible, Dîyi dia Nzambi. Teleja kuondo kebe ka muoyo padiku kakudimuija. Peta ditalala dia mu tshieledi tshia lungenyi didi mua kufumina ku ditumikila kuondo kebe ka muoyo.

Mu mushindu muanyishibue, dilongesha ne difumba kuondo kebe ka muoyo ki mbualu bupepele nansha. Nansha nanku, udi mua kusambila Yehowa Nzambi bua akukuatshishe. Ku diambuluisha diende, neupete mushindu wa kusadila Nzambi ‘ne [“kuondo ka muoyo,” NW] kimpe ne ditabuja didi kadiyi ne lubombo.’​—1 Timote 1:5.

[Mêyi adi kuinshi]

a Udiumvue mupepele bua kupetangana ne tshisumbu tshia Bantemu ba Yehowa tshia muaba uudi anyi bua kufundila bapatudi ba tshibejibeji etshi bikalabi bikusankishe bua kupeta dilonga dia Bible dia ku nzubu kakuyi difutu.

[Tshimfuanyi mu dibeji 6]

Dibala ne dielangana meji pa Dîyi dia Nzambi bidi bituambuluisha bua kulongesha kuondo ketu ka muoyo

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu