TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • km 3/98 dib. 3-6
  • Tuyishe bantu ba miakulu yonso ne ba bitendelelu bionso

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Tuyishe bantu ba miakulu yonso ne ba bitendelelu bionso
  • Mudimu wetu wa Bukalenge—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Difila bumanyishi kudi bantu badi bakula muakulu mukuabu
  • Difila bumanyishi kudi bantu badi mu tshitendelelu tshikena tshia Buena-nkristo
  • Keba mua kuyisha badi bakula muakulu muenyi
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2009
  • Nuanji kukeba bantu
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2012
  • Ntshinyi tshiwambila Mizilman?
    Mudimu wetu wa Bukalenge—1999
  • Tuakajayi mishindu yetu ya kuyisha: Kuyisha muntu udi wakula muakulu mukuabu
    Mudimu wetu wa Bukalenge—2015
Tangila bikuabu
Mudimu wetu wa Bukalenge—1998
km 3/98 dib. 3-6

Tuyishe bantu ba miakulu yonso ne ba bitendelelu bionso

1 Mu siekele wa kumpala, bena nkristo bavua bafile bumanyishi ne lukunukunu kudi bantu bavua bakula miakulu mishilangane ne yabu ne bavua mu tshitendelelu tshikuabu. Ne tshipeta kayi? “Mu tshidimu tshia 100, imue misangu rejon yonso uvua mutuangane ne Mbuu wa Méditerranée uvua ne tshinsanga tshia bena nkristo.”​—Histoire du Moyen Âge (angl.).

2 Mu teritware yetu, bua bungi buvule bua banyemi ne bena tshimuangi, bimue bimenga bidi mpindieu biûle ne binsanga binene bia benyi. Imue misangu, bua mudiku miakulu ne bitendelelu kabukabu, mbikole bua kumanya mutudi mua kuyukila ne bantu ba nunku ne mushindu wa kubapesha bumanyishi patudi tupetangana nabu. Pamu’apa kudi teritware wa bu-misionere mu kartié ketu kine. Mmunyi muudi mua kulonda dîyi-dituma dia Yezu ‘dia kuyisha bantu tshishiki,’ bantu ba miakulu yonso ne ba bitendelelu bionso?​—Bien. 10:42, NW.

Difila bumanyishi kudi bantu badi bakula muakulu mukuabu

3 Nansha mutubi mpukapuka bua kupetangana ne bantu badi kabayi bakula muakulu wa muaba unudi, mu bimenga binene badimu. Mbimpe umanye mushindu wa kutuadija nabu diyuki. Bua nanku, longela ku malu mamonamona a bana betu ba mu matunga makuabu bua kumanya mushindu wa kutuadija diyuki ne bantu ba mishindu yonso.

4 Tusambuke tshipumbishi tshia muakulu: Kakuena mpata bua se: bantu bavule batu bakuata malu lukasa ne bumvua bimpe bitambe padibu babalongesha mu muakulu wabu wa ku tshilelelu. “Bua lumu luimpe” ne bua ‘kulua baluabanyanganyi ne bakuabu,’ bana betu bavule mbalonge muakulu muenyi. (1 Kol. 9:23). Kukadi bidimu bivule, muanetu wa bakaji kampanda utu wakula Anglais uvua pa tshibidilu utuadila mukaji kansanga muena muakulu wa tshiena-Chine bibejibeji, kadi yeye eu uvua ubenga kulonga Bible, too ne dituku divua muanetu mukuabu wa bakaji uvua ulonga tshiena-Chine mumutuadile mukanda wa mu muakulu wende. Wakitaba mukanda ne dilonga dia Bible anu pinapu. Madikolela a muanetu wa bakaji muibidi eu a kuamba imue miaku mu muakulu wa mukaji eu akashintulula nsombelu.​—Tangila Bienzedi 22:2.

5 Ne kubinga kuonso, Tshibumba tshia Nsentedi tshia Kasuabanga 1992 tshiakafila diumvuija edi: “Kulonga muakulu muenyi nekuambuluishe bansonga bua kukolesha lungenyi apo ne bua kumonabo mua kuenza midimu mu bulongolodi bua Yehowa.” Bamue bana betu bena mu dîku dia Betele mbaditue mu dilonga dia muakulu mupiamupia, bidi bibambuluisha nangananga bua kufilabu dikuatshisha mu bisumbu mudibu nabu dijinga bua bulombodi. Biwikala mumanye muakulu udibu kabayi bakula mu tshitupa tshienu, anyi biwikala mudiakaje bua kulonga muakulu muenyi, udi pebe mua kukuatshisha tshisumbu anyi kasumbu kadi kakula muakulu au.​—Mat. 9:37, 38.

6 Biwikala mumanye anu muakulu webe wa ku tshilelelu, newikaleku mua kuanyisha dialabaja mudimu webe mu dilonga Mfualansa, muakulu muanyisha kudi mbulamatadi mu ditunga dietu anyi? Nenku, newikale mua kuyukila ne bantu bavule. Badi bakula Anglais mu matunga mavule a mu Afrike. Mmuakulu mene udi lelu’eu mu ndongamu wa malongesha mu tulasa. Anu bu mudibu balomba imue misangu dimanya muakulu eu bua imue midimu, ke mudiwu kabidi mua kuambuluisha mu dialabaja dia mudimu wetu bituawulonga. Mbia muomumue kabidi bua dilonga dia mikuabu miakulu minene ya mu Afrike, bu mudi Lingala, Swahili, Monokutuba ne Tshiluba.

7 Mu ditunga dia Californie, muanetu wa bakaji mpanda-njila wakapetangana ne bampudi-matshi bavule. Uvua ulomba Yehowa mu disambila bua amuambuluishe bua kupeta muntu uvua mua kumulongesha ngakuilu wa misalu, bua amone mua kumanyisha bampudi-matshi bulelela. Dimue dituku pavuaye usumba bintu mu magazen manene a mu kartié, nsongakaji kansanga uvua mpudi-matshi wakalua kudiye kumufundila pa kabeji, umulomba diambuluisha bua kupeta tshintu kampanda. Panyima pa mumane kupeta tshivua mukaji eu ukeba, mpanda-njila eu wakamufundila pa kabeji ne: uvua ujinga kulonga ngakuilu wa misalu bua kuambuluisha bampudi-matshi ba mu tshitupa atshi. Mukaji au wakamuandamuna kabidi pa kabeji ne: “Bua tshinyi udi usua kuambuluisha bampudi-matshi?” Muanetu wa bakaji kumuandamuna ne: “Ndi Ntemu wa Yehowa ne ndi musue kubambuluisha bua kumvua Bible. Nengikale ne disanka dia kukulongesha Bible biwandongesha ngakuilu wenu.” Muanetu au udi ulonda ne: “Ndisankapu kayi bunene pakangambilaye ne: ‘Ndi muanyishe.’” Dilolo dionso uvua uya kumbelu kua mukaji au munkatshi mua mbingu isambombo. Wakalonga ngakuilu wa misalu ne wakalongesha mukaji au bulelela, ne yeye wakatambula! Bualu ebu buakenzeka kukadi bidimu 30, kadi muanetu mpanda-njila au utshidi anu uyisha bampudi-matshi ne udi mpindieu ubuela mu tshisumbu tshia ngakuilu wa misalu.

8 Biwikala wakula bimpe muakulu mumanyike mu rejon mukuabu anyi mu ditunga dikuabu, ne wewe muikale ujinga kumuangala ne muikale ne mushindu wa kuya muaba udi dijinga dinene bua muanda eu, bua tshinyi kubenga kuyukila ne bakulu ba tshisumbu pa bualu ebu? Biamonabu se: udi ukumbaja malu-malomba bua mudimu eu, lomba mutangidi wa tshijengu tshienu bikalaku teritware udi nenu mutumba muudi mua kuambuluisha. Bikalayi kayiku, udi mua kutumina Société mukanda, pamue ne mukanda wa bakulu ba tshisumbu muikalabu mua kufila mamanyisha abu pa ngikadilu yebe ne makokeshi ebe mu miakulu.​—Tangila Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Tshimungu 1988, mabeji 21-23 (Mfual.).

9 Tutumike ne bia-mudimu bitupesha: Mikanda yetu idiku mu miakulu mienyi mivule. Mbiakane kuikala ne trakte, anyi ne broshire wa Utulomba, bikalaku kakuyi tshisumbu tshia muakulu muenyi mu tshitupa tshiudi, mu miakulu idi bantu bakula mu teritware wenu. Bikala Tshiluba katshiyi muakulu wa ku tshilelelu wa muntu, muebeje muakulu udiye ubala. Ebi nebikupe mpunga mivule bua mikanda iwudi mua kumupesha. Tshilejilu, muntu udi wakula Kirundi udi pamu’apa mumanye mua kubala Swahili.

10 Nansha kuyi wakula muakulu wa muntu mupetangana nende mu buambi, udi anu mua kuikala ne mushindu wa kumumanyisha lumu luimpe. Mushindu kayi? Mu ditumika ne broshire wa Une bonne nouvelle pour toutes les nations. Udi ne mukenji mu mêyi makese mu miakulu 59. Anu mudi mêyi-mashidimunyi a mu dibeji 2 aleja, panyima pa mumane kusunguluja muakulu wa mukuteleji, mubadishe bumanyishi bufila mu dibeji diakanyine dia broshire. Pashishe, muleje mukanda wa mu muakulu wende. Biwikala kuyi nawu, muleje mukanda wa mu Mfualansa. Muambile se: newalukile ne mukanda mufunda mu muakulu wende. Muebeje dîna diende ne udifunde, pamue ne adrese wende. Kudi mushindu wa kufila mamanyisha aa mu tshisumbu anyi mu kasumbu kadi kakula muakulu eu kadi pabuipi, ku diambuluisha dia formilere wa “Intérêt à suivre dans une langue étrangère” (Dilondakaja dijinga dia kumanya bivule mu muakulu muenyi). (S-70a) Bua kumanya bivule pa mushindu wa kufikisha mamanyisha aa kudi bana betu badiwu atangila, udi mua kukonkonona Mudimu wetu wa Bukalenge wa Tshisanga 1994, dibeji 2. Bikalaku kakuyi muntu udi wakula muakulu eu bua kuenza dikumbulula, udi mua kudienza wewe nkayebe, pamu’apa mu dilonga ne muntu pa kulondesha mu mukanda wa mu Tshiluba.​—1 Kol. 9:19-23.

Difila bumanyishi kudi bantu badi mu tshitendelelu tshikena tshia Buena-nkristo

11 Kuikala ne dimanya kampanda mu malu a ntendelelu ya bantu kudi kutuambuluisha bua kufila bimpe bumanyishi bua Bukalenge bua Nzambi. Mukanda wa L’humanité à la recherche de Dieu udi utumanyisha mu tshikoso bitendelelu binene bia pa buloba, utupesha diumvuija dikumbane dia mitabuja a bantu bua kubambuluisha bua kumanyabu bulelela.

12 Kazubu kadi mu dibeji dia ndekelu dia tshisakidila etshi kadi kaleja liste wa mikanda idiku idi bulongolodi bua Yehowa bufila bua kuyisha bantu badi mu bitendelelu bikena bia Buena-nkristo. Mu dibala mikanda ayi, netumanye mua kuakula ne bantu bua lumu luimpe. Kupu muoyo tshiamu tshia mushinga mukole etshi, mukanda wa Comment raisonner. Mu mabeji 21-24 a mukanda eu mudi ngenyi mikuatshishi mifila pa mushindu wa kuandamuna bena Buddha, bena Hindu, bena Yuda ne ba-Mizilman.

13 Tudimuke bua bitudi tuamba: Ki mbimpe kudianjila kusunguluja bena mu tshitendelelu kampanda pa kutshinka ne: mitabuja a muntu ne muntu adi anu mumue ne a bakuabu bena mu tshitendelelu atshi. Kadi, udienzeje bua kumvua ngelelu wa meji wa muntu uudi uyukila nende. (Bien. 10:24-35) Bakalongesha Salimoon katshia ku buana buende ne: Koran uvua Dîyi dia Nzambi. Kadi kavuaku mua kuitaba menemene dilongesha dia ba-Mizilman dia se: Nzambi mmuena luse lua bungi, eku muikale ukengesha bantu mu inferno wa kapia. Dimue dituku, Bantemu ba Yehowa bakamubikila mu tshisangilu tshiabu. Wakajingulula bulelela, ne mpindieu udi ne disanka dia kusadila bu mukulu mu tshisumbu tshia bena nkristo.

14 Paudi uyisha bantu badi ne mitabuja adi kaayi a Buena-nkristo, udi ne bua kuikala ne budimu bua se: mbuelelu webe kakupangishi mua kuyukila nende pa lumu luimpe. (Bien. 24:16) Bena bitendelelu bikuabu kabatu banyisha nansha kakese bua muntu atete kubakoka ku ditabuja dikuabu. Nunku udienzeje bua kuakuila pa malu anudi mua kupetangana ku mêyi bua kubakoka ku malelela a mu Bible. Bantu badi bafuane mikoko nebanyishe mbuelelu udi uleja bulenga ne dileja dia bulelela ditokesha.

15 Bidi kabidi ne mushinga bua kusungula miaku iudi utumika nayi, bua se: kunyemeshi patupu bantu ku bulelela. Tshilejilu, wewe muambe buludiludi ne: udi muena nkristo, pamu’apa mukuteleji udi mua kukufuanyikija diakamue ne bena mu bitendelelu bia Bukua-buena-nkristo, abi bidi mua kuikala tshipumbishi. Bidi kabidi bia meji bua kutela Bible mu diamba ne: “Mifundu” anyi “mifundu minsantu.”​—Mat. 21:42; 2 Tim. 3:15, NW.

16 Biwapetangana ne muntu wa mu tshitendelelu tshikena tshia Buena-nkristo ne wewe kumona se: kuena mua kufila bumanyishi anu pinapu, tumika ne tshikondo etshi anu bua kupeta mamanyisha kampanda, shiya trakte, muambile dîna diebe ne funda dia muntu au. Pashishe, panyima pa dituku dimue anyi abidi, pawikala mudilongolole bimpe, newikale mua kuenza dikumbulula bua kufila bumanyishi.​—1 Tim. 4:16; 2 Tim. 3:17.

17 Diyisha bena Buddha: (Tangila nshapita 6 mu mukanda wa L’humanité à la recherche de Dieu.) Mitabuja a bena Buddha adi ashilangana bikole bilondeshile muntu ne muntu. Ntendelelu eu kêna witaba dikalaku dia Mufuki kampanda, kadi udi wangata Buddha Gautama, muena Inde wa mu siekele muisambombo K.B.B. bu tshitembelu tshimpe bua malu a ntendelelu. Pakamonaye bua musangu wa kumpala muntu usama, muntu mukulakaje ne muntu mufue, Buddha wakaditatshisha bua kumanya tshipatshila tshia muoyo. Wakadiebeja ne: ‘Muntu mmuledibue anu bua kukenga, kukulakaja ne kufua anyi?’ Kakuyi mpata, tudi mua kufila diandamuna ku lukonko elu kudi bena Buddha ba muoyo muimpe badi basue kumanya.

18 Bikalabi mua kukufikila bua kuyukila ne bena Buddha, shindamena pa mukenji udi ne mmuenenu muimpe ne pa malelela matokesha maleja mu Bible, mukanda mutambe bunene wa ku mikanda minsantu yonso. Anu bu bantu bavule bakuabu, bena Buddha batu pabu baditatshisha bikole bua ditalala, nsombelu wa tshitembu ne nsombelu wa mu dîku, ne batu banyisha bua kuakula malu aa. Diakula pa malu aa didi mua kutufikisha ku dileja Bukalenge bu tshiamu tshimuepele tshiajikija ntatu ya bukua-bantu.

19 Kukadi bidimu bipite pa dikumi, muanetu wa bakaji mpanda-njila wa mu Nevada mu États-Unis uvua ulongesha balongi bena Chine bulelela. Dimue dituku pavuaye uyisha mu nzubu munene uvua ne nzubu mikese muanda-mukulu ivua ne balongi, wakalomba Yehowa bua amuambuluishe bua kutuadija dilonga mu nzubu ne nzubu yonso eyi. Mu mbingu ibidi, ukavua ulonga ne mulongi umue mu nzubu ne nzubu yonso. Muanetu wa bakaji eu udi upatula bipeta bimpe pa kuamba mu mbuelelu wende ne: mmutentekele diditatshisha dia muomumue kudi balongi aba: dikeba dia ditalala ne diakalenga. Udi ubebeja né batu pabu baditatshisha bua malu aa. Diandamuna ditu misangu yonso anu ne: eyowa. Pashishe udi uludika ntema yabu ku broshire wa La paix et le bonheur sans fin: comment les trouver? (Angl.), mupatuila bena Chine. Panyima pa bamane kulonga anu misangu itanu, mulongi mukuabu wakamuambila muvuaye ndekelu wa bionso mupete bulelela buvuaye ukeba katshia ku kale.

20 Diyisha bena Hindu: (Tangila nshapita 5 wa mukanda wa L’humanité à la recherche de Dieu.) Buena Hindu kabuena ne mitabuja masunguluke. Nkindi yabu mmitambe kukondakana. Wabu nzambi munene, Brahma, udi nzambi wa busatu. (Brahma Mufuki, Vishnu Mulami, Siva Mubutudi.) Ditabuja mu dibenga kufua dia anyima ke nshindamenu wa dilongesha dia dibuela mu mubidi mukuabu, didi ditangila ku dipesha bena Hindu mmuenenu wa tshimana-kufunda bua muoyo. (Tangila mukanda wa Comment raisonner, mabeji 305-309, ne Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 Lumungulu 1997, mabeji 3-8.) Buena Hindu budi buzangika dilekelela dia malu ne buitabuja ne: bitendelelu bionso bitu bifikisha anu ku bulelela bua muomumue.

21 Bua kuyisha muena Hindu, mbimpe kumuleja ditekemena dietu dia kuikala ne muoyo pa buloba mu bupuangane, pamue ne mandamuna adi asankisha adi Bible ufila bua nkonko minene itu bantu badiela bua bukua-bantu.

22 Diyisha bena Yuda: (Tangila nshapita 9 mu mukanda wa L’humanité à la recherche de Dieu.) Bishilangane ne bitendelelu bikuabu bidi kabiyi bia Buena-nkristo, Buena-Yuda budi ne miji yabu mu miyuki ya kale, ki mmu mianu nansha. Dikeba Nzambi mulelela kudi bukua-bantu didi dienzeka anu ku diambuluisha dia Mifundu ya tshiena-Ebelu mienzeja ku spiritu. Pabi, ditabuja mu dibenga kufua dia anyima ndilongesha dia nshindamenu dia Buena-Yuda bua lelu, nansha mudidi dibengangane ne Dîyi dia Nzambi. Kudi mushindu wa kukeba dipetangana ku mêyi pa kushindika ne: tudi tutendelela Nzambi wa Abrahama ne se: tudi bonso tupetangana ne ntatu ya muomumue mu bulongolodi bua lelu.

23 Biwatuadija diyuki ne muena Yuda udi kayi ne ditabuja kudi Nzambi, neupete mushindu wa kulenga mutshima wende pa kumuebeja né utu kuonso eku ne mmuenenu eu. Tshilejilu, pamu’apa kêna muanji kupeta diumvuija didi disankisha pa tshidi Nzambi mulekela dikenga. Udi mua kulomba bena Yuda ba muoyo muimpe bua kukonkonona tshiakabidi tshidi tshileja Yezu bu Masiya ku diambuluisha dia mêyi a bafundi bena Yuda ba Mifundu ya tshiena-Greke, kadi ki mmu mumvuija makonyangale a mu Bukua-buena-nkristo.

24 Diyisha ba-Mizilman: (Tangila nshapita 12 wa mukanda wa L’humanité à la recherche de Dieu.) Ba-Mizilman mbalamate ku ntendelelu wa Izlame (anyi Buena-Muhammede), mmumue ne: ditabuja Allah, nzambi umu’epele mumanyike, ne Muhammede (570-632 B.B.), muprofete wa ndekelu ne mutambe bunene ku bonso. Mudibu kabayi bitaba ne: Nzambi udi ne muana, ba-Mizilman batu bangata Yezu Kristo bu muprofete mukuabu wa Nzambi. Koran, udi ne bidimu bishadile ku 1 400, udi utela Mifundu ya tshiena-Ebelu ne Mifundu ya tshiena-Greke. Kudi malu a bungi adi mafuanangane mu Izlame ne mu Buena Katolike. Bitendelelu bibidi ebi bitu bilongesha dibenga kufua dia anyima wa muntu, muaba wa dikenga bua tshikondo tshîpi ne dikalaku dia inferno wa kapia.

25 Tudi tuitabuja Nzambi umu’epele mulelela ne tuangata Bible bu mukanda mufundisha ku spiritu wa Nzambi, ke muaba utudi mua kupetelangana nabu bimpe. Dibala dia Koran ne ntema didi dileja ne: mikanda eyi: Torah, Misambu ne Evanjeliyo mmileja bu Dîyi dia Nzambi, ne tudi ne bua kuyangata anu mushindu au ne kutumika nayi. Ngenzelu eu udi mua kutufikisha ku dilomba mututeleji bua kulonga nende bitupa ebi bia Bible.

26 Mbuelelu udi ulonda eu neikale pamu’apa muakanyine bua muntu udi udiamba mudiye Mizilman: “Tshiena muyukile bikole ne ba-Mizilman, kadi ndi mupete mu mukanda eu amue mamanyisha pa mitabuja enu. [Bulula mukanda wa Comment raisonner mu dibeji 24.] Mbaleje ne: nutu nuitabuja ne: Yezu uvua muprofete, kadi ne: Muhammede uvua muprofete wa ndekelu ne mutambe bunene ku bonso. Udiku witabuja kabidi ne: Mozese uvua muprofete mulelela anyi? [Lekela muntu andamune.] Ndiku mua kukuleja tshivua Nzambi mulongeshe Mozese bua dîna diende anyi?” Pashishe nubale Ekesode 6:2, 3. Mu dikumbulula nenuikale mua kuyukila pa ka-tshiena-bualu ka “Un seul Dieu, une seule religion” (Nzambi umuepele, tshitendelelu tshimuepele) mu dibeji 13 dia broshire wa Le temps de la vraie soumission à Dieu.

27 Bumue kanuakupeta malu a nunku mu teritware wenu. Kadi, yonso wa kutudi udi mua kualabaja mudimu wende mu dilonga muakulu mukuabu pa kumbusha udiye wakula bimpe anyi pa kuya kusombela ku budisuile mu teritware mukuabu. (Yesh. 6:8) Lelu’eu, ba bungi badi benza malu bilondeshile tshidi Yeshaya 55:6 wamba, tudi tubalamu ne: ‘Keba Yehowa paudi mumanye mua kumusangana; umubikidile patshidiye pabuipi.’ Mêyi aa adi atangila bantu bonso ba muoyo muimpe, bena miakulu yonso anyi bitendelelu bionso. Tudi mua kuikala batuishibue ne: Yehowa neabeneshe madikolela etu bua kuya ne ‘kuenza bantu ba mu matunga onso bayidi.’​—Mat. 28:19, NW.

[Kazubu mu dibeji 6]

Mikanda bua bantu badi kabayi Bena-nkristo

Bena Buddha

À la recherche d’un père (Broshire).

“Monayi, ndi mvuija bintu bionso bipiabipia” (Broshire munene).

Bena Chine

La paix et le bonheur sans fin: comment les trouver? (Broshire munene).

Bena Hindu

De Kurukshetra à Harmaguédon et à votre survie (Broshire).

La victoire sur la mort: est-elle à votre portée? (Broshire).

Le chemin de la liberté: la vérité divine (Broshire).

Nos problèmes​—Qui nous aidera à les résoudre? (Broshire munene).

Pourquoi adorer Dieu en amour et en vérité? (Broshire munene).

Bena Yuda

Connaîtrons-nous un jour un monde sans guerre? (Broshire munene).

Les Témoins de Jéhovah: Quelles sont leurs croyances? (Trakte T-18).

Un monde nouveau de paix: Le verrons-nous un jour? (Trakte T-17).

Ba-Mizilman

Le chemin du Paradis: Comment le trouver? (Trakte).

Le temps de la vraie soumission à Dieu (Broshire).

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu