TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • w98 1/3 dib. 8-13
  • Bibilu bia mushinga mukole mu malu a kale a Izalele

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Bibilu bia mushinga mukole mu malu a kale a Izalele
  • Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • Mushinga wa bibilu binene
  • Mu tshikondo tshia Bakalenge ba mu mulongo wa Davidi
  • Panyima pa tshimuangi
  • Mu siekele wa kumpala B.B.
  • ‘Nenuikale ne disanka dia bungi’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2007
  • Mudi bibilu bivuabu benza mu Isalele wa kale bitutangila
    Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo—2021
Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
w98 1/3 dib. 8-13

Bibilu bia mushinga mukole mu malu a kale a Izalele

“Balume bonso nebamueneke ku mesu kua Yehowa, Nzambi wenu, misangu isatu ku tshidimu ku tshidimu mu muaba udiye usungula . . . ; kabamueneki ku mesu kua Yehowa ne bianza bitu[pu].”​—DUTELONOME 16:16.

1. Ntshinyi tshitudi mua kuamba bua bibilu mu tshikondo tshifundilebu Bible?

NTSHINYI tshidi tshilua mu lungenyi paudi wela meji bua tshibilu kampanda? Bimue bibilu mu bikondo bia kale bivua bimanyike bua dinekesha mu bisankasanka ne buendenda. Bidi muomumue bua bibilu bia buena-lelu. Kadi bibilu bileja mu Mikenji ya Nzambi mipesha Izalele bivua bishilangane. Nansha muvuabi bikondo bia disanka, bavua kabidi mua kubiumvuija bu “mpungilu minsantu.”​—Lewitiki 23:2, NW.

2. (a) Ntshinyi tshivuabu balombe balume bena Izalele bua kuenza misangu isatu ku tshidimu? (b) Bu mudi muaku eu mutumika nawu mu Diyi Dielulula 16:16 (MMM), “tshibilu” ntshinyi?

2 Balume bena Izalele ba lulamatu​—misangu mivule pamue ne mêku abu—​bavua bapeta disanka didi dikolesha mu dienza luendu batangile ku Yeruzaleme, ‘muaba wakasungula Yehowa,’ ne bavua bafila bintu ne kalolo konso bua bibilu binene bisatu. (Dutelonome 16:16) Mukanda kampanda (Old Testament Word Studies) udi umvuija muaku wa tshiena-Ebelu mukudimuna ne: “tshibilu” mu Diyi Dielulula 16:16 (Mukanda wa Mvidi Mukulu) bu “tshikondo tshia disanka dinene . . . tshivuabu basekelela amue malu manene a bulenga bua Nzambi ne difila milambu ne dienza mafesto.”a

Mushinga wa bibilu binene

3. Mmabenesha kayi avua bibilu bisatu bia ku tshidimu bivuluija?

3 Bu muvua nsangilu wabu muikale wa malu a madimi, bena Izalele bavua bindila dibenesha dia kudi Nzambi divua dilua bu mvula. Bibilu binene bisatu bia mu Mikenji ya Mozese bivua bienzeka mu tshikondo tshimue ne disangisha dia dinowa dia orje ku ntuadijilu kua muvu wa printemps, ne dinowa dia blé ku ndekelu kua muvu wa printemps ne dinowa dikuabu diashadi edi ku ndekelu kua muvu wa été. Ebi bivua bikondo bia disanka dinene ne diela tuasakidila kudi Mukuatshishi wa dinyunguluka dia mâyi a mvula ne Muenji wa buloba budi bufila biakudia. Kadi bibilu bivua biumvuija malu mavule makuabu.​—Dutelonome 11:11-14.

4. Mmuanda kayi muende lumu uvuabu basekelela mu tshibilu tshia kumpala?

4 Tshibilu tshia kumpala tshivua tshienzeka mu ngondo wa kumpala wa mu kalandriye ka kale ka mu Bible, kubangila mu dia 15 too ne dia 21 Nizan, udi upetangana ne ndekelu wa ngondo wetu wa Luabanya anyi ntuadijilu wa Tshisanga. Bavua batshibikila ne: Tshibilu tshia Mampa kaayi mela Luevene, ne bualu tshivua tshilua diakamue panyima pa Kupita kua Yehowa [Pasaka] kua mu dia 14 Nizan, bavua batshibikila kabidi ne: ‘disanka [“tshibilu,” NW] dia kupita kua Yehowa.’ (Luka 2:41; Lewitiki 23:5, 6) Tshibilu etshi tshivua tshivuluija bena Izalele dipikudibua diabu ku dikenga mu Ejipitu, bavua babikila mampa kaayi mela luevene ne: “mampa a dikenga.” (Diyi Dielulula 16:3, MMM) Tshivua tshibavuluija ne: diumbuka diabu mu Ejipitu divua dia lubilu-lubilu mu mushindu wa se: kakuvua dîba dia kuela luevene mu bukula buabu busopa ne kuindila bua butuntumuke. (Ekesode 12:34) Mu tshibilu etshi kabavua ne bua kusangana diampa diela luevene nansha dimue mu nzubu wa muena Izalele. Musekeledi yonso, pamue ne muenyi musombi, uvua udia diampa diela luevene, uvua ne bua kupeta dinyoka dia lufu.​—Ekesode 12:19.

5. Tshibilu tshibidi tshivua pamu’apa tshivuluija diakalenga kayi, ne mbanganyi bavuabu ne bua kubueja mu disanka adi?

5 Tshibilu tshibidi tshivua tshienzeka mbingu muanda-mutekete (matuku 49) panyima pa dia 16 Nizan ne tshijika dituku disambombo dia ngondo muisatu, Sivan, udi upetangana ne ndekelu wa ngondo wetu wa Lumungulu. (Lewitiki 23:15, 16) Bavua batshibikila ne: Tshibilu tshia Mbingu (mu matuku a Yezu bavua kabidi batshibikila ne: Pentekoste, mmumue ne: “Dituku dia makumi atanu” mu tshiena-Greke), ne tshivua tshienzeka pabuipi ne tshikondo tshimuetshimue tshia tshidimu tshivua Izalele mubuele mu tshipungidi tshia Mikenji ku Mukuna wa Sinayi. (Ekesode 19:1, 2) Mu tshibilu etshi, bena Izalele ba lulamatu bavua bavuluka pamu’apa diakalenga diabu dia kuikala batekibue ku luseke bu tshisamba tshinsantu tshia Nzambi. Dikala diabu bantu ba Nzambi ba pa buabu divua dilomba kutumikila Mikenji ya Nzambi, bu mudi dîyi-dituma dia kuleja diditatshisha dia dinanga bua bakengi, bua se: buobu pabu bamone mua kusanka mu tshibilu.​—Lewitiki 23:22; Dutelonome 16:10-12.

6. Mbualu kayi buvua tshibilu tshisatu tshivuluija bantu ba Nzambi?

6 Bavua babikila tshia ndekelu tshia ku bibilu bisatu binene bia ku tshidimu ne: Tshibilu tshia Disangisha, anyi Tshibilu tshia Mitanda. Tshivua tshienzeka mu ngondo wa muanda-mutekete, Tishri, anyi Ethanim, kubangila mu dia 15 too ne dia 21, bipetangana ne ntuadijilu wa ngondo wetu wa Kasuamansense. (Lewitiki 23:34) Mu tshikondo etshi, bantu ba Nzambi bavua basombela pambelu pa nzubu yabu anyi pa mutu payi mu tshisombelu tshia tshitupa tshîpi (mitanda) tshienza ne matamba pamue ne mabeji a mitshi. Ebi bivua bibavuluija luendu luabu lua bidimu 40 kumbukila mu Ejipitu too ne mu Buloba Bulaya, pavua tshisamba ne bua kulonga mua kueyemena Nzambi bua bintu bivuatshi tshikengela ku dituku dionso.​—Lewitiki 23:42, 43; Dutelonome 8:15, 16.

7. Mmunyi mutudi tupetela masanka ku dikonkonona tshiakabidi misekelelu ya bibilu mu Izalele wa kale?

7 Tuanjibi kukonkonona kabidi bimue bibilu biakamueneka bikale bia mushinga mukole mu malu a bantu ba Nzambi ba kale. Bidi ne bua kuikala bitukankamija tuetu lelu’eu, bualu tuetu petu tudi babikila bua kudisangisha pa tshibidilu ku lumingu luonso ne misangu isatu ku tshidimu mu mpuilu ne mpungilu minene.​—Ebelu 10:24, 25.

Mu tshikondo tshia Bakalenge ba mu mulongo wa Davidi

8. (a) Mmusekelelu kayi muende lumu uvua muenzeke mu matuku a Mukalenge Solomo? (b) Nnkomenu kayi munene wa Tshibilu tshia Mitanda tshifuanangane ne tshia kale utudi mua kutekemena?

8 Musekelelu muende lumu mu tshikondo tshia Tshibilu tshia Mitanda wakenzeka mu bukokeshi bua bubanji buvule bua Mukalenge Solomo, muana wa Davidi. “Musumba munene” wakasangila kumbukila ku mikalu ya Buloba Bulaya bua kuenza Tshibilu tshia Mitanda ne bua kubanjija ntempelo. (2 Kulondolola 7:8, MMM) Pakajikatshi, Mukalenge Solomo wakatangalaja basekeledi, ‘bakavudijila mukalenge disanka; bakaya ku nzubu yabu ne disanka dinene mu mitshima yabu bua malu mimpe onso akenzela Yehowa muntu wende Davidi ne bantu bende bena Izalele.’ (1 Bakelenge 8:66) Bushuwa atshi tshivua tshibilu tshia mushinga mukole. Lelu’eu, basadidi ba Nzambi mbatekemene nkomenu munene wa Tshibilu tshia Mitanda tshifuanangane ne tshia kale ku ndekelu kua Bukokeshi bua Bidimu Tshinunu bua Solomo Munene, Yezu Kristo. (Buakabuluibua 20:3, 7-10, 14, 15) Mu tshikondo atshi, bantu badi basombele ku ntengu yonso ya buloba, pamue ne bantu babiishibua ne bapanduka ku Armagedone, nebasangishibue mu ntendelelu wa disanka wa Yehowa Nzambi.​—Zekâya 14:16.

9-11. (a) Ntshinyi tshiakafikisha ku tshibilu tshia mushinga mukole mu matuku a Mukalenge Hezikiya? (b) Ntshilejilu kayi tshivuabu bashiye kudi bantu bavule ba mu bukalenge bua bisa dikumi bua ku Nord, ne tshidi tshituvuluija tshinyi lelu’eu?

9 Tshibilu tshia pa buatshi tshivua tshilonda tshileja mu Bible tshiakalua panyima pa bukokeshi bua Mukalenge mubi Ahaza, wakakanga biibi bia ntempelo ne kusaka bukalenge bua Yuda ku butontolodi. Mupinganyi wa Ahaza uvua Mukalenge muimpe Hezikiya. Mu tshidimu tshia kumpala tshia bukokeshi buende, pavuaye ne bidimu 25, Hezikiya wakatuadija ndongamu munene wa diasulula ne diakajilula. Wakunzulula diakamue biibi bia ntempelo ne kuenzaye bua bamulongolole. Pashishe mukalenge wakatuma mikanda kudi bena Izalele bavua basombele mu bukalenge bubi bua bisa dikumi bua Izalele buvua ku Nord, ubabikila bua balue kusekelela Kupita kua Yehowa ne Tshibilu tshia Mampa kaayi mela Luevene. Bantu ba bungi bakalua nansha muvua binabu babaseka.​—2 Kulondolola 30:1, 10, 11, 18.

10 Tshibilu etshi tshiakenzeka bimpe anyi? Bible udi wamba ne: ‘Bena Izalele bakadi mu Yeruzaleme bakadia bidia bidi kabiyi ne luevene matuku muanda-mutekete ne disanka dinene; bena Lewi ne bakuidi bakatumbisha Yehowa ku dituku ku dituku, bakela bintu bia kuimba nabi bikole.’ (2 Kulondolola 30:21) Bushuwa bena Izalele abu bakashiya tshilejilu tshilenga bua bantu ba Nzambi lelu, bavule ba kudibu badi batantamena buluishi ne benza ngendu mile bua kubuela mu mpungilu.

11 Tshilejilu, tangila Mpungilu isatu ya Distrike ya “Bulamate kudi Nzambi” mienza mu ditunga dia Pologne mu 1989. Munkatshi mua babuedi 166 518 muvua bisumbu binene bia bantu bafume mu ditunga dia URSS wa kale ne mu matunga makuabu a ku Mputu wa ku Est muvuabu bakandike mudimu wa Bantemu ba Yehowa tshikondo atshi. Mukanda wa Les Témoins de Jéhovah: Prédicateurs du Royaume de Dieub udi wamba ne: “Bua bamue bakabuela mu mpungilu eyi, uvua musangu wa kumpala wa buobu kuikala mu disangila dinene dia bantu ba Yehowa bapite pa 15 anyi 20. Mitshima yabu yakuula ne dianyisha pakamonabu makumi a binunu bia bantu mu bipalu, bakadisanga nabu mu disambila, ne kusangishabu mêyi abu mu misambu bua kusamuna Yehowa.”​—Dibeji dia 279.

12. Ntshinyi tshiakafikisha ku tshibilu tshia mushinga mukole mu bukokeshi bua Mukalenge Yoshiya?

12 Panyima pa lufu lua Hezikiya, bena Yuda bakamata kabidi mu ntendelelu wa dishima mu bukokeshi bua Bakalenge aba: Manashe ne Amona. Pashishe kuakalua bukokeshi bua mukalenge mukuabu muimpe, nsonga Yoshiya, wakenza malu ne dikima dionso mu diasulula ntendelelu mulelela. Pavuaye ne bidimu 25, Yoshiya wakatuma dîyi bua balongolole ntempelo. (2 Kulondolola 34:8) Pavuabu benda balongolola, kupetabu Mikenji mifunda kudi Mozese mu ntempelo. Mukalenge Yoshiya wakalengibua bikole ku muoyo kudi malu akabalaye mu Mikenji ya Nzambi ne wakenza bua bayibadile bantu bonso. (2 Kulondolola 34:14, 30) Pashishe, bilondeshile bivuabu bafunde, wakalongolola musekelelu wa Kupita kua Yehowa. Mukalenge muine wakafila tshilejilu tshilenga pa kufila bintu ne kalolo konso bua tshibilu etshi. Bu tshipeta, Bible udi wamba ne: “Katshia mu tshikondo tshia muambi Samuele, kabavua banji kuenza tshibilu tshia Dipatuka dia mu Ejipitu mushindu ewu.”​—2 Kulondolola 35:7, 17, 18, MMM.

13. Misekelelu ya bibilu mienza kudi Hezikiya ne Yoshiya idi ituvuluija tshinyi lelu’eu?

13 Malu akalongolola Hezikiya ne Yoshiya adi afuanangana ne diasulula dia dikema dia ntendelelu mulelela didi dienzeke munkatshi mua bena nkristo balelela katshia ku ditekibua dia Yezu Kristo mu nkuasa wa bumfumu mu 1914. Anu muvuabi bilelela nangananga bua malu akalongolola Yoshiya, diasulula edi dia matuku etu aa ndishindamene pa bidi bifunda mu Dîyi dia Nzambi. Mu difuanangana ne matuku a Hezikiya ne Yoshiya, diasulula dia lelu didi dikale dileja kudi mpuilu ne mpungilu mudibu bafila mumvuija adi asankisha pa milayi ya mu Bible ne baleja mishindu ya ditumika ne mêyi-maludiki a mu Bible miakanyine tshikondo. Tshitu tshivudija disanka dia bikondo ebi bia dilongesha tshitu bungi buvule bua bantu batu batambula. Anu bu bena Izalele banyingaladi ba mu matuku a Hezikiya ne Yoshiya, batambule bapiabapia aba mbalekele bilele bibi bia mu Bukua-buena-nkristo ne tshitupa tshiashadi tshia bulongolodi bua Satana. Mu 1997 bantu bapite pa 375 000 bavua batambule bu tshimanyinu tshia didilambula diabu kudi Yehowa, Nzambi munsantu​—muayene wa bantu bapite pa 1 000 ku dituku.

Panyima pa tshimuangi

14. Ntshinyi tshiakafikisha ku tshibilu tshia mushinga mukole mu 537 K.B.B.?

14 Panyima pa lufu lua Yoshiya, tshisamba tshiakapingana kabidi mu ntendelelu muatuke wa dishima. Ndekelu wa bionso, mu 607 K.B.B., Yehowa wakanyoka bantu bende pa kufikisha biluilu bia bena Babilone ku diluisha Yeruzaleme. Bakabutula tshimenga ne ntempelo watshi, ne ditunga diakashala kadiyi diasa. Kuakapita bidimu 70 bivua bena Yuda mu bupika ku Babilone. Pashishe Nzambi wakafila bukole kudi bashadile bena Yuda banyingaladi, bakapingana mu Buloba Bulaya bua kuasulula ntendelelu mulelela. Bakafika mu tshimenga etshi tshibumbula tshia Yeruzaleme mu ngondo wa muanda-mutekete wa tshidimu tshia 537 K.B.B. Tshintu tshia kumpala tshiakenzabu tshivua tshia kuasa tshioshelu bua kulambuilapu milambu ya pa tshibidilu ya ku dituku dionso bu muvuabi bileja mu tshipungidi tshia Mikenji. Atshi tshivua tshikondo tshiakane bua musekelelu mukuabu muende lumu. “Pashishe kuenzabu tshibilu tshia Tuzubu tua [“mitanda,” NW], bu mudibio bifunda.”​—Ezera 3:1-4, MMM.

15. Mmudimu kayi uvua muindile bashadile bapingaja mu 537 K.B.B., ne mmunyi muvuaku nsombelu wa muomumue mu 1919?

15 Mudimu munene uvua muindile bantu aba bakafuma mu tshimuangi uvua wa diibakulula ntempelo wa Nzambi ne Yeruzaleme ne bimanu biende. Kuvua buluishi bua bungi bua kudi bena mutumba nabu ba mukawu. Pavuabu benda basa ntempelo, divua “dituku dia malu makese.” (Zekâya 4:10) Nsombelu wakafuanangana ne wa bena nkristo bela manyi ba lulamatu mu 1919. Mu tshidimu atshi katshiyi kupua muoyo, bavua babapatule mu bupika bua mu nyuma mu Babilone Munene, nsangilu wa buloba bujima wa bitendelelu bia dishima. Bavua binunu bikese patupu ne bakatantamena bulongolodi ebu budi kabuyi buakididianganyi. Baluishi ba Nzambi bavua mua kuimanyika dilubuluka dia ntendelelu mulelela anyi? Diandamuna dia lukonko alu didi divuluija misekelelu ya bibilu bibidi bia ndekelu mileja mu Mifundu ya tshiena-Ebelu.

16. Mbualu kayi buvua bua mushinga pa bidi bitangila tshibilu tshia mu 515 K.B.B.?

16 Ndekelu wa bionso bakibakulula ntempelo mu ngondo wa Adar mu 515 K.B.B., anu mu tshikondo menemene tshia tshibilu tshia mu printemps wa ngondo wa Nizan. Bible udi wamba ne: “Kuenzabu tshibilu ne disanka matuku muanda mutekete, badia mampa kaayi mela ntuntumuna, bualu [“Yehowa,” NW] uvua mubuuje ne disanka, mubanangishishe kudi mfumu wa ditunga dia Ashure; uvua mubakoleshe mu maboko bua kuenzabo midimu ya nzubu wa [“Nzambi mulelela,” NW], [“Nzambi,” NW] wa Israele.”​—Ezera 6:22, MMM.

17, 18. (a) Ntshibilu kayi tshia mushinga mukole tshivua tshienzeke mu 455 K.B.B.? (b) Mmunyi mutudi mu nsombelu wa muomumue lelu’eu?

17 Bidimu 60 pashishe, mu 455 K.B.B., bualu bukuabu bua mushinga mukole buakenzeka. Tshidimu atshi Tshibilu tshia Mitanda tshiakaleja dijikija dia diibakulula dia bimanu bia Yeruzaleme. Bible udi wamba ne: “Bantu bonso bavua bafume ku bupika kuasabo tutanda, kusombamu. Bena Israele kabavua banji kuenza bualu bua mushindu ewu biangatshile ku tshikondo tshia Yeshuwa, muana wa Nune, too ne ku dituku adio. Bantu kusankabo bikole.”​—Nekemiya 8:17, MMM.

18 Tshivua bushuwa diasulula kadiyi kupua muoyo dia ntendelelu mulelela wa Nzambi nansha muvuaku buluishi bukole! Lelu’eu nsombelu udi wa muomumue. Nansha mudiku dikengeshibua ne buluishi buvule, mudimu munene wa diyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi mmufike ku mfudilu kua buloba, ne mbamanyishe mikenji ya dilumbuluisha dia Nzambi miaba yonso. (Matayo 24:14) Ditua tshimanyinu dia ndekelu pa bashadile ba ku bantu bela manyi 144 000 didi disemena pabuipi. Bena diabu “mikoko mikuabo” bapite pa miliyo itanu ba mu matunga onso mbasangisha mu “tshisumbu tshimue” ne bashadile bela manyi. (Yone 10:16; Buakabuluibua 7:3, 9, 10) Ndikumbana kayipu dilengele dia tshimfuanyi tshia mu tshiprofete tshia Tshibilu tshia Mitanda! Ne mudimu eu munene wa disangisha neutungunuke mu bulongolodi bupiabupia pabikilabu miliyare ya babiishibue bua kudisanga mu disekelela dia Tshibilu tshia Mitanda tshifuanangane ne tshia kale.​—Zekâya 14:16-19.

Mu siekele wa kumpala B.B.

19. Ntshinyi tshiakavuija Tshibilu tshia Mitanda tshia mu 32 B.B. tshia pa buatshi?

19 Munkatshi mua misekelelu ya bibilu ya pa buayi mifunda mu Bible muvua kakuyi mpata eyi mibuela kudi Muana wa Nzambi, Yezu Kristo. Tshilejilu, tangila dibuela dia Yezu mu Tshibilu tshia Mitanda (anyi Tabernakle) mu tshidimu tshia 32 B.B. Wakatumika ne tshikondo atshi bua kulongesha malelela a mushinga ne wakajadika dilongesha diende pa kutela Mifundu ya tshiena-Ebelu. (Yone 7:2, 14, 37-39) Tshimanyinu tshia pa tshibidilu tshia tshibilu etshi tshivua tshilele tshia kutemesha bitekelu binene binayi bia bimunyi munda mua lubanza lua ntempelo. Bivua biambuluisha bua kuenza ne disanka midimu ya tshibilu ivua itungunuka too ne butuku. Bidi bimueneka ne: Yezu uvua mutume meji ku bimunyi ebi binene pakambaye ne: “Ndi butoke bua bena panu. Udi undonda, kakuenda mu midima, kadi neapete butoke bua muoyo.”​—Yowanese 8:12, MMM.

20. Bua tshinyi Kupita kua Yehowa kua mu 33 B.B. kuvua kua pa buaku?

20 Pashishe kuakalua Kupita kua Yehowa ne Tshibilu tshia Mampa kaayi mela Luevene bia mu tshidimu tshia mushinga tshia 33 B.B. Mu Dituku dia Kupita kua Yehowa [Pasaka] adi, bakashipa Yezu kudi baluishi bende ne wakalua Muan’a mukoko wa Kupita kua Yehowa kua mu tshimfuanyi, wakafua bua kumbusha ‘bubi bua ba pa buloba.’ (Yone 1:29; 1 Kolinto 5:7) Matuku asatu pashishe, mu dia 16 Nizan, Nzambi wakabiisha Yezu ne mubidi wa mu nyuma udi kauyi ufua. Bualu ebu buakapetangana ne dilambula dia mamuma a diambedi a dinowa dia orje bu muvua Mikenji ilomba. Nenku, Mfumu Yezu Kristo mubiishibue wakalua ‘mamuma a kukuama diambedi a bantu bakalala tulu mu lufu.’​—1 Kolinto 15:20.

21. Ntshinyi tshiakenzeka mu Pentekoste wa mu 33 B.B.?

21 Tshibilu tshilelela tshia pa buatshi tshivua Pentekoste wa mu 33 B.B. Dituku adi bena Yuda bavule ne ba-prozelite bavua basangile mu Yeruzaleme, pamue ne bayidi ba Yezu batue ku 120. Pavua tshibilu tshienzeka, Mfumu Yezu Kristo mubiishibue wakitshikija spiritu munsantu wa Nzambi pa bantu 120. (Bienzedi 1:15; 2:1-4, 33) Nunku bavua bedibue manyi ne bakalua tshisamba tshipiatshipia tshisungula kudi Nzambi ku butuangaji bua tshipungidi tshipiatshipia tshivua tshikale ne Yezu Kristo bu mutuangaji. Mu tshibilu atshi, muakuidi munene muena Yuda uvua ulambula Nzambi mampa abidi mela luevene menza ne mamuma a diambedi a dinowa dia blé. (Lewitiki 23:15-17) Mampa aa abidi mela luevene adi tshimfuanyi tshia bantu bapange bupuangane 144 000 badi Yezu ‘musumbile Nzambi’ bua kusadila bu “bukalenge ne bakuidi . . . bua kukokesha bu bakalenge pa buloba.” (Buakabuluibua 5:9, 10, NW; 14:1, 3) Muanda wa se: bakokeshi aba ba mu diulu mbafumine ku matamba abidi a bukua-bantu buena mpekatu, bena Yuda ne Bampangano, tudi kabidi mua kuufuanyikija ne mampa abidi mela luevene.

22. (a) Bua tshinyi bena nkristo kabena basekelela bibilu bia mu tshipungidi tshia Mikenji? (b) Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu tshidi tshilonda?

22 Pakatuadija tshipungidi tshipiatshipia kutumika mu Pentekoste wa mu 33 B.B., bivua biumvuija ne: tshipungidi tshia kale tshia Mikenji katshivua kabidi ne mushinga ku mêsu kua Nzambi. (2 Kolinto 3:14; Ebelu 9:15; 10:16) Abi kabiena biumvuija ne: bena nkristo bela manyi kabena ne mikenji. Badi muinshi mua mikenji ya Nzambi milongesha kudi Yezu Kristo ne mifunda mu mitshima yabu. (Galatia 6:2) Pa nanku, bu mudi bibilu bisatu bia ku tshidimu bikale bia mu tshipungidi tshia kale tshia Mikenji, bena nkristo kabena babisekelela. (Kolosai 2:16, 17) Nansha nanku, tudi mua kulongela bivule ku mmuenenu wa basadidi ba Nzambi ba kumpala kua Buena-nkristo pa bidi bitangila bibilu biabu ne bisangilu bikuabu bua ntendelelu. Mu tshiena-bualu tshietu tshidi tshilonda, netumone bilejilu bikala mua kutusaka bonso kakuyi mpata ku dijingulula mushinga wa kuikala kubuela pa tshibidilu mu masangila a bena nkristo.

[Mêyi adi kuinshi]

a Tangila mukanda wa Étude perspicace des Écritures, Volime 1, mabeji 880-881, bikoso 1 ne 3, muinshi mua “Fête,” mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

b Mupatula kudi Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc.

Nkonko ya diambulula

◻ Bibilu binene bisatu bia mu Izalele bivua ne tshipatshila kayi?

◻ Mmalu kayi avua asanganyibua mu bibilu bia mu matuku a Hezikiya ne Yoshiya?

◻ Mmuanda kayi wa mushinga mukole uvuabu basekelele mu 455 K.B.B., ne bua tshinyi udi utukankamija?

◻ Mbualu kayi buvua ne mushinga pa bidi bitangila Kupita kua Yehowa ne Pentekoste mu 33 B.B.?

[Kazubu mu dibeji 12]

Tshibilu tshikale dilongesha buetu tuetu lelu’eu

Bonso badi basue kupetela masanka bua kashidi ku mulambu wa Yezu udi ubuikila mpekatu badi ne bua kuikala ne nsombelu mumvuangane ne tshidi tshileja mu tshimfuanyi kudi Tshibilu tshia Mampa kaayi mela Luevene. Tshibilu etshi tshifuanangane ne tshia kale mmusekelelu wa disanka wa bena nkristo bela manyi bua dipikudibua diabu ku bulongolodi ebu bubi ne diumbuka diabu mu tshibawu tshia mpekatu ku diambuluisha dia tshia-bupikudi tshia Yezu. (Galatia 1:4; Kolosai 1:13, 14) Tshibilu tshiena dîna tshivua tshinenga matuku muanda-mutekete​—tshishiferi tshitumika natshi mu Bible bua kuleja tshiuwidi tshijima tshia mu nyuma. Tshibilu tshifuanangane natshi tshidi tshinenga mutantshi wonso udi tshisumbu tshiela manyi tshia bena nkristo tshikale pa buloba ne badi ne bua kutshisekelela ne “muoyo umue ne bulelela.” Abi bidi biumvuija dikala misangu yonso badimuke bua luevene lua mu tshimfuanyi. Luevene ndutumika nalu mu Bible bua kuleja malongesha manyanguke, lubombo ne bubi. Batendeledi balelela ba Yehowa badi ne bua kuleja lukuna bua luevene lua mushindu’eu, pa kubenga kululekela lunyanga nsombelu yabu ne bupeluke bua tshisumbu tshia bena nkristo.​—1 Kolinto 5:6-8, NW; Matayo 16:6, 12.

[Tshimfuanyi mu dibeji 9]

Ku tshidimu tshionso bavua bafila nkolakola ya dinowa dipiadipia dia orje mu dia 16 Nizan, dituku divuabu babiishe Yezu

[Tshimfuanyi mu dibeji 10]

Yezu uvua mua kuikala mutume meji ku bimunyi bia mu tshibilu pakadibikilaye ne: “butoke bua bena panu”

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu