TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • be dilonga 38 dib. 215-dib. 219 tshik. 4
  • Mbuelelu udi ukeba bantu nyota

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Mbuelelu udi ukeba bantu nyota
  • Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
  • Bintu bia muomumue
  • Mêyi a mbangilu adi akoka ntema ya bantu
    Difila ku dibala ne ku dilongesha
  • Malu adi akuatshisha bantu
    Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
  • Mfidilu mulenga wa mvese
    Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
Kalasa ka Mudimu wa Nzambi kadi kakuambuluisha
be dilonga 38 dib. 215-dib. 219 tshik. 4

DILONGA DIA 38

Mbuelelu udi ukeba bantu nyota

Tshia kuenza

Mêyi ebe a mbangilu akoke ntema ya bantu ne ambe malu adi akufikisha ku dikumbaja tshiudi ukeba.

Mushinga

Mbuelelu webe udi mua kufikisha bantu ku dikuteleja mushindu kampanda anyi kansanga.

MBUELELU ntshitupa tshia muyuki tshia mushinga mukole be! Wewe mujule bulelela nzala ya bantu, nebajinge kuteleja malu audi ulua kuamba kunyima ne muoyo umue. Wewe mupangile kukeba muntu nyota mu mbuelelu webe paudi uyisha, bumue kakutungunuka ne kukuteleja to. Bua mu Nzubu wa Bukalenge, bantu kabakujuka nenku ne kuya kukushiya to, kadi nebabange kuela meji ku malu makuabu.

Ikala wipatshila malu adi alonda aa paudi ulongolola mbuelelu webe: (1) kukoka ntema ya bateleji, (2) kuamba tshiena-bualu tshiebe patoke, ne (3) kuleja bua tshinyi tshidi ne mushinga kudi bateleji. Mu imue nsombelu, udi mua kukumbaja bipatshila bionso bisatu ebi musangu umue. Kadi imue misangu, kuena mua kubikumbaja musangu umue to, ne kuena mua kuya nabi anu mudibi bilondangane emu to, udi mua kubitshiompakaja.

Mua kukoka ntema ya bateleji. Padi bantu badisangisha bua kumvua muyuki, kabiena biumvuija ne: nebauteleje ne ntema yonso to. Bua tshinyi? Badi ne malu mavule adi abasama ku muoyo adi akoka ntema yabu. Badi mua kuikala ne bualu ku nzubu anyi bukuabu budi bubatonda. Mpindieu wewe ngamba-malu ke udi ne bua kuenza muebe muonso bua kukoka ne kulama ntema yabu ku biudi wamba. Kudi mishindu ya bungi ya kuenza bua kukoka ntema ya bantu.

Umue ku miyuki idi miende lumu uvua Muyuki wa pa Mukuna. Muyuki eu wakatuadija bishi? Bilondeshile mudi Luka ulonda, Yezu wakamba ne: “Ba diakalenga nnuenu bapele, . . . ba diakalenga nnuenu badi ne nzala mpindiewu, . . . ba diakalenga nnuenu badi badila mpindiewu, . . . nudi ba diakalenga pikala bantu banukina.” (Luka 6:20-22, MMM) Bua tshinyi mbuelelu eu wakajula bantu nzala ya kukeba bua kumanya malu a bungi? Mu mêyi makese tshianana, Yezu wakakula bua amue malu manene avua nawu bateleji bende. Pashishe, pamutu pa kuakulapu mutantshi mule, wakaleja ne: bantu bavua ne ntatu ayi bavua mua kuikala anu ne disanka, ne wakakula mu mushindu wakafikisha bantu ku dikeba bua kumuteleja bikole bua kumanya malu makuabu a bungi.

Nkonko idi mua kuenza mudimu bimpe bua kukeba bantu nyota, kadi nkonko eyi idi ne bua kuikala nkonko miakanyine. Tshidibi, padi bantu bajingulula mu nkonko yebe ne: newakule pa malu akadibu bumvumvue, ntema yabu neyikepele ne lukasa. Kuedi nkonko idi mua kubatonda nansha idi ileja butekete buabu kampanda to. Kadi ela nkonko idi ibelesha meji. Puwa katupa kunyima kua lukonko luonso bua kukebabu diandamuna mundamunda. Padibu badiumvua bienza bu badi bayikila nebe mu lungenyi luabu, nebakuteleje ne nebashale bakuteleje.

Kulonda bualu kampanda budi buenzeke mmushindu mukuabu udi ukokesha ntema ya bantu. Kadi kulonda bualu budi butonda muntu kampanda mu bateleji kakuena kukufikisha ku dikumbaja kipatshila kebe to. Bantu buobu bavuluke muyuki kadi kabayi bamone dilongesha didimu, kuena ne buudi muenze bua nsongo to, udi mupangile bualu. Paudi ulonda bualu mu mbuelelu webe, budi ne tshia kuikala nshindamenu wa amue malu a mubidi wa muyuki webe. Nansha mudi tumue tualu tuikale ne mushinga bua kulengeja bualu buudi ulonda, wadimuka bua kulu kulepesha bualu ebu tshianana.

Bamue bangamba-malu batu batuadija ne bualu kampanda budi buenzeke abidi abidi aa, babanga ne bualu buangatshila mu tshikandakanda tshia mu musoko wabu, anyi mêyi a muntu utubu banemeka. Kuenza nunku nkuimpe padi malu aa umvuangana bilenga ne tshiena-bualu ne makanyine bateleji.

Pikala muyuki muikale tshitupa tshia muyuki mukosolola anyi tshitupa tshia Tshisangilu tshia Mudimu, mbimpe mbuelelu ikale muipi ne wamba bualu bumvuike. Biwikala wenza muyuki wa patoke, unemeke dîba dikosela tshitupa tshia mbangilu. Mubidi wa muyuki ke wamba malu adi ambuluisha bantu bikole.

Imue misangu, udi mua kupetangana ne bantu badi bakuela mpata anyi babenga mukenji wetu. Udi mua kubafikisha ku dikuteleja munyi? Tshilejilu, bakaya ne Stefano (umue wa ku bena Kristo ba kumpala udibu bamba ne: uvua “muule ne [nyuma] ne meji”) ku bukole ku tshilumbuluidi tshia bena Yuda tshia Sanedren. Wakabingishaku Buena-Kristo bimpe. Kadi wakabanga munyi? Ne kanemu konso, wakatela bualu buvua bena ku tshilumbuluidi abu bonso bitaba. Wakatuadija ne: “Bana betu ne batatu ntelejayi. [Nzambi] wa lumu uvua mumuenekele nkambua wetu Abrahame.” (Bien. 6:3; 7:2, MMM) Mupostolo Paulo pende wakakaja mbuelelu wende kumpala kua bantu ba mushindu mukuabu mu Aleopago (mu Atena). Wakamba ne: “Nuenu bena Atena, ndi mumone ne: mu malu enu onso, nudi balamate [nzambi] bapite bantu bonso.” (Bien. 17:22, MMM) Bu tshipeta tshia mbuelelu milenga eyi, bantu bakitaba bua kuteleja Stefano ne Paulo.

Bidi bikengela kukoka ntema ya bantu patudi mu buambi. Pawikala mulue kutangila muntu kanuyi bumvuangane nende, udi mua kumusangana wenza makuabu malu. Mu imue miaba, muenyi udibu kabayi bamanye, udi ne bua kuamba kendela kende diakamue. Mu mikuabu miaba payi, bidi bikengela kuanji kuenza amue malu kumpala kua kuamba tshiudi muvuile.​—Luka 10:5.

Tshidibi, mu miaba yonso eyi, bidi bikengela kuikala bena bulunda bua kufika ku diyikila ne bantu. Bitu bimpe kutuadija ne bualu budi buimane muntu pa muoyo. Kadi mmunyi muudi mua kubumanya? Tshilejilu, pauvua mupete muntu, uvua wenza mudimu kampanda anyi? Bumue udi ukuna bintu, ukomba lupangu, ulongolola dikalu, ulamba, usukula bilamba, anyi udi ne bana. Uvua ubala tshilejilu tshikandakanda anyi ubandila bualu budi buenzeka mu njila anyi? Bantu badi muaba au mbasue bikole kuloba, kunaya, kuimba misambu, kuenza ngendu, kuenza mudimu ne tshiamu tshia ordinatere, anyi tshikuabu tshintu anyi? Bantu batu bateka meji abu ku malu adibu bamone anyi bumvue ku tshisanji peshi ku televizion. Wewe muele lukonko anyi muakule kakese pa bualu bua nunku, udi mua kulua kuyikila bimpe ne muntu.

Tshivua Yezu muenze pavuaye ne mukaji muena Samalea ku tshina tshia mâyi pabuipi ne musoko wa Suka, ke mushindu mutambe bulenga wa kulonda bua kutuadija muyiki ne tshipatshila tshia kuyisha muntu.​—Yone 4:5-26.

Mbimpe kulongolola mbuelelu biakane nangananga panudi nuyisha mu teritware unukadi benzelanzela mudimu. Bua tshianana, kanuakuyisha to.

Leja tshiena-bualu tshiebe patoke. Mu bisangilu, mulombodi anyi muntu uvua ku tshiakuidi kumpala kuebe neatele tshiena-bualu tshiudi natshi kumpala kua kukubikilaye. Kadi mbimpe wewe kuvuluija bantu kabidi tshiena-bualu tshiebe mu mbuelelu webe. Udi mua kutshiambulula muaku ku muaku biwikala musue. Kadi tshidibi, udi ne tshia kukutulula kakese kakese mutu wa bualu eu mu dienda dienza muyuki. Mu mushindu kampanda mu mbuelelu webe, wenze bua kukoka ntema pa tshiena-bualu.

Yezu wakaleja patoke mukenji uvua bayidi bende ne bua kuyisha pakabatumaye wamba ne: “Mu njila nuende numanyisha bantu ne: Bukalenge bua Diulu bukadi pabuipi.” (Mat. 10:7, MMM) Yezu wakamba bua matuku etu aa ne: “Mukenji Mulenga ewu wa Bukalenge nebaumanyishe.” (Mat. 24:14, MMM) Badi batulomba bua ‘kuambila bantu dîyi dia Nzambi,’ mbuena kuamba ne: kulamata ku tshia Bible patudi tuyisha. (2 Tim. 4:2) Kadi kumpala kua kubulula Bible anyi kuakula bua Bukalenge, bidi bikengela kuanji kuakula bua bualu kampanda budi nabu bantu ku muoyo. Udi mua kuakula bua dishipangana, bulofua, dipanga buakane, mvita, mua kuambuluisha bansonga, masama, anyi kuakula bua mudi bantu bafua. Kadi kuakudi malu mabi aa mutantshi mule to; bualu mukenji webe mmukenji mulenga. Enza muebe muonso bua kutangija diyiki dienu ku Dîyi dia Nzambi ne ku Bukalenge buende.

Leja bateleji bua tshinyi tshiena-bualu tshidi ne mushinga. Mu bisangilu, bantu ba bungi nebakebe kukuteleja. Kadi nebateleje bu mutu muntu uteleja bualu budiye umona ne: mbumutangile menemene amu yeye anyi? Nebakuteleje bualu badi bamona mudi malu audi wamba atangila nsombelu udibu nende ne bualu udi ubajula dijinga dia kuenza bualu kampanda bua nsombelu eu anyi? Bua kuenzekabi bimpe, anu wewe muanji kuikala ne bateleji mu mutu biakane paudi ulongolola muyuki: kuvuluka nsombelu wabu, malu adi mabimane pa muoyo, ne ngikadilu wabu. Wewe muenze nanku, ukebe mpindieu tshintu kampanda tshiudi mua kubueja mu mbuelelu webe tshidi tshijadika bualu ebu.

Nansha wewe mu bisangilu ku tshiakuidi anyi uyisha muntu, mushindu mutambe bulenga wa kujula ntema ya bateleji nkubabueja mu muyuki, kubaleja ne: mmubatangile menemene. Leja mudi ntatu yabu, majinga abu, anyi nkonko idi ibatatshisha mikale yumvuangana ne tshiena-bualu tshiebe. Nebakuteleje kabidi bikole biwabaleja ne: kuakuakula tshiena-bualu tshiebe etshi pale pale to, kadi neubuele too ne mu imue nseke yatshi misunguluke. Bua kuenza nunku, anu wewe mudilongolole bimpe.

Mua kuenza mbuelelu. Tshiudi wamba mu mbuelelu tshidi ne mushinga wa bungi, kadi mushindu uudi utshiamba udi mua kujula bantu dijinga dia kumanya bia bungi. Bua bualu ebu, didilongolola diebe didi ne bua kuangata tshiwamba ne mushindu uwatshiamba.

Disungula dia miaku didi ne mushinga bua kukumbaja kipatshila kebe; nanku mbimpe kulongolola biambilu bibidi anyi bisatu bia kumpala ne muoyo umue. Biambilu bipepele ne bîpi ke bitu bimpe. Bua miyuki ya mu bisangilu, udi mua kufunda biambilu ebi anyi kubikuata mu mutu bua mbuelelu webe kukumbaja kipatshila kende menemene. Kutuadija muyuki biakane kudi mua kukuambuluisha bua kuwenza wonso mujima mutukije.

Dîba dia kulongolola mbuelelu. Mmuenenu kayena mumue muaba eu to. Bamue bangamba-malu bapiluke batu bamba ne: paudi ulongolola muyuki, mbimpe kutuadija kulongolola bangabanga mbuelelu. Bakuabu badi bamba buobu ne: mbimpe kulongolola mbuelelu panyima pa wewe mumane kujikija dilongolola dia mubidi wa muyuki.

Kakuyi mpata, bidi bikengela kumanya tshiena-bualu tshiebe bimpe ne malu manene audi ne bua kusulakaja kumpala kua kuenza mbuelelu udi muakanyine. Kadi bidi bishi biwikala wenzela muyuki pa plan wa kudi Société? Panyima pa wewe mumane kubala plan eu, wewe ne mbuelelu mu mutu, ki mbibi bu wewe mua kuanji kumufunda to. Kadi wavuluka ne: bua mbuelelu kuenza mudimu wende bimpe menemene, bidi bikengela kukeba bua kumanya tshidi bateleji ne kukonkonona bimpe malu adi mu plan.

MUSHINDU WA KUENZA

  • Tangila bantu badi bakuteleja: nsombelu yabu, ntatu yabu, ngikadilu yabu, tshikadibu bamanye pa tshiena-bualu tshiebe.

  • Keba tshintu tshidi mu muyuki webe tshidi mua kubasankisha ne kubalenga bikole.

MUDIMU WA KUENZA: (1) Bangabanga ne kuya kuyisha ku nzubu ne ku nzubu, keba mbuelelu udi wakanangana ne mukenji wa Bukalenge ne amue malu adi menzeke adi bena mu teritware wenu nawu mukana. (2) Tangila tshikoso tshia kumpala tshia biena-bualu bitanu anyi bisambombo bia Tshibumba tshia Nsentedi anyi Réveillez-vous! Udiebeje tshidi tshienza ne: mbuelelu yonso ikale mukumbane.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu