DILONGA DIA 30
Ditabalela bakuabu
PATUDI tuyisha bantu malu a mu Bible, katuena amu ne bua kubamanyisha malu patupu to. Tudi ne bua kulenga mitshima yabu. Bumue bualu budi mua kutuambuluisha nkubatabalela. Dibatabalela edi didi mua kumuenekela mu mishindu ya bungi.
Angata mmuenenu wa malu wa bateleji ne mushinga. Mupostolo Paulo uvua wangata nkoleshilu ne ngelelu wa meji wa bantu bavuaye uyikila nabu ne mushinga. Wakumvuija ne: “Pandi munkatshi mua bena Yuda, ndi ndienza muena Yuda, bua kumona mua kubapandisha. Pandi munkatshi mua balondi ba Diyi, nansha meme tshiyi ndilonda, kadi ndi ndienza mumue nabo, bua kumona mua kubapandisha. Pandi munkatshi mua bantu badi kabayi balonda meyi, nansha tshiyi mbenga kulonda meyi a [Nzambi] bua pandi ndonda meyi a Kristo, ndi ndienza mumue nabo, bua kumona mua kubapandisha. Pandi munkatshi mua bena ditaba ditekete, ndi ndienza panyi muena butekete bua kumona mua kubapandisha. Nenku, ndi ndifila kudi bonso ne muoyo wanyi mujima, bua mmone mua kupandisha bamue ba kudibo. Bionso ebi ndi mbienza amu bua Mukenji Mulenga ne muoyo wa se: mpeteku panyi bia ku Mukenji ewu Mulenga.” (1 Kol. 9:20-23, MMM) Kadi mmunyi mutudi mua ‘kudifila kudi bonso ne muoyo mujima’ lelu?
Paudi ne mushindu wa kuanji kubandila bantu (nansha bua katupa kîpi) bangabanga ne kuyikila nabu, ukebe nangananga bua kumanya malu adi abatua ku muoyo ne kumanya nsombelu wabu kabidi. Udi mua kumanya mudimu utubu benza anyi? Udi mua kumanya tshiabu tshitendelelu peshi mayisha adibu bitaba anyi? Kudiku ka-tshintu kadi kakuambuluisha bua kumanya nsombelu wa dîku diabu anyi? Ne malu aa mu mutu mpindieu, kuenaku mua kuenza bua muyiki webe ubasankishe bikole anyi?
Tshidibi, bua malu kubasankisha nunku, bidi bikengela kuanji kuela meji bua mushindu uwayikila ne bantu mu teritware webe. Mu imue miaba, bitu bimpe kuvuluka kabidi ne: mu teritware mudi bantu ba matunga makuabu badi bakengela kubayisha pabu. Bikala bantu ba nunku muomu, ukadiku muele meji tshiudi mua kuenza bua kubayisha anyi? Bu mudi Nzambi musue ne: ‘bantu ba mishindu yonso basungidibue ne bafike ku dimanya dijalame dia bulelela,’ wenze muebe muonso bua kuyisha bantu bonso mushindu udi ubalenga ku muoyo.—1 Tim. 2:4, NW.
Uteleje ne ntema yonso. Nansha mudi Yehowa mua kumanya malu onso, utu utelejangana. Tshilejilu, mu tshikena-kumona kampanda, muprofete Mikaya wakamona Yehowa ulomba banjelo bua kufilabu ngenyi yabu pa mushindu wa kujikija tshilumbu kansanga. Nzambi kuluaye kusungula muanjelo umue bua enze malu bilondeshile lungenyi luvuaye yeye nkayende mufile. (1 Bak. 22:19-22) Pakaleja Abalahama muvuaye umvua bimutonda bua tshivua mua kuenzekela musoko wa Sodoma, Yehowa wakamuteleja too ne pakajikijaye yende yonso ivua munda. (Gen. 18:23-33) Tudi mua kuenza tshinyi bua kuidikija Yehowa patudi tuyisha?
Tukankamije bakuabu bua kuakulabu pabu. Ela lukonko luakanyine, ne ikisha katantshi kadi kapesha muntu mushindu wa kuandamuna. Umuteleje ne muoyo mujima bua apete disanka dia kuakula. Padi diandamuna dileja tshidi tshimutua ku mutshima, tukebe tukuabu tu-malu tua pa mutu tudi tumutangila ne bukalanga buonso. Kadi paudi wenza bua kumumanya bimpe, kumuedi nkonko idi imutangila mipitepite bungi bienze bu muntu ku tshilumbuluidi to, ikala ne budimu. Pikalabi biakanyine, umuele tuasakidila ne muoyo mujima. Nansha bidiye wamba kabiyi bilelela, leja dianyisha bua mudiye muandamune.—Kolos. 4:6.
Kadi tuikale ne budimu bua ditabalela muntu kadilu kupita mikalu nansha. Ditabalela bakuabu kadiena ditupesha mukanda wa njila bua kudibueja mu malu a bende to. (1 Pet. 4:15) Tuenze bua ne: muntu udi kayi mulume anyi mukaji netu katumonyi bu badi bakeba tshikuabu tshintu nansha. Tuikalayi ne busunguluji bualu ditabalela muntu ditu dilondeshila musoko anyi ditunga peshi mudi muntu ne muntu kabidi.—Luka 6:31.
Bua kuteleja bimpe, bidi bilomba kudilongolola. Patudi bamanye bilenga malu atudi tuyisha, tudi tushala batukije ne tuteleja bu pa tshibidilu. Bidi bipesha bantu disanka dia kututeleja ne badi badiumvua bimpe bua kuyukila netu.
Kuteleja bantu kudi kuleja ne: tudi tubanemeka. (Lomo 12:10) Kudi kabidi kuleja ne: tudi tuangata ngenyi yabu ne muabu mudibu badiumvua ne mushinga. Kudi mene mua kubasaka ku dituteleja ne ntema. Ke bua tshinyi Dîyi dia Nzambi didi ditubela bua ‘kuikala ne lukasa ku diteleja, ne lujoko ku diakula.’—Yak. 1:19, MMM.
Ambuluisha bakuabu bua baye kumpala. Kuditatshisha bua bakuabu nekutusake bua kutungunuka ne kuvuluka bantu bavua banyishe lumu luimpe ne kupingana bua kubaleja malu a mu Bible adi mua kubambuluisha menemene bilondeshile majinga abu. Paudi ukeba kubapinganyina, keba bua kuanji kuvuluka malu adi abatangila auvua mumanye minga misangu pauvua mulue kubatangila kumpala. Longolola malu pa tshiena-bualu tshidi tshibalengelela. Ubaleje mushinga wa malu adibu balonga ne mushindu udiwu mua kubakuatshisha.—Yesh. 48:17.
Padi muntu ukuambila bualu budi bumutonda, ubumone bu mushindu wa kumuyisha bilenga. Ulonde tshilejilu tshia Yezu, bualu uvua usamba misangu yonso bantu bavua bakenga. (Mâko 6:31-34) Ki mbimpe kudipampa bua kuleja diakamue tshia kuenza bua kujikija ntatu peshi kufila mibelu pa mutu pa mutu to. Bidi mua kumuleja ne: kuena umutabalela bulelela to. Kadi mbimpe kuditeka pa muaba wende. (1 Pet. 3:8) Anji ndaku kakebulula malu mu mikanda yetu, mpindieu umupinganyine ne umuambilawu bua amone mua kupita ne tshilumbu tshiende. Kakuyi mpata, dinanga diudi mumunange nedikubengeshe bua kuambila bakuabu malu ende adi kaayi akengela kumanyisha banga bantu pa kumusha anu pikalabi bikengedibua.—Nsu. 25:9.
Tudi ne bua kutabalela nangananga bantu batudi tulonga nabu Bible. Sambila ne ela meji ku tshidi mulongi ne mulongi natshi dijinga, bua paudi ulongolola dilonga, wikale ne majinga ende aa mu mutu muebe. Udiebeje ne: ‘Udi dijinga ne kuenza tshinyi tshikuabu bua kutungunukaye ne kukola mu nyuma?’ Ne dinanga dionso, ambuluisha mulongi bua kumvua ne kuanyisha tshidi Bible ne mikanda ya “mupika wa lulamatu ne wa budimu” biamba. (Mat. 24:45, NW) Mu imue nsombelu, kumvuija malu tshianana kakutu kujikija muanda wonso to. Bidi mua kulomba bua kuleja mulongi mushindu wa kutumikila dîyi kampanda dia mu Bible, udi mene mua kuenza nende tshintu kansanga bua amone mua kuditumikila.—Yone 13:1-15.
Bitu bikengela kuikala ne nkatshinkatshi ne busunguluji bua kumona mua kuambuluisha muntu bua kulonda mikenji ya Yehowa. Bantu kabatu ne nkoleshilu ne lungenyi lumue to; nanku kabena mua kukola mu nyuma mushindu umue nansha. Kutekemenyi bua bakuabu benze malu mapitepite to. (Filip. 4:5) Kubenzeji malu ku bukole bua kushintululabu nsombelu wabu nansha. Lekela Dîyi dia Nzambi ne nyuma wende bibasake. Yehowa mmusue ne: bantu bamukuatshile mudimu ne muoyo muimpe, ki ku makanda to. (Mus. 110:3) Kubambidi tshidi mu ebe meji bua kujikija malu adibu nawu to, ne nansha padi muntu ukulomba bua umuambilewu, udimuke, kumuangatshidi dipangadika to.—Gal. 6:5.
Umukuatshishe biakane. Nansha muvua Yezu uditatshisha nangananga bua malu a mu nyuma a bantu, uvua kabidi utabalela majinga abu makuabu. (Mat. 15:32) Nansha tuetu katuyi ne bintu bia nsongo bia kupesha bantu, kudi mishindu mivule ya kubambuluisha.
Kutabalela bakuabu nekutusake bua kuikala tumvuilangana. Tshilejilu, pikala luya anyi mashika atatshisha muntu, nudi mua kushintulula muaba peshi kulua kupetangana dikuabu dituku. Biwikala mulue kutangila muntu dîba dibi, mulombe bua kulua panyima. Bikala muena mutumba anyi muntu kampanda uvua muanyishe mukenji wetu usama anyi muikale mu lupitadi, udi mua kumutumina karte postale peshi kumufundila ka-mukanda kîpi nansha mene kuya kumumona. Pikalabi biakanyine, udi kabidi mua kumutuadila biadidia peshi kumuenzela bualu bulenga kansanga buakanyine.
Padi balongi ba Bible benda bakola mu nyuma, badi mua kudimona nkayabu bualu kabena bapitshisha kabidi dîba dia bungi ne balunda babu ba kale ba pavuabu kabayi banji kumanya bulelela to. Diaku nabu bulunda. Yikila nabu kunyima kua dilonga nabu Bible anyi mu bikondo bikuabu. Bambila bua kukeba balunda bimpe. (Nsu. 13:20) Bambuluisha bua kubuela mu bisangilu. Nusombe nabu muaba umue mu bisangilu, ubambuluishe bua kulama bana babu bua buonso bateleje bimpe.
Ubatabalele ne mutshima mujima. Kutabalela bantu ki ntshintu tshitudi mua kulonga to, ntshintu tshidi tshifumina mu mutshima. Ditabalela bakuabu didi mua kumuenekela ku malu mavule. Kudi kumuenekela ku mushindu utudi tuakula ne ku bitudi tuamba. Kudi kumuenekela ku bulenga ne kanemu katudi tuleja bakuabu. Nansha katuyi tuakula anyi tuenza tshintu kampanda, ngikadilu ne tshilunji tshia mpala wetu bidi mua kuleja mutudi tutabalela muntu. Bituikala tuditatshisha bua bakuabu ne muoyo umue, buobu bine nebamone.
Tshidi tshitusaka nangananga bua kutabalelangana bikole bualu, kuenza nunku nkuidikija Tatu wetu wa mu diulu udi ne dinanga ne luse. Ngikadilu eu udi ukoka bantu kudi Yehowa ne kudi mukenji wende utudi tuyisha. Ke bua tshinyi paudi uyisha, wikale uditatshisha bua kubenga ‘kukeba tshidi tshikusankisha amu wewe. Kadi ela meji ku bidi bisankisha bakuabu.’—Filip. 2:4, MMV.