TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr19 ngondo 4 dib. 1
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (04/2019)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (04/2019)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2019
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 1-7/4
  • LUMINGU LUA DIA 22-28/4
  • LUMINGU LUA DIA 29/4–5/5
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2019
mwbr19 ngondo 4 dib. 1

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 1-7/4

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 KOLINTO 7-9

“Bujike ndipa”

Bujike ntshiibi bua mudimu ukena ditanaji

14 Muena Kristo udi ushala mujike anu bua kuipatshila malu adi amusankisha yeye nkayende kena “utamba kuenza bimpe” kupita bena Kristo basele to. Ki mmushale mujike “bua Bukalenge” to, kadi mbua malu ende nkayende. (Matayi 19:12) Mulume anyi mukaji udi kayi mu dibaka udi ne bua kuikala “uditatshisha bua malu a Mukalenge,” bua “kuanyishibua kudi Mukalenge,” ne bua kudifila “mu mudimu wa Mukalenge ne muoyo umue, kakuyi ditanaji.” Mbuena kuamba ne: udi udifila ne muende muonso ku dienzela Yehowa ne Yezu Kristo mudimu. Anu padi bena Kristo balume ne bakaji badi kabayi mu dibaka benza nanku ke padibu ‘batamba kuenza bimpe’ kupita bena Kristo badi mu dibaka.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

lvs 250

Mamanyisha a ku ndekelu

Kudi misangu idi bena Kristo bakuabu bangate dipangadika dia kuabulukangana ne muena dibaka nabu nansha kayi muende masandi. (1 Kolinto 7:11) Muena Kristo udi mua kuabulukana ne muena dibaka nende mu nsombelu idi ilonda eyi:

• Dibenga kukumbaja majinga a bena mu dîku ku bukole: Mulume udi ubenga kukumbajila bena mu dîku majinga abu a bintu bia ku mubidi, bafika too ne ku didimona kabatshiyi ne makuta anyi biakudia.​—1 Timote 5:8.

• Tshikisu tshikole: Muntu ukuma muena dibaka nende bifikisha udibu bakuma ku didimona mu njiwu.​—Galatiya 5:19-21.

• Muntu uteka malanda a muena dibaka nende ne Yehowa mu njiwu mikole: Mulume anyi mukaji upangisha muena dibaka nende bua kutendelela Yehowa.​—Bienzedi 5:29.

LUMINGU LUA DIA 22-28/4

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 KOLINTO 14-16

“Nzambi neikale ‘bintu bionso kudi muntu yonso’”

w98 1/7 21 §10

“Lufu ludi ne bua kubutudibua”

10 “Ndekelu” eu nndekelu wa Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo, papingaja Yezu Bukalenge kudi Nzambi wende ne Tatu wende, umupingajilabu ne budipuekeshi ne lulamatu luonso. (Buakabuluibua 20:4) Nzambi neikale mumane “kusangisha bintu bionso mu Kristo” anu mukavuaye mulongolole. (Efeso 1:9, 10) Kadi kumpala kua bionso, Kristo neikale mumane kubutula “mbulamatadi yonso ne bukokeshi buonso ne bukole” bidi bibenga Bumfumu butambe bunene bua Nzambi. Kabutu aku nekikale kapite kadianjila kuenzeka ku Armagedone. (Buakabuluibua 16:16; 19:11-21) Paulo udi wamba ne: “[Kristo] udi ne bua kukokesha bu mukalenge too ne padi Nzambi uteka bena lukuna bonso muinshi mua makasa ende. Muena lukuna wa ndekelu udi ne bua kubutudibua ndufu.” (1 Kolinto 15:25, 26) Eyowa, mpekatu ne lufu bia mu Adama nebikale bimana kumbusha. Dîba adi, Nzambi neikale mumane kubisha bafue ku lufu, ne mushiye “nkita ya tshivulukilu” munda mutupu.​—Yone 5:28.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w12 1/9 9, kazubu

Mupostolo Paulo mmukandike bakaji bua kuakula anyi?

Mupostolo Paulo wakafunda ne: “Bakaji bashale bapuwe mu bisumbu.” (1 Kolinto 14:34) Uvua usua kuamba tshinyi? Uvuaku upepeja meji abu anyi? Tòo. Tudi tuamba nanku bualu misangu ya bungi uvua wakula bua muvua bakaji badifila ku dilongesha ne muoyo mujima. (2 Timote 1:5; Tito 2:3-5) Mu mukanda uvua Paulo mutumine bena mu Kolinto kavua ubela anu bantu bakaji to, kadi uvua ubela kabidi bantu bavua ne tshipedi tshia kuakula mu miakulu ne tshia buprofete bua ‘kushala bapuwe’ pavua muena kuitabuja nabu mukuabu wakula. (1 Kolinto 14:26-30, 33) Bidi bimueneka ne: bamue bakaji bena Kristo bavua ne disanka dia bungi bua malu mapiamapia avuabu babalongesha, bafika too ne ku dikosa muntu uvua wakula ku mêyi bua kumuela nkonko, bu muvua tshilele tshia bantu ba muaba au. Bua kuepuka tshibuejakaji atshi, Paulo wakabambila bua ‘bebeje babayabu ku nzubu yabu.’​—1 Kolinto 14:35.

it-1-F 1180-1181

Dibenga kubola

Bantu bakokesha ne Yezu nebabishibue anu bu yeye, kabiyi anu bua kuikala bifukibua bia mu nyuma bidi ne muoyo wa kashidi patupu to, kadi mbua kupeta kabidi muoyo udi kawuyi mua kufua ne mubidi udi kawuyi mua kubola. Bu muvuabu benzele Nzambi mudimu ne lulamatu pavuabu ne muoyo, ne bafue ne mibidi ya buntu idi ibola, mpindieu Paulo udi wamba mu 1 Kolinto 15:42-54 ne: badi bapeta mibidi ya mu nyuma idi kayiyi mua kubola. Dibenga kufua didi dileja muoyo wa kashidi udibu nawu udi kawuyi mua kubutudibua, kadi dibenga kubola didi diodi dileja mubidi udi Nzambi ubapesha udi katshia ku difukibua diawu kawuyi mua kunyanguka anyi kubutudibua to. Nunku bidi bimueneka ne: Nzambi udi ubapesha bukole bua kudikadila ne muoyo bobu nkayabu, kabayi bu bifukibua bikuabu bionso bidi dijinga ne muntu anyi tshintu tshikuabu tshidi mua kuenza bua bikale ne muoyo to. Bualu ebu budi buleja mudi Nzambi mubeyemene bikole. Nansha mudibu badikadile, kabayi mua kufua anyi kubola, badi anu ku bukokeshi bua Nzambi; anu bu Kristo Yezu udi ku mutu kuabu, bobu pabu badi batungunuka ne kulonda buludiki bua Tatu wabu.​—1 Kolinto 15:23-28; tangila kabidi dibenga kufua; anyima.

LUMINGU LUA DIA 29/4–5/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 KOLINTO 1-3

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w16.04 32

Nkonko ya babadi

“Tshimanyinu” tshidi Nzambi upesha muela manyi yonso ne “tshitampi” tshidiye umutua bidi bileja tshinyi?—2 Ko. 1:21, 22; dim.

▪ Tshimanyinu: Bilondeshile mukanda kampanda, muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “tshimanyinu” mu 2 Kolinto 1:22 mmuaku uvuabu “batela mu mikenji ne mu bungenda” uvua umvuija “tshitupa tshia makuta tshidi muntu udianjila kufuta anyi kueyeka, peshi dilaya didi muntu ulaya ne muoyo mujima bua kukumbaja bualu kampanda.” Bua bela manyi, difutu diabu dijima ndidi 2 Kolinto 5:1-5 uleja ne: ndia kuvuala mubidi wa mu diulu udi kawuyi mua kubola. Mu difutu adi mudi kabidi dipeta diabu dia muoyo udi kawuyi mua kufua.​—1 Kol. 5:1-5 mpe yango elimboli kolata nzoto ya likoló oyo epɔlaka te. mbano na bango esangisi mpe likabo ya nzoto oyo ekufaka te.​—1 Kol. 15:48-54.

Mu tshiena Greke tshia lelu, muaku mukuabu udi mufuanangane nawu udi umvuija kakanu katubu bela mukaji udibu babangile ku munu. Difuanyikija edi ndikumbane bualu bela manyi bonso abu nebalue mukaji wa Kristo wa mu tshimfuanyi.​—2 Kol. 11:2; Buak. 21:2, 9.

▪ Tshitampi: Ku kale, bavua batua tshitampi pa tshintu bua kuleja ne: ntshia muntu kampanda, anyi bua kujadika muditshi tshilelela, peshi bua kuleja mudi bantu bapunge dîyi. Bua bela manyi, mbabatue “tshitampi” tshia mu tshimfuanyi kudi nyuma muimpe bua balue tshintu tshia Nzambi. (Ef. 1:13, 14) Tshitampi tshidibu batue muntu atshi tshidi tshilua tshia kashidi tshikondo kampanda kumpala kua yeye kufua ne lulamatu, anyi kumpala kua dikenga dinene kutuadija.​—Ef. 4:30; Buak. 7:2-4.

w10 1/8 23

Udi mumanye anyi?

Pavua Paulo wakula bua “luendu lua ditshimuna,” uvua usua kuamba tshinyi?

▪ Paulo wakafunda ne: “Nzambi . . . udi utulombola misangu yonso mu luendu lua ditshimuna pamue ne Kristo, ne udi wenza bua dipembu dia dimanya diende ditangalake miaba yonso ku butuangaji buetu! Bualu kudi Nzambi, tudi dipembu dimpe dia Kristo munkatshi mua bantu badi benda bapandishibua ne munkatshi mua bantu badi benda bajimina; kudi badi bajimina, tudi mupuya wa lufu udi ufikisha ku lufu, kadi kudi bantu badi bapandishibua, tudi dipembu dia muoyo didi difikisha ku muoyo.”​—2 Kolinto 2:14-16.

Mupostolo Paulo uvua wakula bua tshilele tshia bena Lomo tshia kuenda ngendu bua kutumbisha munene wabu kampanda uvua utshimuna baluishi ba ditunga ku mvita. Pavuabu benda ngendu ayi, bavua bimanyika bantu bavuabu bakuate mu mvita ne bintu bivuabu banyengamu kumpala kua bantu bonso, bavua kabidi baya ne ngombe ku tshioshelu, eku bantu bonso benda bimbila munene uvua mutshimune au ne tshiluilu tshiende. Ku ndekelu kua luendu alu, bavua balambula ngombe ayi pa tshioshelu, ne pamuapa bashipa kabidi ba bungi ba ku bantu bavuabu bakuate abu.

Mukanda kampanda udi wamba ne: padibu bafuanyikija “dipembu dimpe dia Kristo” ne muoyo bua bamue ne lufu bua bakuabu bidi pamuapa bituvuluija “tshilele tshia bena Lomo tshia kuosha musenga wa manananshi pavuabu benda ngendu apu. Pavua dipembu adi diumvuija ditshimuna bua bavua batshimune, divua eku divuluija bantu bavuabu bakuate mu mvita abu lufu luvua lubindile.”​—The International Standard Bible Encyclopedia.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu