TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • jy nshap. 86 dib. 200-dib. 203 tshik. 6
  • Kupingana kua muana mujimine

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Kupingana kua muana mujimine
  • Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
  • Tumitu tua bualu
  • Bintu bia muomumue
  • MUANA MUJIMINE UDI UMUENEKA
  • Muanu wa muana mujimine
    Muntu mutambe bunene wa katshia ne katshia
  • Tatu udi mudiakaje bua kufua luse
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1997
  • “Yehowa, Nzambi wa luse ne dinanga”
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—1998
  • ‘Muana mmusue kuleja Tatu’
    Tshibumba tshia Nsentedi tshidi tshimanyisha Bukalenge bua Yehowa—2012
Tangila bikuabu
Yezu udi njila ne bulelela ne muoyo
jy nshap. 86 dib. 200-dib. 203 tshik. 6
Tatu kampanda wakidila muanende wa balume

NSHAPITA WA 86

Kupingana kua muana mujimine

LUKA 15:11-32

  • TSHILEJILU TSHIA MUANA MUJIMINE

Yezu uvua mufile tshilejilu tshia mukoko mujimine ne tshia tshinjanja tshia drakma pamuapa patshivuaye mu Peleya ku est kua Musulu wa Yadene. Dilongesha didi mu bilejiu bibidi ebi didi ne: tudi ne bua kusanka padi muenji wa mpekatu unyingalala ne upingana kudi Nzambi. Bafalese ne bafundi bavua bakula bibi bua muvua Yezu wakidila bantu ba mushindu au. Kadi bilejilu bibidi ebi bivuaku bilongeshe bantu bavua bamubanda aba bualu kampanda anyi? Bavuaku bajingulule mutu Tatuetu wa mu diulu umona benji ba mpekatu badi banyingalala anyi? Yezu udi mpindieu ufila tshilejilu tshidi tshilenga ku muoyo bua kushindika dilongesha dia mushinga dimue dimue edi.

Muana muakunyi ulomba tatuende bumpianyi buende

Tshilejilu etshi tshidi tshiakula bua tatu udi ne bana babidi, muakunyi ke udibu batamba kuakuila mu tshilejilu etshi. Bafalese ne bafundi too ne bantu bakuabu bavua bumvue tshilejilu etshi, bavua ne bua kuikala bapete dilongesha dia tshivuabu bambe bua muana eu. Kadi katuena mua kulengulula tshidi Yezu wamba bua tatu ne bua muanabute bualu mushindu uvuabu benze malu udi mua kutulongesha pawu. Nunku enda wela meji bua bantu bonso basatu aba padi Yezu ufila tshilejilu etshi:

Yezu udi utuadija wamba ne: “Muntu mukuabu uvua ne bana ba balume babidi. Muana muakunyi wakambila tatuende ne: ‘Tatu, mpesha tshitupa tshia bintu tshidi ne bua kuikala tshianyi.’ Nunku wakababanyina bintu biende.” (Luka 15:11, 12) Mona ne: muakunyi eu kena ukeba bumpianyi buende bualu tatuende mmufue to. Tatuende utshidi ne muoyo. Kadi muana mmusue kupeta tshitupa tshiende tshia bumpianyi anu mpindieu bua ikale mudikadile ne udienzela malu mudiye musue. Mmusue kuenza tshinyi?

Bantu bakaji bunguile muana mujimine udi udia ne unua

Yezu udi umvuija ne: “Matuku makese pashishe, muana muakunyi wakasangisha bintu biende bionso pamue, kuyaye mu ditunga dia kule, muomu amu wakanyangakaja bintu biende mu nsombelu wa buenzavi.” (Luka 15:13) Pamutu pa kushalaye mu bukubi kumbelu kuabu muikale ne tatu udi uditatshisha bua bana bende ne ubapesha bidibu nabi dijinga, muana eu udi umbuka ne uya mu ditunga dikuabu. Muntu amu udi unyangakaja bumpianyi buende buonso ku bisankasanka bia malu a masandi. Pashishe udi udimona mu nsombelu mukole, anu mudi Yezu utungunuka ne muyuki wende wamba ne:

“Pavuaye mumane kutulakaja bintu bionso, tshiyole tshikole tshia nzala tshiakabuela mu ditunga adi, wakatuadija kukenguluka. Wakaya, kudilamika too ne kudi umue wa ku bantu ba mu ditunga adi, wakamutuma mu mpata yende bua kulama ngulube. Nunku wakajinga bikole bua kukuta ne bizubu bia ntete ya mutshi wa kalubie bivua ngulube idia, kakuvua muntu uvua umupesha tshintu nansha tshimue to.”​—Luka 15:14-16.

Muana mujimine musombe muinshi mua mutshi utangila ngulube idia bizubu bia ntete ya mutshi wa kalubie

Mikenji ya Nzambi ivua yakula bua ngulube bu nyama ya bukoya, kadi muana eu uvua ne bua kuenza mudimu mukole bu mulami wa ngulube. Wakatuadija kulala ne nzala, kumusakabi too ne ku dijinga biakudia bivuabu bapesha anu nyama ya ngulube ivuaye ulama. Pavuaye mu ntatu mikole ne mupange tshia kuenza, ‘meji akamuluila.’ Wakenza tshinyi? Wakadiambila ne: “Bantu bungi kayi badi tatuanyi muangate ku mudimu badi ne mampa bungi tshianana, pandi meme mfua ne nzala muaba eu! Nenjuke ne nenye kudi tatuanyi, nemmuambile ne: ‘Tatu, ndi muenzele diulu mpekatu, mukuenzele ne wewe. Tshiena mukumbane kabidi bua kumbikilabu muanebe to. Ungangate bu umue wa ku bantu bebe baudi muangate ku mudimu.’” Nunku wakajuka, kuyaye kudi tatuende.​—Luka 15:17-20.

Ntshinyi tshienza tatuende? Neambaku muanende mêyi mashile ne luonji luonso umutandisha bua muvuaye mudiumbukile kumbelu anyi? Tatu neabengaku kuakidila muanende anyi? Bu wewe muikale tatu au uvua mua kuenza tshinyi? Ntshinyi tshiuvua mua kuenza bu yeye muikale muanebe?

MUANA MUJIMINE UDI UMUENEKA

Yezu wakaleja muvua tatu mudiumvue ne muenze malu wamba ne: “Patshivuaye kule, tatuende wakamumona, kumvuaye luse, kuyaye lubilu, kumupukila ne kumutuaye mishiku ne bulenga.” (Luka 15:20) Nansha muvua tatu mumvue ne: muanende uvua muenzavi, wakamuakidila anu. Bualu ebu buvuaku buleje balombodi bena Yuda bavua badiamba muvuabu bamanye Yehowa ne bamutendelela, mutu Tatuetu wa mu diulu umona benji ba mpekatu badi banyingalala anyi? Bavuaku mua kuitaba ne: Yezu uvua pende uleja lungenyi lua diakidilangana elu anyi?

Tatu uvua ne busunguluji eu uvua pamuapa mua kuamba ne: muanende uvua munyingalale bua muvuaye umueneka mubungame. Bu muvua tatu eu ne lungenyi luimpe lua dinanga ne muakidile muana, biakenza bua muana atonde mpekatu yende. Yezu udi wamba ne: “Pashishe, muana wakamuambila ne: ‘Tatu, ndi muenzele diulu mpekatu, mukuenzele ne wewe. Tshiena mukumbane kabidi bua kumbikilabu muanebe to.’”​—Luka 15:21.

Tatu wakatumina bapika bende dîyi ne: “Koleshayi! luayi ne muzabi, udi mutambe buimpe, numuvuadikawu, numuele mpeta ku tshianza ne sandala ku makasa. Luayi kabidi ne muana wa ngombe wa manyi, numushipe, tudie, tutshionkomoke, bualu muananyi eu uvua mufue, mmupetulule muoyo; uvua mujimine, mmumueneke.” Nunku, “bakatuadija kusanka.”​—Luka 15:22-24.

Tatu uyukila ne muanende muanabute

Mu tshikondo atshi muanabute wa tatu udi yeye mu budimi. Yezu udi wamba bua bualu buende ne: “Pavuaye upingana ne pakafikaye pabuipi ne nzubu, wakumvua bimba mijiki ne baja maja. Ke yeye kubikila umue wa ku bena mudimu, kumuebeja tshivua tshienzeka. Wakamuambila ne: ‘Muanenu mmulue, tatuebe mmumushipele muana wa ngombe wa manyi bualu mmumupete kabidi muikale ne makanda a mubidi mimpe.’ Kadi wakumvua tshiji, kubengaye bua kubuela. Pashishe tatuende wakapatuka, kutuadijaye kumusengelela. Wakandamuna tatuende ne: ‘Mona! Ndi mukuenzele mudimu bidimu bia bungi ebi, tshitu muanji kubenga kutumikila mêyi ebe musangu nansha umue, nansha nanku kutu muanji kumpesha muana wa mbuji bua kusanka ne balunda banyi musangu nansha umue. Kadi diakamue padi muanebe eu uvua munyangakaje bintu biebe ne bakaji ba ndumba mufike, udi mumushipele muana wa ngombe wa manyi.’”​—Luka 15:25-30.

Anu bu muanabute, mbanganyi bavua bakule bibi bua muvua Yezu utabalela bantu ba tshianana ne benji ba mpekatu ne muvuaye mubaleje luse? Mbafundi ne Bafalese. Bu muvuabu bakula bibi bua muvua Yezu wakidila benji ba mpekatu, biakamusaka bua kufila tshilejilu etshi. Bushuwa, muntu yonso udi wakula bibi bua mudi Nzambi uleja bantu luse udi ne bua kulama dilongesha edi ku muoyo.

Yezu udi ujikija ne tshilejilu tshiende pa kuamba muvua tatu muleje muanende muanabute ne: “Muananyi, wewe udi nanyi matuku onso, ne bintu bianyi bionso mbiebe. Kadi bivua bikengela tusanke ne tutshionkomoke, bualu muanenu eu uvua mufue, mmupetulule muoyo; uvua mujimine, mmumueneke.”​—Luka 15:31, 32.

Yezu kena wamba tshidi muanabute wenza pashishe to. Kadi panyima pa Yezu mumane kufua ne mubishibue, “musumba munene wa bakuidi wakabanga kuitabuja.” (Bienzedi 6:7) Mu bantu aba muvua mua kuikala bamue bavua bumvue pavua Yezu ufila tshilejilu tshia bukole tshia muana mujimine. Eyowa, bivua bikumbane bua bobu kupetulula meji, kunyingalala, ne kupingana kudi Nzambi.

Katshia ku dîba adi, bayidi ba Yezu bavua ne bua kulama malongesha a mushinga avuaye mufile mu tshilejilu tshimpe etshi ku muoyo. Dilongesha dia kumpala didi diakula bua mudibi bushuwa ne mushinga bua kushala mu bukubi bua bantu ba Nzambi, mu bukubi bua Tatuetu udi mutunange ne utukumbajila majinga etu, pamutu pa kuya kukeba bisankasanka mu “ditunga dia kule.”

Dilongesha dikuabu didi ne: tuetu bapambuke mu njila wa Nzambi, tudi ne bua kupingana ne budipuekeshi buonso kudi Tatu wetu bua kupeta dianyishibua diende kabidi.

Dilongesha dikuabu kabidi didi mua kumuenekela mu dishilangana didi pankatshi pa tatu muakididianganyi udi ne lungenyi lua kufuilangana luse ne muanabute udi ulaminangana munda kayi ne lungenyi lua kuakidilangana. Bushuwa, batendeledi ba Nzambi mbasue kufuilangana luse ne kuakidilangana padi muntu uvua mupambuke unyingalala mu bulelela ne upingana ku ‘nzubu wa Tatuende.’ Tuikalayi ne disanka bua mudi muanetu ‘uvua mufue mupetulule muoyo’ ne ‘uvua mujimine mumueneke.’

  • Mbanganyi bavua Yezu mupeshe tshilejilu etshi? Bua tshinyi?

  • Nnganyi udibu batamba kuakuila mu tshilejilu etshi? Ntshinyi tshivua tshimufikile?

  • Pavua muana mupingane, ntshinyi tshivua tatu muenze?

  • Mmushindu kayi udi tatu wa luse eu muleje mutu Yehowa ne Yezu bamona malu?

  • Mmu ngumvuilu kayi muvua tshivua muanabute muenze tshileja muvua bafundi ne Bafalese benza malu?

  • Mmalongesha kayi audi mupete mu tshilejilu tshia Yezu?

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu