TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr20 ngondo wa 10 dib. 1-7
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (10/2020)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (10/2020)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 5-11/10
  • LUMINGU LUA DIA 12-18/10
  • LUMINGU LUA DIA 19-25/10
  • LUMINGU LUA DIA 26/10–1/11
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2020
mwbr20 ngondo wa 10 dib. 1-7

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 5-11/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 31-32

“Nyemayi ditendelela dia mpingu”

w09 15/5 11 §11

Tuikale bena Kristo bashindame bualu ‘dituku dinene dia Yehowa didi pabuipi’

11 Kutumikila malu atudi tulonga mu Bible kudi mua kutukolela nangananga patudi mu ntatu. Tshilejilu, matuku makese Yehowa mumane kupatula bena Isalele mu Ejipitu, ‘bakatandangana ne Mose’ ne ‘kuteta Yehowa.’ Bua tshinyi? Bualu kabavua ne mâyi a kunua to. (Ekes. 17:1-4) Ngondo ibidi kayiyi mianji kukumbane, bobu bamane kudia tshipungidi ne Nzambi ne bitabe bua kuenza ‘mêyi onso akamba Yehowa,’ bakashipa mikenji yende pakatendelelabu mpingu. (Ekes. 24:3, 12-18; 32:1, 2, 7-9) Bakenza nanku bualu Mose uvua mubashiye nkayabu munkatshi mua matuku a bungi pavua Nzambi umupesha mikenji ku mukuna wa Holeba anyi? Pamuapa, bavua bele meji ne: bena Amaleka bavua ne bua kulua kubaluisha kabidi ne kabavua mua kuenza tshintu, bualu Mose kavuapu bua bamuele bianza mulu bua batshimune bu muvuabu benze kumpala. (Ekes. 17:8-16) Bidi mua kuikala nanku, kadi mu mishindu yonso bena Isalele bakabenga bua ‘kutumikila’ Yehowa. (Bien. 7:39-41) Paulo wakambila bena Kristo bua ‘kuditshinta’ ne muabu muonso bua ‘kabaponyi mu kulonda kua tshifuanyikiji tshiotshimue tshia bupidia’ tshia bena Isalele pavuabu batshine bua kubuela mu buloba bulaya.​—Eb. 4:3, 11.

w12 15/10 25 §12

Tumikila Nzambi bua malu adiye mulaye akuambuluishe

12 Yehowa ku luende luseke wakatuadija kukumbaja diakamue malu avuaye mulaye bena Isalele mu tshipungidi tshivuaye mudie nabu. Wakasungula bakuidi bua kuenzabu mudimu wa pa buawu ku ntenta wa kusambakena bua kuambuluishabu bantu bena mibi bua kuikalabu nende mu malanda. Abidi mmale asatu mmipi, bena Isalele bobu bakapua muoyo mutshipu wabu kudi Nzambi ne ‘kunyingalajabu wa Tshijila wa Isalele.’ (Mus. 78:41, MMM) Tshilejilu, pavua Mose muenze matuku a bungi ku mukuna wa Sinai pavua Nzambi umupesha mikenji mikuabu, bena Isalele bakapanga lutulu ne kutuadija kujimija ditabuja diabu kudi Nzambi bela meji ne: Mose uvua mubalekele. Nunku bakenza kana ka ngombe ka or ne kuambilabu bantu ne: ‘Eu ke Nzambi wenu, wakanulupula mu buloba bua Ejipitu.’ (Ekes. 32:1, 4) Bakatuadija kuenza tshibilu tshiakabikilabu ne: “disanka dia Yehowa,” kukukuilabu lupingu luvuabu benze ne kululambula milambu. Pakamona Yehowa bualu ebu, wakambila Mose ne: ‘Bakusesuka lubilu mu njila ungakubambila.’ (Ekes. 32:5, 6, 8) Bidimu biakalonda, bena Isalele bakenza mitshipu mikuabu kudi Nzambi, kadi kabayi anu bayikumbaja.​—Nom. 30:2.

w18.07 20 §14

“Udi ku luseke lua Yehowa nnganyi?”

14 Bena Isalele bavua bamanye ne: ditendelela mpingu mmpekatu munene kumpala kua Yehowa. (Ekes. 20:3-5) Kadi mu matuku makese tshianana, bakatuadija kutendelela kana ka ngombe ka or! Nansha muvuabu babenge kutumikila Nzambi patoke, bavua badishima ne: batshivua anu ku luseke lua Yehowa. Alona wakabikila too ne ntendelelu wa kana ka ngombe au ne: “tshibilu bua Yehowa”! Yehowa wakumvua bishi? Bavua bamuele mâyi ku makasa. Yehowa wakambila Mose ne: bantu bavua ‘badinyange’ ne ‘basesuke mu njila uvuaye mubelele mukenji bua kuendela.’ Mu “tshiji [tshiende] tshikole,” Yehowa wakajinga mene bua kubutula tshisamba tshipiatshipia tshia Isalele atshi.​—Ekes. 32:5-10.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w19.12 3 §4

“Kudi tshikondo tshisungula” bua kuenza mudimu ne bua kuikisha

4 Tshilejilu tshidi Yehowa ne Yezu batushile tshia kuenza mudimu mukole etshi tshidiku tshileja ne: dikisha kadiena ne mushinga anyi? Nansha kakese. Yehowa katu utshioka to, nunku katu bualu ne kuikisha bu tuetu to. Bible udi wamba ne: pakavua Yehowa mufuke diulu ne buloba, ‘wakikisha.’ (Ekes. 31:17) Bidi bimueneka ne: Yehowa wakikisha bua kusanka ne bikavuaye muenze. Nansha muvua Yezu pende wenza mudimu mukole pavuaye pa buloba, uvua anu ukeba dîba dia kuikisha ne kudia ne balunda bende.​—Mat. 14:13; Luka 7:34.

w87-F 1/9 29

Nkonko ya babadi

Padi Nzambi uvuluka muntu ne umuanyisha (dîna diende diodi difunda “mu mukanda wa muoyo”) kabiena bisua kumvuija ne: yeye neapete anu muoyo wa tshiendelele to, bienze bu ne: muntu au ukavua mufundila anu muoyo nansha. Mose wakambila Yehowa bua bena Isalele ne: “Mpindieu wewe musue, ubabuikidile koku mpekatu wabu; tshianana ndi nkulomba bua unkupule mu mukanda uudi mufunde.” Nzambi wakamuandamuna ne: “Muntu udi mungenzele mpekatu, yeye ke ungakupula mu mukanda wanyi.” (Ekesode 32:32, 33) Bushuwa, nansha Nzambi yeye mumane kufunda dîna dia muntu udiye wanyisha mu “mukanda” wende, muntu au udi mua kubenga kumutumikila ne kulekela ditabuja diende; dîba adi Nzambi udi mua ‘kukupula dîna diende mu mukanda wa muoyo.’​—Buakabuluibua 3:5.

LUMINGU LUA DIA 12-18/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 33-34

“Ngikadilu ya mushinga mukole ya Yehowa”

it-2-F 412 §4

Dîna

Bifukibua bidi bimueneka ne mêsu bidi bitujadikila ne: Nzambi udiku, kadi kabiena bituambila dîna diende nansha. (Mis 19:1; Lom 1:20) Kumanya dîna dia Nzambi kudi kukonga malu a bungi. (2Ku 6:33) Kudi kumvuija kumanya menemene muenadi, malu adiye mulongolole, malu adiye wenza, ne ngikadilu yende anu mudi Bible ubileja. (Tangila kabidi 1Bk 8:41-43; 9:3, 7; Neh 9:10.) Tudi mua kumvua bualu ebu bimpe tuetu bangate tshilejilu tshia Mose, muntu uvua Yehowa ‘mumanye mu dîna diende,’ mmumue ne: mumumanye bimpe menemene. (Eks 33:12) Mose uvua ne diakalenga dia kumona tshimanyishilu tshia butumbi bua Yehowa, ne ‘kumvua bamanyisha dîna dia Yehowa.’ (Eks 34:5) Pavuabu bamanyisha dîna adi, kabavua anu baditela patupu benda badiambulula to, kadi bavua bamanyisha ngikadilu ne midimu yende. Bavua bamba ne: “Yehowa, Yehowa, Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu, kena ukuata tshiji lukasa, mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela, udi uleja dinanga dia lulamatu kudi bantu binunu ne binunu; udi ubuikila bilema, dishipa dia mikenji ne mpekatu, kadi mu mushindu nansha umue kena mua kupanga kunyoka muntu udi mupile; udi ufila dinyoka bua tshilema tshia batatu kudi bana ne kudi bikulu, kudi bantu ba tshipungu tshisatu ne kudi bantu ba tshipungu tshinayi.” (Eks 34:6, 7) Bia muomumue, musambu wa Mose udi ne mêyi a ne: “bualu nemmanyishe dîna dia Yehowa,” udi ulonda muvua Nzambi muenzele bena Isalele malu, uleja ngikadilu yende.​—Dut 32:3-44.

w09-F 1/5 18 §3-5

Pavua Yehowa udimanyisha kudi bantu

Tshia kumpala, Yehowa udi wamba ne: yeye udi “Nzambi wa luse udi uditeka pa muaba wa bakuabu.” (Mvese 6) Bilondeshile mumanyi kampanda wa malu a mu Bible, muaku wa mu tshiena Ebelu udibu bakudimune ne: “luse” udi uleja ‘luse lunene lua Nzambi, anu bu lutu tatu uleja bana bende.’ Tshiambilu tshidibu bakudimune ne: “uditeka pa muaba wa bakuabu” tshidi tshipetangana ne muaku wa pa muanda udi uleja “mushindu udi muntu umvua menemene mu muoyo wende padiyedi ne tshintu tshia kupesha mukuabu udi mu lutatu.” Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa mmusue bua tumanye ne: utu utabalela batendeledi bende anu mutu baledi batabalela bana babu ne dinanga dionso ne basamisha mutu bikole bua majinga abu.​—Misambu 103:8, 13.

Tshibidi, Yehowa udi wamba ne: ‘katu ukuata tshiji lukasa’ to. (Mvese 6) Katu ukuatshila batendeledi bende badi pa buloba tshiji ne lukasa to. Kadi udi nabu lutulu, witaba bilema biabu padiye ubashila dîba dia kushintulula njila yabu mibi.​—2 Petelo 3:9.

Nzambi udi utungunuka ne kuamba ne: yeye “mmuwule tente ne dinanga dia lulamatu ne bulelela.” (Mvese 6) Luse lujalame, anyi dinanga dia lulamatu nngikadilu wa mushinga mukole utu wambuluisha Yehowa bua kudia bulunda bukole bua kashidi ne batendeledi bende. (Dutelonome 7:9) Yehowa udi kabidi mpokolo wa bulelela. Kena mua kushima anyi kushimibua to. Bu mudiye “Nzambi wa bulelela”, tudi mua kueyemena bionso bidiye wamba ne muoyo mujima, nansha milayi yende idi itangila matuku atshilualua.​—Misambu 31:5.

w09-F 1/5 18 §6

Pavua Yehowa udimanyisha kudi bantu

Yehowa mmusue bua tumanye bulelela bukuabu bua mushinga mukole budi bumutangila bua ne: udi ubuikila “bilema, dishipa dia mikenji ne mpekatu.” (Mvese wa 7) ‘Mmudiakaje bua kubuikidila’ benji ba mpekatu badi banyingalala mibi yabu. (Misambu 86:5) Nansha nanku, Yehowa katu wanyisha malu mabi to. Udi umvuija ne: “mu mushindu nansha umue kena mua kupanga kunyoka muntu udi mupile.” (Mvese wa 7) Nzambi wa tshijila ne wa buakane kakupanga kunyoka bantu badi benza mpekatu ku bukole to. Ku tototo anyi ku ndandanda, nebabanyoke bua malu abu mabi adibu benza.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w04 15/3 27 §5

Malu manene a mu mukanda wa Ekesode

33:11, 20​—Nzambi uvua muyukile ne Mose ‘mpala pa mpala’ mushindu kayi? Tshiambilu etshi tshidi tshileja muyuki mushême wa bantu babidi. Mose wakakula ne muleji-mpala wa Nzambi ne wakapetela mêyi a Yehowa ku butuangaji buende. Kadi Mose kavua mumone Yehowa bualu ‘muntu kêna mua kumona mpala wa Nzambi ne kuikala ne muoyo.’ Bua kuamba bualu pa bualu, Yehowa kavua muakule ne Mose buludiludi to. Galatia 3:19 udi wamba ne: Mikenji ‘yakalongolodibua kudi banjelo ku tshianza tshia mutuanganyi wa tshipungidi.’

w98 1/9 20 §5

Ushindike ne: udi muteke malu a mushinga pa muaba wa kumpala!

Misangu isatu ku tshidimu, balume bonso bena Izalele ne ba-prozelite bavua balombibue bua kumuenekabu ku mêsu kua Yehowa. Bu muvuabu bajingulule ne: dîku dijima divua mua kupeta masanka a mu nyuma mu bikondo ebi, bamfumu bavule ba mêku bakalongolola bua kuya ne bakaji ne bana babu. Kadi nnganyi uvua mua kukuba nzubu ne madimi abu kudi baluishi pavua dîku diumbuka? Yehowa wakalaya ne: ‘Bantu bakuabu kabena bikale ne lukuka lua buloba buenu, panuamueneka kudi Yehowa Nzambi wenu misangu isatu ku tshidimu ku tshidimu.’ (Ekesode 34:24) Bivua bilomba ditabuja bua bena Izalele kuitababu ne: biatekabu bipatshila bia mu nyuma pa muaba wa kumpala, kabavua mua kujimija bintu bia ku mubidi to. Yehowa wakakumbaja dîyi diende anyi? Wakenza nanku bushuwa!

LUMINGU LUA DIA 19-25/10

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 35-36

“Ne bionso bivua bikengedibua bua kuenza mudimu wa Yehowa”

w14 15/12 4 §4

Yehowa udi ubenesha lungenyi lua budisuile

Tshivua tshisankishe Yehowa bikole ndungenyi lua budisuile luvua nalu bantu bavua batue ntendelelu mukezuke nyama ku mikolo, kadi ki mbintu bivuabu bafile to. Bavua kabidi bafile dîba diabu ne benze mudimu mukole. Bible udi wamba ne: ‘Bakaji bonso bakadi ne lungenyi lule bakakuma bilulu ne bianza biabu.’ Bushuwa, ‘bakaji bonso bakadi ne lungenyi lule mu mitshima yabu bakakuma bilulu ne miosa ya mbuji.’ Kabidi, Yehowa wakapesha Besalele ‘lungenyi lule lua kuenza nalu midimu yonso.’ Nanku, Nzambi wakuuja Besalele ne Oholiaba ne dimanya dikumbane bua kuenza mudimu wonso uvuaye mubapeshe.​—Ekes. 35:25, 26, 30-35.

w11 15/12 18 §6

Bena lulamatu ba kale bavua balombola kudi nyuma wa Nzambi

6 Nsombelu wa Besalele wa mu tshikondo tshia Mose udi uleja malu a bungi pa mushindu udi nyuma wa Nzambi ukuata mudimu. (Bala Ekesode 35:30-35.) Bavua bateke Besalele bua kulombola mudimu wa dienza bintu bia mushinga bia kuteka mu ntenta wa kusambakena. Ukavuaku mumanye kuenza mudimu eu kumpala kua kumusungulabu anyi? Imue misangu uvua mua kuikala muwumanye, kadi bidi bimueneka ne: mudimu uvuaye ufuminaku ku dienza tshikondo atshi uvua wa kuenzela bena Ejipitu madioto. (Ekes. 1:13, 14) Nunku, mmunyi muvua Besalele mua kukumbaja mudimu mukole eu? Yehowa ‘wakamuuja tente ne nyuma wa Nzambi ne lungenyi lule lua kuenza nalu midimu yonso; ne lua kulongolola nalu mudimu ne kuenza midimu yonso ya bantu badi ne lungenyi lule.’ Nyuma muimpe uvua muambuluishe Besalele bua kukolesha tshipedi tshivuaye natshi. Ke muvuabi kabidi bua Oholiaba. Besalele ne Oholiaba bavua mua kuikala balonge bimpe bualu kabavua bakumbaje anu midimu yabu to, kadi bavua kabidi balongesha bakuabu tshia kuenza. Nzambi ke uvua mubasake bua kulongesha.

w11 15/12 19 §7

Bena lulamatu ba kale bavua balombola kudi nyuma wa Nzambi

7 Bualu bukuabu budi buleja ne: Besalele ne Oholiaba bavua balombola kudi nyuma wa Nzambi mmushindu uvua bintu bivuabu benze bilale. Bidimu bitue ku 500 pashishe, bantu batshivua anu benza mudimu ne bintu abi. (2 Kul. 1:2-6) Bishilangane ne benji ba bintu ba lelu, Besalele ne Oholiaba kabavua bajinge bua kufunda mêna abu pa bintu bivuabu benze to. Bavua basue kupesha Yehowa butumbi bua mudimu wabu.​—Ekes. 36:1, 2.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 15/5 23 §14

Tulonge mua kumanya njila ya Yehowa

14 Kuteka malu a mu nyuma pa muaba wa kumpala. Bena Isalele kabavua ne bua kulekela malu a ku mubidi abangata dîba ne makanda a bungi kupita avuabu bafila ku malu a mu nyuma nansha. Bena Isalele kabavua ne bua kudifila anu mu dikeba bintu bia ku mubidi to. Yehowa uvua mulongolole tshikondo kampanda lumingu luonso bua malu a tshijila, tshivuabu ne bua kuenza anu malu avua atangila ntendelelu wende mulelela. (Ekesode 35:1-3; Nomba 15:32-36) Tshidimu tshionso, tshikondo tshikuabu tshivua tshilongolola bua bisangilu bisunguluke bia tshijila. (Lewitiki 23:4-44) Bikondo abi bivua bibapesha mushindu wa kuvuluka malu a bukole avua Yehowa muenze ne njila yende, ne wa kumuleja dianyisha bua malu malenga onso avuaye mubenzele. Pavua bantu baleja lulamatu luabu kudi Yehowa, ditshina diabu dia Nzambi ne dinanga diabu kudiye bivua bikola ne bivua bibambuluisha bua kuenda mu njila yende. (Dutelonome 10:12, 13) Mêyi malenga adi mu mikenji ayi adi ambuluisha basadidi ba Yehowa lelu eu.​—Ebelu 10:24, 25.

w00 1/11 29 §1

Kalolo ka bungi kadi kapetesha disanka

Nanku, anji elabi meji muakumvua bena Isalele. Bantu ba bipungu bivule bavua bakenge bua bupika bubiabubi ne kabidi bua bulanda. Mpindieu bakavua badikadile ne bakavua ne bintu bungi tshianana. Ntshinyi tshivuabu mua kumvua pavuabu babambila bua kufila ndambu wa bintu bivuabu nabi abi? Bavua mua kuikala bele meji ne: buobu mbavua babipete ne bavua ne bukenji bua kubenga kubifila. Kadi, pakabambilabu bua kufila bintu bua kukuatshisha ntendelelu mulelela, bakabifila, kubifila kabayi ne muoyo mubanême munda anyi ku tshimfula muoyo nansha! Bavua bamanye ne: Yehowa ng’uvua muenze bua buobu kupeta bintu abi. Nunku bakafila argent ne or bipite bungi, kufilabu ne nyama kabidi. Bavua ‘bitabuja mu mitshima yabu.’ ‘Mitshima yabu yakabenzeja.’ ‘Nyuma wabu wakabasaka.’ (NW) Bulelela, ‘bakabifila kudi Yehowa bu kupa kuabu kua disanka.’​—Ekesode 25:1-9; 35:4-9, 20-29; 36:3-7.

LUMINGU LUA DIA 26/10–1/11

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EKESODE 37-38

“Bioshelu bia ntenta wa tshitendelelu ne mudimu wabi mu ntendelelu mulelela”

it-1-F 230 §1

Tshioshelu

Tshioshelu tshia musenga wa manananshi. Tshioshelu tshia musenga wa manananshi (tshivuabu babikila kabidi ne: “tshioshelu tshia or” [Eks 39:38]) tshivua patshi tshienza ne mabaya a mutshi wa musese, batshilabe or pa mutu ne mu nseke yatshi. Bavua batshinyungulule ne muelelu wa or pa mutu patshi. Tshivua santimetre 44 ne tshitupa mu nseke yatshi yonso inayi, tshikale ne butumbuke bua santimetre 89, tshivua kabidi ne “nsengu” kuulu mu matumba atshi anayi. Bavua benze kabidi bikanu bibidi bia or bikuate mikamba ya kutshiambula nayi ivua mienza ne mabaya a musese malaba or mbidi mujima, bikanu abi bivua muinshi mua mubangubangu watshi wa or, biela mu nseke yatshi ibidi mitangilangane. (Eks 30:1-5; 37:25-28) Bavua buoshila musenga wa manananshi wa pa buawu misangu ibidi ku dituku: mu dinda, ne dilolo. (Eks 30:7-9, 34-38) Mbakule kabidi miaba mikuabu bua tshintu tshia or tshia kuoshila musenga wa manananshi, bimueneka ne: tshintu atshi ntshivuabu benza natshi mudimu ku tshioshelu tshia musenga wa manananshi atshi. (Lew 16:12, 13; Eb 9:4; Bua 8:5; tangila kabidi 2Ku 26:16, 19.) Tshioshelu tshia musenga wa manananshi tshivua munda mua ntenta wa tshitendelelu, kumpala kua tshilamba tshia kukosolola natshi Muaba Mutambe Tshijila, ke bualu kayi badi bamba ne: tshivua “kumpala kua mushete wa Bujadiki.”​—Eks 30:1, 6; 40:5, 26, 27.

it-1-F 756

Musenga wa manananshi

Musenga wa manananshi wa tshijila uvuabu buosha ku ntenta wa tshitendelelu mu tshipela uvua muenza ne bintu bia mushinga mukole bivua bena Isalele bafile. (Eks 25:1, 2, 6; 35:4, 5, 8, 27-29) Pavua Yehowa wambila Mose mua kusambakaja bintu binayi bia kuenza nabi musenga au, wakamba ne: “Wangate bintu bia mupuya muimpe ebi bungi bua muomumue: mamata a stakte, onika, budimbu bua galbanume bua mupuya muimpe ne budimbu bua mupuya muimpe bua buimpe menemene. Wenze nabi musenga wa manananshi; bintu bia mupuya bidibu basambakaje ebi bidi ne bua kuikala bisambakaja bimpe menemene, biela mukele, bimpe menemene ne bia tshijila. Udi ne bua kutua ndambu wa bintu ebi bua bishale bukulakula ne kuela ndambu kumpala kua Bujadiki mu ntenta wa kusambakena, muaba ungikala nkumuenekela. Bidi ne bua kuikala tshintu tshitambe tshijila kunudi.” Bua kubaleja ne: musenga wa nanku uvua ne bua kuikala anu buende nkayende, ne wa tshijila, Yehowa wakamba kabidi ne: “Muntu yonso udi wenza musenga wa buena eu bua kuikalaye umvua mupuya wawu, badi ne bua kumumbusha mu tshisamba tshiabu.”​—Eks 30:34-38; 37:29.

it-1-F 229 §6

Tshioshelu

Bioshelu bia ku ntenta wa tshitendelelu. Pakenzabu ntenta wa tshitendelelu, bakenza kabidi bioshelu bibidi bilondeshile anu mushindu uvua Nzambi mubambile. Tshioshelu tshia milambu ya kuosha (tshivuabu babikila kabidi ne: “tshioshelu tshia tshiamu tshia mitaku” [Eks 39:39]) tshivua tshienza ne mabaya a mutshi wa musese, tshienze bu kashete kikale ne disoso munda muaku; bidi bimueneka ne: katshivua ne kuulu ne panshi to. Tshivua metre 2,20 mu nseke yatshi yonso inayi, tshikale ne butumbuke bua metre 1,30, ne “nsengu” kuulu mu matumba atshi anayi. Bavua batshilabe tshiamu tshia mitaku (cuivre) pambidi pajima. Bavua bateke kakanu kaluka ka tshiamu tshia mitaku ‘muinshi mua mubangubangu watshi,’ kikale ‘kapatukila lua pankatshi’ mu tshioshelu. Bavua benze bikanu binayi, tshikanu ku luseke luonso, pabuipi ne kakanu kavuabu baluke aku; bidi bimueneka ne: muomu amu ke muvuabu bapitshishila mikamba ibidi ya mabaya a mutshi wa musese milaba tshiamu tshia mitaku ivuabu bambula nayi tshioshelu atshi. Bidi bisua kumvuika ne: bavua bakose mu nseke yatshi ibidi bua kuikala kubuejilapu kakanu kaluka aku, ne kupitshishilapu mikamba ibidi ayi muaba au. Mmuenenu ya bamanyi ba malu a mu Bible pa tshilumbu atshi mmishilangane; ba bungi badi bamba ne: bavua base bikanu bia ku tshioshelu abi miaba ibidi, bia muaba muibidi abi bivua biasa anu pambelu pa tshioshelu atshi, ne ke muvuabu bapitshishila mikamba ya kutshiambula nayi. Bakenza bintu biatshi bionso ne tshiamu tshia mitaku: bikasu ne bintu bikuabu bia kuboya nabi butu, bibakudi bua kuela mashi a nyama, nsomo bua munyinyi, ne bintu bia kuambuila kapia.​—Eks 27:1-8; 38:1-7, 30; Nom 4:14.

Dikeba bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 34

Musese wa mêba

Mutshi wa musese wa mêba uvua wela matamba malabale mikale ne mêba mubidi mujima. Misangu ya bungi, matamba au avua abuelakanangana ne a misese mikuabu ya mêba ya pabuipi nayi, yenza tumitshi tukese tukese; ke bualu kayi pamuapa mbatele muaku shittim udi ku bungi miaba ya bungi mu Bible. Musese mukole wa mêba udi mua kuya muulu metre 6 too ne ku 8, kadi utu umueneka anu bu kamutshi kakese tshianana. Udi ne tubeji tukese tukese tutekete, ne utu wela tubilongo tua dikala dia kalabi tuikale ne mupuya muimpe, tubimuma tuawu ntuenze bu miongodi mivungamane. Udi ne tshizubu tshifiike tshipape tshidi tshibuikila mutshi wawu udi mukole menemene ne mupatakane, bienza bua nansha tuishi katuikadi ne mushindu wa kuwumungutula to. Buimpe buawu ebu, ne bu muvuawu utamba kumueneka mu tshipela, ke biakenza bua bawusungule bua kuenza nawu ntenta wa tshitendelelu ne bintu biende. Wowu ke wakenzabu nawu mushete wa tshipungidi (Eks 25:10; 37:1), mêsa a mampa a dileja (Eks 25:23; 37:10), bioshelu (Eks 27:1; 37:25; 38:1), mikamba ya kuambula nayi bintu abi (Eks 25:13, 28; 27:6; 30:5; 37:4, 15, 28; 38:6), makunji kuvuabu balembelejile tshilamba tshia kukosolola natshi (Eks 26:32, 37; 36:36), ne nyunguluilu (Eks 26:15; 36:20) ne mikamba ya kukuatakaja nayi nyunguluilu au (Eks 26:26; 36:31).

w15 1/4 15 §4

Uvua mumanye anyi?

Mmuenu idibu batele mu Bible mmishilangane ne mmuenu ya talatala ya lelu bualu bavua batamba kuyenza ne tshiamu tshivuabu bapela bikole. Bavua bayenza nangananga ne tshiamu tshia bronze, kadi pamuapa kabidi ne tshiamu tshia mitaku, tshia arjan, tshia or anyi tshia electrom. Badi batela mmuenu bua musangu wa kumpala mu Bible padibu bakula bua diasa dia ntenta wa tshitendelelu uvua muaba wa kumpala uvua bena Isalele batendelela. Bantu bakaji bavua bafile mmuenu bua kuenza nayi dilongo dinene dia tshijila dia tshiamu tshia mitaku ne tshitekelu tshiadi. (Ekesode 38:8) Bidi bimueneka ne: bavua banji kuengulula mmuenu ayi bua kuenza nayi dilongo adi ne tshitekelu tshiadi.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu