TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • mwbr22 ngondo 5 dib. 1-10
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (5/2022)

Kakuena filme nansha umue mu tshitupa etshi to.

Tshilema ntshienzeke mu diambula dia filme.

  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu (5/2022)
  • Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2022
  • Tumitu tua bualu
  • LUMINGU LUA DIA 2-8/5
  • LUMINGU LUA DIA 9-15/5
  • LUMINGU LUA DIA 16-22/5
  • LUMINGU LUA DIA 23-29/5
  • LUMINGU LUA DIA 30/5–5/6
  • LUMINGU LUA DIA 6-12/6
  • LUMINGU LUA DIA 13-19/6
  • LUMINGU LUA DIA 20-26/6
  • LUMINGU LUA DIA 27/6–3/7
Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu—2022
mwbr22 ngondo 5 dib. 1-10

Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu

LUMINGU LUA DIA 2-8/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUEL 27-29

“Mayele avua nawu Davidi bua mvita”

it-1-F 71

Akisha

Tshikondo tshivua Davidi unyema Shaula, wakasokoma misangu ibidi mu tshitupa tshia buloba tshia tshia mukalenge Akisha. Musangu wa kumpala pavua Davidi ne: bavua bamuangata bu muena lukuna, wakadishiya bu mupale; ke Akisha kumumona bu tshidingidingi katshiyi makanda, kumulekelaye yeye kuya. (1Sm 21:10-15; Mis 34:Mutu wa mukanda; 56:Mutu wa mukanda) Musangu muibidi Davidi uvuaye mulue, uvua ne baluanganyi ba mvita 600 ne mêku abu. Akisha wakabapesha tshimenga tshia Zikelaga bua basombelamu. Mu tshidimu ne ngondo inayi ivuabu basombamu ayi, Akisha wakela meji ne: basalayi ba Davidi abu bavua babuelela bantu mu bimenga bia Yuda, pabi anu bena Geshû, bena Gêze, ne bena Amaleka ke bavua Davidi ne bantu bende bapawula bintu. (1Sm 27:1-12) Mayele akenda, kuenzabi ne: Dîba divua Akisha udilongola bua kuela Shaula mvita, yeye kuvuija Davidi mumulami wende. Anu ku shô, ke kuakaluabu kupingaja Davidi ne bantu bende ku Zikelaga, bilondeshile disumisha dia “bakalenge” ba bena Peleshete. (1Sm 28:2; 29:1-11) Pavua Davidi mulue Gata mvita dîba dikavuaye mulue mukalenge, bidi bimueneka ne: kabavua bashipe Akisha to, bualu utshivua anu ne muoyo ku ntuadijilu kua bukokeshi bua Solomo.​—1Bk 2:39-41; tangila GATH.

w21.03 4 §8

Nuenu bansongalume, tshia kuenza bua bakuabu banueyemene

8 Mona lutatu lukuabu luvua nalu Davidi. Pakavuabu bamuele manyi bua kuluaye mukalenge wa Yuda, biakalomba bua anji kuindila bidimu bia bungi kumpala kua kutuadijaye kukokesha. (1 Sam. 16:13; 2 Sam. 2:3, 4) Ntshinyi tshiakamuambuluisha bua kushalaye muindile mu bidimu bionso abi ne lutulu? Pamutu pa kushalaye mutekete mu mikolo, wakashala wenza tshivuaye mua kuenza. Tshilejilu, pavuaye mushale ubanda upueka mu buloba bua bena Peleshete, wakababidila mpunga au bua kuluisha baluishi ba bena Isalele. Pavuaye wenza nanku, uvua wambuluisha bua mikalu ya buloba bua Yuda ishale anu muaba wayi.​—1 Sam. 27:1-12.

it-2-F 255 §6

Dishima

Bible utu ukandika dishima, kadi abi kabiena biumvuija ne: muntu mmuenzejibue bua kusokoluela bantu malu kampanda anu mudiwu, pabu kabayi bakumbane bua kuamanya nansha. Yezu Kristo wakafila mubelu eu: “Kanupeshi mbua tshintu tshia tshijila, anyi kuela mabue enu a busanga kumpala kua ngulube bua yoyi kayiadiatakaji ne bikono biayi, ne kayilu kukudimuka ne kunupandulula nansha.” (Mat 7:6) Ke bua tshinyi musangu kampanda Yezu wakabenga bua kuamba malu onso anyi kuandamuna buludiludi imue nkonko bualu bivua mua kunyenga malu patupu. (Mat 15:1-6; 21:23-27; Yne 7:3-10) Bidi bikengela tuikale tumona kabidi tshivua Abalahama, Izaka, Lahaba, ne Elisha benze mu mushindu wa muomumue, pakabengabu bua kuambila bantu bavua kabayi batendelela Yehowa malu onso muvuawu anyi babasokoke malu makuabu.​—Gen 12:10-19; nshap 20; 26:1-10; Yos 2:1-6; Yak 2:25; 2Bk 6:11-23.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w10-F 1/1 20 §5-6

Bafue badi mua kuambuluisha badi ne muoyo anyi?

Anji elabi meji. Bible udi wamba ne: padi muntu ufua ‘udi upingana ku dimfuenkenya diende’ ne ‘malu avuaye upangadija adi ajimina.’ (Musambu 146:4) Shaula ne Samuele bavua bamanye ne: Nzambi uvua mukandike bua kubukisha mbuku. Ke bualu kayi Shaula ukavua muipate bena mbuku bonso mu ditunga diende.​—Lewitiki 19:31.

Elabi kabidi meji bua bualu ebu. Bu Samuele muprofete wa lulamatu muikale ne muoyo ku bafue, uvuaku mua kushipa mukenji wa Nzambi ne kuenza mudimu ne muena mbuku bua kumonangana ne Shaula anyi? Yehowa katshivua wandamuna kabidi Shaula to. Muena lubuku uvuaku mua kuenzeja Nzambi wa Bukole Buonso bua kuyukila ne Shaula ku butuangaji bua Samuele ukavua mufue anyi? Nansha kakese. Nunku Samuele uvuabu bapatule au kavua muprofete wa lulamatu wa Nzambi nansha. Uvua nyuma mubi anyi demon uvua udiamba muvuaye Samuele uvua mufue.

LUMINGU LUA DIA 9-15/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 1 SAMUELE 30-31

“Dikolesha ku diambuluisha dia Yehowa Nzambi webe”

w06 1/8 28 §12

Utshine Yehowa bua wikale ne disanka!

12 Ditshina dia Yehowa divua nadi Davidi kadiakamukanda anu bua kuenza bubi patupu to. Diakamupesha bukole bua kuenza malu ne muoyo umue ne meji mu nsombelu mikole. Munda mua tshidimu tshijima ne ngondo inayi, Davidi ne bantu bende bakasokoma Shaula mu Sikelaga mu mpata ya bena Peleshete. (1 Samuele 27:5-7) Umue musangu pavua bantu balume kabayipu, bivi bena Amaleka bakosha tshimenga ne kuyabu ne bakaji ba bantu bonso ne bana ne bimuna. Pakapingana Davidi ne bantu bende ne kumonabu tshivua tshienzeke, bakadila bikole. Kanyinganyinga kabu kakandamuka tshiji ne lukasa, ne bantu kubangabu kuambilangana bua kushipa Davidi ne mabue. Kadi nansha muvua Davidi mu dipampakana, kakapangila tshia kuenza nansha. (Nsumuinu 24:10) Ditshina diende dia Nzambi diakamusaka bua kunyemena kudi Yehowa, ne ‘wakadikolesha mu Yehowa.’ Ne diambuluisha dia Nzambi, Davidi ne bantu bende bakalondakaja bena Amaleka abu ne kunyengabu bintu bionso.​—1 Samuele 30:1-20.

w12 15/4 30 §14

Yehowa udi utulama bua lupandu

14 Davidi uvua mupete ntatu ya bungi mu nsombelu wende. (1 Sam. 30:3-6) Bible udi uleja ne: Yehowa uvua mumanye muvua Davidi udiumvua. (Bala Musambu wa 34:18; 56:8.) Nzambi mmumanye mutudi tudiumvua petu. Udi usemena kutudi patudi ne “mitshima itamba kunyingalala” anyi ne ‘mitshima ya majiya.’ Bualu ebu budi mua kutukolesha anu muvuabu bukoleshe Davidi wakamba ne: “Nengikale ne disanka, nensanke bua luse luebe lujalame, bualu bua wakumona dikenga dianyi, wakumanya malu adi antatshisha mu muoyo wanyi.” (Mus. 31:7) Kadi Yehowa kena anu umona ntatu itudi nayi tshianana to. Udi utuambuluisha bua kutantamena ntatu padiye utusamba ne utukolesha. Udi utuenzela nunku ku diambuluisha dia bisangilu bietu.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w05 15/3 24 §8

Malu manene a mu mukanda wa kumudilu wa Samuele

30:23, 24. Dipangadika edi, dishindamene pa Nomba 31:27, didi dileja ne: Yehowa udi wangata ne mushinga aba badi benza mudimu wa dikuatshisha bakuabu mu tshisumbu. Nunku nansha tuetu tuenza mudimu kayi, ‘tuwenze ne mutshima wetu [wonso] bu badi benzela Mukalenge [Yehowa]; ki mbu badi benzela bantu’ to.​—Kolosai 3:23.

LUMINGU LUA DIA 16-22/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 SAMUEL 1-3

“Ntshinyi tshidi ‘buta’ butulongesha?”

w00 15/6 13 §9

Nemekayi badi banulombola

9 Davidi wakabungama pavuabu bamukengesha anyi? Wakadidila Yehowa ne: “Bena tshimbambila badi bakeba muoyo wanyi.” (Musambu 54:3) Wakakuatshila Yehowa malu avua mu mutshima wende, wamba ne: ‘Nzambi wanyi, umpandishe mu bianza bia badi nanyi lukuna, bena tshimbambila badi badikunguija pamue bua [kunduisha]. Yehowa, ki mbualu bua ditomboka dianyi anyi bua bubi buanyi, badi banyema lukasa, badilongolola mu mualu wa mvita, meme tshiyi ne dibanda. Utabale biebe, ungakidile ne dikuatshisha diebe, umone!’ (Musambu 59:1-4) Bualu bua buena ebu bukadiku bukuenzekele anyi, bua se: kuena muenzele mulombodi kampanda bualu bubi to, kadi yeye udi anu ukukebela ntatu? Davidi uvua anu unemeka Shaula. Pakafua Shaula, pamutu pa Davidi kusanka, wakafunda kasala wamba ne: ‘Shaula ne Yonatana bakadi bakane, bakadi banyishibua kudi bantu mu mioyo yabu, bakapita nyunyi ya mikanku lubilu, bakatamba nyama ya ntambue bukole. Nuenu, bana bakaji ba bena Isalele, nujinge Shaula.’ (2 Samuele 1:23, 24) Davidi ntshilejilu tshilenga tshia muntu uvua unemeka bikole muela manyi wa Yehowa, nansha muvuaye (Shaula) muikale umukengesha!

w12 15/4 10 §8

Ditungilangana ntshimanyinu tshibi tshia mu matuku a ku nshikidilu

8 Bible udi wakula kabidi bua bantu ba bungi bavua balamate bakuabu. Tukonkonone bilejilu bia bantu babidi ne tumone tshitudi mua kulongela kudibu. Tubangishe ne tshilejilu tshia Yonatana uvua muleje muvuaye mulamate Davidi. Yonatana muanabute wa mukalenge Shaula ke uvua mua kupingana tatuende mu nkuasa wa bumfumu mu Isalele. Kadi kuvua anu bualu bumue buvua bumupangisha. Yehowa wakasungula Davidi bua kupingana Shaula mu nkuasa. Yonatana wakatumikila tshivua Nzambi muambe. Kavua mumvuile Davidi mukawu to. Kadi “mutshima wa Yonatana wakakuatakana ne mutshima wa Davidi” ne wakamulaya bua kumulamata. Wakapesha too ne Davidi bilamba, muele wa mvita, buta bua miketa ne mukaba, uleja muvuaye musue bua Davidi alue mukalenge. (1 Sam. 18:1-4) Yonatana wakenza muende muonso bua ‘kukolesha Davidi mu maboko,’ uteka too ne muoyo wende mu njiwu bua kusungila Davidi kudi Shaula. Yonatana wakambila Davidi ne muoyo mujima ne: ‘Wewe newikale mukalenge wa Isalele, ne meme nengikale muibidi.’ (1 Sam. 20:30-34; 23:16, 17) Nunku kabiena bikemesha bua muvua Davidi muleje muvuaye ne kanyinganyinga mu musambu uvuaye muimbile Yonatana panyima pa lufu luende to.​—2 Sam. 1:17, 26.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 928

Muanetu

Muaku “muanetu” utu kabidi ukumbanyina bantu badi mu tshintu tshimue anyi badi ne bipatshila bia muomumue. Tshilejilu, mukalenge Hilama wa Tulo wakabikila mukalenge Solomo ne: muanabu. Kavua mumubikile nanku anu bualu uvua ne muanzu muomumue nende to, kadi mbualu bavua kabidi pamuapa ne majinga avuabu bakumbajilangana bua tshivua tshitangila difila mitshi ne bintu bikuabu bua ntempelo. (1Bk 9:13; 5:1-12) Davidi wakafunda ne: “Mona mudibi bimpe ne bienza disanka bua bana ba muntu kusomba pamue mu buobumue!” Ebi bidi bileja ne: ki nganu dikala bantu ba mashi amue didi dienza bua kuikale ditalala ne buobumue pankatshi pa bana betu ku mubidi to. (Mis 133:1) Mu kuamba kuimpe, ki mbulela buvua busake Davidi bua kubikila Yonatana ne: muanabu to, kadi ndinanga divuabu banangangane ne muvuabu bakumbajilangana majinga. (2Sm 1:26) Balunda ba bikadilu bimue ne meji amue (nansha biobi bibi) badi anu mua kubabikila ne: bana ba muntu.​—Nsu 18:9.

LUMINGU LUA DIA 23-29/5

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 SAMUELE 4-6

“Ikala ne ditshina dia bungi dia kubenga kunyingalaja Yehowa”

w05 15/5 17 §8

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Samuele

6:1-7. Nansha muvua Davidi ne tshipatshila tshimpe, dijinga diende dia kuambuisha Mushete mu ditempu divua dishipa mukenji wa Nzambi ne kadiakakumbana to. (Ekesode 25:13, 14; Nomba 4:15, 19; 7:7-9)[10] Dikuata dia Uza ku Mushete didi kabidi dileja ne: tshipatshila tshimpe katshiena tshishintulula malu adi Nzambi ulomba to.

w05 1/2 27 §20

Yehowa utu wenza malu makane misangu yonso

20 Ikala mumanye ne: Uza uvua ne bua kuikala mumanye mikenji bimpe. Mushete au uvua uleja dikalaku dia Yehowa. Mikenji ivua mileje bimpe ne: kabavua ne bua kuulenga kudi bantu bavua kabayi ne bukenji abu to, ne kabidi bavua bashipa mukenji eu bavua ne bua kupeta dinyoka dia lufu. (Nomba 4:18-20; 7:89) Ke bualu kayi, kumbuka ne mushete wa tshijila au pa muaba umue ne kuya nawu muaba mukuabu kakuvua bualu bua bilele to. Bidi bimueneka ne: Uza uvua muena Lewi (nansha muvuaye kayi muakuidi), nunku uvua ne bua kuikala mumanye Mikenji ya Mose bimpe. Kabidi, bidimu kumpala, bavua baye ne Mushete au ku nzubu wa tatuende bua kuulamabu. (1 Samuele 6:20–7:1) Wakashalaku bidimu bitue ku 70, too ne pakapangadika Davidi bua kuumushaku. Nunku katshia ku buana buende, Uza uvua mua kuikala mumanye bimpe mikenji ivua itangila Mushete au.

w05 1/2 27 §21

Yehowa utu wenza malu makane misangu yonso

21 Anu mutukadi baleje, Yehowa udi mua kumona malu adi mu mitshima ya bantu. Bu mudi Dîyi diende dibikila tshiakenza Uza ne: ‘dipanga’ kanêmu, Yehowa uvua mua kuikala mumone meji kampanda mabi adibu kabayi batele mu muyuki eu. Pamuapa Uza uvua muena lutambishi uvua musue kusambuka mikalu anyi? (Nsumuinu 11:2) Bu muvuaye wendesha patoke ditempu divua ne Mushete uvuabu balame mu dîku diabu, wakafika ku didimona ne mushinga wa bungi menemene anyi? (Nsumuinu 8:13) Uza kavua ne ditabuja bua kuela meji ne: tshianza tshia Yehowa tshivua tshîpi bua kulama mushete wa tshijila uvua uleja dikalaku Diende bua kaukuluki anyi? Nansha bikala lungenyi lua Uza luvua mushindu kayi, tudi ne bua kuikala bajadike ne: Yehowa uvua muenze tshivua tshiakane. Minga misangu wakamona bualu kampanda mu mutshima wa Uza buakamusaka bua kukosa tshilumbu diakamue.​—Nsumuinu 21:2.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w96 1/4 29 §1

Ikala misangu yonso uupuila Yehowa bujitu buebe

Davidi, bu muvuaye mfumu ùvua ne bua kupishibua mu bualabale kampanda bua muanda eu. Ngandamuinu wende udi uleja ne: nansha aba badi ne malanda mashême ne Yehowa badi imue misangu mua kuandamuna bibi mu mateta kampanda a mu nsombelu. Tshia kumpala Davidi wakafiika munda. Pashishe wakatshina. (2 Samuele 6:8, 9) Malanda ende a dieyemena kudi Yehowa avua matetshibue bikole. Apa bivua tshikondo tshiakamuenekaye mupangile kuupuila Yehowa bujitu buende, pavuaye kayi mulonde mêyi-matuma ende. Ebi bidi mua kuikala imue misangu nsombelu wetu anyi? Tutuku tudiwula Yehowa bua malu adi atufikila bualu tudi bapange kulonda mêyi-maludiki ende anyi?​—Nsumuinu 19:3.

LUMINGU LUA DIA 30/5–5/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 SAMUELE 7-8

“Yehowa udi udia tshipungidi ne Davidi”

w10 1/4 20 §3

“Bukalenge buebe nebujadikibue”

Dijinga divua nadi Davidi diakalenga Yehowa ku muoyo. Bua kuleja muvuaye muanyishe lulamatu lua Davidi ne mu diumvuangana ne milayi ikavuabu bambe, Nzambi wakadia nende tshipungidi umulaya ne: mu dîku diende muvua ne bua kupatuka muntu uvua ne bua kukokesha kashidi. Natana wakambila Davidi bualu buvua Nzambi mulaye ne muoyo mujima ebu ne: ‘Nzubu webe ne bukalenge buebe nebijadikibue ku mêsu kuebe tshiendelele; nkuasa webe wa butumbi neajadikibue tshiendelele.’ (Mvese 16) Mupianyi wa tshipungidi etshi wikala mua kukokesha bua kashidi nnganyi?​—Musambu 89:20, 29, 34-36

w10 1/4 20 §4

“Bukalenge buebe nebujadikibue”

Yezu wa mu Nazaleta uvua muana wa mu ndelanganyi ya Davidi. Pavua muanjelu umanyisha diledibua diende wakamba ne: ‘Mukalenge Nzambi neamupe nkuasa wa butumbi wa tatuende Davidi; neikale mukalenge wa nzubu wa Yakoba tshiendelele; bukalenge buende kabuena ne nshikidilu.’ (Luka 1:32, 33) Nunku, tshipungidi tshivua Nzambi mudie ne Davidi tshiakakumbanyina Yezu Kristo. Kena ukokesha bualu bantu mbamusungule to, kadi dilaya divua Nzambi muenze ne muoyo mujima ke didi dimupesha bukenji bua kukokesha tshiendelele. Katupu muoyo ne: malu atu Nzambi ulaya atu anu akumbana.​—Yeshaya 55:10, 11.

w14 15/10 10 §14

Ikala ne ditabuja dikole bua Bukalenge

14 Tukonkonone tshivua Yehowa mulaye Davidi, mukalenge wa mu Isalele wa kale ku diambuluisha dia tshipungidi tshia Davidi. (Bala 2 Samuele 7:12, 16.) Yehowa wakadia tshipungidi etshi ne Davidi pavuaye ukokesha mu Yelushalema, kumulayaye ne: Masiya uvua ne bua kupatukila mu ndelanganyi yende. (Luka 1:30-33) Nunku, Yehowa wakaleja malu makuabu masunguluke bua mulongolongo wa mêku muvua Masiya ne bua kupatukila. Yehowa wakamba ne: muntu wa mu ndelanganyi ya Davidi eu uvua ne bua kuikala “muakanangane” bua kulua Mukalenge wa Bukalenge bua Masiya. (Yeh. 21:25-27) Ku diambuluisha dia Yezu, bukalenge bua Davidi ‘nebujadikibue tshiendelele.’ Bushuwa, kankanunuina ka Davidi ‘nekashale kashidi, nkuasa waku wa bukalenge neikalaku bu mudi dîba.’ (Mus. 89:34-37) Eyowa, bukokeshi bua Masiya kabuakunyanguka nansha kakese, malu enzabu neashalaku kashidi.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 623 §2

Matuku a ku nshikidilu

Dîyi dia buprofete dia Balâma. Nkumpala kua bena Isalele kubuela mu Buloba bulaya kekuvua muprofete Balâma muambile Balaka, mukalenge wa Moaba, ne: “Luaku nkuambile tshikala tshisamba etshi [tshia Isalele] mua kuenzela tshisamba tshienu mu matuku atshilualua. . . . Mutoto newupatukile mu Yakoba, ne dikombo dia bumfumu nedijukile mu Isalele. Ne neatayishe bushuwa mpala wa Moaba ne kabalubalu ka mutu ka bana bonso ba kayumbayumba.” (Nom 24:14-17) Mu dikumbana dia kumpala dia dîyi dia buprofete edi, “mutoto” uvua uleja mukalenge Davidi, mutshimunyi wa bena Moaba. (2Sm 8:2) Nunku bidi bimueneka ne: mu dikumbana dia dîyi dia buprofete dia pa buadi edi, “ndekelu wa matuku” wakatuadija dîba divua Davidi mulue mukalenge. Bu muvua Davidi muikale tshimfuanyi tshia Yezu bu Mukalenge Masiya, dîyi dia buprofete edi nedikumbanyine kabidi Yezu tshikondo tshiatshimunaye bena lukuna bende.​—Yes 9:7; Mis 2:8, 9.

LUMINGU LUA DIA 6-12/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 SAMUELE 9-10

“Davidi wakaleja dinanga dia lulamatu”

w06 15/6 14 §6

Eyowa, udi mua kupeta disanka

Davidi wakafunda ne: ‘Disanka didi kudi muntu udi wela meji a luse bua muntu udi ne mubidi mutekete! Yehowa neamupandishe mu dituku dia dikenga. Yehowa neamulame, neamukube bua yeye ashale ne muoyo. Nebamubale bu muntu udi muvudijibue disanka.’ (Musambu 41:1, 2) Muoyo wa luse ne dinanga uvua nawu Davidi kudi Mefibosheta (muana wa Yonatana mulunda wa pa muoyo wa Davidi) udi tshilejilu tshimpe tshia mushindu utudi ne bua kuikala tutangila muntu udi ukenga.​—2 Samuele 9:1-13.

w05 15/5 17 §11

Malu manene a mu mukanda muibidi wa Samuele

9:1, 6, 7. Davidi udi ukumbaja dilaya diende. Tuetu petu tudi ne bua kukumbaja bitudi tulaya.

w02 15/2 14 §10

Bakatantamena dieba mu mubidi wabu

10 Kunyima kua bidimu ndambu, Mukalenge Davidi wakenzela Mefibosheta malu malenga bualu uvua munange Yonatana bikole. Davidi wakamupesha buloba buonso bua Shaula ne kutekaye Siba musadidi wa Shaula bua kuikalaye mulami wa buloba ebu. Davidi wakambila kabidi Mefibosheta ne: ‘Neudie bidia ku mêsa anyi tshiendelele.’ (2 Samuele 9:6-10) Kakuyi mpata, luse lujalame luvua nalu Davidi luakasamba Mefibosheta ne luakamuambuluisha bua kukepesha kanyinganyinga bua bulema buende. Ndilongesha kayipu dilenga! Tuetu petu tudi ne bua kuenzela bantu badi baluangana ne dieba mu mubidi malu mimpe.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 270

Muedi

Munkatshi mua bantu bavua ku Est kale, muvua bena Isalele. Muedi uvua ne mushinga wa bungi kudibu. Uvua tshimanyinu tshivua tshileja bujitu bua muntu mulume. Mukenji uvua Nzambi mupeshe bena Isalele uvua ukandika dikosa “nsuki ya ku mpenga kua mitu,” mmumue ne: nsuki idi pankatshi pa dîsu ne ditshi, ne mielelu ya muedi. (Lew 19:27; 21:5) Kakuyi mpata, mukenji uvua ukandika nanku bualu diwukosa divua tshilele tshia malu a ntendelelu tshia bampangano.

LUMINGU LUA DIA 13-19/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 SAMUELE 11-12

“Majinga mabi kaakukokeshi to”

w21.06 17 §10

Udi mua kupanduka ku mateyi a Satana!

10 Yehowa uvua mupeshe mukalenge Davidi bintu bia bungi, mumupeshe kabidi bubanji, lumu, ne umuambuluisha bua kutshimuna baluishi misangu ne misangu. Kadi lutambishi luakamufikisha ku dipua bionso abi muoyo. Davidi wakaleja dianyisha kuambaye muvua bintu bivua Yehowa mumupeshe bikale “bungi tshianana [buvuaye kayi] mua kulondelangana!” (Mis. 40:5) Kadi musangu kampanda, Davidi wakapua bivua Yehowa mumupeshe muoyo. Katshivua kabidi usanka ne bivuaye nabi to; wakajinga bia bungi. Nansha muvuaye ne bakaji ba bungi, wakalekela dijinga dibi dibuela mu muoyo wende bua kualakana mukaji wa bende. Dia mukaji au divua Beta-sheba, ne dia bayende divua Uliya muena Hiti. Davidi wakenda masandi ne Beta-sheba anu bua kudisankisha, Beta-sheba kuimita. Wakenza bua bashipe Uliya, bienze anu bu ne: masandi avuaye muende au kaavua makumbane to! (2 Sam. 11:2-15) Davidi uvua wela meji kayi? Uvuaku wela meji ne: Yehowa kavua mua kumona anyi? Nansha muvuaye muenzele Yehowa mudimu bidimu ne bidimu, lukuka luakamukuata kumukebelalu kavuambu. Diakalenga, wakalua kuitaba tshilema tshiende, kunyingalalaye. Wakaleja Yehowa dianyisha bua muvuaye mumufuile luse.​—2 Sam. 12:7-13.

w19.09 17 §15

Tukokelayi Yehowa ne muoyo mujima

15 Yehowa kavua muteke Davidi bua ikale anu ku mutu kua dîku diende nkayadi to, kadi bua ikale kabidi ku mutu kua tshisamba tshijima tshia Isalele. Bu muvua Davidi mukalenge, uvua ne bukokeshi bua bungi. Kuvua misangu ivuaye wenza malu bibi ne bukokeshi abu ne wenza bilema binene. (2 Sam. 11:14, 15) Kadi uvua ukokela Yehowa. Mushindu kayi? Uvua witaba mibelu ivua Yehowa umupesha. Pavuaye usambila, uvua uleja Yehowa muvuaye udiumvua. Uvua uditatshisha kabidi bikole bua kutumikila mibelu ya Yehowa. (Mis. 51:1-4) Bualu bukuabu, uvua ne budipuekeshi bua bungi bualu kavua witaba anu mibelu mimpe ya kudi balume nende to, uvua witaba kabidi ya kudi bantu bakaji. (1 Sam. 19:11, 12; 25:32, 33) Bilema bia Davidi biakamupesha kalasa, yeye kushala mudifile mu dienzela Yehowa mudimu.

w18.06 17 §7

Mikenji ya Nzambi ne mêyi ende manene bilongeshe kondo kebe ka muoyo

7 Diakalenga, kabiena bikengela bua tuetu kuanji kupeta bipeta bibi bia dibenga kutumikila mikenji ya Nzambi bua tushishe kupeta kalasa to. Bilema bivua bantu bakuabu benze bidi bifunda mu Dîyi dia Nzambi bidi bituambuluisha bua kutapa ntala kudimuka. Nsumuinu 1:5 udi wamba ne: “Muena meji udi uteleja ne udi upeta malongesha.” Bushuwa, tudi tupetela malongesha matambe buimpe kudi Nzambi patudi tubala malu avua bantu benze adi mu Bible. Difuanyikijilabi kanyinganyinga kavua mukalenge Davidi mumvue pavuaye mubenge kutumikila mukenji wa Yehowa ne muende masandi ne Beta-sheba. (2 Sam. 12:7-14) Patudi tuenda tubala muyuki eu ne tuwelela meji, tudi mua kudiebeja ne: ‘Ntshinyi tshivua mukalenge Davidi mua kuikala muenze bua kuepuka ntatu ivuaye mupete bua dienda masandi ne Beta-sheba? Meme mutuilangane ne diteta dia buena adi, nenkokeshe bua kudinyema anyi? Nenyeme bu Jozefe anyi nenkuluke bu Davidi?’ (Gen. 39:11-15) Patudi tuela meji ku bipeta bibi bia mpekatu, tudi tupeta bukole bua ‘kukina malu mabi.’

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

it-1-F 600 §6

Davidi

Kadi Yehowa kavua mubuele mua nzubu mulale to, ne wakela bualu buonso bubi abu patoke. Bu Yehowa mulekeele balumbuluishi tshilumbu tshia mpekatu wa Davidi ne Batesheba bua batshikose bilondeshile Mikenji ya Mose, bavua ne bua kuikala babashipe bonso babidi; ne nansha muana wa masandi uvua ne bua kuledibua uvua ufua pamue ne mamuende. (Dut 5:18; 22:22) Kadi Yehowa wakadikosela tshilumbu atshi nkayende, yeye kufuila Davidi luse bua tshipungidi tshia Bukalenge tshivuaye mudie nende. (2Sm 7:11-16), bua muvuaye pamuapa ufuilangana pende luse. (1Sm 24:4-7; fuanyikija ne Yak 2:13), ne bua muvua benji ba mpekatu abu banyingalale. (Mis 51:1-4) Nansha nanku kakapanga kubanyoka to. Yehowa wakamuambila ku butuangaji bua muprofete Natana ne: “Ndi nkutumina dikenga diafumina mu nzubu muebe wewe.”​—2Sm 12:1-12.

LUMINGU LUA DIA 20-26/6

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 SAMUELE 13-14

“Dijinga dia Amenona dia kudisankisha diakamukebela lufu”

it-1-F 31

Abashaloma

Dishipibua dia Amenona. Bulengele bua mpala buvua nabu Tamâ, muanabu ne Abashaloma, buakafikisha tutuende muanabute Amenona ku dimunanga wamba kufua. Amenona wakenza buudi usama, yeye kuenza bua bamutumine Tamâ kuende bua kumulambila tshiakudia, kuluaye kulala nende ku bukole. Pashishe dinanga divuaye munange Tamâ kuandamukadi kulua lukinu lukole, yeye kuamba bua bamuipate, bamuele pambelu. Tamâ wakapanda nkanzu wende wa mishonyi uvua uleja muvuaye muana wa mukalenge uvua kayi muanji kumanya balume, yeye kudiela butu mu mutu, ne kukuatshila Abashaloma bualu abu. Diakamue pakela Abashaloma meji wakamona ne: Amenona ke uvua ne bua kuikala muenze bualu abu, uleja ne: ukavua mumone muvuaye munange Tamâ wamba kufua. Kadi wakambila muanabu wa bakaji bua kayi kufunda to, wakaya nende kuende, yeye kusombelaku.​—2Sm 13:1-20.

w17.09 5 §11

Ikala ne didikanda

11 Bible udi utupesha bilejilu bia bantu bavua bapangile didikanda mu tshilumbu tshia dienda masandi bua kutudimuija. Udi kabidi uleja bipeta bibi bidi muntu upeta padiye kayi udikanda mu tshilumbu etshi. Muntu yonso udi utuilangana ne nsombelu wa buena wa Kim udi ne bua kuelangana meji bua nsongalume mutshimbakane udibu bakuile mu Nsumuinu nshapita wa 7. Ela kabidi meji bua tshivua Amenona muenze ne bua bipeta bibi bia tshienzedi tshiende. (2 Sam. 13:1, 2, 10-15, 28-32) Baledi badi mua kuambuluisha bana babu bua bikale ne didikanda ne meji mu tshilumbu tshia malu a mananga padibu bayikila bua bualu ebu mu ntendelelu wa mu dîku, bababadila mvese itudi batele eyi.

it-1-F 32 §1

Abashaloma

Bidimu bibidi biakapita. Pakakumbana tshikondo tshia dikosa miosa ya mikoko (tshikondo tshia disanka), Abashaloma wakalongolola difesto ku Bâla-hasô mu ntanta wa kilometre 22 pankatshi pa Nord ne Nord-est bia Yelushalema; yeye kubikidishamu bana ba mukalenge ne Davidi muine. Pakabenga tatuende bua kuyamu, Abashaloma wakamuela mitoyi bua atume nansha muanende muanabute, Amenona, pa muaba wende. (Nsu 10:18) Munkatshi mua difesto adi, ‘pakavua muoyo wa Amenona mumvue bimpe bua mvinyo,’ Abashaloma wakambila bena mudimu bende bua bamushipe. Bana bakuabu ba Davidi bakapingana ku Yelushalema, Abashaloma yeye wakanyemena kua kakuende wa balume muena Suliya, mu bukalenge bua Geshû ku Est kua Mbuu wa Galela. (2Sm 13:23-38) Anu mukavua muprofete Natana muambe, “muele wa mvita” wakabuela mpindieu mu “nzubu” wa Davidi, ne uvua ne bua kushalamu too ne ku lufu luende.​—2Sm 12:10.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

g04-F 22/12 8-9

Bulengele budi ne mushinga wa bungi

Kadi tuakule bua Abashaloma, umue wa ku bana ba Davidi. Wakalua muntu uvua bantu kabayi banyisha nansha muvuaye ne tshimuenekelu tshivua tshibasankisha. Bible udi wamba bua bualu buende ne: “Mpindieu mu Isalele mujima kakuvua muntu uvuabu batumbisha bua tshimuenekelu tshiende tshimpe bu Abashaloma to. Kumbukila muinshi mua dikasa too ne ku lubombo lua mutu wende, kavua ne kalema nansha kamue.” (2 Samuele 14:25) Kadi dijinga divua nadi Abashaloma dia kukeba malu manene diakamusaka bua kutombokela tatuende ne kukeba bua kuangata nkuasa wende wa bukalenge. Wakalala too ne bakaji ba tatuende ku bukole. Bionso abi biakamukebela tshinyi? Nzambi wakamukuatshila tshiji ne wakafua lufu lua dikenga.​—2 Samuele 15:10-14; 16:13-22; 17:14; 18:9, 15.

Udi umona bishi? Abashaloma udi ukusankisha anyi? Tòo. Mu bionso, ki nnansha muntu wa kusemeja pabuipi to. Bulengele buende bua mpala buvua bukemesha bantu kabuakamuambuluisha bua kujikija lutambishi luende ne dipanga diende dia lulamatu to; kabuakamupandisha nansha to. Ku lukuabu luseke, mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu bavua ne meji, bikale kabidi bimpe kumona, nansha mutudi katuyi bamanye tshintu nansha tshimue bua tshimuenekelu tshiabu. Bidi bimueneka ne: tshintu tshivua ne mushinga wa bungi menemene bulengele buabu bua munda.

LUMINGU LUA DIA 27/6–3/7

BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | 2 SAMUELE 15-17

“Lutambishi luakasaka Abashaloma bua kutomboka”

it-2-F 630

Mudianjile

Ku sud kua Asie, kuvua tshilele tshia banyemi ba lubilu badianjidila ditempu divua mukalenge mubande, baya nanku bua kulongolola difika diende, kudimanyisha bantu ne bua kumuambuluisha. (1Sm 8:11) Abashaloma ne Adoniya bakatentula bualu buvua bukumbanyina mukalenge ebu. Bakateka banyemi ba lubilu 50 kumpala kua matempu abu bua kudikebela butumbi ne bua kuleja bu ne: bontoboji buabu buvua buanyishibue.​—2Sm 15:1; 1Bk 1:5; tangila BADIANJILE.

w12 15/7 13 §5

Enzela Nzambi wa budikadidi mudimu

5 Mu Bible mudi bilejilu bia bungi bia bantu bavua banyange bakuabu. Tshimue tshia kudibi ntshia Abashaloma, muana wa mukalenge Davidi. Abashaloma uvua nsongalume muimpe kumona. Kadi anu bu Satana, wakalekela lukuka lukola mu mutshima wende, kutuadijaye kualakana bumfumu bua tatuende buvuaye kayi mukumbanyine. Abashaloma uvua udingidija ne budimu muvuaye uditatshisha bua bena Isalele nende, bua bamone ne: mfumu uvuaku kavua ukosa bilumbu bimpe. Anu bu muvua Diabolo muenze mu budimi bua Edene, Abashaloma uvua musue kuleja muvuaye wenzela bantu malu mimpe eku wenda utungila tatuende.​—2 Sam. 15:1-5.

it-1-F 1101 §4

Hebelone

Panyima pa bidimu, Abashaloma, muana wa Davidi wakapinganga mu Hebelone muvuaye mupangile bua kuangata bukalenge bua tatuende buvuaye ukeba. (2Sm 15:7-10) Mu tshimenga tshia Hebelone ke muvuaye mubangile kukeba nkuasa wa bukalenge abu bualu tshivua ne mushinga wa bungi bua malu akavua menzekamu, ne kabidi bualu ke tshimenga tshivuabu bamulelele. Pashishe, mukalenge Lehabama, munkana wa Davidi, wakatshibakulula. (2Ku 11:5-10) Bena Babilone bamane kubutula Yuda ne bena Yuda bavuabu bakuate baye nabu bamane kupingana, bamue ba ku bena Yuda aba bakasombela mu Hebelone (Kîyata-âba).​—Neh 11:25.

Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi

w18.08 6 §11

Udi mumanye malu mudiwu anyi?

11 Badi mua kutuendeshila petu ngumu idi ne ndambu wa bulelela anyi idi ne malu kaayi malelela onso. Tuangate tshilejilu tshia mukalenge Davidi ne Mefibosheta. Davidi uvua mumuenzele malu ne bulenga, mumupingajile maloba onso a kakuende Shaula ne tshianza tshilekelela. (2 Sam. 9:6, 7) Kadi bakalua kushiminyina Mefibosheta malu kudi Davidi. Davidi kanji nansha kukeba bijadiki, kunyengaye Mefibosheta maloba ende onso. (2 Sam. 16:1-4) Pakalua Davidi kuyukila nende, Davidi wakitaba tshilema tshiende, kupingajilaye Mefibosheta tshitupa tshia maloba ende. (2 Sam. 19:24-29) Bu Davidi muanji kukeba bijadiki, kayi muye ne malu lukasa anu bua bivuabu bamuambile, kavua mua kuikala muenze tshienzedi tshia dipanga buakane atshi to.

    Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
    Patuka
    Buela
    • Tshiluba
    • Tumina bakuabu
    • Biudi musue
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Malu a kulonda
    • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
    • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
    • JW.ORG
    • Buela
    Tumina bakuabu