Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
© 2023 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
LUMINGU LUA DIA 3-9/7
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EZELA 4-6
‘Kanuedi dîyi mu mudimu au to’
Udi umona pebe tshivua Zekâya mumone anyi?
13 Bavua bakandike mudimu wa dibakulula ntempelo. Nansha nanku, muakuidi munene Yeshua ne nguvena Zelubabela bavua balombola midimu bavua “batuadije kuibakulula nzubu wa Nzambi.” (Eze. 5:1, 2) Bena Yuda bakuabu bavua mua kuikala bamone dipangadika adi bu divua dibi. Bantu bavua bibaka ntempelo kabavua mua kusokoka midimu ivuabu benza to. Bavua bamanye ne: baluishi babu bavua benza muabu muonso bua kuimanyika midimu ayi. Yeshua ne Zelubabela bavua balombola midimu ayi bavua basue kupeta tshijadiki tshia ne: Yehowa uvua nabu, ne bakatshipeta. Mushindu kayi?
w86-F 1/2 29, kazubu §2, 3
Dîsu dia Yehowa ‘divua ditangila bakulu ba bena Yuda’
Tshikondo tshivua bena Yuda ba ndekelu bavua bashale mu Babilona bapingane, bidimu 16 bia dibenga kuenza mudimu biakatuadija. Muprofete Zêkaya ne Hagai bakasonsola bantu, mudimu wa dibakulula ntempelo wa Yehowa kutuadijilulawu. Pabi bamue bakokeshi ba bena Pelesa bakabaluisha ne lukasa bua kabatungunuki ne midimu ayi to. Baluishi babu bakabebeja ne: “Nnganyi udi munutumine dîyi bua kuibaka nzubu eu?”—Ezela 5:1-3.
Bena Yuda bavua ne bua kuenza malu ne dikima bua kuandamuna lukonko alu. Bu bakulu ba mu Yuda bobu balekela baluishi babu babazakeja, mudimu wa dibakulula ntempelo uvua ne bua kuimana ne lukasa. Bu bakulu abu bobu bafiikishe bakokeshi abu munda, bavua mua kukandika midimu ayi diakamue. Nunku bakulu (kakuyi mpata balombola kudi Nguvena Zelubabela ne Muakuidi munene Yoshua) bakandamuna bilenga bia dikema ne budimu bonso. Bakabavuluija ne: kuvua mukanda wa kudi Kolesha ukavuabu bapue muoyo kuonso aku, muvuabu baleje ne: bavua banyishile bena Yuda kudi mukalenge bua kuenza mudimu au. Bu muvua bakokeshi abu bamanye dîyi dia bena Pelesa dia kubenga kushipa mukenji ukavua mumane kuela, bakepuka ne budimu buonso bua kubenga kutombokela dîyi dia mukalenge adi. Nunku bakitaba bua mudimu au kutungunuka too ne pakalua mukalenge Dayawesha kujadika dîyi adi.—Ezela 5:11-17; 6:6-12.
Udi umona pebe tshivua Zekâya mumone anyi?
7 Dishintuluka kampanda dia malu diakasulakajaku bibaki ba ntempelo. Ndishintuluka kayi adi? Mu 520 K.Y., Dayawesha I wakalua mukalenge wa bena Pelasa. Mu tshidimu tshibidi tshia bukokeshi buende, wakalua kumanya ne: dikandika dia dibakulula ntempelo adi kadivua dipetangana ne mikenji to. Kuambaye pashishe ne: bavua ne bua kutungunuka ne midimu ayi. (Eze. 6:1-3) Lumu alu luakakemesha bantu bonso. Kadi mukalenge kavua mufile anu dianyisha dia kupinganyina midimu ya luibaku patupu to. Wakatumina kabidi bena mu bisamba bivua binyunguluke bena Yuda dîyi bua balekele kubuelakana mu malu a dibakulula ntempelo ne bua bafile makuta ne bintu bionso bivua bikengedibua bua kujikija mudimu wa luibaku au! (Eze. 6:7-12) Mu 515 K.Y., bena Yuda bakajikija kuibaka ntempelo. Bavua benze bidimu binayi ne matuku bua kujikija mudimu au.—Eze. 6:15.
Udi umona pebe tshivua Zekâya mumone anyi?
16 Yehowa udi kabidi utulombola ku diambuluisha dia “mupika wa lulamatu udi mudimuke.” (Mat. 24:45) Imue misangu mupika eu udi mua kufila buludiki butudi katuyi tumvua menemene to. Tshilejilu, badi mua kutuambila malu masunguluke a kulonda bua tumone mua kupanduka ku tshipupu kampanda tshitudi tuetu tuela meji ne: katshiakuenzeka muaba utudi to. Peshi patudi mu tshikondo tshia tshipupu kampanda tudi mua kuela meji ne: mupika udi upita kunekesha malu. Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu tumona ne: malu kampanda adibu batuambila bua kulonda kaena ne mutu to? Tudi mua kuela meji a muvuabi biambuluishe bena Isalele pavuabu batumikile tshivua Yeshua ne Zelubabela babambile bua kuenza. Tudi kabidi mua kuela meji a malu makuabu atuvua babale mu Bible. Kudi misangu ikadibu bapeshe bantu ba Nzambi buludiki buvua bumueneka ku mêsu kua bantu ne: kabuvua buimpe to, kadi biakafikisha ku dipandisha mioyo yabu.—Bal. 7:7; 8:10.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Udiku mua kueyemena Bible anyi?
Lufualanga elu luvua luenzela ku Tarse, tshimenga tshidi ku Sud-Est wa tshidi tshibikidibua lelu’eu ne: Turquie. Luvua luenza mu bukokeshi bua Mazaeus nguvernere wa bena Perse mu siekele 4 K.B.B. Tshidi tshimufunkuna bu nguvernere wa province udi “Diamuamua dia Musulu” wa Efrate.
Kadi, bua tshinyi tshiambilu etshi tshidi ne mushinga? Bualu neusangane tshiambilu tshia muomumue mu Bible webe. Ezela 5:6 too ne 6:13 udi uleja difundilangana mikanda pankatshi pa Darius mfumu wa bena Perse ne nguvernere uvua ubikidibue ne: Tattenaï. Badi bakulamu bua diibakulula ntempelo wabu tshiakabidi kudi bena Yuda ku Yeruzaleme. Esdrase uvua mutentuludi wa dilambu wa Mikenji ya Nzambi, nenku, udi ne bua kutekemena se: bivuaye mufunde bivua bisunguluke ne bilelela. Neumone ne: mu Ezela 5:6 ne 6:13, udi ubikila Tattenaï ne: “nguvernere wa dia muamua dia Musulu.”
Esdrase wakafunda malu aa pabuipi ne tshidimu tshia 460 K.B.B., bidimu bitue ku 100 kumpala kabayi banji kufula lufualanga elu. Kudi bamue bantu badi bela meji se: difunkuna mfumu kampanda munene wa kale ndiumvuija bualu buonso ku katoba ku katoba. Kadi, biwatabalela bidi bafundi ba Bible bafunde mu kalu kuonso, abi kabienaku bivudija dieyemena diebe mu bikuabu bivuabu bafunde anyi?
LUMINGU LUA DIA 10-16/7
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EZELA 7-8
“Tshikadilu tshia Ezela tshiakapesha Yehowa bunême”
Kulonga kudi kuambuluisha ne kusankisha
8 Dinanga dia Dîyi dia Yehowa didi ne bua kufumina mu mutshima wetu udi muikale muaba udi meji masombele. Tudi ne bua kumvua disanka dia kunenga pa imue mvese itudi tufuma ku dibala. Tudi ne bua kushala batume meji ku malu male a mu nyuma, kudifilaku bikole ne kuelangana meji bualu buawu. Muanda eu udi ulomba bua kuela meji mu bitulu ne kuikala kusambila. Tulongololayi mutshima wetu bua kubala ne kulonga Dîyi dia Nzambi anu muakenza Ezela. Bible udi wamba ne: “[Ezela] uvua [mulongolole] muoyo wende mujima ku dilonga dia Diyi dia [Yehowa], ku didilonda ne ku dilongesha mikenji ne bibidilu bijalame mu Israele.” (Ezela 7:10, MMM) Tangila malu asatu avua Ezela mulongoluele mutshima wende: bua kulonga, bua kutumikila malu avuaye ulonga ne bua kulongesha. Tulondayiku tshilejilu tshiende.
si-F 76 §5
Mukanda wa mu Bible wa 13: 1 Kulondolola
5 Pa kumbusha Ezela kakuvua muntu mukuabu uvua mua kukokesha bua kusangisha malu malelela a kueyemena au to. “Ezela uvua mulongolole muoyo wende bua kukonkonona Mikenji ya Yehowa ne bua kuyitumikila, ne bua kulongesha mêyi ne mikandu biayi ne mêyi ayi a dilumbuluisha mu Isalele.” (Ezela 7:10) Yehowa wakamuambuluisha ne nyuma muimpe. Mukalenge wa bukokeshi bua buloba bujima bua bena Pelasa wakamone meji a kudi Nzambi avua nawu Ezela, kumutekaye ku mutu kua distrike dia Yuda. (Ezela 7:12-26) Nunku bu muvua Ezela ne bukokeshi bua kudi Nzambi ne bua kudi mukalenge, uvua ne mushindu wa kufunda malu ende mangatshila mu mikanda mitambe buimpe ivuaku.
it-1-F 1155
Budipuekeshi
Budi buambuluisha bua kupeta buludiki buimpe. Muntu udi udipuekesha kumpala kua Nzambi udi mua kutekemena ne: neapete buludiki bua kudi Nzambi. Ezela uvua ne mudimu munene wakumbuka ne bantu balume bapite pa 1500 ku Babilone kuya nabu ku Yelushalema, kusangisha ne bakuidi, Ba-Netinima, ne bakaji ne bana. Bualu bukuabu, bantu abu bavua bambule or mupite bungi ne arjan wakuya kalengeja nende ntempelo mu Yelushalema. Bavua dijinga ne bukubi mu luendu alu, kadi Ezela kavua musue kulomba mukalenge wa bena Pelasa basalayi bavuabu mua kuya nabu, bua kabilu kumueka bu ne: bavua beyemena ba bantu. Pa kumbusha atshi, ukavua muambile mukalenge ne: “Tshianza tshimpe tshia Nzambi wetu tshidi kudi bantu bonso badi bamukeba.” Ke yeye kulongola tshijila tshia biakudia bua bantu badipuekeshe kumpala kua Yehowa. Bena Isalele bakalomba Nzambi bualu kampanda, yeye kubateleja ne kubakubaye mu njila kudi baluishi batu baalaminangana; kuenzabu luendu alu mu bukubi mu njila au uvua ne njiwu. (Ezela 8:1-14, 21-32) Nzambi wakenzela muprofete Danyele, umue wa ku bantu bavua bafume mu Babilona, malu mu mushindu wa pa buawu bualu uvua mudipuekeshe kumpala kuende ukeba buludiki ne meji. Kumutuminaye muanjelu bua kumuleja tshikena kumona.—Dan 10:12.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Ezela
7:28–8:20—Bua tshinyi bena Yuda ba bungi bavua mu Babulona bavua babenga bua kuya ku Yelushalema ne Ezela? Nansha mukavua bidimu bipite pa 60 katshia tshisumbu tshia kumpala tshia bena Yuda tshiapingana kuabu, Yelushalema uvua muasa mabole mabole. Kupingana ku Yelushalema kuvua kumvuija kusomba mu nsombelu mupiamupia wa ntatu ne wa njiwu ya bungi. Yelushalema wa mu tshikondo atshi kavua ne nsombelu mulenga wa kantu ku bianza bu uvua bena Yuda babanji bavua mu Babulona mua kuikala nende to. Kuvua kabidi nyiwu mu luendu elu. Aba bavua bapingana bavua ne bua kuikala ne ditabuja dikole kudi Yehowa, dinanga dikole dia ntendelelu mulelela ne muoyo mukole. Nansha Ezela muine wakakola ku muoyo anu bua tshianza tshia Yehowa tshivua nende. Mêku 1500 akitaba mêyi a Ezela (bantu bavua mua kutua ku 6 000). Padi Ezela utungunuka ne kuyikila ne bantu, bena Lewi 38 ne ba-Netinime 220 badi bamulonda pabu.
LUMINGU LUA DIA 17-23/7
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | EZELA 9-10
“Bipeta bibi bia dibenga kutumikila”
Malu manene a mu mukanda wa Ezela
9:1, 2—Mmunyi muvua nsombelu mukole mu ditunga bua diselangana ne bantu ba bisamba bikuabu? Tshisamba etshi tshivua tshipingane kuabu tshivua ne bua kulama ntendelelu wa Yehowa too ne muvua Masiya ufika. Diselangana ne bantu ba bisamba bikuabu divua ne bua kunyanga ntendelelu mulelela. Bu mukavua bamue bamane kuselangana ne bantu bavua batendelela mpingu, tshisamba tshionso tshivua anu bu tshifuana bisamba bia bampangano ebi. Ntendelelu mulelela uvua anu bu uvua mua kujimina kashidi pa buloba. Mpindieu Masiya uvua ulua kuledibua mu tshisamba kayi? Ke bualu kayi Ezela uvua ne kanyinganyinga kakole muvuaku nsombelu wa mushindu eu.
w09-F 1/10 10 §6
Ntshinyi tshidi Yehowa utulomba?
Tuetu batumikila ku budisuile netupete mabenesha. Mose wakafunda ne: ‘Tumikila mêyi andi nkutumina dîyi lelu eu bua kuenza bua diakalenga diebe wewe.’ (Verse 13) Eyowa, mêyi onso a Yehowa, mmumue ne: tshionso tshidiye utulomba bua kuenza, tshitu anu mbua diakalenga dietu. Bua tshinyi bidi nanku? Bible udi wamba ne: mbualu “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8) Ke bualu kayi, mikenji ya Yehowa itu anu itupetesha disanka. (Yeshaya 48:17) Tuetu benze tshionso tshidi Yehowa utuambila bua kuenza, nebituepula ku tunyinganyinga mpindieu ne netulue kupeta mabenesha a tshiendelele pikala Bukalenge buende bukokesha.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Ezela
10:3, 44—Bua tshinyi bavua bipate bana ne bamamuabu? Bu bana babu bashale, bivua mua kulua kuenzeka ne: bamamuabu bakebe bua kupinganyina bana babu umue ku umue. Bitu bimpe kabidi bana bakese bikale ne bamamuabu.
LUMINGU LUA DIA 24-30/7
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NEHEMIYA 1-2
“Diakamue meme kusambila”
Tuteke Yehowa kumpala kuetu misangu yonso
5 Misangu mikuabu, tudi mua kusambila lukasa lukasa bua Nzambi atuambuluishe. Dimue dituku, Atashasete Mukalenge wa bena Pelasa wakamona ne: Nehemiya uvua umuelela mvinyo mu dikopo uvua mubungame. Mukalenge wakamuebeja ne: ‘Udi ulomba tshinyi? Diakamue Nehemiya wakatendelela Nzambi wa mu diulu.’ Nehemiya kavua mua kuamba malu a bungi mu disambila adi divua dimueneka dia munda munda to. Nansha nanku, Nzambi wakaditeleja bualu mukalenge wakambuluisha Nehemiya bua kuibakulula ngumbu ya Yelushalema. (Bala Nehemiya 2:1-8.) Bushuwa, Nzambi udi mua kuandamuna nansha disambila dipi dia munda munda.
Kuakula kuyi wenda ubala
Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kuandamuna bimpe padibu bakuebeja diumvuija dia malongesha etu eku pebe kuyi mudilongolole? Ulonde tshilejilu tshia Nehemiya; wakasambila mundamunda kumpala kua kuandamuna lukonko lua Mukalenge Atashasete. (Neh. 2:4) Pashishe, longolola plan wa malu kampanda a kuamba mu mutu ne lukasa. Malu manene asatu a kuenza ng’wowo aa: (1) Sungula bualu bumue nansha abidi a kuela mu diandamuna (udi mua kuangatshila malu aa mu Comment raisonner à partir des Écritures anyi mu kakanda ka “Biena-bualu bia kuyukidilangana bia mu Bible”). (2) Keba mvese ya kujadika nayi malu aa. (3) Keba mushindu wa kubanga kuandamuna ne bukalanga bua muntu asanke bua kukuteleja. Tuadija kuakula mpindieu.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
w86-F 15/2 25
Ntendelelu mulelela udi utshimuna
Too, bualu kukavua matuku ndambu avua Nehemiya usambila “munya ne butuku” bua muvuabu babumbule Yelushalema. (1:4, 6) Kadi pakapetaye mpunga wakuambila mukalenge Atashasete dijinga divuaye nadi dia kuibakulula bimanu bia Yelushalema, wakasambila kabidi bua bualu abu, bu muvuaye wenza pa tshibidilu. Yehowa wakateleja disambila dia Nehemiya, kumupeshabu mudimu wa kuibakulula bimanu bia tshimenga.
Dilongesha ditudi tupeta: Nehemiya wakalomba Yehowa buludiki. Dîba ditudi tukeba kuangata dipangadika dinene, mbimpe tuetu petu ‘tusuminyine mu disambila’ ne tulonde buludiki bua Yehowa.—Lomo 12:12.
LUMINGU LUA DIA 31/7–6/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NEHEMIAH 3-4
“Utu umona midimu ya bianza kayiyi mikuakanyine anyi?”
Malu manene a mu mukanda wa Nehemiya
3:5, 27. Katuena ne bua kuangata mudimu wa bianza utudi tuenza bua kutungunuja ntendelelu mulelela bu mudimu mushadile udi kauyi mutuakanyine bu muakenza “banene” ba bena Tekoa to. Kadi mbimpe tuidikije bena Tekoa bakuabu ba patupu bakenza mudimu ne muoyo wabu mujima.
Yehowa udi mua kukuvuija tshionso tshidiye musue
11 Bidimu bia bungi pashishe, Yehowa wakenza mudimu ne bamue bantu bua kuibakulula bimanu bia Yelushalema. Mu bantu abu muvua kabidi bana ba bakaji ba Shaluma. (Neh. 2:20; 3:12) Nansha muvua tatuabu Shaluma mukalenge, bana ba bakaji abu bavua badiakaje bua kuenza mudimu mukole uvua ne njiwu au. (Neh. 4:15-18) Bavua bashilangane bikole ne bena Tekoa bakuabu bavua bende lumu “bakabenga bua kudipuekesha bua kuenza” pabu mudimu au! (Neh. 3:5) Fuanyikijabi disanka divua bana ba bakaji abu mua kuikala nadi pavua mudimu au muenze anu matuku 52 tshianana! (Neh. 6:15) Lelu, bana betu ba bakaji batu ne disanka dia kuambuluisha mu midimu kampanda ya pa buayi, bu mudi ya dibakila Yehowa nzubu ne diyilama bimpe. Mamanya abu, musangelu wabu, ne lulamatu luabu bitu biambuluisha bua mudimu eu wikale wenzeka bimpe.
Ikala umona bunene muvua Kristo ubumona
16 Bena Kristo bonso, bana ne bakole, badi ne bua kukeba bua kuikala bamona bunene anu muvua Kristo ubumona. Mu tshisumbu, midimu kabukabu idi ne bua kuenzeka. Kabiena ne bua kututonda padibu batulomba bua kuenza midimu idi mua kumueneka bu ya bantu bapuekele to. (1 Samuele 25:41; 2 Bakelenge 3:11) Baledi, nudiku nukankamija bana benu ne bansonga bua kuenza mudimu wonso udibu babapesha ne disanka, bikalabi ku Nzubu wa Bukalenge, muaba wa kuenzela mpuilu anyi mpungilu anyi? Batuku banumona nuenza midimu ya bantu bapuekele anyi? Muanetu mukuabu udi wenza mudimu mpindieu ku biro bidi bilombola mudimu wa Bantemu ba Yehowa pa buloba bujima udi uvuluka bimpe tshilejilu tshia baledi bende. Wakamba ne: “Mushindu uvuabu bangata mudimu wa kukolopa mu Nzubu wa Bukalenge anyi muaba wa kuenzela mpungilu wakandeja ne: bavua bawangata ne mushinga wa bungi. Bavua misangu mivule badifila bua kuenza midimu ivua yambuluisha tshisumbu anyi bana betu, nansha bikala midimu eyi ivua imueneka ya bantu bapuekele. Dimona malu mushindu’eu ndingambuluishe bua kuitaba ne budisuile mudimu wonso udibu bampesha ku Betele eku.”
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Nehemiya
4:17, 18—Mmunyi muvua muntu mua kuenza mudimu wa dibakulula anu ne tshianza tshimue? Kabivua mua kuikala lutatu bua bambudi ba majitu to. Pavua muntu mumane kuteka anu bujitu mu mutu anyi pa dikaya, bivua bipepele bua yeye kubukuata ne tshianza tshimue eku ‘mukuate bintu bia mvita mu tshianza tshikuabu.’ Bua bibaki bavua dijinga ne bianza biabu bionso bibidi bua kuenza mudimu wabu, ‘muntu ne muntu wakadi ne muele wende wa mvita mubueja mu mukaba, [eku] benza mudimu.’ Bavua pabuipi bua kuluangana pavua baluishi mua kulua kubabunda mvita.
LUMINGU LUA DIA 7-13/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NEHEMIYA 5-7
“Nehemiya kavua musue bamuenzele mudimu to, uvua musue kuwenzela bakuabu”
Bantu badi bambuluishe ntendelelu mulelela kale ne lelu
Nehemiya kakafila anu dîba diende ne mamanya to. Wakafila kabidi biuma biende bua kukuatshisha ntendelelu mulelela. Wakatula mfranga yende bua kupikula bana babu bena Yuda ku bupika. Uvua usombeshangana mfranga kayi ulomba tshia-kasombela. Kavua ‘utatshisha’ bena Yuda ne dibalomba bintu bivuabu bafunde bua kulambula ngovena, nansha muvuaye ne bukenji bua kubalombabi. Kadi nzubu wende uvua anu buashi bua kudisha bantu “lukama ne makumi atanu, [ne] bantu bavua bafuma mu matunga [avua] pepi netu.” Dituku dionso uvua ufila “ngombe umue, mikoko misungula isambombo, ne nyunyu” bua kushipelabu benyi bende. Ne kunyima kua matuku dikumi onso uvua ufila “milondo ya mvinyo ya bungi,” bionso abi bisumba anu ku makuta ende nkayende.—Nehemiya 5:8, 10, 14-18, MMM.
“Bianza biebe kabiteketshi”
16 Yehowa wakambuluisha Nehemiya ne bena Yuda bua kukoleshabu bianza biabu. Bakajikija kuibaka bimanu bia Yelushalema anu mu matuku 52 patupu! (Neh. 2:18; 6:15, 16) Nehemiya kavua anu mutangile muvua bakuabu benza mudimu to. Wakambuluisha pende mu mudimu wa kuibakulula bimanu bia Yelushalema. (Neh. 5:16) Bia muomumue, bakulu ba bungi badi bidikija Nehemiya padibu bambuluisha mu midimu ya luibaku anyi ya disukula ne dilama Nzubu wa Bukalenge ne mankenda. Bana betu ba bulume badi ne dinanga aba badi kabidi bakolesha bana betu ba balume ne ba bakaji badi “ne mitshima ikuma lubilu lubilu” mmumue ne: badi ne tunyinganyinga padibu babakumbula ne padibu bayisha nabu.—Bala Yeshaya 35:3, 4.
Mmunyi muakuvuluka Yehowa?
Misangu mivule Bible utu uleja ne: bua Nzambi, “kuvuluka” kudi kumvuija kuenza bualu buimpe. Tshilejilu, pavua mâyi a mvula mabuikile buloba bujima mu matuku 150, ‘Nzambi wakavuluka Noa; Nzambi wakapepeja lupepele pa buloba ne mâyi akapueka.’ (Genese 8:1) Kunyima kua nkama ya bidimu, Shimishona uvua bena Peleshete bashipe mêsu ne basuike ne nkanu wakasambila ne: ‘Yehowa, umvuluke, ndi nkusengelela, unkoleshe anu musangu eu.’ Yehowa wakavuluka Shimishona pa kumupesha bukole budi butambe bua bantu bua kudisombuelaye kudi baluishi ba Nzambi. (Balumbuluishi 16:28-30) Bua Nehemiya, Yehowa wakabenesha madikolela ende, ne bakapingaja ntendelelu mulelela mu Yelushalema.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Tungunuka ne ‘kuenza malu mimpe bua kupita malu mabi bukole’
15 Disatu: baluishi ba Nehemiya bakangata muena tshitungu, muena Isalele diende Shemaya, bua kufikisha Nehemiya ku dishipa Mikenji ya Nzambi. Shemaya wakambila Nehemiya: ‘Tusangakene nebe mu nzubu wa Nzambi, mu ntempelo mene, tuinjile bibi, bualu bua nebalue kukushipa; bulelela, nebalue butuku ebu bua kukushipa.’ Shemaya uvua usua kuamba ne: muoyo wa Nehemiya uvua mu njiwu, kadi uvua mua kusungila muoyo wende bu yeye muye kusokoma mu ntempelo. Pabi Nehemiya kavua muakuidi to. Uvua mua kuenza mpekatu bu yeye musokome mu nzubu wa Nzambi. Uvuaku mua kushipa Mikenji ya Nzambi bua kukeba bua kusungila muoyo wende anyi? Nehemiya wakandamuna ne: ‘Nganyi udi bu meme neanyemene mu ntempelo bua kusungila muoyo wende? Tshiena nyamu nansha!’ Bua tshinyi Nehemiya kakapona mu buteyi buvuabu bamuelele ebu? Bualu uvua mumanye ne: nansha muvua Shemaya muena Isalele bu yeye, “Nzambi kakamutuma” to. Bua kuamba bualu pa bualu, muprofete mulelela kavua mua kumupesha mubelu wa kushipa Mikenji ya Nzambi to. Bua musangu eu kabidi, Nehemiya kakitaba bua baluishi bende babi bamupite bukole. Matuku makese panyima apu, wakamba ne: ‘Lumbu luakajika mu matuku makumi abidi ne atanu a ngondo wa Elula, tuakajikija mudimu mu matuku makumi atanu ne abidi.’—Nehemiya 6:10-15; Nomba 1:51; 18:7.
LUMINGU LUA DIA 14-20/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NEHEMIYA 8-9
“Disanka dia Yehowa mmuaba wenu mukolesha wa kusokomena”
Malu adi disambila dilongolola bimpe ditulongesha
2 Bena Yuda bakajikija kuibakulula ngumbu ya Yelushalema ngondo umue kumpala kua tshisangilu tshitudi batele kuulu eku kuenzekatshi. (Neh. 6:15) Bantu ba Nzambi bavua benze mudimu eu mu matuku 52 patupu ne pashishe, bakatuadija kuditatshisha bua majinga abu a mu nyuma. Nunku mu ngondo uvua ulonda, tuambe ne: wa Tishri, mu dituku dia kumpala bakadisangisha muaba mubululuke bua kuteleja Ezela pamue ne bena Lewi bakuabu pavuabu babala mikenji ya Nzambi ne dîyi dikole ne bayumvuija. (Tshimfuanyi tshia 1) Mêku onso kusangisha ne bantu ‘bonso bakadi ne matshi a kumvua’ bakimana ne kutelejabu ‘ku dinda too ne munda munya.’ Etshi ntshilejilu tshimpe bua bamue ba kutudi badi benzela bisangilu mu Nzubu ya Bukalenge mimpe. Kadi pautu ubuelamu, utuku utuma lungenyi kua tshianana utuadija kuela meji bua malu a mushinga mukese anyi? Pikalabi nanku, konkonona kabidi tshilejilu tshia bena Isalele ba kale bavua kabayi bateleje malu patupu avuabu babambila kadi baabueja mu mioyo yabu, bafika too ne ku didila bua muvuabu tshisamba tshivua katshiyi tshitumikila mikenji ya Nzambi.—Neh. 8:1-9.
Neutungunuke ne ‘kuenda mu nyuma muimpe’ anyi?
9 Disanka nkuikala ne musangelu wa bungi. Yehowa udi “Nzambi wa disanka.” (1 Timote 1:11, NW; Musambu 104:31) Muana udi ne disanka dia kuenza disua dia Tatuende. (Musambu 40:8; Ebelu 10:7-9) Ne “disanka dia Yehowa mbukole [buetu].”—Nehemiya 8:10.
10 Disanka dia kudi Nzambi didi ditupesha musangelu wa bungi patudi tuenza disua diende nansha mu bikondo bia ntatu, bia dibungama anyi bidibu batukengesha. “Dimanya dia malu a Nzambi” didi ditupetesha disanka dia bungi. (Nsumuinu 2:1-5) Malanda mimpe atudi badie ne Nzambi mmashindamene pa dimanya dilelela ne ditabuja ditudi nadi kudiye ne mu mulambu udi upikula wa Yezu. (1 Yone 2:1, 2) Kuikala munkatshi mua bana betu balelela badi pa buloba bujima kudi kutupetesha kabidi disanka. (Sefanya 3:9; Hagai 2:7) Ditekemena dietu dia Bukalenge ne diakalenga dinene dia kuyisha lumu luimpe bidi pabi bitupetesha disanka dia bungi. (Matayo 6:9, 10; 24:14) Ditekemena dia muoyo wa tshiendelele didi kabidi dituenza disanka. (Yone 17:3) Bu mutudi ne ditekemena dilenga edi, tudi ne bua ‘kuikala ne disanka dingi.’—Dutelonome 16:15.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-1-F 145 §2
Tshiena Alama
Bidimu bia bungi panyima pa difuma dia bena Yuda mu bupika mu Babilona, muakuidi Ezela wakababadile mukanda wa Mikenji pavuabu badisangisha mu Yelushalema. Bena Lewi ba bungi kumvuijabu bantu malu avuamu. Nehemiya 8:8 udi wamba ne: “Bakatungunuka ne kubala mukanda ne dîyi dikole, babala Mikenji ya Nzambi mulelela, bayumvuija bimpe menemene ne bayijinguluila bantu; nunku bakambuluisha bantu bua kumvua malu avuabu babala.” Diumvuija bantu malu anyi dibajinguluilawu divua mua kuikala dileja dibakudimuine malu a mushinga a mu mukanda wa tshiena Ebelu au mu tshiena Alama. Kakuyi mpata, dibajinguluile adi divua kabidi dileja ditokesha ngenyi bimpe, bua ne: nansha muvua bena Ebelu bumvua malu avuabu babala au, bajingulule bimpe menemene tshivuawu umvuija.
LUMINGU LUA DIA 21-27/8
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NEHEMIYA 10-11
“Bakadipangisha amue malu bua Yehowa”
Yeruzaleme udi muakanyine dîna diende
13 ‘Tshipungidi tshia kueyemena’ tshitua tshitampi mu matuku a Nehemiya tshiakalongolola bantu ba kale ba Nzambi bua dituku dia dibanjija dia lumbu lua Yeruzaleme. Kadi bualu bukuabu bua lukasa lukasa butshivua bulomba kubutabalela. Bu muvuaye mpindieu munda mua lumbu lunene luikale ne biibi 12, Yeruzaleme uvua ukengela bantu ba bungi menemene. Nansha muvua bamue bena Izalele basombelamu, “musoko wakadi munene ne mubaluluke, kadi bantu bakadimu bakadi banyabanya.” (Nehemiya 7:4) Bua kujikija tshilumbu etshi, bantu ‘bakela nshobo ya kusungulabu [muntu] umue [pa bantu] dikumi bua kushikamaye mu Yeruzaleme, musoko wa tshijila.’ Ditaba ndongoluelu eu ku budisuile diakasaka bantu ku dibenesha ‘bantu bakadi ne disua dia kushikama mu Yeruzaleme.’ (Nehemiya 11:1, 2) Ntshilejilu kayipu tshilenga bua batendeledi balelela lelu’eu, badi ne nsombelu ibapesha mushindu wa kuya muaba udibu batamba kukeba diambuluisha dia muena nkristo mupie!
w86-F 15/2 26
Ntendelelu mulelela udi utshimuna
Diumbuka mu maloba a bumpianyi bua kuya kusombela mu Yelushalema divua mua kufikisha ku ditula makuta ne kukebesha imue ntatu. Bantu bavua basombele mu tshimenga atshi bavua kabidi mua kupeta njiwu ya mishindu ne mishindu. Bamue bena Yuda bavua bela meji ne: bu muvuaku nsombelu ayi, bantu bavua bitaba kubudisuile bua kuya kunsombela mu tshimenga bivua bimpe kubatumbisha ne kusambila bua Yehowa ababeneshe.
Kuikala ne lulamatu kudi kufikisha muntu ku dianyishibua kudi Nzambi
15 Patuvua badilambule kudi Yehowa, tuvua baditshipe bua kuenza disua diende nansha mu nsombelu wa mushindu kayi. Tuvua bamanye ne: kabivua mua kuikala bipepele misangu yonso bua kukumbaja mutshipu eu to. Kadi ntshinyi tshitutu tuenza padibu batulomba bua kuenza bualu kampanda butudi katuyi basue? Tuetu batantamene mushindu utudi tudiumvua ne batumikile Nzambi wetu ne muoyo mujima, tudi tuleja ne: tudi balamate ku mutshipu wetu. Bidi mua kutusama ku muoyo patudi tudipangisha amue malu, kadi masanka a kudi Yehowa atu a bungi misangu yonso. (Malaki 3:10) Kadi netuambe tshinyi bua muana wa bakaji wa Yefeta? Ntshinyi tshivuaye muenze bua mutshipu wa tatuende?
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Nehemiya
10:34—Bua tshinyi bakalomba bua bantu kulambulabu nkunyi? Mikenji ya Mose kayivua ilomba bua kufila mulambu wa nkunyi to. Bakalomba mulambu eu anu bua dijinga dia nkunyi diakamueneka. Bivua bikengela nkunyi ya bungi menemene bua kumona mua kuosha milambu pa tshioshelu. Bidi bimueneka ne: bena Netinima bavua bapika ba ku ntempelo bavua kabayi bena Isalele kabavua bungi bukumbane to. Nunku, bakela nshobo bua kupeta bantu bavua mua kutungunuka ne kufila nkunyi ku tshioshelu.
LUMINGU LUA DIA 28/8–3/9
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NEHEMIYA 12-13
“Ikala ne lulamatu kudi Yehowa paudi usungula balunda”
it-1-F 100
Bena Amona
Bobu bamane kuipata Tobiya ku ntempelo, bakabala mukenji wa Nzambi udi mu Dutelenome 23:3-6 uvua ukandika bena Amona ne bena Moaba bua kababuedi mu tshisumbu tshia bena Isalele, bobu kuwutumikila. (Neh 13:1-3) Bidi bimueneka ne: bavua bela mukenji au kukavua bidimu bitue ku tshinunu bualu bena Amona ne bena Moaba bavua babenga kuambuluisha bena Isalele pakavuabu benda basemena pabuipi ne buloba bulaya. Mukenji au uvua ukandika bantu abu bua kulua bena Isalele, kuikala ne bukenji buonso ne masanka onso avua afumina ku dikala muena Isalele. Kabiena anu bisua kumvuija ne: muena Amona ne muena Moaba pa nkayende kavua mua kudisangisha nabu anyi kusombe munkatshi muabu ne kubenga kupeta mabenesha a kudi Nzambi avuaye ubenesha bantu bende to. Tshidi tshitujadikila nanku mpatudi tumona batela Seleke ... mu balume ba bukole ba Davidi ne patudi tubala muyuki wa bualu bua Luta muena Moaba.—Lut 1:4, 16-18.
Nuakavuijibua ba tshijila
5 Bala Nehemiya 13:4-9. Tudi banyunguluka kudi bantu ne bintu bibi, nunku ki mbipepele bua tuetu kutungunuka ne kuikala ba tshijila to. Tuangate tshilejilu tshia Eleyashiba ne Tobiya. Eleyashiba uvua muakuidi munene ne Tobiya uvua muena Amona ne uvua pamuapa wenza mudimu mu bukalenge bua bena Pelasa bua mu Yudaya. Tobiya ne bena diende bavua baluisha madikolela avua Nehemiya wenza bua kuibakulula bimanu bia Yelushalema. (Neh. 2:10) Bavua bakandike bua bena Amona kubuela mu lupangu lua ntempelo. (Dut. 23:3) Nunku ntshinyi tshivua tshifikishe muakuidi munene bua kulongoluela muntu bu Tobiya muaba mu nzubu wa tshidiilu wa mu ntempelo?
6 Tobiya uvua mulue mulunda wa pa muoyo wa Eleyashiba. Tobiya ne muanende Yehohanana bavua basele bakaji bena Yuda ne bena Yuda ba bungi bavua batumbisha Tobiya bikole. (Neh. 6:17-19) Umue wa ku bikulu ba Eleyashiba uvua musele muana wa Sanebalata, nguvena wa mu Samaleya uvua umue wa ku bena dia Tobiya. (Neh. 13:28) Malanda aa ke avua pamuapa menze bua muakuidi munene Eleyashiba alekele muntu uvua kayi mutendeledi wa Nzambi ne muluishi umuenzeja amue malu. Kadi Nehemiya wakaleja muvuaye mulamate Yehowa pavuaye muimanshe bintu bionso bia Tobiya pambelu pa nzubu wa tshidiilu.
Diakama lutatu lua bulamatshi ku mikenji
6 Bituikala ne bulamatshi kudi Yehowa Nzambi, netuepuke kudia bulunda ne bena lukuna bende bonso. Ke bualu kayi muyidi Yakobo wakafunda ne: ‘Nuenu, bena masandi kanuena bamanye ne: bulunda ne bena buloba budi ne Nzambi lukuna, anyi? Nunku muntu yonso wasua kuikala mulunda wa bena buloba, udi udivuija muena lukuna kudi Nzambi.’ (Yakobo 4:4) Tudi basue bua kuikala ne bulamatshi ku mikenji buakaleja Mukalenge Davidi pakambaye ne: “Tshiena nkina badi bakukina menemene anyi, Ô Yehowa, Ne tshiena ngumvua muengu bua badi bakutombokela anyi? Ndi mbakina ne lukinu lujima. Mbavue bena lukuna banyi ba bushuwa.” (Musambu wa 139:21, 22, NW) Katuena basue kudia bulunda ne benji ba mpekatu ku bukole, bualu katuena ne tshintu nansha tshimue tshidi tshituteka nabu mu buobumue. Bulamatshi kudi Nzambi kabuakutukandaku ku didia bulunda ne bena lukuna ba Yehowa ba mushindu’eu, bobu bine peshi ku butuangaji bua televizion anyi?
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
it-2-F 359
Miziki
Ku ntempelo, bavua bangata mudimu wa dimba misambu ne mushinga wa bungi. Tshidi tshitujadikila nanku mbualu kudi mvese ya bungi mudibu batela bimbi ba misambu, bamba muvuabu ‘babumbushile midimu mikuabu’ ivua bena Lewi bonso benza bua badifile ku mudimu wabu ne muoyo mujima. (1Ku 9:33) Bakatungunuka ne kuikala tshisumbu tshia pa buatshi mu bena Lewi, bualu bakabatela pa bule mu bantu bavua bafume mu Babilona. (Ezl 2:40, 41) Nansha mukalenge Atashasete (wa Tshianza tshile) wa bena Pelasa wakadimona mmuenzejibue bua kubenzela malu ne bulenga; kubanyishilaye bobu ne bisumbu bikuabu bia pa buabi bua kubenga kufuta ‘tshitadi, mulambu anyi tshitadi tshia njila.’ (Ezl 7:24) Pashishe, mukalenge kutumaye dîyi bua kuikale “bungi kampanda bua bintu buvuabu bakose bivuabu ne bua kupesha bimbi ba misambu bilondeshile majinga a dituku ne dituku.” Nansha muvuabi ne: Atashasete ke uvua mutue tshiala pa mukenji au, bidi bimueneka ne: Ezela ke uvua muwele, bu muvuabu bamupeshe bukokeshi kampanda kudi Atashasete. (Neh 11:23; Ezl 7:18-26) Nunku tudi tumvua mpindieu bua tshinyi Bible udi wakula bua “bimbi ba misambu ne bena Lewi,” utela bimbi ba misambu bu tshisumbu pa bule kadi pabu bikale bena Lewi.—Neh 7:1; 13:10.