Malu adibu baledile mu Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu
© 2024 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
LUMINGU LUA DIA 3-9/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 3
Leja ne: udi weyemena Yehowa
ijwbv tshiena-bualu tshia 14 §4-5
Nsumuinu 3:5, 6—“Kushindamenyi pa dijingulula diebe dia malu”
“Eyemena Yehowa ne muoyo webe wonso.” Tudi tuleja mutudi beyemene Nzambi patudi tuenza disua diende. Tudi ne bua kueyemena Nzambi ne muoyo wetu mujima, tuambe ne: ne muoyo wetu wonso. Mu Bible, muoyo utu pa tshibidilu uleja tshitudi munda muetu. Udi kabidi ukonga mushindu utudi tumvua, tuela meji, ne tshidi tshitusaka bua kuenza malu kampanda. Nunku, kueyemena Nzambi ne muoyo wetu wonso kudi kulomba malu a bungi kupita mutudi tumvua. Tudi tumueyemena nanku bualu tudi batuishibue bimpe ne: Mufuki wetu mmumanye tshidi tshitambe buimpe buetu tuetu.—Lomo 12:1.
“Kueyemenyi dijingulula diebe dia malu.” Mbimpe tueyemene Nzambi bualu katuena mua kulonda ngelelu wetu wa meji wa bantu bapange bupuangane to. Tuetu badieyemene anyi benze malu anu mutudi tumvua, tudi mua kuangata mapangadika adi mua kuanji kumueneka ne: mmimpe kadi ndekelu wa bionso atukebela ntatu. (Nsumuinu 14:12; Yelemiya 17:9) Meji a Nzambi mmapite meji etu kule ne kule. (Yeshaya 55:8, 9) Meji ende owu atulombola, malu etu neende bimpe.—Misambu 1:1-3; Nsumuinu 2:6-9; 16:20.
ijwbv tshiena-bualu tshia 14 §6-7
Nsumuinu 3:5, 6—“Kushindamenyi pa dijingulula diebe dia malu”
“Umumanye mu njila yebe yonso.” Mbimpe tuikale tumona malu anu mudi Nzambi uamona mu tshibadi tshionso tshia nsombelu wetu ne mu dipangadika dinene dionso ditudi tuangata. Tudi tuenza nanku patudi tumulomba mu disambila bua atuludike ne tulonda tshidiye wamba mu Bible, Dîyi diende.—Misambu 25:4; 2 Timote 3:16, 17.
“Yeye nealulamije njila yebe.” Nzambi udi ululamija njila yetu padiye utuambuluisha bua kutumikila mikenji yende miakane. (Nsumuinu 11:5) Dîba adi tudi tuepuka ntatu ya tshianana ne tupeta nsombelu muimpe wa disanka.—Misambu 19:7, 8; Yeshaya 48:17, 18.
Ndaku anu kumpala!
Bu mututu tupetangana ne malu mavule, muntu udi mua kufika ku diela meji ne: ‘Nkadi mupetangane ne bualu ebu. Ndi mumanye tshiakuenza.’ Meji aa mmimpe anyi? Nsumuinu 3:7 udi ukubela ne: “Lekela kuditangila bu muena meji.” (MMV) Dimanya malu didi ne bua kutulongesha bimpe mua kujikija ntatu. Kadi bituikala tuenda tukola mu malu a Nzambi, dimanya edi neditufikishe ku dituisha mutshima ne lungenyi luetu ne: bua malu kuya kumpala, anu Yehowa yeye muelamu tshianza. Nanku, diya dietu kumpala didi diumvuija: kukeba Yehowa ne lukasa bua kutuludikaye pamutu pa kukeba kudijikijila malu. Dikola edi didi ditufikisha ku dijadika ne: kakuena tshintu tshidi mua kutufikila Yehowa kayi mutshilekele to. Didi kabidi ditufikisha ku dimueyemena ne ku didia nende bulunda bukole.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Nsumuinu
3:3. Tudi ne bua kuangata luse ne lulamatu lua bushuwa ne mushinga wa bungi ne kubileja patoke anu bu mututu tuleja kakanu ka mu nshingu ka mushinga mukole. Tudi kabidi ne bua kufunda ngikadilu eyi mu mutshima wetu, kuyivuija tshitupa tshia bumuntu buetu.
LUMINGU LUA DIA 10-16/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 4
‘Lama muoyo webe’
Mmunyi muudi mua kulama muoyo webe?
4 Muaku “muoyo” udibu batele mu Nsumuinu 4:23 udi uleja ‘munda’ mua muntu anyi ‘tshidi muntu mu musokoko.’ (Bala Misambu 51:6 ne dimanyisha dia kuinshi kua dibeji.) Mu mêyi makuabu, “muoyo” utu umvuija meji adi munda mua muntu, mudiye udiumvua, tshidi tshimusaka bua kuenza malu kampanda, anyi majinga ende. Udi umvuija tshitudi munda menemene, ki ntshitudi ku mêsu to.
Mmunyi muudi mua kulama muoyo webe?
10 Tuetu basue kulama muoyo wetu bimpe, tudi ne bua kumanya mua kujandula njiwu idiku ne kukeba tshia kuenza musangu umue bua kudikuba. Muaku udibu bakudimune ne: “ulame” udi mu Nsumuinu 4:23 udi utuvuluija mudimu uvua nsentedi wenza. Mu matuku a mukalenge Solomo, bansentedi bavua bimana pa bimanu bia tshimenga ne bamanyisha pavuabu bamona bena lukuna babaluila. Bualu ebu budi butuambuluisha bua kumanya tshitudi ne bua kuenza bua kupangisha Satana bua kunyanga meji etu.
11 Mu bikondo bia kale, bansentedi bavua benza mudimu pamue ne balami ba ku biibi. (2 Sam. 18:24-26) Bu muvuabu benza mudimu pamue, tshimenga tshivua mu bukubi bualu bavua benza bua biibi bikale bikanga dîba dionso divua muena lukuna mua kulua. (Neh. 7:1-3) Kondo ketu ka muoyo kalongesha kudi Bible kadi paku mua kuenza malu anu bu nsentedi ne kutudimuija padi Satana ukeba kunyanga muoyo wetu, mmumue ne: padiye ukeba kunyanga meji etu, mutudi tudiumvua, tshidi tshitusaka bua kuenza malu kampanda, anyi majinga etu. Dîba dionso didi kondo ketu ka muoyo katuta, mbimpe tukateleje ne tuenze muetu muonso bua kuepuka njiwu.
Mmunyi muudi mua kulama muoyo webe?
14 Bua kulama muoyo wetu, katuena anu ne bua kubenga malu mabi adi mua kutunyanga to, kadi tudi kabidi ne bua kuitaba malu adi mua kutuambuluisha. Vuluka kabidi bualu bua tshimenga tshivua tshinyunguluka kudi bimanu. Mulami wa biibi uvua ukanga biibi bia tshimenga bua muena lukuna kabuedimu to, kadi kuvua bikondo bivuaye ukangula biibi bua babueje biakudia ne bintu bikuabu mu tshimenga. Bu bobu bashiya biibi anu bikanga, bena mu tshimenga bavua bafua ne nzala. Bia muomumue, mbimpe tuikale ne tshibidilu tshia kunzuluila ngelelu wa meji wa Nzambi muoyo wetu bua awulombole.
“Ulame mutshima webe!”
Bua tshinyi tudi ne bua kulama mutshima wetu wa mu tshimfuanyi? Nzambi wakasaka mukalenge Solomo bua kufunda ne: ‘Ulame mutshima webe ne dilama dionso, bualu bua munda muawu mudi mupatuka mishimi yonso ya muoyo.’ (Nsumuinu 4:23) Tshitudi mpindieu ne tshituikale mu matuku atshilualua tshidi bilondeshile mudi mutshima wetu wa mu tshimfuanyi. Bua tshinyi? Bualu Nzambi udi umona tshidi mu mutshima anyi mu muoyo wetu. (1 Samuele 16:7) Tshitudi munda muetu anyi ‘muntu musokome wa mu mutshima’ ke udi utuleja mudi Nzambi utumona.—1 Petelo 3:4.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Indila Yehowa too ne padiangatshilaye malu mu bianza
4 Nsumuinu 4:18 udi wamba ne: “Njila wa bantu bakane udi bu butoke bua bukenke bua mu dinda dinda budi buenda butoka anu kutoka too ne padi munda munya mukumbana.” Mêyi aa adi apetangana bimpe ne mushindu udi Yehowa ubuluila bantu bende malu adiye mulongolole bua kuenza, ubabuluilawu ku kakese ku kakese. Mvese eu udi kabidi utuambuluisha bua kujingulula mudi muena Kristo wenza mashintuluka mu nsombelu wende bua kusemena pabuipi ne Yehowa. Bitu bilomba tshikondo bua muntu kusemena pabuipi ne Yehowa. Tuetu tulonga Dîyi dia Nzambi bimpe menemene ne tutumikila mibelu itudi tupetamu ne idi bulongolodi bua Nzambi butupesha, netupete ngikadilu ya buena Kristo ku kakese ku kakese. Netumanye kabidi Nzambi bimpe menemene. Tumonayi mpindieu tshilejilu tshivua Yezu mufile bua kushindika bualu ebu.
LUMINGU LUA DIA 17-23/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 5
Nyema masandi
Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda
Mu lusumuinu elu, badi babikila muntu wa malu mabi ne: ‘mukaji wa bende,’ anyi ndumba. Mêyi adiye ulobesha nawu muntu mmashême bu buitshi ne adi masenene kupita mafuta a olive. Mêyi a bungi a ntekesha bua kufikisha muntu ku dienda masandi kaatu atuadija mushindu eu anyi? Tshilejilu, tangila muanda wakafikila Amy, nsongakaji mulenga kumona wa bidimu 27, uvua sekretere muaba kampanda. Udi ulonda ne: “Ku mudimu, muntu eu utu ungenzela malu mimpe a bungi ne utu unganyisha dîba dionso. Muntu yonso utu umvua bimpe be padibu bamuanyisha. Kadi ndi mmona bimpe ne: udi unganyisha anu bua kuenda nanyi masandi. Kêna mua kunshima ne mêyi ende a ntekesha nansha.” Mêyi atu mulobeshanganyi ulabidilangana nawu atu misangu mivule atukoka patudi katuyi bajingulule tshipatshila tshiawu to. Ke bua tshinyi tudi ne bua kuikala ne bukole bua kupangadija mianda bimpe.
Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda
Bipeta bia tshiendenda bitu ne bululu bu nyongangandu ne bitue bu muele wa nkanza, mmumue ne: bitu bifila kanyinganyinga ne bifikisha ku lufu. Kondo ka muoyo kadi kalubakana, difu dia panshi anyi disama dia mu bilamba ke bitu misangu mivule bipeta bibi bia tshikadilu etshi. Ela meji bua kanyinganyinga kakole katu mulume anyi mukaji umvua padi udiye nende mu dibaka muende ne muntu mukuabu. Bualu bumue patupu bua dibenga kuikala ne lulamatu budi mua kutapa muntu mputa ku muoyo idi mua kushala matuku ende onso a muoyo. Bushuwa, tshiendenda tshidi tshibungamija bikole.
Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda
Tudi ne bua kuenza muetu muonso bua kuikala kule menemene ne malu mabi a bena tshiendenda. Bua tshinyi tudi mua kuditeka mu njiwu ya malu abu pa kuteleja mijiki mibi, kubandila manaya mabi, anyi kutangila bintu bidi bileja bantu butaka? (Nsumuinu 6:27; 1 Kolinto 15:33; Efeso 5:3-5) Ne ndipanga lungenyi kayipu bua kubatabuluja ntema pa kulamatangana nabu bikole anyi pa kuvuala ta kudilengeja kuela kalele!—1 Timote 4:8; 1 Petelo 3:3, 4.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Udi mua kudilama bimpe mu bukua-panu ebu bua bena tshiendenda
Muaba eu Solomo udi uleja bungi bua bintu bidi muntu ujimija padiye umata mu tshiendenda. Tshiendenda tshia masandi ne dijimija bunême anyi kanemu bitu bienda pamue. Kabienaku bipuekesha milongo bua kusombela anu disankisha majinga etu mabi peshi a muntu mukuabu anyi? Kabienaku bileja ne: katuena tudinemeka patudi tumanyangana ne muntu utudi katuyi baselangane nende anyi?
LUMINGU LUA DIA 24-30/3
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 6
Ntshinyi tshidi tuishi tutulongesha?
it-1-F 927 §3-4
Tuishi
‘Meji a tshingenyingenyi.’ ‘Meji adi tuishi tuenza nawu malu kaena afumina ku lungenyi luatu to; kadi nku tshingenyingenyi tshidibu batufuke natu. Bible udi uleja mudi kankenene “kalongolola biakudia biaku mu muvu wa luya lukole ne kasangisha biakudia biaku mu tshikondo tshia dinowa.” (Nsu. 6:8) Umue wa ku mishindu ya tuishi tudi tumanyike bikole mu Palestine, ntutubu babikila ne: bilondeshi (Messor semirufus), bitu bilama ntete ya bungi ku mena abi mu muvu wa luya lukole, ne bilua kuyidia mu mivu mikuabu bu mudi wa mashika makole padi biakudia bilua bikole bua kubipeta. Bitu bitamba kumueneka miaba idibu bashipuila ntete bualu idipu ya bungi menemene. Mutelela wa mvula wowu mufike muaba udi ntete yabi, bidi biyambula biyiteke pa munya bua kuyumisha. Mbimanyike bua mutubi bidia mioyo ya ntete bua kayimonu mua kutoloka padibi biyilama ku mena abi. Bisumbu bia bilondeshi bitu bimanyike bipepele ku mushindu utubi bibaka mena abi ne ku ntete itubi bishiya ku mushiku wa mena au.
Ngikadilu mimpe ya kuidikija. Ke bualu kayi, malu makese adibu balonge bua tuishi mmatufikishe ku diumvua bimpe bukole budi nabu mubelu wa ne: “Ndaku kudi kankenene, wewe muena lulengu; utangile njila yaku ne ulue muena meji.” (Nsu. 6:6) Tuishi etu katuena tukemesha anu bua tshingenyingenyi tshia kudianjila kulongolola malu to; kadi tutu kabidi ne tshisumi ne tudisuika bua kuenza bualu; tutu tuenza nanku nangananga patutu tuambula bintu anyi tukoka bidi bitupite ku bujitu misangu ibidi anyi kupita apu katuyi tutshioka to. Tutu tuenza tshionso tshidi tshikengela anu bua kukumbaja mudimu watu, nansha bintu biditu tuambula biobi bimate katutu tubilekela to. Ntumanyike bua mututu tueleshangana diboko, tulama mena atu ne mankenda ne tutabalelangana; imue misangu tutu tuambuluisha tudi tutapike anyi tudi tupungile bua kupinganatu mu mena atu.
Lama lumu luebe
Amba tung, katuenaku petu ne bua kuikala ne tshisumi bu tshia tunkenene anyi? Kuenza mudimu bikole ne kudienzeja bua kuwulengeja nansha padibu batuludika anyi kabayi batuludika kudi kutupetesha diakalenga. Nanku patudi mu kalasa, ku mudimu, nansha mu midimu yetu ya mu nyuma, tudi ne bua kuyenza ne muoyo wetu mujima. Anu mudi tunkenene tusanka ne bintu bia ku tshisumi tshiatu, nenku Nzambi mmusue bua tuetu petu ‘tusanke bua midimu yetu yonso [mikole].’ (Muambi 3:13, 22; 5:18) Mudimu mukole udi upetesha muntu kondo ka muoyo katoke ne disanka.—Muambi 5:12.
Solomo udi utabuluja muntu muena lulengu ne nkonko ibidi eyi idiye wela kayi umulomba diandamuna: ‘Wewe, mufube, neulale panshi musangu bule munyi? Neujuke bua kutabala ku tulu tuebe dîba kayi?’ Mukalenge Solomo udi widikija mutu muena lulengu udiambila ne: ‘Anu tulu tukese, anu kulala tulu tshitupa; anu kudikuata ne bianza bua kubunga tulu kakese. Pashishe bupele buebe nebukukuate bu munyengi, ne tshiyole netshikukuate bu muena mvita.’ (Nsumuinu 6:9-11) Patshidi muena lulengu mulale muele tshiadi muulu apu, bupele budi bumukuata bu munyengianganyi wa bintu, tshiyole tshidi tshimubuelela bu muntu muena mvita. Madimi a muena lulengu kaatu anenga ne kutoloka bisonsa ne mionji ya mpesa. (Nsumuinu 24:30, 31) Mushinga udi muena lulengu wenda kautu unenga bua kukuluka. Kakuena mfumu wa mudimu udi mua kulama muena lulengu mutantshi mule to. Ne mulongi udi ne lulengu lua bungi udiku mua kukuata mu kalasa anyi?
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Lama lumu luebe
Malu muanda-mutekete adi Nsumuinu utela aa mmalu manene adi alenga mishindu pabuipi ne yonso ya malu mabi. ‘Mêsu adi ne dipetu’ ne ‘mutshima udi upangadija mianda ya meji mabi’ mmpekatu itu muntu wenzela mu lungenyi luende. “Ludimi ludi lushima” ne ‘mumanyi wa malu udi wamba mêyi a kudinga’ mmpekatu ya mu mêyi. ‘Bianza bidi bimatshisha mashi a badi kabayi ne tshilumbu panshi’ ne “makasa adi aya lubilu kudibo benza malu mabi” mbienzedi bibi. Ne muntu udi Yehowa mutambe kukina ngudi munange kusongakaja bantu bavua mua kuikala basombe mu ditalala. Divula dia malu asambombo aa alua muanda-mutekete didi dileja ne: kaavua ne bua kushikila anu pa bungi kampanda to, bualu bantu batshidi benda bavudija bienzedi biabu bibi.
LUMINGU LUA DIA 31/3–6/4
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 7
Epuka nsombelu idi ifikisha ku njiwu
“Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo”
Dididishi divua Solomo utangidila pambelu divua ne tusoso tua mabaya matshiamakanangane, bimueneka ne: ndididishi dienza ne tubaya tutshiamakaja ne pamuapa tuikale ne masoso menza bimpe menemene. Padi dîba dituadija kubuela, mîdima ya butuku idi ituadija kufikisha mu misesu. Solomo udi wela mêsu umona nsongalume mukuabu mutebelele bikole. Kêna ne dijingulula dia mianda anyi budimu to, kêna ne lungenyi nansha. Pamuapa, mmujadike bimpe mutu bantu ba mu tshitupa etshi tshidiye mulue kuendakana ne mmumanye tshidi mua kumufikila muaba eu. Nsongalume eu udi ufika pabuipi ne “masangu” a njila udi mutangile ku nzubu wa mukaji eu. Mukaji eu nnganyi? Ntshinyi tshituye wenza?
“Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo”
Mukaji eu udi ne mishiku ya ntekesha anyi lubombo. Muikale ne mpala wa dikamakama, udi wakula ushindika. Bualu buonso budiye wamba mbumana kulongolola bimpe menemene bua kulobesha nsongalume eu. Padiye wamba ne: ukavua mufila milambu ya kuvuija nayi ditalala dituku dine adi ne ukavua mufute mitshipu yende, udi uleja mudiye muakane, usokoka bua kuleja ne: ki mmushadile mu malu a mu nyuma to. Milambu ya kuvuija nayi ditalala ivuabu bafila mu ntempelo mu Yelushalema ivua ya munyinyi, bukula, mafuta ne mvinyo. (Lewitiki 19:5, 6; 22:21; Nomba 15:8-10) Bu muvua mufidi wa mulambu wa kuvuija nawu ditalala mua kuangata bimue bintu bia mulambu eu bua kudiaye ne dîku diende, muaba eu mukaji eu udi usua kuleja ne: kuende kudi bia kudia ne bia kunua bia bungi. Tshidiye musue kuamba ntshiumvuike bimpe ne: Nsongalume au uvua ne bua kuya kusanka kua mukaji eu. Mukaji eu uvua mumbuke kuende anu bua kumukeba. Bidi bibungamija bikole padi muntu witaba mêyi a mushindu’eu! Mumvuiji mukuabu wa malu a mu Bible udi wamba ne: “Ntshia bushuwa, mukaji eu uvua muye wenda ukeba balume; kadi uvua muye nangananga anu bua kukeba mukuetu eu anyi? Anu mutshimbakane eu, pamu’apa uvua mua kuitaba mêyi ende.”
Ndumba eu mumane kudilengeja ne bilamba bivuaye muvuale, ne mêyi ende a lubombo, ne dielangana diende dia mu tshitupa, ne dituangana diende dia mishiku, mulobeshanganyi eu udi mene ulobesha nansha ku mupuya wende. Udi wamba ne: ‘Ngakulongolola bulalu buanyi ne bilulu bia kububuikila; bilulu bidi ne mipola bia ku buanda bua ku Ejipitu. Ngakumiamina manananshi pa bulalu buanyi adi a mire, a alowe, ne a kinamona.’ (Nsumuinu 7:16, 17) Ukavua mulongolole bulalu buende bimpe ne bilamba bia mu Ejipitu bia mekala mimpe, muelapu manananshi a dipembu dimpe a mire, a alowe ne a kinamona.
Mukaji udi utungunuka wamba ne: “Lua, tumanyangane mu dinanga tô ne ku dinda, tudisankishe mu dinanga.” Bualu budiye umubikidila mbushilangane bikole ne didia nende biakudia bilenga bia babidi. Udi umuambila bua kumanyanganabu nende. Nsongalume mmumone bimusankisha ne mmusue kuya kumvua mutubi! Mukaji udi utungunuka ne kumulobesha wamba ne: ‘Bualu bua mulume wanyi kêna ku nzubu, wakuya ku luendu lule. Wakuya ne tshibombi tshia argent, neapingane patentama ngondo.’ (Nsumuinu 7:18-20) Udi umujadikila ne: kakuakuikala njiwu nansha mikese to, bualu bayende mmuye ku luendu ku mushinga, ne kakupingana lukasa to. Mukaji eu mmumanyapu mua kulobesha nsongalume! ‘Yeye udi umuitabijija ne mêyi a bungi a kutekesha nawu mutshima wende, udi umuenzeja bua kuya nende pamubombaye ne mêyi ende.’ (Nsumuinu 7:21) Bivua bikengela muntu wa ngikadilu wa buena wa Yosefe bua kukandamena tshilobeshi tshia mushindu’eu. (Genese 39:9, 12) Nsongalume eu mmukumbane bua kutshitua tshiadi anyi?
“Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo”
Nsongalume udi umueneka kayi mua kubenga tshidi mukaji eu umuambila. Meji mimpe onso adi amubuka, udi umulonda ‘bu mudi ngombe uya ku tshishipelu.’ Anu mutu muntu udibu basuike mionji kayi ne mushindu wa kunyema dinyoka, ke mudibu batangije nsongalume eu mu mpekatu. Kêna umona ne: bualu ebu budi ne njiwu, too ne ‘pamuasabu mukete usompola mutshima wende,’ mmumue ne: too ne patapikaye mputa udi mufuanyike kumufikisha ku lufu. Lufu ludi mua kuikala luetu lutu lupitulangana elu mu ngumvuilu wa se: mmuditeke mu njiwu ya kupeta masama a mu bilamba atu akebelangana lufu. Mputa eu udi kabidi mua kumukebela lufu lua mu nyuma: udi mua ‘kujimija muoyo wende.’ Bumuntu buende ne muoyo wende mujima mbinyanguke bikole, ne mmuenzele Nzambi mpekatu munene mutambe. Nenku mmutangile ku lufu lubilu bu nyunyi mu bukondo!
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
“Ulame mikenji yanyi, wikale ne muoyo”
Solomo udi utungunuka ne: ‘Uyisuike [mikenji yanyi] ku minu yebe, uyifunde mu mutshima webe.’ (Nsumuinu 7:3) Anu mutu minu imueneka mikale kumpala kua mêsu etu ne ituambuluisha bua kukumbaja bitudi tujinga, malongesha atudi bapete mu malu a mu Bible adi baledi batuyishe peshi ku dimanya dia mu Bible adi ne bua kuikala atuvuluija ne atulombola dîba dionso mu bualu buonso butudi tuenza. Tudi ne bua kufunda mikenji eyi mu mutshima wetu, bua ikale mu ngikadilu yetu.
LUMINGU LUA DIA 7-13/4
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 8
Teleja udibu babikila ne: meji
‘Ndi munange Tatu’
7 Mu mvese wa 22, meji adi amba ne: ‘Yehowa wakamfuka ku tshibangidilu tshia bufuki buende, kumpala kua bintu biende bionso, ku tshibangidilu mene.’ Mvese eu kena wakula bua meji etu a bushuwa aa to, bualu meji nngikadilu ne Nzambi katu ‘mufuke’ meji to. Kaatu ne ntuadijilu to, bualu Yehowa utu anu koku bikondo ne bitshia ne utu nawu misangu yonso. (Musambu 90:2) Kadi Muana wa Nzambi yeye udi ‘muanabute wa bifukibua bionso.’ Yehowa wakamufuka, ne yeye ke tshifukibua tshia kumpala tshivuaye mufuke. (Kolosai 1:15) Bilondeshile mukanda wa Nsumuinu, Muana ukavuaku kumpala kua kufukabu diulu ne buloba. Bu mudiye Dîyi anyi muleji mpala wa Nzambi, yeye ke uvua uleja meji a Yehowa mu mushindu mupuangane.—Yone 1:1.
‘Ndi munange Tatu’
8 Ntshinyi tshivua Muana wenza bidimu bionso bivuaye muenze kumpala kua kulua pa buloba? Mvese wa 30 udi wamba muvuaye ‘muena mudimu munene’ ku luseke lua Nzambi. Bidi biumvuija tshinyi? Kolosai 1:16 udi wamba ne: ‘Munda muende muakafukibua bintu bionso bia mu diulu ne bia pa buloba; bintu bionso biakafukibua ku [butuangaji] buende ne bua bualu buende.’ Nunku Mufuki Yehowa wakakuata mudimu ne Muanende anyi muena mudimu wende munene bua kufuka bintu bikuabu bionso, tuambe ne: banjelu, diulu ne bionso bidimu, buloba ne bionso bidimu bu mudi mitshi ne nyama, katuyi tupua muoyo bantu badi bikale bifukibua bidi bitambe bionso bidipu. Mu mushindu kampanda, tudi mua kufuanyikija mudimu uvua Tatu ne Muanende benze ne wa muenji wa tshifundu tshia nzubu ne muibaki, bualu muibaki udi ulonda bidibu bamufundile. Patudi tukema bua tshifukibua kampanda, tudi tutumbisha Mufuki watshi munene. (Musambu 19:1) Kadi tudi kabidi mua kuvuluka dipetangana dimpe divua pankatshi pa Mufuki ne ‘muena mudimu wende munene.’
9 Patu bantu babidi bena mapanga benza mudimu pamue, misangu mikuabu batu bapanga kumvuangana. Kabivua nanku bua Yehowa ne Muanende to. Muana wakenza mudimu ne Tatuende munkatshi mua bidimu bia bungi ne ‘uvua usanka kumpala kuende matuku onso.’ (Nsumuinu 8:30) Uvua umvua disanka dia kuikala ne Tatuende ne ke tshivua Tatuende umvua pende. Muana wakalua bu Tatuende bualu uvua ulonga mua kuidikija ngikadilu yende. Nunku, kabiena bitukemesha bua muvua malanda a Tatu ne Muana malue makole menemene. Ke bualu kayi tudi mua kuamba ne: dinanga didi pankatshi pabu ndinanga dikole didi dituadije kale, ditu kadiyi dianji kuikalaku.
Tumanye ne: Yezu udi Davidi munene ne Solomo munene
14 Anu muntu umuepele ke uvua mupite Solomo ku meji. Muntu au ke Yezu Kristo wakamba muvuaye “mutambe Solomo.” (Mat. 12:42) Yezu uvua wakula ‘mêyi a muoyo wa tshiendelele.’ (Yone 6:68) Tshilejilu, mu malu akambaye mu muyuki wende wa pa Mukuna wakasakidila malu a bungi ku nsumuinu ya Solomo. Solomo wakatela ndambu wa malu adi mua kufikisha mutendeledi wa Yehowa ku dikala ne disanka. (Nsu. 3:13; 8:32, 33; 14:21; 16:20) Yezu wakaleja patoke ne: disanka dilelela didi difumina ku malu adi apetangana ne ntendelelu wa Yehowa ne ku dikumbana dia milayi yende. Wakamba ne: ‘Badi bapele mu mitshima yabu badi ne disanka, bua bukalenge bua mu diulu budi buabu.’ (Mat. 5:3) Yehowa udi “mushimi wa muoyo” udi ukoka bantu badi batumikila malu avua Yezu mulongeshe kudiye. (Mus. 36:9; Nsu. 22:11; Mat. 5:8) Kristo udi uleja ‘meji a Nzambi.’ (1 Kol. 1:24, 30) Bu mudi Yezu Kristo mukalenge Masiya, udi ne “nyuma wa meji.”—Yesh. 11:2.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Meji malelela adi ela mbila
1 MU MATUNGA a bungi, tutu tutamba kumona bamanyishi ba Bukalenge ba bungi mu njila benda bapesha bapitshi ba njila mikanda yetu. Biwikala ukadi muyishe mushindu eu, kakuyi mpata, udi mumvue mêyi a mu tshimfuanyi adi mu mukanda wa Nsumuinu a mudi meji ela mbila miaba ya tshinsangasanga bua bantu bateleje mibelu yawu. (Bala Nsumuinu 1:20, 21.) “Meji malelela,” tuambe ne: meji a Yehowa adi mu Bible ne mu mikanda yetu. Bantu badi dijinga ne meji aa bua kupetabu muoyo wa tshiendelele. Tutu tusanka bikole patu muntu wangata umue wa ku mikanda yetu. Kadi ki mbonso batu bayangata to. Bakuabu batu bitaba bua kushala amu nanku kabayi bamanye tshitu Bible ulongesha. Banga batu batuseka. Batu bela meji ne: Bible kena kabidi ne mushinga lelu, mmukanda wa kale. Bakuabu kabidi batu bakula bibi bua malongesha a mu Bible adi atangila malu a bikadilu bilenga, bamba mudi bantu badi baatumikila bikale bena malu makole, badiangata bakane. Kadi bu mudi Yehowa ne dinanga, udi utungunuka ne kuenza bua bantu bonso bapete meji malelela. Mushindu kayi?
2 Umue mushindu utu Yehowa wenza bua bantu bumvue meji malelela nku diambuluisha dia Bible, Dîyi diende. Bible udiku bua bantu pa kuamba bonso. Kadi bua mikanda yetu idi imumvuija? Yehowa mmuambuluishe bua ikale mu miakulu mipite pa 1 000. Idi yambuluisha bantu badi bateleja, mmumue ne: badi bayibala ne batumikila bidibu balonga. Kadi bantu ba bungi batu balengulula dîyi didi meji malelela ela. Patubu bakeba kuangata dipangadika, batu basue kudieyemena anyi kuteleja bantu nabu. Pamuapa batu mene batupetula bualu tutu tulonda tshitu Bible wamba. Tshiena-bualu etshi netshileje tshitu tshisaka bantu bua kuenza malu mushindu au. Kadi tuanjayi kukonkonona mushindu utudi mua kupeta meji a kudi Yehowa.
LUMINGU LUA DIA 14-20/4
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 9
Ikala muena meji, kuikadi musekianganyi to
“Teleja mêyi a bena meji”
4 Bua kuamba malu mudiwu, bidi mua kutukolela bua kuitaba mubelu udibu batupesha buludiludi. Bidi mene mua kutufiikisha tshiji. Bua tshinyi? Nansha mutudi bamanye ne: tudi bapange bupuangane, bidi anu mua kutukolela bua kuitaba mibelu padi muntu ulenga anu pa tshilema tshitudi benze. (Bala Muambi 7:9.) Tudi mene mua kutuadija kudibingisha, tukadi tujinga kumanya tshidi mua kuikala tshimusake bua kutupesha mibelu anyi tufiika munda bua mushindu udiye mutupeshe mibelu mine ayi. Tudi kabidi mua kuakula bibi bua muntu udi mulue kutubela au tuenda tukeba anu bilema bituye wenza, tuamba ne: ‘Yeye muine nnganyi bua yeye kulua kumpesha mibelu? Udi usua kuleja mudiye yeye mupuangane muaba au!’ Ndekelu wa bionso, bu mudi mubelu udibu batupeshe au kawuyi mutusankishe tudi mua kubenga kuulonda peshi kuya kukeba muntu mukuabu udi mua kutuambila bidi bitusankisha.
“Teleja mêyi a bena meji”
12 Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuitaba mibelu? Mbimpe tuikale tudipuekesha, tuvuluka ne: tudi bantu bapange bupuangane ne misangu mikuabu tutu tuenza malu a butshimbakane. Anu mutukadi bamone kuulu eku, Yobo uvua ne mmuenenu mubi wa malu. Kadi pashishe wakalua kushintulula mmuenenu wende au, Yehowa kumuenzelaye malu mimpe a bungi. Bua tshinyi? Bualu Yobo uvua ne budipuekeshi. Wakaleja muvuaye ne budipuekeshi pavuaye muitabe mibelu ivuabu bamupeshe kudi Elihu, nansha muvua Elihu muana mutekete bikole kudiye. (Yobo 32:6, 7) Bia muomumue budipuekeshi budi butuambuluisha bua kutumikila mibelu idibu batupesha, nansha tuetu tuela meji ne: kayena itutangila peshi muntu udi mutupeshayi udi mua kuikala muana mutekete kutudi. Mukulu kampanda wa mu Canada udi wamba ne: “Bu mututu katuyi tudimona mutu bakuabu batumona, mbualu bukole bua tuetu kuya kumpala bobu kabayi batupesha mibelu.” Mbimpe tuetu bonso tudienzeje bua kuikala ne ngikadilu ya dimuma dia nyuma muimpe, ne bua kulua bamanyishi bapiluke ba lumu luimpe ne balongeshi bimpe.—Bala Misambu 141:5.
13 Ikala umona mibelu bu mushindu udi Nzambi uleja mudiye mutunange. Yehowa mmusue tupeta diakalenga. (Nsu. 4:20-22) Utu utuleja mudiye mutunange patuye utupesha mibelu ku diambuluisha dia Bible, dia mikanda yetu, anyi dia muena Kristo netu udi mushindame mu nyuma. Ebelu 12:9, 10 udi wamba ne: “Udi wenza nunku bua diakalenga dietu.”
14 Tuma meji ku mubelu, pamutu pa kuatuma ku mushindu udibu baufila. Misangu mikuabu tudi mua kumona ne: mubelu udibu batupesha ki mbaufile mu mushindu muimpe menemene to. Bushuwa bidi bikengela ne: muntu udi ufila mubelu adienzeje bua kuufila mu mushindu udibu mua kuwitaba bipepele. (Gal. 6:1) Nansha nanku padibu batupesha mubelu mbimpe tutume meji ku mushindu udiwu mua kutuambuluisha, nansha tuetu tuela meji ne: udi mutupeshawu au ki muufile anu bimpe to. Tudi mua kudiebeja ne: ‘Mbualu kayi buimpe budi mu mubelu udibu bampeshe eu nansha mundi tshiyi muanyishe mudibu baumpeshe? Tshienaku mua kukeba mudiwu mua kungambuluisha pamutu pa kutangila anu bilema bia udi muumpeshe anyi?’ Tuetu tukeba anu tshidi mua kutuambuluisha mu mibelu idibu batupesha netuleje mutudi ne meji.—Nsu. 15:31.
‘Ku meji matuku etu neavulangane’
Mushindu udi muntu wa meji wangata mibelu mmushilangane ne udi musekianganyi uyangata. Solomo udi wamba ne: “Tandisha muntu wa meji, neakunange. Longesha muntu wa meji, neapete meji mapite avuaye nawo kumpala.” (Nsumuinu 9:8b, 9a, MMM) Muntu wa meji mmumanye se: “Diba didibo banyoka muntu, dinyoka didi dimueneka bu bualu bua dibungama, kabuyi bua disanka. Kadi pashishe, didi dipetesha bavua badipete tshimuma tshia bupole ne buakane.” (Ebelu 12:11, MMM) Nansha mudi mibelu mua kumueneka yosha ku muoyo, bua tshinyi kujinga bua kuyipetula anyi kukeba bua kuyepuka pikala diyitaba dituvuija bena meji a bungi?
Mukalenge wa meji udi utungunuka wamba ne: “Longesha muntu muakane, neavudije dimanya diende.” (Nsumuinu 9:9b, MMM) Kakuena muntu ukadi ne meji mapite peshi ukadi mukole muboboke udi kayi mua kutungunuka ne kulonga nansha. Ndisankapu kayi nunku ditudi nadi patudi tumona nansha bantu bakadi banunu bitaba bulelela ne badilambula kudi Yehowa! Tudienzejayi petu bua kushala anu ne dijinga dia kulonga ne kuenza bua lungenyi luetu lushale anu lukuata mudimu.
‘Ku meji matuku etu neavulangane’
Kudienzeja bua kupeta meji mbualu budi butangila muntu pa nkayende. Solomo udi ujadika bualu ebu padiye wamba ne: “Wewe ne meji, ndisanka diebe wewe muine, wewe usekangana, neupete dikenga nkayebe.” (Nsumuinu 9:12, MMM) Muntu udi ne meji udi nawu bua diakalenga diende yeye muine, ne musekianganyi udi udikebela makenga ende yeye nkayende. Bulelela, tudi tupola anu tshituvua bakune. Nanku mbimpe ‘tutelejije matshi etu ku meji.’—Nsumuinu 2:2.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Malu manene a mu mukanda wa Nsumuinu
9:17—‘Mâyi miba’ ntshinyi, ne bua tshinyi adi “mashemakane”? Bu mudi Bible ufuanyikija disanka didi difumina ku disangila dia mulume ne mukaji badi baselangane ne dinua mâyi matalale masuna mu tshina, mâyi miba adi aleja dienda masandi mu musokoko. (Nsumuinu 5:15-17) Padi muntu wenda masandi mu musokoko mushindu eu ne kabayi bamukuate, udi umvua bu ne: mâyi au mmashemakane..
LUMINGU LUA DIA 21-27/4
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 10
Ntshinyi tshidi tshipetesha muntu disanka dilelela?
‘Masanka adi kudi muntu muakane’
Muntu muakane udi kabidi upeta masanka mu mushindu mukuabu. ‘Tshianza tshia mufuba tshidi tshimuvuija mupele, kadi tshianza tshia muena disuminyina tshidi tshimuvuija mubanji. Udi upuola mu tshikondo tshia munya mukole udi muana mulume wa meji, kadi walala tulu mu tshikondo tshia kupuola udi muana mulume udi udifuishisha bundu.’—Nsumuinu 10:4, 5.
Mêyi a Solomo aa atu ne mushinga wa bungi menemene kudi bantu badi benza mudimu mu tshikondo tshia kunowa bia pa madimi. Tshikondo tshia kunowa katshitu tshia kulala tulu to. Ntshikondo tshia kusuminyina ne tshia kuenza mudimu munkatshi mua mêba mavule. Ntshikondo tshia kuenza mudimu ne mitalu ya bungi.
Mutume meji ku dinowa divua dishilangane ne dia biakudia anyi dia bantu, Yezu wakambila balongi bende ne: ‘Bintu bia kunowa bidi bia bungi, kadi bena mudimu badi [bakese]. Nunku, nulombe Mukalenge wa bintu bia kunowa [Yehowa Nzambi], atume biende bena mudimu mu kunowa kuende.’ (Matayo 9:35-38) Mu tshidimu tshia 2000, bantu bapite pa miliyo 14 bakabuela mu Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu, tuambe ne: bungi buabu buvua bupite bua Bantemu ba Yehowa misangu ibidi. Nunku nnganyi udi kayi mua kuitaba se: ‘madimi adi matoke bua kunowabu’? (Yone 4:35) Batendeledi balelela badi balomba Mukalenge bua atume bena mudimu bavule eku buobu pabu benza ne tshisumi tshionso mudimu wa divuija bantu bayidi biumvuangane ne masambila abu. (Matayo 28:19, 20) Yehowa mmubeneshe mudimu wabu bikole! Mu tshidimu tshia mudimu tshia 2000, bantu bapiabapia bapite pa 280 000 bakatambula. Buobu aba pabu badi badienzeja bua kulua balongeshi ba Dîyi dia Nzambi. Nunku tudifilayi ne muoyo umue mu mudimu wa divuija bantu bayidi mu tshikondo etshi tshia dinowa bua tuikale ne disanka divule.
Tuendayi mu ‘njila mululame’
Solomo udi uleja mushinga udi nawu buakane. Udi wamba ne: ‘Biuma bia mubanji bidi musoko wende wa ngumbu; bupele bua bantu bapele budi kubutuka kuabu. Difutu dia mudimu wa muntu muakane didi dimuvuija muoyo, lupetu ludi muntu mubi upeta ludi lumubueja mu malu mabi.’—Nsumuinu 10:15, 16.
Bubanji budi mua kukuba muntu ku imue mpukapuka ya mu nsombelu, anu mudi tshimenga tshidi ne ngumbu tshikale tshikuba badi basombamu. Ne bupele budi mua kuikala bu kabutu dîba didiku kumueneka malu avua muntu kayi mutekemene. (Muambi 7:12) Bushuwa, mukalenge wa meji eu uvua mua kuikala kabidi udimuija bua njiwu itu nayi bubanji anyi itu bupele bukebesha. Mubanji udi mua kukeba bua kueyemena biuma biende ne muoyo mujima, wela meji ne: bintu biende bia mushinga bidi “bu lumbu lule.” (Nsumuinu 18:11) Mupele pende udi mua kutupakana wela meji ne: bua bupele buende kêna ne tshidiye mua kutekemena mu matuku atshilualua to. Bua nanku, bonso babidi badi bafika ku dipangila bua kuikala bantu badi Nzambi wanyisha.
it-1-F 294
Dibenesha
Yehowa udi ubenesha bantu. “Dibenesha dia Yehowa ke didi divuija muntu mubanji, ne Yeye kena utentekapu dikenga.” (Nsu. 10:22) Yehowa udi ubenesha bantu badiye wanyisha, udi ubakuba, ubantatshisha, ubalombola, ubatutshisha diakalenga, ubakumbanjila majinga abu, ne ubapesha nsombelu wa disanka.
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
Masanka atudi tupeta patudi ne lulamatu
18 “Disankisha didi difuma kudi Yehowa” ke didi dienza bua bantu bende baya kumpala mu nyuma. Tudi kabidi ne dishindika dia ne: ‘kêna utenteka kanyinganyinga pa mutu padi.’ (Nsumuinu 10:22) Kadi bua tshinyi Nzambi udi wanyisha bua ntatu ne makenga bikuate bantu badi bamuenzela mudimu ne lulamatu, pabi bibakebela tunyinganyinga ne binsonji? Ntatu ne makenga bidi bitufikila bua malu manene asatu. (1) Mubidi wetu udi utusaka ku mpekatu. (Genese 6:5; 8:21; Yakobo 1:14, 15) (2) Satana ne bademon bende. (Efeso 6:11, 12) (3) Bantu babi. (Yone 15:19) Padi Yehowa ulekela bua malu mabi atuenzekela, ki nyeye utu uakebesha to. Mu diamba bimpe, ‘kupa kuonso kuimpe ne dipa dionso diakane tshishiki bidi bifuma mu diulu, bipueka panshi bilua kudi Tatu wa munya.’ (Yakobo 1:17) Malu adi Yehowa ufila kaatu alua ne dikenga pamutu to.
LUMINGU LUA DIA 28/4–4/5
BIUMA BIA MU DÎYI DIA NZAMBI | NSUMUINU 11
Kuambi nanku to!
Muoyo-mutoke udi ulombola bantu bakane
Mutshima mutoke wa bantu bakane ne bubi bua bantu babi bidi kabidi ne bukole kudi bantu bakuabu. Mukalenge wa Isalele udi wamba ne: ‘Mupidi wa mêyi a Nzambi udi ubutula muena mutumba nende ne mêyi ende, kadi bantu bakane nebapandishibue [bua dimanya].’ (Nsumuinu 11:9) Nnganyi udi mua kuela mpata bua se: dishiminyinangana malu, bijanu, dilonda malu a bundu, ne mayuki a patupu bidi bienzela bakuabu bibi? Kadi mêyi a muntu muakane mmalenga, melela meji bimpe kumpala kua kuamba ne nga kanemu. Dimanya didi dimupandisha, bualu mutshima wende mutoke udi umupesha bijadiki bidi bikengedibua bua kutuisha nabi badi bamubanda bua se: mbena dishima.
Muoyo-mutoke udi ulombola bantu bakane
Bena mu musoko anyi mu tshimenga badi balonda njila muakane badi bapetesha ditalala ne nsombelu muimpe mu bantu ne badi bakolesha bakuabu mu musoko wabu. Ke bualu kayi musoko udi mutumbishibue, mmumue ne: udi ulubuluka. Kadi bantu badi bashiminyinangana malu, badi bambangana mêyi adi atapa peshi a mashimi badi bajudija ndululu, badi bakebesha mbipishilu, matapuluka ne bimvundu. Bidi nanku nangananga bantu aba buobu bikale ne bukokeshi kampanda. Musoko udi ne bantu ba nunku udi ne makondakana a bungi, mbuejilu ne pamuapa dinyanguka dia bikadilu ne dia malu a mpetu.
Dilongesha didi mu Nsumuinu 11:11 didi ditangila kabidi bantu ba Yehowa badi badisangisha mu bisumbu biabu bidi bifuane misoko anyi bimenga. Tshisumbu tshidi ne bantu ba mu nyuma (bantu bakane balombola kudi mutshima wabu mutoke) bikale ne balombola tshidi nsangilu wa bantu bena disanka, bena tshisumi ne bambuluishanganyi badi batumbisha Yehowa. Yehowa udi ubenesha tshisumbu etshi, nunku tshidi tshidiunda mu nyuma. Imue misangu, bantu bakese batu kabayi ne disanka batu babipisha ne badiula mushindu udi malu enzeka, badi bu “muji wa bululu” budi mua kutangalaka ne kulunga bantu bakuabu bavua bimpe kumpala. (Ebelu 12:15) Bantu ba nunku batu misangu mivule basue bua kuikala ne bukokeshi ne lumu lua bungi. Batu benda batangalaja manunganyi a se: kansungasunga, disunguluja bena bisa bikuabu ne mishindu mikuabu ya kansungansunga bidi mu tshisumbu peshi se: mbikebesha kudi bakulu. Kakuyi mpata, mukana muabu mudi mua kukebesha matapuluka mu tshisumbu. Ebi bidi bileja ne: katuena ne bua kuteleja malu adibu bamba ne tudi ne bua kudienzeja bua kuikala bantu ba mu nyuma badi bambuluisha bua ditalala ne buobumue bikale mu tshisumbu.
Muoyo-mutoke udi ulombola bantu bakane
Muntu udi kayi ne dijingulula dia malu dimpe peshi udi ‘kayi ne lungenyi’ udi mua kuenzela bakuabu bibi be! Udi ne biakulakula, ufika too ne ku dishiminyinangana malu peshi ku dipendangana. Bakulu bateka mu tshisumbu badi ne bua kulekesha bilele bibi bia nunku ne lukasa. Muntu udi ne dijingulula dia malu mmushilangane ne muntu ‘udi kayi ne lungenyi,’ bualu mmumanye dîba dia kupuwa. Pamutu pa kupatula malu masokoka, udi ualama. Eu udi ne dijingulula dimpe dia malu “mmuntu mujalame” bualu mmumanye ne: ludimi ludi lunsansa malu ludi mua kuenzelangana bibi. Udi uleja lulamatu kudi bena Kristo nende ne kêna usokolola malu adi mua kubakebela ntatu nansha. Bantu ba mutshima mutoke ba nunku badi bushuwa dibenesha bua tshisumbu!
Bubanji bua mu Dîyi dia Nzambi
g20.1 dib. 11, kazubu
Tshia kuenza paudi ne tunyinganyinga
“BULENGA BUDI MUA KUKUAMBULUISHA BUA KUKEPESHA TUNYINGANYINGA TUEBE”
“Muntu muimpe udi udienzela bimpe, kadi muena tshikisu udi udikebela lutatu nkayende.”—NSUMUINU 11:17.
Mu mukanda mukuabu udi uleja mua kutantamena tunyinganyinga, kudi nshapita udi ne tshiena-bualu ne: “Bulenga budi mua kukuambuluisha bua kukepesha tunyinganyinga tuebe.” (Overcoming Stress) Tim Cantopher muena mukanda eu udi uleja ne: kuenzela bakuabu malu ne bulenga kudi kuambuluisha bua kuikala ne makanda a mubidi mimpe ne disanka. Ku lukuabu luseke, muntu udi kayi ne bulenga anyi muena tshikisu udi udipangisha disanka, bualu bakuabu ki mbamunange ne badi bamuepuka.
Tuetu tudienzela malu ne bulenga, tudi mua kupeta kabidi disulakana ku tunyinganyinga tuetu. Tshilejilu, katuena mua kudienzela malu katuyi ne bulenga peshi kujinga bua kuenza malu kampanda atudi katuyi mua kukumbaja to. Katuena nansha mua kudimona katuyi ne mushinga to. Yezu wakamba ne: “Udi ne bua kunanga mukuebe bu muudi mudinange.”—Mâko 12:31.