Nshapita Wa Muanda Mutekete
Miaku Inayi Yakashintulula Malu a pa Buloba
1. Mmunyi muvua miaku inayi mifunda ku tshimanu kukadi bidimu bia bungi mikale ilenga malu mavule?
MIAKU inayi yetu ya patupu eyi mifunda ku tshimanu tshishinguila. Pabi, miaku inayi eyi yakatshingisha mukokeshi kampanda wa bukole, kuambayi kumuvuija mutomboke. Ivua imanyisha dikuluka dia bakalenge babidi, lufu lua umue wa kudibu ne ndekelu wa bukokeshi kampanda bua bukole. Miaku eyi yakapuekeshisha nsangilu mujima wa batendeledi bavuabu banemeka milongo. Bualu bua mushinga muvule mbua se: miaku eyi yakatumbishisha ntendelelu mulelela wa Yehowa ne yakaleja tshiakabidi mushinga wa bumfumu Buende mu tshikondo tshivua bantu ba bungi kabayi batangila ntendelelu wa Yehowa anyi bumfumu buende. Bushuwa, miaku eyi yakambuluisha mene bua kumvua mianda idi yenzeka pa buloba lelu! Mmunyi muvua miaku inayi patupu mua kuenza bionso ebi? Tuanjibi kumona.
2. (a) Ntshinyi tshiakenzeka mu Babulona kunyima kua lufu lua Nebukadenesâ? (b) Mmukokeshi kayi uvua mu nkuasa mpindieu?
2 Kukavua kupite bidimu bia bungi katshia mianda ivuabu bumvuije mu nshapita muinayi wa Danyele yenzeka. Bukokeshi bua bidimu 43 bua Nebukadenesâ Mukalenge wa lutambishi mu Babulona buakajika pakafuaye mu 582 K.B.B. Kuakalua bamupinganyi milongolongo ba mu dîku diende, kadi lufu lua tshimpitshimpi anyi dishipangana biakajikija bukokeshi buabu bonso umue ku umue. Ku ndekelu, muntu mukuabu diende Nabonide wakangata bukalenge pakajulaye buntomboji. Bidi bimueneka ne: Nabonide kavua ne bulela bua mu mashi ne bena mu nzubu wa bukalenge bua mu Babulona to, bualu uvua muana wa muakuidi-mukaji munene wa nzambi-ngondo Sîn. Bamue bamanyi badi baleja ne: bua kuanyishisha bukokeshi buende, Nabonide wakasela muana wa Nebukadenesâ. Pashishe wakateka Beleshasâ muana wa balume wakalelabu mukokeshi tshindondi, ne uvua misangu ya bungi umushila bua kulombolaye Babulona munkatshi mua bidimu bia bungi. Bikala bualu ebu buvua bulelela, nanku Beleshasâ uvua ne bua kuikala muikulu wa Nebukadenesâ. Malu avua mafikile kakuende avuaku mamulongeshe bua se: Yehowa udi Nzambi Mutambe Bunene, udi ne bukole bua kupuekesha mukalenge kayi yonso milongo anyi? Nansha kakese!—Danyele 4:37.
TSHIMVUNDU TSHIDI TSHIENZEKA MU DIFESTO
3. Umvuija mushindu uvua difesto dia Beleshasâ.
3 Nshapita muitanu wa Danyele udi utuadija ne didia dinene kampanda diakenzeka. ‘Mukalenge Beleshasâ wakalambishila milopo yende tshinunu bidia bia disanka bia bungi, wakanua mvinyo kumpala kua bantu aba tshinunu.’ (Danyele 5:1) Anu muudi mua kuela pebe meji, bivua ne bua kuikala bilombe nzubu munene bua bantu bonso aba kupeta muaba wa kusomba, pamue ne bakaji ba mukalenge eu ne bakaji bende bapika. Mumanyi mukuabu udi wamba ne: “Mafesto a mu Babulona avua manene, ne pa tshibidilu bavua baajikija bakuatshike maluvu. Mvinyo ne biakudia bimpe bia mishindu yonso bivua biûle pa mesa. Manananshi avua makuatakane mu nzubu mujima; bimbi ba misambu ne mêyi ne biombelu bavua basanguluja benyi bavua balue.” Bu muvuaye muaba uvua bantu bonso mua kumumona, Beleshasâ wakanua mvinyo, kunuaye kunuinamu.
4. (a) Bua tshinyi bivua bikemesha muvua bena Babulona benza difesto butuku bua mu dia 5 bua kutshia mu dia 6 Kasuamansense 539 K.B.B.? (b) Mbinganyi bivua mua kuikala bipeshe bena Babulona dikima kumpala kua biluilu bia baluishi?
4 Bidi bikemesha muvua bena Babulona mu difesto dia mushindu’eu butuku ebu bua mu dia 5 bua kutshia mu dia 6 Kasuamansense 539 K.B.B. Ditunga diabu divua mu mvita, ne nsombelu kavua muimpe to. Bavua bafuma ku ditshimuna Nabonide matuku mashale au kudi biluilu bia bena Madai ne bena Pelasa, ne yeye kuya kupengama mu Borsippa, ku sude-wesete kua Babulona. Ne dine dîba adi biluilu bia Kolesha bivua bitudile pambelu pa Babulona. Nansha nanku, bidi bimueneka ne: Beleshasâ ne milopo yende kabavua bangata bualu ebu ne mushinga to. Tshimenga tshiabu se tshivua Babulona uvuabu kabayi mua kutshimuna! Ngumbu yatshi minene ivua imuenekela mile pa mutu pa majimba muondoke mûle tente ne mâyi a Musulu wa Efelata uvua upitshila mu tshimenga etshi. Kukavua bidimu bipite pa lukama, muluishi nansha umue kavuaku muanji kukuata Babulona ku mvita ya buludiludi nunku to. Nunku bua tshinyi kusamisha mutu? Pamu’apa Beleshasâ uvua wela meji ne: mutoyi uvuabu benza mu difesto adi uvua mua kuleja dikima diabu kudi baluishi babu bavua pambelu ne kubatekesha mu mikolo.
5, 6. Ntshinyi tshiakenza Beleshasâ pakamukuata mvinyo, ne bua tshinyi bualu ebu buvua tshipendu tshinene tshiela Yehowa?
5 Mutantshi eu, mvinyo mupite bungi uvua Beleshasâ munue wakabanga kupatula bipeta biende. Anu mudi Nsumuinu 20:1 wamba, “mvinyo udi museki wa bantu.” Mu muanda eu, mvinyo wakafikisha mukalenge ku dienza bualu bubi menemene. Wakatuma dîyi bua balue ne malongo a tshijila avuabu bangate mu ntempelo wa Yehowa mu difesto adi. Malongo aa avuabu bapaule pavua Nebukadenesâ mutshimune Yelushalema bavua ne bua kuenza nawu mudimu anu mu ntendelelu mulelela. Nansha bakuidi bena Yuda bavuabu banyishile bua kuenza nawu mudimu mu ntempelo wa mu Yelushalema pa kale bavua babambile bua kuikalabu bakezuke.—Danyele 5:2; Bala Yeshaya 52:11.
6 Kadi, Beleshasâ uvua mulongolole kabidi bua kuenza bunga bualu bua busenji. ‘Mukalenge ne milopo yende, bakaji bende ne bakaji bapika bakabakaye bakanua mvinyo, bakatumbisha nzambi ya or ne ya argent, ya tshiamu tshia mitaku, ya tshiamu tshifike, ya mitshi ne ya mabue.’ (Danyele 5:3, 4) Nunku Beleshasâ wakatumbisha nzambi yende ya dishima kumpala kua Yehowa! Bidi bimueneka ne: lungenyi elu luvua lutangalake munkatshi mua bena Babulona. Bavua bapetula bena Yuda bavuabu bakuate ku bupika, baseka ntendelelu wabu ne kabavuaku babapesha ditekemena dia se: bavua mua kupingana mu ditunga diabu divuabu banange bikole nansha. (Musambu 137:1-3; Yeshaya 14:16, 17) Pamu’apa mukalenge eu mukuatshike mvinyo wakela meji ne: kufuisha bapika aba bundu ne kupenda Nzambi wabu bivua mua kukemesha bakaji bende ne milopo yende, bua kumuenekaye bu muntu wa bukole.a Kadi bikala Beleshasâ uvua usanka bua bukokeshi buvuaye nabu, disanka adi kadiakanenga mutantshi mule to.
TSHIFUNDU TSHIA KU TSHIMANU
7, 8. Mmunyi muakakosekela difesto dia Beleshasâ munkantshi, ne ntshinyi tshiakumvua mukalenge eu?
7 Muyuki mufundisha ku nyuma wa Nzambi udi wamba ne: “Bu mpindiewu, kumonabo tshianza tshia muntu kunyima kua tshitekelu tshia muendu, tshituadija kufunda miaku ku tshimana tshia nzubu wa bukalenge tshivuabo [bashinguile], mfumu kumona muvua tshianza atshio tshifunda.” (Danyele 5:5, MMM) Ebu buvua bualu buvua bukuatshisha buôwa! Tshianza tshiakamueneka katshiyi ne kuvuatshi tshifume, tshikale mu lupepele pabuipi ne muaba uvua mutoke bimpe ku tshimanu. Elabi meji muakashala bantu bavua mu difesto adi bapuwe pakakudimukabu ne kushalabu batshitangile. Tshianza atshi tshiakatuadija kufunda mukenji uvua ne bualu busokoka ku tshimanu etshi tshishinguila.b Bua mushindu uvua muanda eu upampakaja bikole ne kauyi kupua muoyo, too ne lelu bantu batu bakula bua “tshifundu tshia ku tshimanu” bua kudimuija bua bualu kampanda bubi budi bufuanyike kuenzeka.
8 Ntshinyi tshiakumvua mukalenge eu wa lutambishi uvua ukeba kudibandisha yeye ne nzambi yende kumpala kua Yehowa? ‘Pa bualu ebu mpala wa mukalenge wakandamuka, ne mutshima wende wakapampakana ne buôwa. Manungu a bidimba biende akapauka, binu biende biakatutakana.’ (Danyele 5:6) Beleshasâ uvua musue kumueneka muntu munene wa mpolondo kumpala kua bantu bende. Kadi mpindieu uvua umueneka mufue ne buôwa bienze ne luse: mpala wende kutokoloka, bidimba biende kuzakala, bu muvua mubidi wende mujima uzakala tshikatshika, binu biende bivua bitutakana. Bushuwa, mêyi avua Davidi muambile Yehowa mu musambu avua malelela: ‘Mêsu ebe adi kudi badi badisue anu bua wewe kubapuekesha.’—2 Samuele 22:1, 28; bala Nsumuinu 18:12.
9. (a) Bua tshinyi buôwa buvua nabu Beleshasâ kabuvua ditshina dia Nzambi? (b) Mbualu kayi buvua mukalenge mulaye bena meji ba mu Babulona?
9 Tshia tuetu kumanya ntshia se: ditshina divua nadi Beleshasâ kadivua ditshina dia Nzambi didi dikale kanemu kakole bua Yehowa, ne didi tshibangidilu tshia meji onso. (Nsumuinu 9:10) Tòo, ebu buvua buôwa bua patupu, ne kabuakafikisha mukalenge eu uvua uzakala ku dipeta tshintu bu mudi meji nansha.c Pamutu pa yeye kulomba luse kudi Nzambi uvuaye ufuma ku dipenda, wakela dîyi dikole bua kuluabu ne “bamanyi ba malu a mitoto, bena Kasada, ne batempi ba mbuku.” Wakamba mene ne: ‘Muntu yonso wabala tshifundu etshi, wandeja dijingulula diatshi nebamuluatshishe bilulu bikunzubile, nebamuele lukanu lua or mu nshingu muende, nebamuteke bu muisatu wa munkatshi mua bakokeshi ba bukalenge ebu.’ (Danyele 5:7) Mukokeshi muisatu mu bukalenge uvua ne bua kuikala muntu wa bukole bua bungi, ku mutu kuende kuvua ne bua kuikala anu bakalenge babidi bavua bakokesha: Nabonide ne Beleshasâ muine. Bilondeshile mikenji, muanzu wa nunku bavua baulamine anu muanabute wa Beleshasâ. Tshivua mukalenge ukeba ne muoyo mujima ntshia se: bamumvuije bualu bua tshishima ebu!
10. Bena meji bakakokesha bua kujingulula tshifundu tshia ku tshimanu anyi?
10 Bena meji bakatambakana mu nzubu munene au. Bavua bapite bungi, bualu Babulona uvua tshimenga tshivua tshiûle ne ntendelelu wa dishima ne muvua ntempelo bungi tshianana. Bantu bavua bamba muvuabu babala bimanyinu bia malu atshivua alua ne bajingulula miaku misokoka bavuamu ntundu ne ngenene. Bena meji aba bavua ne bua kuikala basanke bua diakalenga divua kumpala kuabu. Dituku adi bavua ne diakalenga dia kuleja dimanya diabu kumpala kua bantu banene, bua mukalenge kubanyishaye ne bua kupetabu muanzu munene wa bumfumu. Kadi bakapangila! ‘Kabakamanya mua kubala tshifundu atshi, ne kabakamanya mua kuleja mukalenge dijingulula diatshi.’d—Danyele 5:8.
11. Bua tshinyi bena meji ba mu Babulona bakapangila pamu’apa bua kubala tshifundu?
11 Katuena bajadike bikala bena meji ba mu Babulona bavua bamone tshifundu (maleta mine) atshi katshiyi kubala. Bikalabu bavua batshimone katshiyi kubala, bena mashimi aba bavua mua kuikala bapete mushindu wa kufuikakaja dijingulula dia mafi dia kulabidila nadi mukalenge eu. Bivua mua kuikala kabidi ne: maleta aa avua anu mua kubadika. Kadi bu muvuabu bafunda tshiena-Alama ne tshiena-Ebelu kabiyi ne maleta majikuke, muaku wonso uvua mua kuikala ne mumvuija a bungi. Bikalabi bivua nanku, bena meji aba bavua pamu’apa bapangile bua kumanya miaku ivua imanyisha mukenji. Nansha bu bobu bamanye miaku eyi, bavua kupangila mua kuyumvua bua kumonabu mua kuyijingulula. Mu mishindu yonso, bualu bumue mbulelela: bena meji ba mu Babulona bakapangila dipangila dia dikema!
12. Dipangila dia bena meji bua kubala tshifundu atshi diakajadika tshinyi?
12 Nunku biakamueneka patoke ne: bena meji aba bavua badingidiji ba malu, nsangilu wabu wa batendeledi uvua wa dishima. Mbundu kayipu! Pakamona Beleshasâ ne: uvua mueyemene batendeledi aba tshianana, wakumvua kabidi buôwa bua bungi menemene, mpala wende wakatokoloka kabidi bikole, ne nansha milopo yende “yakalubakana.”e—Danyele 5:9.
BADI BABIKILA MUNTU MUMANYE DIJINGULULA DIA MALU
13. (a) Bua tshinyi mukalenge-mukaji wakafila lungenyi lua kubikidisha Danyele? (b) Nnsombelu kayi uvua nende Danyele?
13 Mu tshikondo etshi tshikole, mukalenge-mukaji (uvua pamu’apa mamuende wa mukalenge) wakabuela mu nzubu wa difesto. Uvua mumvue mutoyi uvua mukuatakane mu difesto adi, ne uvua mumanye muntu uvua mua kubala tshifundu tshia ku tshimanu atshi. Bidimu bia bungi kumpala, tatuende Nebukadenesâ uvua muteke Danyele ku mutu kua bena meji bende bonso. Mukalenge-mukaji wakavuluka muvuaye muntu wa ‘lungenyi lupite bukole, meji, dijingulula dia malu.’ Bu mudi Danyele umueneka kayi mumanyike kudi Beleshasâ, pamu’apa muprofete eu katshivua kabidi ne muanzu munene au wa mu mbulamatadi kunyima kua lufu lua Nebukadenesâ. Kadi Danyele kavua bualu ne lumu to. Uvua pamu’apa ne bidimu bipite pa 90 dîba adi, mutshikale anu wenzela Yehowa mudimu ne lulamatu. Nansha mukavuaye muenze bidimu bitue ku 80 mu bupika mu Babulona, batshivua anu bamumanye ku dîna diende dia bena Ebelu. Nansha mukalenge-mukaji wakamubikila ku dîna dia Danyele, kakamubikila ku dîna dia mu Babulona divuabu bamupeshe musangu kampanda nansha. Bushuwa, mukalenge-mukaji eu wakabela mukalenge ne: ‘Babikile Danyele, yeye neakuleje dijingulula dia bualu ebu.’—Danyele 1:7; 5:10-12.
14. Mmu nsombelu kayi muakadisangana Danyele pakamonaye tshifundu tshivua ku tshimanu?
14 Bakabikila Danyele ne yeye kulua kumpala kua Beleshasâ. Buvua bualu bua bundu bua mukalenge kulomba diambuluisha kudi muena Yuda eu uvuaye ufuma ku dipendela Nzambi. Nansha nanku, Beleshasâ wakakeba bua kulabidila Danyele, kumulayaye bualu bua muomumue: muaba muisatu mu bukalenge, pavuaye ukokesha bua kubala ne kujingulula miaku ayi misokome. (Danyele 5:13-16) Danyele wakabanduluka bua kumona tshifundu tshivua ku tshimanu, ne nyuma muimpe wakamuambuluisha bua kujingulula diumvuija diatshi. Uvua mukenji uvua umanyisha dikenga dia kudi Yehowa Nzambi! Mmunyi muvua Danyele mua kumanyisha mukalenge eu wa patupu dipangadika dikole nunku kumpala kuende ne kua bakaji bende ne milopo yende? Ditekabi pa muaba wa Danyele! Wakalekela mêyi a dimulabidila nawu akamuambila mukalenge eu ne dilaya diende dia kumupesha bubanji ne bukokeshi bishintulula lungenyi luende anyi? Muprofete eu uvuaku mua kutekesha mêyi a Yehowa anyi?
15, 16. Ndilongesha kayi dia mushinga diakapangila Beleshasâ bua kupeta mu malu avua menzeke kale, ne mmunyi mudi bantu benza tshilema tshia muomumue lelu?
15 Danyele wakakula ne dikima wamba ne: ‘Uditekele bintu biebe, upeshe muntu mukuabu biudi musue kumfuta; kadi nembadile mukalenge tshifundu, nemmumanyishe dijingulula diatshi.’ (Danyele 5:17) Pashishe, Danyele wakitaba muvua Nebukadenesâ muntu munene, mukalenge wa bukole bua bungi, uvua ushipa, utapa, ubandisha anyi upuekesha muntu yonso uvuaye usua kuenzela malu aa. Kadi Danyele wakavuluija Beleshasâ ne: Yehowa “Nzambi Mutambe Bunene” ke uvua muvuije Nebukadenesâ muntu munene. Yehowa ke uvua mupuekeshe mukalenge au munene pakaluaye muena lutambishi. Bushuwa, Nebukadenesâ uvua muenzejibue bua kumanya ne: ‘Nzambi Mutambe Bunene wa mu diulu udi ukokesha mu bukalenge bua bantu, ne udi uteka muntu yonso udiye musue ku mutu kuabu.’ —Danyele 5:18-21.
16 Beleshasâ uvua “mumanye malu au onso.” Kadi kavua mupete dilongesha mu malu au avua menzeke kale to. Bulelela, mukalenge eu yeye uvua muenze bibi bipite ne mpekatu wa lutambishi lubi lua Nebukadenesâ, ne wakenzela Yehowa bualu bua bupote bua bungi. Danyele wakaleja mukalenge eu bubi buende patoke. Kabidi, kumpala kua batendeledi ba nzambi ya patupu aba bavua basangile muaba eu, Danyele wakambila Beleshasâ ne dikima dionso ne: nzambi ya dishima ‘kayivua mua kumona anyi kumvua anyi kumanya bualu.’ Muprofete eu wa dikima wa Nzambi wakamba kabidi ne: Yehowa mmushilangane ne nzambi ayi ya patupu bualu yeye ke Nzambi ‘udi ne mupuya webe mu tshianza tshiende.’ Too ne lelu, bantu mbavuije bintu bidi kabiyi ne muoyo nzambi, badi batendelela mfranga, mudimu, lumu nansha masanka. Kadi kakuena nansha tshimue tshia ku bintu ebi tshidi mua kupesha muntu muoyo. Yehowa nkayende ke udi mutupeshe tuetu bonso muoyo, kudiye ke kutudi tupeta mueyelu wonso utudi tueyela.—Danyele 5:22, 23; Bienzedi 17:24, 25.
BADI BAJANDULA NSHINGA!
17, 18. Mmiaku kayi inayi ivuabu bafunde ku tshimanu, ntshinyi tshidi diumvuija diayi dia ku muaku ku muaku?
17 Mpindieu muprofete eu mukulakaje wakatuadija kuenza tshivua bena meji bonso ba mu Babulona bapangile. Wakabala ne kujingululaye tshifundu tshivua ku tshimanu. Miaku ayi ivua ne: “MENE, MENE, TEKEL, OUPHARSIN.” (Danyele 5:24, 25) Ntshinyi tshidiyi yumvuija?
18 Edi ke diumvuija dia ku muaku ne ku muaku: “mpalata umue, mpalata umue, nshekele umue, ne bitupa bia nshekele.” Miaku yonso eyi ivua ileja bujitu bua mushinga wa mfranga, butela kubangila ku bua bungi batangile ku bukese. Ebi kabivua bipepele kumvuija to! Nansha bu bena meji ba mu Babulona bamanye maleta au, tshidi katshiyi mua kukemesha ntshia se: kabavua mua kukokesha mua kuajingulula.
19. Ntshinyi tshivua dijingulula dia muaku “MENE”?
19 Ku bukole bua nyuma muimpe wa Nzambi, Danyele wakumvuija ne: ‘Eku nkujingulula kua muanda eu: MENE, Nzambi wakubala matuku a bukalenge buebe, wakubumana.’ (Danyele 5:26) Maleta matshintamane a muaku wa kumpala avua afila njila wa kumvua muaku “mpalata” mumue ne muaku wa mu tshiena-Alama udi umvuija ne: “mubala” anyi “mubadika,” bilondeshile maleta majikuke avua mubadi usakidila. Danyele uvua mumanye bimpe ne: bupika bua bena Yuda bukavua butangile ku ndekelu. Ku bidimu 70 bivuabu bamanyishe bivua bupika ebu ne bua kunenga, bidimu 68 bikavua bipite. (Yelemiya 29:10) Yehowa Munemeki Munene wa dîba uvua mubale matuku avua Babulona ne bua kushala bukokeshi bua bukole, ne nshikidilu wabu uvua pabuipi menemene kupita muvuabu mua kuikala bela meji kudi bantu bonso bavua mu difesto dia Beleshasâ. Bushuwa, dîba dikavua dijike, kabiyi anu bua Beleshasâ nkayende, kadi ne bua tatuende Nabonide. Pamu’apa ke tshivuabu mua kuikala bafundile muaku “MENE” misangu ibidi: bua kumanyisha nshikidilu wa makokeshi aa abidi.
20. Ntshinyi tshivua dijingulula dia muaku “TEKEL,” ne mmunyi muvuadi dikumbanyine Beleshasâ?
20 Muaku “TEKEL” bavua baufunde wowu musangu umue, ku bumue. Bidi mua kuikala bileja ne: uvua utangila nangananga Beleshasâ. Bivua ne bua kuikala biakanyine nanku, bualu yeye ke uvua muleje kapeja kakole ku mêsu kua Yehowa. Muaku eu nkayawu udi umvuija “nshekele,” kadi maleta matshintamane adi afila kabidi njila bua kuamba ne: udi umvuija muaku: “mupima bujitu.” Ke bualu kayi Danyele wakambila Beleshasâ ne: ‘TEKEL, bakukuidikija mu tshiamu tshia kuidikija natshi bujitu, bakukusangana kuyi mukumbane.’ (Danyele 5:27) Ku mêsu kua Yehowa, bisamba bionso bidi anu bu lupuishi lua patupu pa tshipiminu tshia bujitu. (Yeshaya 40:15) Kabiena ne bukole bua kupangisha malu ende adiye mulongolole bua kuenza nansha. Kadi ntshinyi tshivua mukalenge umue wa diambu mua kuenza? Beleshasâ uvua mukebe bua kudibandisha ku mutu kua Mutambe Bunene wa diulu ne buloba. Muntu eu wa patupu wakapeta dikamakama dia kupenda Yehowa ne kuseka ntendelelu wende mulelela, kadi bakamusangana ‘kayi mukumbane.’ Bushuwa, Beleshasâ uvua mukumbanyine dinyoka divua dienda dilua ne lukasa!
21. Mmushindu kayi uvua muaku “PHARSIN” muikale nshinga muenza ne miaku isatu, ne mbualu kayi buvua muaku eu uleja buvua ne bua kufikila Babulona bukokeshi bua bukole?
21 Muaku wa ndekelu uvua ku tshimanu uvua “OUPHARSIN.”f Danyele wakaubala ku bumue ne: “PERES,” pamu’apa bualu uvua uyukila ne mukalenge umue pavua mukuabu kayiku. Mu muaku eu ke muvua dijita dia nshinga mukole wa kudi Yehowa muenza ne miaku isatu. Diumvuija dia muaku “pharsin” didi se: “bitupa bia nshekele.” Kadi maleta awu adi afila kabidi njila wa kupeta mumvuija makuabu abidi: “matapuluka” ne “bena Pelasa.” Nunku Danyele wakamanyisha ne: ‘PERES, bakutapulula bukalenge buebe, bakubupa bena Madai ne bena Pelasa.’—Danyele 5:28.
22. Ntshinyi tshiakenza Beleshasâ pakamujanduilabu nshinga eu mukole, ne ntshinyi tshivuaye mua kuikala mutekemene?
22 Nunku bakajandula nshinga eu. Bakavua pa kukulula Babulona wa bukole kudi masalayi a bena Madai ne bena Pelasa. Nansha muvuaye mubungamija kudi mêyi aa avua amumanyisha makenga, Beleshasâ wakakumbaja tshivuaye mulaye. Wakatumina basadidi bende dîyi bua kuvuadikabu Danyele tshilamba tshikunzubile, bua kumuelabu lukanu lua or mu nshingu, ne bua kumanyishabu ne: Danyele uvua mukokeshi muisatu mu bukalenge. (Danyele 5:29) Danyele kakabenga bintu ebi bia lumu to, wakajingulula ne: bivua bileja lumu ludi luakanyine Yehowa. Kakuyi mpata, Beleshasâ uvua mua kuikala mutekemene bua kutekesha dipangadika dia Yehowa dia kumunyoka pakanemeshaye muprofete Wende nunku. Bikalaye uvua ne meji au, dîba dikavua dipite dia kuenza bualu ebu.
DIKULUKA DIA BABULONA
23. Mmulayi kayi wa kale uvua munkatshi mua dikumbana pavua difesto dia Beleshasâ dienda dienzeka apu?
23 Pavua Beleshasâ ne bantu bende banua mvinyo kumpala kua nzambi yabu ne bikale baseka Yehowa apu, bualu kampanda bunene buvua buenda buenzeka mu mîdima pambelu pa nzubu wa mukalenge. Mulayi ukavuabu bamanyishe mukana mua Yeshaya kukavua bidimu bitue ku 200 uvua munkatshi mua dikumbana. Yehowa ukavua mumanyishe bua Babulona ne: “Nkadi mukoseshe mikemu yonso idi bantu batua [bua bualu buende].” Bulelela, makenga onso avua bantu babi ba mu tshimenga atshi bakengesha nawu bantu basungula ba Nzambi avua ne bua kujika. Mmushindu kayi? Mulayi muine au wakamba ne: “Bena Elame bandayi; bena Madayi jingilayi tshimenga ne mvita!” Elame (anyi Elama) wakalua tshitupa tshia mu Pelasa kunyima kua tshikondo tshia muprofete Yeshaya. Dîba divua Beleshasâ wenza difesto diende adi, dikavuabu bamanyishe kabidi mu mulayi wa Yeshaya, Pelasa ne Madai bakavua basangishe masalayi abu bua ‘kubanda’ ne ‘kujingila [Babulona] ne mvita.’—Yeshaya 21:1, 2, 5, 6, MMM.
24. Mmalu kayi a dikuluka dia Babulona akavua Yeshaya mumanyishe?
24 Bushuwa, bakavua bamanyishe mene dîna dia mulombodi wa basalayi abu, nansha mayele ende a mvita. Bidimu bitue ku 200 kumpala, Yeshaya ukavua mumanyishe ne: Yehowa uvua ne bua kusungula muntu mukuabu diende Kolesha bua kuelaye Babulona mvita. Pavuaye ne bua kulua ne mvita eyi, bipumbishi bionso bivua ne bua kulandakana kumpala kuende. Mâyi a Babulona avua ne bua ‘kukama,’ ne biibi biende bikole bavua ne bua kubishiya buashi. (Yeshaya 44:27–45:3) Biakenzeka anu nanku. Basalayi ba Kolesha bakatshinguluja Musulu wa Efelata, ke mâyi kupuekawu ne bobu kupeta mushindu wa kusabuka musulu eu. Balami bavua bashiye biibi bia ku Babulona buashi mu ditanaji. Bafundi ba miyuki ya kale badi bitaba bualu ebu, bamba ne: bakakuata tshimenga etshi pavua benamu bikale mu difesto. Bakakuata Babulona kakuyi mvita nansha mikese. (Yelemiya 51:30) Kadi, muntu munene umue wakafua. Danyele wakamba ne: ‘Mu butuku abu mene Beleshasâ, mukalenge wa bena Kasada wakashipibua. Dayawesha, muena Madai, wakadia bukalenge, wakadi ne bidimu bu makumi asambombo ne bibidi.’—Danyele 5:30, 31.
DILONGESHA DITUDI TUPETA MU MUYUKI WA TSHIFUNDU TSHIA KU TSHIMANU
25. (a) Bua tshinyi Babulona wa kale mmukumbane bua kuikala tshimfuanyi tshia nsangilu udiku lelu wa bitendelelu bia dishima bia buloba bujima? (b) Mmu ngumvuilu kayi muvua basadidi ba Nzambi ba lelu bikale mu bupika mu Babulona?
25 Muyuki mufundisha ku nyuma udi mu Danyele nshapita 5 udi ne mushinga wa bungi kutudi. Bu muvua Babulona wa kale muikale nsangilu wa bilele bibi bia ntendelelu wa dishima, udi muakanyine kuikala tshimfuanyi tshia nsangilu wa bitendelelu bia dishima bia buloba bujima. Mu mukanda wa Buakabuluibua, mbaleje nsangilu eu wa mashimi bu ndumba udi wela mashi a bantu panshi, udibu babikila ne: “Babulona Munene.” (Buakabuluibua 17:5) Bu mudiye kayi musue kuteleja malu onso adibu bamudimuija nawu pa bidi bitangila malongesha ne bilele biende bia dishima bidi bipendesha Nzambi, Babulona Munene udi ukengesha aba badi bayisha bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi. Anu bu bena mu Yelushalema ne mu Yuda kale, bashadile bena Kristo bela manyi ba lulamatu bavua bushuwa mu bupika mu “Babulona Munene” pavua dibakengesha kudi balombodi ba bitendelelu dimanyike mudimu wa diyisha Bukalenge mu 1918.
26. (a) Mmunyi muakakuluka “Babulona Munene” mu 1919? (b) Ndidimuija kayi ditudi ne bua kuteleja ne kumanyisha bantu bakuabu?
26 Kadi diakamue “Babulona Munene” e kukuluka! Wakakuluka kakuyi mutoyi, anu muvua Babulona wa kale mukuluke kakuyi mutoyi mu 539 K.B.B. Kadi dikuluka edi dia mu tshimfuanyi divua padi dinyangakaje bintu. Diakenzeka mu 1919 bikondo bietu ebi pakapatuka bantu ba Yehowa mu bupika bua Babulona ne Nzambi kubanyishaye. Katshia anu dîba adi, “Babulona Munene” kavua kabidi ne bukokeshi ku mutu kua bantu ba Nzambi to, ne bakamuela patoke bu muena mashimi udi kayi kueyemena. Babulona wakadishinda kayi mua kujuka kabidi to, ne kabutu kende ka ndekelu kakadi pabuipi. Ke bualu kayi basadidi ba Yehowa badi bambuluila bantu didimuija edi ne: ‘Bantu banyi, nulopoke munkatshi muende, bua nuenu kanuikadi ne buobumue nende mu malu mabi ende.’ (Buakabuluibua 18:4) Udi muangate didimuija edi ne mushinga anyi? Udiku udimanyisha bantu bakuabu anyi?g
27, 28. (a) Mbulelela kayi bua mushinga buvua Danyele kayi mupue muoyo? (b) Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yehowa ukadi pa kubutula bantu babi badiku lelu’eu?
27 Nenku, tshifundu tshidi ku tshimanu lelu, kadi ki mbua “Babulona Munene” nkayende to. Vuluka bulelela bua mushinga budi mu mukanda wa Danyele: Yehowa udi Mukalenge Mutambe Bunene. Anu yeye nkayende ke udi ne bukenji bua kujadika mukokeshi ku mutu kua bantu. (Danyele 4:17, 25; 5:21) Tshintu tshionso tshidi tshibengangana ne majinga a Yehowa netshibutuke. Nkushale anu mutantshi mukese patupu bua Yehowa kubutulaye baluishi bende. (Habakuka 2:3) Bua Danyele, bualu ebu buakakumbana ndekelu wa bionso pakavuaye ne bidimu lukama. Nunku wakamona muvua Yehowa mumbushe bukokeshi bua bukole, buvua buikale bukengesha bantu ba Nzambi katshia ku buana bua Danyele.
28 Kudi bijadiki bikole bidi bileja ne: Yehowa Nzambi mmushikike Mukokeshi wa bantu mu nkuasa wa bukalenge mu diulu. Bantu ba pa buloba badi bapetula Mukalenge eu ne baluisha bukokeshi buende, etshi ke tshimanyinu tshia se: mu katupa kîpi emu Yehowa neabutule baluishi bonso ba Bukalenge buende. (Musambu 2:1-11; 2 Petelo 3:3-7) Udiku wenza malu mumanye bua se: bikondo bietu ebi bidi bilomba mitalu ne dieyemena Bukalenge bua Nzambi anyi? Biwikala wenza nanku, udi mupete dilongesha didi mu muyuki wa tshifundu tshia ku tshimanu!
[Mêyi adi kuinshi]
a Mu mifundu kampanda ya kale, Mukalenge Kolesha wakamba bua Beleshasâ ne: “Mbateke muntu mutebelele [mukokeshi] wa ditunga diende.”
b Nansha diumvuija edi dia mu muyuki wa Danyele ndimueneke dikale dilelela. Balongi ba bishadile bia ku bintu bia kale mbasangane ne: bimanu bia nzubu wa mukalenge wa mu Babulona wa kale bivua bienza ne madioto mashinguila.
c Malu a majimbu a bena Babulona ke avua pamu’apa mavuije kabidi tshishima etshi muanda uvua ukuatshisha buôwa bikole. Mukanda mukuabu udi wamba ne: “Tudi tumona ne: pa kumbusha ditendelela nzambi ya bungi, bena Babulona bavua badifile bikole mu malu a nyuma mibi, ke bualu kayi masambila ne mêyi a kubipata nabi adi ne muaba munene mu mikanda yabu ya malu a ntendelelu.”—Babylonian Life and History.
d Tshikandakanda tshikuabu tshidi tshiamba ne: “Bamanyi bapiluke ba mu Babulona bavua ne mikanda binunu ne binunu ya bimanyinu bia malu avua amanyisha njiwu. . . . Pakabambila Beleshasâ bua bamuleje tshivua miaku ya ku tshimanu ayi yumvuija, kakuyi mpata, bena meji ba mu Babulona bakanyemena ku mikanda eyi ya malu a bimanyinu. Kadi kayakambuluisha ku tshintu nansha tshimue.”—Biblical Archaeology Review.
e Bafundi ba nkonga-miaku badi bamba ne: muaku udibu bafunde muaba eu ne: “kulubakana” udi uleja mutoyi mukole, bienze anu bu se: kuvua tshimvundu mu tshibilu atshi.
f Mu tshiena-Alama “ou” uvua tshikuatakajilu “ne.”
g Bala mukanda wa Buakabuluibua—Nkomenu wabu munene ukadi pabuipi! mu dibeji dia 205-71, mupatula kudi Bantemu ba Yehowa.
MMALU KAYI AUDI MUMVUE?
• Mmunyi muakakosekela difesto dia Beleshasâ munkatshi butuku bua mu dia 5 bua kutshia mu dia 6 Kasuamansense 539 K.B.B.?
• Ndijingulula kayi diakafilabu bua tshifundu tshia ku tshimanu?
• Mmulayi kayi uvua utangila dikuluka dia Babulona uvua ukumbana pavua difesto dia Beleshasâ dienda dienzeka?
• Mmushinga kayi udi nawu muyuki wa tshifundu tshia ku tshimanu mu matuku etu aa?
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji 98]
[Tshimfuanyi dibeji dijima mu dibeji 103]