TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE tshia Watchtower
TSHIBUTSHILU TSHIA MIKANDA TSHIA KU ENTERNETE
tshia Watchtower
Tshiluba
  • BIBLE
  • MIKANDA
  • BISANGILU
  • “Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya”
    Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula
    • Yehezekele wendela mu musulu eku muntu udi ne tshimuenekelu tshia tshiamu tshia mitaku umutangila ku muelelu wa musulu au.

      NSHAPITA WA 19

      “Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya”

      YEHEZEKELE 47:9

      LUNGENYI LUNENE: Muvua tshikena kumona tshia musulu uvua ufumina ku ntempelo tshikumbane kale, muditshi tshikumbana lelu, ne muakumbanatshi kumpala eku

      1, 2. Bilondeshile Yehezekele 47:1-12, ntshinyi tshivua Yehezekele mumone? Tshivua tshimulongeshe tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

      YEHEZEKELE udi umona mu tshikena kumona tshia ntempelo tshintu tshikuabu tshidi tshikemesha etshi: kudi kasulu kadi kapueka kafumina mu muaba munsantu. Anji fuanyikijabi Yehezekele wenda ulonda kasulu ka mâyi matoke zezeze aku! (Bala Yehezekele 47:1-12.) Mâyi au adi afumina ku tshibuelelu tshia muaba munsantu; pashishe apitshila mu lubanza lua ntempelo pabuipi ne tshiibi tshidi ku est. Muanjelu udi ulombola Yehezekele pambelu pa ntempelo bua kupima bule padibu benda baya. Muanjelu au udi wambila Yehezekele misangu ne misangu bua kupitshila mu mâyi, pashishe muprofete udi umona ne: mâyi au adi enda abanda ne lukasa, katantshi aka adi alua ne nkuaka mukole bua kusabuka anu yeye mudielamu ne mowele.

      2 Yehezekele udi umona musulu au udiela mu Mbuu mufue, wondapa mukele udimu, ufululula mâyi mafue muaba wonso udiwu asambakanangana, ne uwula tente ne mishipa. Udi umona kabidi ku mielelu yonso ya musulu au mitshi ya bungi ya mishindu mishilashilangane yenda ikola. Ku ngondo ne ku ngondo idi ikuama bisumbu bia bimuma bia kudia, ne mabeji ayi adi ambuluisha bua luondapu. Muoyo wa Yehezekele uvua ne bua kuikala muwule tente ne ditalala ne ditekemena bua bintu bionso bivuaye umona abi. Kadi ntshinyi tshidi tshitupa tshia tshikena kumona tshia ntempelo etshi tshiumvuija bua Yehezekele ne bua bantu bavuabu baye nabu mu bupika abu? Tshidi tshiumvuija tshinyi buetu lelu?

      Ntshinyi tshivua tshikena kumona tshia musulu tshiumvuija bua bantu bavuabu baye nabu mu bupika?

      3. Bua tshinyi bena Yuda ba tshikondo tshia kale kabavua bangate tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu anu muvuatshi amu to?

      3 Bena Yuda ba kale kabavua bushuwa bangate tshikena kumona tshia musulu atshi anu muvuatshi amu to. Kadi mêyi a buprofete a Yehezekele au avua mua kuikala mabavuluije mêyi makuabu a buprofete a diakajilula avuabu bafunde kudi muprofete Yoele pamuapa kukavua bidimu bipite pa 200. (Bala Yoele 3:18.) Pavua bena Yuda bavuabu bakuate mu Babilona babala mêyi a Yoele mamba ku nyuma au, kabavua batekemene ne: mikuna minene miena dîna eyi ivua mua ‘kumatshisha mvinyo mushême’ anyi mikuna mikese ivua mua ‘kupuekesha mabele’ to; peshi bela meji ne: mushimi wa mâyi uvua mua kufumina “mu nzubu wa Yehowa” nansha. Bia muomumue, bena Yuda bavuabu bakuate abu bavua pamuapa bajingulule ne: mukenji wa buprofete wa tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu kawuvua wa kuangata anu muvuawu amu to.a Kadi mmukenji kayi uvua Yehowa musue kubapesha? Mifundu idi ileja malu manene adi atuambuluisha bua kumvua bimpe bimue bitupa bia tshikena kumona etshi. Kadi netukonkonone anu malu asatu a mu tshikena kumona etshi adi atujadikila mudi Nzambi mutunange.

      Musulu.

      KAZUBU KA 19A: Misulu ya mabenesha a kudi Yehowa

      4. a) Musulu wa mu tshikena kumona tshia Yehezekele uvua mua kuikala musake bena Yuda bua kutekemena mabenesha kayi a kudi Yehowa? b) Bua tshinyi mushindu udi Bible utela miaku bu mudi “musulu” ne “mâyi” udi utujadikila ne: Yehowa neabeneshe bantu bende? (Tangila kazubu ka “Misulu ya mabenesha a kudi Yehowa.”)

      4 Musulu wa mabenesha. Bible utu misangu ya bungi wakula bua misulu ne mâyi bua kuleja mabenesha a kudi Yehowa. Yehezekele uvua mumone musulu wa nanku ufumina ku ntempelo, nunku tshikena kumona atshi tshivua mua kuikala tshileja bantu ba Nzambi ne: mabenesha a kudi Yehowa avua mua kubapuekela anu pavuabu balamata ntendelelu mukezuke. Mmabenesha kayi au? Bakuidi bavua ne bua kubalongesha kabidi malu a Nzambi. Bavua mua kuikala batuishibue ne: Nzambi uvua ne bua kubabuikidila mpekatu yabu bua milambu ivuabu ne bua kulua kufila ku ntempelo. (Yeh. 44:15, 23; 45:17) Nunku, bavua mua kulua kabidi bakezuke, bienze anu bu ne: bavua baboweshe mâyi matoke a kazeze avua afumina ku ntempelo.

      5. Mmunyi mudi tshikena kumona tshia musulu tshiambuluisha bua kubenga kuikala kusamisha mutu bua kumanya bikalaku mabenesha makumbane bua bantu bonso?

      5 Mabenesha avuaku mua kukumbana bantu bonso anyi? Tshikena kumona tshidi tshiambuluisha bua kubenga kusamisha mutu bualu tshidi tshileja mudi mâyi malue male mu tshishima, mmumue ne: kasulu kakese aku kadi kadiunda kalua mâyi a nkuaka mukole padiku kapueka mu ntanta wa kilometre mitue ku ibidi patupu. (Yeh. 47:3-5) Bena Yuda bavua bapingana mu ditunga diabu bavua ne bua kuvulangana bikole, nansha nanku mabenesha a kudi Yehowa avua ne bua kubakumbajila majinga abu onso. Musulu wa mu tshikena kumona atshi udi uleja mabenesha bungi kabuyi kubala!

      6. a) Mmulayi kayi uvua ukolesha uvua mu mêyi a buprofete a mu tshikena kumona etshi? b) Tshikena kumona atshi tshivua tshifila kabidi didimuija kayi? (Tangila dimanyisha.)

      6 Mâyi adi afila muoyo. Yehezekele udi umona mu tshikena kumona musulu upueka udiela mu Mbuu Mufue, upeshilulula bintu bia bungi bidimu muoyo. Mona ne: mâyi avua mapeshilule mishipa ya bungi ya mishindu mishilashilangane muoyo idi mifuanangane ne idi mu Mbuu Munene anyi Mbuu wa Mediterane. Kuvua mene mudimu wa diloba uvua wenzeka bimpe ku muelelu kua Mbuu Mufue pankatshi pa bimenga bibidi bivua pamuapa bishilangane ku ntanta mule bikole. Muanjelu wakamba ne: “Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya.” Mbuena kuamba ne: mâyi avua afumina mu nzubu wa Yehowa avua afika miaba yonso ivua Mbuu Mufue au anyi? Tòo. Muanjelu uvua mumvuije ne: mâyi adi afila muoyo au kaavua mua kufika mu imue miaba ya bisense nansha. Miaba ayi bavua ‘bayilekeele mukele.’b (Yeh. 47:8-11) Nunku mêyi a buprofete aa avua aleja mulayi uvua ujadikila bantu ba Nzambi ne: ntendelelu mukezuke uvua ne bua kubapeshilula muoyo ne bavua ne bua kutanta. Kadi mêyi au avua afila kabidi didimuija dia ne: ki mbonso bavua ne bua kuitaba mabenesha a kudi Yehowa peshi kuondopibua to.

      7. Mitshi ya mu tshikena kumona idi ku mielelu ya musulu ivua mijadikile bena Yuda bavuabu bakuate tshinyi?

      7 Mitshi bua biakudia ne luondapu. Netuambe tshinyi bua mitshi yonso ivua ku mielelu ya musulu au? Ivua ilengeja bulenga bua tshikena kumona atshi. Kadi ivua ne diumvuija dikuabu. Yehezekele ne bena mu ditunga diabu bavua bushuwa basanke bikole pavuabu bela meji bua bisumbu bia bimuma bimpe bivua bikuama ku mitshi ayi ngondo yonso. Tshikena kumona tshimpe atshi tshivua tshibajadikile kabidi ne: Yehowa uvua ne bua kubadiisha mu nyuma. Tshinyi tshikuabu? Mona ne: mabeji a mitshi ayi avua ne bua ‘kuambuluisha bua luondapu.’ (Yeh. 47:12) Kupita bionso, Yehowa uvua mumanye ne: bantu bavua bapingane bafumina mu bupika abu bavua dijinga ne luondapu lua mu nyuma ne uvua mubalaye bua kubapeteshalu. Tuvua bakonkonone mushindu uvuaye muenze nanku mu nshapita wa 9 wa mukanda eu uvua wakula bua mêyi a buprofete a dijadikulula ntendelelu mukezuke.

      8. Ntshinyi tshidi tshileja ne: tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua ne bua kukumbana mu mushindu mualabale?

      8 Kadi anu mutuvua bamone kabidi mu nshapita wa 9, bena Yuda bavua bafume mu bupika abu bakamona anu dikumbana dia malu makese avua mu mêyi a buprofete au. Bobu nkayabu ke bavua benze bua mêyi au kaakumbanyi onso mu kabujima kawu to. Mmunyi muvua Yehowa mua kubabenesha patshivuabu eku batungunuka ne kuenza malu mabi, babenga kutumikila, ne balengelula ntendelelu mukezuke misangu ne misangu? Malu mabi avuabu benza avua anyingalaja bena lulamatu ne abatekesha mu mikolo. Kadi batendeledi ba Yehowa ba lulamatu bavua bamanye ne: milayi yende kayitu ipanga kukumbana to; itu ikumbana anu kukumbana. (Bala Yoshua 23:14.) Tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua ne bua kukumbana mu mushindu mualabale tshikondo kampanda. Ntshikondo kayi atshi?

      Musulu au udi upueka lelu!

      9. Ntshikondo kayi tshivua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshikumbane mu mushindu mualabale?

      9 Anu mutuvua bamone mu nshapita wa 14 wa mukanda eu, tshikena kumona tshia Yehezekele tshia ntempelo tshidi tshikumbana mu mushindu mualabale “ku ndekelu kua matuku,” tshikondo tshidi ntendelelu mukezuke mubandishibue bikole kupita kumpala. (Yesh. 2:2) Mmu ngumvuilu kayi mudi tshitupa tshia tshikena kumona tshia Yehezekele etshi tshikumbana lelu?

      10, 11. a) Mmabenesha kayi adi atupuekela bu musulu lelu? b) Mmunyi mudi mabenesha a kudi Yehowa apueka bu mâyi bua kukumbaja majinga adi enda avula mu matuku a ku nshidikilu aa?

      10 Musulu wa mabenesha. Mâyi adi afumina mu nzubu wa Yehowa adi atuvuluija mabenesha kayi atudi tupeta lelu? Bushuwa adi atuvuluija malu onso adi atuambuluisha bua kuikala ne makanda mimpe a mu nyuma. Bualu bua mushinga budi ne: Yehowa udi utubuikidila mpekatu yetu ku diambuluisha dia mulambu wa Kristo udi upikula. Malu malelela a mu Dîyi dia Nzambi adi anu bu mâyi adi afila muoyo ne akezula. (Ef. 5:25-27) Mmunyi mudi mabenesha aa apueka bu mâyi matuku etu aa?

      11 Mu 1919, kuvua anu batendeledi ba Yehowa binunu bikese, ne bavua basanka bikole bua malu malelela a mu Bible avuabu babumvuija. Mu bidimu biakalonda, bakatungunuka ne kuvula. Lelu bantu ba Nzambi mbapite pa miliyo 8. Mâyi makezuke a bulelela adiku atungunuka ne kupueka anyi? Eyowa. Badi batumvuija malu malelela a mu Bible a bungi menemene. Bidimu lukama bidi bishale ebi, bantu ba Nzambi mbapete Bible, mikanda, bibejibeji, broshire ne trakte miliyare ya bungi bipueka anu bu musulu wa mâyi. Anu bu musulu uvua Yehezekele mumone mu tshikena kumona atshi, mâyi makezuke a bulelela adi apueka bikole bua kukumbaja dijinga dinene didi nadi bantu badi basue kumanya Nzambi pa buloba bujima. Kukadi bidimu bia bungi bitudi tupatula mikanda idi yumvuija malu a mu Bible pa mabeji. Lelu, mikanda eyi idi mu site wa jw.org mu miakulu mipite pa 900. Mmushindu kayi udi mâyi a bulelela ambuluisha bantu badi bakaje muoyo wabu bimpe?

      12. a) Mmunyi mudi mukenji wa bulelela mupeshilule bantu muoyo ne mubondope? b) Ndidimuija kayi dimpe didi mu tshikena kumona atshi didi ditutangila petu lelu? (Tangila kabidi dimanyisha.)

      12 Mâyi adi afila muoyo. Muanjelu uvua muambile Yehezekele ne: “Tshintu tshionso netshikale ne muoyo muaba wonso udi kasulu aku kaya.” Anji elabi meji bua mudi mukenji wa bulelela muambuluishe bonso badi babuele mu ditunga dietu dia mu nyuma diasulula. Malu malelela a mu Bible mmalenge mioyo ya bantu miliyo ya bungi ne mabambuluishe bua kukolesha ditabuja diabu kudi Yehowa. Kadi tshikena kumona atshi tshivua tshidimuija kabidi bimpe ne: ki mbonso bitabe bulelela to. Anu bu miaba ya lunteke ne ya bisense ya mu Mbuu Mufue ivua Yehezekele mumone ayi, kudi bantu badi bapapishe mioyo yabu, babenga kuitaba bulelela ne kubutumikila.c Tuenzayi bua bualu bua nanku kabutufikidi nansha!​—Bala Dutelonome 10:16-18.

      13. Mmalongesha kayi atudi tupetela ku mitshi ya mu tshikena kumona atshi lelu?

      13 Mitshi bua biakudia ne luondapu. Tudiku mua kupetela malongesha adi atukankamija lelu ku mitshi ya mu tshikena kumona idi ku mielelu ya musulu anyi? Eyowa. Vuluka ne: mitshi ayi ivua ikuama bisumbu bia bimuma bimpe ngondo yonso, ne mabeji ayi avua ambuluisha bua luondapu. (Yeh. 47:12) Idi ituvuluija ne: Nzambi utudi tuenzela mudimu ke udi utudiisha mu nyuma ne utondopa mu mushindu mutambe buimpe. Bena panu lelu badi basama ne kabena bumvua malu malelela a mu Bible to. Kadi anji ela meji bua bintu bidi Yehowa utupesha. Ukadiku mubale tshiena-bualu kampanda tshia mu bibejibeji bietu, muimbe musambu wa ndekelu mu mpuilu anyi mu mpungilu, peshi mutangile filme anyi ndongamu wa TV wa jw, ne ku ndekelu mudiumvue mubeneshibue bua mudibi bikoleshe malanda ebe ne Yehowa anyi? Tudi tudiishibua bimpe be! (Yesh. 65:13, 14) Biakudia bietu bia mu nyuma bidiku bienza bua tuikale bashindame mu nyuma anyi? Mibelu yonso itudi tupeta idi miangatshila mu Dîyi dia Nzambi idi ituambuluisha bua kuepuka mpekatu bu mudi dienda masandi, lukuka ne dipanga dia ditabuja. Yehowa mmulongolole malu bua kuambuluisha bena Kristo bua kutantamena masama a mu nyuma adi afikisha ku dienza mpekatu munene. (Bala Yakobo 5:14.) Anu muvua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia mitshi tshileje, Nzambi mmutubeneshe bikole.

      14, 15. a) Ndilongesha kayi ditudi tupetela ku miaba ya mu bisense ya mu tshikena kumona tshia Yehezekele ivua kayiyi miondopibue? b) Musulu wa mu tshikena kumona tshia Yehezekele udi utuambuluisha lelu mushindu kayi?

      14 Miaba ya lunteke ivua kayiyi miondopibue kudi mâyi a musulu au idi itulongesha bualu kampanda. Katuena ne bua kubenga musangu nansha umue bua mabenesha a kudi Yehowa atupuekele bu mâyi mu nsombelu wetu to. Nebikale bibi bitambe tuetu bashale katuyi bondopibue anu bu bantu ba bungi badi mu bulongolodi budi busama ebu. (Mat. 13:15) Kadi tudi ne disanka dia bungi bua mudi musulu wa mabenesha au utuambuluisha. Patudi tunua mâyi makezuke a bulelela bua mu Dîyi dia Nzambi ne muoyo mujima, tuyisha bakuabu bulelela abu, tulonda buludiki buimpe butudi tupeta, busambi ne diambuluisha dia kudi bakulu badi mupika wa lulamatu mulongeshe, tudi mua kutuma meji etu ku tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu atshi. Musulu au udi ufila muoyo ne luondapu muaba wonso udiwu uya!

      15 Mmunyi muakumbana tshikena kumona tshia musulu kumpala eku? Anu mutuabimona, musulu au newupueke mu mushindu mualabale mu Mparadizu utudi bindile.

      Tshikala tshikena kumona ne bua kumvuija mu Mparadizu

      16, 17. a) Mmunyi muikala mâyi a muoyo ne bua kupueka mu mushindu mualabale mu Mparadizu? b) Musulu wa mabenesha newutuambuluishe mu Mparadizu mushindu kayi?

      16 Fuanyikijabi wewe mu Mparadizu, munyunguluka kudi balunda ne bena mu dîku mu disanka divule. Paudi wenda ulonga tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu etshi, tshidi mua kukuambuluisha bua kudimona mu Mparadizu bipepele. Mushindu kayi? Tukonkononayi kabidi malu asatu a mu tshikena kumona atshi adi aleja mudi Yehowa mutunange.

      17 Musulu wa mabenesha. Musulu wa mu tshimfuanyi eu newupueke mu mushindu wa pa buawu mu Mparadizu bualu mabenesha au kaakuikala anu a mu nyuma to, kadi neikale kabidi a ku mubidi. Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Yezu, Bukalenge bua Nzambi nebuambuluishe bena lulamatu bua kupeta mabenesha adi tshia kupikulangana natshi tshipetesha mu mushindu mualabale. Nebalue bapuangane ku kakese ku kakese. Kakuakuikala kabidi masama, badoktere, baminganga, mpitadi, anyi kutula kua makuta bua kudiondopisha to. Mâyi a muoyo au neapuekele miliyo ya bantu bapanduka ku Armagedone, mmumue ne: “musumba munene wa bantu,” badi bafumina mu “dikenga dinene.” (Buak. 7:9, 14) Kadi dipueka dia musulu wa mabenesha au nedianji kutukemesha, kadi pabi nedikale anu dikese patudi tufuanyikija ne tshialua kuenzeka pashishe. Anu mudi tshikena kumona tshia Yehezekele tshileje, musulu au newupueke mu mushindu mualabale bua kukumbajila bantu majinga abu manene.

      Bana ne bantu badi ne makanda a mubidi mimpe benza mudimu ne basanka mu Mparadizu. Musulu upueka muaba udi bantu basombele.

      Mu Mparadizu, musulu wa mabenesha newuvuije muntu yonso nsonga udi ne makanda a mubidi mimpe (Tangila tshikoso tshia 17)

      18. Mmu ngumvuilu kayi muikala “musulu wa mâyi a muoyo” ne bua kulua mâyi a nkuaka mukole mu bidimu tshinunu?

      18 Mâyi adi afila muoyo. Mu bidimu tshinunu, “musulu wa mâyi a muoyo” newulue mâyi a nkuaka mukole. (Buak. 22:1) Bantu ntunda ne ngenena nebabishibue ku lufu ne nebapete mushindu wa kushala ne muoyo kashidi mu Mparadizu. Mu mabenesha a kudi Yehowa atudi tupeta ku diambuluisha dia Bukalenge buende nemuikale kabidi dibishibua dia bantu bungi kabuyi kubala ku lufu, bantu bavua kabayi ne bukole mu lupuishi. (Yesh. 26:19) Kadi bonso babishibua nebashale ne muoyo kashidi anyi?

      19. a) Ntshinyi tshidi tshileja ne: nekuikale mâyi mapiamapia a bulelela bua Nzambi mu Mparadizu? b) Mmu ngumvuilu kayi muikala bamue bantu ‘balekeela mukele’ kumpala eku?

      19 Muntu yonso udi ne bua kusungula. Mu Mparadizu netutungunuke ne kupeta mâyi a bulelela adi afumina kudi Yehowa. Mu mâyi au nemuikale mivungu mipiamipia idi ne malongesha mapiamapia atuikala ne bua kulonga ne malu mapiamapia a kulonda. Kabienaku bitusankisha patudi tuela meji bua malu mimpe au anyi? Nansha nanku, bamue bantu nebabenge bua kulonda malongesha mapiamapia au, ne nebasungule bua kubenga kutumikila Yehowa Nzambi. Mu bidimu tshinunu, bakuabu nebatombokele Nzambi, kadi kabakunyanga ditalala dikala mu Mparadizu to. (Yesh. 65:20) Mbimpe tuvuluke tshikena kumona tshia Yehezekele, ne tuele meji bua miaba ya bitotshi ivua mâyi kaayi mafike, ivuabu ‘balekeele mukele.’ Netshikale dipanga lungenyi bua bantu babenga ku bukole bua kunua mâyi a muoyo a mushinga mukole au! Panyima pa bidimu tshinunu, bantomboji bonso nebikale ku luseke lua Satana. Bonso babenga bukokeshi buakane bua Yehowa nebapete difutu dia muomumue, mmumue ne: lufu lua kashidi.​—Buak. 20:7-12.

      20. Ntshinyi tshidi Nzambi mulongolole bua kutuambuluisha mu bidimu tshinunu tshidi tshituvuluija mitshi ivua Yehezekele mumone?

      20 Mitshi bua biakudia ne luondapu. Yehowa ki mmusue bua muntu nansha umue wa kutudi apangile muoyo wa kashidi to. Bua kutuambuluisha bua kulamata ku muoyo wa mushinga udiye ufila eu, neenze kabidi bua kuikale malu malongolola bimpe anu bu muvua mitshi ivua Yehezekele mumone ayi. Mu Mparadizu, Yehowa neafile mabenesha a ku mubidi ne a mu nyuma. Mu diulu, Yezu Kristo ne bantu 144 000 nebakokeshe nende bu bakalenge bua bidimu tshinunu. Anu bu bakuidi, Yezu ne bakokeshi nende 144 000 nebapeteshe bantu masanka ku diambuluisha dia mulambu wa Kristo udi upikula, benza bua bena lulamatu balue bapuangane. (Buak. 20:6) Kulongolola luondapu lua ku mubidi ne lua mu nyuma elu kudi kutuvuluija mitshi ivua Yehezekele mumone ku mielelu ya musulu, ivua ikuama bimuma bimpe bia kudia ne ivua mabeji ayi ambuluisha bua luondapu. Tshikena kumona tshia Yehezekele tshidi tshipetangana ne mêyi makuabu mimpe a buprofete avua mupostolo Yone mufunde. (Bala Buakabuluibua 22:1, 2.) Mabeji a mitshi ivua Yone mumone avua “bua kuondopa nawu bisamba.” Mudimu wa buakuidi wikala bantu 144 000 ne bua kuenza newupeteshe bena lulamatu bungi kabuyi kubala mabenesha.

      Kasulu kakese kalua mâyi a nkuaka mukole, anu muvua Yehezekele mumone.

      KAZUBU KA 19B: Kasulu kakese kalua mâyi a nkuaka mukole!

      21. Mmunyi mudi kuelangana meji a tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu kukuambuluishe? Ntshinyi tshituamona mu nshapita udi ulonda? (Tangila kazubu ka “Kasulu kakese kalua mâyi a nkuaka mukole!”)

      21 Paudi wela meji a tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu, muoyo webe kawenaku muwule tente ne ditalala ne ditekemena anyi? Bikondo bia malu mimpe mbituindile kumpala eku! Nanku anji elabi meji: kukadi bidimu binunu bia bungi bidi Yehowa mutumanyishe mêyi a buprofete a bungi bua tudianjile kumona mu lungenyi muikala Mparadizu, utulomba ne bulenga buonso bua kubuelamu bua kumona muikala milayi yonso ya buprofete ayi ikumbana too ne mu katoba. Neubuelamu anyi? Udi mua kudiebeja biwikala ne muaba mu Mparadizu. Tumonayi mu nshapita udi ulonda mudi mvese ya ndekelu idi yakula bua mêyi a buprofete a Yehezekele itujadikila bualu ebu.

      a Bualu bukuabu, bena Yuda bavua mu Babilona abu bavua bavuluka muvua ditunga diabu, bavua pamuapa bamanye ne: musulu au kawuvua musulu wetu muena dîna eu to, bualu uvua utuadijila dipueka diawu ku ntempelo pa mukuna mutumbuke bikole uvua kawuyi nanshaku muaba udibu baleja au to. Kabidi, tshikena kumona atshi tshidi mua kuikala tshiumvuija ne: musulu au uvua upueka buludiludi kakuyi tshidi tshiwukanda too ne mu Mbuu Mufue, bualu bukuabu buvua kabuyi mua kuenzeka kuoku aku to.

      b Bamue bafundi badi bamona bualu ebu bu buimpe bamba ne: kupatula mukele mu mâyi bua kulua kuwela mu bintu bua kabinyanguki mmudimu uvua upetesha makuta uvuabu benza bikole mu tshitupa tshia Mbuu Mufue. Kadi mona ne: bualu budi mu tshikena kumona budi buleja patoke ne: mâyi a mu bisense au ‘kaakondopibua to.’ Mâyi au avua ashala kaayi ne muoyo, anyi kaayi mondopibue, bualu mâyi adi afila muoyo avua afumina mu nzubu wa Yehowa kaavua mabuelamu to. Nunku, mu bualu ebu, bidi bimueneka ne: padi Bible utela mukele wa mâyi a mu bisense abi kena uwutela mu buimpe to.​—Mis. 107:33, 34; Yel. 17:6.

      c Mu lungenyi lua muomumue, mona mudi tshilejilu tshia Yezu tshia kapamba tshipetangana ne bualu ebu. Bavua bakuate mishipa ya bungi mu kapamba, kadi yonso kayivua “mimpe” to. Bavua ne bua kuimansha ivua kayiyi mikumbane. Yezu wakadimuija ne: nekulue tshikondo kampanda tshikala ba bungi badi babuela mu bulongolodi bua Yehowa ne bua kupangila lulamatu.​—Mat. 13:47-50; 2 Tim. 2:20, 21.

      MUDI NTENDELELU MUKEZUKE UKUTANGILA

      1. Mmunyi muvua tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu tshikumbane ku kale?

      2. Mmu mushindu kayi utudi tumona dikumbana dia tshikena kumona atshi lelu?

      3. Mmunyi muikala tshikena kumona tshia Yehezekele tshia musulu mua kupueka mu mushindu mualabale mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu bua Kristo?

  • ‘Nuabanye ditunga bu bumpianyi’
    Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula
    • Musulu upueka udiela mu mbuu, munyunguluka kudi ditunga didibu ne bua kuabanya.

      NSHAPITA WA 20

      ‘Nuabanye ditunga bu bumpianyi’

      YEHEZEKELE 45:1

      LUNGENYI LUNENE: Tshidi diabanya dia ditunga diumvuija

      1, 2. a) Mmalu kayi a kulonda avua Yehowa muambile Yehezekele? b) Nkonko kayi ituandamuna?

      YEHEZEKELE udi ufuma ku dimona tshikena kumona tshidi mua kuikala tshimuvuluije tshikondo tshia Mose ne Yoshua kukadi bidimu bitue ku 900. Tshikondo atshi, Yehowa wakaleja Mose mikalu ya Buloba Bulaya, panyima pa matuku, kuambilaye Yoshua muvuabu ne bua kuabanyina bisa bia Isalele buloba abu. (Nom. 34:1-15; Yosh. 13:7; 22:4, 9) Mpindieu mu tshidimu tshia 593 K.Y., Yehowa udi wambila Yehezekele ne bena Yuda bavuabu bakuate bua kuabanyina kabidi bisa bia Isalele Buloba Bulaya.​—Yeh. 45:1; 47:14; 48:29.

      2 Tshikena kumona atshi tshivua ne mukenji kayi uvua utangila Yehezekele ne bena Yuda bavuabu bakuate abu? Bua tshinyi tshidi tshikankamija bantu ba Nzambi lelu? Netshikumbanaku mu mushindu mualabale kumpala eku anyi?

      Malu anayi adi akankamija adi mu tshikena kumona etshi

      3, 4. a) Mmilayi kayi inayi ya mu tshikena kumona tshia ndekelu tshia Yehezekele ivua itangila bena Yuda bavuabu bakuate? b) Mu nshapita eu, netuakule bua mulayi kayi?

      3 Tshikena kumona tshia ndekelu tshia Yehezekele ntshienza ne nshapita tshitema ya mu mukanda wende. (Yeh. 40:1–48:35) Tshivua tshijadikila bena Yuda bavuabu bakuate milayi inayi ivua itangila tshisamba tshia Isalele tshiakajilula. Mmilayi kayi ayi? Wa kumpala, bavua ne bua kujadikilula ntendelelu mukezuke ku ntempelo wa Nzambi. Muibidi, bakuidi ne balami bakane bavua ne bua kulombola tshisamba tshiakajilula. Muisatu, bavua ne bua kuabanyina bantu bonso bavua bapingana mu Isalele bitupa bia maloba. Muinayi, Yehowa uvua ne bua kuikala nabu, usomba kabidi munkatshi muabu.

      4 Mu nshapita wa 13 ne wa 14 ya mukanda eu, tuvua bamone muvua milayi ibidi ya kumpala eyi mikumbane, mmumue ne: dijadikulula ntendelelu mukezuke ne dilombola malu kudi balami bakane. Mu nshapita eu, netuakule nangananga bua mulayi muisatu udi utangila diabanya dia buloba bu bumpianyi. Mu nshapita udi ulonda, netuakule bua mulayi udi uleja muvua Yehowa ne bua kuikala ne bantu bende.​—Yeh. 47:13-21; 48:1-7, 23-29.

      “Buloba ebu, . . . mbanupeshabu nuenu bu bumpianyi”

      5, 6. a) Mbuloba kayi buvuabu ne bua kuabanya mu tshikena kumona tshia Yehezekele? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.) b) Tshikena kumona tshia diabanya dia bitupa bia maloba tshivua ne tshipatshila kayi?

      5 Bala Yehezekele 47:14. Mu tshikena kumona, Yehowa udi utuma ntema ya Yehezekele ku tshitupa tshia buloba tshivua ne bua kulua bu “budimi bua Edene” mu katantshi kakese. (Yeh. 36:35) Pashishe Yehowa wakamba ne: “Ebu ke buloba buwapesha bisamba 12 bia Isalele bu buloba bua bumpianyi.” (Yeh. 47:13) “Buloba” buakajilula bua Isalele buvua bena Yuda bavuabu bakuate ne bua kupingana ke buvuabu ne bua kuabanyangana. Bualu bukuabu, anu mudibu bumvuije mu Yehezekele 47:15-21, Yehowa wakatungunuka ne kuleja too ne mu katoba mikalu ya buloba abu bujima.

      6 Tshikena kumona tshia diabanya dia ditunga tshivua ne tshipatshila kayi? Diumvuija mua kupima bimpe mikalu divua dijadikile Yehezekele ne bena Yuda nende bavuabu bakuate abu ne: bavua ne bua kuakajilula ditunga diabu divuabu banange. Mushindu uvua Yehowa mumvuije kalu ne kalu konso uvua ne bua kuikala mukoleshe bena Yuda bavuabu bakuate abu ku muoyo. Bantu ba Nzambi ba tshikondo tshia kale bavuaku bushuwa bapete ditunga divuabu bababanyine bu bumpianyi anyi? Eyowa.

      Musulu upueka udiela mu mbuu, munyunguluka kudi ditunga didibu ne bua kuabanya.

      7. a) Mmalu kayi avua matuadije mu 537 K.Y.? Adi atuvuluija tshinyi? b) Ndukonko kayi lutuandamuna mu nshapita eu?

      7 Mu 537 K.Y., bidimu bitue ku 56 Yehezekele mumane kumona tshikena kumona, bena Yuda binunu bia bungi bavuabu bakuate bakatuadija kupingana mu buloba bua Isalele, kubupianabu. Malu a dikema a kale aa adi atuvuluija bualu bua muomumue budi bufikile bantu ba Nzambi matuku etu aa. Mu mushindu kampanda, bakababanyina pabu bitupa bia maloba. Mushindu kayi? Yehowa wakenza bua batendeledi bende babuele mu ditunga dia mu nyuma ne badipiane. Bu mudibi nanku, diakajilula Buloba Bulaya bua kale didi ditulongesha malu a bungi adi atangila ditunga diasulula dia bantu ba Nzambi lelu. Kadi kumpala kua tuetu kumona malongesha aa, tuanji tuandamune lukonko elu: “Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: bushuwa lelu kudi ditunga dia mu nyuma?”

      8. a) Ntshisamba kayi tshivua Yehowa mupingaje pa muaba wa tshisamba tshia Isalele wa ku mubidi? b) Ditunga dia mu nyuma anyi Mparadizu ntshinyi? c) Mparadizu eu wakatuadija dîba kayi? Mbanganyi badi basombelamu?

      8 Mu tshikena kumona tshia Yehezekele tshitukadi bakuile kuulu eku, Yehowa wakaleja ne: mêyi a buprofete avua atangila Isalele muakajilula avua ne bua kukumbana mu mushindu mualabale pavua ‘muena mudimu wende Davidi,’ mmumue ne: Yezu Kristo, utuadija kukokesha bu Mukalenge. (Yeh. 37:24) Bualu abu buakenzeka mu 1914 P.Y. Tshikondo atshi, tshisamba tshia Isalele wa mu nyuma tshidi tshienza ne bena Kristo bela manyi a nyuma tshikavua tshipingane pa muaba wa tshia Isalele wa ku mubidi. (Bala Matayi 21:43; 1 Petelo 2:9.) Yehowa kavua mupingaje anu tshisamba tshia Isalele wa mu nyuma pa muaba wa tshisamba tshia Isalele wa ku mubidi to, kadi uvua mupingaje kabidi ditunga dia mu nyuma anyi Mparadizu pa muaba wa ditunga dia Isalele. (Yesh. 66:8) Anu mutukavua bamone mu nshapita wa 17 wa mukanda eu, ditunga dia mu nyuma mmuaba muimpe wa mu nyuma udi ne bukubi peshi muaba wa kuenzela mudimu udi bashadile bela manyi batendelela Yehowa katshia ku 1919. (Tangila kazubu ka 9B, “Bua tshinyi 1919?”) Mu kupita kua bidimu, bantu badi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo pa buloba, mmumue ne: “mikoko mikuabu,” bakatuadija pabu kubuela mu ditunga dia mu nyuma edi. (Yone 10:16) Bu mudi Mparadizu wa mu nyuma utungunuka ne kudiunda bikole lelu, netupete mabenesha a mu Mparadizu eu mu mushindu mualabale panyima pa Armagedone.

      Diabanya buloba bimpe mu bunene bua muomumue

      9. Mmalu kayi a kulonda avua Yehowa muleje too ne mu katoba avua atangila diabanya dia bitupa bia maloba?

      9 Bala Yehezekele 48:1, 28. Yehowa mumane kujadika mikalu ya buloba, wakaleja too ne mu katoba muvuabu ne bua kubuabanyangana. Wakamba ne: bavua ne bua kuabanyina bisa 12 buloba bua bumpianyi bimpe bunene bua muomumue kutuadijila ku nord too ne ku sud. Bavua ne bua kutuadija ne tshisa tshia Dana tshivua ku nord menemene kua ditunga, bajikija ne tshisa tshia Gada tshivua ku mukalu wa ku sud menemene kua ditunga. Tshitupa tshionso tshia mu bitupa 12 bia bumpianyi tshivua ne bua kuikala mu butshiama bua buloba, kubangila ku mukalu wa ditunga lua ku est too ne ku Mbuu Munene anyi Mbuu wa Mediterane lua ku ouest.​—Yeh. 47:20.

      10. Ndikankamija kayi divua tshitupa tshia tshikena kumona etshi tshipeteshe pamuapa bena Yuda bavuabu bakuate abu?

      10 Ndikankamija kayi divua tshitupa tshia tshikena kumona etshi tshipeteshe pamuapa bena Yuda bavuabu bakuate abu? Mushindu uvua Yehezekele mubumvuije too ne mu katoba mua kuabanya ditunga adi uvua ne bua kuikala mubashindikile ne: diabanya dia ditunga nedikale dilongolola bimpe. Bualu bukuabu, diabanyina bisa bionso 12 bitupa bia maloba bimpe divua dileja patoke ne: muena Yuda yonso wa ku bavua bapingana abu uvua ne bua kupeta bumpianyi mu ditunga diasulula. Muntu kavua mua kupangila tshitupa tshia buloba anyi muaba wa kusombela to.

      Muntu udi ne tshimuenekelu tshia tshiamu tshia mitaku, uleja Yehezekele ditunga didibu ne bua kuabanya bu bumpianyi.

      KAZUBU KA 20A: Diabanya dia bitupa bia maloba

      11. Mêyi a buprofete adi mu tshikena kumona tshia diabanya dia bitupa bia maloba adi atulongesha tshinyi? (Tangila kazubu ka “Diabanya dia bitupa bia maloba.”)

      11 Mmalu kayi adi akolesha atudi tupetela mu tshikena kumona etshi lelu? Mu Buloba Bulaya buakajilula kuvua muaba bua bakuidi, bena Lewi, bamfumu ne bantu bonso ba mu bisa 12. (Yeh. 45:4, 5, 7, 8) Bia muomumue lelu, mu Mparadizu wa mu nyuma kudi muaba wa bashadile bela manyi, wa bana betu ba mu “musumba munene” badi balombola, ne wa bakuabu bonso ba mu musumba munene.a (Buak. 7:9) Nansha tuetu tuenza tshinyi mu bulongolodi buetu, tudi mu muaba wa bukubi ne tudi ne mudimu wa nsongo mu ditunga dietu dia mu nyuma. Edi ndikankamija dimpe ditambe!

      Foto: Bantu ba Nzambi lelu. 1. Muanetu wa bakaji uleja mamuende ukadi mukulakaje mua kunua manga. 2. Muanetu udi misionere ulongesha mumanyish utshidi nsonga mu mudimu wa buambi. Bayisha kumpenga kua mâyi. 3. Mamu kampanda udi udikoleshila bana ulongesha bana bende babidi Bible. 4. Gerrit Lösch ulombola ntendelelu wa mu dinda bua bena mu dîku dia Betele. 5. Muanetu wa bakaji ukadi mukulakaje usambila. Muteke Bible ne liste wa mêna a bana betu badi mu buloko pa bibelu biende. 6. Muanetu wa balume usukula nkumba ku Nzubu wa Bukalenge. 7. Muanetu wa balume uleja bana betu muaba wa kuimanyikila mashinyi mu Nzubu wa Mpuilu. 8. Bana betu bakuata mêyi mu biro bia mudimu wa dikudimuna mikanda.

      Nansha tuetu tuenza tshinyi mu bulongolodi bua Nzambi, Yehowa udi wanyisha patudi tudienzeja bua kumusankisha (Tangila tshikoso tshia 11)

      Ntshinyi tshidi malu manene abidi adi mashilangane umvuija buetu?

      12, 13. Mmalu kayi masunguluke a kulonda avua Yehowa muleje bua kuabanyina bisa bitupa bia maloba?

      12 Amue malu a kulonda avua Yehowa mufile avua atangila diabanya dia ditunga avua ne bua kuikala makemeshe Yehezekele bualu avua mashilangane ne avua Nzambi muambile Mose. Tumonayi malu abidi au. Bumue buvua buakula bua ditunga; bukuabu buvua butangila benamu.

      13 Bua kumpala, ditunga. Nzambi uvua muambile Mose bua kupesha bisa binene miaba minene kupita bisa bikese. (Nom. 26:52-54) Kadi mu tshikena kumona tshia Yehezekele, Yehowa uvua muleje malu masunguluke a mua kuabanyina bisa bionso “bitupa bia bunene bua muomumue [“muntu ne muntu mushindu umue ne muanabu,” dim.].” (Yeh. 47:14) Nunku, bitupa bionso 12 bia bumpianyi bivua ne bua kuikala bunene bua muomumue kubangila ku mukalu wa ku nord too ne ku mukalu wa ku sud. Muena Isalele yonso, nansha yeye wa mu tshisa kayi, uvua ne bua kupeta bintu bia bungi menemene mu mushindu wa muomumue ne bana babu bivua Buloba Bulaya buvua ne mâyi a bungi mua kubapatuila.

      14. Malu a kulonda avua Yehowa muleje bua bantu ba ku babende avua mashilangane ne avuaye muleje mu mikenji ya Mose mushindu kayi?

      14 Buibidi, bena mu ditunga adi. Mikenji ya Mose ivua ikuba bantu ba ku babende ne ivua ibanyishila bua kutendelela Yehowa, kadi kabavua babapesha bitupa bia maloba to. (Lew. 19:33, 34) Kadi malu avua Yehowa muambile Yehezekele avua mashilangane bikole ne avuaye muleje mu mikenji ya Mose. Yehowa wakamuambila bua “kupesha muntu udi musombe buenyi bumpianyi mu tshitupa tshia buloba tshia tshisa mudiye musombele.” Pavua Yehowa muele mukenji au uvua mumbushe dishilangana dinene divuaku pankatshi pa “bena Isalele ba ku tshilelelu” ne bantu ba ku babende bavua basombele mu buloba. (Yeh. 47:22, 23) Mu ditunga diasulula divua Yehezekele mumone mu tshikena kumona, wakamona benamu batendelela Yehowa mu buobumue ne mu mushindu wa muomumue.​—Lew. 25:23.

      15. Mbualu kayi budi butangila Yehowa budi kabuyi bushintuluka buvuaye muleje mu malu a kulonda bua ditunga ne benamu?

      15 Malu manene abidi a kulonda avua Nzambi muambile Yehezekele bua ditunga ne benamu avua ne bua kuikala makoleshe bena Yuda bavuabu bakuate abu ku muoyo. Bavua bamanye ne: Yehowa uvua ne bua kubabanyina miaba ya bunene bua muomumue, nansha bobu bena Isalele ba ku tshilelelu anyi bantu ba ku babende bavua bamutendelela. (Eze. 8:20; Neh. 3:26; 7:6, 25; Yesh. 56:3, 8) Malu a kulonda au avua kabidi abakankamija ne abajadikila bualu budi kabuyi mua kushintuluka bua ne: ku mêsu kua Yehowa batendeledi bende bonso badi ne mushinga wa muomumue. (Bala Hagai 2:7.) Lelu, nansha tuetu ne ditekemena dia kuya mu diulu anyi dia kuikala ne muoyo pa buloba, tuetu bonso tudi ne mushinga wa muomumue ku mêsu kua Yehowa.

      16, 17. a) Dikonkonona malu adi atangila ditunga ne benamu too ne mu katoba didi dituambuluisha mushindu kayi? b) Netumone tshinyi mu nshapita udi ulonda?

      16 Dikonkonona malu adi atangila ditunga ne benamu too ne mu katoba didi dituambuluisha mushindu kayi? Didi dituvuluija ne: kutendelela Nzambi mu buobumue ne mu mushindu wa muomumue kudi ne bua kumuenekela patoke mu dîku dia bana betu ba pa buloba bujima lelu. Yehowa katu ne kansungansunga to. Mbimpe tudiebeje ne: ‘Ntuku ndeja mundi tshiyi ne kansungansunga anu bu Yehowa anyi? Ntuku nnemeka mutendeledi wende yonso ne muoyo mujima, nansha yeye wa tshisamba kayi anyi wa dikoba kayi peshi muikale ne nsombelu wa mushindu kayi anyi?’ (Lomo 12:10) Tudi tusanka bua mudi Yehowa Tatu wetu wa mu diulu mutupeshe tuetu bonso muaba wa muomumue mu Mparadizu wa mu nyuma, mutudi tumuenzela mudimu ne muoyo mujima ne mudiye utubenesha.​—Gal. 3:26-29; Buak. 7:9.

      Bana betu ba bakaji ba makoba ne bidimu bishilangane benza ntendelelu wa mu dîku kua muanetu wa bakaji udi usama.

      Tudiku tuleja ne: katuena ne kansungansunga anu bu Yehowa ne tunemeka bakuabu ne muoyo mujima anyi? (Tangila tshikoso tshia 15 ne tshia 16)

      17 Mpindieu tuakulayi bua mulayi muinayi udi mu tshitupa tshia ndekelu tshia tshikena kumona tshia Yehezekele wa ne: Yehowa uvua ne bua kuikala munkatshi mua bena Yuda bavuabu bakuate abu. Mmalongesha kayi atudi mua kupetela ku mulayi au? Netuandamune lukonko elu mu nshapita udi ulonda.

      a Bua dikonkonona dia mudimu ne muaba wa pa buawu uvua Yehowa muteke bua bakuidi ne bamfumu mu ditunga dia mu nyuma, tangila nshapita wa 14 wa mukanda eu.

      MUDI NTENDELELU MUKEZUKE UKUTANGILA

      1. Bua tshinyi udi witaba ne: lelu kudi Mparadizu wa mu nyuma?

      2. Bua tshinyi udi mutuishibue ne: udi mu muaba wa bukubi ne udi ne mudimu wa nsongo mu Mparadizu wa mu nyuma?

      3. Mêyi a buprofete a tshikena kumona tshia diabanya dia bitupa bia maloba adi akulongesha tshinyi bua Yehowa?

  • “Dîna dia tshimenga atshi . . . nedikale ne: Yehowa Udimu”
    Ntendelelu mukezuke wa Yehowa mmujadikulula
    • Foto mukuatshila muulu wa tshimenga tshidibu babikila ne: ‘Yehowa Udimu.’

      NSHAPITA WA 21

      “Dîna dia tshimenga atshi . . . nedikale ne: Yehowa Udimu”

      YEHEZEKELE 48:35

      LUNGENYI LUNENE: Diumvuija dia tshimenga ne dia dipa

      1, 2. a) Ntshitupa kayi tshia buloba tshia pa buatshi tshidibu ne bua kuteka ku luseke? (Tangila tshimfuanyi tshidi pa tshizubu.) b) Tshikena kumona atshi tshivua tshishindikile bena Yuda bavuabu bakuate abu tshinyi?

      YEHEZEKELE udi umona mu tshikena kumona tshiende tshia ndekelu tshitupa tshia buloba tshiteka ku luseke bua mudimu wa pa buawu. Kabavua batshiteke ku luseke bua kutshipesha bisa bia Isalele bu bumpianyi to, kadi bua kutshifila bu dipa kudi Yehowa. Yehezekele wakamona kabidi tshimenga tshivua tshikemesha tshivua ne dîna dia pa buadi. Tshitupa tshia tshikena kumona etshi tshivua tshishindikile bena Yuda bavuabu bakuate ne: Yehowa neikale nabu papinganabu mu ditunga diabu divuabu banange.

      2 Yehezekele udi utumvuija dipa adi bimpe. Tukonkononayi muyuki eu udi ne malu a bungi adi atutangila tuetu batendeledi balelela ba Yehowa.

      Foto mukuatshila muulu wa tshitupa tshia tshimenga tshidibu babikila ne: ‘dipa dijima’ ne wa tshimenga tshidibu babikila ne: ‘Yehowa Udimu.’ Ntempelo uvua Yehezekele mumone mu tshikena kumona ubalakana ne butumbi bua Yehowa pa lusongo lua mukuna mutumbuke mudi musulu upueka ufumina ku ntempelo au.

      “Dipa dia tshijila pamue ne . . . tshimenga”

      Karte ka ditunga divua Yehowa muteke ku luseke didibu babikila ne: ‘dipa’ ne kazubu kadi kaleja tshitupa tshia ditunga adi tshidibu babikila ne: ‘dipa dijima.’

      KAZUBU KA 21A: “Dipa dinudi ne bua kuteka ku luseke”

      3. Mmiaba kayi itanu idi yenza tshitupa tshia buloba tshivua Yehowa muteke ku luseke? Miaba ayi ivua ne mudimu kayi? (Tangila kazubu ka “Dipa dinudi ne bua kuteka ku luseke.”)

      3 Tshitupa tshia buloba tshia pa buatshi etshi tshivua ne nkubita 25 000 (kilometre 13) kumbukila ku nord too ne ku sud ne nkubita 25 000 kumbukila ku est too ne ku ouest. Tshitupa tshivua ne nseke inayi ya bule bumue etshi bavua batshibikila ne: “dipa dijima.” Bavua batshikosolole mu bitupa bisatu mu butshiama. Tshitupa tshivua ku mutu tshivua tshia bena Lewi, ne tshitupa tshia munkatshi bavua batshiteke ku luseke bua ntempelo ne bakuidi. Bitupa bionso bibidi ebi bivua bienza “dipa dia tshijila.” Tshitupa tshivua tshikese menemene ku bionso, anyi ‘tshipapu tshivua tshishala,’ tshivua “tshia kuenzela malu makuabu.” Tshivua tshia tshimenga.​—Yeh. 48:15, 20.

      4. Muyuki wa dipa dia Yehowa eu udi utulongesha tshinyi?

      4 Muyuki wa dipa dia Yehowa eu udi mua kutulongesha tshinyi? Pavua Yehowa muanji kuteka tshitupa tshia buloba bua dipa dia pa buadi ku luseke, pashishe mulue kufila maloba bua bisa uvua uleja ne: bavua ne bua kuangata tshitupa tshia buloba atshi ne mushinga wa bungi. (Yeh. 45:1) Kakuyi mpata, mushindu uvuabu babanye bitupa bia maloba bilondeshile mushinga wabi uvua mulongeshe bena Yuda bavuabu bakuate abu malu a bungi. Bivua bikengela bateke ntendelelu wa Yehowa pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu. Bia muomumue lelu, tudi tuteka malu etu a mu nyuma bu mudi kudilongela Dîyi dia Nzambi, kubuela mu bisangilu bia bena Kristo, ne kuyisha pa muaba wa kumpala. Tshilejilu tshia Yehowa tshia kuteka malu a mushinga pa muaba wa kumpala tshidi tshitulongesha ne: malu a ntendelelu wetu adi ne bua kuikala ne mushinga wa bungi mu nsombelu wetu wa dituku dionso.

      “Tshimenga netshikale munkatshi muatshi”

      5, 6. a) Tshimenga atshi tshivua tshia banganyi? b) Ntshinyi tshivua tshimenga atshi katshiyi tshileja? Bua tshinyi?

      5 Bala Yehezekele 48:15. “Tshimenga” ne maloba avua matshinyunguluke bivua bileja tshinyi? (Yeh. 48:16-18) Yehowa uvua muambile Yehezekele mu tshikena kumona ne: “Bumpianyi bua tshimenga . . . nebuikale bua nzubu mujima wa Isalele.” (Yeh. 45:6, 7) Nunku, tshimenga ne maloba avua matshinyunguluke kabivua mu “dipa dia tshijila” divuabu ne bua “kuteka ku luseke bua Yehowa” to. (Yeh. 48:9) Ne dishilangana edi mu lungenyi, tumonayi malongesha atudi tupeta lelu bua mushindu uvuabu balongolole tshimenga etshi.

      6 Mbimpe tuanji tumanye tshivua tshimenga katshiyi tshileja, bua kumanya malongesha atudi mua kupetela ku tshimenga atshi. Katshivua tshileja tshimenga tshia Yelushalema tshibakulula ne ntempelo watshi to. Bua tshinyi? Bualu tshimenga tshia mu tshikena kumona tshivua Yehezekele mumone katshivua ne ntempelo munda muatshi to. Tshimenga atshi katshivua kabidi tshileja tshimenga kampanda tshia mu ditunga dia Isalele diasulula nansha. Bua tshinyi? Bualu bena Yuda bavua bafume mu bupika anyi ndelanganyi yabu kabavua bibake tshimenga nansha tshimue tshivua tshifuanangane ne tshia mu tshikena kumona etshi to. Bualu bukuabu, tshimenga atshi katshivua tshileja tshimenga kampanda tshia mu diulu to. Bua tshinyi? Bualu bavua batshibake mu buloba buvuabu bashiye bua kuenzela “malu a tshianana [anyi avua kaayi a tshijila],” buloba abu buvua bushilangane ne buvuabu bateke ku luseke anu bua malu a ntendelelu.​—Yeh. 42:20.

      7. Ntshimenga kayi tshivua Yehezekele mumone? Tshivua tshimfuanyi tshia tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ku ntuadijilu kua nshapita.)

      7 Kadi ntshimenga kayi tshivua Yehezekele mumone? Vuluka ne: uvua mumone tshimenga atshi mu tshikena kumona tshia muomumue ne tshivuaye mumone kabidi buloba. (Yeh. 40:2; 45:1, 6) Dîyi dia Nzambi didi dileja ne: buloba abu budi buleja ditunga dia mu nyuma, nunku tshimenga atshi tshidi ne bua kuleja tshimenga tshia mu nyuma. Muaku “tshimenga” udi ne lungenyi kayi? Muaku eu udi ufila lungenyi lua bantu badi basombe muaba umue mu mushindu mulongolola bimpe. Nunku, bidi bimueneka ne: tshimenga tshilongolola bimpe tshivua Yehezekele mumone ne nseke inayi ya bule bumue ntshimfuanyi tshia muaba udi diludika dia malu dilongolola bimpe dienzekela.

      Foto mukuatshila muulu wa tshimenga tshidibu babikila ne: ‘Yehowa Udimu.’

      8. Mmuaba kayi udi diludika dia malu adi dienzekela? Bua tshinyi?

      8 Mmuaba kayi udi diludika dia malu adi dienzekela? Tshikena kumona tshia Yehezekele tshivua tshileja ne: midimu ya tshimenga atshi ivua yenzekela mu ditunga dia mu nyuma. Nunku, diludika dia malu adi didi dienzeka lelu mu Mparadizu wa mu nyuma ne diambuluisha bua kulombola mudimu wa bantu ba Nzambi. Dibaka tshimenga mu buloba bua kuenzela malu a tshianana anyi adi kaayi a tshijila didi dileja tshinyi? Didi dituvuluija ne: tshimenga atshi katshiena tshileja tshimenga kampanda tshia mu diulu, kadi tshidi tshileja diludika dia malu dia pa buloba didi dienzeka bua kuambuluisha bonso badi mu Mparadizu wa mu nyuma.

      9. a) Mbanganyi badi baludika malu pa buloba lelu? b) Ntshinyi tshienza Yezu mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu?

      9 Mbanganyi badi baludika malu pa buloba? Mu tshikena kumona tshia Yehezekele, muntu uvua ulombola tshimenga udi uleja “mfumu.” (Yeh. 45:7) Muntu au uvua utangila malu munkatshi mua bantu, kadi kavua nansha muakuidi anyi muena Lewi to. Mfumu eu lelu udi nangananga utuvuluija batangidi ba tshisumbu badi kabayi bela manyi a nyuma. Balami bimpe ba mu nyuma ba mu “mikoko mikuabu” badi batutabalela aba mbena mudimu bapuekele ba pa buloba ba mbulamatadi wa Kristo wa mu diulu. (Yone 10:16) Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu budi bulua, Yezu neasungule bakulu bakumbane, anyi “bakokeshi” ne neabateke “pa buloba bujima.” (Mis. 45:16) Ku bulombodi bua Bukalenge bua mu diulu, nebatabalele majinga a bantu ba Nzambi mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu.

      “Yehowa Udimu”

      10. Badi babikila tshimenga atshi mushindu kayi? Ndishindika kayi didi dîna edi difila?

      10 Bala Yehezekele 48:35. Badi babikila tshimenga atshi ne: “Yehowa Udimu.” Dîna edi didi dishindika ne: mu tshimenga etshi ke muikala bantu ne bua kumvua dikalaku dia Yehowa. Pavua Yehowa muleje Yehezekele tshimenga tshivua munkatshi mua ditunga diasulula adi uvua bushuwa wambila bena Yuda bavuabu bakuate abu ne: ‘Nengikale kabidi nenu!’ Divua dikankamija dia dikema!

      11. Tshikena kumona tshia Yehezekele tshia tshimenga ne diumvuija dia dîna diatshi tshidi tshitulongesha tshinyi?

      11 Tshitupa tshia mêyi a buprofete a Yehezekele etshi tshidi tshitulongesha tshinyi? Dîna dia tshimenga etshi didi ditushindikila tuetu batendeledi ba Nzambi lelu ne: Yehowa udi ne batendeledi bende ba lulamatu pa buloba lelu ne neikale nabu bua kashidi. Diumvuija dia dîna edi didi kabidi dishindika bulelela bua mushinga ebu: tshimenga atshi tshidiku, ki mbua kupesha bantu bukokeshi kampanda to, kadi mbua bantu badi baludika malu abu baleje dinanga dia Yehowa ne kabikadi bena malu makole. Tshilejilu, Yehowa ki mmupeshe bantu badi baludika malu bukokeshi bua kukosolola ditunga to, anu bu mudi bantu betu ba patupu aba mua kumona ne: mbimpe kuenza nanku. Kadi Yehowa nkayende mmupeshe batendeledi bende too ne ‘bapuekele’ bitupa bia maloba, anyi miaba mu ditunga dia mu nyuma, ne mmutekemene bua bantu badi balombola banemeke muaba udi nawu yonso wa kutudi mu Mparadizu wa mu nyuma.​—Nsu. 19:17; Yeh. 46:18; 48:29.

      12. a) Mbualu kayi bua mushinga butudi tumona mu tshimenga? Budi buleja tshinyi? b) Tshikena kumona etshi tshidi tshivuluija batangidi bena Kristo bualu kayi bua mushinga?

      12 Mbualu kayi bukuabu bua mushinga butudi tumona mu tshimenga tshia “Yehowa Udimu”? Bimenga bia kale bivua ne bimanu ne biibi ndambu bua kubikuba, kadi tshimenga etshi tshiotshi tshidi ne biibi 12. (Yeh. 48:30-34) Dikala dia tshimenga etshi ne biibi bia bungi (bisatu ku luseke luatshi luonso) didi dileja ne: balombodi ba tshimenga etshi badi ne bua kuikala bantu bakukuatshila malu ne badiakaje bua kuambuluisha batendeledi bonso ba Nzambi. Kabidi, biibi 12 bia tshimenga etshi bidi bileja ne: bivua biunzuluila muntu yonso wa mu “nzubu mujima wa Isalele.” (Yeh. 45:6) Biibi bia bungi bia tshimenga etshi bivua biambuluisha muntu yonso bua kubuelamu bidi bivuluija batangidi bena Kristo bualu kampanda bua mushinga. Yehowa mmusue bua bikale bantu bakukuatshila malu ne badiakaje ne muoyo mujima bua kuambuluisha muntu yonso udi mu Mparadizu wa mu nyuma.

      Mukulu uyukila ne bana ku Nzubu wa Bukalenge ne utangila bimfuanyi bidibu bazole.

      Batangidi bena Kristo badi ne bua kuikala bantu bakukuatshila malu ne badiakaje bua kuambuluisha (Tangila tshikoso tshia 12)

      Bantu ba Nzambi badi babuela “bua kutendelela” ne “badi benzela tshimenga mudimu”

      13. Ntshinyi tshivua Yehowa muleje bua midimu mishilashilangane ivua bantu ne bua kuenza?

      13 Tupinganayi mu tshikondo tshia Yehezekele, tumone tumalu tukuabu tukese tuvuaye muleje mu tshikena kumona tshiende tshia dikema tshia diabanya dia bitupa bia maloba. Yehowa uvua muleje bantu bavua benza midimu mishilashilangane. Bakuidi “bena mudimu ba muaba munsantu” bavua ne mudimu wa kulambula milambu ne kusemena kudi Yehowa bua kumuenzela mudimu. Bena Lewi “bena mudimu ba ku ntempelo” bavua bobu ‘batangila mudimu wende ne malu onso adibu ne bua kuenza munda muende.’ (Yeh. 44:14-16; 45:4, 5) Bualu bukuabu, kuvua bena mudimu bavua ne bua kuenzela mudimu pabuipi ne tshimenga. Bena mudimu abu mbanganyi?

      14. Bantu bavua benza mudimu pabuipi ne tshimenga badi batuvuluija tshinyi?

      14 Bantu bavua benza mudimu pabuipi ne tshimenga aba bavua bafumina “mu bisa bionso bia Isalele.” Mudimu wabu munene uvua wa kuambuluisha. Bintu bia bungi bivuabu badima bivua bilua “biakudia bia badi benzela tshimenga mudimu.” (Yeh. 48:18, 19) Mushindu uvuabu balongolole malu eu udiku utuvuluija bualu kampanda butudi tuenza lelu anyi? Eyowa. Lelu bonso badi mu Mparadizu wa mu nyuma badi ne mpunga wa kutua mudimu wa bana babu ne Kristo bela manyi nyama ku mikolo ne wa aba badi mu “musumba munene wa bantu” badi Yehowa musungule bua kulombola. (Buak. 7:9, 10) Mushindu munene utudi tutua mudimu eu mpanda nkuitaba ne muoyo mujima buludiki budi mupika wa lulamatu ufila.

      15, 16. a) Mbualu kayi bukuabu butudi tupetela ku tshikena kumona tshia Yehezekele? b) Mmidimu kayi idi mifuanangane ne ya mu tshikena kumona itudi ne mushindu wa kuenza lelu?

      15 Tshikena kumona tshia Yehezekele tshidi ne dilongesha dikuabu bua mudimu wetu wa buambi. Ndilongesha kayi adi? Yehowa udi uleja ne: bena mu bisa 12 bivua kabiyi bia bena Lewi bavua ne bua kuenza mudimu miaba ibidi: mu lubanza lua ntempelo ne muaba wa kudishila nyama mu tshimenga. Mmidimu kayi ivuabu benza miaba ayi? Mu lubanza lua ntempelo, bisa bionso bivua ‘bibuela bua kutendelela’ pavuabi bifila milambu kudi Yehowa. (Yeh. 46:9, 24) Mu buloba bua tshimenga, bena mu bisa bionso bavua badima buloba bua kuambuluisha tshimenga atshi. Tshilejilu tshia bena mudimu aba tshidi tshitulongesha tshinyi?

      16 Lelu, bena mu musumba munene wa bantu badi ne mpunga wa kuenza midimu idi mifuanangane ne ivuabu baleje mu tshikena kumona tshia Yehezekele atshi. Badi batendelela Yehowa “mu ntempelo wende” padibu bafila milambu ya kumutumbisha nayi. (Buak. 7:9-15) Badi bayifila padibu bayisha ne bajikula ditabuja diabu patoke mu bisangilu bia bena Kristo. Badi bamona mushindu wa kutendelela Yehowa eu bu bualu bua mushinga mukole. (1 Kul. 16:29) Bualu bukuabu, batendeledi ba Nzambi ba bungi badi ne mushindu wa kuambuluisha bulongolodi buende mu mishindu mimpe ya bungi. Tshilejilu, batu bambuluisha bua kuibaka Nzubu ya Bukalenge ne ya Betele ne kuyilama bimpe. Batu bambuluisha kabidi mu midimu mikuabu ya bungi itu yenzeka mu bulongolodi bua Yehowa. Bana betu bakuabu batu bafila makuta abu bua kutua midimu eyi mpanda. Midimu yonso idibu benza eyi idi anu bu kudima buloba “bua butumbi bua Nzambi.” (1 Kol. 10:31) Badi bakumbaja mudimu eu ne tshisumi ne disanka dionso bualu mbamanye ne: Yehowa udi “usanka bua milambu ya nunku.” (Eb. 13:16) Utuku pebe udifila bikole bua kuenza midimu eyi anyi?

      Bantu bambule ntete badiisha ngombe ne mikoko ku tshiibi tshia tshimenga tshidibu babikila ne: ‘Yehowa Udimu.’

      Diumvuija divua Yehezekele mufile bua midimu mishilashilangane idi yenzekela mu tshimenga ne ku biibi biatshi didi ditulongesha tshinyi? (Tangila tshikoso tshia 14-16)

      “Tudi bindile diulu dipiadipia ne buloba bupiabupia”

      17. a) Mmushindu kayi wikala tshikena kumona tshia Yehezekele mua kukumbana mu mushindu mualabale matuku atshilualua? b) Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu, diludika dia malu mu tshimenga nediambuluishe banganyi?

      17 Netumonaku dikumbana dia tshikena kumona tshia Yehezekele tshia dipa mu mushindu mualabale mu matuku atshilualua anyi? Eyowa. Tshilejilu, Yehezekele uvua mumone ne: tshitupa tshia buloba tshivuabu babikila ne: “dipa dia tshijila” ke tshivua munkatshi mua buloba. (Yeh. 48:10) Bia muomumue, panyima pa Armagedone, Yehowa neikale netu nansha tuetu muaba kayi wonso pa buloba. (Buak. 21:3) Mu Bukokeshi bua bidimu tshinunu, diludika dia malu dia mu tshimenga dikalabu ne bua kutangila kudi aba badibu basungule bua kutabalela majinga a bantu ba Nzambi, nedikale pa buloba bujima ne nedifile buludiki bua dinanga kudi bonso badi benza “buloba bupiabupia,” mmumue ne: bantu badi Nzambi wanyisha.​—2 Pet. 3:13.

      18. a) Bua tshinyi tudi ne bua kuikala batuishibue ne: bantu bikala baludika malu mu tshimenga nebikale benza malu mu diumvuangana ne bukokeshi bua Nzambi? b) Dîna dia tshimenga didi ditujadikila tshinyi?

      18 Bua tshinyi tudi ne bua kuikala batuishibue ne: bantu bikala baludika malu mu tshimenga nebikale benza malu mu diumvuangana menemene ne bukokeshi bua Nzambi? Bualu Dîyi dia Nzambi didi dileja patoke ne: tshimenga tshia pa buloba tshidi ne biibi 12 tshidi tshileja tshimenga tshia mu diulu tshidi ne biibi 12, mmumue ne: Yelushalema mupiamupia udi muenza ne bantu 144 000 bakokesha ne Kristo. (Buak. 21:2, 12, 21-27) Ebi bidi bileja ne: bantu badi baludika malu pa buloba nebenze malu mu diumvuangana ne mapangadika ikala Bukalenge bua Nzambi buangata mu diulu ne nebaakumbaje onso bimpe. Bushuwa, dîna dia tshimenga dia ne: “Yehowa Udimu” didi ditujadikila ne: ntendelelu mukezuke neashale ne neatante bua kashidi ne tshiendelele mu Mparadizu. Ebu mbualu buimpe bua dikema budi butuindile kumpala eku!

      MUDI NTENDELELU MUKEZUKE UKUTANGILA

      1. Diteka malu a mushinga pa muaba wa kumpala ditudi bamone mu tshikena kumona tshia dipa dia Yehowa didi dikulongesha tshinyi?

      2. Mmunyi muudi mua kutua midimu ya mupika wa lulamatu mpanda?

      3. Mmudimu kayi uudi umona ne mushinga wa bungi?

Mikanda ya mu Tshiluba (1982-2024)
Patuka
Buela
  • Tshiluba
  • Tumina bakuabu
  • Biudi musue
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Malu a kulonda
  • Mikenji ya mua kulama malu masokoka
  • Biudi witaba bua kuenzekabi mu tshiamu
  • JW.ORG
  • Buela
Tumina bakuabu