Kajur wõt ilo Jitõb ilo Ien Air Ritto

“Ro emwij kallip ir ilo imõn Jeova . . . re naj jebar leir ñe re kenato.”​—SAM KO 92:​13, 14.

1, 2. (a) Ewi wãwen ekkã air kamelele kin bwijwõlã? (b) Ta eo Jeje Ko ilo Bible rej kallimur kaki ikijen tokjen ko kin jerawiwi eo an Adam?

BWIJWÕLÃ​—ta eo kwoj pijaiki ilo lemnak eo am ñe kwoj roñ kin nan in? Ebidtoto ke kilin? Jaroñroñ ke? Emõjno ke pein im neen? Ak bar juõn wãwen me “ran ko re nana” kar kwalok kake ilo tibdikin ilo Ekklisiastis 12:​1-7? Elañe eindein, eaorõk bwe jen kememej bwe kamelele eo ilo Ekklisiastis chapter 12 ej kwalok kin ro reritto, ejjab einwõt an kar Ri Kõmanman eo, Jehovah Anij, karõk kake ilo jinoin, ak einwõt kin tokjen jerawiwi eo an Adam ñan enbwinin armij.​—Dri Rom 5:⁠12.

² Ikijen rittolok wõt ejjab juõn binikol, kinke wõnmanlok in mour ej aikwij an motlok yiõ ko. Ilo mol, eddeklok im ritto rej kadkad ko remõn kin men otemjej remour. Jorrãn ko rar walok kin jerawiwi im jab wãppen iumin jiljino thousand yiõ ko me jej lo ibelakid ejjabto renaj men ko an ien ko remotlok, im aolep armij ro rekiblie renaj lañliñ kin mour ilo wãwen eo kar karõke, ilo ejelok eñtan kin bwijwõlã im mij. (Jenesis 1:28; Reveles̃õn 21:​4, 5) Ilo ien eo, “dri jokwe ie e jamin ba, I nañinmij.” (Aiseia 33:​24) Ro reritto renaj jeblak ñan ran ko ke rar “inono,” im kanniekir enaj “emõnlok jen kõniekin niñniñ.” (Job 33:​25) Bõtab, ikijen kiõ, aolep rej aikwij kijenmij wõt kin ad jolet jerawiwi jen Adam. Ak, ri karejar ro an Jehovah rej jerammõn ilo elõñ wãwen ko ejej uair ñe rej rittolok wõt.

3. Ilo wãwen et ko Ri Christian ro rej “jebar leir ñe re kenato” ak rittolok?

³ Nan in Anij ej kallimur bwe “ro emwij kallip ir ilo imõn Jeova . . . re naj jebar leir ñe re kenato.” (Sam Ko 92:​13, 14) Ilo an kajerbal nan in kõkkar, ri jeje sam ear kwalok kin mol eo bwe ri karejar ro retiljek an Anij remaroñ wõnmanlok wõt, lo tõbrak ko, im mweie ilo jitõb, meñe rej mõjnolok ilo enbwin. Elõñ wanjoñok ko ilo Bible im ilo ran kein rej kamol men in.

“Ear Jab Ilok Jen Tempel Eo”

4. Ewi wãwen ri kanan kõrã eo eritto Anna ear kwalok an tiljek ñan Anij, im ewi wãwen an kar bõk juõn ãjinkij elap?

⁴ Lemnak kin ri kanan kõrã etan Anna. Meñe ear 84 yiõ dettan, ear “jab ilok jen tempel, a ej kabuñ ñõn Anij ilo jitlok im jar ko boñ im ran.” Einwõt juõn kõrã me jemen ear “jen bwijin As̃er” im jab jen bwijin Levi, Anna ear jab maroñ jokwe ilo temple eo. Alikar, ear aikwij lukkun kate ñan an bed ilo temple eo ran otemjej ilo ien air lelok men in katok ko jen jibboñ ñan jota! Bõtab, kin an tiljek, Anna ear bõk juõn ãjinkij elap. Ear bõk jerammõn eo ñan an bed ilo ien eo ke Joseph im Mary rar bõktok niñniñ eo Jesus ñan temple eo ñan air lelok e ñan Jehovah einwõt kar kakien kake ekkar ñan Kien eo. Ke ear lo Jesus, Anna ear “kamolol Anij, im konono kin E ñõn ir otemjej rej kõtar lomor ilo Jerusalem.”​—Luk 2:​22-24, 36-38; Bwinbwin 18:​6, 7.

5, 6. Ta wãwen ko elõñ ro reritto rainin rej kwalok juõn jitõb einwõt eo an Anna?

⁵ Elõñ ro reritto ibwiljid rainin rej einwõt Anna ilo air keini in bed ilo kwelok ko, niknik in jar kin wõnmanlok eo an kabuñ eo emol, im kin kõnan eo air ekajur ñan kwalok kin news eo emõn. Juõn brother 80 yiõ dettan me ej keini an bed ilo kwelok ko an Christian ibben lio belen ear ba: “Kimar kõmmane bwe kimro en keini amro bed ilo kwelok ko. Kimij jab kõnan bed ilo bar juõn jikin. Ijo armij ro an Anij rej bed ie, eñin jikin eo kimij kõnan bed ie. Eñin jikin eo kimij eñjake am jokane.” Rej juõn joñok elap an kõketak ñan kij aolep!​—Dri Hibru 10:​24, 25.

⁶ “Elañe ewõr jabdewõt men me ej kitibuj kabuñ eo emol im I maroñ bõk kunaõ, I kõnan kõmmane.” Eñin ej unin tel in wãwen mour eo an Jean, juõn Christian kõrã ejako belen me ej 80 yiõ dettan. “Emol, ewõr ien ij buromõj,” ej wõnmanlok, “ak etke aolep armij ibelakiõ rej aikwij buromõj ñe ij buromõj?” Ear alikar an mõnõnõ turin mejen ke ear konono kin an lolok ailiñ ko jet kin kamao ko rekõketak ilo jitõb. Ilo juõn trip, ear jiroñ ro mõttan rej ito-itak ibben, “Ijjab kõnan bar aluij men in kaluij ko, I kõnan kwalok nan!” Meñe ear jaje konono kajin eo air, Jean ear maroñ kaitoklimoen armij ro ñan air roñjake ennan eo ilo Bible. Bareinwõt, iumin elõñ yiõ, ear jerbal ibben juõn congregation me ear aikwij jibañ, meñe men in ear aikwij an katak bar juõn kajin im ito-itak iumin juõn awa ñan an etal ñan kwelok ko.

Kajerbal Lemnak Eo

7. Ilo yiõ ko in an ritto, ewi wãwen an kar Moses kwalok an kõnan bwe kõtan eo an ibben Anij en eddeklok wõt?

⁷ Ilo yiõ ko relõñ juõn armij ej bõk iminene ko ilo mour. (Job 12:​12) Ijo turãjet, wõnmanlok ko ilo jitõb ejjab make walok ñe juõn armij ej rittolok. Kin men in, jen air atartar ion jelãlokjen eo rar bõke ilo ien ko remotlok, ri karejar ro retiljek an Anij rej kate ir ñan “orlok ilo men in katak” ke ej motlok ien. (Jabõn Kennan Ko 9:⁠9) Ke Jehovah ear jitõñ e, Moses ear 80 yiõ dettan. (Exodus 7:⁠7) Ilo ran ko an, mour ñan joñan dettan in kar juõn men elukkun oktak, kinke ear je: “Ran ko in yiõ ko am jiljilimjuõnñoul yiõ, ak kin kajur re drualitokñoul yiõ.” (Sam Ko 90:​10) Ak, Moses ear jab eñjake bwe elukkun ritto ñan an maroñ katak. Elikin elõñ yiõ ko in an karejar ñan Anij, lañliñ kin elõñ jerammõn ko, im bõk eddo ko relap, Moses ear akwelap ibben Jehovah: “Kwon kwalok ñõn iõ ial ko Am, bwe in jela kake Kwe.” (Exodus 33:​13) Ien otemjej Moses ear kõnan bwe kõtan eo an ibben Jehovah en eddeklok wõt.

8. Ewi wãwen an kar Daniel kajerbal wõt lemnak eo an ke ear 90 jima an yiõ, im kin ta tokjen ko?

⁸ Ri kanan Daniel, bõlen ke ear 90 jima an yiõ, ear etale im kalmenlokjen wõt kin jeje ko rekwojarjar. Men eo ear kile jen an katak kin “book ko rekkwojarjar”​—bõlen ekoba Livitikõs, Aiseia, Jeremiah, Hosea, im Amos​—ear kamakit e ñan an bukõt Jehovah ilo jar. (Daniel 9:​1, 2) Kar uake jar in ilo an bõk melele ko rekakõrmol ikijen itok eo an Messiah eo im kin ilju im jeklaj eo kin kabuñ eo emol.​—Daniel 9:​20-27.

9, 10. Ta ko jet rar kõmmani ñan kajerbal wõt lemnak ko air?

⁹ Einwõt Moses im Daniel, jemaroñ kate kij ñan kajerbal lemnak eo ad ilo ad lemnak kin men ko lor jitõb toan wõt ad mour. Elõñ rej kõmmane men in. Worth, juõn Christian elder eo ej 80 jima an yiõ, ej kate e ñan katak wõt kin ekan ko lor jitõb rekãl me “dri korijer e tiljek im meletlet” ej litoki. (Matu 24:​45) Ej ba, “Elap aõ yokwe im kaorõk mol eo, im ij mõnõnõ in lo wãwen eo meram in mol eo ej meramlok wõt.” (Jabõn Kennan Ko 4:​18) Eindein lok wõt, Fred, eo ear bed ilo jerbal in kwalok nan elõñlok jen 60 yiõ ko, ej lo bwe elap an kõketak e ilo jitõb ñe ej bwebwenato ibben ri tõmak ro mõttan kin Bible eo. “Ij aikwij kõmman bwe Bible eo en mour wõt ilo lemnak eo aõ,” ej ba. “Elañe kwomaroñ kõmman bwe Bible eo en mour​—kõmman bwe en wõr melelen​—im elañe kwomaroñ likit men eo kwoj katak kake ilo ‘wãwen nan ko remol,’ inem rejamin baj mõttan in melele ko wõt im rejenolok jen don. Kwonaj maroñ lo wãwen an kajjojo mõttan rabõlbõl ilo jikiir,” einwõt dekã ko raorõk.​—2 Timote 1:⁠13.

¹⁰ Ñe juõn armij eritto ejjab melelen bwe ejjab maroñ katak men ko rekãl im bin. Armij ro 60, 70, im bareinwõt 80 yiõ dettair rar maroñ anjo ion air jaje read im jeje ak rar katak ñan konono bar juõn kajin. Jet ian Ri Kennan ro an Jehovah rar kõmmane men in kin mejenkajjik eo ñan bõkto-bõktak news eo emõn ñan armij ro jen ailiñ ko jet. (Mark 13:​10) Harry im lio belen rar 60 jima air yiõ ke rar bebe ñan jibañ armij ro rej konono kajin Portugal. “Emol,” Harry ear ba, “jabdewõt jerbal ilo mour ej binlok ñan kõmmane ñe juõn eritto.” Ak, ke rar kate im kijenmij, rar maroñ kõmman katak kin Bible ko ilo kajin Portugal. Iumin elõñ yiõ kiõ, Harry ear bareinwõt kwalok katak ko ilo district convention ko ilo kajin eo an ekãl.

11. Etke emõn ñan ad lemnak kin tõbrak ko an ro reritto retiljek?

¹¹ Emol, ejjab aolep ej emõn air mour ak wãwen ko ibbeir ñan kõmman wãwen ko rekãl im bin. Inem, etke jej aikwij lemnak kin ta ko jet ro reritto rar kõtõbraki? Ejjab melelen bwe aolep rej aikwij kate ir ñan kõtõbrak ejja men ko wõt. Jen men in, ej ñan bõk lujur eo ilikin ta eo ri jilek Paul ear jeje ñan Christian Ri Hebrew ro ikijen elder ro retiljek ilo congregation eo: “Komin kajeoñwe air tõmak, ke komij kalomõnlokjen kin tokjen air ber im kõmõn.” (Dri Hibru 13:⁠7) Ñe jej kalmenlokjen kin joñok kein kin ro rekijejeto, jemaroñ bõk rejañ ñan kajeoñe tõmak eo ekajur me ej kamakit rein reritto ilo jerbal eo air ñan Anij. Ilo an kamelele kin ta eo ej kamakit e, Harry, eo ej 87 an yiõ kiõ, ej ba, “I kõnan kajerbal bwen yiõ ko aõ ilo meletlet im jerbal joñan wõt aõ maroñ ilo jerbal eo an Jehovah.” Fred, eo kar konono kake lok iman, ej lo juburu ilo an lale jerbal eo an ilo Bethel. Ej kile, “Kwoj aikwij bukõt wãwen eo emõntata am maroñ karejar ñan Jehovah im bedwõt ie.”

Tiljek Meñe Eoktak Wãwen ko Ibbam

12, 13. Ewi wãwen an kar Barzillai kwalok tiljek eo ekwojarjar meñe ear oktak wãwen ko ibben?

¹² Emaroñ bin ukõt wãwen ko kin mour ñe enbwinid ej mõjno im rittolok. Mekarta, jemaroñ kwalok tiljek eo ekwojarjar meñe jej iion oktak rot kein. Barzillai Ri Gilead eo ear juõn joñok emõn kin men in. Ke ear 80 yiõ dettan, ear kwalok karuwainene im joij elap ñan David im jar in tarinae eo an, ilo an lelok ñan ir mõñã im jikin air bed ilo ien jumae eo an Absalom. Ke David ear jeblak ñan Jerusalem, Barzillai ear karwaan kumi eo ñan River Jordan. David ear kõnan kõmman bwe Barzillai en mõttan ro rej bed ilo mweo imõn. Kar ta uak eo an Barzillai? “Ranin ridtõ drualitõkñoul yiõ. . . Ña korijerõm I maroñ nemak men ko ij irak ak mõñã ke? I maroñ in roñjake ainiken ro rej al man ak kõra ke? . . . A lo, korijerõm Kimham; en ilok iben aõ iroij; im kwon kõmõn ñõn e men eo emõn ibõm.”​—2 Samuel 17:​27-29; 19:​31-40.

¹³ Meñe ear oktak wãwen ko ibben, Barzillai ear kõmman joñan wõt an maroñ ñan jurake king eo Jehovah ear kabiti. Meñe ear kile bwe ear jab emõn an nemak mõñã im roñlokjen einwõt mokta, ear jab illu ak meo. Jen an eindein, ilo an kwalok jitõb in jab kibbon im ba bwe Chimham en bõk jerammõn ko kar lilok, Barzillai ear kwalok kin kain armij rot e ilo buruen. Einwõt Barzillai, elõñ ro reritto ilo ran kein rej kwalok juõn jitõb in jab kibbon im joij. Rej kõmman joñan wõt air maroñ ñan jurake kabuñ eo emol, ilo air jelã bwe “men in katok ko eirwõt Anij ej buñburuen.” Armij rein retiljek emol rej juõn jerammõn ibwiljid!​—Dri Hibru 13:⁠16.

14. Ewi wãwen bwijwõlã eo an David ear kalaplok melelen ñan nan ko kar jeje ilo Sam Ko 37:​23-25?

¹⁴ Meñe wãwen ko ibben David rar oktak elõñ alen ilo yiõ ko in an mour, ear liki wõt bwe ien otemjej Jehovah ej ierõke ri karejar ro an retiljek. Ilo tujemlokin mour eo an, David ear kine juõn al je jelã kake rainin einwõt Sam 37. Pijaik ilo lemnak eo am an David kalmenlokjen, im kajañjañ kin harp eo an im al kin nan kein: “Jeova ej kabin etal ko an juõn eman, im E mõnõnõ kake an ial. Meñe e buñ, jamin jolõllok e wõt, bwe Jeova ej drebij e kin pein. I kar ajiri im kiõ I lõlap, a I jañin lo dri’mõn ke r’ar illok jen e, ak inen ke r’ar oor kijeir.” (Sam Ko 37:​23-25) Jehovah ear lo bwe ej juõn men ekkar ñan an kobaik dettan David ilo sam in ekakõrmol. Men in ear kalaplok melelen ñan nan kein jen buruen!

15. Ewi wãwen ri jilek John ear likit juõn joñok emõn kin tiljek meñe ear oktak wãwen ko ibben im eritto?

¹⁵ Ri jilek John bareinwõt ear juõn joñok emõn kin tiljek meñe ear oktak wãwen ko ibben im eritto. Elikin an kar jerbal ñan Anij iumin 70 yiõ, kar kalbuj John ilo enen Patmos “kin nan in Anij im kennan an Jisõs.” (Reveles̃õn 1:⁠9) Ak, ejañin kar dedelok jerbal eo an. Ilo mol, aolep book ko ilo Bible me John ear jeje kar kõmmane ilo yiõ ko eliktata in an mour. Ke ear bed ion Patmos, kar lelok ñan e vision eo ekakõrmol kin Reveles̃õn, eo ear tiljek in jeje. (Reveles̃õn 1:​1, 2) Ekkã an armij lemnak bwe kar kanemkwoj e jen kalbuj ilo ien iroij eo an Emperor Nerva ilo Rome. Tokelik, bõlen ilo 98 C.E., ke ear tarrin 90 ak 100 an yiõ, John ear jeje Gospel eo im letter ko jilu rej etnake etan.

Juõn Lokbook kin Kijenmij me Ejamin Mejkunlok

16. Ewi wãwen ro me emõjno maroñ eo air ñan konono rej kwalok air tiljek ñan Jehovah?

¹⁶ Men ko rej kamõjnoik maroñ ko an armij rej walok ilo elõñ wãwen ko im joñan ko reoktak jen don. Ñan wanjoñok, jet armij rar mõjno air maroñ ñan konono. Bõtab, rej kememej wõt kin yokwe im joij eo an Anij. Meñe ewõr joñan kin ta eo remaroñ ba kin loñiir, ilo burueir rej ba ñan Jehovah: “O e nañin lap aõ yokwe kiõm! I kalomõnlokjen kake iomin aolepen ran.” (Sam Ko 119:​97) Jehovah, kin ijo kunan, ejelã ro rej “kautieje” ak lemnak kin etan, im ej kamolol kin ewi wãwen rein reoktak jen jarlepju in armij ro jet, ro me rejjab kwalok air lemnak kin wãwen ko an. (Malachi 3:16; Sam Ko 10:⁠4) Elap an kainemõn kij ñan jelã bwe Jehovah ej mõnõnõ kin lemnak ko ilo buruõd!​—1 Kronikel 28:9; Sam Ko 19:⁠14.

17. Ta men eo ejej uan ri karejar ro an Jehovah me etto air jerbal rar kõtõbrake?

¹⁷ Jen jab likjap in lemnak kin mol eo bwe ro rar karejar ñan Jehovah ilo tiljek iumin elõñ yiõ ko rar kõtõbrak juõn men me elukkun einjuõn im rejjab maroñ bõke ilo bar juõn wãwen​—juõn lokbook kin tiljek me ejamin mejkunlok. Jesus ear ba: “Ilo ami kijenmij kom naj jibarek ami mour.” (Luk 21:​19) Kijenmij eaorõk ñan bõk mour indio. Ro iami me komar “kõmõnmõn ankil an Anij” im komar kamol am tiljek ilo wãwen mour eo am komij maroñ reimanlok ñan bõk “men in kalimur eo.”​—Dri Hibru 10:⁠36.

18. (a) Ta eo Jehovah ej mõnõnõ in loe ikijen ro reritto? (b) Ta eo jenaj etale ilo katak in tok juõn?

¹⁸ Jehovah ej kaorõk jerbal eo am kin aolepen buruõm jekdon ewi joñan an lap ak dik men eo kwomaroñ kõmmane. Jekdon ta eo ej walok ñan ‘enbwinid’ ilikin ñe juõn ej rittolok, ‘ad ak armij eo iloa’ ej kõkãle ran otemjej. (2 Dri Korint 4:​16) Ejelok bere bwe Jehovah ej kaorõk ta eo kwar kõtõbrake ilo ien ko remotlok, ak ej bareinwõt alikar bwe ej kaorõk ta eo kwoj kõmmane kiõ kin etan. (Dri Hibru 6:​10) Ilo katak in tok juõn, jenaj etale kin tokjen ko relap rej walok kin tiljek rot in.

Ewi Wãwen Kwonaj Uak?

• Ta joñok eo emõn Anna ear likit ñan Ri Christian ro reritto rainin?

• Etke dettan juõn armij ejjab kõmman joñan kin ta eo emaroñ kõtõbrake?

• Ewi wãwen ro reritto remaroñ wõnmanlok im kwalok tiljek ekwojarjar?

• Ewi wãwen Jehovah ej watõk jerbal eo an ro reritto rej kõmmane ñan e?

[Pija eo ilo peij 24]

Lõllab eo Daniel ear jelã jen “book ko rekkwojarjar” kin aetokin ien jibokwe eo an Judah

[Pija ko ilo peij 26]

Elõñ ro reritto rej joñok ko remõn kin keini air bed ilo kwelok ko, kijejeto in kwalok nan, im kijerjer ñan katak