Kwõn Peran bwe Jeova Ej Pãd Ippam̦!

1, 2. (1) Ta men ko ruo me renaaj jipañ kõj ñan kijenmej wõt ium̦win apañ ko im mãlejjoñ ko? (2) Ta in tõmak? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

AD KAREJAR ñan Jeova ej kõm̦m̦an bwe jen lañlõñ. Meñe ãindein ak jej bar iioon apañ ko ãinwõt ro jet. Im jemaroñ eñtaan kõn ad kõm̦m̦ani men ko rejim̦we. (1 Piter 3:14, UBS; 5:8, 9, UBS; 1 Korint 10:13, UBS) Bwe jen maroñ kijenmej wõt ium̦win apañ im mãlejjoñ ko jej jelm̦aiki, jej aikuji ruo men ko im renaaj jipañ kõj. Ta kein? Ej tõmak im peran.

² Ta in tõmak? Rijjelõk Paul ear ba: “Tõmak ej ãinwõt lõke kõn men ko jej kõjatdikdik kõj kaki, im reel bũruod kõn men ko je jab loi.” (Hibru 11:1) Jej lukkuun tõmak bwe men ko Anij ear kallim̦ur kaki renaaj wal̦o̦k. Jej bar tõmak bwe em̦ool aolep men ko ear jiroñ kõj kaki ilo Naan eo an, ekoba men ko me jejjañin lo aer wal̦o̦k.

3, 4. (1) Ta in peran? (2) Ewi wãween jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad tõmak im peran?

³ Ak ta in peran? Ñe juon armej eperan ej mel̦el̦ein bwe ekajoor im ejjab mijak in kõnono im kõm̦m̦ani men ko ilo iien ko repen im rekauwõtata. Bwe juon en peran, ej aikuj wõr an lõke im kajoor, im bareinwõt m̦õn̦õn̦õ in eñtaan kõn tõmak eo an.​—Mark 6:49, 50, UBS; 2 Timote 1:7, UBS.

⁴ Kõj aolep jekõn̦aan bwe en wõr ad tõmak im bwe jen peran. Ak bõlen jej kile bwe ej aikuj l̦apl̦o̦k ad tõmak im peran. Baibõl̦ ej kwal̦o̦k kõn elõñ to̦ujin ri karejar ro an Anij me rar kwal̦o̦k aer tõmak im peran. Innem, juon wãween jemaroñ kal̦apl̦o̦k ad tõmak im peran ej ilo ad kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn waanjoñak ko an jet iaan ri karejar rein an Anij ilo Baibõl̦.

JEOVA EAR PÃD IPPÃN JOSHUA

5. Ta ko me ear aikuj wõr ippãn Joshua bwe en maroñ em̦m̦an an tõle Ri Israel ro?

⁵ Jen lale juon men me ear wal̦o̦k enañin 3,500 iiõ ko remootl̦o̦k. Men in ear wal̦o̦k 40 iiõ ko ãlikin an kar Jeova kadiwõjl̦o̦k milien im milien Ri Israel ro jãn Ijipt. Eo ear tõl er ej ri kanaan Moses. Ilo iien in, Moses ear 120 an iiõ ke ear etal ñan ioon Tol̦ Nibo im lale l̦o̦k Ãnen Kallim̦ur eo. Eñin ijo ear mej ie. Tokãlik, Joshua ear bõk jikin Moses im tõl Ri Israel ro. Joshua ear juon em̦m̦aan ‘eobrak kõn mãlõtlõt.’ (Duteronomi 34:1-9) Ri tarin̦ae ro an Ri Israel ro rar pojak in nitbwili ãnen Kenean im bõke. Joshua ear aikuj mãlõtlõt jãn Anij bwe en maroñ kar em̦m̦an an tõle Ri Israel ro. Ear bareinwõt aikuj l̦ap an tõmak, peran im lõke.​—Duteronomi 31:22, 23.

6.(1) Ekkar ñan Joshua 23:6, jej aikuj peran ñan ad maroñ ta? (2) Ta eo jej katak jãn eoon kein ilo Jerbal 4:18-20 im Jerbal 5:29?

⁶ Joshua ear kwal̦o̦k mãlõtlõt, peran, im tõmak. Kõn an kar kwal̦o̦k men kein, emaroñ kar kakajoor Ri Israel ro ilo aolep iiõ lõñ lõñ ko rar tarin̦ae ñan aer bõk ãnen Kenean. Rar aikuj peran ñan aer maroñ tarin̦ae im bareinwõt pokake Anij. M̦okta jãn an kar Joshua mej, ear ba ñan er: “Kom̦win kanooj peran im kõjparok im kõm̦m̦an men otemjej em̦õj jeje ilo bok in kien Moses, bwe kom̦win jab jeorl̦o̦k jãni ñan anmoon̦ ak anmiiñ.” (Joshua 23:6) Kõj bareinwõt jej aikuj peran ñan ad maroñ pokake Jeova aolep iien, el̦aptata ilo iien ko me armej ro rej iuun kõj ñan kõm̦m̦ani men ko rej jum̦ae ankilaan Anij. (Riit Jerbal 4:18-20; 5:29.) El̦aññe jej lõke Jeova im jej jar bwe en tõl kõj, enaaj kaperan kõj.

WÃWEEN JEMAROÑ LO JERAAM̦M̦AN

7. Ta eo Joshua ear aikuj kõm̦m̦ane bwe en maroñ peran im lo jeraam̦m̦an?

⁷ Jej aikuj katak Baibõl̦ im jerbali men ko jej katak kaki bwe jen maroñ peran ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij. Ãlikin an kar Joshua bõk jikin Moses, Jeova ear ba ñan e: “Kwõn kajoor, im kanooj peran, bwe kwõn lale im kõm̦m̦an ekkar ñan aolepen kien eo Moses karejera ear jiroñ eok kake.” Ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba: “Bok in, bok in kien, en jab jako jãn lo̦ñiim̦, a kwõn kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn e, raan im boñ, bwe kwõn lali im kõm̦m̦an men ko otemjej em̦õj jeje ilowaan; innem kwõnaaj kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an ial̦ eo am̦, im kwõnaaj jeraam̦m̦an.” (Joshua 1:7, 8) Joshua ear lo jeraam̦m̦an kõnke ear l̦oore naan in kakapilõk in. El̦aññe jej bar kõm̦m̦ane men in, enaaj l̦apl̦o̦k ad peran im jenaaj lo jeraam̦m̦an ilo ad karejar ñan Anij.

8. Ta unin tõl eo an 2013? Im ewi wãween naan kein renaaj jipañ eok?

⁸ Jeova ear bar ba ñan Joshua: “Kwõn kajoor im kanooj peran. Kwõn jab mijak, im jab lõl̦ño̦ñ, bwe Jeova am̦ Anij ej ippam̦, ijo ko jabdewõt kwõj ilo̦k iel̦o̦k.” (Joshua 1:9) Jeova ej bar pãd ippãd. Kõn men in, jekdo̦o̦n kain rot apañ ak mãlejjoñ ko jej iiooni, jen jab mijak im lõl̦ño̦ñ. El̦ap an aorõk bwe jen keememej naan kein: “Kwõn kajoor im kanooj peran. . . . Jeova am̦ Anij ej ippam̦.” Etke? Kõnke unin tõl eo an 2013 ej itok jãn eoon in ilo Joshua 1:⁠9. Naan kein an Jeova ñan Joshua renaaj lukkuun kakajoor kõj ilo allõñ ko rej pãd im̦aan, ekoba naan im kõm̦m̦an ko an ro jet me rar kwal̦o̦k aer tõmak im peran.

RAR PERAN IM KÃÃLÕT ÑAN KÕM̦ANM̦AN ANKILAAN ANIJ

9. Ewi wãween Rehab ear kwal̦o̦k an tõmak im peran?

⁹ Ke Joshua ear jilkinl̦o̦k ri iaroñroñ ro ruo bwe ren ilen waate ãnen Kenean, kõrã eo ekijoñ Rehab ear n̦ooje erro im jilkinl̦o̦k ri kõjdat ro aer ilo bar juon ial̦. Kõnke kõrã in ear kwal̦o̦k an tõmak im peran, e im baam̦le eo an rar mour wõt ke Ri Israel ro rar ko̦kkure jikin kweilo̦k in Jeriko. (Hibru 11:30, 31; Jemes 2:25, UBS) Tokãlik, Rehab ear jol̦o̦k mour eo an m̦okta ãinwõt juon kõrã ekijoñ bwe en maroñ kabuñbũruon Jeova. Jet Kũrjin ro jeid im jatid rar bar kwal̦o̦k aer tõmak im peran im rar ukot mour ko aer bwe ren maroñ kabuñbũruon Anij.

10. Ta ko rar wal̦o̦k ilo mour eo an Rut ilo iien eo ear kããlõt ñan kabuñ ñan Jeova? Ewi wãween Jeova ear kajeraam̦m̦ane?

¹⁰ Kõrã in Moab eo etan Rut ear mour ilo iien ko ãlikin an kar mej Joshua. Kõrã in emaroñ kar jel̦ã kõn Jeova kõnke ear m̦areik juon em̦m̦aan in Israel. Ear kwal̦o̦k an peran ke ear kããlõt bwe en kabuñ ñan Jeova. Neomai, kõrã eo jinen l̦eo pãleen Rut, ear jokwe ilo Moab. Ak ke l̦eo pãleen im l̦õm̦aro nejin rar mej, Neomai ear pepe in jepl̦aak ñan Betleem ilo Israel. Ilo ial̦ eo an l̦o̦k, ear jiroñ Rut bwe en jepl̦aak ñan ippãn armej ro an, ak Rut ear ba bwe eban jepl̦aak ñan Moab. Rut ear ba: “Ri aelõñ ro am̦, renaaj aõ ri aelõñ, im am̦ Anij aõ Anij.” (Rut 1:16) Tokãlik, Rut ear m̦areik Boaz, eo im ej nukũn Neomai. Ear wõr juon nejierro l̦addik, eo me tokãlik Devid im Jijej rar wal̦o̦k jãn menmenbwij eo an. Men in ej kaalikkar bwe Jeova ej kajeraam̦m̦an armej ro rej kwal̦o̦k aer tõmak im peran.​—Rut 2:12; 4:17-22; Matu 1:1-6.

ELÕÑ RAR LIKŨT MOUR KO AER ILO KAUWÕTATA!

11. Ewi wãween an kar Jihoiada im Jihosheba kwal̦o̦k peran? Im kõn aerro kar peran, ta eo ear wal̦o̦k?

¹¹ Ñe jej loe an Anij pãd ippãn ro im rej likũt mour ko aer ilo kauwõtata ñan kõm̦anm̦an ankilaan im ro rej kõjparok ri tõmak ro jeer im jatier, men in ej kal̦apl̦o̦k ad tõmak im peran. Ñan waanjoñak, l̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Bũrij eo El̦ap Jihoiada im lio pãleen etan Jihosheba. Ãlikin an kar mej Kiiñ Ehazaia, kõrã eo jinen etan Atalaia, ear m̦an aolep ajri ro nejin kiiñ in ijello̦kun wõt Joash. Im ear kõm̦m̦an bwe en lerooj. Jihoiada im Jihosheba rar kõjparoke Joash, l̦addik eo nejin Ehazaia. Im rar n̦ooje ium̦win jiljino iiõ meñe ear lukkuun kauwõtata men in. Ilo iiõ eo kein kajiljilimjuon, Jihoiada im Jihosheba rar kairooje Joash bwe en kiiñ im kõm̦m̦an bwe ren m̦an Atalaia. (2 Kiiñ 11:1-16) Tokãlik, Jihoiada ear jipañ Kiiñ Joash kõkããle tampel̦ eo. Jihoiada ear mej ke ear 130 an iiõ im kar kalibwini ilo wũliej eo an kiiñ ro “kõn an kar kõm̦m̦an em̦m̦an ñan Israel, im ñan Anij im m̦weo im̦õn.” (2 Kronikel 24:15, 16) Kõnke Jihoiada im lio pãleen rar kwal̦o̦k aer peran, rar maroñ kõjparok bwe en jab jako baam̦le eo me tokãlik Messaia eo en kar itok jãne.

12. Ewi wãween Ebedmelek ear kwal̦o̦k an peran?

¹² Ebedmelek, eo im ear jerbal ilo m̦weo im̦õn Kiiñ Zedekaia, ear likũt mour eo an ilo kauwõtata bwe en jipañ Jeremaia. Irooj ro ilo Juda rar kinaake Jeremaia ñan kiiñ eo im ba bwe Jeremaia ej kabbeer ri tarin̦ae ro im aolep armej ro. Kõn men in, kiiñ eo ear kõtl̦o̦k aer kõm̦m̦an jabdewõt men rekõn̦aan ñan Jeremaia. Innem, rar jolal̦l̦o̦ke ilowaan juon roñ em̦wilal̦ im epedkat im kõtl̦o̦k bwe en mej ie. (Jeremaia 38:4-6) Ebedmelek ear kajjitõk ippãn Kiiñ Zedekaia bwe en jipañ Jeremaia. Men in ear kõm̦m̦ane ear kanooj kauwõtata kõnke elõñ armej rar dike Jeremaia. Zedekaia ear errã ñan jipañe im ear ba bwe en bõk 30 em̦m̦aan ippãn bwe ren etal im kanõk lõñtak Jeremaia jãn roñ eo. Ikijjeen Jeremaia, Anij ear kallim̦ur ñan Ebedmelek bwe eban mej ñe Ri Babilon ro renaaj ko̦kkure Jerusalem. (Jeremaia 39:15-18) Men in ej kaalikkar bwe Anij ej kajeraam̦m̦an ro rej kwal̦o̦k aer peran ñan kõm̦anm̦an ankilaan.

13. Ewi wãween likao in Hibru ro jilu rar kwal̦o̦k aer peran? Ta eo jemaroñ katak jãn bwebwenato eo aer?

¹³ Enañin 600 iiõ ko m̦okta jãn Kũraij, Anij ear kajeraam̦m̦ane likao in Hibru ro jilu kõn aer kar kwal̦o̦k aer tõmak im peran. Kiiñ Nebukadnezar ear ko̦kweilo̦k aolep em̦m̦aan ro reutiej ilo Babilon im kakien er bwe ren kabuñ ñan ekjab kool̦ eo. Jabdewõt eo ear jab pokake naaj jol̦o̦ke ilo juon kijeek eurur. Ri Hibru rein jilu rar ba ñan Nebukadnezar ilo jouj im kautiej: “Am Anij Eo kõmij karejar ñan E, E maroñ in lo̦mo̦o̦ren kõm jãn upaaj in kijeek e bwil, im Enaaj lo̦mo̦o̦ren kõm jãn peim̦. Ak el̦aññe jab, kwõn jel̦ã O kiiñ bwe kõm ban karejar ñan anij ro am̦ ak kabuñ ñan ekjab gold eo kwaar kajutake.” (Daniel 3:16-18) Jemaroñ riiti bwebwenato in ekaitoktoklimo kõn wãween an kar Jeova lo̦mo̦o̦ren Ri Hibru rein jilu ilo Daniel 3:19-30. Meñe armej ro remaroñ jab kaamijake kõj im ba renaaj jol̦o̦k kõj ilo juon kijeek, bõtab ewõr iien jenaaj iioon mãlejjoñ ko reppen me jenaaj aikuj pokake wõt Anij. Jemaroñ lõke bwe Anij enaaj kajeraam̦m̦an kõj el̦aññe jej kwal̦o̦k ad tõmak im peran.

14. Ekkar ñan Daniel jebta 6, ewi wãween Daniel ear kwal̦o̦k an peran? Im ta eo ear wal̦o̦k?

¹⁴ Armej ro rar kõjdate Daniel rar kareel Kiiñ Dariõs bwe en kõm̦m̦an juon kakien me enaaj kajorrããn Daniel. Rar ba ñan kiiñ in: “Jabdewõt eo ej kajjitõk juon men jãn jabdewõt anij ak armej ium̦win jilñuul raan, ijello̦kum̦, O Kiiñ, ren jol̦o̦k e ilo juon roñ in l̦aiõn.” Daniel ear kwal̦o̦k an tõmak im peran ke men in ear wal̦o̦k. Ãlikin wõt an kar roñ kõn kakien eo, “ear etal ñan m̦weo im̦õn. Im wũntõ ko ilo ruum̦ eo an ilõñ rar pel̦l̦o̦k ñan Jerusalem. Im ear bukwelõlõ jilu alen ilo raan, im ear jar im nõbar Anij ãinwõt e kar kõm̦m̦ane m̦okta.” (Daniel 6:6-10) Kõn men in, rar jol̦o̦k Daniel ilowaan roñ in l̦aiõn eo. Ak Jeova ear lo̦mo̦o̦rene!​—Daniel 6:16-23.

15. (1) Ewi wãween an kar Akula im Prisilla kwal̦o̦k aerro tõmak im peran? (2) Ta mel̦el̦ein naan ko an Jijej ilo Jon 13:34? Im ewi wãween elõñ Kũrjin ro rar kwal̦o̦k yokwe rot in?

¹⁵ Baibõl̦ ej ba bwe Akula im Prisilla rar likũt mour ko aer ilo kauwõtata bwe ren jipañe Paul. (Jerbal 18:2; Rom 16:3, 4, UBS) Rar kwal̦o̦k aerro peran im l̦oore naan in jiroñ eo an Jijej ke ear ba: “Kien ekããl Ij lewõj ñan kom̦, kom̦win yokwe doon; ãinwõt Iar yokwe kom̦, kom̦win bareinwõt yokwe doon.” (Jon 13:34) Ilo kien ko Anij ear lil̦o̦k ñan Moses, kar kakien bwe juon en yokwe ri turin ãinwõt e make. (Livitikõs 19:18) Innem, etke kakien in an Jijej ej juon “kien ekããl”? Kõnke ej kitibuj ad aikuj kwal̦o̦k yokwe ilo ad m̦õn̦õn̦õ in eñtaan im mej kõn ro jet ãinwõt kar Jijej. Elõñ Kũrjin ro rar kwal̦o̦k yokwe rot in ilo aer kar likũt mour ko aer ilo kauwõtata ñan kõjparok ro jeer im jatier ilo tõmak bwe ri nana ro ren jab ko̦kkure ak m̦an er.​—Riit 1 Jon 3:16.

16, 17. Ewi wãween jet iaan Kũrjin ro ilo jinoin rar iioon mãlejjoñ kõn tõmak eo aer? Im ewi wãween kar mãlejjoñe tõmak eo an jet iaan Kũrjin ro rainin?

¹⁶ Ãinwõt Jijej, Kũrjin ro ilo jinoin rar kabuñ ñan Jeova wõt. (Matu 4:8-10) Rar m̦akoko in tile kein kaijurjur ko ñan kautiej irooj eo an Rom. (Lale pija eo.) Juon ri jeje etan Daniel P. Mannix, ear je ilo bok eo an (Those About to Die) bwe rar likũt juon lokatok me ej urur aolep iien ilowaan im̦õn iukkure eo el̦ap. Ear ba bwe el̦aññe juon ri kalbuuj ej bõk jidik menin kaijurjur im jol̦o̦ke ilo kijeek eo naaj lel̦o̦k juon an peba ñan kaalikkar bwe ear katok im naaj kanemkwoje. Men eo de in ear aikuj kõm̦m̦ane bwe en rõl̦o̦k jãn kalbuuj. Kar bareinwõt kõmel̦el̦eik ri kalbuuj eo bwe ejjab kabuñ ñan irooj eo an Rom ñe ej kõm̦m̦ane men in. Ej baj errã bwe irooj eo an Rom ej juon anij. Meñe ãindein, kar jejjo wõt iaan Kũrjin ro rar kõm̦m̦ane men in bwe ren rõl̦o̦k jãn kalbuuj.

¹⁷ Kar bar ãindein ñan Kũrjin ro ilo iien ko an Hitler ke rar pãd ilo jikin kalbuuj ko ilo Jãmne. El̦aññe rar kõn̦aan anemkwoj im jab mej, rar aikuj jaini juon peba me ej ba bwe ejako aer kabuñ ñan Jeova. Men eo de in rar aikuj kõm̦m̦ane bwe ren anemkwoj. Ak meñe ãindein, jejjo wõt iaaer rar jaini peba in. Ilo jikin eo etan Rwanda ilo Africa, ear wõr juon tarin̦ae ikõtaan bwij ko ruo etaer Tutsi im Hutu. Ri Kõn̦aan ro an Jeova jãn bwij kein ruo, rar likũt mour ko aer ilo kauwõtata ñan jipañ im kõjparok doon. Armej ro an Anij rej aikuj kwal̦o̦k aer tõmak im peran ilo iien rot kein rekanooj eppen.

KEEMEMEJ, JEOVA EJ PÃD IPPÃD!

18, 19. Wõn ro ilo Baibõl̦ me rar kwal̦o̦k aer tõmak im peran im joñak ko aer remaroñ jipañ kõj ilo jerbal in kwal̦o̦k naan?

¹⁸ Ewõr juon jeraam̦m̦an epãd ippãd kiiõ ñan kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij im kõm̦m̦an rũkal̦oor. Eñin jerbal eo el̦aptata Anij ear letok ñan aolep ri karejar ro an ioon lal̦ in. (Matu 24:14; 28:19, 20) El̦ap ad kam̦m̦oolol kõnke Jijej ear likũt juon joñak em̦m̦an ñan kõj ikijjeen men in. Ear “ilo̦k ilo jikin kweilo̦k otemjej rel̦l̦ap im redik, im Ej kwal̦o̦k im kõnono gospel an aelõñ in Anij.” (Luk 8:1) Ãinwõt Jijej, jej aikuj tõmak im peran ñan kwal̦o̦k naan kõn Aelõñ eo an Anij. Ikijjeen jipañ eo jãn Anij, jemaroñ peran ãinwõt kar Noa. Ear juon “ri kwal̦o̦k kõn wãnõk” ilo “lal̦ an ro ri nana.” Noa ear kwal̦o̦k naan ñan rein me renaaj kar mej ilo ibwijleplep eo.​—2 Piter 2:4, 5.

¹⁹ Jar ej jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane jerbal in kwal̦o̦k naan. Jet iaan rũkal̦oor ro an Jijej me kar jum̦ae er kõn tõmak eo aer rar jar bwe ren maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k kõn Naan in Anij ilo peran. Im kar uwaake jar eo aer. (Riit Jerbal 4:29-31.) El̦aññe kwõj mijak in kwal̦o̦k naan jãn em̦ ñan em̦, kwõn jar ñan Jeova bwe en kakajoorl̦o̦k tõmak eo am̦ im kaperanl̦o̦k eok. Innem, enaaj jipañ eok.​—Riit Sam 66:19, 20, UBS.a (Lale kõmel̦el̦e eo itulal̦.)

20. Wõn ro rej jipañ im rejetak kõj?

²⁰ Ejjab pidodo ñan kõm̦anm̦an ankilaan Anij ilo jukjukun pãd in enana. Bõtab, jejjab make iaad. Anij ej pãd ippãd. Im Nejin Anij, eo im ej Bõran eklejia ko otemjej, ej bar jipañ kõj. Bareinwõt, elõñl̦o̦k jãn 7,000,000 Ri Kõnnaan ro an Jeova rej pãd ipel̦aakin lal̦ in. Kõn men in, jen wõnm̦aanl̦o̦k im kwal̦o̦k ad tõmak im kwal̦o̦k naan kõn nuuj eo em̦m̦an. Naan ko ilo unin tõl eo an 2013 renaaj jipañ kõj ñan kõm̦m̦ane men in. Ej ba: “Kwõn kajoor im kanooj peran. . . . Jeova am̦ Anij ej ippam̦.”​—Joshua 1:9.