“En Weeppãn an Kijenmej Jerbal”

1, 2. (1) Ta eo jemaroñ katak jãn an kar Gideon im l̦õm̦aro doon kwal̦o̦k aer kijenmej? (Lale pija eo itulõñ.) (2) Ekkar ñan Luk 21:19, etke elukkuun aorõk bwe jen kijenmej?

KAJJIOÑ pijaikl̦o̦k m̦õk tarin̦ae eo ear wal̦o̦k ikõtaan RiMidian ro im RiIsrael ro. Ear juon tarin̦ae ekam̦m̦õkm̦õk. Riekajet eo Gideon ear tõl RiIsrael ro ilo aer tarin̦ae ippãn rũkõjdat rein aer. Gideon im l̦õm̦aro doon rar lukwarkware RiMidian ro im ro m̦õttaer ium̦win 20 m̦ail̦ ilo juon boñ eiio! Baibõl̦ ej kwal̦o̦k ñan kõj kõn ta eo ear wal̦o̦k tokãlik. Ej ba: “Gideon im l̦õm̦aro m̦õttan 300 rar tõprakl̦o̦k Reba Jordan im kijoone. El̦ap aer m̦õk im kwõle.” Meñe ãindein, ak rejjañin bõk anjo̦ ioon rũkõjdat ro aer im rar aikuj in wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tarin̦aeik 15,000 rũttarin̦ae ro. Ium̦win elõñ iiõ ko m̦aantak, eto an kar RiIsrael ro eñtaan kõn men ko renana rũkõjdat rein aer rar kõm̦m̦ani ñan er. Eñin unin, Gideon im l̦õm̦aro doon rar jab ebbeer. Rar wõnm̦aanl̦o̦k wõt im lukwarkware rũkõjdat ro aer im ãliktata rar bõk anjo̦ ioer!​—Ri Ekajet 7:22, UBS; 8:4, 10, 28, UBS.

² Kõj bareinwõt jej bõk kun̦aad ilo juon tarin̦ae ilo kõkkar me el̦ap an kam̦m̦õkm̦õk im pen. Rũkõjdat ro ad rej Setan, jukjukun pãd in an, im ad jab weeppãn. Jet iaad eto ad tarin̦aeik rũkõjdat rein ium̦win elõñ iiõ. Bõtab ikijjeen jipañ eo jãn Jeova, elõñ alen jaar maroñ anjo̦ ioer. Meñe ãindein, ak ejjañin jem̦l̦o̦k ad tarin̦ae. Jet iien jemaroñ m̦õk in tarin̦ae ak m̦õk in kõttar an jem̦l̦o̦k jukjukun pãd in enana. Jijej ear kakkõl bwe ilo raan ko ãliktata, jenaaj iioon mãlejjoñ ko reppen im naaj kaeñtaan kõj. Bõtab, ear bar ba bwe ñe jenaaj kijenmej, jenaaj maroñ bõk anjo̦. (Riit Luk 21:19, UBS.) Ta mel̦el̦ein kijenmej? Ta ko renaaj jipañ kõj ñan kijenmej? Ta ko jemaroñ katak jãn ro rar kijenmej? Im ewi wãween ad kõm̦m̦an bwe “en weeppãn an kijenmej jerbal”?​—Jemes 1:4.

TA MEL̦EL̦EIN KIJENMEJ?

3. Ta mel̦el̦ein kijenmej?

³ Baibõl̦ ej kwal̦o̦k bwe an juon kijenmej ejjab baj kitibuj wõt an iioon mãlejjoñ ko. Ebar kitibuj wãween an l̦õmn̦ak im eñjake kõn mãlejjoñ ko ej iiooni. Juon eo ej kijenmej ej kwal̦o̦k peran, tiljek, im meanwõd. Juon bok ej ba bwe juon eo ejel̦ã kijenmej ejjab ebbeer ñe ej iioon mãlejjoñ ko kõnke ej lukkuun kõjatdikdik bwe wãween eo ej iioone enaaj em̦m̦anl̦o̦k. Kijenmej ej jipañ kõj bwe jen tiljek im jutak pen wõt meñe jej iiooni mãlejjoñ ko rekanooj in pen. Ej kamaroñ kõj bwe jen kate kõj ñan anjo̦ ioon mãlejjoñ ko im l̦õmn̦ak wõt kõn men eo jej kõjatdikdik kake, im jab kõn ad eñtaan.

4. Etke jemaroñ ba bwe yokwe ej kõm̦akũt kõj bwe jen kwal̦o̦k kijenmej?

⁴ Yokwe ej kõm̦akũt kõj bwe jen kijenmej. (Riit 1 Korint 13:4, 7.) Ewi wãween? Yokwe eo ad ñan Jeova ej kõm̦akũt kõj bwe jen kijenmej ilo jabdewõt men me ej ekkar ñan ankilaan. (Luk 22:41, 42, UBS) Yokwe eo ad ñan rũttõmak ro jeid im jatid ej kõm̦akũt kõj bwe jen kijenmej kõn likjab ko aer. (1 Piter 4:8) Yokwe eo ad ñan eo pãleed ej jipañ kõj bwe jen kijenmej ilo “inepata” ko rej wal̦o̦k ñan aolep rippãlele ro, ekoba ro me em̦m̦an pãd ko aer. Ej bar jipañ kõj bwe jen epaakel̦o̦k eo pãleed.​—1 Korint 7:28, UBS.

TA KO RENAAJ JIPAÑ EOK ÑAN KIJENMEJ?

5. Etke Jeova ej eo me em̦m̦antata ñan an jipañ kõj bwe jen kijenmej?

⁵ Kajjitõk bwe Jeova en kakajoor eok. Jeova ej “Anij, eo ej unin kijenmej im peran.” (Rom 15:5, UBS) E wõt el̦ap an mel̦el̦e im jel̦ã kõn men ko jej iiooni, eñjake ko ad, im kain armej rot kõj. Kõn men in, e eo em̦m̦antata ñan an jipañ kõj kõnke el̦ap an jel̦ã ta ko jej aikuji bwe jen maroñ kijenmej. Baibõl̦ ej ba: “Enaaj kajejjet kõn̦aan an ro remijak E; Enaaj bareinwõt roñjake aer lam̦õj im lo̦mo̦o̦r er.” (Sam 145:19) Bõtab, ewi wãween an Anij uwaaki jar ko ad ñe jej kajjitõk ippãn bwe en kakajoor kõj bwe jen maroñ kijenmej?

6. Ewi wãween an Jeova “kõm̦m̦an ial̦ in ko” ñan kõj ñe jej iioon mãlejjoñ ko, ãinwõt an Baibõl̦ kallim̦ur?

⁶ Riit 1 Korint 10:13. Ñe jej kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kõj ñan kijenmej, ej kallim̦uri kõj bwe enaaj “kõm̦m̦an ial̦ in ko.” Ewi wãween an kõm̦m̦ane men in? Jet iien, emaroñ jol̦o̦k mãlejjoñ eo jej iioone. Bõtab, enañin aolep iien ej kakajoor kõj bwe jen maroñ “kijenmej” wõt im kwal̦o̦k wõt meanwõd im lañlõñ. (Kolosse 1:11) Bareinwõt, kõnke Jeova elukkuun jel̦ã kajjied im ejel̦ã kõn joñan maroñ ko ad, eban kõtl̦o̦k bwe mãlejjoñ ko jej iiooni ren l̦apl̦o̦k ñan joñan eo jelukkuun bane im jejjab maroñ dãpij ad tiljek.

7. Bwe jen maroñ kijenmej, etke jej aikuji katak ko jãn Baibõl̦? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁷ Kõtl̦o̦k bwe katak ko jãn Baibõl̦ ren kakajoor tõmak eo am̦. Etke katak ko jãn Baibõl̦ el̦ap aer aorõk? Bwe jen maroñ mel̦el̦e unin aer aorõk, jen l̦õmn̦ak kõn juon waanjoñak. Bwe juon armej en maroñ wanlõñe juon tol̦ elukkuun utiej, joñan m̦õñã ko ej kañi ilo juon raan enaaj aikuj joñan m̦õñã ko juon armej ej kañi ium̦win 3 ak 4 raan. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, bwe jen maroñ kijenmej ñan jem̦l̦o̦kin ej aikuj l̦ap ad etali katak ko jãn Baibõl̦. Jej aikuj lukkuun kate kõj ñan kõm̦m̦an iien ad katak ippãd make im pãd ilo kweilo̦k ko. Men kein renaaj jipañ kõj bwe en kajoor wõt tõmak eo ad.​—Jon 6:27, UBS.

8, 9. (1) Ekkar ñan bokin Job 2:4, 5, ta eo jemaroñ kaalikkare ñe jej iioon mãlejjoñ ko? (2) El̦aññe kwõj iiooni mãlejjoñ ko, ta eo kwõmaroñ kajjioñ pijaik ilo l̦õmn̦ak eo am̦?

⁸ Keememej unin am̦ tiljek ñan Anij. Jej eñtaan ñe jej iiooni mãlejjoñ ko. Bõtab, ebar wõr juon men ej wal̦o̦k ñan kõj ñe jej iiooni mãlejjoñ ko. Mãlejjoñ ko jej iiooni rej mãlejjoñe tiljek eo ad ñan Anij. Men ko jej kõm̦m̦ani ñe jej iioon mãlejjoñ ko rej kaalikkar el̦aññe jej watõk bwe Jeova wõt ej tõllo̦kũn ñan an tõl men otemjej. Setan ear jum̦ae Irooj Bõtata eo an Jeova im ear kananaik Jeova ilo an ba bwe armej rej kabuñ ñan E kõn kũbbon̦, im ejjab kõnke rej yokwe E. Ear ba: “Juon armej emaroñ jol̦o̦k men ko otemjej m̦weien kõnke en kõjparok mour eo an.” Innem, ear wõnm̦aanl̦o̦k im ba men in kõn Job: “Ñe kwõnaaj ko̦kkure ãnbwinnin, innem enaaj jutak im̦aan mejam̦ im ba naan ko renana n̦ae eok!” (Job 2:4, 5, UBS) Eoktak ke wãween an Setan l̦õmn̦ak kiiõ? Ejjañin! Elõñ iiõ tokãlik, ke kar jolal̦tak Setan jãn lañ, ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im ba naan kein kõn rũkarejar ro retiljek an Anij. (Revelesõn 12:10) Ilo bar raan kein, Setan ej ba bwe armej rej karejar ñan Anij kõn kũbbon̦, im ejjab kõnke rej yokwe E. Setan elukkuun kõn̦aan bwe jen bõjrak jãn ad rejetake Irooj Bõtata eo an Anij im bõjrak jãn ad karejar ñane.

⁹ Ñe kwõj eñtaan kõn mãlejjoñ ko, kajjioñ pijaiki men in ilo l̦õmn̦ak eo am̦. Jen ba bwe Setan im enjel̦ ro an renana rej pãd ilo juon jait im rej lale ta ko kwõj kõm̦m̦ani im rej ba bwe kwõnaaj ebbeer. Bõtab ilo jait eo juon, Jeova, Kiiñ eo ad Jijej Kũraij, rũkkapit ro ilañ, im to̦ujin enjel̦ ro ilañ rej lale am̦ kate eok im rej m̦õn̦õn̦õ kõn am̦ jab ebbeer! Rej m̦õn̦õn̦õ bwe kwõj kijenmej im tiljek wõt ñan Jeova. Innem kwõj roñ an Jeova ba naan kein ñan kwe: “Nejũ, kwõn mãlõtlõt, im kam̦õn̦õn̦õik bũruõ, bwe in uwaak ñan eo ej kinaak eõ.”​—Jabõn Kõnnaan 27:11.

10. Ewi wãween am̦ maroñ anõke joñak eo an Jijej kõn kijenmej?

¹⁰ L̦õmn̦ak wõt kõn jeraam̦m̦an ko kwõnaaj bũki. Jen ba bwe kwõj etal ilo juon ial̦ eaetok. Ilo am̦ etal ilo ial̦ in am̦, kwõj aikuj deblo̦ke juon ial̦ me ej pãd ilowaan juon tol̦. Meñe elukkuun marok ial̦ in ak kwõjel̦ã bwe ñe kwõnaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt m̦ae iien kwõj tõpar jem̦l̦o̦kin ial̦ in, kwõnaaj bar loe meram in al̦. Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, jemaroñ iioon elõñ mãlejjoñ ko ilo mour ko ad me remaroñ kõm̦m̦an ad lukkuun m̦õk im inepata. Jijej emaroñ kar bar bõk ejja eñjake rot kein wõt. Ke rar totoiki ilo al̦al̦ in eñtaan eo, rar kaeñtaane, kajooke, im kakũtõtõiki. Ejjel̦o̦k pere bwe iien in emaroñ kar iien eo el̦aptata an kar pen ñan Jijej! Ak ta eo ear jipañe bwe en kijenmej wõt? Baibõl̦ ej ba bwe ear l̦õmn̦ak wõt kõn “lañlõñ eo ej pãd im̦aan.” (Hibru 12:2, 3, UBS) Jijej ear l̦õmn̦ak wõt kõn jeraam̦m̦an ko enaaj bũki kõn an kijenmej. Men eo el̦aptata ear l̦õmn̦ak kake ej kõn jeraam̦m̦an eo ñan kokkwõjarjar etan Anij im rejetake Irooj Bõtata eo An. Jijej ear jel̦ã bwe mãlejjoñ eo ear iioone ear ñan jidik wõt iien, bõtab jeraam̦m̦an ko enaaj bũki rej ñan indeeo. Rainin, mãlejjoñ ko kwõj iiooni remaroñ kõm̦m̦an bwe kwõn eñtaan im inepata, bõtab keememej bwe rej ñan jidik wõt iien.

“RO RAR KIJENMEJ”

11. Etke jej aikuj katak kõn bwebwenatoun “ro rar kijenmej”?

¹¹ Jejjab make iaad ñe jej kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko. Rijjilõk Piter ear kwal̦o̦k kõn men in ke ear rõjañ rũttõmak ro m̦õttan bwe ren kijenmej kõn mãlejjoñ ko rej iiooni jãn Setan. Ear ba: “Kom̦win pen ilo tõmak eo ami im jum̦ae e, bwe kom̦ jel̦ã bwe rũttõmak ro m̦õttami ilo pel̦aakin lal̦ in rej bareinwõt eñtaan kõn ejja men ko wõt kom̦ij eñtaan kaki.” (1 Piter 5:9, UBS) Bwebwenatoun “ro rar kijenmej” rej katakin kõj kõn wãween ad maroñ dãpij ad tiljek im rej jipañ kõj bwe jen tõmak bwe jenaaj lo tõprak ilo ad kijenmej wõt. Rej bareinwõt kakeememej kõj bwe elõñ jeraam̦m̦an ko jenaaj bũki ñe jej tiljek wõt ñan Jeova. (Jemes 5:11) Jen kiiõ lale jet waanjoñak ko kõn ro me rar kijenmej wõt.^[1]​—Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.

12. Ta eo jemaroñ katak jãn joñak eo an kerub ko me Jeova ear likũt er ilo jikin kallib in Iden?

¹² Kerub ko. Jerbal eo an Kerub ko ej juon jerbal eutiej. Bõtab, ãlikin an kar Adam im Iv jerawiwi, Jeova ear lel̦o̦k ñan jet iaan kerub ko juon jerbal ekããl ijin ioon lal̦. Jerbal in rar kõm̦m̦ane ear lukkuun oktak jãn jerbal eo aer kar ilañ. Joñak eo aer enaaj katakin kõj bwe jen jel̦ã kijenmej ñe jej kõm̦m̦ane juon jerbal epen ñan kõj. Baibõl̦ ej ba bwe Jeova ear “likũt irear in jikin kallib in Iden, Kerub ko, im jãje urur, eo ej ukoktak ijoko otemjej, bwe en baare ial̦ an wõjke in mour.”^[2] (Lale kõmel̦el̦e eo ilo jem̦l̦o̦kin katak in.) (Jenesis 3:24) Baibõl̦ ejjab kwal̦o̦k bwe kerub ko rar m̦akoko in kõm̦m̦ane jerbal in ak l̦õmn̦ak bwe ej juon jerbal ettã. Rar m̦õn̦õn̦õ wõt ilo aer kar kõm̦m̦ane jerbal in im rar jab ebbeer. Rar pãdwõt im kõm̦m̦ane jerbal in aer m̦ae iien eo ear dedel̦o̦k, bõlen ke ear wal̦o̦k Ibwijleplep eo. Mel̦el̦ein bwe rar kõm̦m̦ane jerbal eo aer ium̦win elõñl̦o̦k jãn 1,600 iiõ ko!

13. Ta eo ear jipañe Job bwe en kijenmej ilo mãlejjoñ ko ear iiooni?

¹³ Em̦m̦aan eo etiljek etan Job. Jet iien kwõmaroñ inepata im ebbeer ñe juon m̦õttam̦ ak juon iaan ro ilo baam̦le eo am̦ rej jiroñ waj eok juon men ekabbeerer. Ak bõlen kwõmaroñ lukkuun nañinmej ak bũrom̦õj kõnke juon eo ejitõnbõro ippam̦ emej. Jekdo̦o̦n ta ko kwõj iiooni, joñak eo an Job emaroñ kaenõm̦m̦an eok. (Job 1:18, 19; 2:7, 9; 19:1-3) Job ear jab jel̦ã unin an kajju eñtaan kõn elõñ mãlejjoñ ko. Meñe ãindein, ak ear jab ebbeer. Ta eo ear jipañe bwe en kijenmej wõt? M̦oktata, ear yokwe Jeova im ear jab kõn̦aan kabũrom̦õje. (Job 1:1, UBS) Job ear kõn̦aan kabuñbũruon Anij ilo iien ko rem̦m̦an im ilo iien ko ear iiooni mãlejjoñ ko. Bareinwõt, Jeova ear jipañ Job ilo an ba ñane kõn jet iaan menin kõm̦anm̦an ko an rekabwilõñlõñ. Men in ear kõm̦akũt Job ñan tõmak bwe Jeova enaaj jol̦o̦k mãlejjoñ kein ej iiooni ilo iien eo ejejjet. (Job 42:1, 2, UBS) Eñin men eo ear wal̦o̦k. Baibõl̦ ej ba bwe “Jeova ear karo̦o̦li men ko m̦weien Job, . . . im Jeova ear lel̦o̦k ñan Job ruo alen jãn men ko an m̦okta.” Ear aetok an Job mour im ear lo m̦õn̦õn̦õ ilo mour eo an.​—Job 42:10, 17.

14. Ekkar ñan 2 Korint 1:6, ewi wãween an kar joñak eo an Paul kõn kijenmej jipañ ro jet?

¹⁴ Rijjilõk Paul. Kwõj ke iioon jum̦ae im matõrtõr ak wãween ko jet renana jãn ro rej dike kabuñ eo em̦ool? Kwõj ke juon iaan em̦m̦aan ro rej lale eklejia ak eo ej lol̦o̦k eklejia ko im el̦ap am̦ m̦õk im inepata kõnke el̦ap eddo ko kwõj kõm̦m̦ani? El̦aññe aet, joñak eo an Paul emaroñ jipañ eok. Paul ear eñtaan kõn elõñ wãween ko reppen ear iiooni jãn ro rar jum̦ae, im aolep iien ear bar inepata kõn rũttõmak ro jein im jatin ilo eklejia ko. (2 Korint 11:23-29, UBS) Meñe ãindein ak Paul ear jab ebbeer, im joñak eo an ear kakajoor ro jet. (Riit 2 Korint 1:6, UBS.) Am̦ kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko emaroñ bar kakajoor rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦ bwe ren kijenmej.

KWÕNAAJ KE KÕTL̦O̦K BWE “EN WEEPPÃN AN KIJENMEJ JERBAL” IPPAM̦?

15, 16. (1) Ewi wãween bwe “en weeppãn an kijenmej jerbal” ippãd? (2) Kwal̦o̦k waanjoñak ko kõn wãween ad kõm̦m̦an bwe “en weeppãn an kijenmej jerbal.”

¹⁵ Kar kõm̦akũt rijjilõk Jemes bwe en je naan kein: “En weeppãn an kijenmej jerbal, bwe kom̦win weeppãn wõt im iio im en ejjel̦o̦k ami aikuj.” (Jemes 1:4) Ewi wãween bwe “en weeppãn an kijenmej jerbal” ippãd? El̦aññe jej iiooni mãlejjoñ ko, jemaroñ kile bwe ej aikuj l̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k meanwõd, kam̦m̦oolol, im yokwe. Kõn men in, ilo ad kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko, enaaj l̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦k wãween kein im men in enaaj jipañ kõj bwe jen kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ko ippãd me juon Kũrjin ej aikuj in kwal̦o̦ki.

¹⁶ Kõnke ad kijenmej ium̦win mãlejjoñ ko emaroñ jipañ kakõm̦anm̦anl̦o̦k wãween ko ippãd me juon Kũrjin ej aikuj kwal̦o̦ki, jen jab ebbeer im jino rupi kien ko an Jeova kõnke jem̦õk in kijenmej. Ñan waanjoñak, ta el̦aññe ekkã am̦ bũki l̦õmn̦ak ko rettoon im epen am̦ julo̦ki? Ijello̦kun am̦ wõnm̦aanl̦o̦k wõt kõn l̦õmn̦ak kein rettoon im kõtl̦o̦k bwe ren tõll̦o̦k eok ñan kõm̦m̦ani m̦anit ko rettoon, kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eok ñan julo̦ki. Ak kwõj ke iioon jum̦ae jãn juon iaan ro ilo baam̦le eo am̦ me ejjab karejar ñan Jeova? Kwõn jab ebbeer! Kwõn peek ilo bũruom̦ ñan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im karejar ñan Jeova. Am̦ kõm̦m̦ane men in enaaj jipañ eok bwe en l̦apl̦o̦k am̦ lõke Jeova. Kwõn keememej men in: Bwe Anij en buñbũruon ippãd, jej aikuj in kijenmej wõt.​—Rom 5:3-5, UBS; Jemes 1:12.

17, 18. (1) Kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn joñan aorõkin ad kijenmej ñan jem̦l̦o̦kin. (2) Ilo ad epaakel̦o̦k jem̦l̦o̦kin, ta eo el̦ap ad tõmak bwe Jeova enaaj jipañ kõj kake?

¹⁷ Jej aikuj in kijenmej ñan jem̦l̦o̦kin, ejjab ñan jidik wõt iien. Jen ba bwe ewõr juon tim̦a ej tũm̦m̦wilal̦l̦o̦k. Bwe ro ilo tim̦a in ren maroñ mour, rej aikuj in aõ ñan ãne. Ñe juon enaaj jino aõ im m̦õkaj an ebbeer, enaaj mal̦oñ. Ejjel̦o̦k oktak jãn juon eo epaak an tõpar ãne. El̦aññe armej in ej ebbeer, enaaj mal̦oñ meñe epaak an tõpar ãne. El̦aññe jekõn̦aan bwe jen mour ilo jukjukun pãd eo ekããl, jej aikuj in kijenmej wõt. Jen bõk ejja l̦õmn̦ak eo an rijjilõk Paul, eo ear ba: “Kõm jab ebbeer.”​—2 Korint 4:1, 16.

¹⁸ Ãinwõt Paul, el̦ap ad tõmak bwe Jeova enaaj jipañ kõj bwe jen kijenmej wõt ñan jem̦l̦o̦kin. Paul ear ba: “Jej lukkuun anjo̦ kõn e, eo ej yokwe kõj! Ilukkuun jel̦ã bwe ejjel̦o̦k men emaroñ kõjepel kõj jãn yokwe eo an: jab mej ak mour; jab enjel̦ ro ak irooj im kajoor ko jet an lañ; jab iien in ak iien eo ej itok; jab ijo ilañ ak ijo ilal̦, ejjel̦o̦k jabdewõt iaan menin kõm̦anm̦an ko otemjej emaroñ in kõjepel kõj jãn yokwe eo an Anij eo ej ad kõn Kũraij Jijej ad Irooj.” (Rom 8:37-39, UBS) Em̦ool bwe jet iien jemaroñ m̦õk. Bõtab, jen ãinwõt Gideon im l̦õm̦aro doon. Rar m̦õk, bõtab rar jab ebbeer. Baibõl̦ ej ba bwe ear “jab bõjrak aer lukwarkware rũkõjdat ro aer.”​—Ri Ekajet 8:4, UBS.