Jab Kal̦õkatip “Rein Reddik”

1. Ta eo em̦õj an Jeova kõm̦m̦ane ñan kõj kajjojo?

JEOVA ear kõm̦m̦an bwe kõj kajjojo jen epaakel̦o̦k E. (Jon 6:44) L̦õmn̦ak kõn ta mel̦el̦ein men in. Ilo an Jeova lukkuun kar etale im lale elõñ pilien armej ro ipel̦aakin lal̦ in, ear lo bwe ewõr juon men elukkuun aorõk kõn kwe—juon bõro em̦ool me emaroñ eddekl̦o̦k im l̦apl̦o̦k yokwe eo am̦ ñan E. (1 Kro. 28:9, UBS) Jeova ejel̦ã kõn kwe, emel̦el̦e kõn kwe, im ej yokwe eok. Men in ej juon men el̦ap an kõketak im kaenõm̦m̦an.

2. Ewi wãween an kar Jesus kajjioñ kaalikkar joñan an Jeova lukkuun kaorõk im kea kõn kajjojo iaan jiip ko an?

² El̦ap an Jeova lukkuun kaorõk eok, im el̦ap an bareinwõt kaorõk im kea kõn aolep Kũrjin ro jeid im jatid. Ñan jipañ kõj mel̦el̦e kõn men in, Jesus ear keidi Jeova ñan juon ri-lale jiip ak juon jabõt. El̦aññe 1 iaan jiip ko 100 nejin enãj kar jebwãbwe jãn bwij eo, ta eo jabõt eo enãj kar kõm̦m̦ane? Enãj kar “likũt jiip ko 99 ilo tol̦ eo bwe en etal im pukote jiip eo ejebwãbwe.” Kiiõ jabõt eo el̦ak loe jiip eo ekar jebwãbwe, eban kajeiki ak deñõte kõn an kar jebwãbwe. Ijoke, enaaj lukkuun m̦õn̦õn̦õ. Ta boin eo ijin? Ej bwe kajjojo jiip el̦ap aer aorõk ippãn Jeova. Jesus ear ba: “Jema, eo ej pãd ilañ. Ejjab kõn̦aan bwe juon iaan rein reddik ren jako.”​—Matu 18:12-14.

3. Ta ko jenãj kõnono kaki ilo katak in?

³ Jelukkuun ban kõn̦aan bwe jen juon eo me enãj kõm̦m̦an an ro jeid im jatid ebbweer ilo jabdewõt wãween. Ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñan kõjparok bwe jen jab kal̦õkatip ro jeid im jatid? Im ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñe ewõr juon ear kõmetak kõj? Jenãj lo uwaakin kajjitõk kein ilo katak in. Ak m̦okta, jen kal̦apl̦o̦k ad jel̦ã kõn “rein reddik” me bokin Matu jebta 18 ej kwal̦o̦k kake er.

WÕN REIN ME “REDDIK”?

4. Wõn ro “reddik” me Jesus ear kõnono kake er?

⁴ “Rein reddik” me Jesus ear kõnono kake er, ej kajjojo iaan ro me rej ri-kal̦ooran me eoktak iiõ ko aer jãn doon. Jekdo̦o̦n ewi joñan iiõ ko aer ak dettaer, ak er aolep rej “ãinwõt ajri ro” kõnke rem̦õn̦õn̦õ in kõtl̦o̦k bwe Jesus en katakin er. (Matu 18:3) Im meñe emaroñ oktak wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k jãn doon im oktak m̦anit ko aer jãn doon ekoba kadkad ko kadkadier, ak er aolep rej kwal̦o̦k aer tõmak ilo Christ. Im eñin unin Christ, ej lukkuun yokwe er.​—Matu 18:6; Jon 1:12.

5. Ewi wãween an Jeova eñjake ñe juon ej kal̦õkatip ak kõmetak juon iaan armej ro An?

⁵ Aolep “rein reddik” relukkuun aorõk ippãn Jeova. Ñan kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn eñjake eo an Jeova, l̦õmn̦ak kõn wãween ad watõk ajri ro. El̦ap an ajri ro aorõk ippãd. Im jekõn̦aan kõjparok er kõnke edik maroñ im imminene kab jel̦ãl̦o̦kjen̦ ko ippãer ñe keidi ippãn ro rerũtto. Ñan waanjoñak, jejjab kõn̦aan loe an jabdewõt armej jorrããn, bõtab ñe jej loe an juon kaeñtaan ak kõmetak juon ajri, el̦apl̦o̦k an men in maroñ kalluuk kõj. Ilo ejja wãween in wõt, Jeova ekõn̦aan kõjparok kõj. Im ej inepata ak lukkuun illu ñe ej loe an juon kal̦õkatip ak kõmetak juon iaan armej ro An!—Ais. 63:9; Mark 9:42.

6. Ekkar ñan 1 Korint 1:26-29, ewi wãween an ro ilo lal̦ in watõk ri-kal̦oor ro an Jesus?

⁶ Bar ta wãween ko jet me ri-kal̦oor ro an Jesus rej ãinwõt ro “reddik”? Eokwe, wõn ro me armej ro ilo lal̦ in rej watõk bwe el̦ap aer aorõk ak ewõr tokjãer? Ro rem̦weiie, ro rebuñbuñ, kab ro el̦ap maroñ im kajoor ko ippãer. Ak ñe jenãj lale ri-kal̦oor ro an Jesus, armej rejjab watõk er bwe rej jet ro raorõk ak ewõr tokjãer, rej kalimjek er ãinwõt ro “reddik” im watõk bwe ejjel̦o̦k tokjãer. (Riit 1 Korint 1:26-29.) Ijoke ejjab wãween dein an Jeova watõk er.

7. Kain eñjake rot eo Jeova ekõn̦aan bwe jen bõke kõn ro jeid im jatid?

⁷ El̦ap an Jeova yokwe aolep ri-karejar ro an, ro me eto aer karejar ñane ium̦win elõñ iiõ kab ro me rekããltok ñan m̦ool eo, ej yokwe er aolep. Aolep ro jeid im jatid ilo tõmak el̦ap aer aorõk ippãn Jeova. Kõn men in, rein rej aikuj bar aorõk ippãd. Jekõn̦aan bwe jen “yokwe aolep ro jeid im jatid ilo tõmak,” im jab jet wõt iaaer. (1 Pit. 2:17) Jej aikuj m̦õn̦õn̦õ in kõm̦m̦an jabdewõt men jemaroñe ñan lale im kõjparok er. Ñe jej roñ ak jel̦ã bwe jekar kõmetak ak kainepataik juon, jejjab aikuj baj jujuurl̦o̦k wõt ta eo ear wal̦o̦k, im l̦õmn̦ak bwe armej eo elukkuun baj kõl̦l̦apl̦ap an inepata im bwe ej aikuj mel̦o̦kl̦o̦k men eo. Etke jet remaroñ inepata? Emaroñ itok jãn wãween aer kar dik im rũttol̦o̦k, im men in emaroñ kõm̦m̦an aer bõk l̦õmn̦ak eo bwe edik tokjãer. Ak ñan ro jet, kõnke rekããltok ñan m̦ool eo, rejjañin lukkuun katak ñan jel̦ã kilen kijenmej ak kõm̦adm̦õde juon apañ ñe ro jet rej bõd n̦ae er. Jekdo̦o̦n ta un eo unin an juon maroñ inepata, ak jej aikuj kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan kõm̦m̦an bwe en em̦m̦an aolep men. Bareinwõt, juon eo me eokkutkut im pidodo an inepata ippãn ro jet ej aikuj kile bwe men in ejjab juon kadkad em̦m̦an im ej aikuj kate ñan kõm̦m̦an oktak jãn wãween in. Ej aikuj kõm̦m̦ane men in bwe en maroñ lo aenõm̦m̦an im bwe ro jet ren bar maroñ lo aenõm̦m̦an.

WATÕK BWE RO JET REUTIEJL̦O̦K

8. Ta l̦õmn̦ak eo me ekkã an kar elõñ armej bõke me ear jelõt ri-kal̦oor ro an Jesus?

⁸ Ta eo ear kõm̦m̦an bwe Jesus en kõnono kõn “rein reddik”? Ri-kal̦oor ro rar kajjitõk juon kajjitõk ippãn Jesus: “Wõn eo eutiejtata ilo Aelõñin lañ?” (Matu 18:1) Elõñ iaan ri-Ju ro ilo tõre ko el̦ap aer kar watõk taitõl̦ ak an juon utiej bwe ej juon men me el̦ap an aorõk. Juon rimmãlõtlõt ear ba naan kein: “Utiej, buñbuñ, bõk juon ãt em̦m̦an, kab bõk nõbar jãn ro jet, ekar juon men me el̦ap an kar aorõk ilo mour ko an armej ro.”

9. Ta eo ri-kal̦oor ro an Jesus rar aikuj in kõm̦m̦ane?

⁹ Jesus ear jel̦ã bwe ri-kal̦oor ro an renãj kar aikuj in lukkuun kate er ñan jol̦o̦k jãn bũrueer jitũbõn jiãe eo me el̦ap an kar wal̦o̦k ilo m̦anit ko an ri-Ju. Ear jiroñl̦o̦k er im ba: “Eo eutiejtata iaami en oktak im ãinwõt eo ediktata, im eo ej tõl en oktak im ami ri-jerbal.” (Luk 22:26) Jej kaalikkar ilo kõm̦m̦an ko ad bwe jej ‘eo me ediktata’ ñe jej “watõk bwe ro jet reutiejl̦o̦k” jãn kõj. (Pil. 2:3) Ñe el̦apl̦o̦k ad kaddekl̦o̦k l̦õmn̦ak in ippãd, emaroñ jipañ kõm̦m̦an bwe en dikl̦o̦k ad kal̦õkatip ro jet.

10. Ta naanin kakapilõklõk eo Paul ear kwal̦o̦k me jej aikuj bõk ñan bũruod?

¹⁰ Aolep ro jeid im jatid, ewõr wãween ko reoktak jãn doon me rej utiejl̦o̦k jãn kõj ie. Ejjab pen loe men in ñe jenaaj kate kõj ñan l̦õmn̦ak wõt kõn men ko rem̦m̦an kõn er. Jen bõk ñan bũruod naanin kakapilõklõk eo me Paul ear kwal̦o̦k ñan ro ilo Korint me ear ba: “Ta eo ej kõm̦m̦an am̦ kautiej eok jãn ro jet? Im ta eo ewõr ippam̦ im kar jab lewaj ñan kwe? Im el̦aññe kar lewaj juon men ñan kwe, etke kwõj kõmjãje im ãinwõt ñe ejjab menin lewaj?” (1 Kor. 4:7) Jej aikuj kõjparok kõj jãn aujiid ko me remaroñ kõm̦m̦an ad kajjioñ bõk nõbar jãn ro jet ak l̦õmn̦ak bwe jeutiejl̦o̦k jãn ro jet. Ñe juon jeid im jatid em̦m̦aan elukkuun kãitoktoklimo ak kairujruj an kõm̦m̦an katak, ak juon jeid im jatid kõrã elukkuun kapeel lo an jel̦ã kilen jino katak Baibõl̦ ippãn armej, rein rej aikuj aolep iien m̦õkaj im lel̦o̦k aolep aiboojoj im nõbar ñan Jeova.

JEORL̦O̦K BÕD “JÃN BŨRUOMI”

11. Ta boin eo Jesus ear kajjioñ kaalikkare jãn waanjoñak eo ear kwal̦o̦k kõn juon kiiñ im ri-karejar eo an?

¹¹ Ejjabto ãlikin an kar Jesus kakkõl ri-kal̦oor ro an ñan jab kal̦õkatipi ro jet, ear kwal̦o̦k juon waanjoñak kõn juon kiiñ im ri-karejar eo an. Kiiñ eo ear kajju jol̦o̦k ak kããnjel̦e m̦uri kileplep eo an ri-karejar in an me eban kar maroñ kõl̦l̦ãiki. Tokãlik, ri-karejar in me kar jol̦o̦k m̦uri eo an ear m̦akoko in jol̦o̦k juon m̦uri me elukkuun dik an juon iaan ri-karejar ro m̦õttan. Ilo jem̦l̦o̦kin, kiiñ eo ear kõm̦m̦an bwe ri-karejar in me ejjel̦o̦k an tũriam̦o en pãd ilo kalbuuj. Ta eo jej katak jãn men in? Jesus ear ba: “Enaaj ãindein an Jema ilañ kõm̦m̦an ñan kom̦ el̦aññe kajjojo iaami ejjab jol̦o̦k bõd ko an eo jeimi ak jatimi jãn bũruomi.”—Matu 18:21-35.

12. Ñe jej m̦akoko in jeorl̦o̦k bõd, ewi wãween an men in ko̦kkure ak kõmetak ro jet?

¹² Kõm̦m̦an ko an ri-karejar eo ear jab baj jelõt wõt e, ak ear bar jelõt ro jet. M̦oktata, ear ko̦kkure ri-karejar eo juon m̦õttan ilo ejjel̦o̦k tũriam̦o ilo an kar “kalbuuji . . . m̦ae iien ekõl̦l̦ãiki aolepen m̦uri eo an.” Kein karuo, ear kõmetak ri-karejar ro jet me rekar loe ta eo ear kõm̦m̦ane. Ke “ri-karejar ro jet rar lo men in, rar lukkuun bũrom̦õj.” Ejja ãindeinl̦o̦k wõt, kõm̦m̦an ko ad rej bar jelõt ro jet. Ñe juon ej bõd n̦ae kõj im jej m̦akoko in jol̦o̦k an bõd, ta eo emaroñ wal̦o̦k? M̦oktata, jej ko̦kkure ak kõmetake ilo ad m̦akoko in jeorl̦o̦k an bõd, jej kõjekdo̦o̦ne, im jejjab kwal̦o̦k yokwe ñan e. Kein karuo, jekõm̦m̦an an ro jet ilo eklejia eo abn̦õn̦õ ak nana aer mour ñe rej kile bwe ejjab em̦m̦an kõtaan eo ad ippãn armej in.

13. Ta eo kwõj katak jãn men eo me juon jeid im jatid bainier ear iioone?

¹³ Ñe jej jeorl̦o̦k an ro jeid im jatid bõd, jej bõk tokjãn jãn ad kõm̦m̦ane men in, im ro jet rej bar bõk tokjãn. Eñin men eo me juon jeid im jatid bainier etan Crystal ear iioone. Ear wõr juon jeid im jatid kõrã ilo eklejia eo me ear kõmetake. Crystal ej keememejtok im ba: “Naan ko an me rejjab jouj jet iien rej ãinwõt ñe ej n̦ate eõ kõn bakbõk. Im ilo iien kwal̦o̦k naan, ijjab kijoñ kõn̦aan bwe ren likũti ña ilo kurub in kwal̦o̦k naan eo me ej pãd ie. Kiiõ ear jino jakol̦o̦k aõ kijejeto im jako aõ lañlõñ.” Ippãn Crystal, ear l̦õmn̦ak bwe ewõr un ko unin an kar inepata. Bõtab ear jab kõtl̦o̦k bwe en illu wõt ilo bũruon ak l̦õmn̦ak kõn e make im eñjake ko an. Ijello̦kun an ãindein, ear kõttãiki bũruon ilo an kar jerbali naanin kakapilõklõk ko jãn Baibõl̦ ilo Imõniaroñroñ eo an March 1, 2000 eo, ium̦win katak eo etan, “Jeorlok Bwid Jen Buruõm.” Ear jol̦o̦k an kõrã eo jeid im jatid bõd. Crystal ej ba: “Ij kiiõ kile bwe kõj aolep jej kate kõj ñan kõn̦ak mour eo ekããl im bwe Jeova ej lukkuun m̦õn̦õn̦õ in jol̦o̦k bõd ko ad kajjojo raan. Ij eñjake aõ lukkuun kiiõ emmerara im em̦m̦an aõ mour. Im ij kiiõ bar lo lañlõñ.”

14. Ekkar ñan Matu 18:21, 22, ta apañ eo me emaroñ kar wõr ippãn rijjilõk Piter, im ta eo kwõj katak jãn uwaak eo an kar Jesus?

¹⁴ Jejel̦ã bwe jej aikuj in jeorl̦o̦k bõd; eñin ej men eo me ejim̦we ñan kõm̦m̦ane. Bõtab, emaroñ juon men me ej pen wõt ñan ad kõm̦m̦ane. Emaroñ kar wõr jet iien ko me rijjilõk Piter ear bõk eñjake in. (Riit Matu 18:21, 22.) Ta eo emaroñ jipañ? M̦oktata, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn joñan eo me em̦õj de an Jeova jeorl̦o̦k am̦ bõd. (Matu 18:32, 33) Meñe ejjab tõllo̦kid bwe en jeorl̦o̦k ad bõd, ak e make ekõn̦aan jeorl̦o̦k ad bõd ilo m̦õn̦õn̦õ ak ejjel̦o̦k on̦ããn. (Sam 103:8-10) Ilo ejja iien eo wõt, “ej menin aikuj bwe jen bareinwõt yokwe doon.” Mel̦el̦ein bwe jeorl̦o̦k bõd ejjab juon men me kwõj kããlõt ñan kõm̦m̦ane ñe kokõn̦aan ak jaab. Ej juon men me jem̦uri kake ñan ro jeid im jatid im jej aikuj kõm̦m̦ane. (1 Jon 4:11) Kein karuo, kõl̦mãnl̦o̦kjen̦ kõn ta eo ej wal̦o̦k ñe jej jeorl̦o̦k bõd. Jemaroñ jipañ armej eo me ear bõd n̦ae kõj, kõm̦m̦an bwe en bõrokuk wõt eklejia eo, kõjparok kõtaan eo ad ippãn Jeova, im jol̦o̦k eddodo eo jãn aerad. (2 Kor. 2:7; Kol. 3:14) Ãliktata, jemaroñ jar ñan Eo me ej kajjitõk bwe jen jeorl̦o̦k bõd. Jab kõtl̦o̦k bwe Setan en ko̦kkure aenõm̦m̦an eo kwõj lañlõñ kake ippãn rũttõmak ro jeim̦ im jatũm̦. (Eps. 4:26, 27) Jej aikuji jipañ eo an Jeova bwe jen maroñ kõjparok jãn ad l̦orak ilo aujiid eo an Setan.

JAB KÕTL̦O̦K BWE KWÕN L̦ÕKATIP

15. Ekkejell̦o̦k ippãn ta eo Kolosse 3:13 ej ba, ta eo jemaroñ kõm̦m̦ane ñe jej inepata kõn kõm̦m̦an ko an juon iaan rũttõmak ro jeid ak jatid?

¹⁵ Ta el̦aññe juon iaan rũttõmak ro m̦õttad ear kõm̦m̦an ilo juon wãween me elukkuun kainepataik eok? Ta eo kwõj aikuj kõm̦m̦ane? Pukot jabdewõt men eo kwõmaroñ kõm̦m̦ane bwe en wõr wõt aenõm̦m̦an. Jar im lukkuun akwel̦ap ñan Jeova im kajjitõk bwe en kõjeraam̦m̦an armej eo me ear kainepataik eok, im kajjitõk bwe en jipañ eok ñan lo men ko rem̦m̦an kõn armej eo​—ejja men ko wõt me rem̦m̦an kõn armej eo me rej unin an Jeova bar yokwe e. (Luk 6:28) Ñe kwõjjab maroñ mel̦o̦kl̦o̦k men eo in jeim̦ im jatũm̦ ear kõm̦m̦ane ñan kwe, l̦õmn̦ak kõn wãween eo em̦m̦an ñan am̦ maroñ kepaake e. Aolep iien, men eo em̦m̦antata ej ñan bõk l̦õmn̦ak eo bwe eo jeim̦ ak jatũm̦ ekar jab tõn kajjioñ kõmetak eok. (Matu 5:23, 24; 1 Kor. 13:7) Ñe kwõj kõnono ippãn, kajjioñ bõk l̦õmn̦ak eo bwe ejjab nana men eo ear tõn kõm̦m̦ane. Ak ta el̦aññe ejjab kõn̦aan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an? “Kijenmej wõt” ippãn. Jab ebbweer kõn in jeim̦ im jatũm̦. (Riit Kolosse 3:13.) El̦aptata, jab dãpij wõt am̦ illu, kõnke men in emaroñ ko̦kkure jem̦jerã eo am̦ ippãn Jeova. Jab kõtl̦o̦k bwe jabdewõt men en kõm̦m̦an am̦ l̦õkatip. Ilo am̦ kõm̦m̦ane men in, kwõj kam̦ool bwe kwõj yokwe Jeova el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt men.​—Sam 119:165.

16. Ta eddo eo me ewõr ippãd kajjojo?

¹⁶ Jej lukkuun kaorõk jeraam̦m̦an eo epãd ippãd ñan karejar ñan Jeova ilo bõrokuk ippãn ro jeid im jatid ãinwõt “juon wõt bwij” ium̦win ‘juon wõt jabõt’! (Jon 10:16) Bok eo Organized to Do Jehovah’s Will, ilo peij 165, ej ba naan kein: “Kõnke jej bõk tokjãn jãn bõrokuk in, ebar wõr ippãd eddo eo ñan kõm̦m̦an bwe en pãdwõt bõrokuk in.” Innem alikkar bwe jej aikuj “kammineneik kõj ñan kalimjek ro jeid im jatid ilo wãween eo me Jeova ej kalimjek er.” Ippãn Jeova, kõj aolep jej ro “reddik” me rekanooj in aorõk ippãn. Ãindein ke am̦ l̦õmn̦ak kõn ro jeim̦ im jatũm̦? Jeova ej loe im ej kaorõk aolep men ko kwõj kõm̦m̦ani ñan jipañ im lale rein.​—Matu 10:42.

17. Ta eo me jekõn̦aan jek ilo bũruod ñan kõm̦m̦ane?

¹⁷ Jej yokwe rũttõmak ro jeid im jatid. Kõn men in, jej lukkuun “jek ilo bũruod bwe jen jab kõm̦m̦an menin an eo jeid ak jatid l̦õkatip ak tipñõl.” (Rom 14:13) Jej watõk ro jeid im jatid bwe reutiejl̦o̦k jãn kõj, im jekõn̦aan bwe jen jeorl̦o̦k aer bõd jãn bũruod. Jen kate kõj ñan jab kõtl̦o̦k bwe ro jet ren kõm̦m̦an ad l̦õkatip. Bõtab, jen kããlõt ñan “jibadek men ko rej kõm̦m̦an aenõm̦m̦an im men ko rej jipañ kõj ñan kõkajoor doon.”​—Rom 14:19.