Kwal̦o̦k Kautiej ñan Ro Me Ej Tõllo̦keer

1, 2. (1) Etke epen ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer? (2) Ta kajjitõk ko jenaaj etali?

EM̦ÕJ ke am̦ baj lo juon ajri me jinen ak jemen ej ba en rarõ ak kõm̦m̦ane juon jerbal, im ajri eo ejjab kõn̦aan? Bõlen elukkuun alikkar ilo mejen ajri eo ke ejjab kõn̦aan kõm̦m̦ane men eo. Ej roñjake naan ko an jinen im jemen, im ejel̦ã bwe ej aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan er. Bõtab, ejjab kõn̦aan pokake. Men in me ej wal̦o̦k ñan ajri in ej juon men me jet iien ej wal̦o̦k ñan kõj aolep.

² Ejjab aolep iien epidodo ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer. Ak kwe, epidodo ke am̦ kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ewõr aer maroñ ioom̦? El̦aññe ejjab, eokwe ejjab kwe wõt kwõj iioone wãween in. Jej mour ilo juon tõre me armej ro relukkuun jaje kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer. Bõtab, Baibõl̦ eo ej kwal̦o̦k bwe jej aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan ro me reutiejl̦o̦k jãn kõj. (Jabõn Kõnnaan 24:21, UBS) Ilo m̦ool, jej aikuj kõm̦m̦ane men in el̦aññe jekõn̦aan pãd wõt ilo yokwe eo an Anij. Kõn men in, emaroñ wal̦o̦k jet kajjitõk ko. Etke elukkuun pen ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer? Etke Jeova ekõn̦aan bwe jen kwal̦o̦k kautiej, im ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen pokake? Ãliktata, ta wãween ko im jemaroñ kwal̦o̦k ad kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer? Jenaaj etale kajjitõk kein ilo naaj katak in.

UNIN AN PEN KWAL̦O̦K KAUTIEJ

3, 4. Ta eo ear kõm̦m̦an bwe jen erom ri jerawiwi im armej jab weeppãn? Etke ad jerawiwi ekõm̦m̦an bwe en pen ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer?

³ Jen lale ruo un ko im jet iien rej kõm̦m̦an bwe en pen ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer. Kein kajuon, kõj armej jejjab weeppãn. Kein karuo, armej ro me ewõr aer maroñ iood rejjab bar weeppãn. Armej rar jino ri jerawiwi im jab weeppãn jãn tõre eo me Adam im Iv rar jum̦ae im jab kwal̦o̦k kautiej ñan Anij ilo kar jikin kallib in Iden. Kõn wõt aer kar jum̦ae, aolep armej ro rar erom ri jerawiwi. Kõn men in, kõn̦aan eo ñan jum̦ae epãd ippãn aolep armej.​—Jenesis 2:15-​17; 3:1-7; Sam 51:5; Rom 5:12.

⁴ Kõnke kõj ri jerawiwi, epidodo ad kwal̦o̦k utiej bõro ak l̦õmn̦ak bwe jem̦m̦anl̦o̦k jãn ro jet. Ettã bõro ej juon men me elukkuun jeja ilo lal̦ in, im ej juon men jej aikuj lukkuun kate kõj ñan kwal̦o̦ke im dãpiji wõt. Meñe emaroñ lukkuun to an juon armej karejar ñan Anij, el̦aññe ejjab kõjparok, emaroñ jino an utiej bũruon im pen bũruon. Ñan waanjoñak, ilo tõre ko an Moses, ekar wõr juon em̦m̦aan etan Kora im ear tiljek ñan Anij ilo kar m̦okta. Bõtab, Kora ear kõn̦aan bwe en utiej innem ear tõl elõñ armej ro bwe ren jum̦aeik Moses, armej eo me ear ettã tata bũruon ilo kar tõre eo. (Bõnbõn 12:3; 16:1-3) Bar l̦õmn̦ak m̦õk kõn Kiiñ Uzzaia. Kõn wõt an kar utiej bũruon, ear del̦o̦ñe tampel̦ eo an Jeova im kõm̦m̦ane juon jerbal me ej tõllo̦kũn wõt bũrij ro. (2 Kronikel 26:16-21) Kõn an kar em̦m̦aan rein jum̦ae, Anij ear lukkuun kajeik er. Bõtab, jemaroñ katak jãn waanjoñak kein aer renana. Jej aikuj kate kõj im jol̦o̦k an utiej bũruod kõnke emaroñ kõm̦m̦an bwe en pen ad kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer.

5. Ewi wãween an kar armej ro rejjab weeppãn bõd aer kõjerbale utiej im maroñ ko aer?

⁵ Elukkuun lõñ ri tõl rar make kõm̦m̦an bwe en pen an armej ro kwal̦o̦k kautiej ñan er. Elõñ iaan ri tõl rein rar lukkuun nana im ejjel̦o̦k aer kõmmaanwa ñan jidik. Ilo m̦ool, ekar baj wõt lõñ ri tõl ro renana jãn kar iien ko etto tok ñan raan kein. (Ekklisiastis 8:9, UBS) Ñan waanjoñak, Saul ear juon em̦m̦aan eo em̦m̦an im ettã bũruon ke Jeova ear kããlõte bwe en kiiñ. Bõtab, ear oktak im juon eo eutiej bũruon im ebbanban. Kõn men in, ear kajjioñ m̦ane em̦m̦aan eo etiljek etan Devid. (1 Samuel 9:20, 21; 10:20-22; 18:7-​11) Tokãlik, Devid ear juon iaan kiiñ ro rem̦m̦antata kar an Israel. Bõtab, juon iien ear bõd an kõjerbal maroñ eo an. Ear ko̦o̦te lio pãleen Uraia Ri Het eo, im ear jilkinl̦o̦k em̦m̦aan in ejjel̦o̦k ruõn ñan ijo im̦aantata ilo jarin tarin̦ae eo an bwe en mej. (2 Samuel 11:1-​17) Aet, kõnke armej ro rejjab weeppãn, men in ej kõm̦m̦an bwe en pen aer kõjerbale utiej im maroñ ko aer ilo jim̦we. Im ñe ri tõl rein rejjab kautiej Jeova, elukkuun l̦apl̦o̦k wõt aer nana. Jen kiiõ etale kajjitõk in: Etke jej aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer?

ETKE JEJ AIKUJ KWAL̦O̦K KAUTIEJ ÑAN RO ME EJ TÕLLO̦KEER?

6, 7. (1) Yokwe eo ad ñan Jeova ej lujur kõj ñan ta, im etke? (2) Ewi wãween jemaroñ kõttãik kõj make?

⁶ Un eo el̦aptata jej kwal̦o̦k kautiej ej kõnke ewõr yokwe ippãd. Jej yokwe Jeova, armej ro, im bareinwõt kõj make. Kõnke jej yokwe Jeova el̦apl̦o̦k jãn jabdewõt men, jekõn̦aan kam̦õn̦õn̦õik bũruon. (Jabõn Kõnnaan 27:11; Mark 12:29, 30) Jejel̦ã bwe ilo kar jikin kallib in Iden, Setan ear jum̦ae Jeova im ba bwe ejjel̦o̦k an jim̦we im maroñ ñan irooj ioon armej ro. Jãn kar iien eo tok ñan raan kein, enañin aolep armej ro rar kobal̦o̦k ippãn Setan im rejjab kõn̦aan bwe Jeova en irooj im tõl er. Bõtab, jelukkuun m̦õn̦õn̦õ bwe jej rejetake im jej kobal̦o̦k ippãn Anij. Ñe jej riiti naan ko an ilo bok in Revelesõn 4:11, men in ej lukkuun tõpar bũruod. Elukkuun alikkar bwe Jeova ej tõllo̦kũn an Irooj im Tõl ilañ im ioon lal̦! Jej kautiej wãween an Jeova irooj im jej l̦oore naan in tõl ko an raan otemjej.

⁷ Ñe jej kautiej Jeova, jej aikuj pokake im kõttãik kõj make. Jej pokake Jeova kõnke jej yokwe. Bõtab, jet iien emaroñ lukkuun pen ad pokake Anij. Ñe jej iioone wãween in, jej aikuj kate kõj ñan kõttãik kõj make ãinwõt kar ajri eo ilo jinoin katak in. Jej bar keememej joñak eo an Jijej ke ear kõttãik e make im kõm̦anm̦an ankilaan Jemen meñe ekar lukkuun pen ñan e. Jijej ear ba ñan Jemen: “En jab ankilaõ, ak en ankilaam̦.”​—Luk 22:42, UBS.

8. (1) Ñe jej kõttãik kõj make ñan Jeova, wõn ro jej aikuj kwal̦o̦k kautiej ñan er? Ta l̦õmn̦ak eo an Jeova kõn men in? (2) Ta eo emaroñ jipañ kõj bwe jen roñjake naan in kakapilõk ko im kõtl̦o̦k an ro jet kajim̦we kõj? (Jouj im lale bo̦o̦k eo, “Roñjake Naan in Kakapilõk im M̦õn̦õn̦õ in Katak.”)

⁸ Jeova ejjab kajju kõnono ñan kõj rainin. Ej kõjerbale Baibõl̦ eo im armej ro me ear kããlõte er. Kõn men in, jej kõttãik kõj make ñan Jeova ilo ad kwal̦o̦k kautiej ñan armej ro me ear kããlõt er bwe ren lale kõj. El̦aññe jej jum̦aeik armej rein, bõlen ilo ad jab roñjake naan in tõl ak kajim̦we ko aer, jenaaj kõmetak Anij. Ke Ri Israel ro rar ellotaan im jum̦aeik Moses, Jeova ear watõk men in ãinwõt ñe rar jum̦aeik e.​​—Bõnbõn 14:26, 27.

9. Ñe jej yokwe armej ro, ewi wãween men in ej kõm̦akũt kõj ñan kautiej ro me ej tõllo̦keer? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

⁹ Jej bar kwal̦o̦k kautiej kõnke jej yokwe armej ro. El̦aññe jej jum̦aeik ro me Jeova ear kããlõt er bwe ren lale kõj, eokwe jenaaj kõm̦m̦an bwe ri tõmak ro jet m̦õttad ren pãd ilo jorrããn. El̦aññe juon Kũrjin ej jum̦aeik em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo, men in enaaj kõm̦m̦an bwe en wal̦o̦k jorrããn ñan bar ro jet. (1 Korint 12:14, 25, 26) Ñan waanjoñak, ñe juon ajri ej jum̦aeik jemen ak jinen, men in ej kõm̦m̦ane enaaj jelõte aolepen baam̦le eo. Kõn men in, jej kwal̦o̦k ad yokwe armej ro ilo ad pokake im kautiej ro me ej tõllo̦keer.

10, 11. Bar ta eo ej jipañ kõj bwe jen kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer?

¹⁰ El̦aññe jej kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer, men in em̦m̦an ñan kõj. Eñin bar juon men me ej jipañ kõj ñan kwal̦o̦k kautiej. Ñe Jeova ej kajjitõk ippãd bwe jen kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer, ekkã an kwal̦o̦k men ko rem̦m̦an me renaaj wal̦o̦k el̦aññe jej pokake. Ñan waanjoñak, ej ba ñan ajri ro bwe ren pokake jineer im jemãer bwe en maroñ em̦m̦an im aetok an ajri ro mour. (Duteronomi 5:16; Epesõs 6:2, 3) Jeova ej bareinwõt jiroñ kõj bwe jen kwal̦o̦k kautiej ñan em̦m̦aan ro rej lale eklejia kõnke el̦aññe jejjab, men in enaaj kajorrããn kõtaan eo ad ippãn Anij. (Hibru 13:7, 17) Bareinwõt, ej jiroñ kõj bwe jen pokake ro ilo kien kõnke men in emaroñ kõjparok mour ko ad.​​—Rom 13:4, UBS.

¹¹ Ñe jejel̦ã taunin Jeova ekõn̦aan bwe jen pokake, men in enaaj jipañ kõj ñan kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer. Jen kiiõ lale ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k kautiej ilo jilu wãween ko raorõk ilo mour ko ad.

KWAL̦O̦K KAUTIEJ ILO BAAM̦LE

12. Ta eddo eo Jeova ear lel̦o̦k ñan l̦eo? Ewi wãween l̦eo ej aikuj loloorjake eddo eo an?

¹² Jeova ear kõm̦m̦an bwe en wõr baam̦le. Kõnke Jeova ej juon Anij in laajrak, ear kõm̦m̦an laajrak ko ñan l̦eo, lio im ajri ro bwe ren maroñ m̦õn̦õn̦õ. (1 Korint 14:40) Ear lel̦o̦k maroñ eo ñan l̦eo bwe en bõran baam̦le eo. L̦eo ej kwal̦o̦k kautiej ñan eo Bõran, Kũraij Jijej, ilo an l̦oore joñak eo an Jijej ilo an lale eklejia eo. (Epesõs 5:23) Kõn men in, l̦eo ejjab kõjekdo̦o̦ne eddo eo an. Ej kate joñan wõt an maroñ ñan kõm̦m̦ane eddo in an jãn Anij. L̦eo ejjab nana an kõnnaan im kõm̦m̦an ñan kõrã eo im ajri ro. Ej kwal̦o̦k yokwe, meanwõd im jouj ilo naan im kõm̦m̦an ko an. L̦eo ej aikuj keememej bwe meñe ewõr an maroñ ioon baam̦le eo, bõtab maroñ eo an ejjab utiejl̦o̦k jãn maroñ eo an Jeova.

13. Ewi wãween juon kõrã emaroñ kajejjet eddo ko an im kabuñbũruon Jeova?

¹³ Anij ear kõm̦m̦an bwe kõrã eo en ãinwõt juon ri jipañ ñan l̦eo pãleen. Ebar wõr an kõrã eo maroñ kõnke Baibõl̦ eo ej rõjañ ajri ro bwe ren roñjake im pokake jineer. (Jabõn Kõnnaan 1:8) Bõtab, maroñ eo an kõrã eo ejjab utiejl̦o̦k jãn maroñ eo an l̦eo ippãn. Juon kõrã eo im ej Kũrjin ej kwal̦o̦k kautiej ñan l̦eo ippãn ilo an jipañe kõm̦m̦ani eddo ko an ãinwõt bõran baam̦le eo. Juon kõrã eo em̦m̦an eban kajejtokjãn l̦eo ippãn. El̦aññe juon kõrã ekõn̦aan juon men bõtab l̦eo ejjab kõtl̦o̦ke, kõrã eo eban jañ ak jab el̦l̦o̦k ñan l̦eo bwe en tõprak kõn̦aan eo an. Juon kõrã eo em̦m̦an ejjab tõl baam̦le eo kõnke ej reil̦o̦k ñan l̦eo ippãn bwe en tõl er. Ej rejetake im kõttãik e make ñan l̦eo ippãn. El̦aññe kõrã eo ejjab errã ilo pepe ko an l̦eo, eokwe ej kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko an ñan l̦eo ilo kautiej. Bõtab, kõrã eo ej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõttãik e make ñan l̦eo. El̦aññe l̦eo ippãn ejjab juon Kũrjin, jet iien kõrã eo emaroñ iioon jet apañ ko rel̦l̦ap. Bõtab, el̦aññe enaaj kõttãik e make ñan l̦eo, men in emaroñ kõm̦m̦an bwe l̦eo ippãn en kõn̦aan katak kõn Jeova. ​​—1 Piter 3:1.

14. Ewi wãween ajri ro remaroñ kõm̦m̦an bwe jineer im jemãer kab Jeova ren m̦õn̦õn̦õ?

¹⁴ Ajri ro rej kabuñbũruon Jeova ñe rej pokake jineer im jemãer. El̦ap an rũtto ro m̦õn̦õn̦õ im utiej bũrueer ñe ajri ro nejier rej pokake er. (Jabõn Kõnnaan 10:1) Ak ta kõn baam̦le ko me emaroñ ejjel̦o̦k jemen baam̦le eo ak jinen baam̦le eo? Eokwe, ajri ro rej aikuj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im pokake. Enaaj l̦apl̦o̦k an jineer ak jemãer aikuj jipañ ko aer kõnke ejjel̦o̦k rejetaer. El̦aññe aolep ro ilo juon baam̦le rej kõm̦m̦ani eddo ko aer jãn Anij, enaaj l̦ap aenõm̦m̦an im m̦õn̦õn̦õ. Ñe rej m̦õn̦õn̦õ, men in ej kwal̦o̦k aer kautiej Jeova Anij, eo me ear kõm̦m̦an bwe en wõr baam̦le.

KWAL̦O̦K KAUTIEJ ILO EKLEJIA EO

15. (1) Ewi wãween jemaroñ kwal̦o̦k ad kautiej ñan Jeova ilo eklejia eo? (2) Ta naan in kakapilõk ko me remaroñ jipañ kõj bwe jen pokake em̦m̦aan ro me rej lale kõj ilo eklejia eo? (Jouj im lale bo̦o̦k eo, “Kom̦win Pokake im Kõttãik Kom̦ ñan Ro Rej Lale Kom̦.”)

¹⁵ Jeova ear jitõñ Nejin bwe en Ri Tõl eo ñan eklejia ko an Kũrjin. (Kolosse 1:13) Tokãlik, Jijej ear lel̦o̦k eddo eo ñan “ri karejar e tiljek im mãlõtlõt” ak ri kabit ro bwe ren jipañ ro doon Anij ioon lal̦ bwe ren kabuñ im epaakel̦o̦k wõt Jeova. (Matu 24:45-47) Ewõr juon kumi in ri kabit ro me rej kõm̦m̦an pepe ko ilo etan aolep ri kabit ro ilo lal̦ in. Ãinwõt kar eklejia ko ilo iien ko etto, kumi in me ej lale aolep eklejia ko an Ri Kõnnaan ro an Jeova ej lel̦o̦k naan in tõl im kakapilõk ko ñan em̦m̦aan ro me rej lale eklejia ko kajjojo. Rej kõm̦m̦ane men in ilo aer jejel̦o̦k lõta im jilkinl̦o̦k em̦m̦aan ro me rej itoitak ñan lol̦o̦k eklejia ko. Ñe jej kwal̦o̦k kautiej ñan em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo, ilo m̦ool jej pokake Jeova.​​—Hibru 13:17.

16. Etke jemaroñ ba bwe kajoor eo an Anij ej kããlõt em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo?

¹⁶ Em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo im ri jipañ ro aer rejjab weeppãn. Jet iien rej likjab ãinwõt kõj. Bõtab, keememej bwe em̦m̦aan ro me rej lale eklejia rej ãinwõt “menin letok” jãn Anij ñan jipañ aolep ro ilo eklejia eo bwe ren epaake wõt Jeova. (Epesõs 4:8, UBS) Kajoor eo an Anij ej kããlõt em̦m̦aan rein. (Jerbal 20:28, UBS) Ewi wãween? Eokwe, Anij ear kõjerbale kajoor eo an ñan jei naan ko an im kõllaajraki aolep men ko me em̦m̦aan rein rej aikuj kõm̦m̦ani bwe en tõllo̦kũn aer lale eklejia eo. (1 Timote 3:1-​7, 12, UBS; Taitõs 1:5-9, UBS) Bareinwõt, ñe em̦m̦aan ro rej lale eklejia eo rej jijet ippãn doon im kweilo̦k im lale el̦aññe ekkar em̦m̦aan rein ñan bõk eddo kein, rej lukkuun jar bwe kajoor eo an Anij en tõl er.

17. Etke jet iien kõrã ro rej aikuj kalibubu bõraer?

¹⁷ Jet iien emaroñ jako em̦m̦aan ro me rej lale eklejia eo im ri jipañ ro aer ñan kõm̦m̦ane jet eddo ko ãinwõt tõl kweilo̦k in kwal̦o̦k naan. Ñe men in ej wal̦o̦k, em̦m̦aan ro jet me em̦õj aer peptaij remaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Ak el̦aññe ejjel̦o̦k em̦m̦aan ro me em̦õj aer peptaij, eokwe juon kõrã eo ekkar im em̦õj an peptaij emaroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt. Bõtab, ñe kõrã eo ej kõm̦m̦ane men in ak eddo ko jet me ekkã an em̦m̦aan ro kõm̦m̦ani, kõrã in ej aikuj kalibubu bõran.a (1 Korint 11:3-​10) Mel̦el̦ein men in ke bwe kõrã ro relukkuun ettã im ejjel̦o̦k tokjãer? Ejjab. Ilo m̦ool, ej juon wãween me rej kwal̦o̦k aer kautiej karõk im laajrak ko an Jeova, ilo baam̦le eo im bareinwõt ilo eklejia eo.

KWAL̦O̦K KAUTIEJ ÑAN KIEN

18. Ta mel̦el̦ein naan ko ilo Rom 13:1-7?

¹⁸ Kũrjin ro rem̦ool rej l̦oore naan in kakapilõk eo ilo Rom 13:1-7 (UBS). Aelõñ kein renaaj kõm̦m̦ani jerbal ko aer im jabdewõt men ko jet, toõn wõt an Jeova kõtl̦o̦k bwe ren pãd. Jej kwal̦o̦k ad kautiej kien ilo ad pokake kien ko aer. Jej bareinwõt kõl̦l̦ã eowõj im kanne jabdewõt peba ko me jej aikuj kanni ekkar ñan kien. Jej bareinwõt l̦oore jabdewõt kien ko me rej kitibuj kõj, baam̦le ko ad, peejnej ko, im jabdewõt men ko ad. Bõtab, jejjab l̦oore kien el̦aññe rej kajjitõk ippãd bwe jãn rupe kien ko an Anij. Jej ãinwõt rijjelõk ro an Jijej ilo iien ko etto ke rar ba: “Em̦m̦an jen pokake Anij el̦ap jãn armej.”​—Jerbal 5:28, 29; jouj im lale bo̦o̦k eo etan “Wõn Ro Ij Aikuj Pokake?”

19. Ewi wãween jemaroñ bar kwal̦o̦k kautiej ñan kien?

¹⁹ Jej bareinwõt kwal̦o̦k ad kautiej kien ilo wãween ad jerbal ippãn ro jet. Jet iien, jej iioon ri utiej ro ak ri jerbal ro an kien. Rijjelõk Paul ear aikuj jãdel̦o̦k im̦aan Kiiñ Herõd Agrippa im Komja Festõs. Ri tõl rein rar armej nana, bõtab Paul ear kwal̦o̦k kautiej ilo wãween an kõnono ñan er. (Jerbal 26:2, 25) Jej aikuj l̦oore joñak eo an Paul. Ñe jej kõnono ippãn juon ri utiej ak juon bwilijmããn̦, jej aikuj kwal̦o̦k kautiej. Ñe jej etal im jikuul̦, jen bar kwal̦o̦k kautiej ñan ri kaki ro ak ri jerbal ro jet ilo jikin jikuul̦. Jej kwal̦o̦k kautiej ñan aolep armej im ejjab ñan ro wõt me em̦m̦an aer kõm̦m̦an ñan Ri Kõnnaan ro an Jeova. Jej bareinwõt kwal̦o̦k kautiej ñan armej ro me rej jum̦ae kõj. Ilo m̦ool, aolep armej ro rej aikuj make kile ke jej kwal̦o̦k kautiej ñan er.​—Rom 12:17, 18; 1 Piter 3:15.

20, 21. Ta jet iaan jeraam̦m̦an ko renaaj wal̦o̦k el̦aññe jej kwal̦o̦k kautiej ñan ro me ej tõllo̦keer?

²⁰ Rijjelõk Piter ear ba: “Kom̦win kautiej armej otemjej.” (1 Piter 2:17) Aet, jen kwal̦o̦k kautiej ñan aolep armej. Armej ro remaroñ m̦õn̦õn̦õ ñe rej kile bwe jej kwal̦o̦k kautiej ñan er. Keememej bwe ejeja an armej ro kwal̦o̦k kautiej ilo raan kein. Kõn men in, ñe jej kwal̦o̦k kautiej, jej jerbale juon iaan naan in kakapilõk ko an Jijej. Ear ba: “En romaak ami meram im̦aan mejãn armej, bwe ren lo ami jerbal ko rem̦m̦an, im nõbar Jememi ilañ.”​—Matu 5:16.

²¹ Ilo lal̦ in rainin, armej ro me ettã bũrueer rekõn̦aan jel̦ã m̦ool eo kõn Anij. Ñe jej kwal̦o̦k kautiej ilo baam̦le, ilo eklejia im ñan kien, men in emaroñ lujur jet armej bwe ren kobatok ippãd ilo ad kabuñ ñan Anij. Kokõn̦aan ke bwe men in en wal̦o̦k? Meñe armej rein remaroñ jab kobatok ippãd ilo ad kabuñ ñan Anij, bõtab jej m̦õn̦õn̦õ wõt. Etke? Kõnke el̦aññe jej kwal̦o̦k kautiej ñan armej ro, men in ej kabuñbũruon Jeova Anij im ej jipañ kõj bwe jen pãd wõt ilo yokwe eo an. Ejjel̦o̦k bar juon jeraam̦m̦an em̦m̦anl̦o̦k im el̦apl̦o̦k jãn men in!