Yokwe Ej Jipañ Kõj ñan Kijenmej Wõt Ñe Ro Jet Rej Dike Kõj

1. Ekkar ñan Matu 24:9, etke jejjab aikuj in bwilõñ ñe lal̦ in ej dike kõj?

JEOVA ear kõm̦anm̦an kõj bwe jen kwal̦o̦k yokwe im bwe jen kõn̦aan bwe ro jet ren yokwe kõj. Kõn men in ñe juon armej ej dike kõj, men in ej kõmetak kõj im joñan, emaroñ bar kõm̦m̦an bwe jen mijak. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid kõrã etan Georgina, eo im ej jokwe ilo Europe, ej ba: “Ke ear 14 aõ iiõ, jinõ ear dike eõ kõn aõ kar karejar ñan Jeova. Iar l̦õmn̦ak bwe ear kõjoole eõ im iar jino l̦õmn̦ak bwe bõlen ijjab juon armej em̦m̦an.”b Juon jeid im jatid em̦m̦aan etan Danylo ej ba: “Ke jet rũttarin̦ae ro rar m̦ane eõ, kajook eõ, im kaamijak eõ kõnke iar juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, iar lukkuun mijak im jo̦o̦k.” Kain dike rot in, ej kõmetak kõj, bõtab jejjab bwilõñ kõn men in. Jesus ear kanaan bwe ro jet renaaj dike kõj.​—Riit Matu 24:9.

2-3. Etke elõñ armej rej dike ri-kal̦oor ro an Jesus?

² Lal̦ in edike ri-kal̦oor ro an Jesus. Etke? Kõnke ãinwõt Jesus, jejjab “m̦õttan lal̦ in.” (Jon 15:17-19) Kõn men in, meñe jej kwal̦o̦k kautiej ñan kien ko an lal̦ in, ak jejjab kabuñ ñan er im men ko me rej jutak kõn er. Jej kabuñ ñan Jeova wõt kõn aolepen bũruod. Jej rejetake maroñ eo an Anij ñan tõl ioon armej ro​—maroñ eo me el̦ap an Setan im ro ‘ineen’ jum̦aiki. (Jen. 3:1-5, 15) Jej kwal̦o̦k naan im kwal̦o̦k bwe Aelõñ eo an Anij wõt enaaj n̦amejal̦an aolep apañ ko an armej im bwe m̦õttan jidik, Aelõñ in enaaj ko̦kkure aolep ro rej jum̦aiki. (Dan. 2:44; Rev. 19:19-21) Ennaan in ej juon ennaan em̦m̦an ñan ro etta bũrueer, ijoke ej juon ennaan ejjab em̦m̦an ñan ro renana.​—Sam 37:10, 11.

³ Armej rej bareinwõt dike kõj kõnke jej mour ekkar ñan kien ko an Anij rewãnõk. Kien kein an Anij kõn ta eo em̦m̦an im ta eo enana, ekanooj in oktak jãn ta eo armej ro ilo lal̦ in rej ba em̦m̦an im enana. Ñan waanjoñak, elõñ armej kiiõ rej lukkuun kwal̦o̦k aer errã kõn m̦anit ko rettoon im rekajjõjõ me rej ãinl̦o̦kwõt kain m̦anit ko Anij ear ko̦kkure Sodom im Gomorra kaki! (Jud 7) Kõnke jej pokaki kien ko ilo Baibõl̦ ikijjeen kain m̦anit rot kein, elõñ armej rej kajjirere kake kõj im ba bwe jej ri-kõwãnõknõk!​—1 Pit. 4:3, 4.

4. Kadkad ta ko rej kõkajoor kõj ñe armej rej dike kõj?

⁴ Ta eo emaroñ jipañ kõj ñan kijenmej wõt ñe armej ro rej dike kõj im kõnanaik kõj? Jej aikuj lukkuun tõmak bwe Jeova enaaj jipañ kõj. Ãinwõt juon kein tõrak, tõmak eo ad emaroñ “kune aolep m̦ade kijeek ko an ri-nana eo.” (Eps. 6:16) Bõtab ebar wõr juon men jej aikuji ijello̦kun wõt tõmak. Jej bar aikuji yokwe. Etke? Kõnke yokwe “ejjab m̦õkaj an illu.” Ejjab ebbweer ak ej kijenmej ilo men otemjej rej kõmetak kõj. (1 Kor. 13:4-7, 13) Jen kiiõ lale ewi wãween an yokwe eo ad ñan Jeova, yokwe eo ad ñan rũttõmak ro jeid im jatid, im bareinwõt yokwe eo ad ñan ri-kõjdat ro ad jipañ kõj ñan kijenmej wõt meñe ro jet rej dike kõj.

YOKWE ÑAN JEOVA EJ JIPAÑ KÕJ ÑAN KIJENMEJ WÕT ÑE RO JET REJ DIKE KÕJ

5. Ewi wãween an kar yokwe eo an Jesus ñan Jemãn kõkajoore?

⁵ Ilo boñõn eo m̦okta jãn an kar ri-kõjdat ro an Jesus m̦ane ñan mej, ear ba ñan ri-kal̦oor ro an retiljek: “Ij kõm̦m̦ani men ko Jema ear jiroñ eõ bwe in kõm̦m̦ani kõnke . . . ij yokwe Jema.” (Jon 14:31) Yokwe eo an Jesus ñan Jeova ear kõkajoore bwe en maroñ jelm̦aiki apañ ko rar pãd im̦aan. Yokwe eo ad ñan Jeova emaroñ bareinwõt kõmaroñ kõj ñan kõm̦m̦ane men in.

6. Ekkar ñan Rom 5:3-5, ewi wãween an ri-karejar ro an Jeova eñjake kõn aer kijenmej kõn an lal̦ in dike er?

⁶ Yokwe ñan Anij ej men eo me aolep iien ej jipañ ri-karejar ro an Jeova ñan kijenmej wõt meñe ro jet rej jum̦ae im kaeñtaan er. Ñan waanjoñak, ke im̦õn ekajet eo el̦ap an ri-Ju ro ear kakien rijjilõk ro bwe ren bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan, yokwe eo aer ñan Anij ear kõm̦akũt er ñan “pokake Anij im jab armej.” (Jrb. 5:29; 1 Jon 5:3) Kain yokwe rot in me elukkuun pen, ej bar kõkajoor ro jeid im jatid rainin me elõñ iaaer rej jutak pen n̦ae kien ko relukkuun lãj im kajoor. Ijello̦kun ad ebbweer, jej likũt bwe ej juon jeraam̦m̦an ñan ad kijenmej meñe lal̦ in ej dike kõj.​—Jrb. 5:41; riit Rom 5:3-5.

7. En ewi wãween ad kõm̦m̦an ñe ro uwaan baam̦le eo ad rej jum̦aik kõj?

⁷ Bõlen juon iaan mãlejjoñ ko rel̦l̦aptata jemaroñ iioone ej jãn ro uwaan baam̦le eo ad make. Ñe jej jino kwal̦o̦k ad itoklimo kõn m̦ool eo, jet iaan ro uwaan baam̦le eo ad remaroñ l̦õmn̦ak bwe em̦õj m̦on̦e kõj. Jet iaaer remaroñ l̦õmn̦ak bwe jebwebwe. (Keidi Mark 3:21.) Joñan, remaroñ lukkuun lãj ilo aer jum̦ae kõj. Jejjab aikuj bwilõñ kõn aer kõm̦m̦an ñan kõj ilo wãween in enana. Jesus ear ba: “Ro renaaj kõjdate juon armej ej ro ilo baam̦le eo an make.” (Matu 10:36) Em̦ool bwe jekdo̦o̦n ewi wãween an ro nukũd watõk kõj, ak jejjab kõm̦m̦an ñan er ãinwõt ri-kõjdat ro ad. Ilo m̦ool, el̦ak l̦apl̦o̦k ad yokwe Jeova, ebar l̦apl̦o̦k ad yokwe armej ro. (Matu 22:37-39) Ijoke jeban oktak im kõjekdo̦o̦ne kien ko im naanin kakapilõk ko jãn Baibõl̦ ñan kabuñbũruon juon armej.

8-9. Ta eo ear jipañ juon jeid im jatid jiroñ ñan jutak wõt pen meñe ear iioon el̦ap jum̦ae?

⁸ Georgina, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, ear maroñ jutak wõt pen meñe ear iioon el̦ap jum̦ae jãn kõrã eo jinen. Georgina ej kõmel̦el̦e im ba: “Kõm̦ro jinõ ear jino katak Baibõl̦ ippãn Ri-Kõnnaan ro an Jeova. Bõtab jijino allõñ tokãlik ke iar kõn̦aan jino etal ñan iien kweilo̦k ko, jinõ ear oktak im jum̦aiki eõ. Ij kab jel̦ã tokãlik bwe ear kõnnaan ippãn ri-jum̦ae ro me rar ilo̦k jãn doulul in, im ear kõjerbal mel̦el̦e ko aer ke ear kõnnaan ippa. Ear bareinwõt kajook eõ, kanõk bõra, kilabaik eõ, im julo̦k bok ko aõ. Ke ear 15 aõ iiõ, iar peptaij. Jinõ ear kajjioñ kabõjrak eõ jãn aõ karejar ñan Jeova ilo an kar likũt eõ ilo juon em̦ ippãn jo̦dikdik ro jet, ro me jet iaaer rar bõk men ko rekkajjoor im kõm̦m̦ani men ko renana n̦ae kien. Jum̦ae ej juon men elukkuun pen ñan kijenmej ium̦win el̦aptata ñe ej itok jãn juon eo me en kar yokwe eok im kea kake eok.”

⁹ Ta eo ear jipañ Georgina ñan kijenmej wõt? Ej ba: “Raan eo jinõ ear jino jum̦aik eõ, ej raan eo me ej kab m̦õj aõ riiti aolepen Baibõl̦ eo. Kiiõ iar lukkuun tõmak bwe iar lo m̦ool eo, im iar lukkuun eñjake aõ epaake Jeova. Ekkã aõ jar ñane, im ear eo̦roñ eõ. Ke iar jokwe ilo m̦weo ippãn jo̦dikdik ro, juon jeid im jatid kõrã ear kũr eõ ñan m̦weo im̦õn im kõm̦ro ear katak Baibõl̦ ippãn doon. Im ilo kar tõre in, iar bõk kõkajoor jãn ro jeid im jatid ilo Im̦õn Kweilo̦k eo. Rar bõk eõ bwe in uwaan baam̦le ko aer. Iar lo kõn meja bwe Jeova ekajoorl̦o̦k jãn ro rej jum̦aik kõj, jekdo̦o̦n wõn er.”

10. Ta eo jemaroñ lõke kõn Anij eo ad Jeova?

¹⁰ Rijjilõk Paul ear je im ba bwe ejjel̦o̦k men en̦ emaroñ “kõjepel kõj jãn yokwe eo an Anij, eo ej kwal̦o̦ke ikijjeen Christ Jesus ad Irooj.” (Rom 8:38, 39) Meñe jemaroñ eñtaan ium̦win jet iien, ak aolep iien Jeova enaaj pãdwõt iturid ñan kaenõm̦m̦an im kõkajoore kõj. Im ãinwõt an bwebwenato eo an Georgina kwal̦o̦k, Jeova ej bareinwõt jipañ kõj ikijjeen baam̦le eo ad ilo tõmak me rejitõnbõro ippãd.

AD YOKWE RŨTTÕMAK RO JEID IM JATID EJ JIPAÑ KÕJ ÑAN KIJENMEJ WÕT ÑE RO JET REJ DIKE KÕJ

11. Ewi wãween an yokwe eo me Jesus ear kwal̦o̦k kake ilo Jon 15:12, 13 naaj kar jipañ ri-kal̦oor ro an? Kwal̦o̦k juon waanjoñak.

¹¹ Ilo boñõn eo m̦okta jãn an kar Jesus mej, ear kakeememej ri-kal̦oor ro an bwe ren yokwe doon. (Riit Jon 15:12, 13.) Ear jel̦ã bwe aer nãj kwal̦o̦k kain yokwe eo me juon ej m̦õn̦õn̦õ in kaarmejjeteik e make, enaaj jipañ er ñan bõrokuk im kijenmej wõt meñe lal̦ in ej dike er. L̦õmn̦ak kõn joñak eo an ro ilo eklejia eo ilo Tessalonika. Jãn iien eo ear ejaak eklejia in, ro uwaan eklejia in rar iioon jum̦ae im kaeñtaan jãn ro jet. Meñe ãindein, ak ro jeid im jatid ilo ijin rar erom joñak ko rem̦m̦an kõn tiljek im yokwe. (1 Tes. 1:3, 6, 7) Paul ear rõjañ er bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe, joñan ear ba ren ‘kal̦apl̦o̦k aer kõm̦m̦ane men in.’ (1 Tes. 4:9, 10) Yokwe enaaj kõm̦akũt er ñan kaenõm̦m̦an ro rebũrom̦õj im jipañ ro rem̦õjn̦o̦. (1 Tes. 5:14) Rar l̦oore naanin tõl ko an Paul kõnke ilo lõta eo an kein karuo ñan er, me ear je enañin juon iiõ tokãlik, Paul ekar maroñ ba ñan er: “Yokwe eo ami kajjojo ñan doon ej l̦apl̦o̦k [wõt].” (2 Tes. 1:3-5) Yokwe eo aer ear jipañ er ñan kijenmej wõt ium̦win apañ ko im ium̦win jum̦ae im kaeñtaan jãn ro jet.

12. Ilo kar juon iien tarin̦ae, ewi wãween an kar ro jeid im jatid ilo juon aelõñ kwal̦o̦k yokwe ñan doon?

¹² L̦õmn̦ak kõn bwebwenato eo an Danylo, eo kar kwal̦o̦k kake m̦oktal̦o̦k, im kõrã eo pãleen. Meñe ear jino l̦apl̦o̦k an wõr tarin̦ae ilo bukwõn eo aerro, ak erro ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im etal ñan iien kweilo̦k ko, kwal̦o̦k naan joñan wõt aerro maroñ, im lel̦o̦k jabdewõt m̦õñã ko ear wõr ippãerro ñan ro jeier im jatier. Innem juon raan, jet rũttarin̦ae ro me ewõr kein tarin̦ae ko ippãer rar jibadekl̦o̦k Danylo. Danylo ej ba: “Rar booje eõ im ba bwe in jol̦o̦k tõmak eo aõ. Ke iar m̦akoko in kõm̦m̦ane men eo rej ba, rar m̦ane eõ im buuktok ilõñin bõra ãinwõt ñe rej lukkuun itõn buuki eõ. M̦okta jãn aer kar etal, rar kaamijak eõ im ba bwe renaaj ro̦o̦ltok im ko̦kkure lio pãleõ. Bõtab ro jeid im jatid rar m̦õkaj im bõkl̦o̦k kõm̦ro ñan juon train bwe kõm̦ro en etal ñan bar juon bukwõn. Ilukkuun ban mel̦o̦kl̦o̦k yokwe eo an rein jeid im jatid rejitõnbõro ippemro. Im ke kõm̦ro ear tõparl̦o̦k bukwõn eo ekããl, ro jeid im jatid jãn ijo rar letok kijõm̦ro m̦õñã im jipañ eõ ñan lo juon aõ jerbal im jikin am̦ro jokwe! Tokjãn men in, kõm̦ro ear maroñ jipañ ilo am̦ro kõpel̦l̦o̦k m̦weo im̦õm̦ro ñan ro jeid im jatid me rar ko jãn jikin ko ewõr tarin̦ae ie.” Kain bwebwenato rot in ej kwal̦o̦k bwe yokwe eo ikõtaan kõj Kũrjin ro emaroñ jipañ kõj ñan kijenmej wõt meñe ro jet rej dike kõj.

AD YOKWE RI-KÕJDAT RO AD EJ JIPAÑ KÕJ ÑAN KIJENMEJ WÕT ÑE RO JET REJ DIKE KÕJ

13. Ewi wãween an jetõb kwõjarjar jipañ kõj ñan kijenmej wõt ilo ad karejar ñan Jeova meñe armej ro rej dike kõj?

¹³ Jesus ear jiroñ ri-kal̦oor ro an bwe ren yokwe ri-kõjdat ro aer. (Matu 5:44, 45) Epidodo ke ñan kõm̦m̦ane men in? Alikkar ejjab! Ijoke, ej juon men jemaroñ kõm̦m̦ane ikijjeen jipañ eo jãn jetõb kwõjarjar eo an Anij. Leen jetõb kwõjarjar eo an Anij ej kitibuj yokwe ekoba kijenmej, jouj, ineem̦m̦an, im jel̦ã irooj iood make. (Gal. 5:22, 23) Kadkad kein rej jipañ kõj ñan kijenmej wõt meñe ro jet rej dike kõj. Elõñ ri-jum̦ae ro rar maroñ ukot wãween aer l̦õmn̦ak kõnke rũttõmak eo pãleer, eo nejier, ak eo ri-turier ear kwal̦o̦k kadkad kein an Anij. Joñan, elõñ iaan ri-jum̦ae rein em̦õj aer erom rũttõmak ro jeid im jatid me rejitõnbõro ippãd. Kõn men in, ñe kwõj lo bwe epen am̦ yokwe ro rej dike eok kõn am̦ karejar ñan Jeova, jar kõn jetõb kwõjarjar. (Luk 11:13) Im lukkuun tõmak bwe aolep iien, ad pokake Jeova ej wãween eo em̦m̦antata.​—JK. 3:5-7.

14-15. Ewi wãween an kar Rom 12:17-21 jipañ Yasmeen ñan kwal̦o̦k yokwe ñan l̦eo ippãn meñe el̦ap an kar jum̦aiki?

¹⁴ L̦õmn̦ak kõn joñak eo an Yasmeen, eo im ej jokwe ilo juon aelõñ ilo Middle East. Ke ear erom juon iaan Ri-Kõnnaan ro an Jeova, l̦eo pãleen ear l̦õmn̦ak bwe rar m̦on̦e, im ear kajjioñ kabõjrake jãn an karejar ñan Anij. Ear kajooke, im kate ñan kõm̦akũt ro nukwiero ekoba juon ri-tõlin kabuñ im juon ri-m̦adm̦õd, ñan kaamijake im n̦aruon im ba bwe ej kajjioñ rupe baam̦le eo an. Joñan, l̦eo pãleen ear lam̦õj im kõnanaik ro jeid im jatid ilo juon iien kweilo̦k! Elõñ iien ko Yasmeen ear jañ kõn an nana an l̦eo ippãn im ro jet kõm̦m̦an ñane.

¹⁵ Ilo Im̦õn Kweilo̦k eo, baam̦le eo an Yasmeen ilo tõmak rar kaenõm̦m̦ane im kõkajoore. Em̦m̦aan ro rej lale eklejia rar rõjañe ñan jerbale naan ko ilo Rom 12:17-21. (Riit.) Yasmeen ej ba: “Ear lukkuun pen. Bõtab iar kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ eõ, im iar kate eõ joñan wõt aõ maroñ ñan jerbale ta eo Baibõl̦ ej ba. Innem ke l̦eo ippa ear illu im kadkad kake bok ñan ilowaan kitchen eo, iar karreoiki. El̦ak eddo an kõnnaan tok, ij uwaakl̦o̦k ilo juon wãween ejouj. Im el̦ak nañinmej, ij lale im kauuki.”

16-17. Ta ko kwõj katak jãn waanjoñak eo an Yasmeen?

¹⁶ Yasmeen ear lo jeraam̦m̦an jãn an kar kwal̦o̦k yokwe ñan l̦eo ippãn. Ej ba: “Ear jino l̦apl̦o̦k an l̦eo ippa lõke eõ kõnke ear jel̦ã bwe aolep iien inaaj kwal̦o̦k m̦ool. Ear jino kwal̦o̦k kautiej ilo an roñjake eõ ñe kõm̦ro ej kõnono kõn kabuñ, im ear errã ñan kõm̦m̦an aenõm̦m̦an ilo m̦weo. Kiiõ ej jiroñ im rõjañ eõ ñan etal ñan iien kweilo̦k ko an eklejia. Mourin baam̦le eo am̦ro el̦ap an em̦m̦anl̦o̦k, im kõm̦ro ej lukkuun lo aenõm̦m̦an. Kõjatdikdik eo aõ ej bwe l̦eo ippa en kõpel̦l̦o̦k bũruon ñan m̦ool eo im kobatok ippa im karejar ñan Jeova.”

¹⁷ Waanjoñak in an Yasmeen ej kwal̦o̦k bwe yokwe “ejjab ebbeer ilo men otemjej, . . . ej kõjatdikdik ilo men otemjej, im ej kijenmej ilo men otemjej.” (1 Kor. 13:4, 7) Dike ej juon men me emaroñ l̦ap an kajoor im kõmmetak, bõtab yokwe el̦apl̦o̦k an kajoor. Ej kareel bũruon ro jet. Im ej bõktok lañlõñ ñan bũruon Jeova. Bõtab jekdo̦o̦n ñe ri-jum̦ae ro rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im dike kõj, ak jemaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt. Ewi wãween?

M̦ÕN̦ÕN̦Õ WÕT ÑE RO JET REJ DIKE KÕJ

18. Etke jemaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt ñe ro jet rej dike kõj?

¹⁸ Jesus ear ba: “Em̦õn̦õn̦õ kom̦, ñe armej renaaj kõjdate kom̦.” (Luk 6:22, WGM) Jejjab kããlõt bwe armej ren dike kõj. Im ejjab em̦m̦an ippãd ñe ro jet rej jum̦ae im kaeñtaan kõj kõn tõmak eo ad. Bõtab, etke jemaroñ m̦õn̦õn̦õ wõt ñe ro jet rej dike kõj? L̦õmn̦ak kõn jilu un ko. Kein kajuon, ñe jej kijenmej, Anij ej buñbũruon ippãd. (1 Pit. 4:13, 14) Kein karuo, el̦apl̦o̦k tokjãn tõmak eo ad im ej kajoorl̦o̦k. (1 Pit. 1:7) Im kein kajilu, jenaaj bõk juon jinõkjeej ejejuwaan—mour indeeo.​—Rom 2:6, 7.

19. Etke rijjilõk ro rar m̦õn̦õn̦õ ãlikin iien eo me kar deñl̦o̦ke er?

¹⁹ Ejjabto tokãlik ãlikin an kar Jesus jerkakpeje, rijjilõk ro an rar lo m̦õn̦õn̦õ eo ear kõnono kake. Ãlikin iien eo me kar deñl̦o̦ke er im kakien er bwe ren bõjrak jãn aer kwal̦o̦k naan, rar lañlõñ. Etke? “Kõnke rar bõk jeraam̦m̦an eo ñan eñtaan kõn ãt eo etan Jesus.” (Jrb. 5:40-42) El̦apl̦o̦k aer yokwe Irooj eo aer jãn aer kar mijak an ri-kõjdat ro aer dike er. Im rar kwal̦o̦k aer yokwe e ikijjeen aer kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an im “jab ebbeer.” Elõñ iaan ro jeid im jatid ilo raan kein rej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im tiljek ilo aer karejar ñan Jeova meñe ewõr wãween ko reppen rej iiooni. Rejel̦ã bwe Jeova eban mel̦o̦kl̦o̦k jerbal ko aer im yokwe eo aer kõn etan.​—Hib. 6:10.

20. Ta eo jenaaj etale ilo katak eo tok juon?

²⁰ Lal̦ in enaaj dike kõj toon wõt an jukjukun pãd in pãd. (Jon 15:19) Bõtab, jejjab aikuj in mijak. Ãinwõt ad naaj etale ilo katak eo tok juon, Jeova “enaaj kõkajoor im kõjparok” ro rej tiljek ñane. (2 Tes. 3:3) Kõn men in, jen wõnm̦aanl̦o̦k wõt im yokwe Jeova, yokwe ro jeid im jatid, im bareinwõt yokwe ro rej kõjdate kõj. Ñe jej l̦oore naanin rõjañ in, jenaaj bõrokuk wõt im enaaj kajoor wõt tõmak eo ad, jenaaj bõktok nõbar ñan Jeova, im jenaaj kam̦ool bwe el̦apl̦o̦k an kajoor yokwe jãn dike.