Wõnm̦aanl̦o̦k Wõt im Kwal̦o̦k Yokwe eo Em̦ool ñan Doon

1-2. Ta un ko rem̦m̦an unin ad aikuj kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan ro jet?

EWÕR un ko rem̦m̦an unin ad aikuj kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan doon. Ta jet iaaer? Lale ewi wãween an jabõn kõnnaan kein uwaake kajjitõk in: “[Yokwe] im m̦ool ren jab ilo̦k jãn kwe . . . Ãindein kwõnaaj lo jouj im jel̦ãl̦o̦kjen̦ em̦m̦an im̦aan mejãn Anij im armej ro.” “Armej eo ej [yokwe], ej kõm̦m̦an em̦m̦an ñan an.” “Eo ej l̦oore wãnõk im [“yokwe eo em̦ool,” NW], ej lo mour.”​—JK. 3:3, 4; 11:17; 21:21.

² Jabõn kõnnaan kein rej letok jilu un ko unin ad aikuj kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool. Kein kajuon, ñe jej kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool, men in ej kõm̦m̦an bwe jen aorõk im̦aan mejãn Anij. Kein karuo, ilo ad kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool, ewõr tokjãn ko jenaaj bũki. Ñan waanjoñak, jej ejaak jem̦jerã ko repaak ippãn ro jet me renaaj pãd ñan indeeo. Kein kajilu, ad kate kõj ñan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ej tõll̦o̦k ñan jeraam̦m̦an ko ilju im jekl̦aj, ekoba ad maroñ naaj bõk mour indeeo. Ealikkar bwe ewõr un ko rem̦m̦an ñan ad l̦oore naanin kakeememej in jãn Jeova me ej ba: “Kwal̦o̦k ami [yokwe] im tũriam̦o ñan doon.”​—Zek. 7:9, UBS.

3. Ta kajjitõk ko jenaaj etali ilo katak in?

³ Ilo katak in, jenaaj etale uwaak ko ñan kajjitõk kein emãn. Wõn ro jej aikuj in kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan er? Ta ko jemaroñ katak jãn bokin Rut kõn kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool? Ewi wãween ad maroñ kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ilo raan kein? Ta tokjãn ko rej wal̦o̦k ñan ro rej kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool?

WÕN RO JEJ AIKUJ IN KWAL̦O̦K YOKWE EO EM̦OOL ÑAN ER?

4. Ewi wãween ad maroñ anõke Jeova ikijjeen ad kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool? (Mark 10:29, 30)

⁴ Ãinwõt ad kar katak ilo katak eo l̦o̦k juon, Jeova ej kwal̦o̦k wõt yokwe eo an em̦ool​—eñjake eo ippãn ñan yokwe im eddãp wõt ñan juon armej—​ñan ro me rej yokwe e im karejar ñan e. (Dan. 9:4) Jekõn̦aan bwe jen “ri-kajjioñe Anij, ãinwõt ro nejin rejitõnbõro.” (Eps. 5:1) Kõn men in, jekõn̦aan bwe en wõr ippãd yokwe eo em̦ool ñan ro jeid im jatid.​—Riit Mark 10:29, 30.

5-6. Emaroñ ta mel̦el̦ein naan kein “tiljek, ak m̦ool”?

⁵ Ejjel̦o̦k pere kwõj errã bwe ilo ad kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn yokwe eo em̦ool, jenaaj maroñ kal̦apl̦o̦k ad kwal̦o̦ke ñan rũttõmak ro m̦õttad. Ñan kam̦wilal̦l̦o̦k ad mel̦el̦e kõn yokwe eo em̦ool, jen lale ewi wãween an yokwe eo em̦ool oktakl̦o̦k jãn tiljek ak m̦ool, ak wãween an elõñ armej ro mel̦el̦e kõn naan kein. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak in.

⁶ Ilo raan kein, jemaroñ ba bwe juon eo me ear jerbal ilo juon kom̦bani ium̦win elõñ iiõ ko ej juon ri-jerbal etiljek ak em̦ool. Ijoke, ilo aolepen iiõ ko in an kar jerbal ilo kom̦bani in, emaroñ kar jab iioone juon iaan owner ro an jikin jerbal in. Armej in emaroñ jab aolep iien errã ippãn laajrak ak kien ko an jikin jerbal in. Ejjab yokwe jikin jerbal in, ak em̦õn̦õn̦õ bwe ewõr juon an jerbal me ej kõl̦l̦ãiki. Enaaj wõnm̦aanl̦o̦k wõt im jerbal ijin m̦ae iien enãj riittaer, ak ñe ebar lo juon jerbal me el̦apl̦o̦k on̦ããn.

7-8. (1) Ta eo ej kõm̦akũt juon ñan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool? (2) Etke jenaaj etale jet iaan eoon ko jãn bokin Rut?

⁷ Ãinwõt ad kar kõnono kõn oktak eo ikõtaan tiljek ak m̦ool ilo pãrokõrããp 6 im yokwe eo em̦ool, jej lo bwe oktak eo ej unin an armej eo kwal̦o̦ke kadkad in. Ilo Baibõl̦, ta eo ear kõm̦akũt armej ro an Anij ñan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool? Ro me rar kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool, rar kwal̦o̦k kadkad in kõnke bũrueer ear kõm̦akũt er, ejjab kõnke rar aikuj in kwal̦o̦ke. L̦õmn̦ak kõn waanjoñak eo an Devid. Bũruon ear kõm̦akũti ñan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan eo m̦õttan me ejitõnbõro ippãn etan Jonetan, meñe jemãn Jonetan, Saul, ear kõn̦aan m̦ane Devid. Im elõñ iiõ ko ãlikin an kar Jonetan mej, Devid ear wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan l̦eo nejin Jonetan etan Mipiboshet.​—1 Sa. 20:9, 14, 15, UBS; 2 Sa. 4:4; 8:15; 9:1, 6, 7.

⁸ Elõñ men ko jemaroñ katak kõn yokwe eo em̦ool jãn ad lale jet iaan eoon ko jãn bokin Rut ilo Baibõl̦. Ta men ko jemaroñ katak kõn yokwe eo em̦ool jãn ro ilo bok in? Ewi wãween ad maroñ jerbale men kein jej katak ilo eklejia eo ad?b

TA KO JEMAROÑ KATAK JÃN BOKIN RUT KÕN KWAL̦O̦K YOKWE EO EM̦OOL?

9. Etke Neomi ear l̦õmn̦ak bwe Jeova ear jum̦aiki?

⁹ Ilo bokin Rut, jej riiti bwebwenato eo kõn Neomi, Rut, lio pãleen l̦eo nejin kar Neomi, im em̦m̦aan eo me ear mijak Anij etan Boaz me ej nukũn l̦eo pãleen Neomi. Kõnke ear wõr ñũta, Neomi im l̦eo ippãn, im l̦õm̦aro ruo nejin rar em̦m̦akũt ñan Moab. Ilo kar ijin, l̦eo ippãn Neomi ear mej. L̦õm̦aro ruo nejin rar m̦are, ak ekabũrom̦õjm̦õj bwe rar bar mej. (Rut 1:3-5; 2:1) Jerata kein rar wal̦o̦k rar kõm̦m̦an an l̦apl̦o̦k an ebbweer. Joñan an kar eddodo kõn an bũrom̦õj ear l̦õmn̦ak bwe Jeova ear jum̦aiki. L̦õmn̦ak kõn wãween an kar kwal̦o̦k kõn eñjake ko an kõn Anij, ear ba: “Pein Jeova ear itõn jum̦ae eõ.” “Anij Ekajoor Bõtata ear kõm̦m̦an bwe mour eo aõ en mour in bũrom̦õj.” Ear bareinwõt ba: “Em̦õj an Irooj Ekajoor Bõtata liaakel̦o̦k eõ im kaeñtaan eõ.”—Rut 1:13; 1:20, 21, UBS.

10. Ewi wãween an kar Jeova em̦m̦akũt kõn naan ko remeo̦ ak rekajju an Neomi?

¹⁰ Ewi wãween an kar Jeova em̦m̦akũt kõn naan ko remeo̦ ak rekajju an Neomi? Ear jab el̦l̦o̦k jãn ri-karejar in an me el̦ap an bũrom̦õj im eddodo bũruon, ak ear tũriam̦okake e. Jeova emel̦el̦e bwe “kowadoñ ej kõm̦m̦an bwe juon ri-mãlõtlõt en ãinwõt ri-bwebwe.” (Ekl. 7:7) Meñe ãindein, ak Neomi ear aikuj jipañ bwe en kile im lo bwe Jeova ear pãdwõt ippãn. Ewi wãween an kar Anij jipañe? (1 Sa. 2:8) Ear kõm̦akũt Rut bwe en kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan Neomi. Rut ear kõn̦aan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan Neomi im ear kwal̦o̦k jouj ilo an jipañe ñan jab ebbweer im jel̦ã bwe Jeova ej yokwe wõt e. Ta eo jej katak jãn joñak eo an Rut?

11. Etke ro jeid im jatid rejouj rej em̦m̦akũt ñan kajjioñ jipañ ro rej ebbweer ak bũrom̦õj?

¹¹ Yokwe eo em̦ool ej kõm̦akũt kõj ñan kajjioñ jipañ ro rej ebbweer ak bũrom̦õj. Ãinwõt an kar Rut pãdwõt iturin Neomi, ilo raan kein ro jeid im jatid el̦ap aer jouj, rem̦õn̦õn̦õ in pãd iturin ro me rej bũrom̦õj ak ebbweer. Rej yokwe ro jeier im jatier, im relukkuun kõn̦aan jipañ er ilo jabdewõt wãween remaroñe. (JK. 12:25; 24:10) Men in ej ekkejell̦o̦k ippãn naanin rõjañ ko an Paul me ear ba: “Kaenõm̦m̦an ro rebũrom̦õj, jipañ ro rem̦õjn̦o̦, im meanwõd ñan aolep armej.”​—1 Tes. 5:14.

12. Ta wãween ko rem̦m̦antata me ekkã aer jipañe juon jeid im jatid me ej ebbweer?

¹² Wãween ko rem̦m̦antata me ekkã aer jipañe juon jeid im jatid me ej ebbweer, ej ilo am̦ roñjake im ilo am̦ kaalikkar ñane bwe kwõj yokwe e. Jeova ej lo am̦ lel̦o̦k iien ko am̦ ñan jipañe juon iaan jiip ko an raorõk. (Sam 41:1) Jabõn Kõnnaan 19:17 ej ba: “Eo ej tũriam̦okake ro rijjeram̦õl, ej lel̦o̦k ñan Jeova, im Enaaj n̦aon̦ããn kõn an kõm̦m̦an em̦m̦an.”

13. Ewi wãween an kar Rut oktak jãn Orpa, im ewi wãween an kar Rut kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool? (Lale pija eo ilo kilin bok in.)

¹³ Jej kal̦apl̦o̦k ad mel̦el̦e kõn yokwe eo em̦ool ilo ad etale ta ko rar wal̦o̦k ñan Neomi ãlikin an kar mej l̦eo ippãn im l̦õm̦aro ruo nejin. Ke Neomi ear jel̦ã bwe “Jeova ear lol̦o̦k ro doon in lel̦o̦k ñan er m̦õñã,” ear pepe in jepl̦aak ñan ijo jikin. (Rut 1:6) Lim̦aro kar ippãn l̦õm̦aro ruo nejin rar ro̦o̦ll̦o̦k ippãn. Bõtab ilo ial̦ eo aerjel l̦o̦k, jilu alen Neomi ear rõjañ lim̦arein ñan jepl̦aak ñan Moab. Ta eo ear wal̦o̦k? Baibõl̦ ej ba: “Orpa ej mejenmaik jinen im jepl̦aak, ak Rut ejjab kõn̦aan jepl̦aak.” (Rut 1:7-14, UBS) Orpa ear pokake Neomi im ear jepl̦aak ñan Moab. Ijoke, elõñl̦o̦k men ko Rut ear kõm̦m̦ani me kar jab kõtmãne kake. E bareinwõt ear wõr an maroñ ñan jepl̦aak, ak kõn wõt yokwe eo an em̦ool, Rut ear pepe ñan pãdwõt im jipañ in nukũn me ear aikuj jipañ. (Rut 1:16, 17) Rut ear kããlõt ñan eddãp wõt ippãn Neomi, ejjab kõnke ear aikuj in, ak kõnke ear kõn̦aan. Rut ear kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ikijjeen pepe eo an. Ta ko jej katak jãn bwebwenato in?

14. (1) Rainin, ta eo ro jeid im jatid rej kããlõt ñan kõm̦m̦ane? (2) Ekkar ñan Hibru 13:16, ta ko me jemaroñ kaarmejjeteik kõj ñan kõm̦m̦ani me rej kabuñbũruon Anij?

¹⁴ Yokwe eo em̦ool ej kõm̦akũt kõj ñan kõm̦m̦an elõñl̦o̦k men ko me kar jab kõtmãne bwe jen kõm̦m̦ani. Ãinwõt kar ro ilo m̦okta, rainin elõñ iaan ro jeid im jatid rej kããlõt ñan kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan rũttõmak ro m̦õttaer, ekoba ro me rejjañin kar iioon er. Ñan waanjoñak, ñe rejel̦ã bwe ewõr juon l̦añ el̦ap me ear wal̦o̦k, rej m̦õkaj im kõn̦aan jel̦ã ewi wãween aer maroñ jipañ. Ñe juon ilo eklejia eo ej iioon eñtaan, rejjab ãliklik in kepaake armej in ñan lale ta ko ej aikuji im jipañe ilo wãween ko remaroñ. Ãinwõt Kũrjin ro ilo Masedonia ilo kar tõre ko an rijjilõk ro, ro jeid im jatid rej lukkuun kate er bwe ren maroñ lel̦o̦k el̦apl̦o̦k jipañ jãn joñan eo kar kõtmãne kake. Ewõr men ko rej kaarmejjeteiki ilo aer lel̦o̦k “el̦l̦ã jãn joñan maroñ eo aer” bwe ren maroñ jipañ ro jeier im jatier me rej pãd ilo aikuj. (2 Kor. 8:3) Ejjel̦o̦k pere el̦ap an Jeova buñbũruon ippãn rein rej kwal̦o̦k jitũbõn yokwe!​—Riit Hibru 13:16.

EWI WÃWEEN AD MAROÑ KWAL̦O̦K YOKWE EO EM̦OOL ILO RAAN KEIN?

15-16. Ewi wãween an kar Rut kwal̦o̦k an jab ebbweer jãn an kajjioñ jipañ?

¹⁵ Elõñ men ko rem̦m̦an jemaroñ katak jãn ad etale wãween an kar Rut jipañ Neomi. Jen etale jet iaaer.

¹⁶ Jab ebbweer jãn am̦ kajjioñ jipañ. Ke Rut ear kajjitõk ñan etal ippãn kõrã eo jinen kar l̦eo ippãn ñan Juda, ilo jinoin Neomi ear kajjioñ kabõjrake. Bõtab Rut ear jab ebbweer. Ta tokjãn an kar ãindein? “Ke Naomi ear lo bwe Rut ear jek ilo bũruon bwe en l̦oore, innem ear jab bar kõnono.”—Rut 1:15-18, UBS.

17. Ta eo enaaj jipañ kõj bwe jen jab m̦õkaj im ebbweer jãn ad jipañ?

¹⁷ Men eo jej katak: Meñe jej aikuj kijenmej ilo ad jipañ ro rej ebbweer ak bũrom̦õj, ak jejjab aikuj ebbweer jãn ad kajjioñ jipañ er. Ñan waanjoñak, juon jeid im jatid me ej aikuj jipañ emaroñ jab kõn̦aan bõk jipañ ilo jinoin. Bõtab, yokwe eo em̦ool enaaj kõm̦akũt kõj ñan kate kõj joñan wõt ad maroñ ñan eddãp wõt ñane ak jipañe. (Gal. 6:2) Jej kõjatdikdik bwe enaaj kõtl̦o̦k bwe jen jipañe im kotake ak rejetake jãn an pãd ilo bũrom̦õj im ebbweer.

18. Ta men eo me emaroñ kar lukkuun kõmetak Rut?

¹⁸ Jab illu. Ke Neomi im Rut rar tõpar Betleem, Neomi ear iioone ro me rar jokwe iturin ilo m̦okta. Ear ba ñan er: “Ke iar em̦m̦akũt jãn ãnin iar kanooj jeraam̦m̦an, ak kiiõ Irooj ej kõjepl̦aaktok eõ im ejjel̦o̦k jabdewõt ippa.” (Rut 1:21, UBS) Pijaikl̦o̦k eñjake ko Rut emaroñ kar bũki ke ear roñ naan kein an Neomi! Elõñ men ko Rut ear kõm̦m̦ani bwe en maroñ jipañe Neomi. Rut ear jañ ippãn, kaenõm̦m̦ane, im etetal ippãn ium̦win elõñ raan. Meñe ear kõm̦m̦ani aolep men kein, Neomi ear ba: “Irooj ej kõjepl̦aaktok eõ im ejjel̦o̦k jabdewõt ippa.” Ilo an kar Neomi ba naan kein, ear jab kwal̦o̦k an kile ak kam̦m̦oolol kõn an kar Rut jipañe, eo me ear pãdwõt iturin ilo iien in. Men in emaroñ kar lukkuun kõmetak Rut! Meñe ãindein, ak ear eddãp wõt ñan Neomi.

19. Ta eo enaaj jipañ kõj ñan eddãp wõt ñan juon eo me ej ebbweer?

¹⁹ Men eo jej katak: Ilo raan kein, juon jeid im jatid me ebbweer emaroñ kõmmetak an kõnono tok ñan kõj ilo jinoin meñe jaar lukkuun kate kõj ñan jipañe. Bõtab jej kate kõj ñan jab illu. Jej eddãp wõt ñan eo jeid im jatid me ej pãd ilo aikuj, im jej kajjitõk ippãn Jeova bwe en jipañ kõj ñan lo juon wãween me jemaroñ kaenõm̦m̦ane.​—JK. 17:17.

20. Ta eo ear kõkajoore Rut bwe en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt?

²⁰ Lel̦o̦k naanin kõketak ilo iien eo juon ej aikuji. Rut ear kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan Neomi, bõtab kiiõ Rut ear aikuj bõk kõketak. Im Jeova ear kõm̦akũt Boaz bwe en kõketak Rut. Boaz ear ba: ‘Jeova en n̦aon̦eam̦ kõn am̦ jerbal, im en l̦ap on̦eam̦ jãn Jeova, Anij in Israel, ium̦win pein eo kwõj itõn pãd.’ Naan kein rekaenõm̦m̦an rar lukkuun tõpar bũruon Rut. Innem Rut ear uwaak im ba ñan Boaz: “[Kwaar] kaenõm̦m̦an eõ . . . kõn am̦ kõnono jouj ñan ña karejeram̦.” (Rut 2:12, 13) Boaz ear kaenõm̦m̦ane Rut ilo iien eo ear aikuji, im men in ear lel̦o̦k ñane kajoor eo ear aikuji bwe en maroñ wõnm̦aanl̦o̦k wõt.

21. Ãinwõt an Aiseia 32:1, 2 kwal̦o̦k, ta eo em̦m̦aan ro rej lale eklejia me el̦ap aer kea renaaj kõm̦m̦ane?

²¹ Men eo jej katak: Ewõr iien, ro me rej kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan ro jet rej aikuj bar bõk kõketak. Ãinwõt an kar Boaz kaalikkar ñan Rut bwe ear loi men ko rem̦m̦an ear kõm̦m̦ani ñan Neomi, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rainin rej bar nõbare ro jeid im jatid ilo eklejia eo kõn aer jouj ilo aer jipañe ro jet. Naanin nõbar kein me rej kwal̦o̦ki ilo iien ko rej aikuji renaaj lel̦o̦k kajoor eo rein jeid im jatid rej aikuji bwe ren wõnm̦aanl̦o̦k wõt.​—Riit Aiseia 32:1, 2.

TA TOKJÃN KO REJ WAL̦O̦K ÑAN RO REJ KWAL̦O̦K YOKWE EO EM̦OOL?

22-23. Ewi wãween an kar oktak eñjake ko an Neomi, im etke? (Sam 136:23, 26)

²² Ãlikin an mootl̦o̦k jet iien, Boaz ear lel̦o̦k m̦õñã ko me ebwe an l̦ap kijen Rut im Neomi ãinwõt menin lel̦o̦k ñan erro. (Rut 2:14-18) Ewi wãween an kar Neomi em̦m̦akũt kõj jouj eo an Boaz? Ear ba: “En jeraam̦m̦an jãn Jeova, eo ejjañin bõjrak an kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan ro remour im ro remej.” (Rut 2:20a, NW) El̦ap an kar oktak wãween an Neomi eñjake. M̦oktal̦o̦k ear jañ im ba: “Em̦õj an Irooj . . . liaakel̦o̦k eõ,” ak kiiõ ej ba ilo an lañlõñ: “Jeova . . . ejjañin bõjrak an kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool.” Ta eo emaroñ kar kõm̦m̦an bwe en oktak wãween an kar Neomi eñjake?

²³ Neomi ear jino lo pein Jeova ilo mour eo an. Jeova ear kõjerbal Rut ñan lel̦o̦k ñan Neomi jipañ eo ear aikuji ilo ial̦ eo an l̦o̦k ñan Juda. (Rut 1:16) Neomi ear bar lo pein Jeova ke ear lo bwe Jeova ear kõjerbale Boaz, juon iaan ro me ewõr an maroñ ñan wiaik ak “kõjparok” er, bwe en jipañ ak kwal̦o̦k jouj ñan kõrã rein ruo.c (Rut 2:19, 20b, UBS) Emaroñ kar l̦õmn̦ak im ba ‘Kiiõ imel̦el̦e, Jeova ear jab ilo̦k jãn ña. Ekar pãdwõt iturũ aolep iien ko m̦aantak!’ (Riit Sam 136:23, 26.) Ejjel̦o̦k pere Neomi emaroñ kar lukkuun kam̦m̦oolol kõn an kar Rut im Boaz jab ebbweer jãn aer kajjioñ jipañe! Jemaroñ pijaikl̦o̦k aerjel kar lukkuun m̦õn̦õn̦õ kõn men in elukkuun em̦m̦an me ear wal̦o̦k.

24. Etke jekõn̦aan wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan rũttõmak ro m̦õttad?

²⁴ Ta ko jaar katak kõn yokwe eo em̦ool jãn bokin Rut? Yokwe eo em̦ool ej kõm̦m̦akũt kõj ñan jab m̦õkaj in ebbweer jãn ad jipañ ro jeid im jatid me rej ebbweer ak bũrom̦õj. Ej bareinwõt kõm̦m̦akũt kõj ñan kaarmejjeteik jet men bwe jen maroñ jipañ er. Ilo iien ko me rein rej aikuji, em̦m̦aan ro rej lale eklejia rej aikuj in lel̦o̦k naanin nõbar ñan ro rej kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool ñan ro jet. Ñe jej lo wãween an ro rej aikuj jipañ bar m̦õn̦õn̦õ im kajoor ilo aer karejar ñan Jeova, el̦ap ad lañlõñ. (Jrb. 20:35) Ijoke ta unleplepin ad wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k yokwe eo em̦ool? Kõnke jekõn̦aan anõke Jeova im kabuñbũruon, eo me “eobrak kõn . . . yokwe.”​—Ex. 34:6, UBS; Sam 33:22.