ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es19 kk. 57-67
  • June

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • June
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2019
  • Izihlokwana
  • UMgqibelo, June 1
  • ISonto, June 2
  • UMvulo, June 3
  • OLwesibili, June 4
  • OLwesithathu, June 5
  • OLwesine, June 6
  • OLwesihlanu, June 7
  • UMgqibelo, June 8
  • ISonto, June 9
  • UMvulo, June 10
  • OLwesibili, June 11
  • OLwesithathu, June 12
  • OLwesine, June 13
  • OLwesihlanu, June 14
  • UMgqibelo, June 15
  • ISonto, June 16
  • UMvulo, June 17
  • OLwesibili, June 18
  • OLwesithathu, June 19
  • OLwesine, June 20
  • OLwesihlanu, June 21
  • UMgqibelo, June 22
  • ISonto, June 23
  • UMvulo, June 24
  • OLwesibili, June 25
  • OLwesithathu, June 26
  • OLwesine, June 27
  • OLwesihlanu, June 28
  • UMgqibelo, June 29
  • ISonto, June 30
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2019
es19 kk. 57-67

June

UMgqibelo, June 1

UNkulunkulu uluthando.​—1 Joh. 4:16.

UJehova uyasithanda kakhulu, yikho esiqondisa, esifundisa njalo esiqeqetsha ukuze sihlale sisethandweni lwakhe futhi sihamba endleleni yokuphila. Kwesinye isikhathi kungadingakala ukuthi umuntu ajeziswe kulokuthi aphongukhuzwa nje. Ngokwesibonelo nxa umuntu enze isono esikhulu angajeziswa ngokuthathelwa imisebenzi ayenzayo ebandleni. Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova uyamthanda kakhulu lowomuntu. Ukuthathelwa imisebenzi yenkonzo kungamenza aqakathekise ukuthandaza, ukubala iBhayibhili kanye lokucabangisisa ngalokho akufundayo. Lokhu kuzamsiza ukuthi aqinise ubuhlobo bakhe loJehova. (Hubo. 19:7) Ngokuya kwesikhathi ulakho ukuyiphiwa futhi imisebenzi leyo. Ukususwa kwabantu abenza okubi lakho kutshengisa ukuthi uJehova uyasithanda ngoba kuvikela ibandla. (1 Khor. 5:6, 7, 11) Kanti njalo kunganceda lowomuntu abone ukuthi wenze isono esikhulu futhi azimisele ukuphenduka. (ImiSeb. 3:19) Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova kadlulisi amalawulo nxa ejezisa kodwa ukwenza ngendlela efaneleyo. w18.03 24 ¶5-6

ISonto, June 2

Khonokho nje yena labendlu yakhe bahle babhaphathizwa.​—ImiSeb. 16:33.

Indoda le eyayingumlindijele yayingazi lutho ngeqiniso eliseBhayibhilini. Ngakho ukuze ibe ngumKhristu kwakumele ifunde ngoNkulunkulu imazi, izwisise ukuthi ukhangeleleni kuyo njalo ilalele izimfundiso zikaJesu. UPhawuli loSila abazange bayigqibe ngolwazi kodwa bayifundisa izinto ezayenza yaba lokholo futhi yabhabhathizwa. (ImiSeb. 16:25-33) Kasithandabuzi ukuthi ngemva kokubhabhathizwa yaqhubeka ifunda okunengi ngoNkulunkulu. Indaba le ingabasiza njani abazali nxa umntanabo ebatshela ukuthi usefuna ukubhabhathizwa ngenxa yokuthi uyamthanda uJehova? Abangakwenza yikumkhuthaza ukuthi ayetshela abadala bebandla ngesinqumo sakhe. Abadala bazaxoxa laye ukuze babone ukuthi usekulungele yini ukubhabhathizwa. Kanti njalo nxa esebhabhathiziwe akumelanga ame ndawonye kodwa kumele aqhubeke efunda ngoJehova ingqe nje esaphila.​—Rom. 11:33, 34. w18.03 10 ¶8-9

UMvulo, June 3

Libe lesimo sengqondo esifana laleso uKhristu uJesu ayelaso.​—Rom. 15:5, NW.

Nxa silwela ukuqinisa ubuhlobo bethu loJehova, umoya ongcwele uzasisiza ukuthi siguqule izingqondo zethu njalo siqalise ukucabanga njengoKhristu. Uzasisiza lokuthi sibe lobuntu obuthokozisa uNkulunkulu futhi silahle izifiso ezimbi. Nxa sicabanga njengoKhristu kuzakhanya endleleni esikhuluma ngayo lesenza ngayo nsuku zonke nxa sisemsebenzini loba esikolo. Izinqumo esizenzayo lazo zizatshengisa ukuthi senza konke okusemandleni ethu ukuthi silandele uKhristu. Asifuni lutho oluzaphambanisa ubuhlobo bethu loNkulunkulu yikho silwisa ngamandla nxa sihlangana lezilingo. Ngakho nxa sisenza izinqumo sizaqala sizibuze imibuzo le: ‘Yisiphi isimiso seBhayibhili engingasisebenzisa endabeni le? Aluba nguJesu osesimeni lesi ubezakwenzani? Isinqumo engizasenza sizamthokozisa yini uJehova?’ w18.02 25-26 ¶12, 14

OLwesibili, June 4

UNowa wathola umusa emehlweni kaNkulunkulu.​—Gen. 6:8.

Ngesikhathi sika-Enoki ukhokho kaNowa abantu babesenza izinto ezimbi. Babeze ‘bakhulume lamazwi alukhuni’ beseyisa uJehova. (Jud. 14, 15) Udlakela lalo lwalumemetheka futhi kusiyafika izinsuku zikaNowa ‘umhlaba wawusugcwele ubudlwangudlwangu.’ Izingilosi ezimbi zabuya emhlabeni zantshintsha zaba lemizimba yabantu, zathatha abafazi njalo zazala abantwana ababelodlakela. (Gen. 6:2-4, 11, 12) UNowa kazange alandele ububi obabusenziwa ngabantu labo. IBhayibhili lithi: “Wayeyindoda elungileyo, engelasici phakathi kwabantu ngalesosikhathi, njalo wabambelela kuNkulunkulu.” (Gen. 6:9) Amazwi la asitshelani ngoNowa? Okwakuqala aveza ukuthi wayeyindoda elungileyo sibili. UNowa wahlala labantu abaxhwalileyo okweminyaka engaba ngu-600 hatshi engu-70 loba engu-80 esiyiphilayo lamuhla. Lanxa kunjalo kazange aphambuke, waqhubeka ebambelele kuNkulunkulu. (Gen. 7:11) Okwesibili, uNowa wayengelabo abazalwane abangamkhuthaza njengathi lamuhla futhi kukhanya abafowabo labodadewabo ayezalwa labo abazange bamsekele. Loba kunjalo waqhubeka ebambelele kuNkulunkulu. w18.02 4 ¶4-5

OLwesithathu, June 5

Abantu bazakuba . . . [ngabathanda] imali.​—2 Tim. 3:2.

Abantu abathanda imali kabayisuthi, basebenza ubusuku lemini bezama ukuyibuthelela besekubadalela “izinsizi ezinengi.” (1 Tim.6:9, 10; UmTshu. 5:10) Sonke siyayidinga sibili imali ngoba iyasinceda ukuthi sithole izinto eziqakathekileyo empilweni. (UmTshu. 7:12) Kodwa singathokoza yini nxa silemali enela izidingo zethu kuphela? Ye singathokoza. (UmTshu. 5:12) U-Aguri indodana kaJakhi wabhala wathi: “Ungangiphi ubuyanga loba inotho, kodwa ungiphe kuphela ukudla kwami kwansuku zonke.” Kuyini okwenza u-Aguri wacela ukuthi angehlelwa yibuyanga? Wayekwazi ukuthi ukuba ngumyanga kwakungabangela ukuthi antshontshe abesengcolisa ibizo likaNkulunkulu. Kodwa kungani wathandazela ukuthi angabi lenotho? Wabhala wathi: “Phela ngingaba lokunengi kakhulu ngikuphike wena ngithi, ‘Ungubani uJehova?’” (Zaga. 30:8, 9) UJesu wathi: “Kakho ongakhonza amakhosi amabili. Mhlawumbe uzathanda enye azonde enye, loba uzabambelela kwenye azonde enye. Lingazake likhonze uNkulunkulu njalo leMali.”​—Mat. 6:24. w18.01 24 ¶9-11

OLwesine, June 6

Yiyo le indlela uBaba osezulwini azaphatha ngayo lowo lalowo wenu uma lingathetheleli umfowenu kuphuma enhliziyweni.​—Mat. 18:35.

Okungasinceda ukuthi silondoloze ukumanyana yikuthethelela abanye. Nxa singakwenza lokhu siyabe sitshengisa ukuthi siyawuqakathekisa umhlatshelo wenhlawulo kaKhristu owasivulela ithuba lokuthi sithethelelwe izono. Umzekeliso kaJesu otholakala kuMathewu 18:23-34 uyasinceda ukuthi siyizwisise indaba le. Zibuze imibuzo elandelayo: ‘Ngiyakusebenzisa yini okwatshiwo nguJesu? Ngiyababekezelela yini abanye njalo ngiyazama yini ukubazwisisa? Ngiyabathethelela yini nxa bengiphambanisile?’ Ngezinye izikhathi kuba nzima ukuthi sibathethelele abanye ngenxa yesono abayabe besenzile. Lanxa kunjalo umzekeliso kaJesu utshengisa lokho uJehova afuna sikwenze kungelani lokuthi isono esenziweyo singakanani. UJesu wakubeka kwacaca ukuthi uJehova kasoze asithethelele nxa singafuni ukuthethelela abafowethu labodadewethu. Indaba le kumele sicabangisise ngayo ngoba nxa singakwenza lokho okwatshiwo nguJesu siyabe silondoloza ukumanyana kwethu. w18.01 15 ¶12

OLwesihlanu, June 7

Noma ngubani othandaza kuwuphi unkulunkulu noma umuntu phakathi kwalezi izinsuku ezingamatshumi amathathu, ngaphandle kokukhuleka kuwe wena, O nkosi, uzaphoselwa emgodini wezilwane.​—Dan. 6:7.

Lanxa wayefaka ukuphila kwakhe engozini, uDanyeli waqhubeka ngalokho ayejayele ukukwenza ngoba wayengafuni ukuthi abantu bacabange ukuthi usemtshiyile uNkulunkulu wakhe. Okwenziwa nguDanyeli kwatshengisa ukuthi ulesibindi futhi uJehova wamvikela lapho ephoselwa emgodini wezilwane. Isimangaliso lesi saba yindaba esegudwini ezindaweni ezazingaphansi kombuso wamaMede lamaPhesiya njalo senza abantu bamdumisa uJehova. (Dan. 6:25-27) Singamlingisela njani uDanyeli? Okungasisiza ukuthi sibe lokholo oluqinileyo njengoDanyeli kayisikho kubala iBhayibhili kuphela kodwa yikuzwisisa lokho elikutshoyo. (Mat. 13:23) Kumele sicabangisise ngalokho esikufundayo ukuze silingisele indlela uJehova acabanga ngayo. Okunye okumele sikwenze yikuthandaza zikhathi zonke ikakhulu nxa siphakathi kobunzima. Nxa singathandaza kuJehova sicela ukuhlakanipha lamandla uzasinika khona.​—Jak. 1:5. w18.02 10-11 ¶13-15

UMgqibelo, June 8

Nambithani libone ukuthi uJehova ulungile.​—Hubo. 34:8.

Nxa ungosakhulayo obhabhathiziweyo, ukutshumayela izindaba ezinhle kungakusiza ubone ukuthi uJehova ulungile. Ngokwesibonelo ungatshumayeza abantu emphakathini loba ofunda labo esikolo. Kodwa kwabanye abantwana kungaba nzima ukutshumayela esikolo ngoba bayabe besesaba ukuhlekwa loba ukuphikiswa. Kanti njalo abanye bakuthola kunzima ukuma phambi kwekilasi yonke bakhulume ngalokho abakukholwayo. Kuyini okungakusiza ukuthi ube lesibindi? Zibuze ukuthi kungani ungathandabuzi ukuthi okukholwayo kuliqiniso. Izinto ezikuwebhusayithi yethu ezenzelwe abasakhulayo ziyatholakala yini ngolimi oluzwisisayo? Nxa zikhona zama ukuzihlola ngoba zenzelwe ukukusiza ukuthi ucabangisise ngalokho okukholwayo njalo uqiniseke ukuthi kuliqiniso. Zingakusiza lokuthi wenelise ukuchazela abanye lokho okukholwayo. Nxa ukholwa ukuthi okufundayo kuliqiniso njalo uhlala ulungiselele, kuzakuba lula ukuthi utshele abanye ngoJehova.​—Jer. 20:8, 9. w17.12 26 ¶12, 14-15

ISonto, June 9

Qhubeka ngalokho okufundileyo njalo wakukholwa.​—2 Tim. 3:14.

Kuqakathekile ukuthi abazali bafundise abantwababo izindaba eziseBhayibhilini kanye labantu okukhulunywa ngabo kulo. Kodwa kulokunye okumele bakwenze ukuze iqiniso lingene lijule ezinhliziyweni zabantwababo. Khumbula ukuthi abazali bakaThimothi bamsiza waze ‘wakholwa’ ukuthi lokho akufundiswayo kuliqiniso. Ibala lesiGrikhi elihunyutshwe ngokuthi “wakukholwa” litsho “ukuqiniseka loba ukungathandabuzi ukuthi into ethile iliqiniso.” UThimothi wayazi esesemncane iMibhalo YesiHebheru. Kodwa ngokuya kwesikhathi wathola ubufakazi obamenza wakholwa sibili ukuthi uJesu unguMesiya. Ungamnceda njani umntanakho ukuthi akholwe ukuthi omfundisa khona kuliqiniso? Into eqakathekileyo engakusiza yikuba lesineke ngoba ukuba lokholo oluqinileyo akwenzakali ngelanga elilodwa. Umntwana ngeke aphonguvuma into ethile ngenxa yokuthi wena uyakholwa ukuthi iliqiniso. Kumele afunde “ukwehlukanisa okuhle kokubi” ukuze abe lokholo oluqinileyo. (Heb. 5:14) Loba kunjalo kufanele umncedise ukuthi enelise ukwenza lokhu njalo uphendule yonke imibuzo angaba layo. w17.12 19 ¶3, 5-6

UMvulo, June 10

Ngiyazi ukuthi uzavuka futhi ekuvukeni kwabafileyo ngosuku lokucina.​—Joh. 11:24.

UMatha wayengumlandeli kaJesu futhi engumngane wakhe. Ngelinye ilanga wayephakathi kosizi ngoba wayefelwe ngumnewabo uLazaro. Kukhona kambe okwakungamduduza? Ye, kukhona. UJesu wamtshela wathi: “Umnewenu uzavuka.” (Joh. 11:20-23) UMatha wayengathandabuzi ukuthi lokhu kuzakwenzakala ngesikhathi esizayo. Ngemva kwalokho uJesu wenza isimangaliso ngokuvusa uLazaro. Lamuhla kasikhangelelanga ukuthi uJesu loba uYise benze izimangaliso ngokuvusa izihlobo zethu kumbe abangane bethu abafayo. Kodwa ulalo yini ithemba eliqinileyo njengoMatha lokuthi uJehova uzabavusa abafileyo ngesikhathi esizayo? Kungenzakala ukuthi wafelwa ngumkakho, umntanakho, umzali kumbe ugogo loba ukhulu wakho. Kumele ukuthi uyamkhumbula kakhulu lowomuntu. Okuhle yikuthi lawe njengoMatha ulindele isikhathi lapho azavuswa khona. Kuqakathekile ukuthi sicabangisise ngobufakazi obutshengisa ukuthi abafileyo bazavuswa. w17.12 3 ¶1-2

OLwesibili, June 11

Ngiyakunxwanela ukwenza intando yakho, O Nkulunkulu wami; umthetho wakho usenhliziyweni yami.​—Hubo. 40:8.

UJesu wayewuthanda kakhulu uMthetho kaMosi. Lokhu akusimangalisi ngoba uMthetho lo wawuvela kuYise uJehova. IBhayibhili laphrofetha ukuthi uJesu wayezawuthanda ngenhliziyo yonke uMthetho kaNkulunkulu, njengoba sibona embhalweni walamuhla. Lakanye uJesu watshengisa ngamazwi langezenzo ukuthi uMthetho kaNkulunkulu wawuphelele futhi ulusizo. Kanti njalo wayeqiniseka ukuthi konke okwakukuwo kwakuzagcwaliseka. (Mat. 5:17-19) Kumele ukuthi kwamzwisa ubuhlungu ukubona ababhali labaFarisi bewusebenzisa kubi uMthetho owawuvela kuYise. Babegijimela ukwenza izinto ezincane ezaziqanjwa eMthethweni kodwa betshiya izinto eziqakathekileyo. Yikho uJesu wathi kubo: “Linika okwetshumi okweziyoliso zenu—iminti ledili lekhamini. Kodwa seliyekethisile kulezozinto eziyisiqokoqela soMthetho​—ukwenza okulungileyo kwabanye, umusa kanye lokwethembeka.” (Mat. 23:23) UJesu wayengafanani labaFarisi ngoba yena wayewuzwisisa uMthetho kaNkulunkulu lezimiso ezitholakala kuwo. w17.11 13 ¶1-2

OLwesithathu, June 12

Kuyintando kaNkulunkulu ukuba libe ngcwele: ukuba lixwaye ukuxhwala kobufebe.​—1 Thes. 4:3.

Abantu abanengi bathi akukubi ukuya emacansini lanxa ungatshadanga. Bathi: “Kumele sikholise impilo.” Umcabango lo awuqondanga futhi amaKhristu kumele awubalekele. ILizwi likaNkulunkulu alikuvumeli ukuthi umuntu aye emacansini lomuntu angatshadanga laye. (1 Thes. 4:4-8) Kuqondile ukuthi uJehova asifakele imithetho ngoba nguye owasidalayo. Ngakho uyasitshela ukuthi ukuya emacansini ngokwabantu abatshadileyo kuphela. Okwenza asinike imithetho yikuthi uyasithanda futhi uyakwazi ukuthi nxa singayilandela sizahlala sithokoza. Nxa abantu abatshadileyo beyilalela imithetho yakhe bazahlala bethandana, behloniphana njalo bethembana. Kodwa labo abangayilaleliyo bazajeziswa. (Heb. 13:4) ILizwi likaNkulunkulu liyasitshela ukuthi singakubalekela njani ukuxhwala kobufebe. Enye indlela esingakwenza ngayo lokhu yikunanzelela izinto esizibuka ngamehlo ethu. (Mat. 5:28, 29) Ngakho akumelanga umKhristu abukele iphonografi kumbe alalele umculo olamazwi akhuthaza ukungaziphathi.​—Efe. 5:3-5. w17.11 22 ¶9-10

OLwesine, June 13

Kuhle kangakanani ukuhlabela indumiso kuNkulunkulu wethu.​—Hubo. 147:1.

Kusukela endulo izinceku zikaJehova bezilokhu zikuqakathekisa ukuhlabela ukuze zimdumise. Ngokwesibonelo ngesikhathi abako-Israyeli belandela izindlela zikaJehova babengakuthontisi ukuhlabela. Ubufakazi balokhu sibubona kulokho okwenziwa yiNkosi uDavida ngesikhathi ilungiselela ukwakhiwa kwethempeli. Yahlela ukuthi kube labaLevi abangu-4 000 ababezakwenza umsebenzi wokuhlabela bedumisa uJehova. Phakathi kwabo kwakulabangu-288 ‘ababefundele umsebenzi wokuhlabelela njalo bengamagabazi okuhlabelela uJehova.’ (1 ImiLan. 23:5; 25:7) Langesikhathi kunikelwa ithempeli kwahlatshelwa ngendlela emangalisayo. IBhayibhili lithi: “Abatshayi bamacilongo labahlabeleli bahlanganyela ndawonye, kungathi yilizwi linye, ukuba badumise njalo bebonga uJehova. Sekuhlangene amacilongo lezigubhu lokunye okukhaliswayo, baphakamisa amazwi abo bedumisa uJehova . . . , inkazimulo kaJehova yagcwala ithempeli likaNkulunkulu.” Akuthandabuzwa ukuthi umbuthano lo wabaqinisa ukholo abako-Israyeli.​—2 ImiLan. 5:13, 14; 7:6. w17.11 14 ¶4-5

OLwesihlanu, June 14

Lingakhumbuli ukuthi ngilethe ukuthula emhlabeni. Kangizanga ukuletha ukuthula kodwa inkemba.​—Mat. 10:34.

UJesu wayekwazi ukuthi kayisibo bonke ababezalamukela iqiniso ayelifundisa. Waveza lokuthi abalandeli bakhe babezaphikiswa ngakho kwakuzamele babe lesibindi. UJesu wayengahlosanga ukuxabanisa abantu kodwa wayefuna ukubafundisa iqiniso. (Joh. 18:37) Lanxa kunjalo ukuba ngumlandeli kaJesu kuba nzima kakhulu nxa abanye emulini bengalamukeli iqiniso. Banengi abafowethu labodadewethu ababhensela ubunzima bokuphikiswa yizihlobo ngenxa yokuthi bazimisele ukukhonza uNkulunkulu. Okuhle yikuthi bathole izibusiso ezinengi ukwedlula lokho okubalahlekeleyo. (Mark 10:29, 30) Kufanele siqhubeke sizithanda izihlobo zethu lanxa zingabe zisiphikisa. Kodwa kumele sikhumbule ukuthi ukuthanda uNkulunkulu loKhristu kuqakatheke kakhulu ukwedlula ukuthanda izihlobo. (Mat. 10:37) Okunye okufanele sikukhumbule yikuthi uSathane angenza ukuthi sicine siqakathekisa izihlobo zethu ukwedlula ukukhonza uJehova. w17.10 13 ¶3-6

UMgqibelo, June 15

[Yasifuqela ububi] phakathi esilulwini yafuqela njalo isiciko emlonyeni wesilulu.​—Zek. 5:8.

Umbono lo utshengisa ukuthi uJehova kafuni lakancane ukubona ububi phakathi kwabantu bakhe. Nxa angabubona uhle abususe masinyane. (1 Khor. 5:13) Lokhu sikubona kulokho okwenziwa yingilosi ngesikhathi owesifazana ezama ukuphuma esilulwini, yaphanga yamfuqela phakathi yasivala ngci! Ngakho umbono lo wenza ama-Israyeli aphila ngesikhathi sikaZekhariya abona ukuthi uJehova wayengasoze avumele loba yibuphi ububi ukuthi bubekhona phakathi kwabantu bakhe. Wawakhumbuza lokuthi kwakumele asebenze gadalala ukuze ahlale emsulwa ekukhonzeni. Lalamuhla uJehova kasoze avumele ukuthi ububi bungene futhi buhlale phakathi kwabantu bakhe. Ngakho njengoba uJehova esidonsele enhlanganisweni yakhe ehlanzekileyo, sonke silomsebenzi omkhulu wokuyigcina ihlanzekile. Akumelanga kutholakale ububi phakathi kwabantu bakhe. w17.10 24-25 ¶14-15, 17-18

ISonto, June 16

Umthetho wakho ngiyawuthanda.​—Hubo. 119:163.

IMibhalo YesiHebheru yalotshwa ngama-Israyeli futhi yiwo ‘ayephathiswe amazwi kaNkulunkulu’ ngalesosikhathi. (Rom. 3:1, 2) Ngokuhamba kwesikhathi amaJuda amanengi ayengasasizwisisi isiHebheru ngoba u-Alexander owayengumbusi weGreece wathumba izindawo ezinengi emhlabeni zaba ngaphansi kombuso wakhe. (Dan. 8:5-7, 20, 21) Ngakho isiGrikhi yilo ulimi olwaselukhulunywa ngabantu abanengi kuhlanganisa lamaJuda amanengi ayesezindaweni ezitshiyeneyo. Njengoba amaJuda ayesekhuluma isiGrikhi kwasekunzima ukuthi ayizwisise iMibhalo eyayilotshwe ngolimi lwesiHebheru. Pho yalungiswa njani indaba le? Yalungiswa ngokuhunyutshwa kweMibhalo ngesiGrikhi isuselwa kusiHebheru njalo umsebenzi lo waphela kusasele iminyaka engaba ngu-200 ukuthi uJesu abuye emhlabeni. Ngokuya kwesikhathi yonke iMibhalo YesiHebheru yayisitholakala ngolimi lolu. IBhayibhili leli lalibizwa ngokuthi yi-Septuagint futhi yilo elokuqala elahunyutshwa ngolimi lwesiGrikhi lisuselwa kusiHebheru. w17.09 20 ¶7-9

UMvulo, June 17

Kangisoze ngilitshiye; kangisoze ngilidele.​—Heb. 13:5.

Kungenzakala ukuthi umqhatshi wakho akutshele ukuthi usebenze ama-overtime angabangela ukuthi wehluleke ukungena imihlangano, ukuba lokukhonza kwemuli loba ukutshumayela. Kudinga isibindi sibili ukwala imisebenzi le kodwa ungenza njalo uyabe ubekela abantwabakho isibonelo esihle. Kanti njalo abazali kumele babe lesibindi ukuze basize abantwababo bakhethe ukukhonza uJehova. Ngokwesibonelo abanye abazali bayesaba ukukhuthaza abantwababo ukuthi babe ngamaphayona, bayencedisa lapho okulabamemezeli abalutshwana khona, baye eBhetheli loba emsebenzini wokwakha. Kungenzeka bayabe besesaba ukuthi abantwababo bazakwehluleka ukubanakekela nxa sebegugile. Lanxa kunjalo abazali abahlakaniphileyo babeka ithemba labo kuJehova hatshi kulokho abakucabangayo. (Hubo. 37:25) Kanti njalo bayabancedisa abantwababo ukuthi labo babe lesibindi futhi bamethembe uJehova.​—1 Sam. 1:27, 28; 2 Tim. 3:14, 15. w17.09 30 ¶14-15

OLwesibili, June 18

Izithelo [zomoya] . . . [yikuzithiba].​—Gal. 5:22, 23.

Nxa ungumzali ungabanceda njani abantwabakho ukuthi benelise ukuzithiba? Khumbula phela ukuthi kabazalwa lakho ukuzithiba. Ngakho kumele ubafundise futhi ube yisibonelo esihle kubo. (Efe. 6:4) Nxa ungabona ukuthi bayehluleka ukuzithiba qala uzibuze ukuthi wena njengomzali uyisibonelo esihle yini. Woba yisibonelo esihle ekutshumayeleni, ekungeneni imihlangano kanye lokuba leqiniso lokuthi ukukhonza kwemuli kuyenziwa maviki wonke. UJehova wafakela u-Adamu lo-Eva imingcele eyayizabanceda ukuthi bazithibe njalo bahlale bemlalela. Ngakho lawe kungadingakala ukuthi ubabekele imingcele abantwabakho ukuze ubafundise ukuzithiba. Okunye ongabafundisa khona yikuthanda imithetho kaNkulunkulu lokuhlonipha izindlela zakhe.​—Zaga. 1:5, 7, 8. w17.09 7 ¶17

OLwesithathu, June 19

Kungabi lokwahlukana emzimbeni, kodwa ukuba izitho zawo zibe lokuzwelana okufananayo.​—1 Khor. 12:25.

Sizaqhubeka sihlangana lenhlupho ingqe nje uSathane elokhu ebusa umhlaba. Ngokwesibonelo sithwele nzima ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi, ukugula, ukuhlukuluzwa, izingozi ezibangelwa yimvelo, ukuntshontshelwa lobunye ubunzima. Ngakho kuqakathekile ukuthi sibe lesihawu ukuze senelise ukubambisana kuloba yibuphi ubunzima esingabe siphakathi kwabo. Ukuba lesihawu kuzasifuqa ukuthi sibe lomusa njalo senzele abanye okuhle. (Efe. 4:32) Kanti njalo ukuba lomusa lesihawu kuzasinceda ukuthi silingisele uNkulunkulu futhi siduduze abanye. (2 Khor. 1:3, 4) Singabatshengisa njani umusa abazalwane abaswelayo kumbe labo abavela kwamanye amazwe esilabo ebandleni? Singaba lobungane labo njalo sibenze bakhululeke futhi babone ukuthi labo baqakathekile ebandleni. (1 Khor. 12:22) Kanti njalo abanye oFakazi bafunda ezinye indimi ukuze benelise ukutshumayeza abantu abavela kwamanye amazwe. (1 Khor. 9:23) Lokhu kube lempumela emihle kakhulu. w17.08 23-24 ¶7-9

OLwesine, June 20

UJehova uyisabelo sami; ngakho ngizalindela yena.​—IZiLi. 3:24.

Sonke kumele sibekezele, sizimisele ukulindela uJehova. Kodwa kuyini okungasinceda ukuthi senelise ukubekezela? Yikuthandaza kuJehova sicele ukuthi asiphe umoya wakhe ngoba ukubekezela yisithelo somoya ongcwele. (Efe. 3:16; 6:18; 1 Thes. 5:17-19) Kumele simncenge uJehova ukuze asisize sibekezele. Khumbula futhi ukuthi u-Abhrahama, uJosefa loDavida bancedwa lukholo ababelalo kuJehova kanye lokuthemba ukuthi wayezabasekela. Abazange bakhangele lokho okwakuthokozisa bona kuphela. Ngakho ukucabangisisa ngezibusiso abazitholayo ngenxa yokubekezela kwabo kungasinceda ukuthi sizimisele ukubekezela. Kumele sizimisele ukubekezela kungelani lokuthi sihlangana lenhlupho bani. Kuliqiniso ukuthi kwezinye izikhathi singabuza sithi, “Koze kube nini, Jehova?” (Isaya. 6:11) Kodwa nxa singavumela uNkulunkulu asincedise ngomoya wakhe ongcwele singenelisa ukutsho amazwi akhulunywa ngumphrofethi uJeremiya asembhalweni walamuhla. w17.08 7 ¶18-20

OLwesihlanu, June 21

Ngiyakunxwanela ukwenza intando yakho, O Nkulunkulu wami.​—Hubo. 40:8.

UJesu esesemncane wayedlala njengabo bonke abantwana. ILizwi likaNkulunkulu lithi ‘kulesikhathi sokuhleka lesikhathi sokugida.’ (UmTshu. 3:4) Lanxa kunjalo uJesu wayezinika isikhathi sokufunda iMibhalo futhi lokhu kwamsiza ukuthi abe lobuhlobo obuhle loJehova. Wathi eleminyaka engu-12, abafundisi bomthetho bamangaliswa ‘yikuzwisisa kwakhe kanye lezimpendulo zakhe’ mayelana leMibhalo. (Luk. 2:42, 46, 47) Esekhulile uJesu wayekuthanda ukwenza intando kaNkulunkulu ngoba kwakumenza athokoze. Wayekwazi ukuthi uNkulunkulu ufuna ‘atshumayele izindaba ezinhle kubayanga lokusiliswa kweziphofu zibone.’ (Luk. 4:18) UJesu wayekuthanda ukwenza okufunwa nguYise. Kwakumthokozisa ukufundisa abantu ngoYise. (Luk. 10:21) Ngelinye ilanga eqeda ukufundisa owesifazane othile ngoNkulunkulu, watshela abafundi bakhe wathi: “Okwami ukudla yikwenza intando yalowo ongithumileyo lokuqedisisa umsebenzi wakhe.” (Joh. 4:31-34) Kuyakhanya ukuthi kwakumthokozisa uJesu ukwenza izinto ezitshengisa ukuthi uyamthanda uYise kanye lokuthi uyabathanda abanye. Ukwenza okufananayo kungenza lawe uthokoze. w17.07 23 ¶4-5

UMgqibelo, June 22

Ukuthula kukaNkulunkulu . . . kuzalinda izinhliziyo zenu lezingqondo zenu kuKhristu uJesu.​—Flp. 4:7.

Ngesikhathi uJesu esemhlabeni walingisela uYise kulokho ayekukhuluma layekwenza. (Joh. 5:19) IBhayibhili lithi wathunywa ukuthi ‘azoduduza abalilayo’ lokuthi ‘azobopha inhliziyo ezidabukileyo.’ (Isaya. 61:1, 2; Luk. 4:17-21) Lokhu yikho kanye afika wakwenza. Wayebazwela isihawu abantu ababesebunzimeni njalo etshengisa lokuthi uzimisele ukubanceda. (Heb. 2:17) IBhayibhili lithi: “UJesu Khristu uyafana izolo lalamhla kanye lanininini.” (Heb. 13:8) UJesu ubizwa ngokuthi ‘nguMsunguli Wokuphila’ ngoba nguye owasivulela ithuba lokuthola ukuphila okuphakade. Uyakwazi ukuthi kunjani ukufelwa futhi ‘uyenelisa ukubasiza abalingwayo.’ (ImiSeb. 3:15; Heb. 2:10, 18) Lalamuhla ulokhu ebazwisisa abantu abafelweyo njalo uyabanika induduzo abayidingayo.​—Heb. 4:15, 16. w17.07 13-14 ¶6-7, 10

ISonto, June 23

Lapho okulenotho yakho khona, inhliziyo yakho ilapho layo.​—Luk. 12:34.

USathane uzama ngamandla wonke ukusithathela izinto eziligugu esiziphiwe nguJehova. Ngakho nxa singalalisa inkophe singacina sesithatheka ngokufuna ukuba lemali enengi kanye lokuzigqaja ngalokho esilakho empilweni. Okungasinceda ukuthi singaweli esilingweni lesi yikukhumbula amazwi kamphostoli uJohane athi umhlaba lezinkanuko zawo kuyadlula. (1 Joh. 2:15-17) Ngakho kasizimiseleni ukulondoloza amagugu esilawo futhi siqhubeke siwathanda kakhulu. Ungenzani ukuze ulondoloze amagugu olawo? Okokuqala, ungavumeli loba yini ukuthi iphambanise indlela othanda ngayo uMbuso kaNkulunkulu. Okwesibili, qhubeka ukhuthele ekutshumayeleni futhi uwuthande umsebenzi lo ovulela abantu ithuba lokuphila phakade. Okwesithathu, qhubeka ugebha ukuze uthole iqiniso eliseMibhalweni. Ungenza njalo uzabe ugcina “inotho ezulwini . . . lapho okungasondeli khona isela lalapho impehlane ingabhubhisi khona.”​—Luk. 12:33. w17.06 13 ¶19-20

UMvulo, June 24

Lungcono usuku olulodwa emagumeni akho kulezinsuku eziyinkulungwane [kwenye indawo, NW].​—Hubo. 84:10.

UJehova kabaphathi ngokhahlo abantu. Indlela abusa ngayo yenza bakhululeke njalo bahlale bethokoza. (2 Khor. 3:17) UDavida wakubeka kanje: “Inkazimulo lobukhosi kukuye [uNkulunkulu]. Amandla lentokozo kusendaweni yakhe yokuhlala.” (1 ImiLan. 16:7, 27) Umhubi u-Ethani laye wathi: “Babusisiwe labo asebekufundile ukukubabaza, abahamba ekukhanyeni kobukhona bakho, O Jehova. Bayathokoza ngebizo lakho ilanga lonke; bayagubhazela ngokulunga kwakho.” (Hubo. 89:15, 16) Ukucabangisisa ngobuhle bukaJehova kungasinceda ukuthi sihlale singathandabuzi ukuthi unguMbusi omuhle. UJehova uyakwazi ukuthi kuyini esikudingayo ukuze sithokoze empilweni ngoba nguye owasidalayo. Ngeke sizibale siziqede izinto ezinhle asipha zona. Konke asitshela khona kuyasinceda futhi kwenza sithokoze lanxa kungadingakala ukuthi sidele ezinye izinto ukuze senze intando yakhe.​—Isaya. 48:17. w17.06 29 ¶10-11

OLwesibili, June 25

Ithemba eliphuziswayo ligulisa inhliziyo.​—Zaga. 13:12.

Udadewethu wase-England wayefisa ukuba lomntwana kodwa kusehlula. Kwamkhathaza kakhulu ukwazi ukuthi wayengasoze abe lomntwana. Yikho yena lomkakhe babona kungcono ukuthi badinge umntwana abangamgcina. Lanxa kunjalo uthi: “Ubuhlungu bokuswela inzalo abuzange buphele. Ngangikwazi ukuthi ukuba lomntwana wokuphiwa kutshiyene lokuba lowethumbu lakho.” IBhayibhili lithi abesifazana abangamaKhristu “bazasindiswa ngokuzala abantwana.” (1 Tim. 2:15) Ivesi le kayitsho ukuthi abesifazana bazathola ukuphila okuphakade ngenxa yokuba labantwana. Kodwa itsho ukuthi nxa umama ekhangele abantwabakhe lezindaba zomuzi wakhe uyancedakala ngoba kasoze atshone enyeya abanye loba ezigaxa ezindabeni ezingaqondananga laye.​—1 Tim. 5:13. w17.06 5-6 ¶6-8

OLwesithathu, June 26

Kuyini omnika khona wena na, kumbe yena [uNkulunkulu] wamukelani esandleni sakho?​—Jobe. 35:7.

U-Elihu wayesitsho ukuthi uNkulunkulu kalandaba lakho yini esimenzela khona? Hatshi, ayekutsho yikuthi akulalutho uJehova aludingayo kithi ngoba konke esilakho kuvela kuye njalo uyathokoza nxa sikusebenzisa kuhle. Kanti njalo akulalutho esingamnika lona olungamenza abe ngcono kulalokho ayikho khona. Konke okuhle esikwenzela abafowethu labodadewethu, uJehova ukubala njengokuthi sikwenzela yena. UZaga 19:17 uthi: “Olomusa kubayanga upha uJehova, uzakumvuza ngalokho akwenzayo.” Umbhalo lo utshengisa ukuthi uJehova uyayibona imisebenzi emihle esiyenzayo. Lanxa uJehova enguMdali wazo zonke izinto uyawubona umusa esiwenzela abanye. Nxa sikwenza lokhu kufanana lokuthi simboleka okuthile futhi uyabe ezasibhadala ngokusinika izibusiso ezinengi. Kuliqiniso lokhu ngoba layo iNdodana yakhe yakutsho.​—Luk. 14:13, 14. w17.04 29 ¶3-4

OLwesine, June 27

Ukuthokoza kwakhe kusemthethweni kaJehova, futhi unakana ngomthetho wakhe imini lobusuku.​—Hubo. 1:2.

Ukubala iBhayibhili lamabhuku esiwaphiwa yinhlanganiso kayisikho kodwa okungasisiza ukuthi silithande iqiniso eliseBhayibhilini. Okunye okungasinceda ukuthi silithande iqiniso eliseBhayibhilini yikungena yonke imihlangano yebandla. Komunye umhlangano esiba lawo maviki wonke sifunda iBhayibhili sisebenzisa iNqabayokulinda futhi le ngenye indlela eqakatheke kakhulu esifundiswa ngayo. Ngakho kumele silungiselele kuhle ukuze sizwisise okuzafundwa. Lokhu singakwenza ngokukhangela wonke amavesi ayabe efakiwe esihlokweni. Kulezinsuku iNqabayokulinda iyatholakala ngezindimi ezinengi kuwebhusayithi yethu njalo siyenelisa ukuyidawuniloda ku-jw.org loba ku-JW Library app. Kulezindlela ezenza kube lula ukuvula amavesi nxa ubala usebenzisa ifoni loba i-tablet. Kodwa kungelani lokuthi ubala efonini loba hatshi ukukhangela wonke amavesi lokucabangisisa ngawo kuzakwenza ulithande kakhulu iqiniso eliseBhayibhilini. w17.05 20 ¶14

OLwesihlanu, June 28

Omunye lomunye wethu uzabika akwenzayo kuNkulunkulu.​—Rom. 14:12.

Nxa usubhabhathiziwe kumele uqhubeke uphila ngendlela etshengisa ukuthi uzinikele kuNkulunkulu njalo uzimisele ukulalela imithetho yakhe. Ungenza isifungo sokuthi uzakhonza uJehova akula kubuyela emuva. Yikho nxa umuntu engasafuni ukukhonza uJehova loba ukwenza intando yakhe ngeke athi yena kazange azinikele kumbe athi wayengakwazi akwenzayo ngesikhathi ebhabhathizwa. Phela wavuma kuJehova laphambi kwabantu ukuthi usezinikele. Ngakho nxa lowomuntu angenza isono uyabe elomlandu kuJehova lasebandleni. Akumelanga sibe njengalabo uJesu ayebatsho lapho esithi: “Udelile uthando lwakho lwakuqala.” Kodwa sifuna athi: “Ngiyayazi imisebenzi yakho, lothando, lokukholwa, lokubekezela kwakho, lokuthi imisebenzi yakho yokucina minengi kuleyokuqala.” (Isam. 2:4, 19, The Holy Bible in Ndebele.) Yikho-ke kasizimiseleni ukuqhubeka sikhuthele ekukhonzeni ukuze sithokozise uJehova. w17.04 6-7 ¶12-13

UMgqibelo, June 29

UliDwala, imisebenzi yakhe iphelele, njalo zonke izindlela zakhe zilungile.​—Dute. 32:4.

U-Abhrahama wabuza wathi: “Kambe uMahluleli womhlaba wonke kayikwenza okufaneleyo na?” (Gen. 18:25) Umbuzo lo utshengisa ukuthi u-Abhrahama wayethemba ukuthi uJehova uzakwenza okufaneleyo lapho esahlulela iSodoma leGomora. Wayekwazi ukuthi uJehova ulungile, wayengasoze ‘abulale abalungileyo ndawonye lababi.’ Okwakumenza angathandabuzi yikuthi uJehova unguMahluleli olungileyo futhi uhlala esenza okuqondileyo zikhathi zonke. Izikhathi ezinengi ibala elithi “ukwahlulela okuqondileyo” lijayele ukusetshenziswa ndawonye lelithi “ukulunga” eMibhalweni YesiHebheru ngoba atsho into efananayo. UJehova ngeke aphambanise nxa esahlulela loba elungisa izindaba ngoba zonke izindlela zakhe zilungile. ILizwi lakhe lithi: “Uthanda ukulunga lokwahlulela okuqondileyo.”​—Hubo. 33:5. w17.04 18 ¶1-2

ISonto, June 30

Angilakuthokoza okukhulu okudlula ukuzwa ukuthi abantwabami baphila ngokweqiniso.​—3 Joh. 4.

Bazali isibonelo senu singanceda abantwabenu ukuthi babe ngabangane bakaJehova futhi bathole ukuphila okungapheliyo. Nxa bangalibona ‘lifuna kuqala uMbuso’ labo bazakwenza njalo futhi bathembe ukuthi uNkulunkulu uzabasekela ngakho konke abakudingayo. (Mat. 6:33, 34) Ngakho lingagijimisi imali loba ukufuna ukuba ngabantu abadumileyo. Kodwa zamani ukuphila lingelazinto ezinengi njalo libalekele izikwelede. Lingenza njalo liyabe lizibekela “inotho ezulwini” okutsho ukuba lobuhlobo obuhle loJehova. (Mak. 10:21, 22; Joh. 12:43) Akufanelanga litshone liphathekile lize liswele isikhathi sokuncedisa abantwabenu. Kumele libancome nxa bekhetha ukukhonza uJehova kulokugijimisa izinto ezithandwa ngabantu emhlabeni lo. Ngokwesibonelo lamuhla abantu bakhangelele ukuthi nxa abantwana bangakhula basebenze nzima ukuze bathuthukise impilo yabazali babo. Kodwa lina akumelanga libe lombono onjalo. Khumbulani ukuthi umbhalo uthi “abantwana akumelanga badlinzekele abazali babo, kodwa abazali badlinzekele abantwana babo.”​—2 Khor. 12:14. w17.05 8-9 ¶3-4

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza