ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es19 kk. 88-97
  • September

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • September
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2019
  • Izihlokwana
  • ISonto, September 1
  • UMvulo, September 2
  • OLwesibili, September 3
  • OLwesithathu, September 4
  • OLwesine, September 5
  • OLwesihlanu, September 6
  • UMgqibelo, September 7
  • ISonto, September 8
  • UMvulo, September 9
  • OLwesibili, September 10
  • OLwesithathu, September 11
  • OLwesine, September 12
  • OLwesihlanu, September 13
  • UMgqibelo, September 14
  • ISonto, September 15
  • UMvulo, September 16
  • OLwesibili, September 17
  • OLwesithathu, September 18
  • OLwesine, September 19
  • OLwesihlanu, September 20
  • UMgqibelo, September 21
  • ISonto, September 22
  • UMvulo, September 23
  • OLwesibili, September 24
  • OLwesithathu, September 25
  • OLwesine, September 26
  • OLwesihlanu, September 27
  • UMgqibelo, September 28
  • ISonto, September 29
  • UMvulo, September 30
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2019
es19 kk. 88-97

September

ISonto, September 1

[Bondle abantwabakho] ngokufundisa langokulaya kweNkosi.​—Efe. 6:4.

Bazali linikwe isibusiso esikhulu kakhulu sokukhulisa abantwabenu “ngokufundisa langokulaya kweNkosi.” (Hubo. 127:3) Endulo abantwana bama-Israyeli babesithi nxa bezalwa babe yingxenye yesizwe esizinikele kuNkulunkulu. Kodwa lokhu akusasebenzi lamuhla futhi ukuba lobuhlobo obuhle loJehova akutshiyelwana njengelifa. Ngakho kusukela umntwana ezalwa abazali kufanele bazimisele ukumncedisa ukuthi abe ngumfundi ozinikele kuJehova njalo wabhabhathizwa. Bazali akumelanga likhohlwe ukuthi nxa abantwabenu bangazinikela kuJehova babhabhathizwe futhi bamkhonze ngokuthembeka bazasinda ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. (Mat. 24:13) Lizathola intokozo kanye lokusuthiseka nxa selibona abantwabenu bezinikela kuJehova njalo besiba yizinceku zakhe ezibhabhathiziweyo. w18.03 12 ¶16-17

UMvulo, September 2

Qaphela kakhulu ukuphila kwakho kanye lemfundiso.​—1 Tim. 4:16.

Labo abaphiwe umlandu wokulaya abanye ebandleni lasemulini kumele basebenzise iBhayibhili njalo bazame ukulingisela isibonelo sikaKhristu. Nxa bekwenza lokhu bayabe betshengisa ukuthi bayafuna ukubunjwa nguJehova leNdodana yakhe. Ukuvuma ukulaywa nguNkulunkulu kanye lokulingisela uJehova loJesu nxa silaya abanye kuzasenza sithole izibusiso ezinengi kakhulu. Ezinye izibusiso esizazithola yikuhlalisana ngokuthula ezimulini zethu lasemabandleni. Abafowethu labodadewethu bazakhululeka nxa belathi futhi bazabona ukuthi siyabathanda lokuthi siyabaqathekisa. Konke lokhu kuyinzwisa yezibusiso esizazithola emhlabeni omutsha. (Hubo. 72:7) Asithandabuzi ukuthi ukulaywa nguJehova kuzasisiza ukuthi senelise ukuhlalisana kuhle labanye kuze kube nini lanini. (Isaya. 11:9) Khumbula ukuthi okwenza uJehova asilaye yikuthi uyasithanda kakhulu. w18.03 26-27 ¶15, 17, 19

OLwesibili, September 3

Wababhaphathiza eMfuleni iJodani, bevuma izono zabo.​—Mat. 3:6.

Ukubhabhathizwa kwabantu okwakusenziwa nguJohane kwakutshengisa ukuthi bayazisola ngokwephula uMthetho kaMosi lokuthi sebephendukile ezonweni zabo. (Mat. 3:1-6) UJohane waphinda wathola ithuba lokubhabhathiza iNdodana kaNkulunkulu eyayingelasono futhi lesi kwakuyisibusiso esikhulu okumangalisayo. (Mat. 3:13-17) Phela uJesu kwakungadingakali ukuthi aphenduke ezonweni zakhe ngoba wayengelasono. (1 Phet. 2:22) Kodwa ukubhabhathizwa kwakhe kwakutshengisa ukuthi usezinikele kuNkulunkulu ukuthi enze intando yakhe. (Heb. 10:7) Ngesikhathi uJesu esemhlabeni abafundi bakhe labo babebhabhathiza abantu. (Joh. 3:22; 4:1, 2) Ukubhabhathiza kwabo kwakufanana lokukaJohane ngoba labo babebhabhathiza abantu ababezisola ngokwephula uMthetho kaMosi futhi sebephendukile ezonweni zabo. Kodwa ngemva kokufa lokuvuswa kukaJesu ukubhabhathizwa kwakuzabe sekulomunye umutsho omkhulu kubalandeli bakhe. w18.03 5 ¶6-7

OLwesithathu, September 4

Umuntu womoya uyazahlulela loba uyazihlola izinto zonke.​—1 Khor. 2:15.

Kutshoni ukuba ngumuntu womoya? Umuntu womoya loba olobuhlobo obuhle loNkulunkulu ukhanya ngokuvuma ukuqondiswa ngumoya ongcwele lokulingisela uJehova kukho konke akwenzayo. (Efe. 5:1) Uyalwisa ukulingisela indlela uNkulunkulu acabanga ngayo lokubona izinto ngendlela azibona ngayo futhi kathandabuzi ukuthi ukhona. Konke akwenzayo kutshengisa ukuthi uyayihlonipha imithetho kaJehova kanye lezimiso zakhe. (Hubo. 119:33; 143:10) Kalandeli “izenzo zemvelo yesono” kodwa uzama ngamandla wonke ukuba ‘lezithelo zomoya.’ (Gal. 5:22, 23) Cabanga ngomzekeliso olandelayo: Umuntu oqhuba ibhizimusi uhlala efake ingqondo yakhe emsebenzini awenzayo, kunjalo langomuntu okhutheleyo ekukhonzeni uhlala egxilise ingqondo yakhe ezintweni eziphathelane lokukhonza. w18.02 19 ¶3, 6

OLwesine, September 5

Danyeli, uyaqakathekiswa kakhulu.​—Dan. 10:11.

UDanyeli wathunjwa wahanjiswa eBhabhiloni indawo eyayigcwele abantu abathanda ubudimoni lokukhonza izithombe. Kanti njalo abantu baseBhabhiloni babewakhangelela phansi amaJuda futhi beseyisa uJehova uNkulunkulu wawo. (Hubo. 137:1, 3) Kumele ukuthi lokhu kwakuwazwisa ubuhlungu amaJuda ayethembekile njengoDanyeli. Indaba yokudla yaba luhlupho kuDanyeli ngoba ‘wayezimisele ukuthi angazingcolisi ngokudla kwesikhosini.’ (Dan. 1:5-8, 14-17) Okunye okwakungenza uDanyeli ehluleke ukuqhubeka ethembekile kuJehova yikukhalipha kwakhe okwakumangalisa. Inkosi yaseBhabhiloni yakubona lokhu yasimphathisa imisebenzi eqakathekileyo esigodlweni. (Dan. 1:19, 20) UDanyeli kazange avume ukuthi ukukhalipha kwakhe kumenze abe ngumuntu ozigqajayo loba ongatshelwa lutho. Wahlala ethobekile, ezehlisa njalo enika uJehova lonke udumo. (Dan. 2:30) UJehova wakubona ukuthembeka kwejaha leli waze walibala ndawonye lamadoda ayelungile uNowa loJobe. (Hez. 14:14) Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova wayeleqiniso lokuthi uDanyeli uzahlala ethembekile kuye. Lakanye wahlala ethembekile futhi elalela okwempilo yakhe yonke. w18.02 5 ¶11-12

OLwesihlanu, September 6

ULevi [wenzela] uJesu idili elikhulu endlini yakhe.​—Luk. 5:29.

UJesu wayesiba lesikhathi sokuzilibazisa. Ngokwesibonelo ngelinye ilanga waya edilini lomtshado owawuseKhana futhi ngesinye isikhathi wanxuswa edilini emzini kaMathewu. (Joh. 2:1-10) Kulowomtshado wenza isimanga wantshintsha amanzi aba liwayini elimnandi abantu banatha bakholisa. Lanxa kunjalo uJesu kazange aphilele injabulo. Ayekuqakathekisa yikwenza intando kaJehova lokunceda abanye. Kanti njalo wanikela ngokuphila kwakhe ukuze sonke sithole ukuphila. Watshela abalandeli bakhe wathi: “Libusisiwe lina nxa abantu belithuka, belihlukumeza njalo beligcona ngobubi bonke ngenxa yami. Thokozani lijabule ngokuba mkhulu umvuzo wenu ezulwini.” (Mat. 5:11, 12) Nxa simthanda kakhulu uNkulunkulu sizabalekela ukuzilibazisa ngezinto esikwaziyo ukuthi uyazizonda lalezo esicabangela ukuthi ngeke zimthokozise.​—Mat. 22:37, 38. w18.01 26 ¶16-18

UMgqibelo, September 7

Aluba umuntu etotoza inceku yakhe isakhula, leyonceku izamthwalisa nzima ekucineni.​—Zaga. 29:21.

Nxa sinikela ukuze sisekele umsebenzi kaJehova siyabe sitshengisa ukuthi siyamthanda lokuthi siyambonga ngakho konke asenzele khona. Phela ngeke sikubale sikuqede esikwenzelwe nguJehova. INkosi uDavida yaveza ukuthi konke esilakho kuvela kuJehova lokuthi konke esimnika khona kuvela esandleni sakhe. (1 ImiLan. 29:11-14) Ukuba ngabantu abaphanayo kwenza sihlale sithokoza njalo akufanani lokuhlala usamukela. Ngokwesibonelo, ake sithi ujayele ukunika umntanakho imadlana ethile ukuze athenge akufunayo. Ubungeke uthokoze yini nxa angakuphathela isipho asithenge ngaleyomali? Cabanga langomntwana oliphayona ohlala labazali bakhe futhi ohlala ebancedisa ngemadlana yokuthenga ukudla loba ukubhadala izindleko ezithile. Lanxa abazali bakhe bengakhangelelanga ukuthi akwenze lokhu bayathokoza ngoba uyabe etshengisa ukuthi uyababonga ngalokho abamenzele khona. Ngakho uJehova laye uyathokoza nxa esibona sinikela ngempahla yethu njalo uyakwazi ukuthi lokhu kuyasinceda. w18.01 18 ¶4, 6

ISonto, September 8

Zikhetheleni ukuphila, ukuze kuthi lina kanye labantwabenu libe lokuphila.​—Dute. 30:19.

Akwanelanga ukutshela umntanakho ukuthi yikuphi okumele akulandele lokungamelanga akulandele. Kufanele umsize acabangisise ngemibuzo le: ‘Kungani iBhayibhili lingavumi ukuthi senze izinto ezithile lanxa abanye abantu bezithanda kakhulu? Kuyini okwenza singathandabuzi ukuthi ukulandela izimiso eziseBhayibhilini kuyanceda kakhulu?’ (Isaya. 48:17, 18) Nxa umntwana elesifiso sokubhabhathizwa kumele ancediswe ukuze azwisise ukuthi kutshoni ukuba ngumKhristu ozinikeleyo. Kufanele abone ubuhle lobunzima obungabakhona kanye lokuthi yiziphi izibusiso angazithola ngokwenza njalo. (Mak. 10:29, 30) Ukwazi lokhu kuzamsiza nxa esebhabhathiziwe, ngakho kuqakatheke kakhulu ukuthi ancediswe endabeni le engakabhabhathizwa. Kumele abazali bazame ukusiza abantwababo ukuthi babone ubuhle bokulalela uJehova kanye lempumela ebakhona nxa bengamlaleli. Lokhu kuzabasiza ukuthi bazimisele ukulandela izimiso zakhe eziseBhayibhilini. w17.12 21 ¶14-15

UMvulo, September 9

[Uzibiza] zonke ngamabizo azo.​—Isaya. 40:26, The Holy Bible in Ndebele.

Abafowethu labodadewethu abanengi bathwele nzima ngenxa yokugula. Abanye banakekela izihlobo esezigugile ngapha labo bevele sebekhulile. Abanye njalo bathwele nzima bezama ukuphandela izimuli zabo ukuze zithole izinto eziqakathekileyo empilweni. Kwabanye inhlupho zonke lezi zibuya zelekene. Nxa uJehova elendaba lezinkanyezi ezingaphiliyo, kusegcekeni ukuthi ulendaba lathi. Okwenza asiqakathekise yikuthi siyamkhonza futhi siyamthanda ngokusuka enhliziyweni. (Hubo. 19:1, 3, 14) UJehova wazi ngamunye wethu. ILizwi lakhe lithi: “Kwala zona izinwele zamakhanda enu zibaliwe.” (Mat. 10:30) Liphinda lithi: “Izinsuku zabangelasici ziyaziwa nguJehova.” (Hubo. 37:18) Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova uyabubona ubunzima ophakathi kwabo njalo uzimisele ukukunika amandla ukuze ubumele. w18.01 7-8 ¶1, 4

OLwesibili, September 10

Thabitha, vuka!​—ImiSeb. 9:40.

Umphostoli uPhetro wavusa uThabitha, njalo indaba le yaba segudwini futhi yenza “abanengi bakholwa eNkosini.” Kumele ukuthi baqalisa ukufakaza ngoJesu njalo bexoxela abanye ngendaba le eyayitshengisa ukuthi uJehova ulamandla okuvusa abafileyo. (ImiSeb. 9:36-42) Esinye isimangaliso sokuvuswa kothile senziwa ngumphostoli uPhawuli ngesikhathi esemhlanganweni edolobheni leThrowa. Ngalolosuku uPhawuli wakhuluma kwaze kwaba phakathi kobusuku. Wathi elokhu esakhuluma uYuthikhu wajunywa yibuthongo, wasesiwa esuka esitezi sesithathu wayatshaya phansi. Kungenzakala ukuthi udokotela uLukha nguye owafika kuqala wamhlola wasebona ukuthi usefile. UPhawuli wathi efika wazilahlela phezu kwakhe wamgona wasememeza wathi: ‘Uyaphila!’ Akuthandabuzwa ukuthi ukubona uPhawuli evusa uYuthikhu ‘kwabaduduza kakhulu’ bonke ababekhona.​—ImiSeb. 20:7-12. w17.12 5 ¶10-11

OLwesithathu, September 11

Wozani libone imisebenzi kaJehova.​—Hubo. 46:8.

Kuliqiniso yini ukuthi umuntu angaziqeda inhlupho ezikhona lamuhla? Sonke siyazibonela ukuthi abantu behlulekile ukuqeda izimpi. Ubugebenga labo bubhahile, bugoqela ukudlelezelwa kwabantu nge-inthanethi, ukuhlukuluzwa ezindlini kanye lokubulawa kwabantu abangelacala bebulawa ngamalwecatsha. Ikanti abanengi bafa ukusa kwamalanga ngenxa yemikhuhlane ekhona. Ezomnotho lezombusazwe ezikhona lamuhla ziqondiswa ngabantu abalobugovu. Kusegcekeni ukuthi abantu abanjalo abasoze benelise ukuqeda izimpi, ubugebenga, imikhuhlane lobuyanga. UJehova nguye kuphela ozaqeda konke lokhu esebenzisa uMbuso wakhe. Izimpi: UMbuso kaNkulunkulu uzaqeda khona kanye okubangela izimpi. Uzasusa ubugwelegwele, amaqembu ezombusazwe, inkolo yamanga kanye loSathane ngokwakhe. (Hubo. 46:9) Ubugebenga: Khathesi uMbuso kaNkulunkulu ufundisa abantu abanengi ukuthi bathande abanye futhi bathembeke, le yinto engeke yenziwe yimibuso yabantu. (Isaya. 11:9) Imikhuhlane: UJehova uzanika abantu bakhe impilakahle. (Isaya. 35:5, 6) Ubuyanga: Uzabuqeda bonke ubuyanga ngokwenza ukuthi bonke abantu bathokoze njalo babe lobuhlobo obuhle laye.​—Hubo. 72:12, 13. w17.11 24 ¶14-16

OLwesine, September 12

Lingabi lecala lokuchitha igazi.​—Dute. 19:10.

UJehova wahlela ukuthi kube lamadolobho okuphephela ngoba wayengafuni ukuthi abako-Israyeli babe lecala legazi. UJehova uyakuqakathekisa ukuphila njalo uyabazonda abantu ‘abalezandla ezichitha igazi elingelacala.’ (Zaga. 6:16, 17) UNkulunkulu ungcwele futhi wahlulela ngokulunga yikho wayengeke avumele ukuthi lowo obulala umuntu ngengozi ajeziswe. Ababhali labaFarisi bona babengakuqakathekisi ukuphila. Sikutsho ngani lokhu? UJesu wabatshela wathi: “Seliyivalile intuba yolwazi. Lina ngokwenu kalingenanga, laphinde lavimbela labo abebesithi bayangena.” (Luk. 11:52) Ababhali labaFarisi yibo okwakumele bancedise abanye ukuthi bazwisise iLizwi likaNkulunkulu njalo bangene endleleni eya ekuphileni okuphakade. Kodwa bona babebavimbela ukuthi babe ngabalandeli bakaJesu njalo bebaqondisa ekubhujisweni. (ImiSeb. 3:15) Siyabona-ke ukuthi ababhali labaFarisi babengabakhokheli abangelasihawu ngoba babengakuqakathekisi ukuphila kwabanye futhi bengelandaba labo. w17.11 15 ¶9-10

OLwesihlanu, September 13

Umuntu [olamahloni] ngami . . . , iNdodana yomuntu izakuba lamahloni ngaye.​—Mak. 8:38.

Kungenzakala ukuthi ngesikhathi uqala ukufunda laboFakazi bakaJehova kawuzange ubikele izihlobo zakho ngaleyondaba. Kodwa ngenxa yokuthi ukholo lwakho lwalulokhu lukhula wakubona kufanele ukuthi uveze obala ukuthi usufuna ukukhonza uJehova. Mhlawumbe isinqumo sakho sokukhetha ukukhonza uJehova sabangela ukuthi wena lezihlobo zakho lingasazwanani, kodwa kumele uzame ukuba lomusa kuzo. Lanxa kungabe kukuthokozisa ukuthi usufunde iqiniso eliseBhayibhilini, izihlobo zakho zona zingabe zicabanga ukuthi usuthathekile loba ukuthi uqiliwe. Zingacabanga lokuthi awuselandaba lazo ngenxa yokuthi awusahlanganyeli lazo nxa zinanza amakhefu athile. Okunye ezingabe zikhathazeka ngakho yikusasa lakho. Kuqakathekile ukuba lomusa esimeni esinjalo, uzame ukuzwisisa ukuthi kungani zikhathazekile ngawe njalo ulalelisise nxa zisitsho ezikucabangayo. (Zaga. 20:5) Umphostoli uPhawuli wakwenza lokhu, wayezama ukubazwisisa ‘abantu bonke’ ukuze enelise ukubatshumayeza. Kungaba kuhle ukuthi lawe umlingisele nxa uxoxisana lezihlobo zakho.​—1 Khor. 9:19-23. w17.10 15 ¶11-12

UMgqibelo, September 14

Mhlabeleleni [uJehova].​—Hubo. 33:2.

Mhlawumbe okunye okwenza abanye besabe ukuhlabela yikuthi kabakwazi ukuthi kumele kuhlatshelwe njani. Kodwa okukhona yikuthi sonke singenelisa ukuthuthukisa indlela esihlabela ngayo nxa singalandela amacebo esiwaphiwa yinhlanganiso. Okungakunceda ukuthi wenelise ukuhlabela ngelizwi elilamandla futhi elizwakalayo yikuphefumula kuhle. Ngokwesibonelo amagetsi enza ukuthi isibane sikhanye kuhle, kunjalo lokuphefumula kuhle nxa uhlabela kwenza ukuthi ilizwi lakho liphume kuhle. Kumele uzifundise ukuhlabela ngelizwi eledlula indlela okhuluma ngayo. Imibhalo isikhuthaza ukuthi ‘sihlabele kuJehova ngentokozo.’ (Hubo. 33:1-3) Nanku ongakwenza ukuze ufunde ukuhlabela: Khetha ingoma oyithandayo esihlabelelweni sethu. Okokuqala, bala amazwi aleyongoma ngelizwi eliphezulu. Okwesibili, khetha umutsho okhipha umqondo opheleleyo ubusuwubala wonke ungaphefumulanga. Ngemva kwalokho hlabela lowomutsho ngelizwi eliphezulu. (Isaya. 24:14) Lokhu kuzakunceda ukuthi wenelise ukuhlabela ngelizwi eliphezulu. Kuzame lokhu ngoba kuzakusiza. w17.11 5-6 ¶11-13

ISonto, September 15

Loba ngubani uNkulunkulu ayethinte inhliziyo yakhe​—bazilungisela ukuhamba bayokwakha indlu kaJehova eJerusalema.​—Ezra. 1:5.

Kumele ukuthi uhambo lolu lwanika abako-Israyeli ithuba lokuxoxa lokucabangisisa ngalapho ababesiya khona. Phela abanye babezwile ukuthi iJerusalema kwakulidolobho elalilihle okumangalisayo. Kanti njalo abakhulileyo ababephakathi kwabo babeyibonile inkazimulo yethempeli lakuqala. (Ezra. 3:12) Aluba wawuphakathi kwama-Israyeli la wawuzakuzwa njani ngesikhathi ufika eJerusalema? Wawuzakuzwa ubuhlungu yini lapho ubona amanxiwa egcwele inkotha lemiduli idilikile? Mhlawumbe wawuzaqalisa ukuyiqathanisa lemiduli emikhulu owawuyitshiye eBhabhiloni. Abako-Israyeli bona abazange bakhumbule emuva ngoba babelethemba lokuthi uJehova uzabaphathisa, nanko phela wayebavikele phakathi kohambo lwabo. Ngakho bathi befika bahle bakha i-alithare lapho okwakulethempeli khona njalo baqalisa ukwenza iminikelo kuJehova nsuku zonke.​—Ezra. 3:1, 2. w17.10 26-27 ¶2-3

UMvulo, September 16

Ungesabi njalo ungalahli ithemba ngoba uJehova . . . ulawe.​—1 ImiLan. 28:20.

Kumele ukuthi uSolomoni wafunda kuyise ukuthi ukuba lesibindi kuqakathekile. UDavida watshengisa ukuthi ulesibindi ngesikhathi esilwa loGoliyathi iqhawe elalisesabeka kakhulu. UNkulunkulu wamncedisa ukuthi alibulale iqhawe leli ngesavutha nje kuphela. (1 Sam. 17:45, 49, 50). Yikho uDavida wayengamkhuthaza sibili uSolomoni ukuthi abe lesibindi futhi enze umsebenzi wokwakha ithempeli. Wamkhumbuza lokuthi uJehova wayezakuba laye uze uphele umsebenzi wokwakha ithempeli. Ukuzwa amazwi kayise kwamqinisa uSolomoni, ngakho kazange avumele ukuthi ukuba ngumntwana lokungabi lolwazi kumenze ehluleke ukwenza umsebenzi lo. UJehova wamnika isibindi njalo wawenza lumsebenzi futhi ngemva kweminyaka eyisikhombisa lengxenye wayeselakhile ithempeli. Lawe uJehova uzakunika isibindi ukuze ufeze umsebenzi owuphathisiweyo ebandleni lasemulini yakho. (Isaya. 41:10, 13) Nxa ungaba lesibindi ekukhonzeni uJehova uzathola izibusiso khathesi langesikhathi esizayo. w17.09 28-29, 32 ¶3-4, 20-21

OLwesibili, September 17

Ilizwi likaNkulunkulu liyaphila njalo liyasebenza.​—Heb. 4:12.

Kasithandabuzi lakancane ukuthi iLizwi likaNkulunkulu “liyaphila njalo liyasebenza.” Abanengi bethu siyakuvuma lokhu ngoba iBhayibhili lasinceda ukuthi sitshiye imikhuba engalunganga esasilayo kudala egoqela ukuntshontsha, ukubhema lokungaziphathi. Abanye njalo babelemali enengi kodwa kabazange bayithole intokozo yeqiniso. (UmTshu. 2:3-11) Ikanti lalabo ababengelalo ithemba futhi bephila impilo embi kakhulu bancedwa liBhayibhili ukuthi bantshintshe. Kukanengi sibala ngabantu abanjalo esihlokweni esithi, “IBhayibhili Liyakuntshintsha Ukuphila” esandise ukuphuma ku-Nqabayokulinda. Kuliqiniso sibili ukuthi lanxa sesimazi uJehova, iBhayibhili liyasinceda ukuthi siqhubeke sithuthuka ekukhonzeni. w17.09 23 ¶1

OLwesithathu, September 18

[Baholelwa] ngaphandle kwedolobho bephephile, ngoba uJehova wayelomusa kubo.​—Gen. 19:16.

Lokho okwenzakala empilweni kaLothi okusembhalweni walamuhla kusitshengisa ukuthi uJehova uyasibona njalo uyasizwela nxa siphakathi kobunzima. (Isaya. 63:7-9; Jak. 5:11; 2 Phet. 2:9) Kusukela endulo uJehova ubelokhu efundisa abantu bakhe ukuthi babe lesihawu njengaye. Ngokwesibonelo wanika abako-Israyeli umthetho owawuvuma ukuthi nxa uboleka othile imali uthathe isigqoko sakhe sibe yisibambiso. (Eks. 22:26, 27) Lanxa kunjalo kwakukhangelelwe ukuthi usibisele kuye ilanga lingakatshoni ukuze angabulawa ngumqando ebusuku. Ngokubapha umthetho lo uJehova wayefuna bafunde ukuba lesihawu kwabanye ngoba kwakungaba lula ukuthi omunye umuntu azihlalele laso isigqoko angasibiseli. Thina sifundani emthethweni lo? Sifunda ukuthi kumele sibe lesihawu kubafowethu labodadewethu ebandleni, sibancede ngaloba yini abayidingayo ikakhulu nxa bephakathi kobunzima.​—Kol. 3:12; Jak. 2:15, 16; 1 Joh. 3:17. w17.09 9 ¶4-5

OLwesine, September 19

Baba, baxolele, ngokuba kabakwazi abakwenzayo.​—Luk. 23:34.

UJesu wathandaza kuYise emcela ukuthi athethelele labo ababemhlukuluza. Uyisibonelo esihle sibili uJesu ngoba wenelisa ukubekezela lokuqhubeka emnene lanxa wayephakathi kobunzima obukhulu. (1 Phet. 2:21-23) Singatshengisa njani ukuthi siyabekezela lokuthi singabantu abamnene? UPhawuli wabhala enye indlela esingakwenza ngayo lokhu. Wathi: “Bekezelelanani, lithethelelane loba kuyinsolo bani omunye angaba layo ngomunye. Thethelelani njengoba iNkosi [uJehova] yalithethelela.” (Kol. 3:13) Kumele sibe mnene njalo sibekezele ukuze senelise ukuthethelela abanye. Nxa singazimisela ukuthethelela abanye kuzakuba lokuthula ebandleni. UJehova ukhangelele ukuthi sonke sibekezele futhi sibe mnene. Izimpawu lezi ziqakatheke kakhulu ngoba zingasinceda ukuthi sithole ukuphila okuphakade. (Mat. 5:5; Jak. 1:21) Kanti njalo nxa silazo impawu lezi siyabe sidumisa uJehova futhi sisiza labanye ukuthi bamdumise.​—Gal. 6:1; 2 Tim. 2:24, 25. w17.08 25-26 ¶15-17

OLwesihlanu, September 20

UNkulunkulu uyakwazi ukuhlenga abantu abamesabayo ekulingweni.​—2 Phet. 2:9.

Endulo uJehova wasiza abantu bakhe ngendlela ababengayicabangeli. Ngokwesibonelo inkosi yase-Asiriya uSenakheribi yatshaya yabhuqa amadolobho akoJuda kwasala iJerusalema kuphela. (2 AmaKho. 18:1-3, 13) Ngemva kwalokho uSenakheribi lamabutho akhe balubhekisa eJerusalema. Wenzani uHezekhiya ekubona lokhu? Okokuqala, wathandaza kuJehova futhi wahamba wayacela usizo ku-Isaya umphrofethi. (2 AmaKho. 19:5, 15-20) Okwesibili, wabhadala konke okwakufunwa yinkosi yase-Asiriya. (2 AmaKho. 18:14, 15) Okwesithathu, wenza amalungiselelo okuthi babezakwenzani nxa sebevinjelwe ngama-Asiriya. (2 ImiLan. 32:2-4) Kodwa kwaphetha ngani? UJehova wathuma ingilosi yakhe njalo yafika yabulala amasotsha kaSenakheribi angu-185 000 ngobusuku obubodwa kuphela. Wasala emangele sibili uHezekhiya ngoba wayengacabangeli ukuthi uJehova angabakhulula ngendlela enjalo.​—2 AmaKho. 19:35. w17.08 10-11 ¶7, 12

UMgqibelo, September 21

Lenze abafundi . . . , libafundise ukulalela konke engililaye ngakho.​—Mat. 28:19, 20.

Ungenzani ukuze ulungele ukuba senkonzweni yesikhathi sonke? Okuqakatheke kakhulu okumele ukwenze yikuba lezimpawu uJehova akhangelele ukuthi wonke amaKhristu abe lazo. Ngakho zimisele ukubala iBhayibhili nsuku zonke, ucabangisise ngalokho elikutshoyo njalo uphendule emihlanganweni yebandla. Nxa ulokhu usesikolo zama ukuba yingcitshi ekufundiseni abantu izindaba ezinhle. Zifundise ukuba lendaba labantu obatshumayezayo ngokubuza ukuthi bona bacabangani ngalokho eliyabe lixoxa ngakho langokubalalela nxa bekhuluma. Zinikele ukwenza izinto ezitshiyeneyo ebandleni ezigoqela ukugcina iWolu yoMbuso ihlanzekile futhi isesimeni esihle. Khumbula ukuthi uJehova usebenzisa abantu abathobekileyo njalo abazinikeleyo. (Hubo. 110:3; ImiSeb. 6:1-3) Umphostoli uPhawuli wasebenza loThimothi emsebenzini wokuba ngumnali ngenxa yokuthi wayengosakhulayo oyisibonelo esihle.—ImiSeb. 16:1-5. w17.07 23, 26 ¶7, 14

ISonto, September 22

Amadolo wonke azaguqa phambi kwami; izindimi zonke zizafunga ngami.​—Isaya. 45:23.

Nxa indaba yokuthi ngubani okufanele abuse ingalungiswanga ngeke kube lokuthula lokumanyana ebantwini. Kodwa nxa isilungisiwe bonke abathembekileyo bazabusekela ubukhosi bukaJehova kuze kube nini lanini njalo kuzabe sekulokuthula yonke indawo. (Efe. 1:9, 10) UNkulunkulu uzasusa uSathane kanye lemibuso yabantu esebenzisa uMbuso kaMesiya futhi uMbuso lo uzakwenza kucace ukuthi uJehova nguye olelungelo lokubusa. Bonke abantu abathembekileyo bazasinda ngalesosikhathi njalo lokhu kuzatshengisa ukuthi umuntu angenelisa ukuhlala eqotho kuJehova futhi esekela ubukhosi bakhe. (Isaya. 45:24) Kumele ukuthi lawe uyafuna ukuba phakathi kwabantu abathembekileyo abasekela ubukhosi bukaJehova. Yikho ukuze uphumelele ukwenza njalo kufanele uhlale ucabanga ngayo indaba le yobukhosi bukaJehova futhi uzwisise kuhle ukuthi iqakatheke kangakanani. w17.06 23 ¶4-5

UMvulo, September 23

Umngane ulothando ngezikhathi zonke, lomzalwane uzalelwa izikhathi zenhlupheko.​—Zaga. 17:17.

Kunzima ukutsho ukuthi ubuhlungu bomuntu ofelweyo buzaphela nini ngoba abantu abafanani. Kujayelekile ukuthi nxa umuntu angafelwa izihlobo labangane bakhe bahlale laye insukwana ezithile bemduduza. Kodwa ngemva kwalokho bayabuyela emizini yabo besekusenza ukuthi ofelweyo asale eseyedwa. Ngakho kuqakathekile ukuthi sihlale siseduze ngaso sonke isikhathi. Yikho sonke ebandleni singabaduduza abazalwane bethu abafelweyo ukuze benelise ukubekezelela ubuhlungu ababuzwayo. (1 Thes. 3:7) Okunye okungavusela umuntu ofelweyo amanxeba yikubona imifanekiso kamufi, ukufika kwelanga abatshada ngalo, ukuzwa izingoma ayezithanda kumbe okunye nje okuphathelane laye. Kwesinye isikhathi ubuhlungu lobo bungavuswa yizinto lowomuntu ayezenza lomufi, kungaba yikungena umhlangano loba iSikhumbuzo. Hlala ukhumbula lokuthi abantu abafelweyo bayakufuna ukukhuthazwa ngazo zonke izikhathi. w17.07 16 ¶17-19

OLwesibili, September 24

Lowo lalowo wenu kangakhathaleli inzuzo yakhe kuphela kodwa akhathalele lenzuzo yabanye.​—Flp. 2:4.

Ukududuza abanye nxa bephakathi kohlupho kuyasisiza ukuthi sikhohlwe ngezethu inhlupho. Ngokwesibonelo odadewethu abanengi sebakunanzelela ukuthi ukutshumayela izindaba ezinhle kubenza bathokoze ngoba kubanika ithuba lokwenza intando kaNkulunkulu. Abanye babona ukutshumayela kuliphilisi elibagcina bephilile. Okunye njalo yikuthi ukutshumayela kusinika ithuba lokutshengisa abantu emphakathini ukuthi siyabathanda. Kanti njalo ukwenzela abazalwane bethu okuhle kusenza simanyane. Umphostoli uPhawuli wasitshiyela isibonelo esihle endabeni le. Waphatha abazalwane baseThesalonika “njengomama esondla abantwana bakhe abancinyane” lanjengobaba ephatha abantwabakhe. (1 Thes. 2:7, 11, 12) Abantwana abathanda uJehova bangaba lusizo emulini ngoba balakho ukududuza abanye lokubakhuthaza. Lokhu bangakwenza ngokuhlonipha abazali babo lokubanakekela kanye lokuhlala bethembekile kuJehova. w17.06 7-8 ¶13-14, 17

OLwesithathu, September 25

Sebenzisani inotho yomhlaba ukuzuza abangane.​—Luk 16:9.

Abantu abanengi bayadubeka ngapha abanye belemali enengi engabaphilisa labantwababo okweminyaka leminyaka. UJesu wayekwazi ukuthi umumo lo kawusoze untshintshe kuze kufike uMbuso kaNkulunkulu ulungise izinto emhlabeni. USathane nguye oqondisa ezombusazwe lezinkolo kanye “labathengisi basemhlabeni” okukhulunywa ngabo kuSambulo 18:3. Abantu bakaNkulunkulu bayenelisa ukuphuma ezindabeni zombusazwe lasemasontweni amanga kodwa kakwenzakali ukuthi baphume ngokupheleleyo kwezokuthengiselana ezigcwele emhlabeni lo. Ngamunye wethu kumele azibuze imibuzo elandelayo ukuze abone ukuthi yena umi ngaphi ezindabeni zokuthengiselana ezisemhlabeni lo obuswa nguSathane: ‘Ngingayisebenzisa njani imali loba impahla engilayo ukuze ngitshengise ukuthi ngithembekile kuNkulunkulu? Ngingakubalekela njani ukuba yisigqili senotho yalumhlaba? Ngingatshengisa njani ukuthi ngiyamthemba uNkulunkulu lanxa izimo zinzima?’ w17.07 7-8 ¶1-3

OLwesine, September 26

Nanzelelani funa izinhliziyo zenu zithundubale ngokuzitika lokudakwa lokunqineka ngezinto zempilo.​—Luk. 21:34.

UJesu wayekwazi ukuthi ngezinsuku zokucina zinengi izinto ezazingaphambanisa abalandeli bakhe. Emzekelisweni womhlanyeli wakhuluma ngokuthi abanye bazalamukela ‘ilizwi loMbuso’ bathuthuke kodwa kuthi ngokuya kwesikhathi ‘izinhlupheko zale impilo lenkohliso yenotho’ “kuliminyanise ilizwi.” (Mat. 13:19-22; Mak. 4:19) Siyabona-ke ukuthi nxa singayekela ukunanzelela, ukukhathazeka ngezinto zansuku zonke kungasiphambanisa ekukhonzeni. Singatshengisa ukuthi siyamthanda uKhristu ngokuqakathekisa umsebenzi wokutshumayela asiphathise wona. Kuyini okungasinceda sibone ukuthi silokhu siwuqakathekisa umsebenzi lo? Yikuhlala sizibuza imibuzo le: ‘Kuyini engikuthanda kakhulu empilweni? Ngiqakathekisa izinto engizithandayo ukwedlula ukukhonza uJehova yini?’ w17.05 23 ¶3-4

OLwesihlanu, September 27

[Khulumani] amazwi azwakalayo.​—1 Khor. 14:9.

Nxa abavela kwamanye amazwe behlala lapho okungelaboFakazi abakhuluma ulimi lwabo kumele bangene lebandla elikhuluma ulimi lwakuleyondawo. (Hubo. 146:9) Kodwa kufanele baye kuliphi ibandla nxa kuyikuthi endaweni leyo kulebandla elisebenzisa ulimi lwabo lomdabuko? Inhloko yemuli kumele iqale icabangisise ngendaba le, ikhuleke ngayo futhi ixoxisane lomkayo labantwana. Ngemva kwalokho isingenza isinqumo sokuthi bazakuya kuliphi ibandla. (1 Khor. 11:3) Abazali kumele bakhangelisise ukuthi kuyini okunganceda abantwababo. Ukungena imihlangano yebandla maviki wonke kuyabanceda abantwana ukuthi bajulise iqiniso ezinhliziyweni zabo futhi bamthande kakhulu uJehova. Loba kunjalo abazali kumele bakhumbule ukuthi nxa abantwana bengena imihlangano ngolimi abaluzwisisayo kakhulu bayenelisa ukubamba izinto ezinengi. Kodwa lokhu kuba nzima kakhulu nxa bengaluzwisisi kangako ulimi olukhulunywayo.​—1 Khor. 14:11 w17.05 10 ¶10-11

UMgqibelo, September 28

Lapho abantu bezinikela ngokuzithandela​—dumisani uJehova!​—Abahlu. 5:2.

Kuhle ukuthi ngamunye wethu azibuze imibuzo le: ‘Ngizimisele yini ukusebenzisa impahla yami loba iziphiwo engilazo ukuze ngisekele loba yiwuphi umsebenzi owenziwayo enhlanganisweni kaJehova? Ngicabanga ukuya kwenye indawo kumbe kwelinye ilizwe yini ukuze ngiyedinga umsebenzi?’ Nxa kunjalo, thandaza kuJehova ukuze akuncedise ukuthi ucabangisise ngokuthi ukwenza njalo kuzayithinta njani imuli yakho kanye lebandla okulo. UJehova usinike isibusiso esihle kakhulu ngokusivumela ukuthi sitshengise ukuthi siyabusekela ubukhosi bakhe. Kusukela ensimini yase-Edeni uSathane ubelokhu eyenga abantu ukuthi bahlamukele uJehova. Ngakho nxa sincedisa ngokuzithandela emsebenzini kaJehova siyabe sitshengisa ukuthi sisekela ubukhosi bakhe. (Zaga. 23:15, 16) Ukumsekela kwethu kwenza enelise ukuphendula uSathane. (Zaga. 27:11) Yikho uJehova uyathokoza nxa simlalela ngenhliziyo yonke futhi uyakuqakathekisa konke esimenzela khona. w17.04 32 ¶15-16

ISonto, September 29

Nxa usenza isifungo kuNkulunkulu, ungaphuzi ukusigcwalisa. Kathokozi ngeziwula; gcwalisa isifungo sakho.​—UmTshu. 5:4.

UMthetho kaMosi wawusithi ‘nxa indoda isenza isinqumo kuJehova loba isenza izifungo iziphe icala ngokuzimisela, akumelanga yephule isithembiso sayo kodwa kumele isigcwalise ngokwenza konke ekutshiloyo.’ (Nani. 30:2) USolomoni laye wabhala amazwi asembhalweni walamuhla. UJesu wagcizelela ukuthi ukwenza isifungo kayisiyo ndaba yokudlala, wathi: “Kwathiwa kwabendulo, ‘Ungephuli isifungo sakho, kodwa ugcwalise izifungo ozenzileyo eNkosini.’” (Mat. 5:33) Siyabona-ke ukuthi uNkulunkulu uyaziqakathekisa izifungo esizenzayo. Ngakho ukungazigcwalisi kungaphambanisa ubuhlobo bethu laye. UDavida wathi: ‘Ngubani ongaqansa intaba kaJehova na? Ngubani ongema endaweni yakhe engcwele na? Ngulowo ongaphakamiseli umphefumulo wakhe esithombeni loba afunge ngenkohliso.’​—Hubo. 24:3, 4. w17.04 4 ¶3-4

UMvulo, September 30

Ongachothoziyo ngolimi lwakhe.​—Hubo. 15:3.

Nxa umKhristu angaphathwa kubi ebandleni, akumelanga ahambe efafaza leyondaba kwabanye. Kodwa nxa kulomunye ebandleni owenze isono esikhulu kuqakathekile ukuyabikela abadala ukuze bamncede lowomuntu. (Levi. 5:1) Lanxa kunjalo, izindaba ezingelani lesono esikhulu zingalungiswa kungazange kubikelwe omunye umuntu loba abadala. (Mat. 5:23, 24; 18:15) Yikho-ke kasizameni ukulungisa izindaba ezinjalo sisebenzisa izimiso eziseBhayibhilini. Kwesinye isikhathi nxa selihlale phansi laxoxisana lalowomuntu ocabanga ukuthi ukuphathe kubi ungathola ukuthi izinto azenzakalanga ngendlela obucabanga ngayo. Kanti njalo ukwazi ukuthi kawuzange ukhulume kubi ngaye kuzakuthokozisa kakhulu. Khumbula ukuthi lanxa ungabe ungelacala, ukunyeya akuyilungisi indaba kodwa kwenza ibe lukhuni. Ngakho ukuba qotho kuJehova lakubazalwane bethu kuzasinceda ukuthi singahambi sibanyeya lanxa bengabe besiphathe kubi. w17.04 21 ¶14

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza