ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es19 kk. 118-128
  • December

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • December
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2019
  • Izihlokwana
  • ISonto, December 1
  • UMvulo, December 2
  • OLwesibili, December 3
  • OLwesithathu, December 4
  • OLwesine, December 5
  • OLwesihlanu, December 6
  • UMgqibelo, December 7
  • ISonto, December 8
  • UMvulo, December 9
  • OLwesibili, December 10
  • OLwesithathu, December 11
  • OLwesine, December 12
  • OLwesihlanu, December 13
  • UMgqibelo, December 14
  • ISonto, December 15
  • UMvulo, December 16
  • OLwesibili, December 17
  • OLwesithathu, December 18
  • OLwesine, December 19
  • OLwesihlanu, December 20
  • UMgqibelo, December 21
  • ISonto, December 22
  • UMvulo, December 23
  • OLwesibili, December 24
  • OLwesithathu, December 25
  • OLwesine, December 26
  • OLwesihlanu, December 27
  • UMgqibelo, December 28
  • ISonto, December 29
  • UMvulo, December 30
  • OLwesibili, December 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2019
es19 kk. 118-128

December

ISonto, December 1

Yamukelanani emakhaya enu kungekho kukhonona.—1 Phet. 4:9.

Abantu bendulo babetshengisa abanye umusa ngokubanxusa ukuthi bazokudla ndawonye. (Gen. 18:1-8; Abahlu. 13:15; Luk. 24:28-30) Nxa umuntu ekunxusa kwakutshengisa ukuthi ufuna libe ngabangane njalo lizwanane. Ngobani okumele sibanxuse emizini yethu? Ngabafowethu labodadewethu esilabo ebandleni. Kumele babe ngabangane bethu futhi sihlale sizwanana labo ngoba nxa sesiphakathi kwezinhlupho yibo esizakuya kubo. Singasiza lababonisi beziqinti, abafowethu labodadewethu abayabe bezongena izikolo zenhlanganiso kumbe abancedisa emsebenzini wokwakha ngendawo yokuhlala. Abanye esingabasiza ngendawo yokuhlala ngabehlelwe ngumonakalo wemvelo. Kwesinye isikhathi kungadingakala ukuthi sibasize ngendawo yokuhlala imizi yabo ize ilungiswe. Akumelanga sizitshele ukuthi abafowethu labodadewethu abalezindlu ezinkulu yibo kuphela okumele bamukele abanye ngoba kungenzakala ukuthi sebekwenze kanengi. Kuhle ukuthi samukele abanye lanxa indawo esihlala kuyo incane. w18.03 15-16 ¶6, 9

UMvulo, December 2

Loba angaze awe kasikhombisa umuntu olungileyo uyavuka futhi.​—Zaga. 24:16.

Umoya ongcwele kaNkulunkulu yiwo kuphela ongenza olungileyo aphinde ‘avuke futhi.’ (Flp. 4:13) Kanti njalo uyasisiza lokuthi sibe lobuntu obuhle obugoqela ukuzithiba, uphawu oluhambelana lokuzikhuza. Okunye okungasisiza yikuthandaza ngokusuka enhliziyweni, ukubala iBhayibhili lokucabangisisa ngesikubalayo. Abanye abantu mdabuko wabo kabakuthandi ukubala. Kodwa kuyini ongakwenza nxa lawe unjalo? UJehova nguye ongakusiza ukuthi ubelesifiso sokubala iLizwi lakhe. (1 Phet. 2:2) Cela uJehova akusize uzikhuze ukuze uthole isikhathi sokubala iBhayibhili. Mhlawumbe okungakusiza yikuqalisa ngokubala amavesi amalutshwana. Ngokuhamba kwesikhathi kuyabe sekulula futhi uyabe usubala amavesi amanengi. Kanti njalo uzakukhwabitha okubalayo ngoba ingqondo yakho iyabe ingene yajula eLizwini likaNkulunkulu.​—1 Tim. 4:15. w18.03 29 ¶5-6

OLwesibili, December 3

[Ubhabhathizo] olusisindisayo lathi khathesi.​—1 Phet. 3: 21, TBS.

Umuntu ofuna ukubhabhathizwa kumele afunde ngoNkulunkulu langenjongo yakhe langalokho asenzela khona ukuze asikhulule. (1 Tim. 2:3-6) Ulwazi lolo luzamenza abe lokholo njalo azimisele ukutshiya imikhuba engamthokozisiyo uNkulunkulu futhi enze lokhu uJehova akufunayo. (ImiSeb. 3:19) Lokhu kuqakatheke kakhulu ngoba akumelanga umuntu azinikele kuJehova ngapha esenza izinto ezimbi ezizamenza angangeni eMbusweni wakhe. (1 Khor. 6:9, 10) Okunye okufanele akwenze yikungena imihlangano yebandla zikhathi zonke kanye lokukhuthala emsebenzini wokutshumayela lokwenza abafundi. (ImiSeb. 1:8) Wonke umuntu owenza lokhu uyabe esekulungele ukuzinikela kuJehova ngomthandazo kanye lokubhabhathizwa. w18.03 6 ¶12

OLwesithathu, December 4

[UMariya] wazenza igugu zonke lezi izinto enhliziyweni yakhe.​—Luk. 2:51.

UMariya wayelobuhlobo obuhle loNkulunkulu futhi uJehova wamkhetha ukuthi abe ngunina kaJesu. Ngesikhathi evakatshele izihlobo zakhe uZekhariya lo-Elizabethi wadumisa uJehova ngamazwi ahlabusayo. (Luk. 1:46-55) Amazwi la atshengisa ukuthi wayelithanda iLizwi likaNkulunkulu njalo eyizwisisa kuhle iMibhalo YesiHebheru. (Gen. 30:13; 1 Sam. 2:1-10; Mal. 3:12) Ngesikhathi uMariya loJosefa besanda kutshada bazibamba, abazange baye emacansini uJesu waze wazalwa. Lokhu kutshengisa ukuthi bobabili babeqakathekisa lokho okufunwa nguJehova ukwedlula izifiso zabo. (Mat. 1:25) UMariya wayewalalelisisa amazwi enhlakanipho ayekhulunywa nguJesu futhi wayenanzelela zonke izinto ezazisenzakala empilweni yakhe. Wayeziqakathekisa izithembiso zikaJehova ezaziphathelane loMesiya. Lathi kasimlingiseleni uMariya, sizimisele ukwenza lokho uNkulunkulu akufunayo. w18.02 21 ¶11

OLwesine, December 5

[UJobe] kalasici, uqondile.​—Jobe. 1:8.

UJobe wayelokholo njalo elalela. Singamlingisela njani? Lanxa sihlangana lezinhlupho ezinzima kumele siqhubeke simthanda uJehova, simthemba futhi simlalela ngenhliziyo yonke. Thina silesizatho esihle kakhulu sokwenza lokhu ngoba sesilolwazi olunengi ukwedlula uJobe. Ngokwesibonelo kunengi esikwaziyo ngoSathane lamacebo akhe. (2 Khor. 2:11) Siyambonga uJehova ngokufaka indaba kaJobe eLizwini lakhe ngoba sesikwazi ukuthi kungani evumela ukuhlupheka. Ikanti isiphrofetho sikaDanyeli sisincedile sazwisisa ukuthi uMbuso kaNkulunkulu ukhona lokuthi uJesu Khristu nguye okhethwe ukuthi abe yiNkosi yawo. (Dan. 7:13, 14) Kanti njalo siyakwazi ukuthi uMbuso lo yiwo ozaqeda konke ukuhlupheka emhlabeni. Indaba kaJobe itshengisa lokuthi kumele sibe lesihawu kubazalwane bethu abasebunzimeni. Kwezinye izikhathi ubunzima abakubo bungabangela ukuthi bakhulume izinto ezingenza kukhanye angani abaselakholo. (UmTshu. 7:7, The Holy Bible in Ndebele.) Kulokuthi sibasole kasizameni ukuba lesihawu kubo futhi sibazwisise. Nxa singenza njalo siyabe silingisela uBaba wethu olothando lesihawu.​—Hubo. 103:8. w18.02 6-7 ¶16, 19-20

OLwesihlanu, December 6

Uyazehlisela phansi ukuze ungenze ngibe mkhulu.​—Hubo. 18:35.

Okwenza abanye bazigqaje lamuhla yindlela ababukeka ngayo, udumo abalalo, isiphiwo sokuhlabela, izikhundla kanye lobungcitshi abalabo ekwenzeni imisebenzi ethile. UDavida wayelakho konke lokhu kodwa kazange azigqaje loba nini. Wahlala ethobekile impilo yakhe yonke. Ngokwesibonelo wathi esebulele uGoliyathi, iNkosi uSawuli yamnika indodakazi yayo ukuthi ibe ngumkakhe. Kodwa uDavida wathi: “Ngingubani mina . . . , ukuba ngibe ngumkhwenyana wenkosi na?” (1 Sam. 18:18) Lathi lamuhla kumele sizame ukuba ngabantu abathobekileyo njengoDavida. Ukucabangisisa ngesibonelo sikaJehova kungasinceda kakhulu. Khumbula ukuthi lanxa elamandla amangalisayo futhi emkhulu kulabo bonke uthobekile. Kufanele sihlale sikhumbula leseluleko lesi esithi: “Zembeseni ngesihawu, umusa, ukuzithoba, ubumnene kanye lokubekezela.” (Kol. 3:12) Kanti njalo siyakwazi ukuthi uthando “kaluzincomi kaluzigqaji.” (1 Khor. 13:4) Nxa singabantu abathobekileyo sizanceda abanye ukuthi babe ngabangane bakaJehova. w18.01 28 ¶6-7

UMgqibelo, December 7

[Baqhubeka] besincenga kakhulu becela ukuthi babe lesibusiso sokupha ngesihle.​—2 Khor. 8:4, NW.

Singacelwa ukuthi sinikele ukuze sisekele umsebenzi othile okumele wenziwe. (ImiSeb. 4:34, 35; 1 Khor. 16:2) Ngokwesibonelo, kungaba yikwakhiwa kweWolu yoMbuso, ukubhadala izindleko zomhlangano esizawungena loba ukuncedisa abafowethu abehlelwe ngumonakalo. Eminye iminikelo yethu isetshenziswa ukusekela izisebenzi ezisemawofisini ethu amakhulu lakwamanye amagatsha asemhlabeni wonke. Isekela labanali, amaphayona aqakathekileyo labahambeli. Sonke singanikela ukuze sisekele umsebenzi owenziwa enhlanganisweni kaJehova kulezinsuku zokucina. Lokhu singakwenza ngokuphosela imali emabhokisini aseWolu yoMbuso kumbe sisebenzise i-jw.org. Nxa sinikela akulamuntu okhangelayo ukuthi sinikele ngemalini. Kodwa kwesinye isikhathi singacabanga ukuthi imali esinikele ngayo incane kakhulu okokuthi ayisoze incede ngalutho. Iqiniso elikhona yikuthi iminikelo eminengi etholwa yinhlanganiso yethu lamuhla ivela kokuncane esikukhiphayo. w18.01 19 ¶10-11

ISonto, December 8

[Ubhabhathizo] olusisindisayo lathi khathesi.​—1 Phet. 3: 21, TBS.

Ukubhabhathizwa kuqakathekile sibili ngoba kuvula ithuba lokuthi umuntu asindiswe ngesikhathi esizayo futhi athole ukuphila okungapheliyo. (Mat. 28:19, 20) Kutshengisa ukuthi usuzinikele kuJehova njalo usuzimisele ukumthanda lokwenza intando yakhe. Phela usukhethe ukukhonza uJehova futhi ufuna akuqondise kukho konke okwenzayo. Awusafanani labantu abangamaziyo uJehova ngoba bona babuswa nguSathane. USathane kafuni ukuthi usindiswe ukuze uthole ukuphila okungapheliyo kodwa ufuna uhlamuke njengaye. Zinengi izibusiso ongazithola nxa ungazinikela kuJehova njalo ubhabhathizwe. Ngokwesibonelo uyenelisa ukutsho ngesibindi amazwi athi: “UJehova ulami, angiyikwesaba. Umuntu angenzani kimi na?” (Hubo. 118:6) Asikho esinye isibusiso esedlula ukuba lobungane loNkulunkulu kanye lokuthokozisa inhliziyo yakhe. w17.12 23-24 ¶1-3

UMvulo, December 9

Ungazondi ubususenza okubi.​—Hubo. 37:8, NW.

Kwezinye izikhathi singakhuluma loba senze izinto ezizwisa abanye ubuhlungu kumbe sicatshulwe ngokwenziwa ngabanye. Lokhu kungaba yisilingo sibili. Loba kunjalo uJehova ukhangelele ukuthi sibe qotho kuye ezimeni ezinjalo futhi ufuna sifunde ukuhlala simanyene labafowethu labodadewethu lanxa bephambanisa. UJehova kavimbi ukuthi izinceku zakhe zingehlelwa yibunzima. Lokhu sikubona endabeni kaJosefa. Abafowabo ababelomhawu bamthengisa ebugqilini eseselijaha. (Gen. 37:28) UJehova wakubona lokhu futhi akuthandabuzwa ukuthi kwamkhathaza ukubona umngane wakhe ephathwa kubi. Lanxa kunjalo uJehova kazange angenele. Langesikhathi uJosefa emangalelwa ukuthi ubefuna ukubamba umkaPhothifa iganyavu uJehova kazange angenele. Lokhu kutsho ukuthi wayesemkhohliwe yini uJosefa? Hatshi, ngoba iBhayibhili lithi: “UJehova wayelaye uJosefa wamupha impumelelo kukho konke ayekwenza.”​—Gen. 39:21-23. w18.01 9-10 ¶12-14

OLwesibili, December 10

Uma kungekho ukuvuka kwabafileyo, loKhristu kavuswanga phela.​—1 Khor. 15:13.

Ubungathini nxa ubungacelwa ukuthi uchaze lokho okukholwayo? Akuthandabuzwa ukuthi ubuzakutsho ukuthi uJehova unguMdali wezinto zonke lokuthi uJesu Khristu wasifela kanye lokuthi ngesikhathi esizayo sizaphila phakade emhlabeni olipharadayisi. Kodwa ubuzakhumbula yini ukukhuluma ngethemba lokuvuswa kwabafileyo, into esiyilindele ngabomvu? Indaba yokuvuswa kwabafileyo iqakatheke kakhulu kithi lanxa singabe silethemba lokuthi sizangena emhlabeni omutsha silokhu siphila. Iqakathekile sibili ngoba uma uKhristu engavuswanga, ukutshumayela kwethu bekungasoze kusize ngalutho. Kanti njalo ngabe kavuswanga ubengasoze abe yiNkosi yoMbuso kaNkulunkulu. (1 Khor. 15:12-19) Kodwa thina siyakholwa ukuthi uJesu wavuswa kwabafileyo futhi sizahlala sibambelele kulokho esikukholwayo mayelana lokuvuswa kwabafileyo.​—Mak. 12:18; ImiSeb. 4:2, 3; 17:32; 23:6-8. w17.12 8 ¶1-2

OLwesithathu, December 11

Seliyekethisile kulezozinto eziyisiqokoqela soMthetho​—ukwenza okulungileyo kwabanye, [lokuba lomusa].​—Mat. 23:23.

AbaFarisi babengelaso isihawu nxa besahlulela, kulokuthi bancede umuntu bona babekhangela icala alenzileyo. Ngokwesibonelo bathi bebona uJesu esedilini elalisemzini kaMathewu baya kubafundi bakhe bathi: “Kungani umfundisi wenu esidla labathelisi le‘zoni’ na?” UJesu wakuzwa lokho wasesithi kubo: ‘Abaphilileyo kabamdingi [udokotela, NW] kodwa udingwa ngabagulayo. Hambani liyofunda ukuthi kutshoni lokhu ukuthi, ‘Ngokuba ngifuna isihawu hatshi umhlatshelo.’ Ngokuba kangilandanga ukubiza abalungileyo kodwa izoni.’ (Mat. 9:9-13) UJesu wayebalekela icala yini? Hatshi. Wayetshengisa ukuthi akuqakathekisayo yikunceda abantu abayizoni ukuthi baphenduke. (Mat. 4:17) Wananzelela ukuthi phakathi kwabo bakhona ababefuna ukuphenduka. Ngakho babengalandanga ukukholisa emzini kaMathewu kodwa iBhayibhili liveza ukuthi abanengi ‘babelandela [uJesu].’ (Mak. 2:15) AbaFarisi bona abazange bakubone okuhle uJesu ayekubona ebantwini laba. w17.11 13, 16 ¶2, 15

OLwesine, December 12

Yembathani uthando, olukubophela ndawonye kube yikumanyana okupheleleyo.​—Kol. 3:14.

Kuyisibusiso sibili ukuba senhlanganisweni kaJehova elabantu abalothando. Ukufunda iBhayibhili esikwenza emihlanganweni yethu lokuba lomusa lothando kuyasisiza ukuthi sihlale sikhangelise amehlo ethu emvuzweni. Kodwa kwezinye izikhathi ziba khona izimo ezibangela ukuthi kube lokungazwanani phakathi kwabazalwane. Nxa singehluleka ukulungisa izingxabano ezinjalo kungacina kusiba lokuzondana phakathi kwethu. (1 Phet. 3:8, 9) Singazilungisa njani izingxabano ezingabangela ukuthi siphuthelwe ngumvuzo wethu? UPhawuli wabhalela abaseKholose wathi: “Njengabantu bakaNkulunkulu abakhethiweyo, abangcwele labathandwa kakhulu, zembeseni ngesihawu, umusa, ukuzithoba, ubumnene kanye lokubekezela. Bekezelelanani, lithethelelane loba kuyinsolo bani omunye angaba layo ngomunye. Thethelelani njengoba iNkosi yalithethelela.”​—Kol. 3:12, 13. w17.11 27 ¶7-8

OLwesihlanu, December 13

[Kumele abalekele] kwelinye lala amadolobho.​—Josh. 20:4.

Owayebulele othile ngengozi kwakumele afike ame esangweni ledolobho lesiphephelo “abesesitsho ukuthi ukhala ngani kubakhokheli bedolobho lelo.” Abakhokheli labo kwakumele bamamukele kuhle lowomuntu. Ngemva kwesikhathi esithile wayebuyiselwa lapho okwakwenzakale khona leyongozi ukuze abadala bakulelodolobho bahluze icala lakhe. (Nani. 35:24, 25) Kwakusithi kungatholakala ukuthi wayekwenze engahlosanga wayebuyiselwa edolobheni lesiphephelo ukuze ayehlala khona. Kungani kwakumele indaba le iphathwe ngabakhokheli? Ngoba yibo ababelomsebenzi wokugcina isizwe sako-Israyeli sihlanzekile kanye lokunceda obuleleyo ukuthi athole isihawu sikaJehova. Esinye isazi seBhayibhili sibika ukuthi lanxa umuntu wayengabe engabulalanga ngabomo, ukuyekela ukuya ebadaleni kwakungabangela ukuthi abulawe ngumphindiseli wegazi kungabi ndaba zalutho ngoba uyabe engazange alalele umlayo kaNkulunkulu. Phela nxa wayengazihlalela nje ayekele ukubalekela edolobheni lokuphephela umphindiseli wegazi wayelemvumo yokuthi ambulale. w17.11 9 ¶6-7

UMgqibelo, December 14

Izingilosi kazisimimoya esebenzayo yini ethunywe ukukhonza labo abazakudla ilifa lokusindiswa na?​—Heb. 1:14.

UJehova usebenzisa izingilosi ukuze avikele abantu bakhe futhi abaqinise. (Mal. 3:6; Heb. 1:7) Ngo-1919 abantu bakaNkulunkulu bakhululwa ekuthunjweni yiBhabhiloni Enkulu futhi kusukela ngalesosikhathi ukukhonza kweqiniso bekulokhu kukhula kakhulu lanxa izitha bezizama ukuhlasela. (Isam. 18:4) Izingilosi siyasivikela sibili, ngakho akumelanga loba nini sicabange ukuthi inhlanganiso kaJehova izaphinda ithunjwe ibuyele ezimfundisweni zamanga. (Hubo. 34:7) Esikwaziyo yikuthi izinceku zikaNkulunkulu zizaqhubeka zithokoza njalo zisebenza gadalala ukuze zithuthukise ukukhonza kweqiniso ngoba siphahlwe libutho lasezulwini elilamandla. Ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu amabutho kaJehova azakulwa impi lezizwe ukuze asivikele njalo atshabalalise bonke abaphikisana lobukhosi bukaJehova. (2 Thes. 1:7, 8) Lolu kuzabe kulusizi olukhulu olungakaze lube khona emhlabeni. w17.10 28 ¶10-11

ISonto, December 15

Zakheni ekukholweni kwenu okungcwele kakhulu likhuleke ngomoya ongcwele.​—Jud. 20.

Kuba buhlungu kakhulu nxa omunye emulini angasuswa ebandleni loba atshiye ukukhonza. Kuyini okungakunceda ukuthi uhlale uthembekile nxa uphakathi kwesimo lesi? Kuqakathekile ukuthi uhlale uqinisa ukholo lwakho. Lokhu ungakwenza ngokubala iBhayibhili nsuku zonke, ukulungiselela imihlangano lokuba khona kuyo, ukukhuthala ekutshumayeleni kanye lokuthandaza kokuphela. (Jud. 21) Kwesinye isikhathi ungakwenza konke lokhu kodwa ubulokhu usizwa ubuhlungu. Ungakhalali nxa kungaba njalo. Zimisele ukuqhubeka ulokholo oluqinileyo ngoba luzakunceda ukuthi ungakhulelwa yikukhathazeka. Khumbula okwenzakala kumlobi weHubo 73. Indoda le yayihlala ikhathazekile ngokubona indlela izinto ezazisenzakala ngayo futhi lokho kwakuyisinda. Lanxa kunjalo ukuya endlini kaNkulunkulu kwayinceda ukuthi inqobe lobobunzima. (Hubo. 73:16, 17) Ukuzimisela ukukhonza uJehova kungakusiza lawe ukuthi uhlale uthembekile. w17.10 16 ¶17-18

UMvulo, December 16

Uthando kumele lube qotho.​—Rom. 12:9.

Ngesikhathi uSathane efika ensimini yase-Edeni wenza angathi uyamthanda u-Eva njalo umfisela okuhle kanti umqila ekhangele. (Gen. 3:4, 5) Omunye owayelothando lwamanga ngu-Ahithofeli owayengumngane kaDavida. Watshiya uDavida egcekeni wema labahlamuki ababefuna ukumbulala. Lokhu kwatshengisa ukuthi wayengasumngane weqiniso. (2 Sam. 15:31) Lalamuhla abantu abatshiya ukukhonza kanye lalabo ababangela ukwahlukana ebandleni basebenzisa ‘inkulumo emnandi lobuqili’ ukuze kukhanye angathi balothando bona bengabakhohlisi. (Rom. 16:17, 18) Uthando lwamanga lubi kakhulu ngoba lusetshenziswa ukuqila abanye. Singabaqila sibili abantu kodwa kumele sikhumbule ukuthi ngeke siqile uJehova. UJesu wakubeka kwacaca ukuthi abantu abalothando lwamanga bazajeziswa ngendlela ebuhlungu kakhulu. (Mat. 24:51) Ngakho kungaba kuhle ukuthi sizibuze umbuzo lo, ‘Ngibathanda ngeqiniso yini abafowethu labodadewethu kumbe ngibavala amehlo?’ w17.10 8 ¶6-8

OLwesibili, December 17

Batshisekela uNkulunkulu, kodwa ukutshiseka kwabo akugxilanga ekwazini.​—Rom. 10:2.

Nxa sibalela abantu iBhayibhili ekutshumayeleni, kufanana lokuthi siyabe sivumela ukuthi uJehova akhulume labo. Ukukhetha kuhle imibhalo esizayibalela umuntu kungamsiza kakhulu ukwedlula amazwi esingamtshela wona. (1 Thes. 2:13) Nxa usekutshumayeleni lisebenzise kokuphela iLizwi likaNkulunkulu. Abanye abantu kabalazi iBhayibhili futhi kabalizwisisi. Kwakunjalo langesikhathi sabaphostoli. Ngakho ukubalela umuntu ivesi kuphela akungeke kwenze ukuthi ahle ayizwisise. Kumele uyicacade ivesi umchasisele ukuthi itshoni, mhlawumbe ungaphinda umutsho othile loba amabala akuyo acacisa kuhle indaba elixoxa ngayo. Singenza njalo kuzakuba lula ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lingene lijule engqondweni lasenhliziyweni yalowo esixoxa laye.​—Luk. 24:32. w17.09 25 ¶7-8

OLwesithathu, December 18

Wobani . . . lesihawu.​—1 Phet. 3:8.

UJehova ukhangelele ukuthi sibe lesihawu kubomakhelwane bethu lakubafowethu labodadewethu esikhonza labo. (Joh. 13:34, 35) Ezinye izichazamazwi zithi ukuba lesihawu komunye ‘yikuhlupheka kanye laye.’ Umuntu olesihawu uhlala ezimisele ukunceda abanye nxa bephakathi kobunzima ikakhulu ngokubanika abakudingayo. Ukuba lesihawu kwenza sizimisele ukunceda abanye nxa behlelwe ngumonakalo. (1 Phet. 2:17) Ngokwesibonelo omunye udadewethu odabuka eJapan wayehlala endaweni eyahlaselwa yikuzamazama komhlaba lezikhukhula zamanzi ngo-2011. Abazalwane ababevela kweminye imihlubulo yeJapan lakwamanye amazwe baphathisa kakhulu ngalesosikhathi. Udade lo ubika ukuthi ukubona abafowethu labodadewethu laba besebenza nzima ukuze bancede abanye kwamkhuthaza kakhulu njalo kwamduduza. Wabhala wathi: “Umsebenzi owenziwa ngabafowethu labodadewethu wangenza ngabona ukuthi uJehova ulendaba lathi lokuthi abazalwane bayakhathalelana. Okunye okwangikhuthazayo yikwazi ukuthi abazalwane emhlabeni wonke babesithandazela.” w17.09 11 ¶12-13

OLwesine, December 19

Izithelo [zomoya] . . . [yikuzithiba].​—Gal. 5:22, 23.

Kungani kuqakathekile ukuthi sizithibe? Okokuqala, yikuthi abantu abenelisayo ukuzithiba kababi lezinhlupho ezinkulu. Balokuhlaliseka engqondweni, bayenelisa ukuhlalisana kuhle labanye, ukuzibamba nxa bezondile njalo kabalakho ukukhathazeka loba ukuhlulukelwa. Okwesibili, ukuzithiba kwenza umuntu ahlale elobuhlobo obuhle loNkulunkulu. Khumbula okwenzakala ku-Adamu lo-Eva. (Gen. 3:6) Kusukela ngalesosikhathi abantu bebelokhu bengena enkathazweni ngenxa yokwehluleka ukuzithiba. UJehova uyakwazi ukuthi silesono lokuthi ngezinye izikhathi siyehluleka ukuzithiba. Okuhle kakhulu yikuthi uzimisele ukusincedisa ukuze sinqobe izifiso ezingalunganga ezingabangela ukuthi sehluleke ukuzithiba.​—1 AmaKho. 8:46-50. w17.09 3-4 ¶3-4

OLwesihlanu, December 20

[Gqokani] ubuntu obutsha.​—Kol. 3:10, NW.

Elizweni leSouth Africa, kulesikhathi lapho abantu abamnyama ababengavunyelwa khona ukuhlangana labamhlophe. Kodwa ngeSonto mhlaka 18 December 2011 kwaba lomhlangano omkhulu elizweni leli. Emhlanganweni lo kwakulaboFakazi bakaJehova abedlula 78 000 abatshiyeneyo ababevela kulolonke eleSouth Africa lakwamanye amazwe angomakhelwane futhi bonke babethe gwaqa enkundleni yebhola. Enye indoda ekhangela leyonkundla yathi: “Angikaze ngibone abantu abanengi abahleleke kangaka enkundleni le. Bonke bagqoke kuhle kakhulu. Lifike laklina inkundla le yasala ibukeka njalo kalilabandlululo.” Amazwi la atshengisa ukuthi indlela esimanyene ngayo iyamangalisa. (1 Phet. 5:9) Kodwa kuyini okwenza sitshiyane labanye abantu? Yikuthi siyavuma ukuqondiswa liLizwi likaNkulunkulu iBhayibhili lomoya wakhe ongcwele ezimpilweni zethu. Lokhu kwenza senelise ‘ukuhlubula uqobo lwethu oludala’ futhi ‘sembathe uqobo olutsha’ loba ubuntu obutsha.​—Kol. 3:9. w17.08 17-18 ¶2-3

UMgqibelo, December 21

Lani futhi, bekezelani.​—Jak. 5:8.

IBhayibhili liveza ukuthi ukubekezela yisithelo somoya ongcwele. Ngakho uNkulunkulu nguye kuphela ongasincedisa ukuthi senelise ukubekezela. Nxa sibekezela siyabe sitshengisa ukuthi siyamthanda uBaba wethu lokuthi siyabathanda abanye. Ukwehluleka ukubekezela kwenza abantu bangazwanani ikanti ukubekezela kwenza bathandane. (1 Khor. 13:4; Gal. 5:22) Kodwa ukubekezela akuhambi kodwa. Ngokwesibonelo kuhamba ndawonye lokuqinisela, okwenza umuntu angakhalali nxa esebunzimeni ngoba uyabe elethemba lokuthi kuzalunga. (Kol. 1:11; Jak. 1:3, 4) Ukubekezela kuyasinceda lokuthi sihlale sithembekile kuJehova lanxa siphakathi kwaloba yibuphi ubunzima njalo kuyasisiza ukuthi singaphindiseli. IBhayibhili lisikhuthaza ukuthi sibe ngabantu abazimiseleyo ukubekezela. Lokhu yikho esikuthola kuJakhobe 5:7, 8. w17.08 4 ¶4

ISonto, December 22

Ungakhathazeki, ngoba nginguNkulunkulu wakho. Ngizakuqinisa, ngikusize.​—Isa. 41:10.

Nxa uhlela ukuthatha uhambo kuqakathekile ukwazi lapho ofuna ukuyakhona. Impilo layo injengohambo. Kumele uhlele usesemutsha ukuthi ufuna ukwenzani empilweni. Kwesinye isikhathi kungaba nzima ukukwenza lokhu. Kodwa woba lesibindi, uhlale ukhumbula amazwi kaJehova asembhalweni walamuhla. UJehova ukhangelele ukuthi abasakhulayo bakhethe kuhle abafuna ukukwenza empilweni. (UmTshu. 12:1; Mat. 6:20) Ufuna bahlale bethokoza. Okwenza sitsho njalo yikuthi wadala izinto ezinhle kakhulu, kungaba ngesizibonayo, esizizwayo lesizidlayo. Kanti njalo uyasikhathalela futhi usifundisa indlela enhle okumele siphile ngayo. Kathokozi lakancane nxa singalandeli lokho asitshela khona. Uthi kulabo abangamlaleliyo: ‘Likhetha okungicunulayo. Izinceku zami zizathokoza, kodwa lina lizayangiswa. Izinceku zami zizahlabela ngentokozo yezinhliziyo zazo.’ (Isaya. 65:12-14) UJehova uyathokoza nxa abantu bakhe besenza izinqumo ezinhle.​—Zaga. 27:11. w17.07 22 ¶1-2

UMvulo, December 23

[UJehova ubiza] zonke [izinkanyezi] ngamabizo azo.​—Hubo. 147:4, The Holy Bible in Ndebele.

Nxa uJehova esazi inkanyezi ngayinye, asithandabuzi ukuthi uqakathekisa ngamunye wethu. Uyakwazi esikudinga nsuku zonke lendlela esiyabe sisizwa ngayo. UJehova uyabazi ubunzima ohlangana labo njalo ulamandla okukuncedisa. (Hubo. 147:5) Kodwa ngezinye izikhathi ungacabanga ukuthi ubunzima ophakathi kwabo sebubukhulu kakhulu futhi awusenelisi ukubuthwala. UNkulunkulu uyakuzwisisa lokhu njalo ‘uyakhumbula ukuthi uluthuli.’ (Hubo. 103:14) Kanti njalo isono esilaso senza sihlale siphambanisa izikhathi ezinengi. Ngokwesibonelo siyaphambanisa ekukhulumeni, siba lezifiso ezingalunganga futhi siba lomhawu ngezinto abanye abantu abalazo. Kodwa konke lokhu akwenzakali kuJehova. Lanxa kunjalo uyasizwisisa ngoba ulokuqedisisa okungeke kulinganiswe lokuzwisisa okungelamkhawulo. (Isaya. 40:28) Mhlawumbe sewake wazibonela ngawakho uJehova ekusiza ngesikhathi uphakathi kobunzima.​—Isaya. 41:10, 13. w17.07 18-19 ¶6-8

OLwesibili, December 24

Umuntu ophanayo uzabusiswa.​—Zaga. 22:9.

Omunye umfowethu waseSri Lanka owathuthela kwelinye ilizwe wanika abazalwane imvumo yokuthi basale bengenela imihlangano yebandla leyesiqinti emzini wakhe. Kanti njalo indlu yakhe isetshenziswa ngabafowethu labodadewethu abasenkonzweni yesikhathi sonke. Yikuzinikela sibili okwenziwe ngumzalwane lo ngoba akulamali ayitholayo kodwa ukhethe ukusebenzisa impahla yakhe ukuze ancede abazalwane abaswelayo. Kwezinye izindawo lapho oFakazi abangavunyelwa khona, abazalwane bavula imizi yabo ukuze kungenelwe kuyo imihlangano yebandla. Lokhu kwenza amaphayona labanye abazalwane abaswelayo bathole izindawo zokungenela imihlangano mahala. Ngokwesibonelo omunye udadewethu ohlala enikela ngemali ukuze aphathise emsebenzini wokutshumayela ubika ukuthi ukuba ngumuntu ophanayo kumncede ukuthi abe ngumuntu othethelelayo, obekezelela abanye futhi owamukela iseluleko. Uthi kumsize lokuthi enelise ukubekezelela abanye nxa bemdanisa. w17.07 9 ¶9-10

OLwesithathu, December 25

UJehova wathi kuSathane, “Kulungile, konke alakho kusezandleni zakho.”​—Jobe. 1:12.

Lanxa uJobe wayengabe esesizwisisa isizatho esabangela ukuthi ehlelwe yizilingo, engxenye wayezibuza ukuthi kungani uNkulunkulu ekuvumele lokhu. Manje kuyini okwakungamnceda nxa esefikelwe yimicabango enjalo? Yikucabanga ngeseluleko sikaJehova. Ukwenza njalo kwakuzamduduza futhi kumenze ahlale ekhumbula indaba yobukhosi bukaJehova. (Hubo. 94:19) Ukucabangisisa ngendaba kaJobe kungasiduduza njalo kusincede ukuthi siqakathekise indaba yobukhosi bukaJehova. Khumbula ukuthi ibhuku likaJobe lalo ‘lalotshelwa ukusifundisa, ukuze kuthi ngokubekezela langokukhuthazwa yimibhalo sibe lethemba.’ (Rom. 15:4) Nanku esikufunda endabeni le: Akumelanga sicabange ngezethu inhlupho kuphela size sikhohlwe ngendaba eqakatheke kakhulu yobukhosi bukaJehova. Kodwa kufanele sitshengise ukuthi siyabusekela ubukhosi bakhe ngokuhlala sithembekile lanxa siphakathi kobunzima njengoJobe. w17.06 24-25 ¶9, 13-14

OLwesine, December 26

Ngilandelani lodwa siye endaweni ethuleyo ukuze liphumule.​—Mak. 6:31.

UJesu wayekwazi ukuthi ukuphumula kuqakathekile. Ngelinye ilanga babesebenze nzima labafundi bakhe betshumayela, yikho wababizela eceleni wasebatshela amazwi asembhalweni walamuhla. Ukuzilibazisa kuqakathekile empilweni, kodwa kungenzakala ukuthi umKhristu aqalise ukuphilela injabulo lokuzilibazisa. Babenjalo abanye ngesikhathi sabaphostoli, babesithi: “Kasidleni sinathe, ngoba kusasa sizakufa.” (1 Khor. 15:32) Lalamuhla kugcwele abantu abanjalo emhlabeni. Manje ungabona njani ukuthi usudlulisa amalawulo endabeni yokuzilibazisa? Okunye ongakwenza yikuthi kwenye iviki ubhale ukuthi mangaki amahola owasebenzisa ezintweni eziphathelane lokukhonza. Bala lokuthi mangaki owasebenzise leyoviki ubukele i-TV, udlala imidlalo yamavidiyo (video games) kumbe uphatheke kweminye nje imidlalo. Ngemva kwalokho qathanisa ukuthi yikuphi othatha isikhathi esinengi kukho ubusulungisisa nxa kudingeka.​—Efe. 5:15, 16. w17.05 24-25 ¶11-13

OLwesihlanu, December 27

UMbuso wezulu ufana lomthengi edinga amaphareli amahle.​—Mat. 13:45.

Embhalweni walamuhla, uJesu ukhuluma ngomthengi owathola iphareli elalilihle kakhulu. Umthengi lo wazimisela ukuthengisa yonke into ayelayo ukuze alithole. Kuyacaca ukuthi laliyinto eligugu kakhulu kuye. UMbuso kaNkulunkulu lawo unjengephareli eliligugu kakhulu. Nxa siwuthanda njalo siwuqakathekisa sizazimisela ukutshiya loba yini esilayo ukuze siqhubeke siwusekela. (Mak. 10:28-30) Ngokwesibonelo, uZakhewu wayeyinduna yabathelisi futhi wayesenothile ngenxa yokudlelezela abantu. (Luk. 19:1-9) Ngelinye ilanga wezwa uJesu etshumayela ngoMbuso njalo wakukhwabitha lokho akuzwayo wahle wenza untshintsho. Watshela uJesu wathi: “Khangela, Nkosi! Okwamanje nje senginika ingxenye yenotho yami kwabampofu, njalo uma ngike ngadlelezela omunye umuntu loba ngakuphi, ngizambhadala ngokuphindwe kane lokho engakuthathayo.” UZakhewu wabisela zonke izimali ayezithethe ebantwini ngobuqili futhi watshiya lomkhuba wokuthanda imali. w17.06 10 ¶3-5

UMgqibelo, December 28

Angilakuthokoza okukhulu okudlula ukuzwa ukuthi abantwabami baphila ngokweqiniso.​—3 Joh. 4.

Nxa ucelwe ngabazali ukuthi uncedise umntanabo kumele uqhubeke umkhuthaza ukuthi ahloniphe abazali bakhe, ukhulume kuhle ngabo futhi ungabathatheli umsebenzi wabo. Kanti njalo kumele ubalekele izenzo ezingabangela ukuthi abantu ebandleni loba emphakathini basole indlela oziphatha ngayo. (1 Phet. 2:12) Abazali akumelanga baphongunika abanye umsebenzi wokufundisa abantwababo iqiniso. Kodwa nxa becele omunye ukuthi abancedise kumele labo baqhubeke befundisa abantwababo futhi bangakhohlwa ukuthi umsebenzi lo ngowabo. Bazali khulekani kuJehova licele ukuthi alincedise njalo lisebenze nzima ukuze lisize abantwabenu. (2 ImiLan. 15:7) Hlalani likhumbula ukuthi okuqakatheke kakhulu yikuthi abantwabenu babe lobuhlobo obuhle loJehova. Zamani ngazo zonke izindlela ukugcizelela iLizwi likaNkulunkulu ezinhliziyweni zabo. Kanti njalo lihlale lilethemba lokuthi bazakhula babe yizinceku zikaJehova ezithembekileyo. w17.05 12 ¶19-20

ISonto, December 29

UJehova kangavumi ukuba ngikunike ilifa labobaba.​—1 AmaKho. 21:3.

Amadoda amabili ayasukuma phambi kwenkundla abeseqalisa ukufakaza amanga esithi indoda ethile ithethise uNkulunkulu lenkosi. Ngemva kwalokhu abantu bayayisukela indoda leyo bayikhande ngamatshe ize ife. Izihlobo labangane bayo kanye labanye basala betshe amathe bezibuza ukuthi ifeleni indoda le kanye lamadodana ayo. Indaba le kayisiyo nganekwane, yenzakala endulo kwenye inceku kaJehova okuthiwa nguNabothi eyaphila ngesikhathi kubusa iNkosi u-Ahabi ko-Israyeli. (1 AmaKho. 21:11-13; 2 AmaKho. 9:26) UNabothi wala ngesikhathi u-Ahabi emcela ukuthi amthengisele isivini sakhe loba ukuthi antshintshane laye amnike esinye esingcono. Okwenziwa nguNabothi kwakuqondile ngoba uMthetho kaMosi wawungavumi ukuthi umuntu athengisele omunye ilifa laboyise ukuze libe ngelakhe kokuphela. (Levi. 25:23; Nani. 36:7) Siyabona-ke ukuthi uNabothi wayelandela lokho okwakufunwa nguJehova. w17.04 23-24 ¶1, 4

UMvulo, December 30

Kuseyisikhatshana nje, ababi bazabe bengasekho; loba usubadinga kabasayikufunyanwa.​—Hubo. 37:10.

Ngobani abazasala emhlabeni nxa abantu abenza izinto ezimbi sebebhujisiwe? UJehova usitshela isithembiso lesi esiduduzayo esithi: “Abathobekileyo bazakudla ilifa lelizwe bakholise ukuthula okukhulu.” Kuhubo elifananayo uphinda athi: “Abalungileyo bazazuza ilifa lelizwe bahlale kulo lanini.” (Hubo. 37:11, 29) Ngobani abathobekileyo labalungileyo abatshiwo emavesini la? “Abathobekileyo” okukhulunywa ngabo lapha yilabo abavuma ukufundiswa lokuqondiswa nguJehova uNkulunkulu ikanti “abalungileyo” ngabazimisele ukwenza intando yakhe. Lamuhla abantu abenza okubi banengi kakhulu ukwedlula abalungileyo. Kodwa emhlabeni omutsha esiwulindele ngabomvu kuzabe kulabantu abathobekileyo labalungileyo kuphela zwi. Abantu laba yibo abazakwenza umhlaba lo ube lipharadayisi. w17.04 10-11 ¶5-6

OLwesibili, December 31

Ungaze wala ukusiza . . . wena ulakho [ongasiza] ngakho.​—Zaga. 3:27.

“Uthando lukaNkulunkulu” kufanele lusifuqe ukuthi sibenzele okuhle abanye ikakhulu nxa bephakathi kobunzima. (1 Joh. 3:17, 18) Ngesikhathi amaKhristu eJudiya ehlaselwe yindlala, abanye abazalwane kwezinye izindawo bazimisela ukubasiza. (ImiSeb. 11:28, 29) UPhawuli loPhetro bakhuthaza amaKhristu ukuthi azijayeze ukuphana lokwamukela izihambi. (Rom. 12:13; 1 Phet. 4:9) UJehova ukhangelele ukuthi sibe lomusa kubazalwane abasivakatshelayo. Pho kuthiwani ngalabo ababaleke batshiya imizi yabo ngenxa yokuhlaselwa loba ukuhlukuluzwa? Ngokwesibonelo abazalwane abahlala empumalanga ye-Ukraine babaleka batshiya imizi yabo ngenxa yempi lokuhlukuluzwa. Okubuhlungu yikuthi abanye babo babulawa. Loba kunjalo abazalwane abahlala kwezinye izindawo elizweni lelo labanye abahlala eRussia babamukela emizini yabo. Abazalwane abasemazweni la balokhu bezimisele ukungangeni kwezombusazwe njalo bakhuthele emsebenzini ‘wokutshumayela ilizwi.’​—Joh. 15:19; ImiSeb. 8:4. w17.05 4 ¶6-7

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza