November
OLwesihlanu, November 1
Uyasifundisa ukuthi “Hayi” ekweyiseni uNkulunkulu lasezinkanukweni zasemhlabeni, njalo siphile ngokuzikhuza, ngokuqonda empilweni yokulalela uNkulunkulu.—Tit. 2:12.
Ukuzikhuza kugoqela ukuzibamba ukuze senze okuyikho njalo sithuthukise indlela esicabanga ngayo. Kodwa akulamuntu ozalwa elakho ukuzikhuza sonke kumele sikusebenzele. Nxa abazali bezama ngazo zonke izindlela ukuthi bafundise abantwababo ‘ngokulaya kweNkosi’ bayabe bebasiza ukuthi bafunde ukuzikhuza futhi babe lokuhlakanipha. (Efe. 6:4) Lokhu kuyasebenza lasemuntwini ofunde ngoJehova esekhulile. Kuliqiniso sibili ukuthi angabe esenelisa ukuzikhuza ezintweni ezithile kodwa lokhu akutsho ukuthi uqinile ekukhonzeni. Lowomuntu kumele aqhubeke efunda ukuze abe lobuntu obunjengobukaKhristu, ubuntu obutsha. (Efe. 4:23, 24) Ukuzikhuza kuqakathekile ngoba kuyasisiza ukuthi sithuthuke ekukhonzeni. w18.03 29 ¶3-4
UMgqibelo, November 2
Liphathe kuhle izihambi.—Rom. 12:13, The Holy Bible in Ndebele.
Nxa sisemihlanganweni yethu yebandla siyabe sinxuswe nguJehova lenhlanganiso yakhe. Ngakho lathi kumele sibamukele ngazo zombili bonke abantu abafika emihlanganweni yethu, ikakhulu labo abasivakatshelayo. (Rom. 15:7) Phela labo banxuswe nguJehova yikho kumele sibenze bakhululeke futhi bazwe bengekhaya kungelani lokuthi babukeka njani loba bagqoke njani. (Jak. 2:1-4) Nxa ungabona umuntu ongamaziyo ehlezi yedwa mcele ukuthi lizohlala lonke. Okunye ongakwenza yikumncedisa azwisise ukuthi imihlangano ihamba njani kanye lokuvula amavesi afundwayo. Le kungaba yindlela enhle yokutshengisa ukuthi ‘siphathe kuhle izihambi.’ Sonke siyakholisa nxa sivakatshelwe ngababonisi beziqinti, abameli begatsha loba izikhulumi ezivela kwamanye amabandla. Izikhathi ezinjalo zisinika ithuba lokutshengisa abazalwane laba umusa. (3 Joh. 5-8) Lokhu singakwenza ngokubamukela emizini yethu lokubanika ukudla. Uyakwenza yini lawe lokhu? w18.03 15 ¶5, 7
ISonto, November 3
Kulani ukuthi ngihle ngibhaphathizwe na?—ImiSeb. 8:36.
Cabanga ngesibonelo somJuda okwakuthiwa nguSawuli. Indoda le yayidabuka esizweni sabantu ababekhonza uJehova kodwa ngokuhamba kwesikhathi abantu laba bahlamuka bamtshiya uJehova. USawuli wayewathwalele ubhulo amaKhristu njalo etshisekela amasiko enkolo yesiJuda. Ngelinye ilanga uJesu wabonakala kuye wakhuluma laye esezulwini. Wenzani uSawuli? Wakwamukela lokho ayekutshelwa yiNkosi futhi wavuma ukuncediswa ngumKhristu okuthiwa ngu-Ananiya. IBhayibhili lisitshela ukuthi ngemva kwalokho uSawuli “wasukuma wabhaphathizwa.” (ImiSeb. 9:17, 18; Gal. 1:14) Indoda le yiyo eyacina isaziwa ngokuthi ngumphostoli uPhawuli. Kodwa unanzelele yini ukuthi uPhawuli wathi esezwe izindaba ezinhle ngoJesu wahle wathatha inyathelo wabhabhathizwa? (ImiSeb. 22:12-16) Kulezinsuku banengi abantu abafunda iBhayibhili abazinikele kuJehova besebebhabhathizwa kungelani lokuthi badala kumbe ngabasakhulayo. w18.03 5-6 ¶9-11
UMvulo, November 4
Ngangingeke ngikhulume lani njengabomoya kodwa njengabomhlaba.—1 Khor. 3:1.
UJakhobe wahlangana lobunzima obutshiyeneyo. Ngokwesibonelo wayengabuquthi ubuthongo ngenxa yomfowabo u-Esawu owayefuna ukumbulala. Waphinda wabekezelela ukuqilwa nguyisezala kanenginengi. Kodwa kazange avume ukuthi izenzo zabantu abangelakholo ziphambanise ubuhlobo bakhe loNkulunkulu. (1 Khor. 2:14-16) Wayekholwa ukuthi lokho uJehova ayekuthembise u-Abhrahama kwakuzagcwaliseka njalo wazimisela ukunakekela imuli yakhe ngoba yiyo eyayizasetshenziswa ukuze injongo kaNkulunkulu igcwaliseke. (Gen. 28:10-15) Amazwi lezenzo zakhe kutshengisa ukuthi wayebeke ithemba lakhe kuNkulunkulu. Ngokwesibonelo wathi ekhathazekile ngengozi eyayingamehlela wancenga uJehova wathi: “Ngiyakhuleka ngithi ngisindise . . . Wena uthe kimi, ‘Ngempela ngizakwenza uphumelele ngenze lezizukulwane zakho zibe njengetshebetshebe lolwandle.’” (Gen. 32:6-12) UJakhobe waphilela ukwenza intando kaJehova ngoba wayekholwa ukuthi uzazigcwalisa zonke izithembiso zakhe. w18.02 20 ¶9-10
OLwesibili, November 5
Kalasici, uqondile, indoda emesabayo uNkulunkulu, exwaya okubi.—Jobe. 1:8.
UJobe wahlangana lezinhlupho ezibuhlungu kakhulu. Ekuqaliseni wayeyindoda ‘eyayinothile ukudlula bonke abantu beMpumalanga.’ (Jobe. 1:3) Wayedumile njalo ehlonitshwa ngabantu emphakathini. (Jobe. 29:7-16) Loba kunjalo uJobe kazange azibone engcono kulabanye loba acabange ukuthi kamdingi uNkulunkulu. Yikho uJehova wambiza ngokuthi ‘yinceku yami.’ USathane wahlasela uJobe ngenhlupho ezibuhlungu futhi wayefuna acabange ukuthi zivela kuNkulunkulu. (Jobe. 1:13-21) Ngemva kwalokho kwafika amadoda amathathu ayezenza abangane bakhe njalo amhlasela ngamazwi abuhlungu esithi uNkulunkulu wayemjezisela izenzo zakhe ezimbi. (Jobe. 2:11; 22:1, 5-10) Loba kunjalo uJobe wahlala eqotho kuNkulunkulu. Ekucineni uJehova wambusisa uJobe, wamnika inotho yakhe isiphindwe kabili futhi waphila eminye iminyaka engu-140. (Jak. 5:11) Langalesosikhathi uJobe wahlala ethembekile kuNkulunkulu. w18.02 6-7 ¶16, 18
OLwesithathu, November 6
Abantu bazakuba . . . [ngabazikhukhumezayo], labazigqajayo, . . . labaziphakamisayo.—2 Tim. 3:2, 4.
Abantu abalobuntu obunje bayakuthanda ukubukwa lokufuna ukuzibonakalisa. Esinye isikhwicamfundo sithi umuntu onjalo “kungani ule-alithare enhliziyweni yakhe lapho afika akhothame khona azikhonze.” Abanye bathi ukuzigqaja kubi okokuthi lomuntu okwenzayo uyakwenyanya nxa esekubona kusenziwa ngabanye. UJehova uyabazonda abantu abazigqajayo. IBhayibhili lithi uyamzonda umuntu ‘olamehlo atshengisa ukudelela.’ (Zaga. 6:16, 17) Kunzima ukuthi umuntu ozigqajayo akhulume loNkulunkulu. Khumbula ukuthi ukuzigqaja yikho okwenza uSathane wahlamuka. (Hubo. 10:4; 1 Tim. 3:6) Okudanisayo yikuthi labanye abantu bakaNkulunkulu ababethembekile bake bahlaselwa ngumkhuba wokuzigqaja. Omunye wabo ngu-Uziya owayeyinkosi yakoJuda. Lanxa wahlala iminyaka eminengi ethembekile, iBhayibhili lithi: “Kwathi u-Uziya eselamandla amakhulu, ukuziqhenya kwakhe kwamlethela incithakalo. Kazange athembeke kuJehova uNkulunkulu wakhe, waze wangena ethempelini likaJehova, ukuba ayetshisa impepha.” INkosi uHezekhiya layo yake yaqalisa ukuzigqaja kodwa okuhle yikuthi yaphanga yawutshiya umkhuba lo.—2 ImiLan. 26:16; 32:25, 26. w18.01 28 ¶4-5
OLwesine, November 7
Yilowo lalowo wenu kabeke eceleni imali ethile kusiya mayelana leholo lakhe.—1 Khor. 16:2.
IMibhalo iveza ukuthi endulo izinceku zikaNkulunkulu zazinikela ukuze zisekele imisebenzi ephathelane lokukhonza. Ngezinye izikhathi zazikwenza lokhu ukuze ziphathise emisebenzini ethile okwakufanele yenziwe. (Eks. 35:5; 2 AmaKho. 12:4, 5; 1 ImiLan. 29:5-9) Kwakunjalo langesikhathi sabaphostoli, amaKhristu ayenikela ukuze ancede abanye ababephakathi kobunzima. Ngokwesibonelo iBhayibhili liveza ukuthi ngesikhathi kulendlala enkulu “abafundi bazimisela ukunika usizo kubazalwane ababehlala eJudiya, ngulowo enika ngokwamandla akhe.” (ImiSeb. 11:27-30) Babenikela ngezinto ezitshiyeneyo. Abanye abazalwane babethengisa izindlu lamasimu abo besebehambisa imali kubaphostoli futhi leyomali yayisetshenziswa ukunceda abazalwane abaswelayo. (ImiSeb. 4:34, 35) Abanye babegcina imadlana ethile maviki wonke ukuze bathole iminikelo ababengasekela ngayo umsebenzi. Siyabona ukuthi endulo abantu babenikela kungelani lokuthi izimo zabo zazinjani.—Luk. 21:1-4. w18.01 18-19 ¶7, 9
OLwesihlanu, November 8
[Abatsha] baphelelwa ngamandla bakhathale.—Isaya. 40:30.
Kungenzakala ukuthi sizingcitshi ekwenzeni izinto ezithile kodwa iqiniso elikhona yikuthi amandla esilawo alalapho aphelela khona. Leli liqiniso okumele sihlale silikhumbula. Ngokwesibonelo, lanxa uPhawuli wayeyindoda ekhutheleyo zikhona izinto ezazimenza angenelisi ukwenza okunengi enkonzweni. Ngelinye ilanga wathandaza kuNkulunkulu emtshela okwakumkhathaza futhi uNkulunkulu wathi kuye: “Amandla ami apheleliswa ebuthakathakeni.” UPhawuli wakuzwisisa okwakutshiwo ngamazwi la wasesithi: “Ngoba nxa ngibuthakathaka, kulapho-ke ngilamandla.” (2 Khor. 12:7-10) Wayesitshoni? Wayesithi udinga amandla avela kuNkulunkulu ngoba kulutshwane kakhulu ayengakwenza ngawakhe amandla. Wayekwazi ukuthi wayezamqinisa ngomoya wakhe ongcwele nxa esebuthakathaka. Umoya ongcwele wawuzamsiza lokuthi enelise ukwenza izinto ayengeke azenze ngamandla akhe. Lalamuhla uJehova angasinika amandla nxa sibuthakathaka. w18.01 9 ¶8-9
UMgqibelo, November 9
Kusukela ebuntwaneni wayazi . . . imibhalo eNgcwele, engakwenza uhlakaniphele ukusindiswa.—2 Tim. 3:15.
Nxa umntwanakho engathi usefuna ukubhabhathizwa, hlola konke inhlanganiso ekunike abazali ukuze basize abantwababo. Ngemva kwalokho zama ukumnceda ngomusa umntanakho ukuze abone ukuthi isifungo sokuzinikela kuJehova siqakatheke kakhulu kanye lokuthi ukusigcwalisa kuzamenza athole izibusiso ezinengi. Bazali lilomsebenzi oqakathekileyo wokukhulisa abantwabenu “ngokufundisa langokulaya kweNkosi.” (Efe. 6:4) Lokhu akutsho ukubatshela nje ukuthi iBhayibhili lithini kodwa kugoqela lokubanceda bakholwe ukuthi lokho elibafundisa khona kuliqiniso. Kumele libasize babe lokholo oluqinileyo ukuze bazimisele ukuzinikela kuJehova lokumkhonza ngenhliziyo yonke. Ngakho zamani ngamandla wonke ukunceda abantwabenu ukuthi ‘bahlakaniphele ukusindiswa’ njalo livume ukuqondiswa yiLizwi likaNkulunkulu lomoya wakhe ongcwele. w17.12 22 ¶17, 19
ISonto, November 10
Ekucineni kwezinsuku uzavuka ukuba wamukele elakho ilifa olabelweyo.—Dan. 12:13.
UDanyeli wayesekhule kakhulu, eseleminyaka engaba ngu-100. Nxa wayengafa, wayezaphinda avuswe yini? Ye! UNkulunkulu wamtshela wathi: “Kodwa wena, zihambele nje kuze kube sekucineni. Uzaphumula.” UDanyeli wayekwazi ukuthi abafileyo bayaphumula ngoba engcwabeni “akulakulungiselela kakulalwazi kumbe ukuhlakanipha.” (UmTshu. 9:10) Kodwa lokhu akutsho ukuthi kwasekuphelile ngaye ngoba uJehova wamthembisa ikusasa elihle, ngokumtshela amazwi asembhalweni walamuhla. UJehova kazange amtshele ukuthi lokhu kwakuzakwenzakala nini sibisibili. Ngakho uDanyeli wayezakufa aziphumulele. Lanxa kunjalo, ukuzwa ingilosi imtshela ukuthi ‘uzavuka amukele ilifa’ lakhe kwamenza waba lethemba lokuthi uzavuswa esikhathini esizayo. Lokhu kwakuzakwenzakala “ekucineni kwezinsuku” ngemva kwesikhathi eside uDanyeli efile. w17.12 7 ¶17-18
UMvulo, November 11
Akungabikho loyedwa ozabulawa ngobufakazi bofakazi oyedwa.—Nani. 35:30.
UJehova wakhuthaza abadala bako-Israyeli ukuthi basebenzise izimiso zakhe ezilungileyo nxa besahlulela. Okokuqala, kwakumele bachwayisise kuhle indaba ukuze bezwe ukuthi kuhambe njani. Ngemva kwalokho kwakumele bahlolisise imbali yalowomuntu obulele omunye lokuthi wayelobudlelwano bani laye. Kwakufanele badingisise lokuthi wayemqophile yini kumbe wayekwenze ngengozi. Lokhu kwakuzakwenza kube lula ukuthi bamtshengise isihawu lowomuntu. (Nani. 35:20-24) Nxa kubizwa ofakazi endabeni yecala lokubulala, kwakudingeka ababili hatshi umuntu oyedwa. Langemva kokuthola ukuthi kwenzakaleni, abadala kwakungamelanga bayithathele phezulu indaba kodwa kwakumele bacabangisise ngalowomuntu. Ngokwesibonelo kwakufanele babe lokuqedisisa, bazame ukuzwisisa izizatho ezazingabe zibangele ukuthi akwenze lokho. Okunye okwakuqakatheke kakhulu yikuthandazela umoya ongcwele kaJehova ukuze ubasize ukuthi benelise ukuba lesihawu lokuqedisisa njalo bahlulele kuhle.—Eks. 34:6, 7. w17.11 16 ¶13-14
OLwesibili, November 12
Khuthalela izinto lezi.—1 Tim. 4:15.
Lunengi kakhulu ulwazi esalutholayo ngesikhathi siqalisa ukufunda iBhayibhili. Ngokwesibonelo safunda ukuthi uJehova nguye owasidalayo lokuthi nguye osinika ukuphila futhi ufuna siphile phakade. Safunda lokuthi wathumela iNdodana yakhe emhlabeni ukuthi izosifela ukuze sikhululwe esonweni lasekufeni. Kanti njalo safunda ukuthi uNkulunkulu uzasebenzisa uMbuso wakhe ukuthi asuse bonke ububi obusemhlabeni futhi antshintshe umhlaba lo ube lipharadayisi elilokuthula. (Joh. 3:16; Isam. 4:11; 21:3, 4) Kwezinye izikhathi indlela ebesizwisisa ngayo iziphrofetho loba indaba ethile eseBhayibhilini ingantshintshwa. Ngakho nxa singathola ingcazelo entsha mayelana lendaba ethile kumele siyibale siyizwisise besesinakana ngayo. (ImiSeb. 17:11) Kufanele sinanzelele izifundo esizitholayo kuleyondaba futhi sizame lokuzwisisa untshintsho olwenziweyo. Singenza njalo leloqiniso elitsha lizangena lijule ezinhliziyweni zethu. w17.06 12-13 ¶15-16
OLwesithathu, November 13
Kubulaleni konke okungokwemvelo yenu yasemhlabeni: ukuxhwala kobufebe, ukungcola, inkanuko.—Kol. 3:5.
Kuqakathekile ukuthi sinanzelele indlela esiziphatha ngayo ikakhulu nxa siphakathi kwezimo ezingenza kube lula ukuthi sephule imithetho kaJehova emayelana lokuziphatha. Ngokwesibonelo, kuqakathekile ukuthi abantu abathandanayo bahle bafake imingcele ezindabeni ezigoqela ukwangana loba ukuqabuzana, ukubambana kanye lokuba sendaweni engelabantu. (Zaga. 22:3) Ezinye izimo eziyingozi zingabakhona nxa uhambe endaweni ethile ngomsebenzi loba nxa usebenza lomuntu wesilisa kumbe owesifazane lilodwa. (Zaga. 2:10-12, 16) Kanti njalo ukudana lesizungu kungenza umKhristu abe sengozini. Umuntu onjalo angacina esiyadinga usizo kuloba ngubani. Nxa kungenzakala kuwe lokhu yana kuJehova labantu bakhe bazakuncedisa.—Hubo. 34:18; Zaga. 13:20. w17.11 26 ¶4-5
OLwesine, November 14
[Zikhetheleni] amadolobho okuphephela.—Josh. 20:2.
UJehova watshengisa ukuthi uyakuqakathekisa kakhulu ukuphila komuntu ngesikhathi sama-Israyeli. Loba ngubani owayebulala omunye ngabomo laye wayebulawa ‘ngumphindiseli wegazi’ owayeyisihlobo salowomuntu obuleweyo. (Nani. 35:19) Lokhu kwakusenzelwa ukuhlawula igazi lomuntu ongelacala elichithiweyo lokugcina iLizwe Lesithembiso lihlanzekile. Kodwa kwakumele kwenziwe masinyane lokhu ngoba umthetho wawusithi: “Lingalingcolisi ilizwe leli elihlala kulo. Ukuchitha igazi [lomuntu] kungcolisa ilizwe.” (Nani. 35:33, 34) Kwakusenzakalani nxa um-Israyeli engabulala omunye ngengozi? Lanxa wayengabe embulele ngengozi, wayesiba lecala lokuchitha igazi. (Gen. 9:5) Kodwa umthetho wawumvumela ukuthi abaleke aye edolobheni lokuphephela ukuze avikeleke angabulawa ngumphindiseli wegazi. Lokhu kwakutshengisa isihawu. Kwakumele ahlale edolobheni lelo kuze kufe umphristi omkhulu.—Nani. 35:15, 28. w17.11 9 ¶3-5
OLwesihlanu, November 15
Umuntu olengqondo kananzi loba ethukwa.—Zaga. 12:16.
Omunye udadewethu ohlala eAustralia ubika ukuthi uyisezala wayebathwalise nzima ngenxa yokuba ngoFakazi bakaJehova. Ngakho babesithi nxa befuna ukuyambona baqale bakhuleke kuJehova becela ukuthi abancedise ukuthi bangamphenduli kubi. Babengahlali isikhathi eside nxa bemvakatshele. Lokhu babekwenzela ukuthi babalekele izinto ezingabangela ukuthi bacine bephikisana ngezimfundiso zenkolo. Kwezinye izikhathi singezwa silecala ngoba siyabe singafisi ukudanisa izihlobo zethu loba ukuphikisana lazo. Kodwa akumelanga sikhohlwe ukuthi ukuba qotho kuNkulunkulu kuqakatheke ukwedlula ukuthanda izihlobo. Nxa singabambelela eqinisweni izihlobo zethu zizabona ukuthi siyakuqakathekisa ukukhonza uJehova. Akumelanga sizibambe ngamandla ukuthi zamukele iqiniso kodwa kufanele zikubonele kithi ukuthi ukulandela izindlela zikaJehova kuyanceda. Phela uJehova unike wonke umuntu ithuba lokuzikhethela ukuthi uyafuna ukumkhonza yini loba hatshi.—Isaya. 48:17, 18. w17.10 15-16 ¶15-16
UMgqibelo, November 16
Kasingathandi ngamazwi loba ulimi kuphela kodwa ngezenzo langeqiniso.—1 Joh. 3:18.
Uthando lwethu akumelanga luphelele ekukhulumeni kuphela, kodwa kufanele lukhanye langezenzo. Ngokwesibonelo nxa othile ebandleni eswela izinto eziqakathekileyo empilweni kumele simncede kulokuphongumtshela ukuthi abekezele kuzalunga. (Jak. 2:15, 16) Kanti njalo nxa simthanda uJehova labomakhelwane bethu kasisoze sithandazele kuphela ukuthi alethe izisebenzi ezinengi emsebenzini wokutshumayela izindaba ezinhle kodwa sizazimisela ukwenza okunengi kuwo. (Mat. 9:38) Umphostoli uJohane wathi kumele sithande abanye “ngezenzo langeqiniso.” Lokhu kutsho ukuthi kumele sibe ‘lothando oluqotho’ hatshi olwamanga. (Rom. 12:9; 2 Khor. 6:6) Ngakho kasingeke sithi silothando lweqiniso nxa sisenza angathi siyabathanda abanye thina sibavala amehlo. Phela uthando olunjalo aluyindawo, luphelela emoyeni. w17.10 8 ¶5-6
ISonto, November 17
Cabanga ngayo emini lebusuku . . . uzaphumelela.—Josh. 1:8.
Nxa ufuna ukuthi iLizwi likaNkulunkulu likuncede, kumele uzimisele ukulibala nsuku zonke. Kunengi esikwenzayo nsuku zonke kodwa akumelanga sivumele loba yini iphambanise uhlelo lwethu lokubala iBhayibhili. (Efe. 5:15, 16) Abantu bakaJehova bayazama ukuthola isikhathi sokubala iBhayibhili nsuku zonke. Abanengi bakubona kungcono ukuthi balibale ekuseni, abanye balibala bengakayilala ikanti abanye balibala phakathi kosuku. Lokhu kubenza bazizwe njengomhubi owabhala wathi: “Ngiwuthanda kangakanani umthetho wakho! Ngikhumbula ngawo ilanga lonke.” (Hubo. 119:97) Okunye okuqakathekileyo okumele ukwenze yikucabangisisa ngalokho okubalayo eBhayibhilini. (Hubo. 1:1-3) Ukwenza njalo kuzakusiza ukuthi wenelise ukusebenzisa izinto ozibalayo empilweni yakho. Kumele uzimisele ukukufaka enhliziyweni yakho konke okufunda eLizwini likaNkulunkulu. w17.09 24 ¶4-5
UMvulo, November 18
Lonke . . . wobani . . . lesihawu.—1 Phet. 3:8.
Kwezinye izikhathi zingabakhona izimo ezingadingi ukuthi umuntu abe lesihawu. Ngokwesibonelo uJehova wathuma iNkosi uSawuli ukuthi iyehlasela ama-Amaleki njalo itshabalalise konke okungokwawo. Kodwa uSawuli kazange ayibulale inkosi yama-Amaleki u-Agagi. Lanxa uSawuli wayengabe eyizwela isihawu inkosi yama-Amaleki, akwenzayo kwakuliphutha elikhulu futhi kwabangela ukuthi uJehova amthathele ubukhosi. (1 Sam. 15:3, 9, 15) UJehova nguye yedwa oyenelisa ukubona okusenhliziyweni njalo uyakwazi lapho isihawu esingadingakali khona. (IZiLi. 2:17; Hez. 5:11) Sekuseduze ukuthi abhubhise bonke abangamlaleliyo. (2 Thes. 1:6-10) Ngalesosikhathi kasoze abe lesihawu kubo bonke abantu okumele babhujiswe kodwa uzakuba lesihawu kulabo abenza okulungileyo. Thina kasilawo amandla okwahlulela abantu, okumele sikwenze yikuzama ngazo zonke izindlela ukubanceda. w17.09 10-11 ¶10-12
OLwesibili, November 19
Izithelo [zomoya] . . . [yikuzithiba].—Gal. 5:22, 23.
Ukuzithiba yisithelo somoya ongcwele. UJehova uyenelisa ukuzithiba kukho konke akwenzayo kodwa thina siyehluleka ngoba silesono. Inhlupho ezinengi ezikhona lamuhla zibangelwa yikwehluleka ukuzithiba. Ngokwesibonelo ukwehluleka ukuzithiba kwenza umuntu abe livila esikolo loba emsebenzini lokuthi ahlale ebalisa. Kubangela lezinye inhlupho ezigoqela ukuba yisidakwa, ukuba lodlakela, ukuhalada abanye, ukudivosa, ukuzithwala ungahlelanga, imikhuhlane ethelelwana emacansini, izikwelede lokuhlala usejele. (Hubo. 34:11-14) Ukungazithibi kulokhu kusanda lamuhla. Ngabo-1940 ingcitshi ezithile zachwayisisa mayelana lokuzithiba kodwa okunye ukuhlola okusanda kwenziwa kutshengisa ukuthi ukuzithiba sekulilihlo lentwala kulezinsuku. Thina akusimangalisi lokhu ngoba iLizwi likaNkulunkulu iBhayibhili lavele latsho ukuthi “ezinsukwini zokucina” kuzakuba labantu ‘abangazikhuziyo’ loba abangelakho ukuzithiba.—2 Tim. 3:1-3. w17.09 3 ¶1-2
OLwesithathu, November 20
Ukuthula kukaNkulunkulu okudlula ukuqedisisa konke, kuzalinda izinhliziyo zenu.—Flp. 4:7.
Nxa ‘silokuthula kukaNkulunkulu’ izinhliziyo lezingqondo zethu ziyahlaliseka. Siyakwazi ukuthi uJehova uyasikhathalela futhi ufuna sihlale sithokoza. (1 Phet. 5:10) Ukwazi lokhu kwenza singakhulelwa yikukhathazeka loba ukudana. Sekuseduze ukuthi ukuhlupheka okukhulu kufike. (Mat. 24:21, 22) Asikwazi ukuthi kuzakwenzakalani kithi ngalesosikhathi. Loba kunjalo akumelanga sikhathazeke kakhulu ngalokhu. Lanxa singakwazi konke uJehova azakwenza ngalesosikhathi siyakwazi ukuthi uzasikhulula. Indlela ancedise ngayo abantu bakhe endulo isenza sibone ukuthi uJehova angenza loba yini ukuze injongo yakhe iphumelele futhi angenza into esiyabe singayicabangeli. Ngeqiniso ‘ukuthula kukaNkulunkulu kudlula ukuqedisisa konke’ njalo lokhu siyakubona kukho konke asenzela khona. w17.08 12 ¶16-17
OLwesine, November 21
Bekezelani iNkosi ize ifike.—Jak. 5:7.
“Koze kube nini?” Umbuzo lo wabuzwa ngabaphrofethi ababili u-Isaya loHabakhukhi. (Isa. 6:11; Hab. 1:2) LoJesu Khristu wawubuza umbuzo lo ngesikhathi ekhuluma labantu ababengelakholo. (Mat. 17:17) Lathi kwezinye izikhathi singawubuza umbuzo othi, “Koze kube nini?” Lokhu kungabangelwa yizimo ezinzima esingabe siphakathi kwazo. Ngokwesibonelo ukuphathwa kubi ngabanye, ukugula, ukuguga loba ubunzima bokuphila ‘kulezinsuku zokucina.’ (2 Tim. 3:1) Okunye okungenza sibuze umbuzo lo yikukhathazeka ngenxa yezinto ezimbi esizibona zisenziwa ngabanye abantu. Kungelani lokuthi yikuphi esihlangana lakho, kuyasiduduza ukwazi ukuthi labantu bakaNkulunkulu endulo bawubuza umbuzo lo futhi uJehova kazange abasole. Kuyini okungasinceda nxa sesithe sahlangana lezimo ezinzima? Impendulo siyithola emazwini abhalwa nguJakhobe asembhalweni walamuhla. w17.08 3-4 ¶1-3
OLwesihlanu, November 22
Sebenzisani inotho yomhlaba ukuzuza abangane.—Luk. 16:9.
UJesu wakhuthaza abalandeli bakhe ukuthi basebenzise “inotho yomhlaba” ukuze bazuze abangane ezulwini. Indlela esingatshengisa ngayo ukuthi sisebenzisa kuhle inotho yethu yikunikela ukuze sisekele umsebenzi wokutshumayela owenziwa emhlabeni wonke uJesu akhuluma ngawo. (Mat. 24:14) Ngokwesibonelo enye intombazana yase-India yayilebhokisi elincane eyayiphosela kulo imadlana eyitholayo. Kwezinye izikhathi yayithengisa amathoyi ayo ukuze ithole imali yokuphosela ebhokisini lelo. Lathi seligcwele yathatha leyomali yanikela ngayo ukuze isetshenziswe emsebenzini wokutshumayela. Kanti njalo kulomunye umzalwane wase-India olepulazi lamakhokhonathi. Ngesinye isikhathi umzalwane lo wathatha esinye isivuno samakhokhonathi wayanika abazalwane ewofisini yokuhumutsha yolimi lwesiMalayalam. Wabona le kuyindlela elusizo kakhulu ukwedlula imali ayengayikhupha nxa enikela. Wenza ngokuhlakanipha sibili umzalwane lo. Abafowethu labodadewethu beGreece labo bandise ukuncedisa abazalwane beBhetheli ngokubanika amafutha okupheka letshizi lokunye nje ukudla. w17.07 8 ¶7-8
UMgqibelo, November 23
Sihlabeleleni enye yezingoma zaseZiyoni!—Hubo. 137:3.
Ngesikhathi abako-Israyeli bethunjiwe eBhabhiloni, kwakunzima ukuthi bahlabele ingoma zentokozo. Abantu laba babefuna ukududuzwa. Ngakho uJehova waphrofetha ukuthi inkosi yasePhesiya uKhurosi yayizabakhulula ekuthunjweni lokho. Lakanye uKhurosi wayinqoba iBhabhiloni futhi ngemva kwalokho wathi: “UJehova . . . ungikhethile ukuba ngimakhele ithempeli eJerusalema . . . Loba ngubani, wabantu bakhe phakathi kwenu—sengathi uJehova uNkulunkulu wakhe angaba laye, kahambe.” (2 ImiLan. 36:23) Amazwi la abaduduza sibili abako-Israyeli! UJehova wayeduduza umuntu ngamunye ko-Israyeli. Yikho kanye akwenzayo lakithi namuhla. UNkulunkulu “uyabathoba abadabukileyo enhliziyweni abophe amanxeba abo.” (Hubo. 147:3) Uyasikhathalela sibili nxa sigula loba sikhathazekile. Uyasiduduza futhi asiqinise nxa singabe siphakathi kobunzima. (Hubo. 34:18; Isaya. 57:15) Kanti njalo uyasinika ukuhlakanipha lamandla esiwadingayo ukuze senelise ukulwisana lenhlupho esihlangana lazo.—Jak. 1:5. w17.07 18 ¶4-5
ISonto, November 24
Lapho okulenotho yakho khona, inhliziyo yakho ilapho layo.—Luk. 12:34.
UJehova unothile okwamagama ngoba nguye umnikazi wakho konke okudaliweyo. (1 ImiLan. 29:11, 12) Loba kunjalo kancitshani ngenotho yakhe ngoba zinengi kakhulu izinto eziligugu asinike zona. Ngokwesibonelo usinike uMbuso wakhe, umsebenzi wokutshumayela kanye leqiniso eliseLizwini lakhe. Kodwa nxa singayekela ukunanzelela singacina sesingaselandaba lazo izinto lezi. Ngakho kuhle ukuthi sizihlole ukuze sibone ukuthi sisaziqakathekisa yini. Abanengi bethu lamuhla benze untshintsho olukhulu empilweni zabo ukuze babe ngamalunga oMbuso kaNkulunkulu. (Rom. 12:2) Kodwa lokhu akutsho ukuthi sesinqobile, kumele sinanzelele izinto ezingenza kube nzima ukuthi sihlale sithembekile. Ngokwesibonelo kufanele siqaphele umkhuba wokuthanda inotho kanye lezifiso ezingalunganga.—Zaga. 4:23; Mat. 5:27-29. w17.06 9-10 ¶1, 7
UMvulo, November 25
Ngitshela nxa ukwazi konke lokhu.—Jobe 38:21.
UJehova kazange amtshele uJobe ukuthi kuyini okwakubangele ukuthi ahlupheke. Kodwa wayefuna indoda le ibone ukuthi yena mkhulu kakhulu lokuthi kwakulezinye izindaba eziqakatheke ukwedlula ubunzima eyayikhangelane labo. (Jobe. 38:18-20) Amazwi akhulunywa nguJehova amnceda uJobe ukuthi alungise indlela ayecabanga ngayo. Kodwa kwakululunya yini ukuthi uJehova anike uJobe iseluleko lesi yena edlule phakathi kobuhlungu obungaka? Ngitsho lakancane. Laye uJobe kazange acabange njalo. Kodwa wasamukela iseluleko asiphiwayo waze wathi: “Ngakhoke sengizisola, ngiyaphenduka ngihlale othulini lasemlotheni.” Kuyakhanya ukuthi iseluleko esivela kuJehova samnceda sibili. (Jobe. 42:1-6, The Holy Bible in Ndebele.) UJobe walalela konke ayekutshelwa futhi wantshintsha indlela ayecabanga ngayo. Lokhu kwamthokozisa uJehova waze wakhuluma kuhle ngaye kwabanye esithi uyinceku yakhe ethembekileyo.—Jobe. 42:7, 8. w17.06 24-25 ¶11-12
OLwesibili, November 26
UMariya ukhethe okungcono, okungasoze akwemukwe futhi.—Luk. 10:42.
Singabona njani ukuthi sesiqakathekisa umsebenzi wethu ukwedlula ukukhonza uJehova? Nanku umbuzo esingazihlola ngawo: ‘Ngiwuthanda kakhulu umsebenzi wami yini okokuthi ngicina ngibona angathi ukukhonza uJehova kungibisela emuva?’ Ukucabangisisa ngombuzo lo kuzasinceda sibone ukuthi kuyini sibisibili esikuthanda kakhulu. UJesu wasinika isifundo esihle mayelana lalokho okumele sikuqakathekise empilweni. Kwelinye ilanga wavakatshela abangane bakhe uMatha loMariya. Ekufikeni kwakhe uMatha waqalisa ukudidizela epheka izibiliboco kodwa uMariya wahlala eduze kukaJesu ukuze amlalele efundisa. UMatha wakhalaza kuJesu emtshela ukuthi uMariya kafuni kumncedisa kodwa uJesu wamphendula ngokumtshela amazwi asembhalweni walamuhla. (Luk. 10:38-42) UJesu wayefuna uMatha athole isifundo esiqakathekileyo. Kuyacaca ukuthi ukuze sihlale simthanda uKhristu njalo singaphanjaniswa yimisebenzi yansuku zonke kufanele ‘sikhethe okungcono’ okutsho ukuthi siqakathekise ubuhlobo bethu loJehova ukwedlula loba yini. w17.05 24 ¶9-10
OLwesithathu, November 27
Lalela . . . izeluleko zikayihlo.—Zaga. 1:8.
UJehova unike abazali umsebenzi wokufundisa abantwababo iqiniso hatshi ukuthi bafundiswe ngogogo labokhulu loba omunye umuntu. (Zaga. 31:10, 27, 28) Loba kunjalo nxa abazali abavela kwamanye amazwe bengalwazi kuhle ulimi olukhulunywa endaweni asebekuyo bangacela usizo kwabanye. Nxa becela ukuthi abanye babaphathise kayisikho ukuthi bayabe bebalekela umsebenzi abawuphiwe nguJehova kodwa bayabe betshengisa ukuthi bafuna ukuba abantwababo bondliwe “ngokufundisa langokulaya kweNkosi.” (Efe. 6:4) Ngokwesibonelo abazali laba bangacela ukuthi abadala babanike amacebo angabanceda ekukhonzeni kwemuli langanceda abantwababo ukuthi bakhethe kuhle abangane. Kanti njalo banganxusa ezinye izimuli nxa besenza ukukhonza kwemuli. Abasakhulayo abanengi bayathuthuka bangathola abangane abathanda uJehova ikakhulu nxa behamba labo ekutshumayeleni njalo bezilibazisa kanye labo.—Zaga. 27:17. w17.05 11-12 ¶17-18
OLwesine, November 28
Libalekele eGibhithe.—Mat. 2:13.
Ingilosi kaJehova yatshela uJosefa ukuthi iNkosi uHerodi yayifuna ukubulala uJesu. Esezwe lokhu uJosefa wahle wathatha imuli yakhe bayakuba yiziphepheli eGibhithe futhi bahlala khona uHerodi waze wafa. (Mat. 2:13, 14, 19-21) Ngemva kwesikhathi amaKhristu lawo ‘ahlakazeka kulolonke iJudiya leSamariya’ ebalekela ukuhlukuluzwa. (ImiSeb. 8:1) UJesu wayevele etshilo ukuthi lokhu kwakuzakwenzakala kubalandeli bakhe abanengi. Wathi: “Nxa lihlukuluzwa endaweni ethile, balekelani kwenye.” (Mat. 10:23) Lokhu kwehlele izinkulungwane zaboFakazi bakaJehova futhi abanengi bafelwe yizihlobo zabo njalo balahlekelwa yimpahla yabo enengi. Abanye abafowethu bahlangane lobunzima ngesikhathi bebaleka loba sebesezinkambeni zeziphepheli ezazilabantu ababenatha utshwala, bebheja, bentshontsha futhi beziphatha kubi. Kodwa okwabasiza ukuthi babekezele yikukhumbula ukuthi ubunzima ababephakathi kwabo babuzaphela njengoba nje lama-Israyeli engazange ahlale kokuphela enkangala.—2 Khor. 4:18. w17.05 3-4 ¶2-5
OLwesihlanu, November 29
Kukhulu ukuthula abalakho labo abathanda umthetho wakho, kakulalutho olungabakhubekisa.—Hubo. 119:165.
Kwezinye izikhathi singaphathwa kubi kumbe sibone omunye ephathwa kubi ebandleni. Nxa kungaba njalo akumelanga simtshiye uJehova kodwa kumele sithembe ukuthi uzalungisa izinto ngesikhathi sakhe. Kufanele sikhumbule lokuthi kwezinye izikhathi singabe singayizwisisanga kuhle indaba futhi umbono wethu ungabe unxele ngenxa yokuthi singabantu abalesono. Akumelanga sikhulume kubi ngabanye abantu ngoba ukwenza njalo akuyilungisi indaba. Kanti njalo akumelanga silungise izindaba ngendlela esicabanga ngayo kodwa kufanele sizimisele ukuhlala siqotho kuJehova njalo silindele ukuthi yena alungise izinto ngesikhathi sakhe. Singenza njalo sizahlala sithokoza futhi uJehova uzasibusisa. Kasingalibali loba nini ukuthi “uMahluleli womhlaba wonke” uzahlala esenza okufaneleyo ngoba “zonke izindlela zakhe zilungile.”—Gen. 18:25; Dute. 32:4. w17.04 22 ¶17
UMgqibelo, November 30
Omubi kayekele indlela yakhe . . . Kaphendukele kuJehova, uzakuba lesihawu kuye.—Isaya. 55:7.
Kuzakwenzakalani kulabo abangafuniyo ukuntshintsha lalabo abazaqhubeka besekela umumo lo kuze kufike ukuhlupheka okukhulu? Bazayifunda ivaliwe ngoba ngalesosikhathi uJehova uzasusa bonke abenza okubi. (Hubo. 37:10) Lamuhla abantu abanengi bayafihla okubi abakwenzayo ukuze bangatholi isijeziso. Yikho bangacabanga ukuthi isijeziso sokususwa kwababi kasisoze sibehlele. (Jobe. 21:7, 9) Kodwa iBhayibhili lithi: “Amehlo [kaNkulunkulu] aphezu kwezindlela zabantu; ubona zonke izinyathelo zabo. Akulandawo emnyama njani lathunzi elisithe njani, lapho abenzi bobubi abangacatsha khona.” (Jobe. 34:21, 22) Kakho umuntu ongacatshela uJehova uNkulunkulu loba amqile ngoba uyakubona konke okwenzakalayo. Ngemva kwe-Amagedoni awusoze uphinde ubabone abantu abenza okubi, kuyabe sekuphelile ngabo!—Hubo. 37:12-15. w17.04 10 ¶5