January
OLwesithathu, January 1
UMosi wayeyindoda [emnene, NW] ukwedlula wonke amadoda asemhlabeni.—Nani. 12:3.
Ngesikhathi uMosi eseselilunga lemuli yesikhosini eGibhithe wayengakabi ngumuntu omnene. Waphangisa ukuzonda wabulala enye indoda ayecabanga ukuthi iphatha kubi omunye futhi wazitshela ukuthi uNkulunkulu uzathokoza ngayekwenzile. Kodwa wavuma ukuqeqetshwa nguJehova. Okweminyaka engu-40 uJehova wamtshengisa ukuthi isibindi sisodwa sasingasoze simncede ukuthi akhokhele ama-Israyeli. Kwakumele afunde ukuba mnene. Kodwa ukuze abe njalo kwakumele aqale athobeke, alalele futhi abe lesineke. UMosi wathi esekufundile lokho wabakhokhela kuhle abantu. (Eks. 2:11, 12; ImiSeb. 7:21-30, 36) Inhloko zemuli labadala bebandla kumele bamlingisele uMosi. Akumelanga baphangise ukuzonda nxa abanye bengabahloniphi kodwa kumele bananzelele ukuthi labo bayaphambanisa. (UmTshu. 7:9, 20) Kufanele balandele lokho uJehova athi kumele kwenziwe nxa kungaba lohlupho futhi babaphendule kuhle. (Zaga. 15:1) UJehova uzathokoza nxa bengenza njalo. Bazakwenza kube lokuthula emulini lasebandleni futhi abanye bazalingisela isibonelo sabo sokuba mnene. w19.02 8 ¶1; 10 ¶9-10
OLwesine, January 2
[Wabazwela] usizi.—Mak. 6:34.
Kungani uJesu wabazwela usizi abantu laba? Wayebabona ‘benjengezimvu ezingelamelusi.’ Engxenye wananzelela ukuthi abanye babengabayanga futhi besebenza gadalala ukuze bondle imuli zabo. Abanye kungenzeka babedabukile ngenxa yokuthi babefelwe. Nxa babekhona abantu abanjalo exukwini lelo, uJesu wazwisisa indlela ababezizwa ngayo. Kungenzeka laye wehlelwa yibunzima obunje. Yikho wabaduduza abantu ngoba wayelendaba labo. (Isaya. 61:1, 2) Sifundani kulokho okwenziwa nguJesu? Lathi siphila labantu ‘abanjengezimvu ezingelamelusi.’ Bakhathazwa yizinto ezinengi kodwa thina silezindaba ezinhle zoMbuso ezingabanceda. (Isam. 14:6) Ngakho nxa sitshumayela izindaba ezinhle ngoba sibazwela usizi “ababuthakathaka labaswelayo” siyabe silingisela iNkosi yethu. (Hubo. 72:13) Siyabazwela abantu futhi sifuna ukubanceda. w19.03 21-22 ¶6-7
OLwesihlanu, January 3
Udumo kalube kuJehova, . . . othwala imithwalo yethu izinsuku zonke.—Hubo. 68:19.
Zinengi izinto uJehova asenzela zona ezenza simthande. Ngokwesibonelo, usinika izinto ezinhle nsuku zonke futhi usifundisa iqiniso ngaye kanye lalokho ahlose ukukwenza. (Joh. 8:31, 32) Uyasikhokhela aphinde asisekele esebenzisa ibandla lamaKhristu. Uyasincedisa ukuthi sibekezelele ubunzima njalo usinika ithemba lokuphila okungapheliyo esikhathini esizayo. (Isam. 21:3, 4) Ukucabangisisa ngalokho uJehova asenzele khona ukuze atshengise ukuthi uyasithanda kwenza lathi simthande kakhulu futhi sesabe ukwenza izinto angazithandiyo. Asifuni ukumzwisa ubuhlungu ngoba siyamthanda kakhulu. Nxa ungaqhubeka unanzelela ukuthi ukulalela uJehova kuyakunceda, uzamthanda kakhulu futhi uzimisele ukulandela lokho akutshoyo. Ungaba njalo uSathane ngeke enelise ukukwenza utshiye ukukhonza uJehova loba sekutheni. Akucabange sekwedlule iminyaka eyinkulungwane. Uzathi ukhumbula ngesinqumo sokubhabhathizwa owasenzayo ubone ukuthi kwakuyisinqumo esihle kulazo zonke. w19.03 6 ¶14; 7 ¶19
UMgqibelo, January 4
Ngubani na ongathola umfazi olesimilo? Uligugu elidlula kakhulu amatshe amahle.—Zaga. 31:10.
Bonke emulini bayathokoza nxa ilunga ngalinye litshengisa ukuthi liyabonga. Nxa abatshadileyo betshengisa ukuthi bayabonga okwenziwa ngomunye wabo, umtshado uyaqina. Lokhu kwenza baxolelane masinyane nxa omunye ephambanisile. Indoda eqakathekisa umkayo iyananzelela konke okuhle akwenzayo lakutshoyo futhi “iyamdumisa.” (Zaga. 31:28) Inkosikazi ehlakaniphileyo iyamtshela umkayo ukuthi kuyini ekuthandayo ngaye. Bazali lingabafundisa njani abantwabenu ukuthi babe ngababongayo? Khumbulani ukuthi abantwabenu bazalingisela lokho elikutshoyo lelikwenzayo. Ngakho kumele libe yisibonelo esihle ngokubabonga nxa belenzele okuthile. Kanti njalo kumele libafundise ukuthi labo babonge abanye. Ncedani abantwabenu bazwisise ukuthi ukubonga kumele kusuke enhliziyweni lokuthi amazwi abo angabanceda abanye. w19.02 17 ¶14-15
ISonto, January 5
Ngizaze ngiyokufa ngingabulandulanga ubuqotho bami.—Jobe. 27:5.
Amazwi la atshengisa ukuthi uJobe wayezimisele ukuhlala eqotho kumnyama kubomvu. Kazange enze lokho okwakutshiwo nguSathane, lathi kasimlingiseleni. Lamuhla uSathane uyasisola ngendlela asola ngayo uJobe. Akutshoyo yikuthi kasimthandi uJehova lokuthi nxa izinto sezinzima sizamtshiya. (Jobe. 2:4, 5; Isam. 12:10) Kumele ukuthi lokhu uSathane akutshoyo kukuzwisa ubuhlungu kakhulu. Kodwa ungakhathazeki, uJehova uyavumela uSathane ukuthi akulinge ngoba uyakuthemba. Uyakwazi ukuthi uzahlala uqotho kuye njalo ukuthembisa ukuthi uzakusiza ukuze uphumelele. (Heb. 13:6) Yikho ekunika ithuba lokuthi utshengise ukuthi uSathane ungusomangase. Kuyisibusiso sibili ukuthenjwa nguMbusi wendawo yonke. Kuyakhanya-ke ukuthi ukuba qotho kuqakatheke kakhulu ngoba kuyasinceda ukuthi singcwelise ibizo likaNkulunkulu, sisekele ubukhosi bakhe futhi sitshengise ukuthi uSathane ulamanga. w19.02 5 ¶9-10
UMvulo, January 6
Isikhathi siyeza sibili lapho wonke umuntu olibulalayo ezacabanga ukuthi wenza inkonzo engcwele kuNkulunkulu.—Joh. 16:2.
UJesu watshela abaphostoli bakhe ukuthi yiziphi inhlupho ababezahlangana lazo futhi wabakhuthaza ukuthi bamlingisele, wasebaqinisa esithi: “Wobani lesibindi!” (Joh. 16:1-4a, 33) Lakanye abafundi bakhe baba lesibindi futhi benelisa ukuqhubeka belandela isibonelo sakhe okweminyaka eminengi. Labo babezidela ngenxa yabafowabo njalo bencedisana nxa bephakathi kobunzima. (Heb. 10:33, 34) Lathi kumele sibe lesibindi njengoJesu. Ukuba lesibindi kuzasinceda senelise ukuphathisa abazalwane bethu abahlukuluzwa ngenxa yokukhonza uNkulunkulu. Kwezinye izikhathi abafowethu labodadewethu bayabotshwa bengelacala. Kufanele senze konke okusemandleni ethu ukuthi sibasekele njalo sibavikele kulabo ababaphikisayo. (Flp. 1:14; Heb. 13:19) Kanti njalo singalingisela uJesu ngokuqhubeka sitshumayela “ngesibindi.” (ImiSeb. 14:3) Kuqakathekile ukuthi sizimisele ukutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kungelani lokuthi abantu bayasiphikisa loba bayasihlukuluza. w19.01 22-23 ¶8-9
OLwesibili, January 7
Kasicabanganeni ukuze sivuselelane ethandweni lasemisebenzini emihle, singayekeli ukuhlangana ndawonye njengoba abanye belomkhuba wokwenza njalo. Kodwa kasikhuthazaneni.—Heb. 10:24, 25.
Kuyini okungakusiza ukuthi wenelise ukuphendula ngendlela ezakhuthaza abanye emihlanganweni yebandla? Okuqakathekileyo yikuthi ulungiselele yonke imihlangano yebandla. Nxa ungahlela kuhle futhi ulungiselele kuseselesikhathi, kuzakuba lula ukuthi uphendule emihlanganweni yebandla. (Zaga. 21:5) Ungayilungiselela njani imihlangano? Qala ngokuthandaza kuJehova umcele ukuthi akunike umoya ongcwele. (Luk. 11:13; 1 Joh. 5:14) Ngemva kwalokho hlola okwemizuzu emilutshwana konke okusesifundweni oyabe usilungiselela. Lokhu ungakwenza ngokuhlolisisa isihloko, izihlokwana, imifanekiso, imibuzo esekucineni kanye lamabhokisi atholakala kulesosifundo. Taditsha indima ngayinye, ubale wonke amavesi asendimeni nxa kuvuma futhi ucabangisise ngokubalayo. Nakana ikakhulu ngemicijo ofuna ukuyiphendula. Nxa ungayilungiselela kuhle imihlangano, uzakuzwisisa okufundayo njalo kuzakuba lula ukuthi uphendule.—2 Khor. 9:6. w19.01 9 ¶6; 11-12 ¶13-15
OLwesithathu, January 8
Loba phansi isibonakaliso.—Hab. 2:2.
UJehova waphefumulela uHabakhukhi ukuthi abhale lokho okwakumkhathaza ukuze lathi sithole isifundo esiqakathekileyo. Indaba le isifundisa ukuthi akumelanga sesabe ukutshela uJehova konke okusikhathazayo lalokho esingakuzwisisiyo. Yikho esicela ukuthi sithandaze simtshele konke okusezinhliziyweni zethu. (Hubo. 50:15; 62:8) UHabakhukhi wamthemba uJehova, wamenza uMngane wakhe loYise. Kazange athembe okwakhe ukuzwisisa loba atshone esebambe isihlathi ecabanga ngenhlupho zakhe, kodwa wathandaza kuJehova embikela zonke indubo zakhe. Lathi yikho okufanele sikwenze ngoba uJehova uyayizwa imithandazo yethu njalo usicela ukuthi sitshengise ukuthi siyamthemba ngokumtshela okusikhathazayo. (Hubo. 65:2) Nxa singenza njalo, sizabona indlela uJehova aphendula ngayo imithandazo yethu. Uzasigona asiduduze futhi asikhokhele. (Hubo. 73:23, 24) Uzasincedisa sizwisise ukuthi yena uthini ngesimo esikuso kungelani lokuthi yibuphi ubunzima esiphakathi kwabo. Ngakho thandaza kuNkulunkulu ngenhliziyo yonke ukuze utshengise ukuthi uyamthemba. w18.11 13 ¶2; 14 ¶5-6
OLwesine, January 9
Abangcwele abakhona elizweni bangabakhazimulayo engithokoza ngabo.—Hubo. 16:3.
UDavida kazange akhethe abangane abalingana laye kuphela. Uyakhumbula yini ukuthi kwakungubani umngane wakhe omkhulu ambiza ngokuthi ‘ngokhazimulayo’? Ibizo lakhe kwakuthiwa nguJonathani. IBhayibhili liveza ukuthi uDavida loJonathani babengamathe lolimi. Kodwa ubukwazi yini ukuthi uJonathani wayemdala kuloDavida ngeminyaka engaba ngu-30? Manje kuyini okwenza baba ngabangane? Bobabili babelokholo oluqinileyo, behloniphana kakhulu futhi belesibindi sokulwisana lezitha zikaNkulunkulu. (1 Sam. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1) Lathi ‘kuyasithokozisa’ ukuba labangane abathanda uJehova njalo abalokholo oluqinileyo. Omunye udadewethu okuthiwa nguKiera oseleminyaka eminengi ekhonza uNkulunkulu uthi, “Ngilabangane emhlabeni wonke, balamasiko atshiyeneyo futhi bakhuliswe ngezindlela ezitshiyeneyo.” Nxa lawe ungayivula ngokupheleleyo inhliziyo yakho njengoKiera, uzabona ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lomoya wakhe kwenza sibe yimuli emanyeneyo. w18.12 26 ¶11-13
OLwesihlanu, January 10
Loba ngubani ochitha umtshado ehlukane lenkosikazi yakhe yona ingazange iziphathe kubi kwezemacansini, abesetshada lomunye umfazi, uyaphinga.—Mat. 19:9.
Umutsho othi ‘ukuziphatha kubi kwezemacansini’ ungatsho ukuphinga, ukuthengisa umzimba, ukulala lomuntu ongatshadanga laye, ubutabane kanye lokulala lenyamazana. Ngakho nxa umuntu otshadileyo engaziphatha kubi kwezemacansini, umkakhe angazikhethela ukuthi uyawuchitha yini umtshado loba hatshi. Unanzelele yini ukuthi uJesu kazange athi nxa umuntu otshadileyo angaziphatha kubi kwezemacansini (por·neiʹa) sekumele umtshado uhle uchitheke? Ngokwesibonelo, nxa indoda ingafeba, umkayo angakhetha ukuyixolela ngenxa yokuthi uyabe elokhu eyithanda. Ngakho angakubona kungcono ukuthi bakhulumisane kulokuthi bachithe umtshado ngoba lokho kungabadalela ezinye izinhlupho. Angabe ezibuza ukuthi uzanakekelwa ngubani lokuthi izifiso zakhe zemacansini zizasuthiswa ngubani. Isizungu sona sizamthini? Abantwana bona-ke? (1 Khor. 7:14) Imibuzo le itshengisa ukuthi nxa umuntu angakhetha ukuchitha umtshado angehlelwa zinhlupho ezithile. w18.12 12 ¶10-11
UMgqibelo, January 11
Akuthi bonke abamthandayo, uJehova, bazonde okubi.—Hubo. 97:10.
UJehova uyabuzonda ububi. (Isaya. 61:8) Yikho esikhuthaza ukuthi lathi sibuzonde lanxa ekwazi ukuthi kwezinye izikhathi kuba nzima ukuthi senze okulungileyo ngenxa yokuthi sazalwa silesono. Ukucabangisisa ngokuthi kungani uJehova ekuzonda okubi kuzasisiza ukuthi silalele lokho asitshela khona njalo sibe lamandla okulwisana lezifiso ezimbi. Nxa singakwenyanya okubi kuzaba lula ukuthi sinanzelele leminye imikhuba emibi lanxa ingaqanjwanga ngokucacileyo eLizwini likaNkulunkulu. Ngokwesibonelo, sekulomgido obizwa ngokuthi yi-lap dancing osudumile kwezinye indawo lanxa ulihlazo futhi usenyanyeka. Abanye bathi akulanto embi ngomgido lo ngoba utshiyene lokuya emacansini. UJehova yena uthini? Njengoba ekuzonda konke okubi, asithandabuzi ukuthi uyawuzonda umgido lo. Ngakho kasizameni ukuba ngabantu abazithibayo ukuze senelise ukuzonda lokho uJehova akuzondayo.—Rom. 12:9. w18.11 25 ¶11-12
ISonto, January 12
Olungileyo uzaphila ngokholo lwakhe.—Hab. 2:4.
Umphostoli uPhawuli wananzelela ukuthi isithembiso lesi siqakathekile waze wasiloba ezincwadini zakhe ezintathu! (Rom. 1:17; Gal. 3:11; Heb. 10:38) Kungelani lokuthi abantu abalungileyo bahlangana labuphi ubunzima bazayibona injongo kaJehova igcwaliseka ngenxa yokuthi balokholo futhi bayamthemba. UJehova usikhuthaza ukuthi silibone ngelihlo lengqondo ikusasa eliphambi kwethu. Ibhuku likaHabakhukhi lilesifundo esihle esingasinceda kakhulu kulezinsuku zokucina. Lisifundisa ukuthi uJehova uzabanika ukuphila bonke abalokholo futhi abamthembayo. Ngakho kasiqhubekeni siqinisa ukholo lwethu njalo sihlale simthemba uNkulunkulu lanxa sisebunzimeni. Ebhukwini likaHabakhukhi, uJehova usinika ithemba lokuthi uzasisekela futhi asikhulule. Asicela khona nje yikuthi simthembe njalo simlindele ngesineke kuze kufike isikhathi sakhe asibekileyo. Ngesikhathi leso uMbuso kaNkulunkulu uzabusa umhlaba wonke njalo umhlaba uzabe usugcwele izinceku zakhe ezithokozayo njalo ezithobekileyo.—Mat. 5:5; Heb. 10:36-39. w18.11 16-17 ¶15-17
UMvulo, January 13
[Qhubeka uhamba] eqinisweni.—3 Joh. 4.
Ngesikhathi uJesu esemhlabeni, abanye babelalela lokho ayekufundisa kodwa behluleka ukuqhubeka behamba eqinisweni. Ngokwesibonelo, wathi esesuthise ixuku elikhulu wasuka waya ngaphetsheya koLwandle LwaseGalile. Abantu bathi benanzelela ukuthi wayengasekho kuleyondawo bamlandela. Bathi sebefikile kuye uJesu wakhuluma amazwi abatshiya bebambe owangaphansi, wathi: “Ngiqinisile ngithi, ngaphandle kokuba lidle inyama yeNdodana yoMuntu, linathe igazi layo, kalilakuphila phakathi kwenu.” Kulokuthi bambuze ukuthi wayesitshoni, bacaphuka bathi: “Le yimfundiso enzima. Kambe ngubani ongayamukela na?” Kusukela ngalesosikhathi “abafundi bakhe abanengi bamdela ababe besamlandela.” (Joh. 6:53-66) Kuyadanisa ukuthi labanye lamuhla behlulekile ukubambelela eqinisweni. Abanye bakhutshwe yinto eyatshiwo loba yenziwa ngumzalwane ohloniphekayo. Abanye bafulathele iqiniso ngenxa yokungezwani lomunye ebandleni loba ngenxa yeseluleko abasiphiweyo lanxa sisekelwe eMibhalweni. w18.11 9 ¶3-5
OLwesibili, January 14
Munye uMkhokheli wenu, uKhristu.—Mat. 23:10.
Nxa singazizwisisi kuhle izizatho ezenze kwaba lontshintsho enhlanganisweni, kumele sikhumbule ukuthi uKhristu wayebakhokhela njani abantu bakaNkulunkulu kudala. Ngesikhathi sikaJoshuwa langesikhathi samaKhristu akuqala, uKhristu wayenika abantu bakaNkulunkulu imilayezo eyayibanceda ukuthi bahlale bevikelekile, belokholo oluqinileyo njalo bemanyene. (Heb. 13:8) UJesu uyasithanda futhi ufuna sihlale siqinile ekukhonzeni. Lokhu kukhanya ngezeluleko leziqondiso ezifika ngesikhathi esizinikwa ‘yinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’ (Mat. 24:45) Ukunanzelela ukuthi uKhristu usikhokhela njani kwenza sizwisise ukuthi ufuna sonke sihlale silokholo oluqinileyo. Kanti njalo uyasisiza ukuthi sihlale siwuthanda umsebenzi oqakatheke kulayo yonke owenziwa emhlabeni lamuhla, owokutshumayela.—Mak. 13:10. w18.10 25 ¶13-16
OLwesithathu, January 15
Lihambe ngendlela efanele ukubizwa elabizwa ngakho, lihlale lizithoba.—Efe. 4:1, 2.
Indaba eku-2 Samuyeli 16:5-13 itshengisa ukuthi ukuthobeka kuyasinceda sizibambe nxa omunye umuntu angasicaphula. Enye indoda eyayithiwa nguShimeyi eyayiyisihlobo seNkosi uSawuli yasukela uDavida lezinceku zakhe yabathethisa futhi yabaphatha kubi. UDavida kazange ayisusele amanqe lanxa wayelawo amandla okwenza njalo. Kuyini okwamnceda ukuthi azibambe? Isihloko sendaba esikuHubo lesithathu sitshengisa ukuthi ihubo lelo lalotshwa nguDavida ngesikhathi “ebalekela indodana yakhe u-Abhsalomi.” Ivesi yokuqala leyesibili ihambelana lendaba eku-2 Samuyeli isahluko 16 lapho esitshelwa khona ngoShimeyi ethethisa uDavida. Manje kuyini okwamnceda ukuthi azibambe? KuHubo 3:4 uDavida wathi: “Ngikhala kakhulu kuJehova laye angiphendule.” Lathi kufanele sikhuleke kuJehova nxa siphathwa kubi ngoba uzasiphendula ngokusinika umoya ongcwele ozasinceda ukuthi sibekezele. Wena uyenelisa yini ukuzibamba kumbe ukuthethelela nxa kulomuntu okuphathe kubi ungonanga lutho? Uyaqiniseka yini ukuthi uJehova ulendaba lawe lanxa uhlupheka lokuthi uzakunceda aphinde akubusise? w18.09 6-7 ¶16-17
OLwesine, January 16
Thina sisebenza loNkulunkulu.—1 Khor. 3:9.
Kumele sihlale sitshengisa ukuthi siyabazwisisa abantu esibatshumayezayo futhi siyabahlonipha. Yikho kumele sibazi kuhle. Khumbula ukuthi nxa sitshumayela indlu ngendlu siyabe silanda abantu abangasinxusanga. Yikho kuqakathekile ukuthi sibavakatshele ngesikhathi abakhululeke ngaso ukuxoxa. (Mat. 7:12) Ngokwesibonelo, kwezinye izindawo abantu bayaphuza ukuvuka ngempelaviki. Nxa kunjalo lapho otshumayela khona, engxenye ungaqala ngokuya kumagazini loba utshumayele obala kumbe uphindele ebantwini okwaziyo ukuthi bayabe sebevukile. Abantu balemisebenzi yabo abayenzayo yikho kuqakathekile ukuthi singahlali isikhathi eside, ikakhulu nxa siqala ukufika. (1 Khor. 9:20-23) Nxa abantu bangabona ukuthi siyazwisisa ukuthi balemisebenzi okumele bayenze, bangasamukela ngazo zombili lapho sesiphindela. Ngakho kumele kukhanye sibili ukuthi silezithelo zomoya. Nxa singenza njalo, sizakuba ‘yizisebenzi ezikanye loNkulunkulu’ futhi yena angasisebenzisa ukuncedisa omunye ukuthi afunde iqiniso.—1 Khor. 3:6, 7. w18.09 32 ¶15-17
OLwesihlanu, January 17
Bayathokoza abamnene, ngoba bazakudla ilifa lomhlaba.—Mat. 5:5.
Ukuba mnene kungenza umuntu athokoze. Ngokwesibonelo, abanye bengakafundi iBhayibhili babengahloniphi futhi bethanda ukulwa. Lokhu kwakusenza ukuthi bahlale belezinhlupho ezinengi. Kodwa bathe sebefunde iqiniso bantshintsha bagqoka ubuntu obutsha. Khathesi ‘sebelesihawu, umusa, ukuzithoba, ubumnene kanye lokubekezela.’ (Kol. 3:9-12) Lokhu sekwenze ukuthi babe lokuthula kanye lobudlelwano obuhle labanye futhi bathokoze. ILizwi likaNkulunkulu lithembisa ukuthi abantu abanjalo “bazazuza ilifa lelizwe.” (Hubo. 37:8-10, 29) Abamnene bazalidla njani “ilifa lomhlaba”? Abagcotshiweyo bazakudla ilifa lomhlaba nxa sebewubusa bengamakhosi labaphristi ezulwini. (Isam. 20:6) Abantu abanengi abangelathemba lokuya ezulwini bona bazakudla ilifa lomhlaba lapho bephiwa isibusiso sokuphila phakade emhlabeni olokuthula. Bayabe bethokoza njalo bengaselasono. w18.09 19 ¶8-9
UMgqibelo, January 18
Wonke umuntu kumele aphangise ukulalela.—Jak. 1:19.
UJehova uyisibonelo esihle kakhulu endabeni le. (Gen. 18:32; Josh. 10:14) Obunye ubufakazi balokho sibuthola ku-Eksodusi 32:11-14. Endabeni le uJehova wayengenza akufunayo engazange abuze omunye umuntu kodwa wanika uMosi ithuba lokuthi aveze umbono wakhe. Wena wawungenelisa yini ukumlalela ngesineke umuntu owenza amaphutha futhi wenze lokho akutshoyo? UJehova yena uyabalalela ngesineke abantu abalokholo nxa bekhuleka kuye. Kumele sizibuze imibuzo le: ‘Nxa kuyikuthi uJehova wazehlisa walalela u-Abhrahama, uRakheli, uMosi, uJoshuwa, uManowa, u-Elija kanye loHezekheli, akumelanga yini lami ngihloniphe abazalwane, ngilalele imibono yabo njalo ngenze lokho abangitshela khona? Ukhona yini ebandleni loba emulini yami odinga uncedo lwami? Kumele ngenzeni ukuze ngimncede futhi ngizakwenza njani lokhu?’—Gen. 30:6; Abahlu. 13:9; 1 AmaKho. 17:22; 2 ImiLan. 30:20. w18.09 6 ¶14-15
ISonto, January 19
Lowo ophanayo uzaphumelela; owonga abanye laye uzakongiwa.—Zaga. 11:25.
Nxa siphila labantu abangelandaba labanye kungabanzima ukuthi sihlale singabaphanayo. Loba kunjalo uJesu wakhuluma ngemilayo emibili emikhulu kulayo yonke. Owokuqala uthi kumele sithande uJehova ngenhliziyo yonke, langomphefumulo wonke, langengqondo yonke langamandla wonke. Owesibili uthi kumele sithande umakhelwana wethu njengoba sizithanda. (Mak. 12:28-31) UJehova loJesu bayaphana yikho besikhuthaza ukuthi lathi siphane ngoba bayakwazi ukuthi lokhu kuzasithokozisa kakhulu. Abantu abathanda uJehova bayamlingisela. Yikho nxa siqhubeka sisipha uJehova labomakhelwana bethu, siyabe simdumisa futhi lokhu kunceda thina kanye labanye. Sileqiniso lokuthi uyazama ngamandla wonke ukunceda abanye ikakhulu abazalwane okhonza labo. (Gal. 6:10) Ungaqhubeka usenza njalo bazakubonga futhi bakuthande. w18.08 22 ¶19-20
UMvulo, January 20
Yekelani ukwahlulela ngelikubona ngamehlo nje.—Joh. 7:24.
UJehova kakhangeli ukuthi umuntu ulombala onjani, ungumhlobo bani, ngowasiphi isizwe loba ukuthi ukhuluma luphi ulimi. Uthanda loba ngubani omesabayo futhi owenza okulungileyo. (Gal. 3:26-28; Isam. 7:9, 10) Lawe uyakwazi lokho. Kodwa kungenzakala ukuthi wakhulela endaweni egcwele ubandlululo loba emulini eyayibandlulula abanye. Lanxa ungabe uzitshela ukuthi wena kawulalo ubandlululo, lungabe lukhona lucatshile enhliziyweni. UPhetro laye wayenjalo. Lanxa kunguye owanceda abanye ukuze babone ukuthi uJehova kakhethi, ngemva kweminyaka wabandlulula abafowabo. (Gal. 2:11-14) Singenzani ukuze singahluleli abanye ngalokho esikubona ngamehlo? Kufanele sizihlole sisebenzisa iLizwi likaNkulunkulu ukuze sibone ukuthi kasilalo yini ubandlululo ezingqondweni lasezinhliziyweni zethu. (Hubo. 119:105) Labangane bethu bangasisiza sibone ukuthi silalo yini ubandlululo lanxa thina singabe singalunanzeleli. (Gal. 2:11, 14) Phela iqaqa livele kalizizwa ukunuka kwalo, yikho lathi singazitshela ukuthi kasilalo ubandlululo kanti lucatshile enhliziyweni. w18.08 9 ¶5-6
OLwesibili, January 21
Ukukhanya kwenu kakukhanye ebantwini.—Mat. 5:16.
Kuhle ukuzibuza ukuthi, ‘Kuyabacacela yini abanye ukuthi ngizinikele kuJehova kuphela? Ngikhululekile yini ukutshela abanye ukuthi nginguFakazi kaJehova?’ Nxa singaba lenhloni zokutshela abanye ukuthi singabakhe, uJehova angadana kakhulu. (Hubo. 119:46; Mak. 8:38) Kuyadanisa ukuthi abanye oFakazi balandela “umoya wasemhlabeni.” (1 Khor. 2:12) Izinto abazenzayo zenza kube nzima ukuthi ubone umahluko phakathi kwabo labantu abangamkhonziyo uJehova. Umoya womhlaba lo wenza umuntu aqakathekise ‘izinkanuko zemvelo yesono.’ (Efe. 2:3) Ngokwesibonelo, sihlala sixwayiswa ngendaba yokugqoka lokuzilungisa kodwa abanye balokhu begqoka njalo bezilungisa ngendlela engelasithunzi. Bagqoka impahla ezibambayo, ezikhanyiselayo leziveza izitho zensitha. Okudanisayo yikuthi bagqoka ngendlela enjalo lanxa besiya emihlanganweni yobuKhristu. Ikanti abanye indlela abagela ngayo labalungisa ngayo inwele ayiwafanelanga ngitsho amaKhristu eqiniso. (1 Tim. 2:9, 10) Nxa abafowethu labodadewethu laba bephakathi kwabantu kucina kungasakhanyi ukuthi bayizikhonzi zikaJehova yini kumbe bangabangane bomhlaba.—Jak. 4:4. w18.07 24-25 ¶11-12
OLwesithathu, January 22
Lina lonke lingabafowabo bomunye lomunye.—Mat. 23:8.
Sonke ‘singabafowethu’ ngoba siyisizukulwane sika-Adamu. (ImiSeb. 17:26) Kodwa kulesinye isizatho esiqakatheke kakhulu esenza sibe ngabafowethu labodadewethu. UJesu wathi kungenxa yokuthi sonke sikhonza uJehova uBaba wethu osezulwini. (Mat. 12:50) Kanti njalo sonke sesiyimuli kaNkulunkulu ethandanayo njalo ebambeneyo ekukholweni. Yikho labaphostoli babebiza amanye amaKhristu ngokuthi bafowethu labodadewethu ngesikhathi bebhalela amabandla izincwadi. (Rom. 1:13; 1 Phet. 2:17; 1 Joh. 3:13, NW) Ngemva kokukhuluma ngokuthi sonke singabafowethu labodadewethu, uJesu wagcizelela ukuqakatheka kokuthi sithobeke. (Mat. 23:11, 12) Ukuzigqaja kwabangela ukuthi kube lokwehlukana phakathi kwabafundi bakaJesu. Kanti njalo kukhanya ngesikhathi sikaJesu abantu babebandlululana ngemihlobo. AmaJuda amanengi ayecabanga ukuthi angcono kulabanye abantu ngoba ayengabantwana baka-Abhrahama. Kodwa uJohane uMbhabhathizi wawatshela wathi: “Ngawonala amatshe uNkulunkulu angamenzela abantwana u-Abhrahama.”—Luk. 3:8. w18.06 9-10 ¶8-9
OLwesine, January 23
Umuntu ololwazi ubeka kuhle amazwi akhe ngokunanzelela.—Zaga. 17:27.
Nxa kulomuntu ohlala ekuphambanisa njalo nje, kumele uqale ucabange ungakakhulumi njalo uzibambe. (Zaga. 10:19; Mat. 5:22) Ungaphindiseli nxa abanye bekuphatha kubi kodwa ‘tshiyela ulaka lukaNkulunkulu ithuba.’ (Rom. 12:17-21) Lokhu kutsho ukuqhubeka sikhangelise amehlo kuJehova silindele ukuthi alungise uhlupho esiyabe sikulo loba aphindisele nxa kulesidingo sokuthi enze njalo. Ukuthatha indaba siyifake ezandleni zethu besesiphindisela kuyabe kutshengisa ukuthi asimhloniphi uJehova. Uyazilandela yini zonke iziqondiso ezintsha uJehova asinika zona? Kumele sizimisele ukulandela zonke iziqondiso ezintsha esiziphiwa yinhlanganiso kaJehova kulokuthi sibe silokhu sisidla ngoludala. (Heb. 13:17) Kanti njalo kumele sinanzelele ukuthi ‘singenzi okudlula okulotshiweyo.’ (1 Khor. 4:6) Ngokwenza lokhu siyabe sitshengisa ukuthi amehlo ethu siwakhangelise kuJehova. w18.07 15-16 ¶17-18
OLwesihlanu, January 24
Kasikusebenzeleni nzima ukuba ngabavuthiweyo.—Heb. 6:1.
Nxa uqhubeka ukhula ekukholweni uzakubona ukuthi kuqakathekile ukusebenzisa izimiso empilweni yakho. Lokhu kungenxa yokuthi imithetho ayisebenzi zikhathi zonke kodwa izimiso zisebenza ezindabeni ezinengi. Ngokwesibonelo, umntwana omncane kakuzwisisi ukuthi ukuba labangane ababi kuyingozi, ngakho umzali ohlakaniphileyo uyamfakela imithetho ukuze amvikele. (1 Khor. 15:33) Kodwa nxa angakhula uyafunda ukusebenzisa izimiso zeBhayibhili futhi lokhu kuyamnceda ukuthi akhethe kuhle abangane. (1 Khor. 13:11; 14:20) Nxa singahlala sicabangisisa ngezimiso eziseBhayibhilini umzwangedwa wethu uyaqhubeka uvumelana lendlela uNkulunkulu acabanga ngayo njalo uzasiqondisa kuhle kukho konke esikwenzayo. Silazo yini izinto ezingasincedisa ukuthi senze izinqumo ezithokozisa uJehova? Ye silazo. Ngokwesibonelo, iBhayibhili lisinika imithetho lezimiso ezisisiza ukuthi ‘siyilungiselele ngokupheleleyo yonke imisebenzi emihle.’—2 Tim. 3:16, 17. w18.06 19 ¶14; 20 ¶16-17
UMgqibelo, January 25
Umakhelwane wami ngubani sibili?—Luk. 10:29.
UJesu wasebenzisa umzekeliso lo ukuze atshengise ukuthi amaJuda ayengafunda esibonelweni sabanye abantu. (Luk. 10:25-37) UJesu wathi engakayi ezulwini wanika abafundi bakhe umsebenzi wokutshumayela izindaba ezinhle ‘eJudiya laseSamariya, lasemikhawulweni yomhlaba.’ (ImiSeb. 1:8) Yikho kwakumele banqobe ukuzigqaja kanye lobandlululo ukuze benelise ukufeza umsebenzi lo ababewuphiwe. UJesu wayehlala ekhuluma okuhle ngabantu bezizwe futhi lokhu kwasiza abafundi bakhe ukuthi bakulungele ukutshumayeza abantu bazo zonke izizwe. Ngokwesibonelo wancoma induna yebutho eyayidabuka ezizweni ngenxa yokholo lwayo olumangalisayo. (Mat. 8:5-10) Ngesikhathi uJesu esedolobheni lakibo eNazaretha wakhuluma ngendlela uJehova asiza ngayo abantu bezizweni. Wabatshela ngesibonelo somfelokazi waseZarefathi kanye loNamani waseSiriya owayelobulephero. (Luk. 4:25-27) Kanti njalo watshiyela abafundi bakhe isibonelo ngokutshumayeza owesifazane ongumSamariya futhi waphinda wahlala kulelodolobho izinsuku ezimbili ukuze asize abantu ababefuna ukuzwa izindaba ezinhle.—Joh. 4:21-24, 40. w18.06 10 ¶10-11
ISonto, January 26
Gqokani zonke izigqoko zokuzivikela empini eliziphiwa nguNkulunkulu ukuze lenelise ukuma liqine, limelane lezenzo zikaDeveli zobuqili.—Efe. 6:11.
Umphostoli uPhawuli wafanisa amaKhristu lamasotsha asempini. Impi le kasiyilwi labantu kodwa silwa loSathane lamadimoni akhe. USathane lamabutho akhe bazingcitshi ngoba sebelesikhathi eside besempini labantu bakaNkulunkulu. Nxa sikhangele izitha esilwa lazo kungakhanya angani ngeke sinqobe. Abatsha yibo abasengozini enkulu ngoba uSathane ubafuna ngamehlo abomvu. Pho kuyini okungabasiza ukuthi banqobe empini le njengoba besilwa lezitha ezidla ubhedu? Asithandabuzi ukuthi abatsha banganqoba empini le njalo baqhubeka benqoba ngendlela abaphila ngayo. Kuyini okwenza baphumelele? Kungenxa yokuthi ‘iNkosi iyabanika amandla ayo amakhulu.’ Okunye okubasiza ukuthi banqobe empini le yikuthi bahlome baphelela ‘ngesihlangu esipheleleyo sikaNkulunkulu.’ (Efe. 6:10-12) Ngesikhathi uPhawuli esebenzisa umzekeliso lo kumele ukuthi wayecabanga ngezigqoko zempi ezazigqokwa ngamasotsha eRoma.—ImiSeb. 28:16. w18.05 27 ¶1-2
UMvulo, January 27
Baba wethu osezulwini, kalingcweliswe ibizo lakho.—Mat. 6:9.
Isizatho esikhulu esenza sitshumayele yikuthi sifuna ukukhazimulisa uJehova kanye lokungcwelisa ibizo lakhe ebantwini bezizwe zonke. (Joh. 15:1, 8) Kodwa kasingeke senze ukuthi ibizo likaNkulunkulu libengcwele kakhulu ngoba livele lingcwele futhi ubungcwele balo abudingi kuthuthukiswa. Umphrofethi u-Isaya wabhala wathi: “UJehova uSomandla nguye okumele limazi engongcwele.” (Isaya. 8:13) Ibizo likaNkulunkulu silingcwelisa ngokuhlala sikhumbula ukuthi liphakeme kakhulu ukwedlula wonke amabizo. Kanti njalo silingcwelisa langokuncedisa abanye bazwisise ukuthi lingcwele. Ngokwesibonelo nxa sifundisa abantu ngoJehova kanye lenjongo yakhe siyabe sibanceda babone ukuthi konke okubi okwakhulunywa nguSathane mayelana loJehova kungamanga aluhlaza tshoko! (Gen. 3:1-5) Okunye esingakwenza ukuze singcwelise ibizo likaNkulunkulu yikunceda abantu bazwisise ukuthi uJehova ufanele “ukwamukela udumo lenhlonipho kanye lamandla.”—Isam. 4:11. w18.05 18 ¶3-4
OLwesibili, January 28
Kuhle ukudumisa uJehova . . . Ngokuba uyangijabulisa ngezenzo zakho, O Jehova; ngihlala [ngithokoza] ngomsebenzi wezandla zakho.—Hubo. 92:1, 4.
Nxa sihlela ukwenza okuthile okuphathelane lokukhonza siyabe sitshengisa ukuthi siyambonga uJehova ngothando lwakhe langalokho asenzele khona. Nxa ungosakhulayo zama ukucabangisisa ngalokho uJehova akwenzele khona. Khumbula ukuthi nguye owakunika ukuphila, ukholo, iBhayibhili, ibandla kanye lethemba lokuyaphila ePharadayisi. Ngakho nxa uhlela ukwenza izinto ezithokozisa uJehova uyabe utshengisa ukuthi uyambonga ngalokho akwenzele khona futhi ukwenza njalo kuzakusiza usondele kuye. Nxa usenza lokho okuhlelileyo uyabe uqala ukuzakhela imbali yemisebenzi emihle phambi kukaJehova futhi ukwenza njalo kuyabuqinisa ubuhlobo bakho laye. Umphostoli uPhawuli wabhala wathi: “UNkulunkulu kasuye ongalunganga; kasoke awukhohlwe umsebenzi wenu lothando elamtshengisa lona.” (Heb. 6:10) Abantwana abancane labo bangahlela ukwenza imisebenzi ethokozisa uJehova. Yikho kungaba kuhle ukuthi bonke abasakhulayo bahlele abafuna ukukwenza ekukhonzeni njalo bazimisele ukukugcwalisa.—Flp. 1:10, 11. w18.04 26 ¶5-6
OLwesithathu, January 29
Lapho okulomoya kaJehova kulenkululeko.—2 Khor. 3:17.
Abantu beRoma babezigqaja ngokuthi bayawazi umthetho, balenkululeko futhi baphatha kuhle abanye. Kodwa iqiniso yikuthi eMbusweni wamaRoma kwakulezigqili ezinengi njalo yizo ezazisetshenziswa nxa kusenziwa imisebenzi eyayinzima kakhulu. Ngokwesibonelo kubikwa ukuthi ngesinye isikhathi nxa kubalwa bonke abantu ababengaphansi kombuso lo, oyedwa kwabathathu wayeyisigqili. Ngakho kasithandabuzi ukuthi indaba yobugqili leyenkululeko yayihlala isemilonyeni yabantu abanengi kuhlanganisa lamaKhristu. Umphostoli uPhawuli wabhala ngendaba yenkululeko kanengi ezincwadini zakhe. Kodwa yena wayekhuluma ngenkululeko eyayitshiyene laleyo eyayifunwa ngabantu. UPhawuli lamanye amaKhristu kabazange bakhankasele ukuphiwa inkululeko ngababusi ababekhona ngalesosikhathi. Babekwazi ukuthi inkululeko yeqiniso yayingasoze ilethwe ngababusi bomhlaba, yikho babesebenza nzima betshumayela ngoMbuso kaNkulunkulu futhi betshela abantu ngokuqakatheka kwenhlawulo kaJesu Khristu. UPhawuli waqondisa amaKhristu kulowo onguMthombo wenkululeko yeqiniso. w18.04 8 ¶1-2
OLwesine, January 30
Simoni, Simoni! USathane uthi uyalifuna lonke ukuze alenze lokho okwenziwa ngumuntu owehlukanisa ingqoloyi lamakhoba. Kodwa sengikuthandazele ngikuncengela ukuthi ukholo lwakho lungapheli, njalo nxa usuphendukile uqinise abafowenu.—Luk. 22:31, 32.
Kwathi uJesu esezabulawa watshela umphostoli uPhetro amazwi asembhalweni walamuhla. Lakanye uPhetro waba lusizo kakhulu ebandleni. (Gal. 2:9) Ukuzimisela kwakhe kwabakhuthaza abazalwane kusukela ngePhentekhosti kusiyaphambili. Kwathi sekudlule iminyaka eminengi esebenza gadalala enkonzweni, uPhetro wabhalela abazalwane wathi: “Ngililobele ngamafitshane ngilikhuthaza njalo ngifakaza ukuthi lo ngumusa oqotho kaNkulunkulu. Bambelelani kuwo.” (1 Phet. 5:12) Kusukela kudala kuze kube lamuhla izincwadi eziphefumulelweyo ezabhalwa nguPhetro bezilokhu zibakhuthaza abazalwane. Lathi siyasidinga isikhuthazo esinjalo njengoba silindele ukuthi uJehova agcwalise izithembiso zakhe.—2 Phet. 3:13. w18.04 17 ¶12-13
OLwesihlanu, January 31
Lowo okhangelisisa umthetho opheleleyo wenkululeko futhi aqhubeke ekuwo . . . uzathokoza ngakwenzayo.—Jak. 1:25.
Yonke indawo abantu bafisa ukuzenzela abakufunayo loba ukuziphilela kungelamuntu obatshela okokwenza. Zinengi izindlela abazama ukuzisebenzisa ukuze bathole inkululeko. Ngokwesibonelo kwezombusazwe abantu bavusa izingxabano, batshaye itoyitoyi betshengisela ikanti kwezinye izindawo kuba lemvukela. Okudanisayo yikuthi kabayitholi inkululeko abayifunayo kodwa bacina bebulalana bodwa futhi bedala umonakalo. Abakwenzayo kugcwalisa amazwi akhulunywa yiNkosi uSolomoni athi: “Umuntu ubuse umuntu kwaba yikulimala kwakhe.” (UmTshu. 8:9, NW) Embhalweni walamuhla, uJakhobe wachaza okuthile okungasenza sisuthiseke njalo sihlale sithokoza. UJehova nguye owasinika umthetho opheleleyo ngoba uyazazi izinto ezingasenza sisuthiseke futhi sihlale sithokoza. Wathi edala u-Adamu lo-Eva wabanika zonke izinto ababezidinga okugoqela lenkululeko yeqiniso. Lokhu kwakuzabasiza ukuthi bakholise impilo. w18.04 3 ¶1-3