ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es20 kk. 27-37
  • March

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • March
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2020
  • Izihlokwana
  • ISonto, March 1
  • UMvulo, March 2
  • OLwesibili, March 3
  • OLwesithathu, March 4
  • OLwesine, March 5
  • OLwesihlanu, March 6
  • UMgqibelo, March 7
  • ISonto, March 8
  • UMvulo, March 9
  • OLwesibili, March 10
  • OLwesithathu, March 11
  • OLwesine, March 12
  • OLwesihlanu, March 13
  • UMgqibelo, March 14
  • ISonto, March 15
  • UMvulo, March 16
  • OLwesibili, March 17
  • OLwesithathu, March 18
  • OLwesine, March 19
  • OLwesihlanu, March 20
  • UMgqibelo, March 21
  • ISonto, March 22
  • UMvulo, March 23
  • OLwesibili, March 24
  • OLwesithathu, March 25
  • OLwesine, March 26
  • OLwesihlanu, March 27
  • UMgqibelo, March 28
  • ISonto, March 29
  • UMvulo, March 30
  • OLwesibili, March 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2020
es20 kk. 27-37

March

ISonto, March 1

Ungumbusi wazo zonke izinto.​—1 ImiLan. 29:12.

Nxa sibala isahluko sokuqala lesesibili ebhukwini likaGenesisi siyakubona ukuthi u-Adamu lo-Eva babelenkululeko efiswa ngabantu abanengi lamuhla. Babeziphilela impilo emnandi, bevikelekile futhi kungelamuntu obahlukuluzayo. Kanti njalo babengelazo izinhlupho ezigoqela ukuswela ukudla, imisebenzi, ukugula kanye lokufa. (Gen. 1:27-29; 2:8, 9, 15) Nxa sikhuluma ngenkululeko akumelanga sikhohlwe ukuthi uJehova uNkulunkulu nguye yedwa olenkululeko egcweleyo futhi engelamingcele. Lokhu kungenxa yokuthi unguMdali wezinto zonke njalo ungoPhezukonke ezulwini lasemhlabeni. (1 Tim. 1:17; Isam. 4:11) Ezinye izidalwa ezisezulwini lasemhlabeni azifanani loJehova ngoba inkululeko yazo ilemingcele. Loba ngubani kumele akwazi ukuthi uJehova uNkulunkulu ulelungelo eligcweleyo lokutsho ukuthi yiphi imithetho loba imingcele elungileyo, efaneleyo njalo ezasiza abantu. Kusukela ekuqaleni uJehova wafaka imingcele okufanele abantu bayihloniphe. w18.04 4 ¶4, 6

UMvulo, March 2

Yeka ubuhle . . . bezinyawo zalabo abaletha izindaba ezinhle.​—Isaya. 52:7.

UJehova nguye osinika amandla okuqinisela esikhathini lesi esiphila kuso. (2 Khor. 4:7, 8) Kodwa ake ucabange ngabantu abangasibangane bakhe. Kumele ukuthi bathwele nzima kakhulu ngoba uJehova kabancedisi. Lathi sibazwela usizi njengoJesu futhi sifuna ukubatshela “izindaba izinhle.” Ngakho babekezelele ofunda labo. Ungakhohlwa ukuthi abanye bangabe bengakaze bazihluphe ngokunye okutshiwo liBhayibhili thina esesikwazi kuhle. Abanye bazitshela ukuthi abakukholwayo yikho okuqondileyo. Bangabona angathi kuqakathekile ngoba kubenza bamanyane lemuli zabo labanye emphakathini njalo kwenza bangalahli amasiko abo. Nxa sifuna ukuthi abantu esibafundisayo batshiye abakukholwayo okuligugu kubo kumele siqale sibancedise bazi futhi bathande iqiniso leBhayibhili abayabe bengalazi nxa siqalisa ukufunda labo. Nxa sesenze njalo bazazimisela ukutshiya akade bekukholwa. Kungathatha isikhathi ukuthi abantu bantshintshe abakukholwayo.​—Rom. 12:2. w19.03 23 ¶10, 12; 24 ¶13

OLwesibili, March 3

Ngiyakwamukela.​—Mak. 1:11.

UJehova waveza ukuthi uyayithanda iNdodana yakhe lokuthi uyayiqakathekisa. Lokhu kusifundisa ukuthi lathi sikhuthaze abanye. (Joh. 5:20) Nxa abanye betshengisa ukuthi bayasithanda njalo besincoma ngesikwenzayo siba ledlabuzane lokuqhubeka sisenza okuhle. Yikho lathi kumele sibathande futhi sibakhuthaze abanye ebandleni lasemulini. Ukuncoma abanye kuyabaqinisa ukholo njalo kuyabanceda baqhubeke bekhonza uJehova bethembekile. Abazali labo kumele babakhuthaze abantwababo. Abantwana bayaqhubeka besenza kuhle nxa abazali bebancoma futhi betshengisa ukuthi bayabathanda. Amazwi athi: “Ngiyakwamukela” asitshengisa ukuthi uJehova wayengathandabuzi ukuthi uJesu wayezathembeka enze konke ayefuna akwenze. Uyayithemba sibili iNdodana yakhe, yikho lathi akumelanga sithandabuze lakancane ukuthi uJesu uzazigcwalisa zonke izithembiso zikaJehova. (2 Khor. 1:20) Nxa singacabangisisa ngokuthembeka kukaJesu sizazimisela ukumlingisela. UJehova uyasithemba lathi ukuthi sizaqhubeka silingisela isibonelo seNdodana yakhe.​—1 Phet. 2:21. w19.03 8 ¶3; 9 ¶5-6

OLwesithathu, March 4

Umthetho womoya usulinike ukuphila ukuze liphile limunye loKhristu uJesu njalo usulikhululile emthethweni wesono lokufa.​—Rom. 8:2.

Kujayelekile ukuthi nxa ungaphiwa isipho esiligugu usiphathe njengeqanda njalo umbonge lowomuntu okuphileyo. UJehova wakhulula abako-Israyeli ebugqilini eGibhithe kodwa bona abazange batshengise ukuthi bayakuqakathekisa lokho ayebenzele khona. Kwathi kulezinyanga bephumile ebugqilini, baqalisa ukusola ukudla ababekuphiwa nguJehova ngapha bekhalela ababekuthola eGibhithe njalo basebefuna lokubuyela khona. Kulokuthi baqakathekise inkululeko ababeyiphiwe nguJehova uNkulunkulu eyayizabanceda ukuthi bamkhonze bekhululekile bona basebekhumbula ‘izinhlanzi, lamakhomane, amakhabe, amalikhi lemihlobo yonke yehanyanisi kanye legalikhi’ ababeyidla eGibhithe. Kwakuqondile sibili ukuthi intukuthelo kaJehova ivuthe ngenxa yalokho ababekwenza. (Nani. 11:5, 6, 10; 14:3, 4) Lokhu kuyisifundo lakithi lamuhla. Umphostoli uPhawuli wakhuthaza wonke amaKhristu ukuthi angayithathi lula inkululeko ayiphiwe nguJehova esebenzisa iNdodana yakhe uJesu Khristu.​—2 Khor. 6:1. w18.04 9-10 ¶6-7

OLwesine, March 5

UJehova uthanda ukulunga lokwahlulela okuqondileyo; umhlaba wonke ugcwele uthando lwakhe olungaphuthiyo.​—Hubo. 33:5.

Akulamuntu ongafuniyo ukuthandwa lokuphathwa kuhle. Singazizwa singasibantu balutho, sicine singaselathemba nxa abantu bengatshengisi ukuthi bayasithanda futhi behlala besahlulela kubi. UJehova uyakwazi ukuthi siyakufuna ukuthandwa lokwahlulelwa kuhle. (Hubo. 33:5) Asithandabuzi ukuthi uyasithanda kakhulu futhi ufuna siphathwe kuhle. UMthetho awunika isizwe sako-Israyeli esebenzisa uMosi uyakuveza lokho. Ukuhlola uMthetho kaMosi kuyasinceda sibone ukuthi uNkulunkulu wethu uJehova ulothando. (Rom. 13:8-10) UMthetho kaMosi wawusekelwe ethandweni ngoba uJehova utshengisa uthando kukho konke akwenzayo. (1 Joh. 4:8) Imithetho yonke yayisekelwe emilayweni emibili. Owokuqala wawusithi ama-Israyeli athande uNkulunkulu, owesibili usithi athande umakhelwane. (Levi. 19:18; Dute. 6:5; Mat. 22:36-40.) Yikho imithetho le edlula 600 isifundisa okuthile ngothando lukaJehova. w19.02 20-21 ¶1-4

OLwesihlanu, March 6

Lapho okulenotho yakho khona, yikho lapho okuzakuba lenhliziyo yakho khona.​—Mat. 6:21.

UJobe wayenanzelela ukuthi kazidlisi satshanyana kwabesifazana. (Jobe. 31:1) Wayekwazi ukuthi akuqondanga ukuthi ahawukele abanye omama yena etshadile. Lamuhla siphila emhlabeni ogcwele izinto ezingasihuga ukuthi sicine siziphatha kubi kwezemacansini. Yikho nxa utshadile mlingisele uJobe ngokuzimisela ukuthi ungahawukeli umuntu ongatshadanga laye. Kanti njalo akumelanga sizilibazise ngemifanekiso evusa inkanuko zemacansini loba iphonografi. (Mat. 5:28) Ukuzithiba okunjalo kuzasinceda ukuthi sihlale siqotho kukho konke esikwenzayo. UJobe watshengisa ukuthi uyamlalela uJehova lasendabeni yokuthanda inotho. Wabona ukuthi nxa wayengabeka ithemba lakhe enothweni ayelayo, wayezabe esenza isono esingabangela ukuthi ajeziswe. (Jobe. 31:24, 25, 28) Lathi siphila emhlabeni ogcwele abantu abathanda imali. Yikho nxa silalela lokho iBhayibhili elikutshoyo ngemali kanye lenotho siyabe sitshengisa ukuthi sizimisele ukuhlala siqotho.​—Zaga. 30:8, 9; Mat. 6:19, 20. w19.02 6 ¶13-14

UMgqibelo, March 7

Njengoba nje uBaba engithandile, lami ngilithandile.​—Joh. 15:9.

Konke uJesu ayekwenza kutshengisa ukuthi ulothando njengoYise. (1 Joh. 4:8-10) Wasithanda kakhulu waze wanikela ngokuphila kwakhe ukuze sikhululwe. Inhlawulo yenza sibone ukuthi uJehova leNdodana yakhe bayasithanda sibili futhi iyasinceda sonke kungelani lokuthi singabagcotshiweyo loba ‘singabezinye izimvu.’ (Joh. 10:16; 1 Joh. 2:2) Okunye okuveza ukuthi uJesu uyabathanda abafundi bakhe futhi ulendaba labo yizinto ezisetshenziswa eSidlweni SeNkosi Sakusihlwa. Kungani sisitsho njalo? Indlela iSikhumbuzo esenziwa ngayo yenza sibone ukuthi uJesu uyabathanda abalandeli bakhe abagcotshiweyo. Kazange athi badinge izinto ezinenginengi kodwa wasebenzisa isinkwa lewayini kuphela. Lokho kwakuzasiza abalandeli bakhe ukuthi benze iSikhumbuzo minyaka yonke kungelani lokuthi bangaphi, kungaba semajele loba kwezinye izindawo. (Isam. 2:10) Lakanye benelisa ukusenza ngoba babengadingi izinto ezinengi. Kusukela ngesikhathi sabaphostoli amaKhristu eqiniso abelokhu esenza konke okusemandleni awo ukuthi ananze iSikhumbuzo sokufa kukaJesu. w19.01 24 ¶13-15

ISonto, March 8

Lizalazi iqiniso, njalo iqiniso lizalikhulula.​—Joh. 8:32.

Iqiniso lisivule amehlo njalo lasikhulula ezimfundisweni zenkolo yamanga lasekwesabeni amadimoni. Esikhathini esizayo sizathola ‘inkululeko elenkazimulo yabantwana bakaNkulunkulu.’ (Rom. 8:21) Kodwa lakhathesi inkululeko le ungayinambitha ‘ngokubambelela emfundisweni kaKhristu.’ (Joh. 8:31) Nxa ungenza njalo, ‘uzalazi iqiniso’ hatshi ngokulifunda kuphela kodwa ngokulisebenzisa empilweni yakho. Ukugijimisa impilo entofontofo akusizi ngalutho ngoba kasingeke siyithole impilo engelazinhlupho emhlabeni lo futhi izinto zingantshintsha singalindelanga. (Jak. 4:13, 14) Yikho into engcono ongayenza yikuqhubeka uhamba eqinisweni ukuze uthole ‘ukuphila okuqotho,’ okutsho ukuphila okungapheliyo. (1 Tim. 6:19) Kodwa khumbula ukuthi uNkulunkulu kasibambi ngamandla ukuthi sihambe endleleni yeqiniso. Thina yithi okumele sizikhethele. Ngakho yenza uJehova abe ‘yisabelo’ sakho futhi uqakathekise zonke ‘izinto ezinhle’ akunike zona. (Hubo. 16:5; 103:5) Nxa ungenza njalo, uJehova ‘uzakugcwalisa ngokuthaba kanye lenjabulo engapheliyo.’​—Hubo. 16:11. w18.12 28 ¶19, 21

UMvulo, March 9

Indoda . . . kakufanelanga itshiye umkayo.​—1 Khor. 7:11.

UJehova loJesu bayawuhlonipha umtshado. Ngakho amaKhristu lawo kufanele awuhloniphe. Kodwa lokhu kungaba nzima ngoba sonke silesono. (Rom. 7:18-23) Lamanye amaKhristu okuqala ayelezinhlupho ezimulini zawo, yikho uPhawuli wabhala ukuthi “umfazi akumelanga ehlukane lendoda yakhe.” Loba kunjalo, abanye abatshadileyo babeke behlukane okwesikhatshana lanxa umtshado wabo ungachithekanga. (1 Khor. 7:10) UPhawuli kazange achasise ukuthi zinhlupho bani ezazibangela ukuthi abatshadileyo behlukane okwesikhatshana. Kodwa esikunanzelelayo yikuthi wayengakhulumi ngomuntu owehlukane lomkakhe ngenxa yobufebe. Kungani sisitsho njalo? Phela nxa omunye efebile, owonelweyo uyabe eselesizatho sokuchitha umtshado abesetshada kutsha. Kodwa lapha uPhawuli wayekhuluma ngokwehlukana okwesikhatshana, yikho wathi inkosikazi eyehlukane lomkayo kumele ‘ihlale ingendanga loba ibuyisane lendoda yayo.’ Lokhu kutshengisa ukuthi kuNkulunkulu bayabe belokhu benyamanye lanxa bengahlali bonke. Yikho-ke uPhawuli wayeveza ukuthi nxa abatshadileyo belezinhlupho futhi bengasahlali bonke, kufanele bazimisele ukubuyelelana ngoba kakho oyabe efebile. Bangacela lokuthi abadala bebandla babaphathise. w18.12 13 ¶14-15

OLwesibili, March 10

Qhubekani lifuna kuqala uMbuso kanye lokulunga kwakhe.​—Mat. 6:33.

Lamuhla uNkulunkulu ufuna sibe ngabangane bakhe futhi sikhuthale emsebenzini wokutshumayela asiphathise wona. (Mat. 28:19, 20; Jak. 4:8) Lanxa kunjalo, abanye bangasipha amacebo angasibuyisela emuva becabanga ukuthi bayasinceda. Ngokwesibonelo, umqhatshi wakho angakutshela ukuthi usuphiwe isikhundla esiphezulu enkampanini njalo usuzahola imali enengi. Uzathini nxa ubona ukuthi ukwamukela lesosikhundla kuzakuphambanisa ekukhonzeni? Engxenye ungumntwana wesikolo futhi usuthole ithuba lokuthi usuke ngekhaya uye kwenye indawo ukuze uthuthukise imfundo yakho. Kuhle sibili ukuthi nxa lokho sekwenzakele uthandaze, uchwayisise ngendaba leyo futhi uxoxe labanye. Kodwa okungakusiza kakhulu yikuhlala uzilungiselele. Ngakho hlola khathesi ukuthi uJehova uthini ngezinto lezo futhi wenze imicabango yakho ihambelane leyakhe. Nxa ungenza njalo, uzenelisa ukukhetha kuhle ngoba uyabe usuvele uhlelile ukuthi uzakwenzani. w18.11 27 ¶18

OLwesithathu, March 11

Phezu kwakho konke, gcina inhliziyo yakho.​—Zaga. 4:23.

USolomoni waba yinkosi yako-Israyeli eseselijaha. Wathi eqalisa ukubusa, uJehova wabonakala kuye ephutsheni wathi: “Cela loba yini ofuna ukuba ngikunike yona.” USolomoni wamphendula wathi: “Ngingumntwana ongakwaziyo ukuthwala enze umsebenzi awuphiweyo. . . . Phana inceku yakho inhliziyo [“elalelayo,” NW] ukuze ibuse abantu bakho.” (1 AmaKho. 3:5-10) Isicelo leso sasitshengisa ukuthi uthobekile. Yikho uJehova wayemthanda uSolomoni! (2 Sam. 12:24) Wathokoza kakhulu esizwa impendulo yakhe njalo wamnika “inhliziyo yenhlakanipho kanye lobubelo.” (1 AmaKho. 3:12) USolomoni wathola izibusiso ezinengi kakhulu ngesikhathi esathembekile kuJehova. Wakhela ‘ibizo likaJehova uNkulunkulu ka-Israyeli’ ithempeli. (1 AmaKho. 8:20) Kanti njalo wayebatshazwa ngenxa yenhlakanipho ayeyiphiwe nguNkulunkulu. Amazwi akhe aphefumulelweyo alotshwe emabhukwini amathathu aseBhayibhilini. Elinye lakhona libhuku leZaga. w19.01 14 ¶1-2

OLwesine, March 12

Yekelani ukubunjwa ngumumo lo wezinto.​—Rom. 12:2.

Abanye abantu bakhetha ukulandela lokho abakucabangayo kuphela, kabafuni ukucetshiswa yiloba ngubani. Bafuna ukuzenzela umathanda futhi bathi kulilungelo labo ukwenza abakufunayo. Babona angathi nxa beqondiswa bayabe sebethathelwa inkululeko yabo yokuzikhethela njalo bazitshela ukuthi ngeke balandele okutshiwo ngomunye umuntu. Ukulandela imicabango kaJehova akutsho ukuthi kasisakhululekanga ukuveza imibono yethu. U-2 Khorinte 3:17 uthi ‘lapho okulomoya weNkosi khona kulokukhululeka.’ Amazwi la atshengisa ukuthi sikhululekile ukuzikhethela ukuthi sizakuba ngabantu abanjani. Singazikhethela esikuthandayo kumbe ukuthi kuyini esizakwenza empilweni ngoba uJehova wasipha inkululeko yokuzikhethela. Lanxa kunjalo, lokho akutsho ukuthi sesingazenzela umathanda. (1 Phet. 2:16) UJehova ufuna siqondiswe liLizwi lakhe ngoba yilo elingasisiza senelise ukukhetha kuhle. w18.11 19 ¶5-6

OLwesihlanu, March 13

UDemasi usengitshiyile waya eThesalonika ngenxa yokuthanda umumo lo wezinto.​—2 Tim. 4:10.

Sathi siqala ukufunda iqiniso sabona ukuthi ukukhonza uJehova kuqakatheke kakhulu ukwedlula imali lenotho. Yikho sakhetha ukutshiya amathuba okuthola imali ukuze sithenge iqiniso. Kodwa ngokuhamba kwesikhathi singabona abanye bekhomba ngophakathi loba bethenga ezempucuko zakulezinsuku, besesibona angathi sesisalele emuva. Lokhu kungenza singasuthiseki ngesilakho futhi sicine sesiqakathekisa imali ukwedlula ukukhonza. Indaba le isikhumbuza okwenzakala kumKhristu wasendulo okuthiwa nguDemasi. Ukuthanda “umhlaba lo” kwamenza watshiya inkonzo eqakathekileyo ayeyenza lomphostoli uPhawuli. Kambe ukuthi wayesethanda inotho ukwedlula ukukhonza uJehova loba wayengasafuni ukuqhubeka encedisa uPhawuli? IBhayibhili kalisitsheli ukuthi kwahamba njani. Pho thina sifundani? Mhlawumbe kudala kwethu sasiyithanda kakhulu imali lezinto ezisemhlabeni lo. Nxa kunjalo, kumele siqaphele ngoba umkhuba lo ungaphinda uvuke sicine singasalithandi iqiniso. w18.11 10 ¶9

UMgqibelo, March 14

Kalisoze life ngempela.​—Gen. 3:4.

Amanga kaSathane ayeyingozi ngoba wayekwazi mhlophe ukuthi nxa u-Eva angamkholwa adle isithelo sesihlahla, uzakufa. U-Adamu lo-Eva bephula umthetho kaJehova futhi bacina sebefile. (Gen. 3:6; 5:5) Okubuhlungu kakhulu yikuthi “ukufa kwafika ebantwini bonke” ngenxa yesono leso njalo ‘kwabusa lakulabo abangazange benze isono ngokweqa umlayo, njengokwenziwa ngu-Adamu.’ (Rom. 5:12, 14) Lakanye yawuchitha umuthi inkonyane! Phela uNkulunkulu wayehlose ukuthi abantu baphile phakade bengafi, kodwa khathesi abantu sebephila ‘iminyaka engamatshumi ayisikhombisa loba engamatshumi aficamibili nxa belamandla.’ Kanti njalo impilo isigcwele ‘uhlupho losizi.’ (Hubo. 90:10) Kuyakhanya sibili ukuthi amanga kaSathane asidalela umonakalo omkhulu. UJesu wakhuluma ngalokho okwenziwa nguDeveli wathi: “Kazema eqinisweni, ngokuba uvele engelalo iqiniso.” (Joh. 8:44) Lakhathesi ulokhu engelalo iqiniso, yikho eqhubeka ‘edukisa umhlaba wonke’ ngamanga akhe. (Isam. 12:9) Kakho phakathi kwethu ofuna ukudukiswa nguDeveli. w18.10 6-7 ¶1-4

ISonto, March 15

Bayathokoza abenza ukuthi kube lokuthula, ngoba bazabizwa ngokuthi ngamadodana kaNkulunkulu.​—Mat. 5:9.

Abalamulayo kumbe abenza ukuthi kube lokuthula bayathokoza kakhulu. Umfundi uJakhobe wabhala wathi: “Abalamuli abahlanyela ukuthula bathola isivuno sokulunga.” (Jak. 3:18) Nxa ekhona esingazwanani laye ebandleni loba emulini, singacela uNkulunkulu ukuthi asincedise sibhule umlilo ukuze kube lokuthula. Singenza njalo umoya ongcwele kaJehova uzasisiza ukuthi sibe lobuntu obuhle futhi sithokoze. UJesu wagcizelela ukuthi kuqakathekile ukuthi kube yithi esihamba siyekhulumisana lomfowethu ukuze kube lokuthula. Wathi: “Ngakho-ke uma uletha umnikelo wakho e-alithareni ubusukhumbula ukuthi umfowenu ulesikhwili lawe, tshiya khonapho isipho sakho phambi kwe-alithare. Qala uyexolisana laye umfowenu anduba ubuye uzokupha umnikelo wakho.”​—Mat. 5:23, 24. w18.09 21 ¶17

UMvulo, March 16

Ngilinika umlayo omutsha wokuthi lithandane. Thandanani ngendlela lami engilithande ngayo.​—Joh. 13:34.

Ngobusuku bokucina uJesu elabafundi bakhe wakhuluma ngothando okwezikhathi ezingaba ngu-30. Waqonqosela abafundi bakhe ukuthi kwakumele ‘bathandane.’ (Joh. 15:12, 17) Babezathandana kakhulu okokuthi abantu babezabona ukuthi bangabalandeli bakhe beqiniso. (Joh. 13: 35) Uthando uJesu ayekhuluma ngalo kayisilothando lokukhuluma ngomlomo nje, kodwa luthando lweqiniso olungenza umuntu afele abanye. Wathi: “Kakho olothando olukhulu kulaye onikela ukuphila kwakhe kubangane bakhe. Lingabangane bami uma lisenza lokho engiliyala khona.” (Joh. 15:13, 14) Abantu bakaNkulunkulu baziwa ngokuthi balothando lweqiniso njalo bamanyene. (1 Joh. 3:10, 11) Bayathandana kakhulu kungelani lokuthi bavela kuwaphi amazwe, bangumhlobo bani, bakhuluma limi bani loba bakhulele ngaphi. w18.09 12 ¶1-2

OLwesibili, March 17

Nxa umuntu engabanakekeli abangabakhe, ikakhulu abangamalunga emuli yakhe, uselulahlile ukholo futhi mubi kulomuntu ongakholwayo.​—1 Tim. 5:8.

UJehova ufuna sinakekele izimuli zethu. Yikho abanye bethu bevukela emsebenzini ukuze benelise ukondla izimuli zabo. Amanye amanina atshona ngemakhaya enakekela izinsana zawo futhi abanye abantwana asebekhulile bagcina abazali babo abagulayo lasebeluphele. Yonke imisebenzi le iqakathekile. Ukondla imuli kungenza abanye bacabange ukuthi bamenzela okuncane uJehova ngoba bayabe beswela isikhathi sokuyaphathisa kweminye imisebenzi eyenziwa yinhlanganiso. Nxa ungomunye wabo ungalahli ithemba ngoba uJehova uyathokoza nxa ekubona unakekela imuli yakho. (1 Khor. 10:31) Mhlawumbe wena kawulamithwalo eminengi emulini yakho. Nxa kunjalo, kungaba kuhle ukuthi uncedise abagulayo, asebekhulile labanye abadinga usizo. Abanye okungamelanga ubakhohlwe yilabo abanakekela abagulayo kumbe abagugileyo. Zama ukukhangela ukuthi ebandleni okulo ngobani abadinga usizo. Phela uyabe usithi uyasiza nje kanti usebenza loJehova ukuphendula imithandazo yabazalwane.​—1 Khor. 10:24. w18.08 24 ¶3, 5

OLwesithathu, March 18

UNkulunkulu wayelaye, futhi wamkhulula kuzo zonke inhlupho zakhe.​—ImiSeb. 7:9, 10.

UJakhobe wayethanda uJosefa ukwedlula wonke amadodana akhe. Kodwa uJosefa wathi eseleminyaka engaba ngu-17 abafowabo bamthengisa ukuthi ayekuba yisigqili ngoba babelomhawu. (Gen. 37:2-4, 23-28) Okweminyaka engaba ngu-13 wathwala nzima eyisigqili futhi eyisibotshwa eGibhithe, ehlala khatshana loyise owayemthanda kakhulu. Kodwa kuyini okwanceda uJosefa ukuthi angalahli ithemba njalo angahlali ezondile? Ngesikhathi uJosefa epika ejele, kumele ukuthi wayehlala ecabanga ngendlela uJehova ayembusisa ngayo. (Gen. 39:21; Hubo. 105:17-19) Kungenzakala ukuthi ukukhumbula amaphupho ayeke waba lawo esesemncane kwamenza waba leqiniso lokuthi uJehova kamlahlanga. (Gen. 37:5-11) Mhlawumbe wayehlala ethandaza kuJehova emthululela konke okwakumkhathaza. (Hubo. 145:18) UNkulunkulu wayiphendula imithandazo yakhe esuka enhliziyweni, wamqinisekisa ngokuthi “waye laye” kubo bonke ubunzima ayephakathi kwabo. w18.10 28 ¶3-4

OLwesine, March 19

Abayanga bahlanyukwa langabomakhelwane babo, kodwa izinothi zilabangane abanengi.​—Zaga. 14:20.

Ukukhangela ukuthi umuntu ulemali enganani kungenza sibe lobandlululo. Kodwa ukukhangela ukuthi umuntu unothile loba ukuthi ungumyanga kungayintshintsha njani indlela esimbona ngayo? USolomoni waphefumulelwa ukuba abhale iqiniso esingeke siliphike mayelana lalokho okwenziwa ngabantu abalesono njengoba kuvezwa embhalweni walamuhla. Amazwi la asifundisani? Nxa singananzeleli, singacina sesizwanana labafowethu labodadewethu abanothileyo kuphela kodwa sininela khatshana abadubekayo. Kungani kuyingozi ukwahlulela abanye ngokuthi balemali enganani? Kungenza ibandla lidabukane phakathi. Umfundi uJakhobe wabhalela abazalwane ebaxwayisa ngohlupho lolu ngoba lwaseludala ukungezwani emabandleni angalesosikhathi. (Jak. 2:1-4) Ngakho kumele sinanzelele ngoba umkhuba lo ungacina usungena lasebandleni esikulo njalo kumele silwisane lokwahlulela abanye ngokuthi banothile loba bayadubeka. w18.08 10 ¶8-10

OLwesihlanu, March 20

Thandanani kakhulu.​—1 Phet. 4:8.

Ukuphatha abazalwane bethu ngomusa langothando yindlela esingatshengisa ngayo ukuthi siyambonga uJehova ngokusikhetha ukuthi sibe ngabakhe. Phela labo bangabakaJehova yikho singahlala sikukhumbula lokhu kasisoze siyekele ukubaphatha ngomusa langothando. (1 Thes. 5:15) UJesu wathi kubalandeli bakhe: “Bonke bazakwazi ukuthi lingabafundi bami uma lithandana.” (Joh. 13:35) UJehova uyayibona indlela esiphatha ngayo abafowethu labodadewethu. (Heb. 4:13) Lokhu sikubona emazwini kaMalaki athi ‘labo ababemesaba uJehova bakhulumisana, uJehova walalela wezwa.’ (Mal. 3:16) Kuyakhanya ukuthi uJehova “uyabazi labo abangabakhe.” (2 Tim. 2:19) UJehova uyasibona nxa siphatha kubi abafowethu labodadewethu. Kanti njalo uyabona nxa silomusa futhi sithethelela abanye.​—Heb. 13:16. w18.07 26 ¶15, 17

UMgqibelo, March 21

Bambelelani kuye [uJehova].​—Dute. 10:20.

Ukubambelela kuJehova yinto enhle kakhulu. Phela kakho umuntu olamandla lenhlakanipho kanye lothando njengoNkulunkulu wethu. Sonke siyakufuna ukuhlala siqotho kuye njalo sisohlangothini lwakhe. (Hubo. 96:4-6) Kodwa okudanisayo yikuthi ngezinye izikhathi abanye bethu bayehluleka ukwenza lokhu. UKhayini wayekhonza uJehova ngoba akulandawo lapho esitshelwa khona ukuthi wayekhonza onkulunkulu bamanga. Pho kungani uJehova engazange amamukele? Wabona ukuthi uKhayini wayehlala efukamele imicabango lezifiso ezingalunganga enhliziyweni yakhe. (1 Joh. 3:12) Yikho uJehova wamxwayisa wathi: “Kambe ungaze wenze okulungileyo, kawuyikwamukelwa yini? Kodwa nxa ungenzi okulungileyo, isono sicwathile emnyango wakho; sitshisekela ukukuthumba, kodwa kumele usahlule.” (Gen. 4:6, 7) Ngamanye amazwi uJehova wayesithi kuKhayini: “Nxa ungaphenduka njalo ubambelele kimi, lami ngizasondela kuwe ngibe ngumngane wakho.” Kodwa uKhayini kazange alalele ngesikhathi enikwa iseluleko. w18.07 17 ¶1, 3; 18 ¶4

ISonto, March 22

Ukukhanya kwenu kakukhanye ebantwini.​—Mat 5:16.

Ukutshumayela lokwenza abafundi kwenza ukukhanya kwethu kukhanye phambi kwabantu. (Mat. 28:19, 20) Okunye okuqakathekileyo okungenza sidumise uJehova yindlela esiziphatha ngayo. Abantu esihlala labo emphakathini bayakunanzelela konke esikwenzayo. Nxa sihlala sibobotheka njalo sibabingelela ngomusa bazafunda okunengi mayelana lathi kanye loNkulunkulu wethu esimkhonzayo. UJesu watshela abafundi bakhe wathi: “Akuthi nxa lingena kulowomuzi liwunxusele ukuthula,” okutsho ukuthi libingelele. (Mat. 10:12) Endaweni uJesu ayetshumayela kuyo labaphostoli bakhe kwakujayelekile ukuthi abaninimizi bemukele umuntu wemzini lanxa bengamazi. Kodwa lokhu akusajayelekanga kulezinsuku. Ezindaweni ezinengi abantu bayethuka kumbe bacaphuke nxa kungathutsha umuntu abangamaziyo emizini yabo. Kodwa ukuba lomusa lobungane nxa sizethula kubo njalo sibatshela esihamba ngakho kungabenza bakhululeke. Sewake wananzelela yini ukuthi ukubobotheka lokubingelela abantu ngomusa nxa utshumayela ngenqola kwenza basondele eduze njalo bakhululeke ukuthatha amabhuku? Ukuba lomusa lobungane kuyakusiza lokuthi wenelise ukuqala ingxoxo. w18.06 22 ¶4-5

UMvulo, March 23

UNkulunkulu kakhethi.​—ImiSeb 10:34.

Umphostoli uPhetro wayelomkhuba wokudlelana lamaJuda kuphela. Kodwa uNkulunkulu wamcacisela ukuthi amaKhristu akumelanga abe lobandlululo futhi ngemva kwalokho wavuma ukuyatshumayeza uKhoneliya owayelisotsha leRoma. (ImiSeb. 10:28, 35) Esekuzwisisile lokhu uPhetro waqalisa ukudlelana lamaKhristu ezizwe. Kodwa wathi ese-Antiyokhi waseqala ukubaninela khatshana abezizwe ababengamaKhristu. (Gal. 2:11-14) UPhawuli wathi ekubona lokhu wahle wamkhuza engamkhekhelezi. UPhetro wasamukela yini iseluleko leso? Wasamukela sibili ngoba ngesikhathi ebhala incwadi yakhe yokuqala eya kumaKhristu ase-Asiya okugoqela angamaJuda lawezizweni wakhuluma ngokuqakatheka kokuthanda bonke abazalwane. (1 Phet. 1:1; 2:17) Kukhanya abaphostoli bafunda esibonelweni sikaJesu sokuthanda “bonke abantu.” (Joh. 12:32; 1 Tim. 4:10) Lanxa kwathatha isikhathi bacina bentshintsha indlela ababecabanga ngayo. Ukwembatha ‘uqobo olutsha’ kwasiza amaKhristu la ukuthi aphathane ngendlela uJehova afuna ngayo.​—Kol. 3:10, 11. w18.06 11 ¶15-16

OLwesibili, March 24

Manini liqine . . . ligqoke isivikelo sesifuba esiyikulunga.​—Efe. 6:14.

Amasotsha eRoma ayegqoka isihlangu sesifuba esasenziwe ngensimbi ezitshiyeneyo. Kwakumele isotsha lihlale liphosa ilihlo ukuze libone ukuthi isihlangu silokhu sisendaweni yaso yini ukuze livikele inhliziyo kanye lezinye izitho eziqakathekileyo. Izimiso zikaJehova ezilungileyo zingafaniswa lesihlangu lesi ngoba zivikela inhliziyo zethu. (Zaga. 4:23) Kwakungaba yingozi ukuthi isotsha litshiye isihlangu esenziwe ngensimbi eqinileyo beseligqoka esinye esenziwe ngensimbi engaqinanga. Ngakho lathi kasisoze sitshiye izimiso zikaJehova ezilungileyo besesilandela esikucabangayo. Ukulandela esikucabangayo kuyingozi njalo ngeke kuvikele inhliziyo zethu. (Zaga. 3:5, 6) Yikho kumele sihlale sihlola zikhathi zonke ukuthi ‘isihlangu’ sokulunga esisiphiwe nguJehova sihlezi endaweni yaso ukuze sivikele inhliziyo zethu. Nxa sikuthanda lokho esikufundiswa nguJehova kuzakuba lula ukuthi sigcine ‘isihlangu sesifuba’ sisendaweni yaso, okutsho ukusebenzisa izimiso zakhe empilweni zethu.​—Hubo. 111:7, 8; 1 Joh. 5:3. w18.05 28 ¶3-4, 6-7

OLwesithathu, March 25

Baxabana loMosi.​—Nani. 20:3.

Lanxa uMosi wayemkhokheli omuhle, abantu abakhononanga ngamanzi kuphela kodwa bamsola angathi nguye owayebangele ukuthi bome. (Nani. 20: 1-5, 9-11) Lokhu kwenza uMosi wazonda kakhulu futhi wehluleka ukuba mnene. UJehova wayethe akhulume ledwala kodwa yena wakhuluma labantu ngolaka njalo wazinika udumo esithi uzabenzela isimangaliso. Ngemva kwalokho walisukela idwala walitshaya kabili kwaphuma amanzi amanengi. Wenza iphutha elikhulu kangaka ngoba ngalesosikhathi wazigqaja njalo wazonda kakhulu. (Hubo. 106:32, 33) UMosi kasavunyelwanga ukungena eLizweni Lesithembiso ngenxa yokwehluleka ukuba mnene. (Nani. 20:12) Kukhona esingakufunda kulokho okwenzakala kuMosi. Okokuqala, kumele sizame ukuba ngabantu abamnene ngaso sonke isikhathi. Nxa singalibala okwesikhatshana nje, ukuzigqaja kungasenza sikhulume loba senze izinto esingacina sizisola ngazo. Okwesibili, nxa sikhathazekile kungaba nzima ukuthi sibe mnene, yikho kumele silwise sibili ukuhlala simnene. w19.02 12-13 ¶19-21

OLwesine, March 26

Lezizindaba ezinhle zoMbuso zizatshunyayelwa emhlabeni wonke.​—Mat. 24:14.

Kunzima yini ukulalela umlayo wokutshumayela esawunikwa nguJesu? Ngitsho lakancane. Ngemva kokulandisa umzekeliso wevini, uJesu waveza ukuthi abantu abatshumayela ngoMbuso bazathola intokozo efana leyakhe. (Joh. 15:11) Kungenzakala njani lokhu? Emzekelisweni lo uJesu wathi yena ulivini njalo abalandeli bakhe bazingatsha. (Joh. 15:5) Ingatsha zinamathele esihlahleni futhi kulapho ezithola khona amanzi lokudla ukuze zithele. Lathi sizathola intokozo efana lekaKhristu nxa singabambelela kuye njalo silandele amanyathelo akhe eduze, intokozo enjalo itholwa yilabo abenza intando kaNkulunkulu. (Joh. 4:34; 17:13; 1 Phet. 2:21) Udadewethu okuthiwa nguHanne oleminyaka edlula 40 ephayona uthi: “Zikhathi zonke nxa ngivela enkonzweni ngiyabe ngithokoza kakhulu, lokhu kungenza ngiqhubekele phambili ngomsebenzi kaJehova.” Ukuba lentokozo ejulileyo kuzasinika amandla okuqhubeka sikhuthele enkonzweni lanxa sitshumayela ezindaweni ezilabantu abangalaleliyo.​—Mat. 5:10-12. w18.05 17, ¶2; 20 ¶14

OLwesihlanu, March 27

Ngabekwa ukuthi ngifundise abezizweni mayelana lokholo leqiniso.​—1 Tim. 2:7.

Ngesikhathi samaKhristu akuqala, umphostoli uPhawuli wazinikela ngenhliziyo yonke ekhuthaza abafowabo labodadewabo. Umoya ongcwele wamkhokhela ukuthi ayetshumayela kumaGrikhi lamaRoma kanye labanye abantu ababekhonza onkulunkulu abanengi. (Gal. 2:7-9) UPhawuli wahamba waze wayafika endaweni esibizwa ngokuthi yiTurkey njalo wangena eGreece lase-Italy etshumayela kwabezizweni futhi ebumba amabandla. Labobantu ababesanda kuba ngamaKhristu eqiniso babekudinga ukukhuthazwa ngoba babehlukuluzwa ngabantu bakibo. (1 Thes. 2:14) Ngakho ngabo-50 C.E., uPhawuli wabhalela ibandla elitsha elaliseThesalonika wathi: “Sihlala silibongela lonke kuNkulunkulu, siliqamba emikhulekweni yethu. Siwukhumbula kokuphela phambi kukaNkulunkulu wethu uBaba umsebenzi wenu ongenxa yokukholwa, lokusebenza kwenu okufuqwa luthando, kanye lokubekezela kwenu.” (1 Thes. 1:2, 3) Waphinda wabakhuthaza wathi: “Qinisanani njalo lakhane, njengoba impela likwenza.”​—1 Thes. 5:11. w18.04 18-19 ¶16-17

UMgqibelo, March 28

Izindaba ezinhle kumele ziqale zitshunyayelwe.​—Mak 13:10.

Osakhulayo ofisa ukuthokozisa uJehova ukhanya ngokuthanda inkonzo yokutshumayela. Kumele siqhubeke siqakathekisa ukutshumayela ngenxa yokuthi sekusele isikhathi esincane ukuthi ukuphela kufike. Ngakho dinga izindlela ongangezelela ngazo inkonzo yakho kumbe ube liphayona nxa izimo zivuma. Kodwa ungenzani nxa ungakukholisi ukutshumayela njalo kuyini okungakusiza ukuthi uthuthukise inkonzo yakho? Nanzi izinto ezimbili ongazenza: Okokuqala, lungiselela kuhle, okwesibili ungayekeli ukutshela abanye ngoJehova. Ukwenza lokhu kuzakusiza ukuthi ukuthande ukutshumayela. Okunye ongakwenza yikulungiselela impendulo yombuzo ojayele ukubuzwa ngofunda labo esikolo. Ngokwesibonelo kungaba ngumbuzo othi: “Kungani ukholwa ukuthi uNkulunkulu ukhona?” Iwebhusayithi yethu i-jw.org ilezingxenye ezisiza abatsha ukuthi bathole impendulo yombuzo lo. Ngaphansi kwengxenye leyo kulesihloko esithi “Okungenziwa Ngabasakhulayo.” Esihlokweni leso uzathola itshathi elithi “Kungani Ukholwa Ukuthi UNkulunkulu Ukhona?” Itshathi lelo lizakusiza ukuthi uchasise lokho okukholwayo. w18.04 27 ¶10-11

ISonto, March 29

Zalani lande ngobunengi.​—Gen. 1:28.

Lanxa u-Adamu lo-Eva babelenkululeko yokwenza izinto ezitshiyeneyo, yayikhona imingcele loba imithetho okwakumele bayilandele. Eminye yakhona yayingokwemvelo futhi uJehova wayifaka kubo ngesikhathi ebadala. Ngokwesibonelo, babekwazi ukuthi kumele baphefumule, badle, balale benze lezinye izinto ukuze baqhubeke bephila. Kambe babengakhala ngokuthi ukwenza izinto lezi kwakubacindezela yini? Hatshi. UJehova wayekwazi ukuthi ukwenza izinto lezi nsuku zonke kwakuzabenza basuthiseke njalo bakholise impilo. (Hubo. 104:14, 15; UmTshu. 3:12, 13) UJehova watshela u-Adamu lo-Eva ukuthi babe labantwana futhi banakekele umhlaba. Umlayo lo wawuzabathathela inkululeko ababelayo yini? Ngitsho lakancane. Wawubanika ithuba lokuthi bagcwalise injongo kaNkulunkulu yokwenza umhlaba wonke ube lipharadayisi elizahlala abantu abapheleleyo kuze kube phakade. (Hubo. 127:3; Isaya. 45:18) Ngakho ukuhlala ndawonye lokuba labantwana kwakuzakwenza u-Adamu lo-Eva bahlale bethokoza kuze kube nini lanini. w18.04 4-5 ¶7-8

UMvulo, March 30

Bonke ababelesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo baba ngamakholwa.​—ImiSeb. 13:48.

Nxa sibekezelela abantu esibatshumayezayo kasisoze sikhangelele ukuthi bahle balizwisise loba balamukele iqiniso leBhayibhili siqala nje ukuxoxa labo. Ngokwesibonelo, ake sithi sifuna ukuncedisa omunye azwisise ukuthi abantu bazaphila phakade ePharadayisi emhlabeni. Abanengi becabanga ukuthi umuntu angafa sekuphelile ngaye kumbe ukuthi abantu bonke abalungileyo baya ezulwini. Nanku okunye okujayele ukwenziwa ngomunye umzalwane. Uqala ngokubala uGenesisi 1:28. Ngemva kwalokho uyabuza umninimuzi ukuthi uNkulunkulu wayefuna abantu baphile ngaphi lokuthi baphile impilo enjani. Izikhathi ezinengi abantu bamphendula besithi uNkulunkulu wayefuna abantu bahlale emhlabeni futhi bathokoze empilweni. Sebephendule njalo umzalwane ubala u-Isaya 55:11 abesebuza ukuthi lokho uNkulunkulu ayekuhlosile sekuntshintshile yini. Izikhathi ezinengi umninimuzi uphendula esithi hatshi. Umzalwane ucina ngokubala iHubo 37:10, 11 abesebuza ukuthi ikusasa labantu lizabe linjani. Ukusebenzisa iBhayibhili ngendlela le sekwenze umzalwane lo wanceda abantu abanengi bakwazi ukuthi uNkulunkulu ulokhu efuna abantu abalungileyo baphile phakade ePharadayisi emhlabeni. w19.03 24 ¶14-15; 25 ¶19

OLwesibili, March 31

Yilaleleni.​—Mat. 17:5.

UJehova wakwenza kwacaca ukuthi ufuna silalele njalo senze lokho iNdodana yakhe eyakutshoyo. UJesu wafundisa abalandeli bakhe ukutshumayela izindaba ezinhle njalo wabakhumbuza kanengi ukuthi bahlale belindile. (Mat. 24:42; 28:19, 20) Waphinda wabakhuthaza ukuthi bangakhalali lokuthi basebenze ngamandla wonke ukuze bangene ngomnyango omncane. (Luk. 13:24) Kanti njalo wabalaya ukuthi bathandane, bamanyane futhi balalele imilayo yakhe. (Joh. 15:10, 12, 13) Lokho akutshoyo kuyasinceda lathi lamuhla. UJesu wathi: “Wonke umuntu osekela iqiniso uyalilalela ilizwi lami.” (Joh. 18:37) Nxa ‘singaqhubeka sibekezelelana futhi sithethelelana ngenhliziyo yonke’ siyabe sitshengisa ukuthi siyalilalela ilizwi lakhe. (Kol. 3:13; Luk. 17:3, 4) Siphinda sitshengise ukuthi siyalilalela ilizwi lakhe nxa sikhuthele emsebenzini wokutshumayela izindaba ezinhle “ngezikhathi ezinhle langezikhathi ezinzima.”​—2 Tim. 4:2. w19.03 10 ¶9-10

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza