May
OLwesihlanu, May 1
[Thandani] abezizweni.—Dute. 10:19.
Kulezinsuku banengi abantu abasuka ezindaweni abahlala kuzo besiyaphephela kwamanye amazwe. Kuhle ukuthi sifunde indlela ababingelelana ngayo ngolimi lwabo lomdabuko. Okunye ongakwenza yikufunda imitsho emfitshane ukuze wenelise ukuxoxa labo. Nxa ungakwenza lokhu kuzakuba lula lokuthi ubatshengise amavidiyo atshiyeneyo lamabhuku atholakala ku-jw.org ngolimi lwabo. UJehova wahlela ukuthi kube loMhlangano Wempilo Lenkonzo YamaKhristu ukuze asisize sibe zingcitshi ekutshumayeleni. Izifundo esizithola emhlanganweni lo ziyasinceda ukuthi sibe lesibindi sokuyaphindela ebantwini kanye lesokufunda labo iBhayibhili. Bazali fundisani abantwabenu ukuphendula ngamazwi abo ukuze benze ukukhanya kwabo kukhanye. Phela abanye abantu bafunda iqiniso ngemva kokuzwa izimpendulo zabantwana ezilula futhi ezivela enhliziyweni.—1 Khor. 14:25. w18.06 22-23 ¶7-9
UMgqibelo, May 2
Yamukelanani njengoba nje loKhristu walamukela.—Rom. 15:7.
Kumele sikhumbule ukuthi sonke sake saba ngabantu ‘bezizweni,’ ngoba sasingelabo ubuhlobo obuhle loNkulunkulu. (Efe. 2:12) Kodwa uJehova wasidonsela kuye “ngezibopho zothando.” (Hos. 11:4; Joh. 6:44) Kanti njalo uKhristu wasamukela njalo wasivulela ithuba lokuthi sibe yingxenye yemuli kaNkulunkulu. Akumelanga kube lenhlansi yobandlululo ezinhliziyweni zethu ngoba lathi uJesu wasemukela ngomusa lanxa singabantu abalesono. Asithandabuzi ukuthi inzondo lobandlululo kuzaqhubeka kumemetheka emhlabeni njengoba sesifika ekupheleni kwezinsuku zokucina. (Gal. 5:19-21; 2 Tim. 3:13) Ngakho kuqakathekile ukuthi sibe ‘lokuhlakanipha okuvela ezulwini’ okuzasisiza ukuthi sibe lokuthula njalo singabandlululi abanye. (Jak. 3:17, 18) Ukuba lobungane labantu abavela kwezinye izindawo lokwamukela indlela abenza ngayo izinto kanye lokufunda indimi zabo kuzasenza sithole intokozo enkulu. Nxa singakwenza lokhu, sizakuba lokuthula okunjengokugeleza komfula kanye lokulunga okunjengamagagasi olwandle.—Isaya. 48:17, 18. w18.06 12 ¶18-19
ISonto, May 3
[Ezinyaweni] zenu ligqoke amanyathela lilungiselele ukutshumayela izindaba ezinhle zokuthula.—Efe. 6:15.
Isotsha leRoma lalingeke liye empini nxa lingagqokanga imbatata. Imbatata lezi zaziqinile sibili ngoba zazenziwe ngesikhumba esiphindwe kathathu futhi zazinceda isotsha ukuthi lingatsheleli nxa lisempini. Indlela ezazenziwe ngayo yayisenza zihlale kuhle enyaweni. Imbatata ezazigqokwa ngamasotsha eRoma zaziwasiza ukuthi anqobe empini kodwa imbatata ezingokomfanekiso ezigqokwa ngamaKhristu ziwasiza ukuthi amemezele ivangeli lokuthula. (Isaya. 52:7; Rom. 10:15) Ukusebenzisa wonke amathuba esiwatholayo ukuze sitshumayele akulula, kudinga isibindi. Ngokwesibonelo elinye ijaha elileminyaka engu-20 lithi: “Ngangisesaba ukutshumayeza engangifunda labo. Ngibona angani inhloni yizo ezazingithwalise nzima. Khathesi nxa sengicabanga ngesikhathi leso ngiyazibuza ukuthi ngangivele ngisesabani ngoba sengikukholisa ukutshumayeza ontanga yami.” Abatsha abanengi sebenanzelele ukuthi ukulungiselela kuhle bengakayi enkonzweni kwenza babe lesibindi sokutshumayela. w18.05 29 ¶9-11
UMvulo, May 4
[Qhubekani] lithela izithelo ezinengi.—Joh. 15:8.
UJesu watshela abaphostoli bakhe wathi: “Ukuthula kwami ngilinika khona.” (Joh. 14:27) Isipho lesi sisisiza njani ukuthi sithele izithelo? Nxa siqhubeka sitshumayela siba lokuthula ezinhliziyweni zethu. Ukuthula lokhu kulethwa yikwazi ukuthi umsebenzi esiwenzayo uthokozisa uJehova loJesu. (Hubo. 149:4; Rom. 5:3, 4; Kol. 3:15) UJesu wathi esexoxe labaphostoli bakhe ngesifiso ayelaso sokuthi ‘intokozo yabo iphelele,’ wabatshela langokuqakatheka kokuzidela ukuze babe lothando oluqotho. (Joh. 15:11-13) Ngemva kwalokho wathi kubo “lingabangane bami.” Lesi kwakuyisipho esikhulu kakhulu. Kuyini okwakumele bakwenze ukuze bahlale bengabangane bakaJesu? Kwakufanele ‘bahambe bayothela izithelo,’ okutsho ukuthi baqhubeke betshumayela. (Joh. 15:14-16) Ngalesosikhathi kwasekwedlule iminyaka engaba mibili uJesu enike abaphostoli umlayo othi: “Ekuhambeni kwenu tshumayelani leli ilizwi: ‘Umbuso wezulu ususondele.’” (Mat. 10:7) Ngakho ngobusuku bokucina engakafi, uJesu wakhuthaza abaphostoli bakhe ukuthi babekezele emsebenzini abasebewuqalisile.—Mat. 24:13; Mak. 3:14. w18.05 20-21 ¶15-16
OLwesibili, May 5
Loba yini umuntu ayihlanyelayo uzavuna yona futhi.—Gal. 6:7.
Abasakhulayo bangenzani ukuze bafake uJehova kuqala ezimpilweni zabo? Lokhu bangakwenza ngokuhlela izinto ezitshiyeneyo abangazenza ekukhonzeni. Kodwa lezinsuku abasakhulayo abanengi bagijimisa ezokuzithokozisa futhi bangazama ukukuyenga ukuthi ulandele lokho abakwenzayo. Kuyini okumele ukwenze nxa ungahlangana lesimo esinjalo? Zimisele ukunamathela kulokho ohlele ukukwenza, ungavumi ukuthi ontanga yakho bakuphambule kulokho okuhlelileyo. Kuyini okungakusiza ukuthi ungathatheki nxa ontanga yakho bekuyenga? Okokuqala ongakwenza yikubalekela izinto ezingabangela ukuthi ucine ulandela lokho abakutshoyo. (Zaga. 22:3) Okwesibili khumbula ukuthi ukulandela okubi okwenziwa ngontanga yakho kungakuwisela engozini. Okwesithathu okungakusiza yikuzithoba njalo ucele abanye bakunike amacebo angakunceda. Ngokwesibonelo ungaxoxa labazali bakho kumbe abanye abazalwane abaqinileyo ekukhonzeni. (1 Phet. 5:5, 6) Wena uthobekile yini okokuthi uyalalela nxa omunye ekucebisa? w18.04 28-29 ¶14-16
OLwesithathu, May 6
Bambelelani kulokho elilakho ngize ngibuye. Lowo onqobayo alandele izenzo zami kuze kube sekucineni ngizamupha amandla phezu kwezizwe.—Isam. 2:25, 26.
UJesu wabonga abalandeli bakhe ababesemabandleni ase-Asia Minor ngomsebenzi ababewenza. Ngokwesibonelo, waqala ngokutsho amazwi la ebandleni laseThiyathira: “Ngiyazazi izenzo zakho, lothando lwakho, lokholo lwakho, lenkonzo yakho, lokuqinisela kwakho, kanye lokuthi khathesi izenzo zakho sezisedlula ezokuqala.” (Isam. 2:19) UJesu kazange akhulume ngokuthuthuka okwakwenziwe ngabazalwane kuphela kodwa wabancoma ngokuba lobuntu obuhle obabubangele ukuthi benze imisebenzi emihle. Lanxa wayefuna ukunika abanye iseluleko waqala ngokukhuthaza ibandla futhi waphetha ngokulikhuthaza. (Isam. 2:27, 28) UJesu uyinhloko yebandla futhi akulasidingo sokuthi asibonge ngomsebenzi esimenzela wona. Loba kunjalo, uyakuqakathekisa ukuncoma abanye. Abadala bebandla kumele bamlingisele. w19.02 16 ¶10
OLwesine, May 7
UJuda loSila . . . bakhuthaza abazalwane ngenkulumo ezinengi babaqinisa.—ImiSeb. 15:32.
Ngesikhathi sabaphostoli, iqula elibusayo lalikhuthaza abakhokhelayo kanye labo bonke ababesemabandleni. Lathumela uPhetro loJohane ukuthi bayethandazela amaSamariya ukuthi athole umoya ongcwele. (ImiSeb. 8:5, 14-17) Kumele ukuthi lokhu kwamkhuthaza uFiliphu kanye lalabo abasebephendukile baba ngamaKhristu eqiniso. Lalamuhla iQula Elibusayo laboFakazi bakaJehova likhuthaza amalunga emuli zeBhetheli, abasenkonzweni yesikhathi sonke kanye labo bonke abafowethu labodadewethu abasemhlabeni wonke. Kanti njalo ngo-2015 iQula Elibusayo lethula ibhukwana elithi Buyela KuJehova. Ibhukwana leli selikhuthaze abanengi kakhulu emhlabeni jikelele. Umsebenzi wokukhuthaza abanye owenziwa liQula Elibusayo ulempumela emihle ngoba uyabaqinisa abazalwane futhi ubenza bathokoze. w18.04 19 ¶18-20
OLwesihlanu, May 8
Lizalazi iqiniso, njalo iqiniso lizalikhulula.—Joh. 8:32.
Abanye bacabanga ukuthi ukuba lenkululeko yokwenza loba yini abayifunayo kungenza impilo ibemnandi. Kuhle sibili ukuphiwa inkululeko kodwa nxa kungelamingcele akulalutho olungalunga emhlabeni. Akucabange ukuthi umhlaba lo ubuzakuba njani aluba bekungelamithetho eqondisa abantu. Elinye ibhuku okuthiwa yi-World Book Encyclopedia libika ukuthi imithetho ekhona ibumba imingcele efaneleyo njalo yenza abantu basebenzise kuhle inkululeko abalayo. Lamuhla minengi kakhulu imithetho ekhona futhi lokhu kwenza kudingakale amagqwetha kanye labahluli abanengi ukuze bayichasisele abantu njalo babone lokuthi iyalandelwa. Amazwi kaJesu atshengisa ukuthi kulezinto ezimbili okumele sizenze ukuze sithole inkululeko yeqiniso. Okokuqala, kumele silamukele iqiniso ayelifundisa. Okwesibili, kumele sibe ngabalandeli bakhe. Ukuba lenkululeko enjalo kuzasinceda ngani? UJesu waqhubeka wathi: “Wonke owenza isono uyisigqili sesono. . . . Uba iNdodana ilikhulula, lizakhululeka ngempela.”—Joh. 8:34, 36. w18.04 6-7 ¶13-14
UMgqibelo, May 9
Lonke kufanele libe . . . lesisa esikhulu.—1 Phet. 3:8.
Kumnandi ukuba phakathi kwabantu abalendaba lendlela esizizwa ngayo kanye lenhlalakahle yethu. Bayazama ukuzwisisa lokho esikucabangayo kanye lendlela esizizwa ngayo. Bayananzelela nxa sidinga uncedo futhi bayasisiza singakabaceli. Siyabathanda abantu abasitshengisa ‘isisa esikhulu.’ Sonke siyafuna ukuba lendaba labanye. Kodwa akulula ukuba njalo ngaso sonke isikhathi. Esinye isizatho esenza kube njalo yikuthi silesono. (Rom. 3:23) Ngokwemvelo abantu bacabanga kakhulu ngalokho bona abakufunayo. Yikho kumele sisebenze nzima ukuze sibe lendaba labanye. Kwabanye bethu kunzima ukuba lozwelo ngenxa yendlela esikhuliswe ngayo kumbe lokho okwake kwenzakala empilweni zethu. Kanti njalo indlela abantu esiphila labo abenza ngayo ingasenza singabi lozwelo. Ezinsukwini lezi zokucina abantu abanengi abalandaba lendlela abanye abazizwa ngayo futhi ‘bayazithanda.’ (2 Tim. 3:1, 2) Sizakuba lendaba labanye nxa singalingisela uJehova uNkulunkulu kanye leNdodana yakhe, uJesu Khristu. w19.03 14 ¶1-3
ISonto, May 10
Gcina inhliziyo yakho.—Zaga. 4:23.
Umlayo wokucina eMilayweni Elitshumi wawusithi ama-Israyeli angahawukeli loba afise okungasikwawo. (Dute. 5:21; Rom. 7:7) UJehova wanika abantu bakhe umthetho lo ngoba wayefuna baqaphele izinto abazicabangayo labazifisayo. Uyakwazi ukuthi umuntu owenza isono uyabe eqale waba lemicabango emibi kanye lezifiso ezingaqondanga. INkosi uDavida ngomunye owenza njalo. Yena wayeyindoda elungileyo, kodwa wahawukela umfazi wenye indoda futhi isifiso sakhe sakhula waze wacina enze isono. (Jak. 1:14, 15) Waphinga, wazama ukuqila indoda yowesifazana lo futhi wacina eyibulalisa. (2 Sam. 11:2-4; 12:7-11) UJehova kaboni indlela esikhangeleka ngayo kuphela kodwa ubona lokusezinhliziyweni zethu. (1 Sam. 16:7) Akula ngitsho lokukodwa esingamfihlela khona. Uyayazi imicabango yethu lezifiso zethu futhi uyakubona esikwenzayo. Uyakudinga okuhle okusenhliziyweni njalo yikho afuna sikwenze. Ukhangelele ukuthi silwe lemicabango engaqondanga esingabe silayo ukuze singacini sisenza isono.—2 ImiLan. 16:9; Mat. 5:27-30. w19.02 21 ¶9; 22 ¶11
UMvulo, May 11
Dingani uJehova, lonke lina abamnene belizwe . . . Dingani ubumnene.—Zef. 2:3, NW.
IBhayibhili lithi uMosi wayeyindoda emnene “ukwedlula wonke amadoda asemhlabeni.” (Nani. 12:3) Pho sesingathi wayeyisithutha, esehluleka ukwenza izinqumo futhi esesaba ukujamelana labaphikisi bakhe? Abanye bangacabanga ukuthi umuntu omnene unjalo, kodwa lokhu akusilo qiniso. UMosi wayeyindoda emadodeni, esenelisa ukwenza izinqumo futhi eyinceku kaNkulunkulu elesibindi. Walanda umbusi weGibhithe olamandla, wakhokhela abantu ababengaba ngu-3 000 000 bedabula phakathi kwenkangala njalo wancedisa isizwe sako-Israyeli sanqoba izitha zaso. UMosi wakwenza konke lokhu encediswa nguJehova. Lanxa singeke sehlelwe yibunzima obabonwa nguMosi, nsuku zonke kungaba labantu loba izimo ezingenza kube nzima ukuthi sibe mnene. Kodwa okwenza sizimisele ukuba mnene yikuthi uJehova uthembisa ukuthi abamnene “bazakudla ilifa lelizwe.” (Hubo. 37:11) Ubona angani ungumuntu omnene yini? Abanye abantu bakubona unjalo yini? w19.02 8 ¶1-2
OLwesibili, May 12
Maye kulabo abathi okubi kuhle.—Isaya. 5:20.
Abantu badalwe belawo umzwangedwa. U-Adamu lo-Eva babelawo yini umzwangedwa? Ye babelawo sibili ngoba babaleka bayacatsha ngemva kokwephula umthetho kaNkulunkulu. Lokhu kutshengisa ukuthi basebedliwa yisazela ngenxa yecala ababelenzile. Abantu abalomzwangedwa ongaqeqetshwanga kuhle bafana lesikepe esilekhampasi engasebenzi kuhle. Ukuthatha uhambo ngesikepe esinjalo kuyingozi kakhulu ngoba silakho ukuphanjaniswa ngumoya lamagagasi sicine singafikanga lapho esiyakhona. Kodwa nxa ikhampasi isebenza kuhle uhambo lubamnandi njalo umtshayeli kalahleki. Umzwangedwa lawo ufana lekhampasi ngoba ungasisiza ukuthi singaphumi endleleni eyiyo njalo senelise ukwehlukanisa okuhle lokubi. Kodwa kumele uqeqetshwe kuhle ukuze usebenze ngendlela eqondileyo. Nxa umzwangedwa ungaqeqetshwanga kuhle kuba nzima ukuthi usisize sixwaye izinto ezimbi. (1 Tim. 4:1, 2) Umzwangedwa onjalo ungenza sicabange ukuthi “okubi kuhle.” w18.06 16 ¶1-3
OLwesithathu, May 13
Yekelani ukubunjwa ngumumo lo wezinto.—Rom. 12:2.
Eminye imicabango yabantu bomhlaba lo ithutsha ngendlela ezicatshileyo. Ngakho kumele siyinanzelele ukuze singathatheki. Ngokwesibonelo, abezindaba bangakhipha olunye udaba behlose ukusihuga ukuthi sisekele imibono ethile yezombusazwe. Ezinye izindaba zikhuthaza abantu ukuthi bathande izinto ezigijinyiswa ngabantu balumhlaba. Amanye amabhuku lamafilimu enza abantu babone angathi ukuqakathekisa kakhulu okufunwa yibo lezimuli zabo kuqondile futhi kungenza bathokoze empilweni. Imicabango enjalo kayivumelani leMibhalo esifundisa ukuthi ukuthanda uJehova ukwedlula loba yini yikho okungenza imuli zethu zithokoze. (Mat. 22:36-39) Lokho akutsho ukuthi ukuzilibazisa konke kubi. Kodwa kumele sizibuze imibuzo elandelayo: ‘Ngiyazibona yini izimfundiso zalumhlaba ezilethwa ngendlela ezicatshileyo? Ngikhetha kuhle yini engikubukelayo lengikubalayo futhi ngiyabancedisa na abantwabami ukuthi benze njalo? Ngiyabasiza yini ukuthi bazwisise ukuthi uJehova uthini ngabakubonayo labakuzwayo ukuze bangathatheki ngemicabango yalumhlaba?’ w18.11 22 ¶18-19
OLwesine, May 14
Ungesabi, ngoba ngilawe.—Isaya. 41:10.
UJehova ulathi sibili ngoba konke akwenzayo kutshengisa ukuthi uyasithanda kakhulu futhi ulendaba lathi. Siqakathekile kuye, yikho esithi: ‘Wena uligugu njalo udumile ebusweni bami, futhi ngiyakuthanda.’ (Isaya. 43:4) Kasoze abalahle abantu abamkhonzayo njalo uzahlala ebathanda kumnyama kubomvu. (Isaya. 54:10) UJehova katsho ukuthi uzasusa konke okusikhathazayo kodwa uthembisa ukuthi kasoze avume ukuthi sikhukhulwe zinhlupho ezilamandla angathi ngamanzi ‘omfula’ othelayo. Lanxa singaze sibe phakathi kwendubo ezivutha ‘njengamalangabi’ omlilo, ngeke avumele ukuthi zisitshabalalise. Usiqinisekisa ukuthi uzakuba lathi, asisize ‘sidabule’ phakathi kwenhlupho ezinjalo. Uzakwenza njani lokho? Uzasipha amandla ukuze singakhathazeki kakhulu njalo siqhubeke sithembekile kuye lanxa sesikhangelane lokufa. (Isaya. 41:13; 43:2) Nxa sithemba ukuthi uJehova ‘uzakuba lathi,’ sizakuba lesibindi lamandla okubekezelela loba yibuphi ubunzima obusehlelayo. w19.01 3 ¶4-6
OLwesihlanu, May 15
Inhliziyo yomuntu igcwele amacebo amanengi, kodwa yisimiso sikaJehova esimayo.—Zaga. 19:21.
Nxa ungosakhulayo, mhlawumbe usuke wezwa ababalisi, izikhwicamfundo labanye abantu nje bekukhuthaza ukuthi ugijimise imfundo ephezulu ukuze uthole umsebenzi olemali. Kodwa lokho kayisikho uJehova afuna ukwenze. Kuqakathekile sibili ukuthi ufunde uqinise ukuze uthole ongaziphilisa ngakho nxa usuqedile isikolo. (Kol. 3:23) Lanxa kunjalo, uJehova ukukhuthaza ukuthi usebenzise izimiso eziseBhayibhilini nxa ukhetha ofuna ukukwenza empilweni. Izimiso lezi zizakusiza ukuthi uqhubeke usenza intando yakhe kulezinsuku zokucina. (Mat. 24:14) UJehova uyakwazi ukuthi kuyini okuzakwenzakala ngesikhathi esizayo lokuthi sekusele isikhathi esinganani ukuthi ukuphela kufike. (Isaya. 46:10; Mat. 24:3, 36) Uyakwazi ukuthi wena ungumuntu onjani lokuthi kuyini okungenza uthokoze loba ungathokozi empilweni. Ngakho lanxa abantu bengakunika amacebo akhanya elengqondo, kawasoze akwenze uhlakaniphe nxa engasekelwanga eLizwini likaNkulunkulu. w18.12 19 ¶1-2
UMgqibelo, May 16
Ababi bazabe bengasekho.—Hubo. 37:10.
Kodwa “abathobekileyo bazakudla ilifa lelizwe bakholise ukuthula okukhulu.” UDavida waphinda wathi: “Abalungileyo bazazuza ilifa lelizwe bahlale kulo lanini.” (Hubo. 37:11, 29; 2 Sam. 23:2) Kumele ukuthi amazwi la abaqinisa abantu ababezimisele ukwenza intando kaNkulunkulu. Basebelethemba lokuthi umhlaba uzaphinda ugcwale abantu abalungileyo futhi ube lipharadayisi njengesivande sase-Edeni. Ngokuhamba kwesikhathi ama-Israyeli amanengi ahlamukela uJehova njalo atshiya ukukhonza kweqiniso. Yikho uNkulunkulu wavumela abaseBhabhiloni ukuthi bawanqobe, batshabalalise ilizwe lawo njalo bawathumbe. (2 ImiLan. 36:15-21; Jer. 4:22-27) Lanxa kunjalo, abaphrofethi bakaNkulunkulu baveza ukuthi ngemva kweminyaka engu-70 abako-Israyeli babezabuyela elizweni labo. Lakanye iziphrofetho lezo zagcwaliseka. Kodwa ziyasebenza lakithi lamuhla ngoba zisitshela ngePharadayisi elizayo. w18.12 4 ¶9-10
ISonto, May 17
Njengomkhathi uphakeme kulomhlaba, ngokunjalo izindlela zami ziphakeme kulezindlela zenu, lemicabango yami iphakeme kulemicabango yenu.—Isaya. 55:9.
Amacebo akhulunywa ngabantu kawavumelani leMibhalo kodwa abanye bathi ayasebenza ngoba izinto sezantshintsha. Wena uthini? UJesu wathi: “Ukuhlakanipha kuyaziveza ukuqonda kwakho ngezenzo zakho.” (Mat. 11:19) Lanxa abantu besungule izinto ezinengi kwezempucuko, behlulekile ukulungisa inhlupho ezinkulu ezenza abantu bangathokozi. Umhlaba ugcwele izimpi, ubandlululo lobugebenga. Ukuziphatha kubi kwezemacansini sekusamukeleka emphakathini lanxa abanengi bevuma ukuthi akuyilethi intokozo njalo kuchitha imizi kubangele lemikhuhlane kanye lezinye inhlupho. Kodwa amaKhristu wona akhetha ukulalela uJehova. Lokho kwenza abe lempilakahle, ahlalisane kuhle futhi abe lezimuli ezithokozayo. (Isaya. 2:4; ImiSeb. 10:34, 35; 1 Khor. 6:9-11) Konke lokhu kutshengisa ukuthi imicabango kaJehova iphakeme kuleyabantu. w18.11 20 ¶8-10
UMvulo, May 18
Ukuba lobudlelwano labantu ababi kona imikhuba emihle.—1 Khor. 15:33.
Siyafuna ukuhlala sizwanana lezihlobo zethu labangane kodwa akumelanga sephule izimiso zikaJehova ngenxa yokufuna ukuthabisa abantu. Sizaqhubeka sizama ukuhlalisana kuhle lezihlobo zethu kodwa abangane abahle sizabathola ebantwini abakhonza uJehova kuphela. Bonke abahamba eqinisweni kufanele babengcwele. (Isaya. 35:8; 1 Phet. 1:14-16) Sonke sathi sithola iqiniso sazimisela ukuntshintsha izenzo zethu ukuze silandele izimiso zeBhayibhili. Abanye bethu kwadingeka ukuthi benze untshintsho olukhulu kakhulu. Kungelani lokuthi yikuphi esakwenzayo akumelanga loba nini sithengise imikhuba emihle esesilayo ngokwenza izinto ezenyanyekayo ezigcwele emhlabeni lo. Manje kuyini okungasinceda ukuthi sibalekele imicabango engcolileyo lezenzo ezimbi? Akumelanga sikhohlwe ukuthi uJehova wasithenga ngegazi eliligugu leNdodana yakhe uJesu Khristu ukuze sibe ngcwele. (1 Phet. 1:18, 19) Le yimbadalo enkulu kakhulu esasingeke siyenelise. Ngakho kasicabangisiseni ngomhlatshelo wenhlawulo kaJesu ngazo zonke izikhathi ukuze sihlale singcwele phambi kukaJehova. w18.11 11 ¶10-11
OLwesibili, May 19
Ngilindele uNkulunkulu uMsindisi wami; uNkulunkulu wami uzangizwa.—Mik. 7:7.
Abanengi abasenkonzweni yesikhathi sonke bayavuma ukuthi ukuhlala bekhuthele emsebenzini wokutshumayela kubanceda ukuthi bangakhathazeki kakhulu lapho izimo zintshintsha. Izibonelo zabo zitshengisa ukuthi ukwenza konke okusemandleni ethu nxa siphakathi kohlupho kanye lokuthemba uJehova kuyasinceda ukuthi singakhathazeki kakhulu. Ngokuya kwesikhathi singananzelela ukuthi ukwamukela untshintsho olwenzakeleyo kuqinise ubuhlobo bethu loJehova. Esikhathini lesi esiphila kuso izimo zingantshintsha loba nini. Singacelwa ukuthi sitshiye umsebenzi ebesiwenza enhlanganisweni kumbe sihlaselwe ngumkhuhlane loba kwenzakale okuthile emulini. Kungelani lokuthi kwenzakalani empilweni yakho, hlala ukhumbula ukuthi uJehova uyakukhathalela futhi uzakusiza ngesikhathi esifaneleyo. (Heb. 4:16; 1 Phet. 5:6, 7) Ungavumi ukuthi uhlupho lukubuyisele emuva kodwa yenza konke okusemandleni akho ukuze uqhubekele phambili ngempilo. Thandaza kuBaba wethu osezulwini njalo umthembe ukuthi uzakuncedisa. Ungenza njalo, kawusoze ukhathazeke kakhulu lanxa izimo zintshintsha. w18.10 30 ¶17; 31 ¶19, 22
OLwesithathu, May 20
[UJehova] uyakwazi ukuthi sibunjwa njani, uyakhumbula ukuthi siluthuli.—Hubo. 103:14.
IBhayibhili lilezibonelo ezinengi ezitshengisa ukuthi uJehova uyazizwisisa izinceku zakhe. Ngokwesibonelo, watshengisa ukuthi uyazwisisa ngesikhathi encedisa umfana omncane uSamuyeli ukuthi ayekwethula isahlulelo kuMphristi Omkhulu u-Eli. Indaba yakhona ilotshwe ku-1 Samuyeli 3:1-18. UMthetho kaJehova wawusithi abantwana kumele bahloniphe abantu abadala, ikakhulu labo ababengabakhokheli. (Eks. 22:28; Levi. 19:32) Pho ubona angathi uSamuyeli wayengaba laso yini isibindi sokuvuka ekuseni ayetshela u-Eli isahlulelo sikaNkulunkulu esiqatha kangaka? Hatshi, iBhayibhili lisitshela ukuthi uSamuyeli “wayesesaba ukutshela u-Eli umbono.” Lanxa kunjalo, uNkulunkulu wakwenza kwacaca ku-Eli ukuthi nguye owayebiza uSamuyeli. Yikho u-Eli walaya uSamuyeli ukuthi akhulume futhi ‘angamfihleli loba yini.’ Ngakho uSamuyeli walalela, “wamtshela konke” njalo amazwi akhe ayehambelana lalawo u-Eli ayeke wawatshelwa. (1 Sam. 2:27-36) Indaba kaSamuyeli lo-Eli isifundisa ukuthi uJehova uyazwisisa futhi ulenhlakanipho emangalisayo. w18.09 23 ¶2; 24 ¶4-5
OLwesine, May 21
Jehova, ngubani ongahlala endlini yakho engcwele na? . . . Ngulowo . . . okhuluma iqiniso liphuma enhliziyweni yakhe.—Hubo. 15:1, 2.
Sebebanengi abantu abawathandayo amanga. Ngokwesibonelo omunye umlobi okuthiwa nguY. Bhattacharjee wabhala indaba elesihloko esithi, “Okwenza siqambe amanga,” wathi: “Ukuqamba amanga sekuyinto esegazini ebantwini.” Izikhathi ezinengi abantu baqamba amanga ukuze bazivikele, bavale amacala abawenzileyo, bathole inzuzo loba bakhanye bengabantu kuzwa emphakathini. Isihloko leso saphinda sathi kwabanye abantu akusathi thiki nxa ‘beqamba amanga kungelani lokuthi bakhuluma labangane, labasebenza labo, labantu abangabaziyo loba lezihlobo.’ Ukuqamba amanga okunjalo yikho okubangela ukuthi abantu bangathembani futhi bangabi lobudlelwano obuhle labanye. Umhubi uDavida wathandaza kuJehova wathi: “Ngempela wena ufuna iqiniso elisuka emibilini.” (Hubo. 51:6) UDavida wayekwazi ukuthi iqiniso kumele livele ngaphakathi ekujuleni kwezinhliziyo zethu. Ngakho amaKhristu eqiniso kumele azimisele ‘ukukhuluma iqiniso omunye komunye’ kukho konke akwenzayo empilweni.—Zek. 8:16. w18.10 7 ¶4; 8 ¶9-10; 10 ¶19
OLwesihlanu, May 22
Wabakhokhela ngonanzelelo, ngakho babengesabi.—Hubo. 78:53.
Ama-Israyeli athi esuka eGibhithe ngo-1513 B.C.E., ayengabe esedlula 3 miliyoni. Inani lelo laligoqela labantwana kanye lasebekhulile futhi kungenzeka ukuthi kwakulabagulayo labagogekileyo. Kwakufuneka uMkhokheli ozwisisayo lolesineke ukuthi akhokhele bonke abantu labo ababephuma eGibhithe. Ngakho uJehova wabakhokhela esebenzisa uMosi. Lokho kwenza ukuthi ama-Israyeli engesabi ukusuka elizweni lelo ayezalelwe kulo futhi ayesehlale kulo iminyaka leminyaka. (Hubo. 78:52) Manje uJehova wenzani ukuze abantu bakhe bangesabi futhi babone ukuthi bavikelekile? Wabakhipha eGibhithe behlelekile njalo “behlomele impi.” (Eks. 13:18) Kumele ukuthi lokho kwenza ama-Israyeli angathandabuzi ukuthi ayeqondiswa nguJehova. UJehova waphinda wawatshengisa ukuthi wayehamba lawo ngokuwakhokhela ‘ngeyezi emini langokukhanya komlilo ebusuku.’ (Hubo. 78:14) Kwakungathi uthi kuwo: “Lingesabi. Ngilani, ngizalikhokhela futhi ngilivikele.” w18.09 26 ¶11-12
UMgqibelo, May 23
Aluba ungangifihla ethuneni. . . . Aluba ungangibekela isikhathi ube usungikhumbula!—Jobe. 14:13.
Lasendulo ezinye izinceku zikaNkulunkulu ezithembekileyo ezaziphakathi kosizi zakhathazeka kakhulu zaze zafisa ukufa. Ngokwesibonelo uJobe wafuthelwa waze wakhuluma ngelohawulayo wathi: “Ngiyayeyisa impilo yami; kangiloyisi ukuphila.” (Jobe. 7:16) LoJona wadana kakhulu waze wathi: “Khathesi-ke Jehova, susa ukuphila kwami, ngoba kungcono kimi ukufa kulokuphila.” (Jona. 4:3) Umphrofethi owayethembekile u-Elija laye wake wacela ukuthi afe ngenxa yobunzima ayephakathi kwabo. Wathi: “Kwanele, Jehova, susa ukuphila kwami.” (1 AmaKho. 19:4) Lanxa amadoda la athembekileyo ayesefisa ukufa, uJehova wayewathanda futhi wayefuna aqhubeke ephila. Kulokuthi awasole wawanceda ukuthi alwisane lobunzima ayephakathi kwabo njalo aphinde abe lesifiso sokuphila ukuze enelise ukuqhubeka emkhonza. w18.09 13 ¶4
ISonto, May 24
Thina sisebenza loNkulunkulu.—1 Khor. 3:9.
Labo abasebenza loNkulunkulu baziwa ngokwamukela izihambi. EMibhalweni YamaKhristu YesiGrikhi, umutsho othi “ukwamukela izihambi” utsho ukuba lomusa ebantwini esingabaziyo. (Heb. 13:2) Kanti njalo eLizwini likaNkulunkulu kulezindaba ezingasinceda ukuthi sifunde ukwamukela izihambi. (Gen. 18:1-5) Ngakho kufanele sizame ngamandla wonke ukunceda abanye zikhathi zonke kungelani lokuthi sikhonza labo loba hatshi. (Gal. 6:10) Okunye esingakwenza ukuze sisebenze loNkulunkulu yikwamukela labo abasenkonzweni yesikhathi sonke. (3 Joh. 5, 8) Lokhu kungasinika ithuba lokuthi ‘siqinisane.’ (Rom. 1:11, 12) ILizwi likaNkulunkulu likhuthaza amadoda asebandleni ukuthi asebenze loJehova ngokuzimisela ukuba zinceku ezikhonzayo labadala bebandla. (1 Tim. 3:1, 8, 9; 1 Phet. 5:2, 3) Lokhu kuyabe kutshengisa ukuthi afuna ukusiza abanye lokubancedisa ukuthi baqinise ukholo lwabo. (ImiSeb. 6:1-4) Abazalwane abenza imisebenzi eqakathekileyo ebandleni bathi kumnandi kakhulu ukuncedisa abanye. w18.08 24 ¶6-7; 25 ¶10
UMvulo, May 25
Ungayikhuzi ngolaka indoda endala kodwa yincenge njengoyihlo.—1 Tim. 5:1.
Lanxa uThimothi wayephathiswe umsebenzi wokukhokhela amadoda amadala, kwakufanele awahloniphe njalo abe lomusa kuwo. Kodwa kumele siyizwisise kuhle indaba le yokuhlonipha abantu abadala. Kambe singaphonguzithulela yini nxa umuntu omdala kulathi esona ngabomo loba ekhuthaza abanye ukuthi benze izinto ezingamthokozisiyo uJehova? UJehova kahluleli ngalokho akubona ngamehlo futhi kasoze ayekele ukujezisa umuntu omdala owenza isono ngabomo. IBhayibhili lithi: “Isoni sizaqalekiswa lanxa singabe sesiphile iminyaka elikhulu.” (Isaya. 65:20, NW) Indaba le iyagcizelelwa lasembonweni owabonwa nguHezekheli. (Hez. 9:5-7) Yikho-ke okuqakatheke kakhulu yikuthi ngazo zonke izikhathi sihloniphe uSimakade, uJehova uNkulunkulu. (Dan. 7:9, 10, 13, 14) Lokho kuzasinceda ukuthi singesabi ukuqondisa umuntu kungelani lokuthi unganani.—Gal. 6:1. w18.08 11 ¶13-14
OLwesibili, May 26
Umuntu oyisithutha ukholwa loba yini, kodwa olengqondo uyakucabangisisa konke okwenzayo.—Zaga. 14:15.
Sonke kumele sifunde ukuhluza loba yini esiyizwayo ukuze senelise ukuphuma lesiphetho esiqondileyo. (Zaga. 3:21-23; 8:4, 5) Nxa singehluleka ukwenza njalo uSathane labantu bomhlaba lo bazabe bedlala ngezingqondo zethu besebenzisa amahungahunga abawasakaza kusa kwamalanga. (Efe. 5:6; Kol. 2:8) Ukwazi iqiniso lonke ngendaba esiyizwileyo yikho kuphela okungasinceda ukuthi singathatheki. Lezinsuku minengi imibiko kanye lezindaba esizizwayo. Ezinye zitholakala ku-inthanethi, kuma-TV, kumaphephandaba lakwezinye indawo. Kanti njalo abantu abanengi bathunyelwa imilayezo nsuku zonke yizihlobo labangane kusetshenziswa ezempucuko. Yikho akumelanga siphonguthatheka ngakho konke esikuzwayo ngoba abantu bathanda ukuthumela imibiko lemilayezo engamanga. w18.08 3 ¶1, 3
OLwesithathu, May 27
UNkulunkulu usekwenzele umusa.—Luk. 1:30.
UJehova wakhetha intombi eyayithobekile okuthiwa nguMariya ukuthi ibe ngunina weNdodana yakhe uJesu. Intombi le yayihlala edolobheni leNazaretha elalikhangelelwa phansi njalo likhatshana leJerusalema kanye lethempeli. (Luk. 1:26-33) UMariya wayemthanda kakhulu uJehova. Lokhu sikubona emazwini awakhuluma ngesikhathi evakatshele isihlobo sakhe u-Elizabethi. (Luk. 1:46-55) Lokhu kutshengisa ukuthi uJehova wayekubona ukuthembeka kukaMariya futhi wambusisa ngendlela ayengayicabangeli. Ngesikhathi uJesu ezalwa, uJehova wamnika udumo ngendlela abantu ababengayicabangeli. Kazange abikele ababusi beJerusalema labaseBhethilehema ngokuzalwa kweNdodana yakhe. Kodwa wathuma izingilosi zakhe ukuthi ziyetshela abelusi ababelinde imihlambi yabo emlageni. (Luk. 2:8-14) Ngemva kwalokho abelusi baphuthuma baya eBhethilehema ukuze bayebona lowomntwana ozelweyo. (Luk. 2:15-17) Kumele ukuthi uMariya loJosefa bamangala bebona uJehova esethula umntwana lo owayeqakathekile ebantwini ababekhangelelwa phansi. w18.07 9-10 ¶11-12
OLwesine, May 28
UJehova wamthukuthelela uSolomoni.—1 AmaKho. 11:9.
Kungani uJehova wamthukuthelela uSolomoni? IBhayibhili lithi: “Ngoba inhliziyo yakhe yayisimfulathele uJehova . . . , yena ayezibonakalise kuye kabili. Lanxa wayemlayile uSolomoni ukuba angalandeli abanye onkulunkulu uSolomoni kazange awulandele umlayo kaNkulunkulu.” Ngakho uJehova wamlahla njalo wasusa isibusiso sakhe kuye. Ukungalaleli kwakhe kwaletha impumela ebuhlungu embusweni wako-Israyeli, isizwe sadabukana phakathi futhi kwaba lezinhlupho ezingapheliyo okweminyaka eminengi. (1 AmaKho. 11:9-13) Thina sifundani endabeni le? Esikufundayo yikuthi ukuba lobungane labantu abangayihloniphiyo imithetho kaJehova kungasithela emanyaleni njalo kuphambanise ubuhlobo bethu laye. Abanye abantu abanjalo kungaba yizihlobo zethu, omakhelwane, esisebenza labo kumbe esifunda labo esikolo. Ikanti abanye kungaba ngabazalwane esilabo ebandleni kodwa abangaqinanga ekukhonzeni. Akumelanga siyithathe lula indaba le, ngoba iqiniso elikhona ngelokuthi ukuzwanana labantu abangelandaba lemithetho kaJehova kungacina kuphambanisa ubuhlobo bethu laye. w18.07 19 ¶9-10
OLwesihlanu, May 29
Umhlaba wonke ungaphansi kwamandla omubi.—1 Joh. 5:19.
USathane usebenzisa ezokuzilibazisa ukuze amemethekise imicabango yakhe. Uyakwazi ukuthi izindaba eziyabe zilandiswa kumafilimu lakunhlelo ze-TV azisilibazisi nje kuphela kodwa zingantshintsha izenzo zethu, imizwa kanye lendlela esicabanga ngayo. UJesu wayelandisela abantu izindaba ezithile ukuze bazwisise lokho ayebafundisa khona. Ngokwesibonelo, wake wabatshela umzekeliso womSamariya olomusa kanye lowendodana yolahleko. (Mat. 13:34; Luk. 10:29-37; 15:11-32) Kodwa abantu abalandela imicabango kaSathane bona bangasebenzisa izindaba ezikhutshwa kwezokuzilibazisa ukuze bangcolise imicabango yethu. Yikho kumele sinanzelele futhi sikhethe kuhle. Lokhu kuzasisiza ukuthi sizilibazise ngezinhlelo kanye lamafilimu ahlanzekileyo. Ngakho nxa sikhetha ezokuzilibazisa kumele sizibuze umbuzo lo: ‘Ifilimu le loba uhlelo lolu lungenza ngilandele izifiso zemvelo yesono yini?’ (Gal. 5:19-21; Efe. 2:1-3) Nxa singabona ukuthi uhlelo esilubukeleyo lungasenza sibe lemicabango kaSathane, kumele sihle silucitshe masinyane futhi sizivikele ngendlela ebesingazivikela ngayo emkhuhlaneni oyingozi. w19.01 15-16 ¶6-7
UMgqibelo, May 30
Yemukelani [ingwane] yensindiso.—Efe. 6:17.
Njengoba nje ingowane yayivikela ingqondo yesotsha, “ithemba lokusindiswa” livikela ingqondo zethu loba indlela esicabanga ngayo. (1 Thes. 5:8; Zaga. 3:21) Kuyini uSathane angakusebenzisa ukuze asiyenge ukuthi sikhiphe ingowane yethu? Ake sixoxe ngendlela alinga ngayo uJesu. USathane wayekwazi mhlophe ukuthi ngesikhathi esizayo uJesu wayezaphiwa amandla okubusa abantu. Kodwa uJesu kwakumele alinde kuze kufike isikhathi esasibekwe nguJehova. Kanti njalo kwakumele aqale ahlupheke futhi afe. USathane walinga uJesu ngokumthembisa ithuba lokubusa umhlaba isikhathi sikaJehova singakafiki. Wamtshela wathi nxa ungaze ungikhonze konke lokhu kuzakuba ngokwakho. (Luk. 4:5-7) USathane uyakwazi ukuthi uJehova usithembise inhlalakahle emhlabeni omutsha. Kodwa kumele sisilindele lesosikhathi njalo siyakwazi ukuthi zinengi izinhlupho esizahlangana lazo. USathane uyasilinga ngokusinika amathuba okuthi sigijimise ukuthola impilo engcono khathesi. Akufunayo yikuthi siphilele ukudinga imali lenotho sikhohlwe ngoMbuso kaNkulunkulu.—Mat. 6:31-33. w18.05 30-31 ¶15-17
ISonto, May 31
Uvumele inhliziyo yakho ikuthokozise ezinsukwini zobutsha bakho.—UmTshu. 11:9.
Amazwi la atshengisa ukuthi uJehova ufuna abasakhulayo bajabule. Okungenza bajabule yikukhuthala emisebenzini ephathelane lokukhonza kanye lokufaka uJehova kukho konke abakwenzayo. Nxa abasakhulayo bangakwenza lokhu, uJehova uzabaqondisa, abavikele njalo ababusise. Ngakho nxa ungosakhulayo zinike isikhathi sokucabangisisa ngezinto eziseLizwini likaNkulunkulu njalo ulandele iseluleko lesi esithi: “Khumbula uMdali wakho ngezinsuku zobutsha bakho.” (UmTshu. 12:1) Siyaziqhenya ngabo bonke abasakhulayo abazimisele ukuqhubeka benamathele kuJehova. Kuyathokozisa ukubabona bezinikela ukwenza imisebenzi etshiyeneyo ebandleni njalo beqakathekisa umsebenzi wokutshumayela. Okunye okujabulisayo yikuthi kabavumi ukuphanjaniswa yizinto ezigijinyiswa ngabantu emhlabeni lo. Ngakho nxa ungosakhulayo okhutheleyo ekukhonzeni hlala ukhumbula ukuthi uJehova kasoze awukhohlwe umsebenzi owenzayo. Kanti njalo abafowethu labodadewethu bayakuthanda futhi bazimisele ukukusiza. Ngakho nikela kuJehova konke okwenzayo, amacebo akho azaphumelela. w18.04 29 ¶17, 19