June
UMvulo, June 1
Loba yini eliyicela kuBaba ngebizo lami [uzalinika] yona.—Joh. 15:16.
Asithandabuzi ukuthi isithembiso lesi sabaqinisa abaphostoli. Babengakuzwisisi ngokugcweleyo ukuthi uJesu wayesezakufa. Kodwa ukufa kwakhe kwakungasoze kwenze basale bezinhlanzi ezitshelwe ngamanzi. UJehova wayezimisele ukuphendula imithandazo yabo kanye lokubancedisa ukuze baphumelele emsebenzini wokutshumayela. Lakanye wakwenza lokhu. Ngemva kokufa kukaJesu abaphostoli bathandaza kuJehova becela ukuthi abanike isibindi futhi uJehova wawuphendula umthandazo wabo. (ImiSeb. 4:29, 31) Lokhu kuliqiniso lakithi lamuhla ngoba ukubekezela emsebenzini wokutshumayela kusenza sihlale singabangane bakaJesu. Kanti njalo sileqiniso lokuthi uJehova uhlala ethiye indlebe ukuze aphendule imithandazo yethu futhi asisize sinqobe loba yibuphi ubunzima esihlangana labo nxa sitshumayela izindaba ezinhle zoMbuso. (Flp. 4:13) Ukwazi ukuthi uJehova uyayiphendula imithandazo yethu kanye lokuba ngabangane bakaJesu kuyisibusiso kithi. Izipho lezi esiziphiwa nguJehova zisinika amandla okuthi siqhubeke sithela izithelo.—Jak. 1:17. w18.05 21 ¶17-18
OLwesibili, June 2
Kasikhuthazaneni, ikakhulu njengoba libona usuku lusondela.—Heb. 10:25.
Ngesikhathi uPhawuli ebhala amazwi la kwasekusele iminyaka emihlanu kuphela ukuthi “usuku lukaJehova” lufike eJerusalema. Kwakumele amaKhristu ahlala edolobheni leli aphume aphele ngesikhathi enanzelela izibonakaliso ezakhulunywa nguJesu. (ImiSeb. 2:19, 20; Luk. 21:20-22) Lakanye usuku lukaJehova lwafika ngomnyaka ka-70 C.E. ngesikhathi amaRoma ehlasela iJerusalema. Lathi lamuhla kasithandabuzi ukuthi ‘usuku lukaJehova olukhulu olwesabekayo’ selusondele. (Jow. 2:11) Umphrofethi uZefaniya wathi: “Usuku olukhulu lukaJehova seluseduze—seluseduze njalo luza ngokuphangisa.” (Zef. 1:14) Amazwi la ayasebenza lakithi lamuhla ngoba usuku lukaJehova selusondele. Yikho uPhawuli esithi sicabangisise ngokuthi singakhuthazana njani ethandweni lasezenzweni ezinhle. (Heb. 10:24) Ngakho kasibathandeni ngenhliziyo yonke abafowethu labodadewethu njalo sibakhuthaze ngazo zonke izikhathi nxa bedinga usizo. w18.04 20 ¶1-2
OLwesithathu, June 3
Qina ube lesibindi ungethuki njalo ungalahli ithemba, ngoba uJehova uNkulunkulu wakho uzakuba lawe loba kungaphi lapho oya khona.—Josh. 1:9.
UJehova wamkhuthaza uJoshuwa owayekhokhela abako-Israyeli esiyabangenisa elizweni ababelithenjisiwe. Okunye uJehova ayekwenza yikukhuthaza abantu bakhe beliqembu. Ngokwesibonelo wayekwazi ukuthi abantu bakhe babezawadinga amazwi akhuthazayo ngesikhathi sebeyizigqili eBhabhiloni, yikho watsho isiphrofetho esasizabakhuthaza. Wathi kubo: “Ungesabi, ngoba ngilawe; ungakhathazeki, ngoba nginguNkulunkulu wakho. Ngizakuqinisa, ngikusize; ngizakusekela ngesandla sami sokudla esiqotho.” (Isaya. 41:10) Ngokuhamba kwesikhathi uJehova wakhuthaza amaKhristu okuqala njalo lathi uyasikhuthaza lamuhla. (2 Khor. 1:3, 4) UJehova waphinda wakhuthaza iNdodana yakhe. Ngesikhathi uJesu ebhabhathizwa wezwa ilizwi livela ezulwini lisithi: “Lo yiNdodana yami engiyithandayo; ngiyathokoza kakhulu ngayo.” (Mat. 3:17) Akuthandabuzwa ukuthi amazwi la amqinisa uJesu waze waqeda inkonzo yakhe lapha emhlabeni. w18.04 16 ¶3-5
OLwesine, June 4
Ungadli isihlahla sokwazi okuhle lokubi.—Gen. 2:17.
Abantu abanengi lamuhla bathi umlayo kaJehova wathathela u-Adamu inkululeko yokuthi azenzele akufunayo. Abantu laba abakuzwisisi ukuthi ukuba lenkululeko yokuzikhethela kutshiyene lokuba lelungelo lokutsho ukuthi yikuphi okuhle lokubi. U-Adamu lo-Eva babelenkululeko yokuzikhethela ukuthi bayafuna yini ukulalela uNkulunkulu loba hatshi. Kodwa uJehova nguye kuphela olelungelo lokutsho ukuthi yikuphi okuhle loba okubi. Ilungelo leli lalimelwa ‘yisihlahla sokwazi okuhle lokubi’ esasisesivandeni sase-Edeni. (Gen. 2:9) Ngakho lapho uJehova enika u-Adamu lo-Eva umlayo lo wayebafundisa indlela yokusebenzisa inkululeko yabo. Abazali bethu bokuqala bavuma ukuyengwa nguSathane bephula umlayo ababewunikwe nguNkulunkulu. Kodwa kuyadanisa ukuthi ukulalela uSathane akuzange kubenze babe lenkululeko ethe xaxa. Ukufuna ukuzibusa kwenza u-Adamu lo-Eva balahlekelwa yinkululeko yeqiniso ababeyiphiwe. w18.04 5-6 ¶9-12
OLwesihlanu, June 5
Kukho konke ukuhlupheka kwabo laye waba losizi.—Isaya. 63:9.
UJehova kabi lozwelo kuphela ebantwini bakhe abahluphekayo kodwa uyabancedisa. Ngokwesibonelo, ngesikhathi ama-Israyeli eyizigqili eGibhithe uJehova wayebuzwa ubuhlungu bawo njalo lokhu kwenza wazimisela ukuwakhulula. Watshela uMosi wathi: “Impela ngilubonile usizi lwabantu bami. . . . Ngibazwile bekhala . . , njalo [“ngikwazi kuhle,” NW] ukuhlupheka kwabo. Ngakho ngehlile ukuzabakhulula ezandleni zamaGibhithe.” (Eks. 3:7, 8) UJehova wabakhulula abantu bakhe ebugqilini ngenxa yokuthi wayebazwela. Ngemva kweminyaka eminengi ama-Israyeli ahlaselwa yizitha eseseLizweni Lesithembiso. UJehova wenzani? “Waba lesihawu kubo lapho bebubula ngaphansi kwalabo ababebacindezele bebahlukuluza.” Waphinda watshengisa ukuthi ulesihawu ebantwini bakhe ngokubancedisa. Wathumela abahluleli ukuthi babahlenge ezandleni zezitha zabo.—Abahlu. 2:16, 18. w19.03 15 ¶4-5
UMgqibelo, June 6
Owesifazana angamkhohlwa umntanakhe omunyayo na, angabi lesihelo emntwaneni amzeleyo na? Lanxa engamkhohlwa, mina angiyikukukhohlwa!—Isaya. 49:15.
Imithetho yokuqala emibili eseMilayweni Elitshumi yayisithi ama-Israyeli kwakumele akhonze uJehova kuphela futhi axwaye ukukhonza izithombe. (Eks. 20:3-6) Imithetho le yayingancedi uJehova kodwa yayisiza abantu bakhe. Babethwala nzima nxa bekhonza onkulunkulu bezinye izizwe. Kodwa wayebabusisa nxa bekhonza yena kuphela futhi bephathana kuhle. (1 AmaKho. 10:4-9) Akufanelanga sisole uJehova nxa labo abathi bayamkhonza besephula imithetho yakhe njalo bephatha kubi abantu bakhe. Yena uyasithanda futhi uyabona nxa abanye bengasahluleli kuhle. Ubuhlungu abuzwayo nxa lathi sisizwa ubuhlungu buyedlula lobo owesifazana abuzwayo nxa umntanakhe esebuhlungwini. Lanxa uJehova engasoze ahle alungise izinto, uzabahlulela ngesikhathi esifaneleyo abantu abangaphendukiyo abaphatha kubi abanye. w19.02 22 ¶13-15
ISonto, June 7
Akungenzakali intando yami, kakwenzakale eyakho.—Luk. 22:42.
Nxa sekusele amaviki ukuthi iSikhumbuzo sifike, imihlangano yethu ijayele ukukhuluma kakhulu ngesibonelo sikaJesu kanye lendlela atshengisa ngayo ukuthi uthobekile ngesikhathi enikela ngokuphila kwakhe. Lokhu kuyasisiza ukuthi silingisele ukuthobeka kukaJesu futhi sizimisele ukwenza intando kaJehova lanxa siphakathi kobunzima. Siyakhumbula lendlela uJesu atshengisa ngayo ukuthi ulesibindi sekusele insukwana ukuthi abulawe. Wayekwazi ukuthi izitha zakhe zizamenza inhlekisa, zimbhaxabule besezimbulala ngendlela ebuhlungu. (Mat. 20:17-19) Lanxa kunjalo, wazimisela ukukhangelana lokufa. Kwathi isikhathi sokuthi abotshwe sesisondele, watshela abaphostoli bakhe abathembekileyo ababelaye eGetsemane wathi: “Sukumani sihambe. Umthengisi wami usesondele!” (Mat. 26:36, 46) Khonokho nje kwatheleka ixuku elalithwele izikhali lizombopha kodwa kazange acatshe. Watshela amasotsha ukuthi ayekele abaphostoli bakhe bahambe. (Joh. 18:3-8) Kuyakhanya ukuthi uJesu wayelesibindi. Lalamuhla abagcotshiweyo kanye labezinye izimvu bayamlingisela ngokuba lesibindi. w19.01 27-28 ¶7-8
UMvulo, June 8
Dingani ubumnene.—Zef. 2:3, NW.
Ubumnene bufanana lomdwebo opendwe kuhle. Kungani sisitsho njalo? Umuntu odwebayo usebenzisa imibala emihle ukuze akhiphe umdwebo obukekayo. Lathi kumele sibe lempawu zobuntu ezinhle ukuze sibe mnene. Ezinye zakhona yikuthobeka, ukulalela, isineke kanye lesibindi. Abantu abathobekileyo yibo kuphela abalalela uNkulunkulu. Okunye uNkulunkulu akufunayo yikuthi sibe lesineke. (Zaga. 29:11; 2 Tim. 2:24) Kodwa nxa sisenza lokho akufunayo uSathane uyazonda kakhulu. Labantu abanengi emhlabeni lo obuswa nguye bayasizonda lanxa sithobekile futhi silesineke. (Joh. 15:18, 19) Yikho kumele sibe lesibindi ukuze silwe loSathane. Umuntu omnene kazikhukhumezi, kalalaka futhi uyamlalela uJehova. USathane yena kanjalo, uyazikhukhumeza, ulolaka futhi kamlaleli uJehova. Yikho akumangalisi ukuthi uyabazonda abantu abamnene. Baveza ububi bakhe ngoba balempawu ezinhle yena angelazo. Kanti njalo benza kukhanye ukuthi ungusomangase ngoba bazimisele ukuqhubeka bekhonza uJehova kungelani lokuthi uthini kumbe wenzani.—Jobe. 2:3-5. w19.02 8-9 ¶3-5
OLwesibili, June 9
Ungakhathazeki, ngoba nginguNkulunkulu wakho.—Isaya. 41:10.
UJehova wayesazi ukuthi abantu baseBhabhiloni babezafikelwa yikwesaba okukhulu sebehlaselwa ngamabutho amaMede lamaPhesiya. UJehova wayezasebenzisa amabutho la alamandla ukuthi akhulule abantu bakhe. (Isaya. 41:2-4) AbaseBhabhiloni labantu bezinye izizwe bathi bebona isitha sisiza singasadlanga nkotshana, bazama ukuqinisana besithi: “Yiba lesibindi!” Benza lezithombe ezinengi bazikhonza belethemba lokuthi zizabavikela. (Isaya. 41:5-7) Kodwa uJehova yena waqinisa amaJuda wathi: ‘Wena we Israyeli, nceku yami, ungakhathazeki, ngoba nginguNkulunkulu wakho.’ (Isaya. 41:8-10) Kungani uJehova wathi: “NginguNkulunkulu wakho”? Wayefuna ukuqinisekisa abantu bakhe abathembekileyo ukuthi wayengabakhohlwanga lokuthi babelokhu bezinceku zakhe. Waphinda wathi kubo: ‘Ngizalithwala ngilihlenge.’ Kumele ukuthi isithembiso lesi sawaqinisa amaJuda ayethunjiwe.—Isaya. 46:3, 4. w19.01 4 ¶8
OLwesithathu, June 10
[Kwezwakala] ilizwi livela emazulwini lisithi: “Wena uyiNdodana yami engiyithandayo; ngiyakwamukela.”—Mak. 1:11.
UMakho 1:9-11 ulandisa ngehlandla lokuqala kwamathathu lapho uJehova akhuluma khona esezulwini. UJehova wathi: “Wena uyiNdodana yami engiyithandayo; ngiyakwamukela.” Kumele ukuthi kwamthinta kwamancane uJesu ukuzwa uYise esithi uyamthanda njalo etshengisa ukuthi uyamthemba. Kulezinto ezintathu eziqakathekileyo esizithola emazwini uJehova awatsho kuJesu. Okokuqala, uJesu uyiNdodana kaNkulunkulu. Okwesibili yikuthi uJehova uyayithanda iNdodana yakhe. Okwesithathu, uJehova uyayamukela iNdodana yakhe. Lapho esithi: “Wena uyiNdodana yami,” uJehova wayetshengisa ukuthi wayesephakamise iNdodana yakhe ethandekayo uJesu yaba lesikhundla esiphezulu kulesakuqala. UJesu wayevele engomunye wamadodana kaNkulunkulu esasezulwini. Kodwa wagcotshwa ngomoya ongcwele ngesikhathi ebhabhathizwa. Ngalesosikhathi uNkulunkulu wayetshengisa ukuthi uJesu iNdodana yakhe egcotshiweyo yayisilethemba lokubuyela ezulwini ukuze ibe yiNkosi loMphristi Omkhulu obekwe nguye. (Luk. 1:31-33; Heb. 1:8, 9; 2:17) Yikho kwakufanele sibili ukuthi ngesikhathi uJesu ebhabhathizwa uYise athi: “Wena uyiNdodana yami.”—Luk. 3:22. w19.03 8 ¶3-4
OLwesine, June 11
Akulakuhlakanipha . . . okunganqoba uJehova.—Zaga. 21:30.
Kusukela kudala abantu bebelokhu benikwa amacebo angalunganga. USathane nguye owaqala ukukwenza lokhu ensimini yase-Edeni. Wenza u-Eva wacabanga ukuthi yena lomkakhe babezathokoza kakhulu nxa bengazikhethela abakufunayo empilweni. (Gen. 3:1-6) U-Eva wabona angathi icebo lelo lalilihle kanti uSathane uyabaqila. USathane wayengelandaba labo, ayekufuna nje yikuthi u-Adamu lo-Eva kanye lenzalo yabo bakhonze yena kulokuthi bakhonze uJehova. Kodwa uJehova nguye owayebanike konke ababelakho. Wabadala wabahlanganisa baba yindoda lomfazi futhi wabanika ikhaya elihle ukuze bahlale kulo bethokoza kuze kube nini lanini. Kuyadanisa ukuthi u-Adamu lo-Eva bahlamukela uNkulunkulu. Yikho ngokuya kwesikhathi baguga bacina besifa. Basebefanana leluba eliquntwe kunina elilokhu libuna kancane kancane lize licine selifile. Lathi lamuhla sithwele nzima ngenxa yesono abasenzayo. (Rom. 5:12) Lanxa kunjalo abantu abanengi kabamlaleli uNkulunkulu, bafuna ukuzenzela umathanda. (Efe. 2:1-3) Lokhu kudale inhlupho ezinengi ezenza sibone ukuthi amazwi asembhalweni walamuhla aliqiniso. w18.12 20 ¶3-4
OLwesihlanu, June 12
[Sikhuluma] ngamazwi esiwafundiswe ngumoya ongcwele, hatshi ngamazwi esiwafundiswe yikuhlakanipha kwabantu, njengoba sichasisa izinto eziphathelane loNkulunkulu ngamazwi avela emoyeni ongcwele.—1 Khor. 2:13.
Umphostoli uPhawuli wayeyindoda ekhaliphileyo futhi eyayifundile. Wayesazi indimi ezimbili kumbe ezedlula lapho. (ImiSeb. 5:34; 21:37, 39; 22:2, 3) Loba kunjalo, kazange avume ukuthi inhlakanipho yomhlaba imbumbe. Wayefuna indlela acabanga ngayo iqondiswe yiMibhalo. (ImiSeb. 17:2; 1 Khor. 2:6, 7) Ngakho waphumelela kakhulu enkonzweni njalo waqhubeka elindele umvuzo wokuthola ukuphila okungapheliyo. (2 Tim. 4:8) Imicabango kaNkulunkulu iphakeme sibili kuleyabantu. Yikho-ke kasiyivumeleni iqondise indlela esiziphatha ngayo ukuze sithokoze njalo siphumelele empilweni. Kodwa uJehova kasoze asibambe ngamandla ukuthi silandele imicabango yakhe. ‘Inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo’ kanye labadala bebandla labo kabasibambi ngenkani ukuthi samukele lokho uJehova akutshoyo. (Mat. 24:45; 2 Khor. 1:24) UmKhristu ngamunye uyazikhethela ukulandela imicabango kaJehova. w18.11 20-21 ¶12-13
UMgqibelo, June 13
Usizi lokububula kuzaphela.—Isaya. 35:10.
UJehova uNkulunkulu waphefumulela umphrofethi u-Isaya ukuthi akhulume ngokuthula okwakuzakuba khona nxa abako-Israyeli sebephendukile elizweni labo. Waveza ukuthi babengasoze bahlaselwe zinyamazana eziyingozi kanye lezigebenga. Babezahlala bechelesile kungelalutho abalwesabayo. (Isaya. 11:6-9; 35:5-10; 51:3) U-Isaya waphinda wathi “umhlaba uzakuba usugcwele ulwazi lukaJehova njengamanzi egcwele ulwandle.” Amazwi la atshengisa ukuthi lokhu kwakuzakwenzakala emhlabeni wonke hatshi ko-Israyeli kuphela. U-Isaya wagcizelela lokuthi abako-Israyeli babengasoze bahlaselwe zinyamazana loba ngabantu. Babezayitshaya inala kudabuke iziphala ngoba amanzi ayezabe emanengi elizweni njengoba kwakunjalo lesivandeni se-Edeni. (Gen. 2:10-14; Jer. 31:12) Loba kunjalo kukhona okwaphrofethwa ngu-Isaya okungazange kugcwaliseke ngalesosikhathi. Ngokwesibonelo abantu abayizigoga, abayiziphofu kanye labayizacuthe abazange basiliswe. Kuyakhanya-ke ukuthi umphrofethi u-Isaya wayekhuluma ngalokho okuzakwenzakala ngesikhathi esizayo. w18.12 5 ¶11-12
ISonto, June 14
[Qhubeka] uhamba eqinisweni.—3 Joh. 3.
Kumele sizimisele ukuhamba eqinisweni okwempilo yethu yonke kuze kube nini lanini. Kuyini okungasinceda ukuthi sibe lesifiso esikhulu sokuqhubeka sihamba eqinisweni? Hlala ubala iLizwi likaNkulunkulu njalo ucabangisise ngalo. Zinike isikhathi nsuku zonke sokubala iBhayibhili ukuze uthenge iqiniso eliligugu. Ukwenza njalo kuzakusiza ukuthi ulithande kakhulu futhi uzimisele ukungalithengisi loba sekutheni. Nxa usulithengile kulokunye futhi okumele ukwenze. IBhayibhili lithi thenga “ukuhlakanipha lokuzikhuza lokuzwisisa.” (Zaga. 23:23) Amazwi la atshengisa ukuthi ukuba lolwazi nje ngeke kukuncede. Kufanele usebenzise iqiniso empilweni yakho njalo ube lokuzwisisa ukuze ukwazi ukuthi okufundileyo uzakusebenzisa njani. Ukuhlakanipha kuzakusiza ukuthi wenze osukufundile. Ngezinye izikhathi iqiniso liyasikhuza nxa sesiphambuka futhi lisitshengise lapho okufanele silungise khona. Ngakho kasivumeleni iqiniso lisibumbe ngoba liligugu ukwedlula isiliva.—Zaga. 8:10. w18.11 9 ¶3; 11 ¶13-14
UMvulo, June 15
Thenga iqiniso ungalithengisi.—Zaga. 23:23.
Sonke silezinto esiziqakathekisayo empilweni. Wena kuyini okuqakathekisa ukwedlula konke olakho? Kambe ungavuma yini ukuthi kukulahlekele mahlayana nje? Sonke esizinikele kuJehova silenotho eligugu kakhulu esingeke siyithengise ngaloba yini. Inotho le yibungane esilabo loJehova. Elinye igugu esilithanda kakhulu liBhayibhili ngoba yilo elenza senelise ukumazi uBaba wethu osezulwini njalo sibe ngabangane bakhe. (Kol. 1:9, 10) UJehova unguMfundisi wethu omkhulu futhi usebenzisa iLizwi lakhe iBhayibhili ukuze asifundise izinto ezinengi. Ngokwesibonelo, uyasifundisa ukuthi ibizo lakhe liqakatheke kangakanani njalo uyasichazela ubuntu bakhe obuhle. Usitshela lokuthi uyasithanda kakhulu yikho wanikela ngeNdodana yakhe uJesu ukuze sihlawulelwe izono. Uphinda asifundise ngoMbuso kaMesiya langethemba lokuphila ePharadayisi emhlabeni. Kanti njalo uyasifundisa ukuthi siziphathe njani. Zonke izinto lezi esizifundileyo siyaziqakathekisa kakhulu ngoba ziyasinceda ukuthi sisondele kuMdali wethu futhi sazi ukuthi siphilelani. w18.11 3 ¶1-2
OLwesibili, June 16
Lingaqambelani amanga.—Kol. 3:9.
Umuntu owenza ubuqili akulalutho angalufihlela uJehova ngoba “konke kwambuliwe kwabekwa obala phambi kwamehlo akhe.” (Heb. 4:13) Ngokwesibonelo, u-Ananiya loSafira babumba icebo lokuqila abaphostoli. Ngemva kokuthengisa isiqinti sabo abazange bahambise yonke imali ababeyitholile. U-Ananiya loSafira babefuna ukuthabisa abanye ebandleni ngokwenza angathi bangabantu abaphanayo. Kodwa uJehova wakubona abakwenzayo wasebajezisa. (ImiSeb. 5:1-10) UJehova uthini ngabantu abaqamba amanga? USathane labo bonke abaqhubeka beqamba amanga bazaphoselwa ‘echibini lomlilo ovuthayo.’ Lokhu kutsho ukuthi bazabhujiswa bangaphindi babe khona. (Isam. 20:10; 21:8; Hubo. 5:6) Siyakwazi ukuthi uJehova ‘kasimuntu ukuthi angaqamba amanga’ lokuthi ‘ngeke awaqambe amanga.’ (Nani. 23:19; Heb. 6:18) IBhayibhili lithi: ‘UJehova uyaluzonda ulimi oluqamba amanga.’ (Zaga. 6:16, 17) Ngakho nxa sifuna ukuhlala simthokozisa kumele sikhulume iqiniso zikhathi zonke. w18.10 8 ¶10-13
OLwesithathu, June 17
Nakana ngezinto lezi.—1 Tim. 4:15.
Akumelanga silindele ukuthi uhlupho luze lufike kodwa kumele silungiselele khathesi, sicabangisise ngokuthi uJehova ufuna senzeni nxa sesehlelwe yisilingo. Ngokwesibonelo, umqhatshi wakho angakucela ukuthi ukhuphe imali ukuze usekele umbuthano olemikhuba yokukhonza kwamanga. Nxa ungahlala ulungiselele, uzakwenelisa ukumphendula kuhle lokwenza okuqondileyo. Okunye okumele sihlale sikulungiselele yikuthi sizakwelatshwa njani nxa singabanjwa umkhuhlane othile kumbe sehlelwe yingozi. Siyakwazi ukuthi akumelanga sifakwe igazi loba izingxenye zalo ezine. (ImiSeb. 15:28, 29) Loba kunjalo, siyazenzela ezinye izinqumo zokwelatshwa eziphathelane lokusetshenziswa kwegazi sisebenzisa izimiso eziseBhayibhilini ezisinceda ukuthi silingisele indlela uJehova acabanga ngayo. Pho kufanele sisenze nini isinqumo leso? Kungcono ukusenza khathesi kulokuthi sisenze sesifuthelwa esibhedlela kumbe sekuvuke isimo ebesingasilindelanga. Yikho yichwayisise khathesi indaba yokwelatshwa, ubhale phansi indlela ofuna ukwelatshwa ngayo njalo uxoxisane lodokotela wakho. w18.11 24 ¶5; 26 ¶15-16
OLwesine, June 18
Lowo ongilalelayo uzahlala evikelekile ekhululekile.—Zaga. 1:33.
UJehova ngumelusi olothando onakekela izimvu zakhe. Kuba angathi uzigonile wazivikela ezitheni zazo. Lokhu kuyasiqinisa njalo kusiduduze ngoba sesisiya ekupheleni komhlaba lo obuswa nguSathane. UJehova uzaqhubeka enakekela abantu bakhe langesikhathi sokuhlupheka okukhulu okuseduze. (Isam. 7:9, 10) Ngakho kungelani lokuthi sibadala kumbe sibancane, siqinile emzimbeni kumbe sigogekile, kasisoze sethuke, sithithibale loba sibe ngamagwala ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. Kodwa sizakuba lesibindi, sikhumbule amazwi kaJesu Khristu athi: “Manini liqine, liphakamise amakhanda enu, ngokuba ukuhlengwa kwenu sekusondela.” (Luk. 21:28) Sizaqhubeka silesibindi lalapho sesihlaselwa nguGogi, okutsho izizwe eziyabe zimanyene futhi zilamandla amakhulu. (Hez. 38:2, 14-16) Kuyini okuzakwenza ukuthi abantu bakaNkulunkulu bangesabi? Bayakwazi ukuthi uJehova kantshintshi. Uzahlala etshengisa ukuthi unguMsindisi olothando futhi ozwisisayo.—Isaya. 26:3, 20. w18.09 26 ¶15-16
OLwesihlanu, June 19
Wena uligugu . . . ebusweni bami, futhi . . . ngiyakuthanda.—Isaya. 43:4.
Kumele ukuthi ama-Israyeli aba lamandla lapho esizwa amazwi kaJehova asembhalweni walamuhla. Lawe ungaba leqiniso lokuthi uJehova uyakuthanda kakhulu ngoba uyinceku yakhe. ILizwi lakhe lithi: “Ulamandla okusindisa. Uzathokoza kakhulu ngawe.” (Zef. 3:16, 17) UJehova uthembisa abantu bakhe ukuthi uzabaqinisa futhi abaduduze kungelani lokuthi baphakathi kwaluphi uhlupho. Uthi: “Lizamunya, lithwalwe enhlangothini, lidlaliswe emadolweni. Njengalowo unina amduduzayo, ngokunjalo mina ngizaliduduza.” (Isaya. 66:12, 13, TBS) Akucabange ukuthi usana lukholisa njani nxa unina eluthwele elokhu eludlalidlalisa! LoJehova uyazithanda kakhulu izinceku zakhe njengomama othanda usana lwakhe. Ngakho ungaqali ukuthandabuza ukuthi lawe uqakathekile kuJehova. Kakuthontisi!—Jer. 31:3. w18.09 13 ¶6-7
UMgqibelo, June 20
Ngubani ofuna ukuzinikela kuJehova lamuhla?—1 ImiLan. 29:5.
Esizweni sako-Israyeli abantu babezinikela ukuncedisa nxa kulomsebenzi okufanele wenziwe. (Eks. 36:2; Neh. 11:2) Lawe ungasebenzisa isikhathi sakho lezinto olazo kanye leziphiwo zakho ukuze uncedise abafowethu labodadewethu. Nxa ungenza njalo, uzathokoza kakhulu futhi uzathola izibusiso ezinengi. Labo abazinikela ukuncedisa emisebenzini eyenziwa yinhlanganiso bajayele ukuthola abangane. Omunye wabo ngudadewethu okuthiwa nguMargie owancedisa okweminyaka engu-18 emsebenzini wokwakha lokulungisa amaWolu oMbuso. Ngaleyominyaka, banengi odadewethu abasakhulayo ayebafaka ekhwapheni abaqeqetshe. Uthi ukuncedisa emisebenzini le kumnike ithuba elihle lokukhuthazana labanye. (Rom. 1:12) Abangane ayebathola babemsiza kakhulu nxa engehlelwa yibunzima. Wena usuke wayancedisa yini emsebenzini wokwakha owenziwa yinhlanganiso kaJehova? w18.08 25 ¶9, 11
ISonto, June 21
Ungaqali ukuvumela loba ngubani ukuthi akhangelele phansi ubutsha bakho. Kodwa kwabathembekileyo woba yisibonelo ekukhulumeni, lasekuziphatheni, lasethandweni, lasekukholweni lasekubeni msulwa.—1 Tim. 4:12.
Ngesikhathi uPhawuli ebhala amazwi la, uThimothi wayengabe esanda kwedlula iminyaka engu-30. Loba kunjalo, uPhawuli wayemnike imisebenzi eqakathekileyo. Kasazi ukuthi kuyini sibisibili okwenza wambhalela amazwi la, kodwa esikufundayo yikuthi akumelanga sahlulele abazalwane ngokuthi baleminyaka emingaki. Phela leNkosi yethu uJesu yaqeda yonke inkonzo yayo emhlabeni ileminyaka engu-33 kuphela. Kwezinye indawo abasakhulayo bakhangelelwa phansi ngenxa yamasiko. Abadala bamabandla akulezondawo bangathikaza ukubeka abazalwane abasakhulayo ukuthi babe zinceku ezikhonzayo loba ngabadala ebandleni. Yikho bonke abadala kumele bakhumbule ukuthi iMibhalo kayitsho ukuthi umzalwane kufanele abe leminyaka emingaki ukuze abe yinceku ekhonzayo kumbe ngumdala.—1 Tim. 3:1-10, 12, 13; Tit. 1:5-9. w18.08 11-12 ¶15-16
UMvulo, June 22
Ungazilaleli [izinto] . . . ezithiwa “lulwazi” zona zingayisilo.—1 Tim. 6:20.
Ukuthola lonke iqiniso ngendaba kungasinceda ukuthi senze izinqumo ezinhle. Ngakho kuqakathekile ukuthi sibe lelihlo elibukhali njalo sikhethe ngonanzelelo zonke izinto esizibalayo. (Flp. 4:8, 9) Akumelanga sichithe isikhathi sihlola amawebhusayithi alezindaba ezibhalwa zintatheli ezingelaqiniso lalokho ezikubhalayo kumbe sibale imilayezo engamahungahunga asakazwa ngabantu kwezempucuko. Kanti njalo akufanelanga singene kumawebhusayithi asetshenziswa ngabantu asebatshiya inhlanganiso kaJehova ngoba bahlose ukuphambanisa ukholo lwethu lokutshila iqiniso esilifundiswayo. Ukwamukela ulwazi olungaqondanga kungabangela ukuthi senze izinqumo ezizasithela emanyaleni. Ngakho kasingaqali ukuziyenga ngokucabanga ukuthi amanga asakazwa ngabantu ngeke asiphambanise. Khumbula indaba yenhloli ezilitshumi ezafika lombiko omubi ngemva kokuhlola iLizwe Lesithembiso. (Nani. 13:25-33) Abantu bakaJehova bathi besizwa umbiko owesabisayo owalethwa zinhloli ezilitshumi bahle babanjwa ngumhedehede njalo baphela amandla. (Nani. 14:1-4, 6-10) Kulokuthi bayihluze indaba futhi bathembe uJehova bona bakholwa umbiko omubi ababewuzwile. w18.08 4 ¶4-5
OLwesibili, June 23
Lingayengwa. Ukuba lobudlelwano labantu ababi kona imikhuba emihle.—1 Khor. 15:33.
Abantu abanengi emphakathini balobuntu obuhle futhi abanye babo bayayizonda imikhuba elihlazo. Mhlawumbe bakhona abanye abantu abanjalo obaziyo. Kambe singathi bangabangane abahle yini? Zibuze ukuthi ukuba lobungane labo kukusiza ngani. Kuyabuqinisa yini ubuhlobo bakho loJehova? Kuyini abakuqathekisa kakhulu empilweni? Kuyini abathanda ukuxoxa ngakho? Ngokwesibonelo, bahlala bexoxa ngefeshini yini, imali, ezempucuko, ezokuzilibazisa loba ezinye izinto ezithandwa ngabantu kulumhlaba? Inkulumo zabo ngezokweyisa abanye yini kumbe ngezokuhlekisa abanye ngezinto ezilihlazo? Kufanele siqaphele sibili ngoba uJesu wasixwayisa wathi: “Lokho okuphihlika enhliziyweni yikho umlomo okukhulumayo.” (Mat. 12:34) Nxa ungananzelela ukuthi abangane bakho bangaphambanisa ubuhlobo bakho loJehova, ungapholisi amaseko, dlalela khatshana labo kumbe ubuqede lobobungane.—Zaga. 13:20. w18.07 19 ¶11
OLwesithathu, June 24
UMosi wayeyindoda ethobeke kakhulu, ethobeke ukwedlula wonke amadoda.—Nani. 12:3.
UMosi wathi eleminyaka engu-80, uJehova wamthuma eGibhithe ukuthi ayekhulula abako-Israyeli ebugqilini. (Eks. 3:10) Okwezikhathi ezinengi uMosi wayelokhu esala. Kodwa uJehova waqhubeka ebekezela futhi wamnika amandla okwenza izimangaliso. (Eks. 4:2-9, 21) UNkulunkulu wayengenelisa ukukhwaza kanye nje kuphela, uMosi ahle atshotshobale enze akuthunyiweyo. Kodwa kulokuthi enze njalo, wayibekezelela inceku yakhe ethobekileyo futhi wayiphatha ngomusa ezama ngazo zonke izindlela ukuyiqinisa. Lokho kwanceda yini? Kwanceda kakhulu ngoba uMosi waba ngumkhokheli omuhle, owayelingisela indlela uJehova ayemphathe ngayo. Wayezama ukuzwisisa abanye lokubaphatha ngesineke. Nxa lawe bekhona abangaphansi kwakho kuqakathekile ukuthi ulingisele uJehova, ube ngumuntu obekezelayo futhi ozwisisayo njalo ube lomusa. (Kol. 3:19-21; 1 Phet. 5:1-3) Nxa ungalingisela uJehova loMosi Omkhulu uJesu Khristu, kuzakuba lula ukuthi abanye babuye bazokhuluma lawe futhi uzenelisa ukubakhuthaza.—Mat. 11:28, 29. w18.09 24-25 ¶7-10
OLwesine, June 25
Kuhle, kuyabukeka kangakanani nxa abazalwane behlezi ndawonye ngokuzwana!—Hubo. 133:1.
Singaqinisa abafowethu labodadewethu ngokuba lomusa kanye lothando kubo. Nxa singenza njalo siyabe sisenza ibandla limanyane. Ngakho ‘yivule ngokupheleleyo inhliziyo yakho’ ukuze uncede abanye. (2 Khor. 6:11-13) Ungenzani ukuze ukukhanya kweqiniso kukhanye emphakathini ohlala kuwo? Nxa ungumuntu wabantu omakhelwane bakho bazakuba lesifiso sokufunda iqiniso. Ngakho zibuze: ‘Abantu emphakathini bangazi njengomuntu onjani? Umuzi wami ngiwugcina uhlanzekile futhi ucocekile yini? Umuzi wami uyisibonelo esihle yini emphakathini? Ngiyabanceda yini abanye?’ Nxa uxoxa labanye oFakazi babuze ukuthi isibonelo sabo esihle sibancede njani omakhelwane, izihlobo, abasebenza labo loba abafunda labo esikolo.—Efe. 5:9. w18.06 24 ¶13-14
OLwesihlanu, June 26
Isikhathi siyeza sibili lapho wonke umuntu olibulalayo ezacabanga ukuthi wenza inkonzo engcwele kuNkulunkulu.—Joh. 16:2.
Lokhu yikho kanye okwakucatshangwa ngabantu ababulala uStefane ngoba babezitshela ukuthi abakwenzayo kulungile. (ImiSeb. 6:8, 12; 7:54-60) Kusukela endulo abantu bezinkolo ezitshiyeneyo bebebulala abanye bevala ngokuthi benza intando kaNkulunkulu. Kodwa iqiniso yikuthi abakwenzayo akuvumelani lemithetho kaNkulunkulu abathi bayamkhonza. (Eks. 20:13) Lokhu kutshengisa ukuthi imizwangedwa yabo iyabaqila. Singenzani ukuze sigcine umzwangedwa wethu usebenza kuhle? Kumele sihlole iLizwi likaNkulunkulu ngenxa yokuthi lilezimiso lemithetho elusizo “ekufundiseni, lokukhuza, lokuqondisa, lokufundisa ngokulunga.” (2 Tim. 3:16) Ngakho kumele sikukhuthalele ukubala iBhayibhili, sicabangisise ngalokho esikubalayo futhi sikusebenzise ezimpilweni zethu. Nxa singenza njalo, imizwangedwa yethu izasisiza ukuthi senze lokho uNkulunkulu akufunayo futhi singaphambuki endleleni eyiyo. w18.06 16-17 ¶3-4
UMgqibelo, June 27
Yemukelani . . . [inkemba] yomoya, eyilizwi likaNkulunkulu.—Efe. 6:17.
Inkemba eyayisetshenziswa ngamasotsha eRoma ngesikhathi uPhawuli ebhala incwadi le yayingamasentimitha angaba ngu-50 ubude. Esinye isizatho esasisenza amasotsha la abe zingcitshi yikuthi ayeziqeqetsha nsuku zonke esebenzisa inkemba lezi. UPhawuli ufanisa iLizwi likaNkulunkulu lenkemba esiyiphiwe nguJehova. Kumele sifunde ukulisebenzisa ngobuciko ukuze senelise ukuvikela lokho esikukholwayo loba silungise indlela esicabanga ngayo. (2 Khor. 10:4, 5; 2 Tim. 2:15) Akumelanga sihlalele evalweni sisesaba uSathane lamadimoni akhe. Bayizitha ezilamandla sibili kodwa akutsho ukuthi asingeke senelise ukubanqoba. USathane lamadimoni akhe kabasoze baphile phakade. Esikwaziyo yikuthi bazabotshwa kuze kuphele iminyaka eyinkulungwane yokubusa kukaKhristu futhi ngemva kwalokho bazabhujiswa bangaphindi babe khona. (Isam. 20:1-3, 7-10) Ngamandla kaJehova singamnqoba uSathane ngoba siyawazi amacebo akhe kanye lokuthi uhloseni. w18.05 30 ¶15; 31 ¶19-21
ISonto, June 28
Inyoka yathi kowesifazana, “Kalisoze life ngempela.”—Gen. 3:4.
U-Adamu wayekwazi mhlophe ukuthi inyoka azikhulumi. Yikho ngesikhathi esizwa ukuthi u-Eva wayekhulume lenyoka, mhlawumbe kwafika engqondweni yakhe ukuthi kulesidalwa somoya esasisebenzise inyoka ukuze sikhulume lo-Eva. (Gen. 3:1-6) U-Adamu lo-Eva babesemnyameni bengazi ukuthi singubani isidalwa leso. Loba kunjalo u-Adamu wakhetha ukulalela isidalwa ayengazi ukuthi singubani njalo wahlamukela uYise olothando. (1 Tim. 2:14) Ngemva kwalokho uJehova wahle waqala ukuveza okuthile mayelana lesitha leso esakhohlisa u-Adamu lo-Eva njalo wathembisa lokuthi sizabhujiswa. Kanti njalo waxwayisa ukuthi okwesikhathi esithile isitha leso sasizaphikisa abantu bakaNkulunkulu. (Gen. 3:15) Ngenxa yokuhlakanipha kwakhe okujulileyo uJehova wakhetha ukuthi angatsheli abantu ibizo eliqondileyo lengilosi le eyahlamukayo. Ngemva kokuhlamuka okwenzakala e-Edeni, kwadlula iminyaka engaba ngu-2 500 uJehova elokhu engakavezi ibizo elichaza isitha lesi lemisebenzi yaso.—Jobe. 1:6. w18.05 22 ¶1-2
UMvulo, June 29
Yilabo. . . [abathela] izithelo ngokubekezela.—Luk. 8:15, TBS.
Sewake wadana yini ngenxa yokungalaleli kwabantu nxa utshumayela izindaba ezinhle? Umphostoli uPhawuli laye wake waba sesimeni esinjalo. Watshumayela okweminyaka ephose ibe ngu-30 futhi wenelisa ukusiza abantu abanengi ukuthi babe ngabafundi bakaKhristu. (ImiSeb. 14:21; 2 Khor. 3:2, 3) Lanxa kunjalo kazange aphumelele ukusiza amaJuda amanengi ukuthi akhonze uNkulunkulu weqiniso. AmaJuda amanengi kawazange amlalele futhi ayemhlukuluza. (ImiSeb. 14:19; 17:1, 4, 5, 13) Kwamphatha njani uPhawuli ukubona amaJuda engamlaleli? Wathi: “Ngikhuluma iqiniso ngikuKhristu . . . ngilosizi olukhulu lobuhlungu obungapheliyo enhliziyweni yami.” (Rom. 9:1-3) Kuyini okwenza uPhawuli wezwa ubuhlungu obunjalo? Wayewuthanda umsebenzi wokutshumayela futhi watshumayeza abantu ngenxa yokuthi wayebathanda. Yikho kwamzwisa ubuhlungu ukubona abantu bengafuni ukwamukela umusa kaNkulunkulu. Lathi njengoPhawuli siyabatshumayeza abantu ngenxa yokuthi siyabathanda.—Mat. 22:39; 1 Khor. 11:1. w18.05 13 ¶4-5
OLwesibili, June 30
Inhliziyo ekhathazekileyo iyamcakisa umuntu, kodwa ilizwi elilomusa liyamthokozisa.—Zaga. 12:25.
UPhawuli watshengisa ukuthi umuntu ohlala ekhuthaza abanye laye uyakudinga ukuqiniswa ngamazwi. Watshela amaKhristu aseRoma wathi: “Ngiyafisa ukulibona ukuze ngilinike isipho somoya sokuliqinisa—okuyikuthi ngokufananayo lina lami siqiniswe lukholo lomunye wethu.” (Rom. 1:11, 12) Lanxa uPhawuli wayelomsebenzi wokukhuthaza abanye laye wayekudinga ukukhuthazwa. (Rom. 15:30-32) Kumele sibatshayele ihlombe bonke abazidelayo. Abanye okumele sibakhuthaze ngabafowethu labodadewethu abangakatshadi. Lanxa bengakatholi abangatshada labo balokhu bezigcinile ngoba bazimisele ukutshada kuphela ‘eNkosini.’ (1 Khor. 7:39) Kanti njalo akumelanga sikhohlwe ukukhuthaza abafowethu abahlukuluzwayo kanye lalabo abathwele nzima ngenxa yokugula.—2 Thes. 1:3-5. w18.04 21 ¶3-5