ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es20 kk. 98-108
  • October

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • October
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2020
  • Izihlokwana
  • OLwesine, October 1
  • OLwesihlanu, October 2
  • UMgqibelo, October 3
  • ISonto, October 4
  • UMvulo, October 5
  • OLwesibili, October 6
  • OLwesithathu, October 7
  • OLwesine, October 8
  • OLwesihlanu, October 9
  • UMgqibelo, October 10
  • ISonto, October 11
  • UMvulo, October 12
  • OLwesibili, October 13
  • OLwesithathu, October 14
  • OLwesine, October 15
  • OLwesihlanu, October 16
  • UMgqibelo, October 17
  • ISonto, October 18
  • UMvulo, October 19
  • OLwesibili, October 20
  • OLwesithathu, October 21
  • OLwesine, October 22
  • OLwesihlanu, October 23
  • UMgqibelo, October 24
  • ISonto, October 25
  • UMvulo, October 26
  • OLwesibili, October 27
  • OLwesithathu, October 28
  • OLwesine, October 29
  • OLwesihlanu, October 30
  • UMgqibelo, October 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2020
es20 kk. 98-108

October

OLwesine, October 1

Lilile labalilayo.​—Rom. 12:15.

Lanxa singenelisi ukwazi okusezinhliziyweni zabantu njengoJehova loJesu, singazama ukuzwisisa indlela abanye abazizwa ngayo kanye lalokho okubakhathazayo. (2 Khor. 11:29) Kasilingiseli abantu bomhlaba lo abangelandaba labanye kodwa siyazama ukuthi ‘singaqakathekisi lokho okufunwa yithi kuphela kodwa siqakathekise lalokho okufunwa ngabanye.’ (Flp. 2:4) Abadala bebandla yibo okumele batshengise kakhulu ukuthi balendaba labanye. Bayakwazi ukuthi bazalandisa kuJehova ngendlela abaphatha ngayo izimvu abaphiwe umsebenzi wokuzinakekela. (Heb. 13:17) Kumele babazwele abanye ebandleni ukuze benelise ukubanceda. Manje abadala bangatshengisa njani ukuthi balendaba labanye? Umdala webandla olozwelo uba lesikhathi sokuxoxa labafowabo labodadewabo abangamaKhristu. Uyababuza imibuzo njalo ulesineke nxa elalele abakutshoyo. Lokhu kuqakathekile ikakhulu nxa imvu ethandekayo ifuna ukumthululela isifuba kodwa iswela ukuthi ichasise njani efuna ukukutsho. (Zaga. 20:5) Nxa umdala esiba lesikhathi sokuxoxa labafowabo abangamaKhristu, bacina bethembana kakhulu, besiba ngabangane abaseduze futhi bethandana kakhulu.​—ImiSeb. 20:37. w19.03 17 ¶14-17

OLwesihlanu, October 2

Ilizwi elikhulunywe ngesikhathi esifaneleyo linjengama-apula egolide ezitsheni zesiliva ezibaziweyo.​—Zaga. 25:11, TBS.

Siyathokoza nxa abanye betshengisa ukuthi bayabonga ngalokho esikwenzayo. Labo bayathokoza nxa lathi sibabonga ngoba bayabona ukuthi abasenzele khona loba abasiphe khona kusincedile. Lokhu kuyabuqinisa ubungane bethu. Kuqakathekile ukukhuluma amazwi atshengisa ukuthi siyabonga njengoba kutshiwo embhalweni walamuhla. I-apula elenziwe ngegolide laselifakwa esitsheni sesiliva liyabukeka sibili. I-apula legolide liligugu futhi lihlala isikhathi eside. Ungezwa njani nxa ungaphiwa isipho esinjalo? Amazwi okubonga esiwatshela abanye lawo aligugu njalo bangahlala bewakhumbula okwesikhathi eside. w19.02 15 ¶5-6

UMgqibelo, October 3

Umuntu . . . usenjengomunye wethu, usekwazi okuhle lokubi.​—Gen. 3:22.

Ngesikhathi u-Adamu lo-Eva besidla izithelo zesihlahla sokwazi okuhle lokubi kwacaca ukuthi babengamthembi uJehova lokuthi babengelandaba lemithetho yakhe. Bakhetha ukuzenzela okwabo ababekubona kuqondile. Lokhu kwenza balahlekelwa yikuphila okungapheliyo kanye lobungane babo loJehova. Kanti njalo badlulisela isono lokufa ebantwaneni babo. (Rom. 5:12) Isinqumo sabo sabangela ukuthi bona kanye labantwababo bahlupheke. Okwenziwa ngumthenwa ongumTopiya ngesikhathi etshunyayezwa nguFiliphu kutshiyene lalokho okwenziwa ngu-Adamu lo-Eva. Umthenwa lo wakuqakathekisa kakhulu ayekwenzelwe nguJehova loJesu yikho wahle wabhabhathizwa. (ImiSeb. 8:34-38) Lathi nxa sizinikela kuNkulunkulu futhi sibhabhathizwa siyabe sitshengisa ukuthi siyakubonga esikwenzelwe nguJehova loJesu. Kanti njalo siyabe sitshengisa ukuthi siyamthemba uJehova lokuthi siyananzelela ukuthi nguye okufanele asitshele okumele sikwenze lokungamelanga sikwenze. w19.03 2 ¶1-2

ISonto, October 4

Kangisoze . . . [ngibulandule] ubuqotho bami.​—Jobe. 27:5.

Kutshoni ukuba qotho? Ukuba qotho kutsho ukuthanda uJehova ngenhliziyo yonke lokuzinikela kuye ngokupheleleyo kanye lokwenza izinto ezimthokozisayo ngaso sonke isikhathi. Ibala lesiHebheru elihunyutshwe ngokuthi “qotho” litsho into epheleleyo, engelasici futhi engasolekiyo. Ngokwesibonelo, izinyamazana okwakusenziwa ngazo imihlatshelo kuJehova kwakumele zingabi lesici. (Levi. 22:21, 22) Abantu bakaNkulunkulu kwakungamelanga banikele ngezinyamazana eziyiziphofu, ezilimeleyo, eziyizilima loba ezigulayo. UJehova wayefuna banikele ngezifuyo eziphilileyo futhi ezingelasici. (Mal. 1:6-9) Lokhu kusinceda sizwisise ukuthi uJehova uyakuqakathekisa ukuzinikela okupheleleyo futhi okungelasici. Phela kakho phakathi kwethu ongathenga isithelo esibolileyo, ibhuku elingela amanye amakhasi kumbe ithuluzi elilokunye okusilelayo. UJehova laye ufuna simthande njalo sibe qotho kuye ngendlela epheleleyo, engelasici lengasolekiyo. w19.02 3 ¶3

UMvulo, October 5

O he, ngiwuthanda kangakanani umthetho wakho! Ngikhumbula ngawo ilanga lonke.​—Hubo. 119:97.

Nxa sifuna ukugcina izinhliziyo zethu akumelanga sivimbele loba yini engasingcolisa. Kodwa kumele siphinde sivule izinhliziyo zethu ukuze samukele izinto ezinhle ezingasenza sibe lemicabango kaJehova. Endulo amadolobho ayelemiduli futhi amadoda ayelinda esangweni ayevala amasango ukuze avimbele isitha ukuthi singangeni kodwa kwezinye izikhathi ayewavula ukuze kungeniswe ukudla kanye lezinye izinto eziqakathekileyo. Nxa amasango edolobho ayengahlala evaliwe abantu babengabulawa yindlala. Lathi kumele sivikele izinhliziyo zethu ezintweni ezingasingcolisa njalo sizivule ukuze samukele imicabango kaNkulunkulu. Lokhu singakwenza ngokubala iBhayibhili ngoba lilemicabango kaJehova. Nxa silibala siyabe simvumela ukuthi aqondise indlela esicabanga ngayo lesenza ngayo. Manje singenzani ukuze sizwisise okunengi nxa sibala iBhayibhili? Ukuthandaza kuzasisiza ‘sibone izinto ezimangalisayo’ eziseLizwini likaNkulunkulu. (Hubo. 119:18) Okunye okungasinceda yikucabangisisa ngalokho esikubalayo. Nxa singathandaza, sibale iBhayibhili futhi sicabangisise ngalokho esikubalayo, ‘sizawagcina enhliziyweni’ amazwi kaNkulunkulu njalo sizayithanda imithetho yakhe.​—Zaga. 4:20-22. w19.01 18 ¶14-15

OLwesibili, October 6

Kasiqhubekeni sinikela kuNkulunkulu umhlatshelo wokudumisa.​—Heb. 13:15.

UJehova uyakwazi ukuthi izimo zethu azifanani futhi uyakuqakathekisa konke esikwenzayo ukuze simdumise. Labako-Israyeli babenikela ngemihlatshelo etshiyeneyo futhi uJehova wayeyamukela yonke. Abanye babesenelisa ukunikela ngemvana loba ngembuzi kodwa abanye babengenelisi ngoba babengabayanga. Yikho nxa umuntu wayengumyanga wayenganikela ‘ngamajuba amabili kumbe ngabantwana benkwilimba ababili.’ Kodwa nxa wayengenelisi ukunikela ngezinto lezi, wayevunyelwa ukunikela ‘ngengxenye yetshumi yehefa yefulawa ecolekileyo.’ (Levi. 5:7, 11) Lanxa ifulawa yayingaduli, uJehova wayewamukela umnikelo onjalo. Ayekufuna nje yikuthi ifulawa leyo ibe ‘ngecolekileyo.’ Lokhu kutshengisa ukuthi sikhonza uNkulunkulu ozwisisayo. Kakhangelelanga ukuthi sibe zingcitshi zokukhuluma njengo-Apholo loba sikhulume ngendlela ehugayo njengoPhawuli. (ImiSeb. 18:24; 26:28) Akufunayo nje yikuthi siphendule ngenhliziyo yonke. Khumbula isibonelo somfelokazi owanikela ngokuzinhlamvu kwemali okubili. UJehova wawamukela ngazo zombili umnikelo womfelokazi lo ngoba wayenikele ngakho konke ayelakho.​—Luk. 21:1-4. w19.01 8-9 ¶3-5

OLwesithathu, October 7

Lizazondwa ngabantu bonke ngenxa yebizo lami.​—Mat. 10:22.

Abantu bazasizonda ngenxa yokuthi singabalandeli bakaKhristu. UJesu wathi abafundi bakhe babezahlukuluzwa kakhulu ezinsukwini zokucina. (Mat. 24:9; Joh. 15:20) Isiphrofetho sika-Isaya sisikhumbuza ukuthi izitha zethu zizasizonda zize zisihlasele ngezikhali ezitshiyeneyo. Izikhali lezo zigoqela ubuqili, ukunyundela kanye lokuhlukuluzwa. (Mat. 5:11) UJehova kazivimbi izitha zethu nxa zisihlasela ngezikhali lezo. (Efe. 6:12; Isam. 12:17) Loba kunjalo kasesabi. UJehova wathi “akulasikhali esikhandelwe wena esizaphumelela.” (Isaya. 54:17) Uzasivikela ‘emoyeni wabalolunya’ njengomduli ovikela umuntu emoyeni wesiphepho esilamandla. (Isaya. 25:4, 5) Izitha zethu kazisoze zisitshabalalise loba sekutheni. (Isaya. 65:17) IBhayibhili lithi zonke izitha zabantu bakaNkulunkulu ‘zizakuba yize zibhubhe.’​—Isaya. 41:11, 12. w19.01 6-7 ¶13-16

OLwesine, October 8

Lapho okulomoya kaJehova kulenkululeko.​—2 Khor. 3:17.

Basakhulayo, uJehova uyayithanda sibili inkululeko yikho walipha isipho lesi elisithandayo. Kodwa ufuna lisisebenzise kuhle ukuze livikeleke. Lanxa kunjalo, abasakhulayo abanengi bayisebenzisa kubi inkululeko yabo. Abanye bathanda utshwala lezidakamizwa futhi balomkhuba wokubukela iphonografi lowokudlala imidlalo eyingozi. Bona bayabe besithi bayakholisa kanti bazidalela inhlupho. Abanye bacina sebelemikhuhlane kumbe sebephilela izidakamizwa loba besifa. (Gal. 6:7, 8) Kuyakhanya-ke ukuthi indlela abasebenzisa ngayo inkululeko yabo ibathela emanyaleni. (Tit. 3:3) Imithetho kaJehova kayisincitshi inkululeko kodwa yenza sijabule njalo siphile impilo emnandi. (Hubo. 19:7-11) Ngokwesibonelo, kakho umuntu owake wagula ngenxa yokulandela imithetho eseBhayibhilini. Lokho kutshengisa ukuthi ukulalela uJehova yikho okungenza ukhululeke. Nxa uvuma ukuqondiswa yizimiso lemithetho eseBhayibhilini uyabe utshengisa uNkulunkulu kanye labazali bakho ukuthi uthembekile. Lokho kuzakwenza abazali bakho bakuthembe futhi bakunike inkululeko ethe xaxa.​—Rom. 8:21. w18.12 22-23 ¶16-17

OLwesihlanu, October 9

Indoda izadela uyise lonina imanyane lomkayo, bona babe nyamanye.​—Gen. 2:24.

Lanxa uNkulunkulu wayefuna abatshadileyo bahlale bonke kuze kube phakade, izinto zantshintsha. Isono sika-Adamu lo-Eva saletha ukufa futhi ukufa kwaqala ukwehlukanisa abatshadileyo. UPhawuli wakuveza lokho ngesikhathi echasisa ukuthi amaKhristu ayengasekho ngaphansi koMthetho kaMosi. Wathi nxa umuntu angafelwa ngumkakhe, umtshado uyaphela njalo uyabe esekhululekile ukuphinda atshade. (Rom. 7:1-3) Ngesikhathi uNkulunkulu enika abako-Israyeli uMthetho isithembu sasesivele sikhona. UMthetho kawuzange usiqede isithembu kodwa wawuvikela abesifazana labantwana ukuze bangaphathwa kubi. Ngokwesibonelo, nxa um-Israyeli wayengatshada lesigqili abesephinda athathe omunye umfazi, kwakumele aqhubeke enakekela umfazi wakhe wokuqala ngokumnika ukudla, izigqoko langokwembatha laye. Kuyakhanya ukuthi uNkulunkulu wayefuna indoda ivikele futhi inakekele umfazi wayo wokuqala. (Eks. 21:9, 10) Pho thina sifundani? Lanxa singekho ngaphansi koMthetho, izimiso ezikuwo zisifundisa ukuthi uJehova uyawuqakathekisa umtshado. Lokhu kwenza lathi sizimisele ukuwuhlonipha. w18.12 10 ¶3; 11 ¶5-6

UMgqibelo, October 10

[Kalingeke] liyikholwe, lanxa lingabe litsheliwe.​—Hab. 1:5.

UHabakhukhi watshela uJehova konke okwakumkhathaza. Kumele ukuthi wayezibuza ukuthi uzathini ngezikhalazo zakhe. Kodwa uJehova kazange amhalade ngoba unguBaba olozwelo futhi ozwisisayo. Wayekwazi ukuthi umphrofethi wakhe wayesizwa ubuhlungu futhi ekhathazekile. Yikho wakhuluma amazwi ayewaqondise kumaJuda ayesehlamukile ukuze ancede uHabakhukhi akwazi lokho okwasekuzakwenzakala. Kungenzakala ukuthi uHabakhukhi wayengowokuqala ukutshelwa nguJehova ukuthi kwasekuseduze ukuba udlakela olwalukhona ngalesosikhathi luphele. UJehova wasiza uHabakhukhi wazwisisa ukuthi wayesezabasusela amanqe abantu bako-Israyeli. Kwasekuseduze ukuthi abajezise ngoba babelodlakela futhi besenza izinto ezimbi. Amazwi kaJehova athi “ezinsukwini zenu” ayetshengisa ukuthi lokho kwakuzakwenzakala ngesikhathi umphrofethi lo esaphila kumbe ngesikhathi abantu ayephila labo besesekhona. Le yiyo yini impendulo uHabakhukhi ayeyilindele? Hatshi. Yena ayekufisa yikuthi izinto ezimbi ezazisenzakala ziphele, kodwa okwatshiwo nguJehova kwakutshengisa ukuthi ukuhlupheka kwakuzamemetheka kulo lonke elakoJuda. w18.11 15 ¶7-8

ISonto, October 11

Intando [kaNkulunkulu] yikuthi yonke imihlobo yabantu isindiswe njalo ithole ulwazi oluqondileyo lweqiniso.​—1 Tim. 2:4.

Wena ubabona njani abantu abanengi abangakalifundi iqiniso? Umphostoli uPhawuli wayehamba emasinagogeni etshumayeza abantu abangamaJuda ababekwazi okuthile ngoNkulunkulu kodwa kazange aphelele khonapho. Wayetshumayeza labanye abantu ababekhonza onkulunkulu bamanga. Ngokwesibonelo, kuhambo lwakhe lokuqala engumnali wafika edolobheni leListra eloBhanaba. Abantu bedolobho lelo baphatha uPhawuli loBhanaba angathi ngonkulunkulu futhi baqalisa ukubabiza ngamabizo abonkulunkulu babo uZewusi loHemesi. UPhawuli loBhanaba bathatheka yini ngodumo lolu ababeluphiwa? Babona angathi lokho kwakuzabaphumuza yini ebuhlungwini ababebuzwe ngesikhathi behlukuluzwa emadolobheni amabili ababedlule kuwo? Kambe bacabanga ukuthi ukuba ngabantu abadumileyo kwakuzanceda abanengi ukuthi balalele izindaba ezinhle? Hatshi! Kodwa bahle badabula izigqoko zabo bazithela phakathi kwabantu bememeza besithi: “Likwenzelani lokhu? Lathi singabantu njengani.”​—ImiSeb. 14:8-15. w18.09 4-5 ¶8-9

UMvulo, October 12

Kalazi yini ukuthi abantu abangalunganga kabasoze balithole ilifa loMbuso kaNkulunkulu? . . . Kodwa abanye benu babenjalo. Lanxa kunjalo, selageziswa lahlanzeka, . . . kwathiwa lilungile.​—1 Khor. 6:9, 11.

Nxa sesithole iqiniso futhi sesifuna ukwenza lokho iBhayibhili elikutshoyo, kumele sizimisele ukuntshintsha imicabango lezenzo zethu. UPhetro wabhala ngontshintsho okufanele silwenze, wathi: ‘Njengabantwana abalalelayo lingavumeli [“ukubunjwa,” NW] zinkanuko ezimbi elalilazo lingakazi. Kodwa yibani ngcwele kukho konke elikwenzayo.’ (1 Phet. 1:14, 15) Abantu abanengi ababehlala edolobheni leKhorinte babexhwalile, yikho kwakumele bantshintshe indlela ababephila ngayo ukuze bathenge iqiniso. Lalamuhla banengi abatshiye imicabango lezenzo ezimbi ukuze bathenge iqiniso. Abakwenzileyo kuhambelana lamazwi kaPhetro athi: “Selichithe isikhathi esaneleyo ngaphambili lisenza lokho abahedeni abakhetha ukukwenza—impilo yobudlova, inkanuko, lokudakwa, ukuzitika, ukuzivusa amadlabuzane kanye lezithombe eziyisinengiso.”​—1 Phet. 4:3. w18.11 6 ¶13

OLwesibili, October 13

Bonke ababelesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo baba ngamakholwa.​—ImiSeb. 13:48.

Manje singabathola njani ‘abamiselwe ukuphila okungapheliyo’? AmaKhristu akuqala, ayebadinga ngokutshumayela. Yikho lathi kumele senze lokho uJesu asilaya khona. Wathi: “Loba yiliphi idolobho kumbe umuzi elingena kuwo dingani umuntu ofaneleyo.” (Mat. 10:11) Kodwa asilindelanga ukuthi abantu abazigqajayo labangathobekanga kumbe abangelandaba loNkulunkulu balalele izindaba ezinhle. Thina sidinga abantu abathobekileyo njalo abalambele ukuzwa iqiniso. Indlela esibadinga ngayo singayifanisa lalokho uJesu ayengabe ekwenza ngesikhathi engumbazi. Nxa wayebaza amajogwe, izivalo, impahla yendlini loba okunye nje, wayeqala adinge isigodo esifaneleyo. Ngemva kokusithola, wayethatha ibhokisi elilamathuluzi, abesesebenzisa ulwazi lwakhe lokubaza ukuze enze into ayifunayo. Lathi yikho okumele sikwenze. Kufanele siqale sidinge abantu abafaneleyo abafuna ukufunda, besesisebenzisa amathuluzi esilawo kanye lolwazi lwethu ukuze sibasize babe ngabafundi.​—Mat. 28:19, 20. w18.10 12 ¶3-4

OLwesithathu, October 14

UFiliphu yena waya edolobheni leSamariya, waqalisa ukutshumayeza abantu ngoKhristu.​—ImiSeb. 8:5.

UFiliphu umvangeli waba yisibonelo esihle kakhulu sokuhlala ekhuthele ekutshumayeleni kungelani lokuthi izimo zinjani. Ngokwesibonelo, wathi esakholisa umsebenzi wenkonzo omutsha ayewuphiwe izinto zantshintsha. (ImiSeb. 6:1-6) Abalandeli bakaKhristu baqalisa ukuhlukuluzwa eJerusalema futhi lokhu kwabangela ukuthi uStefane abulawe. Kusenjalo abanye babaleka baya kwezinye izindawo. UFiliphu yena kazange aphonguhlala nje agoqe izandla kodwa waya eSamariya waqalisa ukutshumayeza abantu bedolobho lelo ababengakaze bezwe izindaba ezinhle zoMbuso. (Mat. 10:5; ImiSeb. 8:1) UFiliphu wayezimisele ukuya loba ngaphi lapho umoya kaNkulunkulu owawumqondisa khona. Ngakho uJehova wamsebenzisa ukuthi atshumayele ezindaweni ezilabantu ababengakaze bazwe izindaba ezinhle. Kanti njalo wayeyindoda eyayingelabandlululo. Lokhu kwenza amaSamariya ‘alalelisisa lokho ayekukhuluma’ ngoba ayesejayele ukukhangelelwa phansi ngamaJuda. (ImiSeb. 8:6-8) UFiliphu wahlala ekhuthele emsebenzini wokutshumayela njalo uJehova wambusisa kakhulu yena lemuli yakhe.​—ImiSeb. 21:8, 9. w18.10 30 ¶14-16

OLwesine, October 15

Kasicabanganeni ukuze sivuselelane ethandweni lasemisebenzini emihle.​—Heb. 10:24.

Ngelinye ilanga uJesu esesabelweni seDekhapholi abantu ‘bamlethela indoda eyayiyisacuthe futhi eyayisehluleka ukukhuluma.’ (Mak. 7:31-35) Kulokuthi ayelaphe phambi kwabantu “wayisusela eceleni” waseyisilisa. Kungani wenza njalo? Mhlawumbe indoda le yayingakhululeki ukuba phakathi kwabantu ngenxa yokuthi yayiyisacuthe futhi isehluleka ukukhuluma. UJesu engabe wakunanzelela lokhu, yikho wayisilisa bebodwa. Lanxa thina singelamandla okusilisa, singenelisa ukutshengisa ukuthi silendaba lemizwa yabafowethu labodadewethu njalo sibaphathe kuhle. UJesu wayizwisisa imizwa yendoda eyayiyisacuthe yikho wayiphatha kuhle. Lathi kumele sitshengise ukuthi siyabazwisisa asebekhulile labagulayo. Lanxa kungakhanya angathi lokhu kusidlela isikhathi sethu ebesingasisebenzisa ukwenza okunye, kufanele sikhumbule ukuthi ukuba lothando yikho okutshengisa ukuthi singamaKhristu eqiniso. (Joh. 13:34, 35) Uthando lolu lusinceda ukuthi senze konke okusemandleni ethu ukuze sisize asebekhulile labagogekileyo ukuthi bangene imihlangano yebandla futhi batshumayele izindaba ezinhle loba bengasenelisi ukwenza okunengi.​—Mat. 13:23. w18.09 29-30 ¶7-8

OLwesihlanu, October 16

Ngamunye wethu kathokozise umakhelwane wakhe, amenzele okuhle okuzamakha.​—Rom. 15:2.

UJehova uyaziqakathekisa kakhulu zonke izimvu zakhe. LakuJesu ziligugu, yikho wafa ukuze zihlawulelwe izono. (Gal. 2:20) Lathi siyabathanda kakhulu abafowethu labodadewethu njalo sifuna ukubaphatha njengeqanda. Pho singenzani ukuze sihlale sibaqinisa? Kumele ‘senze imizamo yonke yokwenza okusilethela ukuthula njalo sisizane.’ (Rom. 14:19) Sisilindele ngabomvu isikhathi lapho esizaphila khona ePharadayisi, kungasela lutho olusikhathazayo! Ukufa esakulethelwa ngu-Adamu, ukugula, izimpi, ukuhlukuluzwa, inhlupho zemuli kanye lokudana kuyabe kungasekho. Ngemva kweminyaka eyinkulungwane yokubusa kukaKhristu, abantu bayabe bengaselasono. Labo abazahlala bethembekile nxa abantu sebelingwa okokucina bazakwamukelwa nguJehova uNkulunkulu ukuthi babe ngamadodana akhe asemhlabeni njalo bazathola ‘inkululeko elenkazimulo yabantwana bakaNkulunkulu.’ (Rom. 8:21) Yikho-ke sonke kasiqhubekeni sibathanda abanye futhi sibakha, sincedisane ukuze siwuthole umvuzo lo omkhulu njalo othokozisayo. w18.09 14 ¶10; 16 ¶18

UMgqibelo, October 17

O he, ngiwuthanda kangakanani umthetho wakho! Ngikhumbula ngawo ilanga lonke.​—Hubo. 119:97.

Ukutaditsha akutsho ukubala nje usikha phezulu loba ukudwebela izimpendulo. Nxa utaditsha, zibuze ukuthi okubalayo kukufundisani ngoJehova lezindlela zakhe kanye lemicabango yakhe. Zama ukuzwisisa ukuthi kungani uNkulunkulu esitshela ukuthi senze okuthile loba singakwenzi. Hlola lokuthi ungakusebenzisa njani okufundayo ukuze untshintshe imicabango kanye lezenzo zakho. Kwezinye izikhathi kungaba nzima ukuthi unakane ngayo yonke imicijo le nxa utaditsha, kodwa kuqakathekile ukuthi uzinike isikhathi sokucabangisisa ngalokho okubalayo. Ungehlukanisa isikhathi sakho sokutaditsha sibe zingxenye ezimbili, esinye sibe ngesokubala esinye sibe ngesokucabangisisa. (1 Tim. 4:15) Ukucabangisisa ngeLizwi likaNkulunkulu zikhathi zonke kwenza ‘samukele’ ukuthi imicabango kaJehova iphelele njalo sivume ukuthi akutshoyo kuqondile. Lokhu kuyaziguqula izingqondo zethu kusenze sibe lendlela ‘entsha’ yokucabanga. (Rom. 12:2) Kancane kancane imicabango yethu iyantshintsha ihambelane lekaJehova. w18.11 24 ¶5-6

ISonto, October 18

Thina sisebenza loNkulunkulu.​—1 Khor. 3:9.

Ngesikhathi sabaphostoli, uPhawuli wathi yena labanye abazalwane ‘babeyizisebenzi kanye loNkulunkulu’ ngoba babesenza umsebenzi wokuhlanyela lokuthelela izindaba ezinhle zoMbuso. (1 Khor. 3:6) Lathi singaba ‘yizisebenzi kanye loNkulunkulu’ nxa singasebenzisa isikhathi sethu, izinto esilazo kanye lamandla ethu ukuze sitshumayele izindaba ezinhle. Ukusebenza loNkulunkulu yisibusiso esikhulu kakhulu. Ukusebenzisa isikhathi sethu lamandla ethu emsebenzini wokutshumayela lokwenza abafundi kuyasithokozisa kakhulu. Abanengi abake bafundisa umuntu waze wathuthuka bakubonile lokho. Siyajabula nxa sibona umuntu esimfundisayo ezwisisa iBhayibhili futhi entshintsha indlela aphila ngayo. Okunye okusithokozisayo yikubona ukholo lwakhe luqina njalo eqalisa ukutshela abanye lokho akufundayo. UJesu laye wathokoza kakhulu lapho abafundi abangu-70 ayebathume ukuyatshumayela ‘bebuya bethokoza’ ngenxa yokuthi babephumelele emsebenzini ababewenzile.​—Luk. 10:17-21. w18.08 20 ¶11-12

UMvulo, October 19

Lowo ozithembayo yena uyisiwula.​—Zaga. 28:26.

Ukuthemba ukuzwisisa kwethu kungaba yingozi. Kwezinye izikhathi singazitshela ukuthi siyenelisa ukuhlola indaba sihle siyizwisise lanxa kukhona esingakwaziyo ngaleyondaba. Okunye okungasiphambanisa nxa sihluza indaba yikungazwanani okungabe kukhona phakathi kwethu lomzalwane othile ebandleni. Ukungazwanani lokhu kungabangela ukuthi sihlale simcabangela okubi umfowethu. Besekusithi singezwa into esolisayo ngaye sihle sigijimele ukuyikholwa lanxa kungelabufakazi obutshengisa ukuthi iliqiniso. Lokhu kutshengisa ukuthi nxa singabathandi abazalwane bethu singacina sesibacabangela okubi lanxa kukhona esingakwaziyo ngendaba esiyizwileyo. (1 Tim. 6:4, 5) Yikho akumelanga sivumele umhawu lemicabango emibi ingene ezinhliziyweni zethu ngoba ingaphambanisa indlela esibona ngayo abanye. Kodwa kasizameni ngamandla wonke ukuthanda abazalwane bethu njalo sibathethelele ngenhliziyo yonke nxa bengasiphambanisa.​—Kol. 3:12-14. w18.08 6 ¶15; 7 ¶18

OLwesibili, October 20

Izulu ngelikaJehova, . . . umhlaba kanye lakho konke okukiwo.​—Dute. 10:14.

SingabakaJehova ngenxa yokuthi nguye owasidalayo. (Hubo. 100:3; Isam. 4:11) Loba kunjalo, kusukela kudala uNkulunkulu ubelokhu ekhetha abantu abathile ukuthi babe ngabakhe ngendlela eqakathekileyo. Ngokwesibonelo, uJehova wabiza izikhonzi zakhe ezazithembekile ngesikhathi sama-Israyeli ngokuthi ‘yinotho yakhe eligugu.’ (Hubo. 135:4) Kanti njalo uHoseya waphrofetha ukuthi abantu bezinye izizwe babezakuba ngabakaJehova. (Hos. 2:23) Isiphrofetho lesi sagcwaliseka lapho uJehova ekhetha abantu bezinye izizwe ukuthi babe ngamalunga alabo abazaphila ezulwini. (ImiSeb. 10:45; Rom. 9:23-26) Labo abazabusa loJesu ‘bayisizwe esingcwele’ futhi bangabakaJehova ngendlela eqakathekileyo ngenxa yokuthi bagcotshwe ngomoya ongcwele ukuthi bayebusa loKhristu ezulwini. (1 Phet. 2:9, 10) Pho kuthiwani ngamaKhristu amanengi athembekileyo alethemba lokuphila emhlabeni? Lawo uJehova uwabiza ngokuthi ‘ngabantu bakhe abakhethiweyo.’​—Isaya. 65:22. w18.07 22 ¶1-2

OLwesithathu, October 21

Indlela elicabanga ngayo kayihlale injengekaKhristu uJesu. Wazidela watshiya konke ayelakho, wathatha isimo senceku.​—Flp. 2:5, 7.

Kumele silingisele nguKhristu ngenxa yokuthi isibonelo sakhe siyasinceda sizwisise ukuthi kutshoni ukuba ngumuntu ophanayo. (Mat. 20:28) Ngakho ngamunye wethu kumele azibuze ukuthi angenzani ukuze athuthukise indlela alandela ngayo uJesu. (1 Phet. 2:21) UJehova uyathokoza nxa esibona silingisela isibonelo sakhe leseNdodana yakhe. Pho singabalingisela njani? Ngokuba lendaba labanye langokudinga izindlela esingabanceda ngazo. Emzekelisweni womSamariya olesihawu uJesu wacacisa ukuthi abalandeli bakhe kwakumele benze konke okusemandleni abo ukuze bancede abanye kungelani lokuthi bangumhlobo bani. (Luk. 10:29-37) Uyakhumbula yini ukuthi kuyini okwenza uJesu walandisa umzekeliso lo? KulomJuda owayembuze wathi: “Ngubani ongumakhelwana wami na?” Impendulo kaJesu itshengisa ukuthi kumele sizimisele ukuphana njengomSamariya ukuze sithokozise uNkulunkulu. w18.08 19 ¶5-6

OLwesine, October 22

Ingilosi ithe ingena nje yathi kuye: “Sakubona wena obusiswe kakhulu, uJehova ulawe.”​—Luk. 1:28.

UMariya wabusiswa yini ngomsebenzi awenzayo wokondla lokukhulisa iNdodana kaNkulunkulu? Ye wabusiswa sibili. UJehova waphefumulela amadoda athile ukuthi abhale indaba kaMariya eBhayibhilini. Kukhanya uMariya kazange enelise ukuhamba loJesu ngesikhathi esenza inkonzo yakhe okweminyaka emithathu lengxenye. Mhlawumbe ukuba ngumfelokazi yikho okwenza kwaba nzima ukuthi ahlanganyele enkonzweni le. Lanxa engazange athole ithuba lokubona izinto ezinengi ezenziwa nguJesu wenelisa ukuba khona ngesikhathi sokufa kwakhe. (Joh. 19:26) Ngokuya kwesikhathi uMariya simbona ebuthene labafundi bakaJesu eJerusalema ngezinsuku ezandulela umkhosi wePhentekhosti. (ImiSeb. 1:13, 14) Kungenzakala ukuthi uMariya wagcotshwa labanye abafundi ngesikhathi umoya ongcwele usehlela phezu kwabo ngosuku lwePhentekhosti. Lokhu kwamvulela ithuba lokuyaphila ezulwini loJesu kuze kube phakade. Kambe sikhona yini isibusiso esedlula lesi? w18.07 9 ¶11; 10 ¶14

OLwesihlanu, October 23

Konke elikwenzayo kwenzeleni inkazimulo kaNkulunkulu.​—1 Khor. 10:31.

Ngesikhathi uJesu esemhlabeni wafundisa abafundi bakhe izimiso ezitshiyeneyo ukuze babone ukuthi konke umuntu akucabangayo lakwenzayo kulempumela ethile. Ngokwesibonelo wabafundisa ukuthi ukubamba isikhwili kudala udlakela ikanti ukuhawukela omunye umuntu kukhokhelela esonweni sobufebe. (Mat. 5:21, 22, 27, 28) Ukuze sibe lomzwangedwa oqeqetshwe kuhle kumele sivume ukuqondiswa yizimiso zikaNkulunkulu njalo lokhu kwenza adunyiswe. Kuliqiniso ukuthi amaKhristu aqeqetsha imizwangedwa yawo esebenzisa iBhayibhili. Kodwa kungenzakala ukuthi enze izinqumo ezitshiyeneyo lanxa esesimeni esifananayo. Ake ucabange ngendaba yokunatha utshwala. IBhayibhili alikwenqabeli ukunatha utshwala kodwa liyakucacisa ukuthi umuntu akumelanga anathe aze edlulise amalawulo loba adakwe. (Zaga. 20:1; 1 Tim. 3:8) Kodwa kulokunye okumele umKhristu akucabange ngendaba le lanxa enatha utshwala obulingeneyo. Kumele acabange ngemizwangedwa yabanye kungelani lokuthi owakhe uyamvumela ukuthi anathe utshwala. w18.06 18 ¶10-11

UMgqibelo, October 24

Liqaphele imvubelo yabaFarisi lemvubelo kaHerodi.​—Mak. 8:15.

UJesu waqoqonsela abafundi bakhe ukuthi bananzelele ukuze bangathatheki ngemfundiso loba imvubelo yabaFarisi labaSadusi kanye leyeqembu lezombusazwe elalikhokhelwa nguHerodi. (Mat. 16:6, 12) UJesu wakhuluma amazwi la ngemva kokuba abantu bezame ukumenza inkosi. Kujayelekile ukuthi kube lodlakela nxa amasonto engena ezindabeni zombusazwe. UJesu watshela abalandeli bakhe ukuthi bangangeni kwezombusazwe. Kukhanya lesi yiso isizatho esenza abaphristi labaFarisi beluka icebo lokumbulala. Babecabanga ukuthi uzabathathela abasekeli babo kwezombusazwe lasezinkolweni. Ngakho bahlangana bathi: “Singamyekela aqhubeke ngalindlela, wonke umuntu uzakholwa kuye, njalo amaRoma azakuza athathe indawo yethu lesizwe sethu.” (Joh. 11:48) UMphristi Omkhulu uKhayafasi nguye owayekhokhela endabeni yokubulawa kukaJesu.​—Joh. 11:49-53; 18:14. w18.06 6-7 ¶12-13

ISonto, October 25

Uthando lwenu kalungabi ngolokuzenzisa.​—Rom. 12:9.

USathane usebenzisa isifiso sokwazi ngezinto eziphathelane lobudimoni ukuze abambe abantu. Kulezinsuku usebenzisa inkolo yamanga lezokuzilibazisa ukuze enze abantu babelesifiso sokwazi okunengi ngamadimoni. Imidlalo yamavidiyo, amafilimu lezinye ezokuzilibazisa ezikhona zenza kukhanye angani ukusebenzelana lamadimoni kuyathokozisa. USathane uthiya abantu esebenzisa indlela le. Kuyini esingakwenza ukuze singabanjwa? Akumelanga silindele ukuthi inhlanganiso kaJehova isitshele lokho okumele sizilibazise ngakho lalokho okumele sikuxwaye. Ngamunye wethu kumele aqeqetshe umzwangedwa wakhe ukuze enelise ukwenza izinqumo ezihambisana lezimiso zikaJehova. (Heb. 5:14) Ukusebenzisa amazwi atshiwo nguPhawuli kungasisiza ukuthi senze izinqumo ezinhle nxa sikhetha ezokuzilibazisa. Nansi imibuzo okumele sizibuze yona: ‘Lokho engikhetha ukuzilibazisa ngakho kutshengisa ukuthi ngiqotho yini? Nxa engifunda labo iBhayibhili labanye engijayele ukuphindela kubo bangabona lokho engizilibazisa ngakho, bazavuma yini ukuthi ngiyakwenza lokho engibafundisa khona?’ Nxa singazimisela ukwenza lokho esikufundisa abanye kuzakuba lula ukuthi silwisane lamaqhinga kaSathane.​—1 Joh. 3:18. w18.05 25 ¶13

UMvulo, October 26

Engikufisayo enhliziyweni yami njalo engihlezi ngibancengela khona kuNkulunkulu yikuthi basindiswe.​—Rom. 10:1.

Singamlingisela njani uPhawuli? Okokuqala, kumele sibe lesifiso sokusiza labo ‘abamiselwe ukuphila okungapheliyo.’ Okwesibili, kufanele simncenge uJehova ngomkhuleko ukuthi avule izinhliziyo zabantu ukuze basilalele. (ImiSeb. 13:48; 16:14) Udadewethu okuthiwa nguSilvana oseleminyaka ephose ibe ngu-30 eliphayona uthi: “Ngingakangeni emzini womuntu nxa ngitshumayela ngiqala ngithandaze kuJehova ngicela ukuthi angisize ngibe lendaba labantu.” Okunye esikuthandazelayo yikuthi uNkulunkulu athume izingilosi zisiqondise ebantwini abalesifiso sokulalela. (Mat. 10:11-13; Isam. 14:6) Umzalwane okuthiwa nguRobert osephayone okweminyaka edlula 30 uthi: “Kumnandi kakhulu ukusebenza lezingilosi ngoba zikwazi kuhle okwenzakala empilweni zalabo esibatshumayezayo.” Okwesithathu, kufanele sizame ukubona okuhle ebantwini. Umdala webandla okuthiwa nguCarl uthi: “Nxa ngitshumayela ngiyazama ukukhangela izinto ezincane ezitshengisa ukuthi umuntu ulesifiso sokulalela, kungaba yikubobotheka, indlela angikhangela ngayo, umusa alawo loba umbuzo wakhe oqotho.” Kusegcekeni ukuthi singamlingisela uPhawuli ngokuqhubeka sithela izithelo ngokubekezela. w18.05 15 ¶13; 16 ¶15

OLwesibili, October 27

Kasicabanganeni. . . . Kasikhuthazaneni, ikakhulu njengoba libona usuku lusondela.​—Heb. 10:24, 25.

Ukuzwa imibiko yokuthi umuntu owamkhuthazayo uqhubeka ekhonza uJehova njalo ethembekile kuyathokozisa kakhulu. Ngokwesibonelo umphostoli uJohane wabhala wathi: “Angilakuthokoza okukhulu okudlula ukuzwa ukuthi abantwabami baphila ngokweqiniso.” (3 Joh. 4) Amaphayona amanengi angafakaza ukuthi amazwi la aliqiniso sibili. Ayakwazi ukuthi ukubona umuntu owamfundisa iBhayibhili eqhubeka ekhonza uJehova njalo ethuthuka kuyakhuthaza. Ngakho enye indlela esingakhuthaza ngayo amaphayona adanileyo yikuwakhumbuza imisebenzi emihle ayenza esikhathini esidlulileyo. Kwezinye izindawo abafowethu labodadewethu bayabhalela umhambeli lomkakhe amazwi okubonga ngemva kokubahambela. Ababonisi beziqinti abanengi labomkabo babika ukuthi lokhu kuyabakhuthaza kakhulu. Kunjalo langabadala, abanali, amaphayona lalabo abasebenza eBhetheli kuyabakhuthaza ukuzwa amalunga ebandla ebabonga ngemisebenzi abayenzayo. Ukuncoma lokubonga abafowethu labodadewethu laba kungabakhuthaza ngendlela esiyabe singayicabangeli. w18.04 23 ¶14-15

OLwesithathu, October 28

[Inkosi] kayingathathi abafazi abanengi funa inhliziyo yayo idukiswe.​—Dute. 17:17.

USolomoni kawulalelanga uMthetho kaJehova, wathatha abafazi abangu-700 njalo waba labanye abeceleni abangu-300. (1 AmaKho. 11:3) Abafazi bakhe abanengi wayebathethe ezizweni ezazikhonza onkulunkulu bamanga. Ngokwenza lokhu wephula uMthetho kaJehova owawusenqabela ama-Israyeli ukuthi athathe abafazi kwezinye izizwe. (Dute. 7:3, 4) Ukungalaleli uMthetho kaJehova kwacina kubangela ukuthi uSolomoni enze izinto ezimbi kakhulu. Wakhela unkulunkulukazi u-Ashitorethi i-alithare, waphinda wakha elinye futhi elikaKhemoshi unkulunkulu onengekayo wama-Amoni. Ngokuhamba kwesikhathi waqala ukuhlanganyela labafazi bakhe ekukhonzeni kwamanga kuma-alithare lawo. Okudanisayo yikuthi uSolomoni wakhela onkulunkulu laba ama-alithare entabeni eyayikhangelane leJerusalema lapho ayeyakhe khona ithempeli likaJehova. (1 AmaKho. 11:5-8; 2 AmaKho. 23:13) Mhlawumbe uSolomoni wayecabanga ukuthi uNkulunkulu kasoze abe lendaba lakho konke okubi ayekwenza ingqe nje enikela ethempelini likaJehova. Kodwa uJehova kasithathi kancane isono. w18.07 18-19 ¶7-9

OLwesine, October 29

Thathani ihawu elikhulu lokholo elizakwenelisa ukucitsha ngalo yonke imitshoko yomubi evuthayo.​—Efe. 6:16.

USathane uyawahlasela amaKhristu ‘ngemitshoko evuthayo.’ Ngokwesibonelo angenza sicabange ukuthi uJehova kasithandi lokuthi kalandaba lathi. Enye intombazane eleminyaka engu-19 okuthiwa ngu-Ida yayizibona ingelancedo. Ithi: “Ngangizitshela ukuthi uJehova kalandaba lami lokuthi kafuni ukuba ngumngane wami.” Kuyini okumsiza ukuthi alwisane lohlupho lolu? U-Ida uthi: “Ukungena imihlangano kuyaluqinisa kakhulu ukholo lwami. Ngangijayele ukufika emihlanganweni ngizihlalele nje ngingaphenduli ngoba ngangicabanga ukuthi akulamuntu ofuna ukuzwa engikutshoyo. Kodwa khathesi ngiyalungiselela futhi ngiyaphendula kabili loba kathathu nxa ngisemihlanganweni.” Indaba ka-Ida isinika isifundo esiqakatheke kakhulu. Ngokwesibonelo ihawu elalithwalwa ngamasotsha eRoma lalingeke lintshintshe libe likhulu kumbe libe lincane. Kodwa ukholo lwethu lutshiyene lehawu leli ngoba lona lungakhula kumbe lunciphe. Ngamunye wethu uyazikhethela ukuthi ufuna ukholo lwakhe lube njani. (Mat. 14:31; 2 Thes. 1:3) Ngakho kungaba kuhle ukuthi sonke sikhulise ihawu lethu lokukholwa njalo siligcine liqinile. w18.05 29-30 ¶12-14

OLwesihlanu, October 30

Kumele ngenzeni ukuze ngisindiswe?​—ImiSeb. 16:30.

Umlindijele wantshintsha ngemva kokuzamazama komhlaba okwabakhona njalo wasecela lokuthi ancediswe. (ImiSeb. 16:25-34) Lalamuhla izehlakalo ezibuhlungu zingabangela ukuthi abanye abantu ababengalaleli babe lesifiso sokuzwa izindaba ezinhle. Kungenzakala bakhathazekile kakhulu ngenxa yokuphelelwa yimisebenzi bengalindelanga. Abanye bangabe behlulukelwe ngenxa yokufelwa yizihlobo zabo loba ukuhlaselwa yimikhuhlane ebuhlungu. Bangaqalisa ukubuza imibuzo ababengazihluphi ngayo. Mhlawumbe bangazibuza ukuthi, ‘Ngenzeni ukuze ngisindiswe?’ Abantu abanjalo bangafisa ukulalela izindaba ezinhle nxa sihlangana labo. Ngakho ukuba senkonzweni ngazo zonke izikhathi kuyasisiza ukuthi sinike abantu induduzo ngesikhathi beyidinga kakhulu.​—Isaya. 61:1. w18.05 19-20 ¶10-12

UMgqibelo, October 31

Umoya kaJehova uphezu kwami ngoba ungigcobile ukuze ngitshumayele izindaba ezinhle.​—Luk. 4:18.

Kulezinsuku abantu abanengi banqundwe izingqondo ngunkulunkulu walesisikhathi njalo bagqilazwe ngamasonto lezomnotho kanye lokunye. (2 Khor. 4:4) Yikho silomsebenzi omkhulu wokubasiza abantu laba ukuthi bamazi futhi bamkhonze uJehova uNkulunkulu wenkululeko. (Mat. 28:19, 20) Umsebenzi lo kawulula ngoba bunengi ubunzima esihlangana labo nxa siwenza. Kwamanye amazwe abantu kabasilaleli njalo kwezinye izindawo oFakazi bayahlukuluzwa. Sonke kumele sizibuze umbuzo lo: ‘Ngingenzani ukuze ngisebenzise inkululeko yami ekwenzeni okunengi emsebenzini wokutshumayela ngoMbuso?’ Lamuhla oFakazi abanengi bayazimisela ukuphila bengelazinto ezinengi ukuze bangene enkonzweni yesikhathi sonke ngoba bayakunanzelela ukuthi umhlaba lo ususiya komlindi uyacina. (1 Khor. 9:19, 23) Abanye benza okunengi besemabandleni abakuwo ikanti abanye bathuthela kwezinye izindawo ukuze bayencedisa. Singatsho siphinde ukuthi abafowethu labodadewethu laba bayisebenzise kuhle inkululeko abalayo emsebenzini kaJehova.​—Hubo. 110:3. w18.04 11-12 ¶13-14

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza