March
UMvulo, March 1
“Lehlukane labo,” kutsho uJehova, “njalo yekelani ukuthinta into engcolileyo.”—2 Khor. 6:17.
Ukuthanda uNkulunkulu kanye leLizwi lakhe kwenza sizimisele ukulalela uJehova lanxa izihlobo labangane abayabe besithi bayanceda bezama ukusicindezela ukuthi silandele imikhuba ephikisana leBhayibhili mayelana labafileyo. Bangazama lokwenza ukuthi sizisole ngokuthi asilandeli imikhuba le besithi asimthandi loba asimhloniphi umufi. Mhlawumbe bangathi esikwenzayo kungabangela ukuthi umufi athwalise abanye nzima. Kwelinye ilizwe eliseCaribbean abanengi bakholwa ukuthi nxa umuntu engafa angaba yisipoko esihlupha labo ababemphatha kubi. Elinye ibhuku libika ukuthi isipoko leso “singathwalisa nzima abantu emphakathini.” Kwezinye indawo e-Africa kungumkhuba ukuthi abantu bembese izibuko lapho okufiwe khona njalo bakhangelise amapikitsha omufi emdulini. Kungani besenza njalo? Abanye bathi abafileyo akumelanga bazibone. Thina njengezinceku zikaJehova kasiwakholwa amanga la loba silandele imikhuba esekela amanga kaSathane.—1 Khor. 10:21, 22. w19.04 16 ¶11-12
OLwesibili, March 2
Zonke izinto elifuna abantu bazenze kini, lani kumele lizenze kubo.—Mat. 7:12.
Izimiso uJesu azifundisa abalandeli bakhe zabanceda ukuthi baphathe kuhle abanye. Ngokwesibonelo, wabakhuthaza ukuthi benze lokho abafuna abanye bakwenze kubo. Sonke siyakufuna ukuphathwa kuhle. Ngakho lathi kumele siphathe kuhle abanye. Nxa singakwenza lokho labo bangasiphatha kuhle. Kodwa kuthiwani nxa sike saphathwa kubi? UJesu waphinda wafundisa abalandeli bakhe ukuthi bathembe ukuthi uJehova uzakwenza labo ‘abakhala kuye emini lebusuku bahlulelwe kuhle.’ (Luk. 18:6, 7) Amazwi la aveza ukuthi uNkulunkulu wethu owahlulela kuhle uyabubona ubunzima esihlangana labo kulezinsuku zokucina lokuthi uzakwenza ukuthi sahlulelwe kuhle ngesikhathi sakhe esifaneleyo. (2 Thes. 1:6) Nxa singasebenzisa izimiso uJesu azifundisayo sizabaphatha kuhle abanye. Kanti njalo kuyasiduduza ukwazi ukuthi uJehova uzakwenza sahlulelwe kuhle nxa sake saphathwa kubi emhlabeni lo obuswa nguSathane. w19.05 5 ¶18-19
OLwesithathu, March 3
Lihlale lilungele ukuzivikela phambi komuntu wonke ofuna limtshele isizatho sethemba elilalo, kodwa lokho likwenze limnene futhi lihlonipha kakhulu.—1 Phet. 3:15.
Ungosakhulayo yini osasesikolo? Abanye ofunda labo bangakuthwalisa nzima ngenxa yokuthi awuhlabeli ingoma yesizwe. Ungafuna ukulwela lokho okutshiwo liBhayibhili ngendaba le kodwa ungabe ungakwazi ukuthi uqalisele ngaphi. Yikho sekumele utaditshe. Ungabe uhlose ukwenza izinto ezimbili: Okokuqala, ukuqinisa ukholo lwakho ukuze ungangeneli ezintweni zomhlaba. Okwesibili, ukuthuthukisa indlela olwela ngayo lokho okukholwayo. (Joh. 17:16) Engxenye ungaqala ngokuzibuza ukuthi, ‘Kuyini okwenza engifunda labo bahlabele ingoma yesizwe?’ Ngemva kwalokho chwayisisa okuzwayo emabhukwini ethu. Kungaba lula ukuchasisela abanye lokho okukholwayo lanxa ucabanga ukuthi kunzima. Abantu abanengi bahlabela ingoma yesizwe ngenxa nje yokuthi umuntu abamhloniphayo wabatshela ukuthi benze njalo. Yikho nxa ungathola imicijo ethile ongabatshela yona, uzenelisa ukunceda omunye ofuna ukwazi iqiniso.—Kol. 4:6. w19.05 29 ¶13
OLwesine, March 4
Ngizaliduduza njengomama eduduza umntanakhe.—Isaya. 66:13.
Ngesikhathi umphrofethi u-Elija ebalekela labo ababefuna ukumsusela amanqe, wahlulukelwa kakhulu waze wafisa ukuthi ngabe uyazifela. UJehova wathuma ingilosi elamandla ku-Elija futhi yenza okuthile ukuthi imncede. Yamnika iqebelengwana elalisatshisa njalo yamtshela ngendlela elomusa ukuthi adle. (1 AmaKho. 19:5-8) Indaba le itshengisa ukuthi kwesinye isikhathi into encane esingayenzela omunye umuntu ingamnceda kakhulu. Singatshengisa ukuthi siyamthanda umfowethu kumbe udadewethu okhathazekileyo ngokwenza izinto ezincane njengokumnxusa ukuthi azokudla lathi, ukumnika isipho loba ukumbhalela ikhadi elilamazwi akhuthazayo. Lanxa kusithwalisa nzima ukuxoxa ngokuhlukuluzwa kwakhe, singatshengisa ukuthi silendaba laye ngokwenza izinto ezinjengalezi ukuze simncede. UJehova wamsiza ngendlela eyisimangaliso u-Elija ukuthi ahambe umango omude elubangise eNtabeni iHorebi, khatshana labantu ababefuna ukumqeda. Sifundani endabeni le? Nxa sifuna ukududuza labo abake bahlukuluzwa kumele siqale sibenze bazizwe bevikelekile, singaxoxa labo endlini yabo kumbe eWolu yoMbuso. w19.05 16 ¶11; 17 ¶13-14
OLwesihlanu, March 5
Ilizwe lizalila, . . . isizwana sendlu kaNathani.—Zek. 12:12.
Ake sithi ubala isahluko 12 sesiphrofetho sikaZekhariya esikhuluma ngokufa kukaMesiya. (Zek. 12:10) Uthi usubala ivesi 12 unanzelele ukuthi “isizwana sendlu kaNathani” sizalila njalo sidane ngokufa kukaMesiya. Kulokuthi ubale ugijima, ungama kancane uzibuze ukuthi, ‘Kanti kulobudlelwano bani phakathi kwendlu kaNathani loMesiya?’ Qalisa ukuchwayisisa ngokukhangela amavesi achasisa uZekhariya 12:12 atholakala phakathi laphakathi kwekhasi ku-Nguqulo Yezwe Elisha YemiBhalo Engcwele. Ivesi yokuqala ngu-2 Samuyeli 5:13, 14 ekhuluma ngokuthi uNathani ngomunye wamadodana eNkosi uDavida. Eyesibili nguLukha 3:23, 31 etshengisa ukuthi uJesu wayengowosendo lukaNathani owayengukhokho kaMariya. Lokhu kwenza ufune ukwazi okunengi ngoba wena ubusazi ukuthi kulesiphrofetho esithi uJesu wayezavela kusendo lukaDavida. (Mat. 22:42) Kodwa uDavida wayelamadodana edlula 20. Kuyamangalisa sibili ukuthi uZekhariya uhle athi indlu kaNathani yiyo elilayo ngenxa yokufa kukaJesu. w19.05 30 ¶17
UMgqibelo, March 6
Ququlwani lintshintshe indlela elicabanga ngayo ukuze lihlolisise lizibonele intando kaNkulunkulu enhle, eyamukelekayo futhi epheleleyo.—Rom. 12:2.
Kumele senzeni? Singahlala sitaditsha sizaqiniseka sibili ukuthi lokho esikufunde eBhayibhilini kuliqiniso lokuthi izimiso zikaJehova ziqondile. ‘Sizaqina ekukholweni’ njengesihlahla esilempande ezigxilileyo. (Kol. 2:6, 7) Khumbula ukuthi kungumlandu wakho ukuthi uqinise ukholo lwakho. Yikho qhubeka usenziwa usibamutsha endleleni ocabanga ngayo. Hlala uthandaza uncenga uJehova ukuthi akuncedise ngomoya wakhe. Cabangisisa ngalokho okubalayo futhi uqhubeke uhlola imicabango yakho kanye lezinhloso zakho. Khetha abangane abahle abazakunceda ukuthi uguqule indlela ocabanga ngayo. Ungenza njalo uzakwenelisa ukulwisana lemicabango emibi ebangelwa ngumhlaba kaSathane futhi uphumelele ukudiliza “imicabango layo yonke into ephakemeyo ephikisana lolwazi oluphathelane loNkulunkulu.”—2 Khor. 10:5. w19.06 13 ¶17-18
ISonto, March 7
Indlela yokukhonza ehlanzekileyo lengangcolanga ngokubona kukaNkulunkulu uBaba wethu yile: ukunakekela izintandane labafelokazi ekuhluphekeni kwabo.—Jak. 1:27.
URuthe kazange amtshiye uNawomi owayengumfelokazi yikho lathi kumele siqhubeke sisekela labo abafelweyo. (Ruthe. 1:16, 17) UPaula uthi: “Abantu bangisekela kakhulu ngisanda kufelwa ngumkami. Kwathi ngokuhamba kwesikhathi baziqhubekela nje ngempilo zabo. Kodwa eyami impilo yayisintshintshe kakhulu. Kungaba kuhle ukuthi abantu baqhubeke besekela abafelweyo okwezinyanga loba okweminyaka.” Abantu batshiyene njalo indlela abenza ngayo nxa befelwe kayifanani. Kwabanye isilonda sokufelwa siyaphangisa ukuphola kodwa abanye bayathunukala nxa besenza izinto ababezenza labomkabo. Kumele sikhumbule ukuthi uJehova usiphe isibusiso lomlandu wokuncedisa labo abafelwe ngomkabo. w19.06 24 ¶16
UMvulo, March 8
Ngizawugcika umlomo wami nxa ababi bekhona phambi kwami.—Hubo. 39:1.
Ngesikhathi umsebenzi wethu ungasavunyelwa kumele sisazi ‘isikhathi sokuthula.’ (UmTshu. 3:7) Akumelanga sikhulume izinto eziyimfihlo njengamabizo abafowethu labodadewethu, indawo esingenela kuzo imihlangano, indlela esitshumayela ngayo lesithola ngayo imfundo esiqinisa ukholo. Izinto lezi akumelanga sizitshele izisebenzi zikahulumende, abangane loba izihlobo zethu eziselizweni lethu kumbe kwamanye amazwe kungelani lokuthi zingoFakazi loba hatshi. Nxa singenza lokhu siyabe sifaka abazalwane bethu engozini. Akumelanga sivume ukwehlukaniswa yizinto ezincane. USathane uyakwazi ukuthi nxa imuli ingehlukana ngeke ime. (Mak. 3:24, 25) Yikho uzaqhubeka ezama ukudala ukwehlukana phakathi kwethu. Uyabe ecabanga ukuthi engenza njalo sizaqalisa ukulwisana kulokuthi silwe laye. LamaKhristu aqinileyo ekukhonzeni kumele ananzelele ukuthi angabanjwa ngumjibila lo. Sizahlala simanyene nxa singazimisela ukulungisa loba yini engasehlukanisa labazalwane bethu.—Kol. 3:13, 14. w19.07 11-12 ¶14-16
OLwesibili, March 9
Inceku yeNkosi . . . kumele ibe lesineke kubo bonke, yenelise ukufundisa.—2 Tim. 2:24.
Izikhathi ezinengi okwenza abantu basilalele yindlela esikhuluma labo ngayo hatshi lokho esikutshoyo. Bayathokoza nxa bebona ukuthi siyananzelela esikutshoyo lokuthi silomusa futhi silendaba labo. Asifuni kubabamba ngamandla ukuthi basilalele kodwa sifuna ukuzwisisa ukuthi bathini ngendaba zokukhonza futhi sizama ukuba lendaba lendlela abazizwa ngayo. Ngokwesibonelo, ngesikhathi uPhawuli ekhuluma lamaJuda wabonisana lawo esebenzisa iMibhalo. Kodwa wathi esekhuluma lamaGrikhi ase-Athene kazange akuveze ukuthi wayesebenzisa iMibhalo. (ImiSeb. 17:2, 3, 22-31) Singamlingisela njani uPhawuli? Nxa singahlangana lomuntu ongalikholwayo iBhayibhili kuhle ukuthi sibonisane laye singazange sitsho ukuthi esikukhulumayo sikuthethe eBhayibhilini. Nxa singananzelela ukuthi umuntu esixoxa laye kakhululekanga ukuthi abantu bambone ebala iBhayibhili lathi, kungaba ngcono ukuthi simbalele efonini loba ku-tablet. w19.07 21 ¶5-6
OLwesithathu, March 10
Qaphelani linanzelele ukuthi aliyikuhugeka lihlamuke likhonze abanye onkulunkulu.—Dute. 11:16.
USathane walinga ama-Israyeli ukuthi akhonze izithombe ngokusebenzisa indlela ayezathola ngayo ukudla ngoba wayekwazi ukuthi ayakudinga. Ama-Israyeli esengenile eLizweni Lesithembiso kwasekumele antshintshe indlela ayelima ngayo. Ngesikhathi eseGibhithe ayethelela izilimo zawo ngamanzi oMfula uNayili kodwa eLizweni Lesithembiso kwakungelamfula omkhulu ayengathatha kuwo amanzi okuthelela. Ayesethembe izulu lamazolo. (Dute. 11:10-15; Isaya. 18:4, 5) Yikho kwasekumele afunde indlela ezintsha zokulima. Kodwa kungani uJehova waxwayisa ama-Israyeli ngokukhonza onkulunkulu bamanga ngesikhathi ekhuluma ngokufunda indlela ezintsha zokulima? Wayekwazi ukuthi ayezalingeka ukufunda ezinye indlela zokulima ebantwini abangabahedeni ababengomakhelwane bawo. AbaseKhenani babekhonza uBhali futhi indlela ababecabanga ngayo yayisekelwe kulokho ababekukholwa.—Nani. 25:3, 5; Abahlu. 2:13; 1 AmaKho. 18:18. w19.06 3 ¶4-6
OLwesine, March 11
Nanku engiqhubeka ngikuthandazela: ukuthi uthando lwenu luqhubeke lusanda kakhulu.—Flp. 1:9.
Ngesikhathi umphostoli uPhawuli, uSila, uLukha loThimothi befika edolobheni elalibuswa ngamaRoma okwakuthiwa yiFiliphi bathola abantu abanengi ababefuna ukuzwa izindaba ezinhle. Abafowethu laba ababetshiseka babumba ibandla futhi bonke abafundi baqalisa ukungena imihlangano. Kungenzakala ukuthi babengenela emzini kadade olomusa okwakuthiwa nguLidiya. (ImiSeb. 16:40) Kungakayi ngaphi ibandla laseFiliphi elalisanda kubunjwa lehlelwa yibunzima. USathane wenza ukuthi abantu ababezonda iqiniso baphikise umsebenzi wokutshumayela owawusenziwa nguPhawuli labanye bakhe. UPhawuli loSila babotshwa, batshaywa ngemiqwayi basebevalelwa ejele. Bathi sebephumile bavakatshela abafundi abatsha njalo babakhuthaza. Ngemva kwalokho uPhawuli loSila kanye loThimothi basuka edolobheni kodwa uLukha kukhanya wasala. Manje abazalwane bebandla leli elalisanda kubunjwa benzani? Baqhubeka betshiseka ekukhonzeni ngoba uJehova wayebancedisa ngomoya wakhe. (Flp. 2:12) Yikho uPhawuli wayezigqaja ngabo. w19.08 8 ¶1-2
OLwesihlanu, March 12
Owebolekayo uyisichaka salowo omebolekayo.—Zaga. 22:7.
Usanda kuthutha yini? Ukuthutha kungasidalela izindleko ezinengi futhi kungenza sicine sesiboleka imali. Ngakho nanzelela ukuthi awuboleki imali uthenga izinto ongazidingi kangako. (Zaga. 22:3) Kungaba nzima ukwazi ukuthi kumele siboleke imali enganani nxa sikhathazekile njengalapho sigulelwa lilunga lemuli. Ezimeni ezinjalo khumbula ukuthi ‘ukuthandaza lokuncenga’ kungakunceda wenze izinqumo ezinhle. UJehova uzaphendula imithandazo yakho ngokukunika ukuthula ‘okuzalinda inhliziyo yakho lengqondo yakho’ ukuze uhlaliseke njalo wenelise ukukhetha kuhle. (Flp. 4:6, 7; 1 Phet. 5:7) Hlala useduze labangane abahle. Xoxa labangane bakho ikakhulu labo abake baba sesimeni esinjengesakho, ubatshele indlela ozwa ngayo lobunzima ophakathi kwabo. Nxa ungenza njalo, ungasala ususizwa ngcono. (UmTshu. 4:9, 10) Abangane owawulabo lapho owawukhona bazahlala bengabangane bakho. w19.08 22 ¶9-10
UMgqibelo, March 13
Basebewaqoqela ndawonye . . . [e-Amagedoni].—Isam. 16:16.
Kungani uJehova wanika impi yakhe yokucina ibizo lendawo okuthiwa yiMegido? EMegido laseSigodini seJezereli esasiseduze kwayo kwalwiwa izimpi ezinengi. Kwezinye zakhona uJehova wancedisa abantu bakhe ukuthi banqobe. Ngokwesibonelo, ‘emachibini aseMegido’ wancedisa umahluleli wako-Israyeli uBharakhi ukuthi anqobe ibutho laseKhenani elalikhokhelwa ngumlawuli okwakuthiwa nguSisera. UBharakhi lomphrofethikazi uDibhora babonga uJehova ngokunqoba lokhu okuyisimangaliso. Bahlabela besithi: “Izinkanyezi zalwa zisemazulwini, zalwa loSisera. . . . Ngakho sengathi zingabhubha zonke izitha zakho, O Jehova! Kodwa sengathi labo abakuthandayo bangaba njengelanga lapho liphuma ngamandla alo.” (Abahlu. 5:19-21, 31) Empini ye-Amagedoni izitha zikaNkulunkulu lazo zizatshabalaliswa besekusithi labo abamthandayo basindiswe. Kodwa kulomehluko omkhulu phakathi kwezimpi lezi zombili. Empini ye-Amagedoni abantu bakaNkulunkulu kabasoze balwe lezitha zabo. Bayabe bengela ngitsho lezikhali. ‘Amandla abo azaba sekuthuleni lasekwethembeni’ uJehova lamabutho akhe asezulwini.—Isaya. 30:15; Isam. 19:11-15. w19.09 9 ¶4-5
ISonto, March 14
Wozani kimi.—Mat. 11:28.
Enye indlela esiya ngayo kuJesu yikufunda okunengi ngalokho ayekutsho layekwenza. (Luk. 1:1-4) Akulamuntu ongasenzela lokhu. Kungumlandu wethu ukuthi sitaditshe lokho iBhayibhili elikutshoyo ngaye. Okunye esingakwenza ukuze siye kuJesu yikubhabhathizwa sibe ngabafundi bakhe. Enye indlela esiya ngayo kuJesu yikucela ukuncediswa ngabadala bebandla. UJesu usebenzisa ‘izipho lezi ezingabantu’ ukuthi anakekele izimvu zakhe. (Efe. 4:7, 8, 11; Joh. 21:16; 1 Phet. 5:1-3) Yithi okumele siyedinga uncedo ebadaleni ngoba bona abenelisi ukubona esikucabangayo ukuze bazi esikudingayo. Umzalwane okuthiwa nguJulian uthi: “Ngacela abadala ukuthi bangivakatshele. Lokhu kwaba yisipho esiligugu kimi.” Abadala abathembekileyo abanjengalaba ababili abavakatshela uJulian bangasinceda ukuthi siyazi “ingqondo kaKhristu,” okutsho ukuzwisisa lokulingisela indlela ayecabanga ngayo. (1 Khor. 2:16; 1 Phet. 2:21) Nxa besincedisa ngalindlela bayabe besinika isipho esiligugu sibili. w19.09 21 ¶4-5
UMvulo, March 15
Ngilezinye izimvu ezingasizo zalesi isibaya.—Joh. 10:16.
EBhayibhilini sifunda ngamadoda labesifazana abalokholo ababekhokhelwa ngumoya ongcwele lanxa babengelathemba lokuya ezulwini. Abanye babo nguJohane uMbhabhathizi loDavida. (Mat. 11:11; ImiSeb. 2:34) Bona kanye labanye abanengi bazavuswa ukuthi baphile emhlabeni olipharadayisi. Bendawonye labexuku elikhulu bazathola ithuba lokutshengisa ukuthi baqotho kuJehova lokuthi bayabusekela ubukhosi bakhe. Kuyaqala ngqa ukuthi uJehova amanyanise amamiliyoni abantu avela ezizweni zonke ukuthi amkhonze. Kungelani lokuthi silethemba lokuphila ezulwini loba emhlabeni, kumele sincede abantu abanengi ukuthi babe ngamalunga exuku elikhulu ‘lezinye izimvu.’ Sekuseduze ukuthi ukuhlupheka okukhulu kufike lapho uJehova azabhubhisa khona ohulumende kanye lamasonto amanga abangele ukuhlupheka ebantwini. Bonke abexuku elikhulu balesibusiso sokukhonza uJehova kuze kube nini lanini lapha emhlabeni!—Isam. 7:14. w19.09 31 ¶18-19
OLwesibili, March 16
Ezinsukwini zokucina abeyisayo bazakuza ngokweyisa kwabo.—2 Phet. 3:3.
Sikhangelele ukuthi kuzakuba lezimo ezizakwenza kube nzima kakhulu ukuhlala siqotho kuNkulunkulu lokusekela uMbuso wakhe njengoba ukuhlupheka okukhulu sekuseduze. Kumele ukuthi abantu bazaqhubeka besichothoza. Okunye okuzabangela lokhu yikuthi kasisekeli ezombusazwe. Kumele sizimisele ukuhlala siqotho khathesi ukuze siqhubeke siqotho ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. Ngesikhathi leso kuzakuba lontshintsho oluphathelane labazalwane abakhokhelayo. AmaKhristu agcotshiweyo ayabe elokhu esesemhlabeni azathathwa asiwe ezulwini ukuze alwe empini ye-Amagedoni. (Mat. 24:31; Isam. 2:26, 27) Lokhu kutsho ukuthi iQula Elibusayo liyabe lingasekho emhlabeni. Kodwa ixuku elikhulu lizaqhubeka lihlelekile ngoba abazalwane abafaneleyo bazalikhokhela. Kuzamele sitshengise ukuthi siqotho ngokubasekela abazalwane labo langokulalela abazasitshela khona okuyabe kuvela kuNkulunkulu ngoba lokhu yikho okuzakwenza sisinde. w19.10 17 ¶13-14
OLwesithathu, March 17
Lapho oya khona ngizakuya khona . . . Lapho ozafela khona ngizafela khona.—Ruthe. 1:16, 17.
UNawomi wayengowesifazana othembekileyo futhi othanda uJehova. Kodwa ngemva kokufelwa ngumkakhe lamadodana akhe amabili wayesefuna ukuntshintsha ibizo abe nguMara okutsho “Ukuba Munyu.” (Ruthe. 1:3, 5, 20, 21) Umalukazana wakhe uRuthe kazange amtshiye lanxa wayesebunzimeni. Kamncedisanga ngezinto ayezidinga kuphela kodwa waphinda wamduduza. Watshengisa ukuthi uyamthanda uninazala lokuthi uzimisele ukumsekela ngokukhuluma amazwi asuka enhliziyweni. Umfowethu kumbe udadewethu ofelwe ngumkakhe uyabe edinga ukuthi simsekele. Abantu abatshadileyo bangafaniswa lezihlahla ezimbili ezihlanyelwe eduze duze. Ngokuhamba kweminyaka impande zezihlahla lezi ziyanxibana. Nxa esinye singaquphuka sife, esiseleyo siyaphambaniseka kakhulu. Kuyafanana lomuntu ofelwe ngumkakhe, angasala esizwa ubuhlungu okwesikhathi eside. w19.06 23 ¶12-13
OLwesine, March 18
Lowo lalowo ulingwa ngokudonswa langokuhugwa yisifiso sakhe.—Jak. 1:14.
Akumelanga sinanzelele kuphela izinto esizilibazisa ngazo kodwa kumele sinanzelele lokuthi sizilibazisa okwesikhathi esinganani. Nxa singayekela ukwenza njalo singacina sizilibazisa okwesikhathi eside besesisala silesikhathi esincane sokwenza izinto eziphathelane lokukhonza. Qala ngokubona ukuthi vele uzilibazisa okwesikhathi esinganani. Kuzame lokhu okweviki eyodwa. Bhala kukhalenda isikhathi osiqeda ubukele i-TV, uku-inthanethi kumbe udlala imidlalo efonini loba ku-tablet. Nxa ungabona ukuthi uqeda isikhathi eside kakhulu ezintweni lezi, zama ukwenza uhlelo. Faka izinto eziqakathekileyo kuqala ubusuhlela lesikhathi sokuzilibazisa. Ngemva kwalokho cela uJehova akuncedise wenze njengoba uhlelile. Nxa ungenza njalo uzaba lesikhathi kanye lamandla okutaditsha iBhayibhili, okwenza ukukhonza kwemuli, okungena imihlangano lokutshumayela. Kawusoze uzithonisise ngesikhathi osisebenzisa uzilibazisa. w19.10 30 ¶14, 16; 31 ¶17
OLwesihlanu, March 19
Ngilaso isifiso sokwenza okuhle kodwa kangenelisi ukukwenza.—Rom. 7:18.
Ngabo-55 C.E., amaKhristu ayehlala eKhorinte enza isinqumo esiqakathekileyo. Athi esezwe ukuthi abazalwane beJerusalema labaseJudiya babedinga uncedo azimisela ukuthi aqoqe imali ukuze lawo ancedise. (1 Khor. 16:1; 2 Khor. 8:6) Kodwa ngemva kwezinyanga ezilutshwana umphostoli uPhawuli wezwa ukuthi amaKhristu la ayengazange enze njengokuthembisa kwawo. Lokhu kwakusitsho ukuthi isipho sabo sasingeke silunge kuseselesikhathi ukuze sithunyelwe eJerusalema ndawonye leminikelo eyayivela kwamanye amabandla. (2 Khor. 9:4, 5) Abazalwane beKhorinte babenze isinqumo esihle futhi uPhawuli wabancoma ngokholo lwabo oluqinileyo langesifiso ababelaso sokupha. Kodwa wabakhuthaza lokuthi baqedise lokho abasebekuqalisile. (2 Khor. 8:7, 10, 11) Okwenziwa ngabazalwane laba kusifundisa ukuthi lamaKhristu athembekileyo angathwala nzima ukwenza lokho ayabe ekunqumile. Lokhu kungabangelwa yisono esilaso esenza sibe silokhu sibalisa. Ngezinye izikhathi izimo ebesingazilindelanga zingenza kube nzima ukuthi senze lokho esiyabe sikunqumile.—UmTshu. 9:11. w19.11 26-27 ¶3-5
UMgqibelo, March 20
Thathani ihawu elikhulu lokholo.—Efe. 6:16.
Ukholo lunjengehawu elikhulu elivikela umzimba. Lukuvikela ezintweni ezimbi ezisemhlabeni lo ezinjengokuziphatha okubi kwezemacansini, udlakela lakho konke okuzondwa nguNkulunkulu. Sisempini futhi kumele silwe lezidalwa zomoya ezimbi. (Efe. 6:10-12) Pho kumele wenzeni ukuze ukholo lwakho luhlale luqinile ngesikhathi lunyikinywa? Khuleka ucela ukuthi uNkulunkulu akuncedise. Ngemva kwalokho sebenzisa iLizwi lakhe ukuze uzihlole futhi uzwisise ukuthi uJehova ukubona njani. (Heb. 4:12) IBhayibhili lithi: “Themba uJehova ngenhliziyo yakho yonke, ungathembi okwakho ukuzwisisa.” (Zaga. 3:5, 6) Cabanga ngokusanda kwenzakala empilweni yakho lokuthi wenzeni ngakho. Ngokwesibonelo, uke waba lohlupho olukhulu lwemali yini? Usikhumbulile yini isithembiso sikaJehova esikuHebheru 13:5 esithi: “Kangisoze ngikutshiye loba sekutheni, njalo kangisoze ngikulahle loba sekutheni”? Isithembiso lesi sikwenze waqiniseka yini ukuthi uJehova uzakuncedisa? Nxa kunjalo kutsho ukuthi ugcina ihawu lakho lisesimeni esihle. w19.11 14 ¶1, 4
ISonto, March 21
Abantwana balilifa elivela kuJehova.—Hubo. 127:3, NWT.
Umntwana udinga isikhathi lamandla omzali ngamunye. Nxa bengelamisa eduze duze kungaba nzima ukuthi banike umntwana ngamunye lokho akudingayo. Abanye abake bakwenza lokhu bayavuma ukuthi kunzima futhi kungenza umama ahlale ediniwe. Angadinwa okokuthi angehluleka ukufunda eyedwa, ukukhuleka lokuphuma kanengi ekutshumayeleni. Kungaba nzima lokuthi alalele emhlanganweni yebandla njalo ancedakale kuyo. Kodwa indoda elothando yenza okusemandleni ayo ukuthi incedise umkayo ngabantwana emihlanganweni yebandla langekhaya. Incedisa umkayo ngokwenza eminye imisebenzi yangekhaya futhi isebenza nzima ukuze uKukhonza Kwemuli kuncede bonke. Kanti njalo ihamba lemuli yayo ekutshumayeleni zikhathi zonke. w19.12 24 ¶8
UMvulo, March 22
Umnyaka wamatshumi amahlanu uzakuba liJubhili kini.—Levi. 25:11.
IJubhili laliwanceda njani ama-Israyeli? Ake sithi indoda engum-Israyeli yayingathi isilezikwelede ezinengi icine ithengisa umhlabathi wayo ukuze ibhadale izikwelede lezo, ngomnyaka weJubhili yayibuyiselwa umhlabathi wayo. Yikho yayibuyela ‘emzini wayo’ futhi ngokuya kwesikhathi abantwabayo babezathola ilifa layo. Kanti njalo indoda yayingabhadala isikwelede esikhulu ngokuzithengisa yona kumbe umntanayo ukuthi abe yisigqili. Ngomnyaka weJubhili isigqili ‘sasibuyela kwabozalo lwaso.’ (Levi. 25:10) Ngakho akulamuntu owayengaba yisigqili okwempilo yakhe yonke. UJehova waphinda wathi: “Akungabi lomuntu oswelayo phakathi kwenu, ngoba elizweni lelo uJehova uNkulunkulu wenu alinika lona ukuze libe yilifa lenu, uzalibusisa kakhulu.” (Dute. 15:4) Lokhu kutshiyene kakhulu lalokho okwenzakala lamuhla. Sijayele ukubona abanothileyo benotha okuzwayo ikanti abayanga besiba ngabayanga bokucina. w19.12 8-9 ¶3-4
OLwesibili, March 23
Hlakanipha, ndodana, ulethe intokozo enhliziyweni yami.—Zaga. 27:11.
UJesu wayethandaza “ngokukhala okukhulu langezinyembezi” nxa esebunzimeni. (Heb. 5:7) Imithandazo yakhe esuka enhliziyweni yatshengisa ukuthi wayeqotho kuJehova futhi yamenza wazimisela kakhulu ukumlalela. Imithandazo le yayinjengempepha enukelelayo kuJehova. UJesu wamthokozisa kakhulu uYise ngendlela ayephila ngayo njalo wabulwela ubukhosi bukaJehova. Lathi singamlingisela uJesu ngokwenza konke okusemandleni ethu ukuthi silalele uJehova njalo sibe qotho kuye. Nxa sisebunzimeni siyakhuleka ngenhliziyo yonke kuJehova sicela ukuthi asincedise ngoba sifuna ukumthokozisa. Siyakwazi ukuthi kasoze ayilalele imithandazo yethu nxa sisenza izinto azizondayo. Kodwa nxa sisenza izinto azithandayo siyaqiniseka ukuthi imithandazo yethu esuka enhliziyweni izaba njengempepha enukelelayo kuye. Kanti njalo kasithandabuzi ukuthi uyathokoza nxa siqotho kuye futhi simlalela. w19.11 21-22 ¶7-8
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 9) ULukha 19:29-44
OLwesithathu, March 24
Ngubani sibili oyinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo?—Mat. 24:45.
Ngo-1919 uJesu wabeka iqenjana labazalwane abagcotshiweyo ukuthi libe ‘yinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’ Inceku le yiyo ekhokhelayo emsebenzini wokutshumayela njalo inika abalandeli bakaKhristu ‘ukudla ngesikhathi esifaneleyo.’ USathane lalabo abamsekelayo bazama ukuwumisa umsebenzi wenceku ethembekileyo. Aluba uJehova ubengayisekeli inceku le, ibingeke yenelise ukwenza umsebenzi wayo. Kodwa yenelisile ukuqhubeka inika abalandeli bakaKhristu ukudla okuqinisa ukholo lanxa kube lezimpi zomhlaba wonke ezimbili, ukuwa kwezomnotho emhlabeni wonke, ukuphathwa kubi lokuhlukuluzwa kwabantu bakaNkulunkulu. Ake ucabange ukuthi manengi kangakanani amabhuku aphiwa abantu mahala atholakala ngezindimi ezedlula 900. Lobu yibufakazi obusegcekeni bokuthi uNkulunkulu uyayisekela inceku ethembekileyo. Umsebenzi wokutshumayela lawo utshengisa ukuthi uJehova uyayibusisa. Izindaba ezinhle ziyatshunyayelwa “emhlabeni wonke.”—Mat. 24:14. w19.11 24 ¶15-16.
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 10) ULukha 19:45-48; UMathewu 21:18, 19; 21:12, 13
OLwesine, March 25
Imithandazo . . . [kaKhristu] yezwakala yemukelwa ngoba wayemesaba uNkulunkulu.—Heb. 5:7.
Minyaka yonke ngeLanga Lokubuyisana umphristi omkhulu kwakumele aqale atshise impepha engakanikeli imihlatshelo. Ukwenza lokhu kwakumenza aqiniseke ukuthi uJehova uzamamukela nxa esenikela imihlatshelo. Ngesikhathi uJesu esemhlabeni kukhona okwakuqakatheke kakhulu ukwedlula ukusindiswa kwabantu okwakumele aqale akwenze engakabafeli. Yikuphi lokho? Kwakumele alalele uJehova njalo abeqotho kuye okwempilo yakhe yonke ukuze uJehova amukele umhlatshelo wakhe. Nxa wayengenza njalo wayezabe etshengise abantu indlela eqondileyo okumele baphile ngayo. Wayezakwenza kukhanye ukuthi uYise nguye ofanele ukubusa. UJesu walalela uJehova kukho konke ngesikhathi esemhlabeni. Lanxa walingwa futhi wehlelwa yibunzima wayezimisele ukutshengisa ukuthi indlela uYise abusa ngayo ingcono kulazo zonke.—Flp. 2:8. w19.11 21 ¶6-7
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 11) ULukha 20:1-47
OLwesihlanu, March 26
Lina kalizange lingilahle ebunzimeni bami.—Luk. 22:28.
Ngesikhathi uJesu esenza inkonzo yakhe abaphostoli abathembekileyo batshengisa ukuthi bangabangane beqiniso. (Zaga. 18:24) UJesu wayebaqakathekisa kakhulu abangane abanje. Phela akula ngitsho loyedwa umfowabo owakholwa kuye ngesikhathi esenza inkonzo yakhe. (Joh. 7:3-5) Ngesinye isikhathi izihlobo zakhe zake zacabanga lokuthi wayesephambene. (Mak. 3:21) Kodwa abaphostoli abathembekileyo bona babengabangane bakaJesu sibili yikho ngobusuku ezavuka ebulawa wabatshela amazwi asembhalweni walamuhla. Abaphostoli babeke bamdanise uJesu kodwa lokhu kayisikho ayekukhangela. Yena wayebabona bengabantu abalokholo kuye. (Mat. 26:40; Mak. 10:13, 14; Joh. 6:66-69) Ngobusuku bokucina engakabulawa, watshela amadoda la athembekileyo wathi: “Ngilibiza ngokuthi lingabangane bami ngoba sengilitshele zonke izinto engizizwe ngoBaba.” (Joh. 15:15) Akuthandabuzwa ukuthi abangane bakaJesu babemkhuthaza kakhulu. w19.04 11 ¶11-12
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 12) ULukha 22:1-6; UMakho 14:1, 2, 10, 11
Ilanga LeSikhumbuzo
Ngemva Kokutshona Kwelanga
UMgqibelo, March 27
Umoya wona ngokwawo ufakaza kanye lomoya wethu ukuthi singabantwana bakaNkulunkulu.—Rom. 8:16.
Umuntu ukwazi njani ukuthi ulethemba lokuyaphila ezulwini? Impendulo isemazwini kamphostoli uPhawuli awalobela amaKhristu aseRoma ‘ayebizelwe ukuthi abe ngabangcwele.’ Wawatshela amazwi asembhalweni walamuhla, waphinda wathi: “Kalamukelanga umoya wokuba yizigqili obangela ukuthi liphinde lesabe. Lamukela umoya wokuba ngamadodana njalo ngomoya lo simemeza sisithi: ‘Abha, Baba!’” (Rom. 1:7; 8:15) UNkulunkulu usebenzisa umoya wakhe ongcwele ukuthi enze kucace kwabagcotshiweyo ukuthi balethemba lokuyaphila ezulwini. (1 Thes. 2:12) UJehova wenza labo abagcotshiweyo baqiniseke ezingqondweni lasezinhliziyweni zabo ukuthi balethemba lokuyaphila ezulwini. (1 Joh. 2:20, 27) AmaKhristu agcotshiweyo kawadingi ukuqinisekiswa ngomunye umuntu ukuthi agcotshiwe. w20.01 22 ¶7-8
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 13) ULukha 22:7-13; UMakho 14:12-16 (Okwenzakala ngoNisani 14 ngemva kokutshona kwelanga) ULukha 22:14-65
ISonto, March 28
Kakho olothando olwedlula olwalowo onikela ngokuphila kwakhe ngenxa yabangane bakhe.—Joh. 15:13.
“Umthetho kaKhristu” wakhelwe phezu kothando njalo lesi yisisekelo esiqine kulazo zonke. (Gal. 6:2) Uthando yilo olwalusenza uJesu enze konke ayekwenza. Ukuzwela abanye usizi kumbe ukuba lesihawu yindlela yokutshengisa uthando. UJesu wayebazwela usizi abantu yikho wafundisa amaxuku, welapha abagulayo, wanika abalambileyo ukudla njalo wavusa abafileyo. (Mat. 14:14; 15:32-38; Mak. 6:34; Luk. 7:11-15) Wayezimisele ukwenza lokho okufunwa ngabanye kulalokho yena ayekufuna. Indlela enkulu kulazo zonke atshengisa ngayo ukuthi ulothando yikunikela ngokuphila kwakhe ngenxa yabanye. Siyabe silingisela uJesu nxa siqakathekisa lokho okufunwa ngabanye kulalokho okufunwa yithi. Singamlingisela langokuba lesihawu ebantwini abasensimini yethu. Nxa sitshumayela futhi sifundisa izindaba ezinhle ngenxa yokuthi silesihawu siyabe silalela umthetho kaKhristu. w19.05 4 ¶8-10
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 14) ULukha 22:66-71
UMvulo, March 29
[UJehova] ungithume ukuthi ngimemezele ukukhululwa kwabathunjiweyo . . . lokuthi ngikhulule abacindezelweyo.—Luk. 4:18.
UJesu wanceda abantu ukuthi bakhululwe ezimfundisweni zabakhokheli benkolo ezazibathwalise nzima. Ngalesosikhathi amaJuda amanengi ayebanjwa ngamandla ukuthi alandele imikhuba yabantu njalo akholwe izinto ezingamanga. (Mat. 5:31-37; 15:1-11) Abantu ababesithi banceda abanye ukuthi bakhonze uNkulunkulu babenjengeziphofu ngoba bona ngokwabo babengamkhonzi ngendlela eqondileyo. Baphika uMesiya njalo bala iqiniso ayelifundisa yikho baqhubeka benjengeziphofu futhi izono zabo azizange zithethelelwe. (Joh. 9:1, 14-16, 35-41) UJesu watshengisa abantu abathobekileyo ukuthi bangakhululeka njani ezimfundisweni zamanga ngokubafundisa iqiniso langokubatshiyela isibonelo esihle. (Mak. 1:22; 2:23–3:5) Kanti njalo wanceda abantu ukuthi bakhululwe ebugqilini besono. UNkulunkulu wasebenzisa inhlawulo kaJesu ukuthi athethelele izono zabantu abalokholo enhlawulweni njalo abatshengisa ngezenzo ukuthi balalo.—Heb. 10:12-18. w19.12 10 ¶8; 11 ¶10-11
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 15) UMathewu 27:62-66
OLwesibili, March 30
Labekwa uphawu ngomoya ongcwele elaliwuthenjisiwe, futhi lokhu kwenziwa ngaye. Umoya lo uyisibambiso selifa lethu.—Efe. 1:13, 14, amabala angaphansi.
UJehova usebenzisa umoya wakhe ongcwele ukuthi enze kucace kumaKhristu wonke agcotshiweyo ukuthi usewakhethile. Ngendlela le umoya ongcwele “uyisibambiso [isiqinisekiso kumbe isithembiso]” esiwenza abe leqiniso lokuthi esikhathini esizayo azaphila ezulwini kuze kube nini lanini hatshi emhlabeni. (2 Khor. 1:21, 22) Nxa umKhristu angagcotshwa sekusitsho yini ukuthi uzawuthola umvuzo wokuyaphila ezulwini? Hatshi. Aqiniseka ngakho yikuthi ukhethiwe ukuthi aye ezulwini. Kodwa kumele ahlale ekhumbula isixwayiso lesi: “Bafowethu, sebenzani gadalala ukuze lenze ukuthi ukubizwa kwenu lokukhethwa kwenu kuqiniseke, ngoba nxa lingaqhubeka likwenza lokhu, kalisoze lehluleke loba sekutheni.” (2 Phet. 1:10) Yikho lanxa umKhristu ogcotshiweyo esekhethiwe ukuthi aye ezulwini, umvuzo uzawuthola kuphela nxa angahlala ethembekile.—Flp. 3:12-14; Heb. 3:1; Isam. 2:10. w20.01 21-22 ¶5-6
Ukubalwa kweBhayibhili ngesikhathi seSikhumbuzo: (Okwenzakala ngoNisani 16) ULukha 24:1-12
OLwesithathu, March 31
Amazwi okubhuda agwaza njengenkemba, kodwa ulimi lohlakaniphileyo luyelapha.—Zaga. 12:18.
Okunye okwenza amadoda amathathu ayezenza abangane bakaJobe angamzweli yikuthi kawazange azihluphe ngokufuna ukuzwisisa okwakusenzakala kuye. Khonokho kwenza amcabangela izinto ezingayisizo futhi amahlulela kubi. Kuyini okungasinceda ukuthi singenzi njengawo? Yikukhumbula ukuthi uJehova nguye yedwa okwazi konke okwenzakala empilweni yomuntu. Okunye yikulalelisisa nxa umuntu okhathazekileyo ekhuluma lokuzama ukuzwa ubuhlungu angabe ebuzwa. Nxa singenza njalo siyabe sitshengisa ukuthi siyabazwela abafowethu labodadewethu. Nxa sibazwela abanye kasisoze sihambe sikhuluma kubi ngenhlupho ezibehlelayo. Umuntu onyeyayo kalakhi ibandla kodwa uyalidiliza. (Zaga. 20:19; Rom. 14:19) Kufanana lokuthi uyabe ehlikihlela ibilebile esilondeni salowo ophakathi kobunzima. (Efe. 4:31, 32) Esingakwenza yikuzama ukudinga okuhle akwenzayo lokucabanga ukuthi singamnceda njani ngohlupho alalo. w19.06 21-22 ¶8-9