ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es21
  • February

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • February
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
  • Izihlokwana
  • UMvulo, February 1
  • OLwesibili, February 2
  • OLwesithathu, February 3
  • OLwesine, February 4
  • OLwesihlanu, February 5
  • UMgqibelo, February 6
  • ISonto, February 7
  • UMvulo, February 8
  • OLwesibili, February 9
  • OLwesithathu, February 10
  • OLwesine, February 11
  • OLwesihlanu, February 12
  • UMgqibelo, February 13
  • ISonto, February 14
  • UMvulo, February 15
  • OLwesibili, February 16
  • OLwesithathu, February 17
  • OLwesine, February 18
  • OLwesihlanu, February 19
  • UMgqibelo, February 20
  • ISonto, February 21
  • UMvulo, February 22
  • OLwesibili, February 23
  • OLwesithathu, February 24
  • OLwesine, February 25
  • OLwesihlanu, February 26
  • UMgqibelo, February 27
  • ISonto, February 28
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
es21

February

UMvulo, February 1

UJehova uthanda . . . [ukwahlulela] okuqondileyo.—Hubo. 33:5.

Nxa iBhayibhili likhuluma ngokwahlulela okuhle liyabe lisitsho ukwenza lokho uNkulunkulu athi kulungile njalo sikwenza singabandlululi. Lokho uJesu ayekwenza kuveza ukuthi wayesahlulela kuhle. Ngesikhathi esemhlabeni abakhokheli bamaJuda babezonda abantu ababengasimaJuda, bekhangelela phansi amaJuda ayengabantukazana futhi bengahloniphi abesifazana. Kodwa uJesu yena wayephatha kuhle wonke umuntu njalo engelabandlululo. Kazange abaninele khatshana abantu ababengasimaJuda ababelokholo kuye. (Mat. 8:5-10, 13) Watshumayeza bonke abantu engelandaba lokuthi banothile loba bangabayanga. (Mat. 11:5; Luk. 19:2, 9) Wayengelakhahlo kwabesifazana kodwa wayebahlonipha futhi elomusa kibo, ngitsho lakulabo ababeseyiswa. (Luk. 7:37-39, 44-50) Singalingisela uJesu ngokungabi lobandlululo futhi sitshumayeze bonke abalalelayo kungelani lokuthi ngabayanga loba banothile kumbe ukuthi bangena yiphi isonto. Amadoda angamaKhristu alingisela isibonelo sakhe nxa ehlonipha abesifazana. w19.05 2 ¶1; 5 ¶15-17

OLwesibili, February 2

Saba lesineke kini njengomama omunyisayo omnakekela kuhle umntanakhe amthandayo.—1 Thes. 2:7.

Lamuhla abadala abathembekileyo bangalingisela uPhawuli ngokutsho amazwi alomusa ngesikhathi besebenzisa iBhayibhili ukuthi baduduze abadinga uncedo. Abadala yibo bodwa abangaduduza abahlukuluziweyo yini? Hatshi. Sonke kumele ‘siqhubeke siduduzana.’ (1 Thes. 4:18) Odadewethu abaqinileyo ekukhonzeni bangabanceda kakhulu abanye odade abadinga ukududuzwa. Yikho uJehova uNkulunkulu ezifanisa lomama oduduza umntanakhe nxa ekhuluma ngendlela aduduza ngayo labo abathwele nzima. (Isaya. 66:13) IBhayibhili lilezibonelo zabesifazana abake baduduza labo ababekhathazekile. (Jobe. 42:11) UJehova uyathokoza kakhulu nxa ebona abesifazana abangamaKhristu beduduza abanye babo abalokhu bethwaliswe nzima ngokwabehlelayo. Kwezinye izikhathi abadala bangacela udade oqinileyo ekukhonzeni ukuthi ancede udade ozwa ubuhlungu. Nxa sizama ukunceda abantu abake bahlukuluzwa kumele sinanzelele ukuthi kasibabuzi izinto abangazimiselanga ukukhuluma ngazo.—1 Thes. 4:11. w19.05 16-17 ¶10-12

OLwesithathu, February 3

Yonke indaba iqiniswe ngobufakazi obuvela kubofakazi ababili kumbe abathathu.—Mat. 18:16.

Kungani kumele indaba ifakazelwe ngabantu ababili loba abedlula lapho abadala bengakabumbi ikhomithi yokwahlulela? Isizatho yikuthi iBhayibhili lithi ukwenza njalo kutshengisa ukwahlulela okuhle. Nxa lowo omangalelwayo elandula, abadala abangeke babumbe ikhomithi yokwahlulela indaba ingazange ifakazelwe ngumuntu wesibili. (Dute. 19:15; 1 Tim. 5:19) Omangalelwayo angaphika embe phansi ngesikhathi ebuzwa ngendaba yakhona, abadala babiza abangabe beyazi indaba le ukuthi babatshele abakwaziyo. Nxa umuntu obike indaba kanye lomunye befakaza ukuthi omangalelwayo uhlukuluze umntwana, abadala bayabumba ikhomithi yokwahlulela. Ukuswelakala kukafakazi wesibili akutsho ukuthi lowo omangalayo ukhuluma amanga. Lanxa kungazange kutholakale omunye osekela okukhulunywe ngobike indaba, abadala bayakwazi ukuthi omangalelwayo engabe esenzile isono esikhulu. Bazaqhubeka beduduza futhi beqinisa labo abazwiswe ubuhlungu njalo bazakwenza konke okusemandleni abo ukuze bavikele ibandla.—ImiSeb. 20:28. w19.05 11 ¶15-16

OLwesine, February 4

Nakana ngezinto lezi . . . , ukuze bonke abantu bayibone ngokucacileyo intuthuko yakho.—1 Tim. 4:15.

Kuqakathekile ukuthi lifundise abantwabenu ukutaditsha. Ngokwesibonelo, kumele libafundise ukulungiselela imihlangano yebandla loba ukuthi bangachwayisisa njani ngendaba ethile eyenzakale esikolo. (Heb. 5:14) Nxa bengataditsha indaba eseBhayibhilini bengekhaya kuzakuba lula ukuthi balalele emihlanganweni yebandla, eyeziqinti leyezabelo. Kodwa ukuthi abazali bazafunda labo okwesikhathi esinganani kuzakuya ngeminyaka kanye lezimo zabantwababo. Kumele sifundise lalabo esifunda labo iBhayibhili ukutaditsha. Nxa beqalisa ukufunda iBhayibhili, siyathokoza nxa bedwebela izimpendulo belungiselela ukufunda loba imihlangano yebandla. Kodwa kumele sibafundise ukuchwayisisa lokuthi bagebhe bajule nxa betaditsha bebodwa. Nxa singenza njalo kuzakuba lula ukuthi bachwayisise emabhukwini ethu nxa bengaba lohlupho njalo lokhu kuzabanceda bathole amacebo angabasiza. w19.05 26 ¶2; 28 ¶10-11

OLwesihlanu, February 5

Sidiliza imicabango layo yonke into ephakemeyo ephikisana lolwazi oluphathelane loNkulunkulu.—2 Khor. 10:5.

USathane uzama ngamandla wonke ukuntshintsha indlela esicabanga ngayo. Uyakwazi ukuthi iLizwi likaNkulunkulu lisinceda ukuthi sicabange izinto ezinhle. Yikho usebenzisa izimfundiso ezitshiyeneyo ukuze antshintshe indlela esicabanga ngayo futhi asenze sithandabuze. USathane uqhubeka esebenzisa umbuzo awubuza u-Eva esivandeni se-Edeni: “Kambe uNkulunkulu watsho ngeqiniso wathi . . . ?” (Gen. 3:1) Emhlabeni lo obuswa nguSathane sijayele ukubuzwa imibuzo engasenza sithandabuze lokho esikukholwayo. Eminye yakhona yile: ‘Kambe uNkulunkulu kavumelani lobutabane? Kambe uNkulunkulu kafuni ukuthi linanze iKhisimusi kanye lamalanga okuzalwa? Kambe uNkulunkulu wenu kavumi ukuthi lifakwe igazi? Kambe uNkulunkulu olothando kafuni ukuthi lidlelane lezihlobo kanye labangane abasusiweyo ebandleni?’ Akumelanga sikuthandabuze lokho esikukholwayo. Nxa singayekela ukuthola izimpendulo zemibuzo eqakathekileyo emayelana lalokho esikukholwayo singacina sesithandabuza. Lokhu kungaphambanisa indlela esicabanga ngayo njalo kuqede ukholo lwethu. w19.06 12-13 ¶15-17

UMgqibelo, February 6

Lonke kufanele libe ngqondonye, libe lesisa esikhulu, lithande abazalwane ngenhliziyo yonke, libe lozwelo kakhulu futhi lithobeke.—1 Phet. 3:8.

UJehova uyasithanda kakhulu. (Joh. 3:16) Lathi sifuna ukuba lothando njengaye. Yikho siyazama ukuba ‘lesisa esikhulu, ukuthanda abazalwane ngenhliziyo yonke, lokuba lozwelo kakhulu’ kubo bonke abantu kodwa ikakhulu kulabo “abangabemuli yethu yabakholwayo.” (Gal. 6:10) Sifuna ukubanceda abafowethu labodadewethu nxa besebunzimeni. Singamduduza njani umuntu ofelwe ngumkakhe? Kumele siqale ngokukhuluma laye lanxa singabe singakhululekanga ukwenza njalo loba singakwazi ukuthi sizakuthini. UPaula owafelwa ngumkakhe uthi: “Ngiyazwisisa ukuthi abantu abakhululekanga ukukhuluma ngokufa. Bayabe besesaba ukuthi bangakhuluma izinto ezizakhuba ofelweyo. Kodwa kungcono ukukhuluma kulokuzithulela.” Umuntu ofelweyo engabe engakhangelelanga ukuthi sikhulume into emangalisayo. UPaula uthi: “Kwakungiduduza ukuzwa abanye besitsho amazwi ajayelekileyo athi, ‘Langenhlupho lezo.’” w19.06 20 ¶1; 23 ¶14

ISonto, February 7

Jehova lalela ukusongela kwabo, unike izinceku zakho amandla okuthi ziqhubeke zikhuluma ilizwi lakho ngesibindi esikhulu.—ImiSeb. 4:29.

Nxa sesingasavunyelwa ukwenza umsebenzi wethu, abadala bazahlela ukuthi liyingene njani imihlangano yebandla ngendlela engasoze inanzelelwe ngabaphikisi. Bangathi lihlangane lingamaqenjana njalo bangahlala bentshintsha indawo lezikhathi zokungena imihlangano. Indlela esitshumayela ngayo layo ingantshintsha kusiya ngendawo. Kungelani lokuthi izimo zinjani sizatshumayela kuphela ngoba siyamthanda uJehova futhi siyakukholisa ukutshela abanye ngoMbuso wakhe. (Luk. 8:1) Owezembali okuthiwa ngu-Emily B. Baran wakhuluma ngokutshumayela kwaboFakazi bakaJehova emazweni ayethiwa yiSoviet Union. Wathi: “Uhulumende wathi esetshele oFakazi bakaJehova ukuthi bangasatshumayeli bona baqalisa ukuxoxa labomakhelwane, abasebenza labo kanye labangane. Bathi sebevalelwe ejele ngenxa yalokho baqalisa ukutshumayeza ezinye izibotshwa.” Abazalwane ababesemazweni la abazange bayekele ukutshumayela lanxa uhulumende wayengasabavumeli ukuthi benze njalo. Zimisele ukulingisela abazalwane laba! w19.07 11 ¶12-13

UMvulo, February 8

Liyekwenza abantu bezizwe zonke babe ngabafundi.—Mat. 28:19.

Singabancedisa njani abantu abangasontiyo ukuthi bathande uNkulunkulu njalo babe ngabafundi bakaKhristu? Kumele sikhumbule ukuthi indlela umuntu enza ngayo nxa simtshumayeza iya ngokuthi ukhuliswe njani. Ngokwesibonelo abantu be-Europe abasoze benze njengabe-Asia. Kungani kunjalo? Abanengi babo kukhona abakwaziyo ngeBhayibhili futhi sebake bezwa ukuthi uNkulunkulu wadala zonke izinto. Kodwa abanengi e-Asia bakwazi okulutshwana kumbe akula lutho abalwaziyo ngeBhayibhili futhi abakholwa ukuthi kuloMdali. Ngakho woba lethemba lokuthi abanye bazalalela ngoba minyaka yonke kuba labantu ababengasonti ababa ngoFakazi bakaJehova. Abanengi babo babeziphethe kuhle futhi besenyanya ubuzenzisi obugcwele emasontweni. Abanye bona babengaziphathanga njalo abanengi babo babelemikhuba emibi okwakumele bayitshiye. Asithandabuzi ukuthi uJehova uzasincedisa sibathole ‘abalesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo.’—ImiSeb. 13:48; 1 Tim. 2:3, 4. w19.07 20-21 ¶3-4

OLwesibili, February 9

Kasikhalali.—2 Khor. 4:16.

Kungelani lokuthi silethemba lokuyaphila ezulwini loba ePharadayisi emhlabeni asiqhubekeni silwisa ukugcwalisa inhloso le. Lanxa kungabe kulezinto ezisihluphayo kasingakhangeli emuva njalo singavumeli lutho lusenze singathuthuki. (Flp. 3:16) Izinto esizilindeleyo zingakhanya angani ziyaphuza njalo lemizimba ingabe ingaselamandla ngenxa yokuguga. Engxenye sake sehlelwa zinhlupho njalo sahlukuluzwa okweminyaka eminengi. Kungelani lokuthi kuyini okwenzakala kudala kumbe okwenzakala khathesi empilweni yakho ‘ungakhathazeki ngaloba yini.’ Beka izicelo zakho kanye lokuncenga kuNkulunkulu futhi yena uzakunika ukuthula obungakucabangeli. (Flp. 4:6, 7) Umuntu osemncintiswaneni uvula lonke ijubane nxa esesiyatshaya intambo. Lathi kasizameni ngamandla wonke futhi silalamele izinto ezinhle esizithenjisiweyo kusiya ngalokho esikwenelisayo langezimo zethu. Kasihlaleni sithe nhlo phambili size siyeqeda umncintiswano wokuphila. w19.08 7 ¶16-17

OLwesithathu, February 10

Lilile labalilayo.—Rom. 12:15.

Kwesinye isikhathi singaswela ukuthi sithini emuntwini odabukileyo ngenxa yokufelwa. Lanxa kunjalo, ofelweyo uzabona ukuthi silendaba lendlela azizwa ngayo nxa engasibona sikhala. Lapho umngane kaJesu uLazaro esefile, uMariya loMatha labanye bakhala. Ngemva kwamalanga amane uJesu wafika, laye “wakhala” lanxa wayekwazi ukuthi uzamvusa. (Joh. 11:17, 33-35) Ukukhala kukaJesu kwaveza indlela uJehova ayezizwa ngayo ngokufa kukaLazaro. UMariya loMatha bathi bebona uJesu ekhala bananzelela ukuthi uyabathanda kakhulu njalo kumele ukuthi lokhu kwabaduduza. Nxa abazalwane bebona ukuthi siyabathanda futhi siyabazwela bazananzelela ukuthi abasinhlanzi ezitshelwe ngamanzi kodwa balabangane abalendaba labo njalo ababasekelayo. Kwezinye izikhathi singaduduza umzalwane ofelweyo ngokumlalelisisa. Myekele aveze indlela azizwa ngayo njalo ungacatshulwa ‘ngamazwi akhe abhedayo.’ (Jobe. 6:2, 3) Engxenye obunye ubunzima alabo yikucindezelwa yizihlobo ezingakhonzi uJehova. Ngakho thandaza laye. Cela lowo ‘ozwa imithandazo’ amnike amandla futhi amsize acabange kuhle.—Hubo. 65:2. w19.04 18-19 ¶18-19

OLwesine, February 11

Likhuphe konke okusezinhliziyweni zenu kuye.—Hubo. 62:8.

Kungelani lokuthi siseBhetheli loba kwezinye izingxenye zenkonzo yesikhathi sonke sicina sesibathanda abantu lendawo yakhona. Yikho sizwa ubuhlungu nxa sekumele sisuke. Siyabakhumbula abafowethu labodadewethu esibatshiyileyo futhi siyakhathazeka ngabo ikakhulu nxa sisuke ngenxa yokuhlukuluzwa. (Mat. 10:23; 2 Khor. 11:28, 29) Kanti njalo kungaba nzima ukuthuthela kwenye indawo ngoba kuyabe sekumele sifunde ukuthi abantu baphila njani endaweni leyo futhi lokhu kungenzakala lanxa sibuyela lapho esidabuka khona. Abanye abacelwa ukuthi batshiye umsebenzi wenkonzo akade bewenza bangaba lezindleko ababengelazo. Lokhu kungabatshiya bedanile futhi bekhathazekile. Kuyini okungabanceda? Hlala useduze loJehova. (Jak. 4:8) Singakwenza njani lokhu? Ngokuthembela kulowo “owuzwayo umthandazo.” (Hubo. 65:2) UJehova angenza “izinto ezinkulu kakhulu ukwedlula lezo esizicelayo kumbe esizicabangayo.” (Efe. 3:20) Kasiniki kuphela lokho esiyabe sikucelile emthandazweni kodwa angenza lokunye ebesingakucabangeli nxa elungisa inhlupho zethu. w19.08 21 ¶5-6

OLwesihlanu, February 12

Basebewaqoqela ndawonye . . . [e-Amagedoni].—Isam. 16:16.

Abanye abantu bacabanga ukuthi umhlaba uzatshabalaliswa ngamabhomba e-nuclear kumbe ngumonakalo wemvelo. Kodwa iBhayibhili lithi kuzakuba lempi ezaletha okuhle emhlabeni. Impi le kuthiwa yi-Amagedoni njalo okutshiwo liBhayibhili ngayo kumele kusithokozise. (Isam. 1:3) Liveza ukuthi impi le izakhulula abantu ngokukhipha imibuso ekhona lamuhla. Izaphinda ibakhulule ngokubhubhisa abantu ababi itshiye abalungileyo. Kanti njalo izabakhulula ngokuvikela umhlaba ukuthi ungatshabalaliswa. (Isam. 11:18) Ibala elithi “Amagedoni” litholakala kanye eBhayibhilini njalo livela ebaleni lesiHebheru elitsho ukuthi “iNtaba YaseMegido.” (Isam. 16:16; amabala angaphansi) IMegido yayilidolobho lako-Israyeli. (Josh. 17:11) Kodwa emhlabeni akulandawo okuthiwa yi-Amagedoni. I-Amagedoni yikuqoqwa ‘kwamakhosi omhlaba wonke’ ukuze alwe loJehova.—Isam. 16:14. w19.09 8 ¶1-3

UMgqibelo, February 13

Bonke ababezame ukumelapha babehlulekile.—Luk. 8:43.

Owesifazana lo wayeludinga sibili uncedo. Wayesehambe kubodokotela abanengi elethemba lokuthi uzakwelatshwa. Kodwa kwadlula iminyaka engu-12 elokhu ehlupheka. UMthetho uJehova awunika uMosi wawusithi umuntu owayelomkhuhlane owesifazana lo ayelawo ungcolile. (Levi. 15:25) Owesifazana wathi esizwa ukuthi uJesu uyenelisa ukwelapha abagulayo wasuka wayamdinga. Uthe esemtholile wathinta umphetho wesembatho sakhe sangaphandle wahle wasila. UJesu kamelaphanga kuphela kodwa waphinda wamenza waba lesithunzi. Ngokwesibonelo, wathi ekhuluma laye watshengisa ukuthi uyamthanda ngokumbiza ngokuthi “ndodakazi.” Kumele ukuthi lokhu kwamvuselela futhi kwamqinisa owesifazana lo. (Luk. 8:44-48) Unanzelele yini ukuthi owesifazana lo nguye owaya kuJesu? Lathi lamuhla kumele siye kuJesu. Khathesi uJesu kabelaphi ngendlela eyisimangaliso labo abaya kuye. Kodwa ulokhu esinxusa esithi: ‘Wozani kimi, ngizaliphumuza.’—Mat. 11:28. w19.09 20 ¶2-3

ISonto, February 14

Ngabona ixuku elikhulu . . . Laliphuma kuzo zonke izizwe, lezizwana, labantu kanye lezindimi.—Isam. 7:9.

Umphrofethi uZekhariya wayevele ekhulume ngento ehambelanayo. Wabhala wathi: “Ngalezonsuku amadoda alitshumi aphuma kuzo zonke izindimi lezizwe azagagadlela umphetho wengubo yomJuda oyedwa athi, ‘Wothi sihambe lawe ngoba sesizwile ukuthi uNkulunkulu ulani.’” (Zek. 8:23) OFakazi bakaJehova bayananzelela ukuthi izindaba ezinhle kumele zitshunyayelwe ngezindimi ezinengi ukuze kuqoqwe abantu bazo zonke izindimi. Khathesi senza umsebenzi omkhulu ongakaze wenziwe wokuhumutsha ngezindimi ezedlula 900. Kusegcekeni ukuthi uJehova wenza isimanga sokuqoqa abexuku elikhulu bevela ezizweni zonke. Ixuku leli limanyene ekukhonzeni uJehova lanxa livela emhlabeni wonke ngoba lileBhayibhili kanye lamabhuku asekelwe kulo atholakala ngezindimi ezinengi. Kanti njalo laziwa ngokutshiseka ekutshumayeleni lokutshengisa uthando lobuzalwane. Lokhu kusiqinisa ukholo sibili.—Mat. 24:14; Joh. 13:35. w19.09 30-31 ¶16-17

UMvulo, February 15

Kuzakuba lokuhlupheka okukhulu okungakaze kube khona kusukela ekuqaleni komhlaba kuze kube khathesi, njalo okungasoze kuphinde kube khona futhi.—Mat. 24:21.

Ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu, abantu bazamangala lapho bebona kutshabalala konke ababecabanga ukuthi kuzahlala kukhona. ‘Bazadabuka’ futhi bakhathazeke ngokuthi bazakufa ngesikhathi leso esizabe sinzima kulazo zonke selokhu kwadalwa abantu. (Zef. 1:14, 15) Kungenzakala ukuphila kube nzima ngitsho lasebantwini bakaJehova. Singathwala nzima ngenxa yokuthi kasisoze sihlanganyele ezintweni zomhlaba. Mhlawumbe singaswela lezinye izinto esizidingayo. ‘Inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo’ iyasincedisa ukuthi sihlale sithembekile ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. (Mat. 24:45) Lokhu ikwenza ngezindlela ezitshiyeneyo, ngokwesibonelo cabanga ngemihlangano yesabelo ka-2016 kusiya ku-2018. Emihlanganweni le safunda ngobuntu okumele sibe labo njengoba usuku lukaJehova seluseduze. w19.10 14 ¶2; 16 ¶10; 17 ¶12

OLwesibili, February 16

Ngeke lidle “etafuleni kaJehova” lasetafuleni yamadimoni.—1 Khor. 10:21.

Nxa sisidla siyakhetha esikufaka emlonyeni. Kodwa nxa sesiginyile asingeke sikhethe ukuthi ukudla kuzakwenzani emizimbeni yethu. Ukudla okwakha umzimba kwenza sibe lempilakahle kodwa okungawakhiyo kuyawulimaza. Lokhu ngeke kuhle kwenzakale khonapho kodwa kuzakhanya ngokuya kwesikhathi. Kuyafanana lasendabeni yokuzilibazisa. Nxa sikhetha esizilibazisa ngakho siyabe sikhetha esikufaka engqondweni zethu. Ngemva kwalokho izinto esikhethe ukuzilibazisa ngazo zingasinceda loba ziphambanise inhliziyo lengqondo zethu. Ukuzilibazisa ngezinto ezinhle kuyasinceda kodwa ukuzilibazisa ngezinto ezimbi kuyasilimaza. (Jak. 1:14, 15) Akusoze kuhle kukhanye khonapho ukuthi esizilibazisa ngakho kusilimaza njani kodwa kuzavela ngemva kwesikhathi. Yikho iBhayibhili lisixwayisa lisithi: “Loba yini umuntu ayihlanyelayo uzavuna yona futhi, ngoba lowo ohlanyela ehlose ukuthokozisa inyama yakhe uzavuna ukonakala enyameni yakhe.” (Gal. 6:7, 8) Kuqakathekile sibili ukuthi sixwaye konke ukuzilibazisa okulezinto ezizondwa nguJehova.—Hubo. 97:10. w19.10 30 ¶12-14

OLwesithathu, February 17

Lingiselani uNkulunkulu njengoba lingabantwana abathandwayo, njalo qhubekani liphila impilo yothando.—Efe. 5:1, 2.

UJehova watshengisa ukuthi uyasithanda ngokunikela ngeNdodana yakhe ukuthi isihlawulele. (Joh. 3:16) Singamlingisela njani uJehova endabeni yokutshengisa uthando? Ngokubona ngamunye wabafowethu labodadewethu eligugu futhi eqakathekile langokwamukela ngazo zombili ‘imvu elahlekileyo’ esibuyela kuJehova. (Hubo. 119:176; Luk. 15:7, 10) Sitshengisa ukuthi siyabathanda abafowethu labodadewethu ngokusebenzisa isikhathi sethu kanye lamandla ukuthi sibancede ikakhulu nxa bedinga usizo. (1 Joh. 3:17) UJesu walaya abalandeli bakhe ukuthi batshengise uthando olungazifuneli okwalo. (Joh. 13:34, 35) Umlayo kaJesu mutsha ngoba uMthetho uNkulunkulu awunika ama-Israyeli wawungatsho ukuthi abantu babe lothando olunjalo. Umlayo lo uthi kumele sithande abazalwane bethu ngendlela uJesu asithanda ngayo. Lolu yilo uthando olungazifuneli okwalo. Kumele sithande abafowethu labodadewethu ukwedlula indlela esizithanda ngayo. Kumele sibathande okokuthi singazimisela ukubafela njengoba loJesu wasifela. w19.05 4 ¶11-13

OLwesine, February 18

Qhubekani licela, lizaphiwa; qhubekani lidinga, lizathola; qhubekani liqoqoda, lizavulelwa.—Luk. 11:9.

Nxa sifuna umoya ongcwele usincede, kumele siphikelele ekuthandazeni siwucela. (Luk. 11:13) Umzekeliso kaJesu okuLukha 11:5-9 usinceda sibone lokuthi kungani uJehova ezasinika umoya ongcwele. Indoda okukhulunywa ngayo emzekelisweni yayifuna ukuphatha kuhle isivakatshi sayo. Yayibona kungumlandu wayo ukunika isivakatshi esasifike ebusuku ukudla kodwa yayingelalutho lokusinika. UJesu wathi umngane wanika indoda leyo isinkwa ngenxa yokuthi yaphikelela. Kuyini uJesu ayekucacisa emzekelisweni lo? Nxa umuntu olesono ezimisele ukunceda umngane wakhe ophikelelayo, akuthandabuzwa ukuthi uBaba wethu osezulwini olomusa uzimisele kakhulu ukunceda labo abaphikelela ekuthandazeni becela umoya ongcwele. Yikho siyaqiniseka ukuthi uJehova uzayiphendula imithandazo yethu nxa sicela umoya ongcwele. (Hubo. 10:17; 66:19) Sileqiniso lokuthi sizakwenelisa ukuqinisela lanxa uSathane ehlala esihlasela ngoba umoya ongcwele uyasinceda. w19.11 13 ¶17-19

OLwesihlanu, February 19

Wozani . . . siye endaweni engelabantu siyephumula kancane.—Mak. 6:31.

UJesu wayekwazi ukuthi ngezinye izikhathi yena labaphostoli bakhe kwakumele baphumule. Kodwa abantu abanengi abaphila ngesikhathi sikaJesu labakhathesi bafanana lendoda enothileyo esemzekelisweni kaJesu. Yazitshela yathi: “Khululeka, udle, unathe futhi uzikholisele.” (Luk. 12:19; 2 Tim. 3:4) Yayicabanga ukuthi okuqakatheke kakhulu empilweni yikuphumula lokuzikholisela nje. Kodwa lokho kayisikho okwakusenziwa nguJesu labaphostoli bakhe. Lathi siyazama ukulingisela uJesu ngokusebenzisa isikhathi esingahambi ngaso emsebenzini ukuthi siphumule, siye ekutshumayeleni futhi singene imihlangano. Phela siwuqakathekisa kakhulu umsebenzi wokwenza abafundi lokungena imihlangano okokuthi senza konke okusemandleni ethu ukuthi sihlale sizenza izinto lezi ezingcwele. (Heb. 10:24, 25) Lanxa singaze sivakatshele kwezinye izindawo kasiyekeli ukungena imihlangano lokutshumayeza abantu esihlangana labo.—2 Tim. 4:2. w19.12 7 ¶16-17

UMgqibelo, February 20

Qedisani ebeselikuqalisile.—2 Khor. 8:11.

UJehova uyasivumela ukuthi sizikhethele indlela esifuna ukuphila ngayo. Uyasifundisa ukuthi singazenza njani izinqumo ezinhle futhi uyasincedisa ukuthi siphumelele nxa senze izinqumo ezimthokozisayo. (Hubo. 119:173) Ngakho nxa singasebenzisa ukuhlakanipha okuseLizwini likaNkulunkulu sizakwenza izinqumo ezinhle. (Heb. 5:14) Ngezinye izikhathi singathwala nzima ukuqedisa lokho esiyabe sikuqalisile lanxa kuyikuthi senze isinqumo esihle. Nanzi ezinye izibonelo ezitshengisa lokhu: Umzalwane osakhulayo unquma ukuthi usefuna ukubala iBhayibhili aliqede. Uyalibala okwamaviki ambalwa kodwa abesemela endleleni. Udadewethu ukhetha ukuthi sefuna ukuba liphayona lesikhathi sonke kodwa ulokhu etshovela phambili ilanga azaqalisa ngalo. Iqula labadala linquma ukuthi lizakhuthala kakhulu ekweluseni abamemezeli kodwa kudlula izinyanga ezinengi lilokhu lingakakwenzi elikunqumileyo. Lanxa izimo lezi zitshiyene, kulento eyodwa ezifanana ngayo. Izinqumo zenziwa kodwa lokho okwakunqunyiwe akwenziwanga. w19.11 26 ¶1-2

ISonto, February 21

Amalungiselelo abakhutheleyo anika umvuzo.—Zaga. 21:5.

UJesu wafanisa isikhathi esiphila kuso ‘lezinsuku zikaNowa’ futhi kasithandabuzi ukuthi siphila ‘ezikhathini ezinzima, okunzima ukuphila kuzo.’ (Mat. 24:37; 2 Tim. 3:1) Lokhu kwenze abanye abatshadileyo babona kungcono ukuthi baqale bame ukuba labantwana ukuze bazinikele ukwenza okunengi enkonzweni kaJehova. Abatshadileyo abahlakaniphileyo ‘bayabala izindleko’ nxa besenza isinqumo sokuthi bazakuba labantwana yini lokuthi bazakuba labangaki. (Luk. 14:28, 29) Abatshadileyo abake bakhulisa abantwana bayavuma ukuthi ukubakhulisa kudinga imali, isikhathi lamandla. Yikho kuqakathekile ukuthi abatshadileyo bazibuze imibuzo le: ‘Kuzamele sobabili sisebenze yini ukuze imuli yethu ithole ekudingayo? Siyavumelana yini ukuthi yiziphi izinto esizidingayo? Ngubani ozasala ekhangele abantwabethu nxa sobabili kumele sisebenze? Ngubani ozabumba imicabango yabo njalo bazalingisela bani?’ Nxa abatshadileyo bexoxa ngemibuzo le bayabe besebenzisa lokho okutshiwo embhalweni walamuhla. w19.12 23-24 ¶6-7

UMvulo, February 22

Laba . . . yibo . . . esisebenzela uMbuso kaNkulunkulu sincedisana futhi bayangiduduza kakhulu.—Kol. 4:11.

Impilo yomphostoli uPhawuli yaba sengozini okwezikhathi ezinengi. (2 Khor. 11:23-28) Kwakumele aphinde aqinisele ngoba ‘wayelameva enyameni’ okungenzakala kwakuyikugula. (2 Khor. 12:7) Kanti njalo wadana ngesikhathi uDemasi umzalwane ayeke wasebenza laye emtshiya “ngenxa yokuthanda umumo lo wezinto.” (2 Tim. 4:10) UPhawuli wayengumKhristu ogcotshiweyo olesibindi futhi owayenceda abanye ngenhliziyo yonke, lanxa kunjalo wayeke adane. (Rom. 9:1, 2) Wayithola induduzo ayeyidinga. UJehova wamduduza esebenzisa umoya wakhe ongcwele. (2 Khor. 4:7; Flp. 4:13) Waphinda wasebenzisa amanye amaKhristu ukuthi amduduze. UPhawuli wathi abanye ayesebenza labo ‘bamduduza kakhulu.’ (Kol. 4:11) Phakathi kwalabo abaqamba ngamabizo kwakulo-Aristakhu loThikhikhu loMakho. AmaKhristu la amduduza uPhawuli njalo amnceda ukuthi aqinisele. w20.01 8 ¶2-3

OLwesibili, February 23

Uwakhanyisele amehlo ezinhliziyo zenu.—Efe. 1:18.

UJesu wathi akungeke kwenzeke ukumchasisela umuntu ongagcotshwanga ukuthi kunjani sibisibili ‘ukuzalwa kutsha’ kumbe ‘ukuzalwa ngomoya.’ (Joh. 3:3-8) Indlela amaKhristu acabanga ngayo intshintsha njani nxa angagcotshwa? Ngesikhathi uJehova engakawagcobi amaKhristu la, ayekufisa kakhulu ukuphila emhlabeni kuze kube nini lanini. Ayesilindele sibili isikhathi lapho uJehova azasusa khona bonke ububi futhi enze umhlaba ube lipharadayisi. Mhlawumbe ayesezibona esamukela izihlobo labangane abafayo. Kodwa indlela ayecabanga ngayo yantshintsha esegcotshiwe. Kungani? Kayisikho ukuthi ayeselikhangelela phansi ithemba lokuphila emhlabeni. Kawazange antshintshe ithemba lawo ngenxa yokuhlulukelwa kumbe ukuhlupheka. Kawazange acabange ukuthi awasoze akukholise ukuphila emhlabeni kuze kube nini lanini. Kodwa uJehova wasebenzisa umoya wakhe ongcwele ukuze antshintshe indlela amaKhristu la acabanga ngayo kanye lethemba ayelalo. w20.01 22 ¶9-11

OLwesithathu, February 24

Wonke umuntu kazehlise kuziphathamandla.—Rom. 13:1.

EMthethweni uNkulunkulu awunika ama-Israyeli, amadoda ayebekiwe ayengakhangeli izindaba eziphathelane lokukhonza kuphela kodwa ayelungisa lezindaba zokuxabana kwabantu futhi ethetha amacala. Kodwa ngaphansi ‘komthetho kaKhristu’ abadala bakhangela kuphela izinto eziphathelane lokukhonza nxa othile enze isono. (Gal. 6:2) Bayakwazi ukuthi iziphathamandla yizo eziphiwe nguNkulunkulu umsebenzi wokukhangela izindaba eziphathelane lomphakathi lezokuthethwa kwamacala. Umsebenzi lo ugoqela ukufayindisa lokuvalela emajele labo abalamacala. (Rom. 13:2-4) Manje abadala kumele bayiphathe njani indaba yomuntu owenze isono esikhulu? Kumele basebenzise iMibhalo nxa behluza indaba futhi besenza izinqumo. Bahlale bekhumbula ukuthi uthando yilo oluyisisekelo somthetho kaKhristu. Uthando lwenza abadala bazibuze ukuthi, Kuyini okumele kwenziwe ukuze kuncedwe abonelweyo ebandleni? Owonileyo uyaphenduka yini? Singamnceda yini ukuthi aphinde abe ngumngane kaJehova? w19.05 7 ¶23-24

OLwesine, February 25

Ngiphila ngenxa yakhe [uBaba].—Joh. 6:57.

UJesu wavuma ukuthi uJehova unguMthombo wakhe wokuphila lokuthi wayemnika izinto azidingayo ukuze aphile ngesikhathi esitsho amazwi asembhalweni walamuhla. Wayemthemba sibili uYise futhi uJehova wayemnika lokho ayekudinga ukuze aqhubeke ephila. Kodwa okuqakatheke kakhulu yikuthi uJehova wancedisa uJesu ukuthi ahlale ethembekile kuye. (Mat. 4:4) UJehova uyasinika lathi esikudingayo okusinceda ukuthi sibe ngabangane bakhe. EBhayibhilini usitshelile ukuthi ungubani, ukuthi uhloseni, ukuthi siphilelani lokuthi kuzakwenzakalani esikhathini esizayo. Watshengisa ukuthi ulendaba lathi ngesikhathi esebenzisa abazali bethu kumbe omunye umuntu ukusifundisa ngaye. Kanti njalo uqhubeka esincedisa ukuthi sibe ngabangane bakhe esebenzisa abadala bebandla abasithandayo labafowethu labodadewethu abaqinileyo ekukhonzeni. Uphinda asifundise esebenzisa imihlangano yebandla lapho esifundiswa khona silabafowethu labodadewethu. Konke lokhu kanye lokunye kutshengisa ukuthi uJehova unguBaba osithandayo.—Hubo. 32:8. w20.02 3 ¶8; 5 ¶13

OLwesihlanu, February 26

Kasizameni ngamandla ethu wonke ukwenza izinto eziletha ukuthula lalezo ezenza sakhane.—Rom. 14:19.

Akungeke kube lokuthula nxa silomona ngabanye kumbe nxa abanye belomona ngathi. Kumele sisiphune umona ezinhliziyweni zethu njalo singawuhlanyeli kwabanye. Singenzani ukuze sincede abanye ukuthi bangabi lomona futhi singenzani ukuze kube lokuthula? Esikutshoyo lesikwenzayo kungabanceda abanye kumbe kubalimaze. Umhlaba ufuna ‘sizigqaje’ ngezinto esilazo. (1 Joh. 2:16) Kodwa lokhu kungenza abanye babelomona. Nxa singayekela ukuhlala sikhuluma ngezinto esilazo kumbe esifuna ukuzithenga singanceda abanye bangabi lomona. Okunye okungamelanga sikwenze yikuzitshaya isifuba ngemisebenzi esiyenzayo ebandleni. Nxa singahlala sitshela abanye ngalokho esikwenzayo singenza babelomona. Kodwa nxa singatshengisa abanye ukuthi silendaba labo futhi sibancome ngokuhle abakwenzayo sizabanceda basuthiseke ngalokho abalakho. Kanti njalo siyabe sisenza ukuthi kube lokumanyana lokuthula ebandleni. w20.02 18 ¶15-16

UMgqibelo, February 27

Lanxa engabonakali, ubuntu bakhe . . . [buyabonakala] ngendlela ecacileyo kusukela ekudalweni komhlaba kusiya phambili. Kuyazwisiseka nxa kukhangelwa izinto azidalayo.—Rom. 1:20.

Ungafunda ngoJehova ezintweni azidalileyo. (Isam. 4:11) Cabangisisa ngezimila langezinyamazana uJehova azidalileyo eziveza ukuthi ulenhlakanipho enkulu. Funda ngendlela emangalisayo umzimba wakho owenziwe ngayo. (Hubo. 139:14) Cabanga langamandla aselangeni, ubusukhumbula ukuthi ilanga ngelinye nje lezinkanyezi ezingamabhiliyoni. (Isaya. 40:26) Nxa ungenza njalo, uzamhlonipha kakhulu uJehova. Kuqakathekile sibili ukwazi ukuthi uhlakaniphile futhi ulamandla. Lanxa kunjalo, kumele wazi okunengi ngaye ukuze umthande kakhulu futhi ube ngumngane wakhe oseduze. Kumele uqiniseke ukuthi uyakuthanda sibili. Khumbula ukuthi uthembisa ukuthi uzamthola nxa umdinga. (1 ImiLan. 28:9) UJehova uthi ‘uzakudonsela’ kuye. (Joh. 6:44) Uzamthanda kakhulu nxa ungakuqakathekisa konke akwenzele khona. w20.03 4 ¶6-7

ISonto, February 28

Njengoba silenkonzo le . . . , kasikhalali.—2 Khor. 4:1.

Umphostoli uPhawuli laye uyisibonelo esihle endabeni yokuqakathekisa kakhulu umsebenzi wokutshumayela. Ngesikhathi eseKhorinte phakathi kohambo lwakhe lwesibili engumnali, wayesesele lemali encane yikho kwasekumele enze umsebenzi wokwenza amatende. Wayewenzela ukuthi athole imali ayezayisebenzisa enkonzweni ukuze amemezele izindaba ezinhle kwabaseKhorinte ‘engababhadalisi.’ (2 Khor. 11:7) Lanxa kwakumele enze umsebenzi wokuziphilisa, waqhubeka efaka inkonzo kuqala futhi etshumayela ngamaSabatha wonke. Wathi esethole imali wachitha isikhathi sakhe esinengi etshumayela. “Waqalisa ukusebenzisa isikhathi sakhe sonke etshumayela ilizwi, efakaza kumaJuda ukuze atshengise ukuthi uJesu nguKhristu.” (ImiSeb. 18:3-5; 2 Khor. 11:9) Ngokuhamba kwesikhathi, wathi ebotshiwe okweminyaka emibili eRoma watshumayeza ababemvakatshela futhi wabhala lezincwadi. (ImiSeb. 28:16, 30, 31) UPhawuli kazange avumele loba yini ukuthi iphambanise inkonzo yakhe. w19.04 4 ¶9

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza