May
UMgqibelo, May 1
[Sifundise] ukuthi umfana . . . wondliwa njani.—Abahlu. 13:8.
Kuyini okungenziwa ngabazali ukuthi bafundise abantwababo ukuthanda uJehova? Khuleka ucele ukuthi uJehova akuncedise njengalokho okwenziwa nguManowa. Bafundise ngesibonelo sakho. Lanxa okutshoyo kuqakathekile, okwenzayo yikho okungamnceda kakhulu umntanakho. Siyaqiniseka ukuthi uJosefa loMariya babeyizibonelo ezinhle kubantwababo. UJosefa wayesebenza nzima ukuze ondle imuli yakhe. Kanti njalo wayeyikhuthaza ukuthi ithande ukukhonza uJehova. (Dute. 4:9, 10) Wayehamba lemuli yakhe eJerusalema “minyaka yonke” ukuyonanza iPhasika. (Luk. 2:41, 42) Kungenzeka abanye obaba ngalesosikhathi babecabanga ukuthi ukuhamba lemuli yonke eJerusalema kungumthwalo, kudla imali enengi njalo kuthatha isikhathi. Kodwa uJosefa wayekuqakathekisa ukukhonza futhi wafundisa abantwabakhe ukuthi labo benze njalo. UMariya laye wayeyazi kuhle iMibhalo. Asithandabuzi ukuthi wafundisa abantwabakhe ukuthi bathande iLizwi likaNkulunkulu ngalokho ayekutsho layekwenza. w19.12 24-25 ¶9-12
ISonto, May 2
Mina ngingumuntu wenyama, owathengiselwa esonweni.—Rom. 7:14.
Nxa sicabanga ngalokho uJehova akwenzayo ngesikhathi u-Adamu ehlamuka siyabona sibili ukuthi uyasithanda. U-Adamu kazange alalele uYise osezulwini futhi lokhu kwabangela ukuthi yena lezizukulwane zakhe bangabi ngamalunga emuli kaJehova. (Rom. 5:12) Kodwa uJehova wenza okuthile ukuze ancede izizukulwane zika-Adamu. UJehova wamjezisa u-Adamu kodwa wathembisa ukunceda izizukulwane zakhe. Ngemva kokona kuka-Adamu, uJehova wahle wathembisa ukuthi abantu abalalelayo bazaphinda babe ngamalunga emuli yakhe. (Gen. 3:15; Rom. 8:20, 21) Wasebenzisa umhlatshelo weNdodana yakhe ayithandayo uJesu ukuthi enze abantu baphinde babe ngamalunga emuli yakhe. UJehova watshengisa ukuthi uyasithanda kakhulu ngokunikela ngeNdodana yakhe ngenxa yethu. (Joh. 3:16) UnguBaba ongcono kulabo bonke. Uyayilalela imithandazo yethu futhi usinika esikudingayo okusinceda ukuthi siqhubeke siphila njalo simkhonza. Uyasifundisa njalo asisekele. Kanti njalo uzasenzela izinto ezinhle kakhulu esikhathini esizayo. Kuyasithokozisa ukwazi ukuthi uBaba wethu uyasithanda futhi ulendaba lathi. w20.02 6 ¶16-17; 7 ¶20
UMvulo, May 3
Nxa ukukhathazeka kwasekungikhulela, wangiduduza futhi wangenza ngahlaliseka.—Hubo. 94:19, NWT.
Sewake wakhathazeka kakhulu yini? Kungenzeka kwakungenxa yalokho okwakhulunywa loba kwenziwa ngabanye, kumbe yilokho owakukhulumayo loba owakwenzayo. Mhlawumbe wenza iphutha futhi ucabanga ukuthi uJehova ngeke akuthethelele. Kanti njalo ungacabanga ukuthi ukukhathazeka kakhulu kutsho ukuthi awulakholo oluqinileyo lokuthi ungumuntu omubi. Cabanga ngezinye izibonelo eziseBhayibhilini. UHana unina kaSamuyeli wayelokholo oluqinileyo. Lanxa kunjalo wakhathazeka kakhulu ngesikhathi unyanewabo emphatha kubi. (1 Sam. 1:7) Umphostoli uPhawuli wayelokholo oluqinileyo kodwa ‘wayekhathazeka ngawo wonke amabandla.’ (2 Khor. 11:28) INkosi uDavida yayilokholo oluqinileyo futhi uJehova wayeyithanda kakhulu. (ImiSeb. 13:22) Lanxa kunjalo uDavida wenza amaphutha amenza wakhathazeka kakhulu. (Hubo. 38:4) UJehova wabaduduza bonke futhi wabenza bahlaliseka. w20.02 20 ¶1-2
OLwesibili, May 4
Loba ngubani ofuna ukungilandela kazidele.—Mat. 16:24.
Ukuzinikela kutsho ukuthandaza ngenhliziyo yonke utshela uJehova ukuthi uzamkhonza kuze kube nini lanini. Nxa uzinikela kuNkulunkulu uyabe ‘uzidela.’ Uyabe usungokaJehova futhi lokhu kuyisibusiso esikhulu. (Rom. 14:8) Uyabe umtshela ukuthi kusukela ngalelolanga usuzaphilela ukumkhonza kulokuqakathekisa ukwenza izinto ozifunayo. Ukuzinikela yisifungo osenza kuNkulunkulu okungamelanga udlale ngaso. UJehova kasibambi ngamandla ukuthi senze isifungo lesi. Lanxa kunjalo, ukhangelele ukuthi sisigcwalise nxa singasenza. (Hubo. 116:12, 14) Nxa uzinikela uyabe ubonwa nguJehova kuphela. Kodwa nxa ubhabhathizwa uyabe ubonwa ngabantu abanengi, kungaba semhlanganweni wesiqinti loba owesabelo. Nxa ubhabhathizwa uyabe utshengisa abantu ukuthi usuzinikele kuJehova. Bazabona ukuthi uthanda uJehova uNkulunkulu wakho ngenhliziyo yonke, langomphefumulo wonke, langengqondo yonke langamandla wonke lokuthi usuzimisele ukumkhonza kuze kube nini lanini.—Mak. 12:30. w20.03 9 ¶4-5
OLwesithathu, May 5
Lingavumeli muntu eliphambukisa.—2 Thes. 2:3.
USathane uphambanisa indlela abantu abambona ngayo uJehova. Abaphostoli bakaJesu bathi sebefile abahlamuki baqalisa ukufundisa izinto ezingamanga. (ImiSeb. 20:29, 30) Abahlamuki laba benza abantu bangamazi uNkulunkulu weqiniso. Ngokwesibonelo, bakhupha ibizo likaNkulunkulu emaBhayibhilini abo bafaka amabizo okuhlonipha esikhundleni salo. Elinye lakhona ngelithi “Nkosi.” Lokhu kwenza kwaba nzima ukuthi umuntu obala iBhayibhili abone umehluko phakathi kukaJehova lamanye ‘amakhosi’ okukhulunywa ngawo eMibhalweni. (1 Khor. 8:5) Kanti njalo babesebenzisa ibizo lokuhlonipha elithi “Nkosi” nxa bekhuluma ngoJehova loJesu njalo khonokho kwakusenza kube nzima ukuthi abantu bazi ukuthi uJehova loJesu ngabantu ababili abatshiyeneyo. (Joh. 17:3) Lokhu ngokunye okwaqalisa imfundiso engekho eBhayibhilini eyoButhathu bukaNkulunkulu. Imfundiso le isibangele ukuthi abantu abanengi bacabange ukuthi ngeke bamazi uNkulunkulu. La ngamanga aluhlaza tshoko!—ImiSeb. 17:27. w19.06 5 ¶11
OLwesine, May 6
Uyenze ngokupheleleyo inkonzo yakho.—2 Tim. 4:5.
Okunye esingakwenza ukuze siyenze ngokupheleleyo inkonzo yethu yikuthuthukisa indlela esitshumayela ngayo. (Zaga. 1:5; 1 Tim. 4:13) Kuyisibusiso sibili ukuthi uJehova uyasivumela ukuthi ‘sisebenze’ laye. (1 Khor. 3:9) Nxa ‘ungaba leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu’ futhi ufake inkonzo kuqala ‘uzakhonza uJehova ngenjabulo.’ (Flp. 1:10; Hubo. 100:2) Njengoba uyisikhonzi sikaNkulunkulu, ungaqiniseka ukuthi uzakunika amandla owadingayo ukuze uyenze ngokupheleleyo inkonzo yakho lanxa ulenhlupho. (2 Khor. 4:1, 7; 6:4) Kungelani lokuthi izimo zakho zikuvumela ukuthi utshumayele okwesikhathi esinganani, “uzakuba lesizatho sokuthokoza” nxa uyenza ngenhliziyo yonke inkonzo yakho. (Gal. 6:4) Nxa uyenza ngokupheleleyo inkonzo yakho uyabe utshengisa ukuthi uyamthanda uJehova kanye labomakhelwane. “Ungenza njalo uzazisindisa wena kanye lalabo abakulalelayo.”—1 Tim. 4:16. w19.04 6 ¶15; 7 ¶17
OLwesihlanu, May 7
[USathane udukisa] umhlaba wonke.—Isam. 12:9.
USathane lamadimoni basebenzisa kakhulu izinto eziphathelane lemimoya ukuze badukise abantu. Abenza izinto lezi bathi kulezinto abazaziyo labangenelisa ukuzenza ezingeke zaziwe loba zenziwe ngabanye abantu. Ngokwesibonelo, abanye bathi bayenelisa ukwazi okuzakwenzakala esikhathini esizayo besebenzisa ukuhlahlula loba ukufunda izinkanyezi. Abanye bangenza kukhanye angani bakhuluma labafileyo. Abanye bazinyanga, abanye benza amasalamusi futhi bangazama ukuloya omunye umuntu. Kokunye ukuhlola okwenziwa emazweni angu-18 eLatin America laseCaribbean kwatholakala ukuthi phose umuntu oyedwa kwabathathu uyakholwa izinto zamasalamusi lezenziwa zinyanga. Kanti njalo inani eliphose lilingane lalelo likholwa ukuthi abantu bangakhuluma lemimoya. Kwenziwa okunye ukuhlola emazweni angu-18 e-Africa. Ngokwesilinganiso, abantu abedlula ingxenye yababuzwayo bathi bayakholwa ezintweni ezenziwa zinyanga. Kodwa kumele sizivikele ezintweni zemimoya kungelani lokuthi sihlala ngaphi. w19.04 20-21 ¶3-4
Umgqibelo, May 8
Nanzelelani lokuthi phakathi kwenu akubi lomuntu oziphatha kubi kwezemacansini.—Heb. 12:16.
UJehova uNkulunkulu uyabuzonda bonke ububi. (Hubo. 5:4-6) Ukuhlukuluzwa kwabantwana kwezemacansini khona ukuzonda okuzwayo ngoba yisono esibi kakhulu futhi esenyanyekayo. Lathi oFakazi bakhe siyakuzonda kakhulu lokhu njalo kasifuni lakuzwa ngakho ebandleni lamaKhristu. (Rom. 12:9) Ukuhlukuluzwa kwabantwana konke nje kuphikisana ‘lomthetho kaKhristu.’ (Gal. 6:2) Konke uJesu akufundisayo ngamazwi langezenzo kusekelwe ethandweni futhi kwenza abantu baphathane kuhle. AmaKhristu eqiniso ayawulandela umthetho lo yikho aphatha abantwana ngendlela ebenza bazizwe bevikelekile njalo babone ukuthi bayathandwa. Kodwa umuntu obahlukuluzayo kalandaba labo futhi mubi kakhulu. Wenza umntwana acabange ukuthi akulamuntu ongamvikela lokuthi kathandwa. Kuyadanisa ukuthi ukuhlukuluzwa kwabantwana kwezemacansini luhlupho olwehlela lamaKhristu eqiniso. Okwenza kube njalo yikuthi “abantu ababi labangamaqili” sebebanengi futhi abanye bangazama ukungena ebandleni. (2 Tim. 3:13) Kanti njalo abanye ebandleni bavume ukubuswa yizifiso zenyama ezilihlazo bacina behlukuluza abantwana kwezemacansini. w19.05 8 ¶1-3
ISonto, May 9
Umthandazo womuntu olungileyo okhuleka encenga ulamandla futhi uyanceda kakhulu.—Jak. 5:16.
Umuntu ohlulukelweyo ngabe ezibona engafanelanga ukukhuluma loJehova. Umuntu onjalo singamduduza ngokumqamba ngebizo nxa sithandaza laye. Singatshela uJehova ukuthi thina kanye labanye ebandleni simthanda kangakanani umzalwane wethu. Singamcela lokuthi ayincedise njalo ayiduduze imvu yakhe eligugu. Imithandazo enjalo iyamduduza kakhulu osebuhlungwini. Qala ucabange ungakakhulumi. Amazwi akhulunywa ngumuntu engacabanganga angalimaza abanye. Kodwa amazwi alomusa ayelapha. (Zaga. 12:18) Ngakho khuleka kuJehova ukuze akusize usebenzise amazwi alomusa, aduduzayo njalo ayelaphayo. Khumbula ukuthi amazwi alamandla kakhulu yilawo avela kuJehova atholakala eBhayibhilini. (Heb. 4:12) Nxa siduduza abanye siyabe sibanceda bakhumbule ukuthi uJehova uyabathanda. Kanti njalo akumelanga sikhohlwe ukuthi uJehova nguNkulunkulu owahlulela kuhle. Uyabazi bonke abake bahlukuluzwa lanxa abanye abantu bengabazi. Akula lutho olufihlakeleyo kuye njalo uzakuba leqiniso lokuthi bazajeziswa bonke abangaphendukiyo abahlukuluza abanye.—Nani. 14:18. w19.05 18 ¶18; 19 ¶19, 21
UMvulo, May 10
Nanzelelani kungabi lomuntu olithumba ngokuhlakanipha komhlaba lo langobuqili obuyize. Lokhu kusekelwe emasikweni abantu.—Kol. 2:8.
USathane ufuna sihlamukele uJehova, yikho uzama ukuphambanisa indlela esicabanga ngayo. Ngamanye amazwi uzama ukuthumba izingqondo zethu ukuze sicabange ngendlela ayifunayo. Uzama ukusidukisa loba ukusiqila ukuthi simlandele futhi usebenzisa izinto akwaziyo ukuthi siyazithanda. (Kol. 2:4) Kambe ukuthi uSathane angasidukisa sibili? Ye. Khumbula ukuthi uPhawuli wabhala amazwi asembhalweni walamuhla exwayisa amaKhristu ayegcotshwe ngomoya ongcwele hatshi abantu ababengasimaKhristu. (Kol. 1:2, 5) AmaKhristu la ayesengozini yokudukiswa ngalesosikhathi. Lamuhla thina sisengozini enkulu kakhulu kuleyamaKhristu la. (1 Khor. 10:12) Lokhu kubangelwa yikuthi uSathane waphoselwa emhlabeni futhi unxwanele ukudukisa izinceku zikaNkulunkulu ezithembekileyo. (Isam. 12:9, 12, 17) Kanti njalo siphila ezinsukwini lapho abantu ababi labangamaqili beqhubeka “besiba babi kakhulu.”—2 Tim. 3:1, 13. w19.06 2 ¶1-2
OLwesibili, May 11
Kwanele, Jehova, susa ukuphila kwami.—1 AmaKho. 19:4.
U-Elija wesaba ngesikhathi iNdlovukazi uJezebeli ifunga ukuthi izambulala. Yikho wabaleka waya eBherisheba. Wadana kakhulu waze “wakhulekela ukuthi ngabe uyafa.” Kungani wadana kangako? U-Elija wayelesono njalo “wayengumuntu olemizwa enjengeyethu.” (Jak. 5:17) Kungenzeka wayesekhulelwe yikukhathazeka njalo esedinwe kakhulu. Kukhanya wayesecabanga ukuthi wayedlalise isikhathi ezama ukunceda abantu ukuthi bakhonze uJehova ngoba izinto azizange zibe ngcono ko-Israyeli. Wayesecabanga lokuthi nguye yedwa owayelokhu ekhonza uJehova. (1 AmaKho. 18:3, 4, 13; 19:10, 14) UJehova wayizwisisa indlela u-Elija ayezizwa ngayo njalo kazange amtshingele ngenxa yokuveza lokhu kodwa wamncedisa ukuthi aphinde abe lamandla. (1 AmaKho. 19:5-7) Ngemva kwesikhathi wamsiza ukuthi alungisise indlela ayecabanga ngayo ngokumtshengisa amandla akhe amakhulu. Wamtshela lokuthi kwakuseselabantu abangu-7 000 ababengazange bavume ukukhonza uBhali. (1 AmaKho. 19:11-18) UJehova wenza lokhu ukuze atshengise u-Elija ukuthi uyamthanda. w19.06 15-16 ¶5-6
OLwesithathu, May 12
Zehliseni emadodeni amadala. . . . Qqokani ukuthobeka, lithobeke komunye lomunye ngoba uNkulunkulu umelana labaziphakamisayo.—1 Phet. 5:5.
Ungazenzeli okwekhanda lakho. Ukulalela esikutshelwa ngabadala kuzasivikela engozini ezingaba khona. Ngokwesibonelo, kwelinye ilizwe lapho umsebenzi wethu ongavunyelwa khona abadala batshela abamemezeli ukuthi bangatshumayela lapho kuvela ithuba kodwa bangatshiyeli abantu amabhuku. Kodwa omunye umzalwane oliphayona ohlala kuleyondawo wazitshela ukuthi uhlakaniphile wahambisa amabhuku ngesikhathi yena labanye betshumayela. Okwenziwa ngumzalwane lo kwabangelani? Bathi beqeda ukutshumayela amapholisa abalanda ababuza imibuzo. Kukhanya esinye isisebenzi sikahulumende sasibalandela sithatha amabhuku ababewatshiyela abantu. Sifundani kulokho? Kumele silalele esikutshelwayo lanxa singavumelani lakho. UJehova uzahlala esibusisa nxa silalela abafowethu abakhethe ukuthi basikhokhele.—Heb. 13:7, 17. w19.07 12 ¶17
OLwesine, May 13
Bonke abazimisele ukuphila bezinikele kuNkulunkulu futhi bemanyene loKhristu uJesu labo bazahlukuluzwa.—2 Tim. 3:12.
Ngobusuku bokucina iNkosi yethu uJesu ingakabulawa yathi bonke abakhetha ukuba ngabafundi bayo bazazondwa. (Joh. 17:14) Kusukela ngalesosikhathi kuze kube khathesi amaKhristu athembekileyo abelokhu ehlukuluzwa ngabantu abangamkhonziyo uJehova. Sikhangelele ukuthi izitha zethu zisiphikise kakhulu njengoba umumo lo wezinto ususiya komlindi uyacina. (Mat. 24:9) Kuyini okumele sikwenze khathesi ukuze sikulungele ukuhlukuluzwa? Akudingeki ukuthi sicabange ngakho konke okubi okungasehlela ngoba singenza njalo singakhulelwa yikwesaba lokukhathazeka. Ukucabanga ngezinto ezinjalo kungenza sesabe kakhulu size siyekele ukukhonza uJehova lanxa singakehlelwa zinhlupho. (Zaga. 12:25; 17:22) Ukwesaba yisikhali esikhulu esisetshenziswa ‘yisitha sethu uDeveli’ ukuze asihlasele. (1 Phet. 5:8, 9) Ngakho kuqakathekile ukuthi siqinise ubungane bethu loJehova futhi senze njalo khathesi. w19.07 2 ¶1-3
OLwesihlanu, May 14
Ngakho-ke hambani liyekwenza abantu bezizwe zonke babe ngabafundi.—Mat. 28:19.
UJesu wayetshele abafundi bakhe ukuthi uzahlangana labo entabeni eyayiseGalile ngemva kokuvuswa kwakhe. Kumele ukuthi bathaba okuzwayo sebefikile endaweni le. (Mat. 28:16) Kungenzakala ukuthi lesi yiso isikhathi ‘abonakala ngaso kubafowethu abedlula 500 ngasikhathi sinye.’ (1 Khor. 15:6) Okwenza uJesu wabizela abafundi bakhe entabeni le yikuthi wayefuna ukubanika umlayo lo othi: “Ngakho-ke hambani liyekwenza abantu bezizwe zonke babe ngabafundi.” (Mat. 28:18-20) Abafundi abezwa amazwi kaJesu baba ngamalunga ebandla lamaKhristu lakuqala. Inhloso enkulu yebandla lelo yayingeyokwenza abafundi bakaKhristu abanengi. Lamuhla kulamabandla amanengi aboFakazi bakaJehova emhlabeni wonke futhi inhloso yawo ayikantshintshi. w19.07 14 ¶1-2
UMgqibelo, May 15
Umhlaba umi lanini.—UmTshu. 1:4.
Umbonisi wesiqinti ohlala eNorway uthi abantu abangafuniyo ukuxoxa ngoNkulunkulu bajayele ukuvuma ukuxoxa ngezinto ezenzakala emhlabeni. Ngemva kokubingelela uyathi: “Ubona angathi sizaphila ngcono yini esikhathini esizayo? Ucabanga ukuthi abangalungisa izinto emhlabeni ngabezombusazwe, ngabezesayensi loba ngomunye nje umuntu?” Ngemva kokulalelisisa uyabala kumbe atsho amazwi ombhalo okhuluma ngekusasa elihle. Abanye kuyabamangalisa ukuzwa ukuthi umhlaba awusoze ubhujiswe lokuthi abalungileyo bazahlala kuwo kuze kube nini lanini. (Hubo. 37:29) Kumele sisebenzise izindlela ezitshiyeneyo zokuqalisa ingxoxo nxa sitshumayela ngoba abantu abafanani. Phela indaba engazwakala imnandi komunye ingenza omunye angafuni ukulalela. Abanye bayakuthanda ukuxoxa ngoNkulunkulu kumbe ngeBhayibhili kodwa abanye bafuna liqalise lixoxe ngokunye nje okuseceleni. Kungelani lokuthi sihlangana labantu abanjani, kumele sibatshumayeze bonke. (Rom. 1:14-16) UJehova nguye okhulisa iqiniso ezinhliziyweni zalabo abathanda okulungileyo.—1 Khor. 3:6, 7. w19.07 22-23 ¶10-11
ISonto, May 16
Nxa uNkulunkulu wasithanda ngalindlela, lathi silomlandu wokuthi sithandane.—1 Joh. 4:11.
Uthando lukaNkulunkulu olukhulu luzakwenza sibathande abafowethu labodadewethu. (1 Joh. 4:20, 21) Engxenye sizitshela ukuthi kuzazenzakalela nje ukuthi sibathande abazalwane njengoba sikhonza uJehova njalo sizama ukumlingisela. Kanti njalo silingisela lesibonelo sikaJesu owasithanda kakhulu waze wanikela ngokuphila kwakhe ngenxa yethu. Kodwa kwezinye izikhathi kungabanzima ukuthi silalele umlayo wokuthi sithandane. UYuwodiya loSintikhe babengodade abatshisekayo ‘ababesebenze’ lomphostoli uPhawuli. Kodwa kungenzeka kwaba lokungezwani bacina bengaseyibo bangane. Encwadini uPhawuli ayibhalela ibandla odade laba ababekulo wabaqamba ngamabizo futhi wabatshela engababhodi ukuthi “babe ngqondonye.” (Flp. 4:2, 3) Wakubona kufanele lokuthi atshele ibandla lonke amazwi athi: “Qhubekani lisenza izinto zonke lingakhononi njalo lingaphikisani.”—Flp. 2:14. w19.08 9 ¶6-7
UMvulo, May 17
Qhubekani lithwalisana imithwalo yenu esindayo.—Gal. 6:2.
Amabandla amanengi kanye labanye abafowethu labodadewethu bayabasekela abasenkonzweni yesikhathi sonke ukuze baqhubeke ngomsebenzi abawenzayo. Lokhu bakwenza ngokubakhuthaza, ngokubanika izinto abazidingayo empilweni langokubancedisa ukunakekela abangakibo abasala ngekhaya. Nxa ebandleni kungabuya abanye akade besenkonzweni yesikhathi sonke akumelanga sibone angani behlulekile ukwenza umsebenzi loba ukuthi kukhona abakuphambanisileyo okubangele ukuthi baphiwe umsebenzi wenkonzo omutsha. Kumele sibancedise ukuze balujayele untshintsho oselukhona. Kasibamukeleni ngazo zombili, sibancome ngababekwenza lanxa abanye babo bengabe bengasenelisi ukwenza okunengi ngenxa yokungaphili kuhle emzimbeni. Kasizameni ukubazi ngcono futhi sifunde okunengi kubo. Ekuqaliseni labo akade besenkonzweni yesikhathi sonke bangafuna ukuncediswa ukuthola indawo yokuhlala, indlela zokuhambisa, umsebenzi kanye lokunye abakudingayo. w19.08 23-24 ¶12-13
OLwesibili, May 18
Wena Gogi, . . . [ngizazibonakalisa] ngingcwele ngawe phambi kwazo.—Hez. 38:16.
UGogi uzathemba ‘ingalo yakhe yenyama’ okutsho amabutho akhe. (2 ImiLan. 32:8) Kodwa thina sizathembela kuJehova uNkulunkulu wethu futhi izizwe zizabona angani siyizithutha ngokwenza njalo. Phela zizazitshela ukuthi onkulunkulu beBhabhiloni Enkulu eyayilamandla behluleka ukuyisindisa ngesikhathi ihlaselwa ‘yisilo’ kanye ‘lempondo zaso ezilitshumi.’ (Isam. 17:16) Yikho uGogi uzacabanga ukuthi uzazithaphuzela nje. Uzahlasela abantu bakaJehova “njengeyezi elisibekele ilizwe.” Kodwa kungakayi ngaphi uzahle abone ukuthi usezithele emjibileni. Uzananzelela njengoFaro eLwandle Olubomvu ukuthi ulwa loJehova. (Eks. 14:1-4; Hez. 38:3, 4, 18, 21-23) UKhristu lamabutho akhe asezulwini bazavikela abantu bakaNkulunkulu futhi bazawatshaya bawabhuqe amabutho kaGogi. (Isam. 19:11, 14, 15) Kodwa uSathane isitha sikaJehova esikhulu yena uzakwenziwani njengoba kunguye oyabe eyenge izizwe ukuthi zihlasele abantu bakaNkulunkulu empini ye-Amagedoni? UJesu uzamphosela emgodini ongelamkhawulo yena lamadimoni akhe futhi bazavalelwa khonapho okweminyaka eyinkulungwane.—Isam. 20:1-3. w19.09 11-12 ¶14-15
OLwesithathu, May 19
Silindele; sizafika impela.—Hab. 2:3.
Sonke siyafisa ukuzibona izinto ezinhle uJehova asithembise zona. Kodwa nxa esikulindeleyo sekukhanya kuphuza singacina singasatshiseki futhi sesiphela amandla. (Zaga. 13:12) Lokhu kwenzakala kwabanye abazalwane ngabo-1914. AmaKhristu amanengi agcotshiweyo ayekhangelele ukuthi azakuya ezulwini ngo-1914. Kodwa lokhu akusenzakalanga. Manje kuyini okwanceda amaKhristu la athembekileyo? Awazange akhalale ngoba okwakuqakatheke kakhulu kuwo yikukhonza uJehova hatshi ukuthola umvuzo. Ayezimisele ukuqinisela emncintiswaneni. Akuthandabuzwa ukuthi ukulindele ngabomvu ukubona uJehova elwela ibizo lakhe lobukhosi bakhe njalo egcwalisa izithembiso zakhe. Qiniseka ukuthi konke lokhu kuzakwenzakala ngesikhathi sakhe esifaneleyo. Sisamelele lokhu asiqhubekeni sikhuthele ekukhonzeni uNkulunkulu, singapheli amandla lanxa kungakhanya angani esikulindeleyo kuyaphuza. w19.08 4-5 ¶9-10
OLwesine, May 20
Ngimnene futhi ngithobekile enhliziyweni.—Mat. 11:29.
Zibuze: ‘Ngaziwa ngingumuntu omnene lothobekileyo yini? Ngiyazimisela yini ukwenzela abanye imisebenzi ekhangelelwa phansi? Ngilomusa yini?’ UJesu wayesenza ukuthi kube lokuthula phakathi kwakhe lalabo ayesebenza labo, ebenza bakhululeke njalo ekholisa ukubaqeqetsha. (Luk. 10:1, 19-21) Wayekhuthaza abafundi bakhe ukuthi babuze imibuzo futhi wayefuna ukwazi ukuthi bacabangani. (Mat. 16:13-16) Abafundi bakaJesu bathela njengezilimo ezisesivandeni esithelelwa kuhle. Balalelisisa lokho uJesu abafundisa khona futhi lokhu kwenza bathela izithelo, okutsho imisebenzi emihle. Uphiwe umsebenzi wokukhokhela abanye yini? Nxa kunjalo zibuze: ‘Ngibaphatha njani abanye emsebenzini langekhaya? Ngenza kube lokuthula yini? Ngenza abanye bakhululeke ukungibuza imibuzo yini? Ngiyayilalela yini imibono yabo?’ Asifuni ukwenza njengabaFarisi. Phela bona babezondela labo ababephikisana lalokho ababekufundisa futhi behlukuluza abantu ababelemibono etshiyene leyabo.—Mak. 3:1-6; Joh. 9:29-34. w19.09 20 ¶1; 23 ¶9-11
OLwesihlanu, May 21
Loba nini nxa besathi: “Ukuthula lokuvikeleka!” ukubhujiswa kuzabajuma masinyane.—1 Thes. 5:3.
Ababusi bomhlaba bajayele ukusebenzisa amazwi afanana lawonala nxa bekhuluma ngokuthuthukisa ubudlelwano babo lamanye amazwe. Kodwa isimemezelo okukhulunywa ngaso eBhayibhilini siyabe sitshiyene ngoba abantu abanengi bazathi besizwa bacabange ukuthi ababusi bomhlaba sebenelisile ukuletha ukuthula lokuvikeleka emhlabeni wonke. Kodwa iqiniso yikuthi ‘ukuhlupheka okukhulu’ kuzahle kuqalise besekulandela ‘ukubhujiswa okuzabajuma.’ (Mat. 24:21) Kasikwazi okuzabangela ukuthi ababusi benze leso simemezelo lokuthi bazasenza njani. Okunye esingakwaziyo yikuthi sizakwenziwa kanye kuphela yini kumbe kanenginengi. Lanxa kunjalo, nanku esikwaziyo: Ababusi bomhlaba ngeke benelise ukuletha ukuthula emhlabeni yikho akumelanga sikhohliswe yisimemezelo sabo. IBhayibhili lisitshela ukuthi yiso esizatshengisa ukuthi “usuku lukaJehova” seluzaqala.—1 Thes. 5:2. w19.10 8-9 ¶3-4
UMgqibelo, May 22
Kulesosikhathi abantu bakini . . . bazahlengwa.—Dan. 12:1.
Impi ye-Amagedoni yiyo ezaqeda umumo lo wezinto. Lanxa kunjalo asesabi lutho ngoba impi le ngekaJehova, thina kasisoze silwe. (Zaga. 1:33; Hez. 38:18-20; Zek. 14:3) UJehova uzatshela uJesu ukuthi sekuyisikhathi sokuthi ahlasele. UJesu uzakhokhela amabutho kaNkulunkulu okutsho abagcotshiweyo abayabe sebevuselwe ezulwini kanye lamatshumi ezinkulungwane ezingilosi. Bazakulwa loSathane lamadimoni akhe kanye lamabutho akhe asemhlabeni. (Isam. 6:2; 17:14) UJehova uthembise wathi: “Akulasikhali esikhandelwe wena esizaphumelela.” (Isaya. 54:17) “Ixuku elikhulu” labantu bakaJehova abathembekileyo ‘lizaphuma ekuhluphekeni okukhulu’ liphila. Ngemva kwalokho lizaqhubeka lisenzela uJehova inkonzo engcwele. (Isam. 7:9, 13-17) IBhayibhili lisinika izizatho ezinengi ezenza singathandabuzi ukuthi sizasinda. Siyakwazi ukuthi “uJehova uyabalondoloza abathembekileyo.” (Hubo. 31:23) Bonke abamthandayo futhi abamdumisayo bazathokoza okwamagama lapho bebona elwela ibizo lakhe elingcwele.—Hez. 38:23. w19.10 18-19 ¶17-18
ISonto, May 23
Umngane ulothando ngezikhathi zonke.—Zaga. 17:17.
Sekuseduze ukuthi ‘izinsuku zokucina’ ziphele yikho singehlelwa yibunzima obukhulu. (2 Tim. 3:1) Ngokwesibonelo, kwaba leziphithiphithi lokulwa ngemva kokhetho olwenziwa kwelinye ilizwe elisentshonalanga ye-Africa. Okwezinyanga ezedlula eziyisithupha abafowethu labodadewethu babengakhululekanga ukuya lapho ababefuna ukuyakhona ngenxa yokuthi endaweni ababekuyo kwakuliwa. Kuyini okwabancedayo? Abanye babalekela emizini yabazalwane ababehlala endaweni engelaziphithiphithi kangako. Omunye umfowethu wathi: “Ngesikhathi leso ngathokoza ngokuba labangane bami. Sasikhuthazana.” Ngesikhathi ‘ukuhlupheka okukhulu’ kuqalisa sizathokoza nxa silabangane abahle abasithandayo. (Isam. 7:14) Yikho kuqakathekile ukuthi siqinise ubungane bethu labazalwane khathesi. (1 Phet. 4:7, 8) Lokhu kuqakathekile ngoba izitha zethu zizazama ukusehlukanisa zisebenzisa indaba ezingamanga. Zizazama ukwenza ukuthi singabathembi njalo singabasekeli abafowethu labodadewethu kodwa kazisoze ziphumelele. Kazisoze zenelise ukwenza ukuthi singabathandi. Akulanto ezizayenza ezaqeda ubungane bethu labo. w19.11 2 ¶1-2; 7 ¶19
UMvulo, May 24
[Lizakwenelisa] ukucitsha . . . yonke imitshoko yomubi evuthayo.—Efe. 6:16.
USathane, ‘uyise wamanga’ usebenzisa abantu abangaphansi kwakhe ukuthi akhulume amanga ngoJehova langabafowethu labodadewethu. (Joh. 8:44) Ngokwesibonelo, abahlamuki bakhuluma amanga futhi batshila izinto ezimayelana lenhlanganiso kaJehova besebenzisa i-inthanethi, i-TV, amarediyo, amaphephandaba lokunye. Amanga la ngeminye ‘yemitshoko kaSathane evuthayo.’ Kuyini okungamelanga sikwenze nxa abahlamuki bekhuluma amanga ngathi? Akumelanga sibalalele ngoba silokholo kuJehova futhi siyabathemba abafowethu labodadewethu. Kasikhulumi labahlamuki futhi kasisoze siphikisane labo kumbe sibalalele lanxa singafisa ukwazi ukuthi bathini njalo asisoze sivume ukuthi baxegise ukholo lwethu. Walile yini ukulalela amanga akhulunywa ngabahlamuki loba ukuphikisana labo? Kuhle nxa wenze njalo. Kodwa akumelanga silalise inkophe ngoba uSathane ulezinye izikhali azama ukusihlasela ngazo. w19.11 15 ¶8; 16 ¶11
OLwesibili, May 25
UJehova uyazihlolisisa zonke izinjongo zomuntu.—Zaga. 16:2.
Nxa usenza isinqumo, hlola ukuthi kungani ufuna ukwenza isinqumo esithile. UJehova ufuna sithembeke kukho konke esikwenzayo. Yikho nxa sisenza izinqumo akumelanga sikhohlise abanye kumbe siziyenge ngokuthi kungani sizenza ngoba singenza njalo kungaba nzima ukuthi senze lokho ebesithe sizakwenza. Ngokwesibonelo, umzalwane osakhulayo unquma ukuthi abe liphayona lesikhathi sonke. Ngemva kwesikhathi uthwala nzima ukufikisa amahola okukhangelelwe ukuthi awenze futhi ucina engasakukholisi ukuphayona. Wayengabe ecabanga ukuthi isizatho esiyinhloko esimenze waphayona yikuthi ufuna ukuthokozisa uJehova. Kodwa mhlawumbe isizatho esikhulu esamenza waphayona yikuthi wayefuna ukuthokozisa abazali bakhe kumbe omunye umuntu. Cabanga ngomuntu ofundiswa iBhayibhili osenqume ukuyekela ukubhema. Uqeda iviki eyodwa kumbe amabili engabhemi lanxa kunzima ukwenza njalo, abesebuyela emkhubeni wakhe. Kodwa ucina ephumelela ukuwunqoba umkhuba lo. Ukuthanda uJehova kanye lesifiso sokumthokozisa yikho okwenze wawunqoba.—Kol. 1:10; 3:23. w19.11 27 ¶9; 29 ¶10
OLwesithathu, May 26
Qhubekani liyizizalwane ngendlela efanele izindaba ezinhle ezimayelana loKhristu.—Flp. 1:27, amabala ngaphansi.
Umphostoli uPhawuli wayeqiniseka ukuthi uzawuqeda umncintiswano njalo awuthole umvuzo. Wayekhangelele ukuthola ‘umvuzo wokubizwa ezulwini ayezawuphiwa nguNkulunkulu’ njengoba wayengumKhristu ogcotshiweyo. Kodwa wananzelela ukuthi kwakumele aqhubeke ‘elwisa’ ukuze awuthole. (Flp. 3:14) Wasebenzisa umzekeliso ukuze ancede abaseFiliphi bahlale bekhangele phambili emvuzweni. Wabakhumbuza ukuthi babeyizizalwane zasezulwini. (Flp. 3:20) Kungani kwakumele bakukhumbule lokhu? Ngalezonsuku abantu babekufuna kakhulu ukuba yizizalwane zaseRoma ngoba kwakubenza bathole amalungelo amanengi. Kodwa amaKhristu agcotshiweyo ayeyizizalwane zikahulumende ongcono kulabo bonke, owawuzawanika amalungelo amanengi kakhulu. Ukuba yisizalwane saseRoma kwakusala phansi nxa kulinganiswa lokuba yisizalwane sasezulwini. AmaKhristu agcotshiweyo lamuhla ayisibonelo esihle ngoba ayalwisa ukugcwalisa inhloso yawo yokuyaphila ezulwini nini lanini. w19.08 6 ¶14-15
OLwesine, May 27
Nxa iNdodana ingalikhulula, lizakhululeka sibili.—Joh. 8:36.
Inkululeko le inkulu kakhulu kulaleyo eyayitholwa ngama-Israyeli ngomnyaka weJubhili. (Levi. 25:8-12) Ngokwesibonelo, isigqili esasikhululwa ngeJubhili sasingaphinda sibe yisigqili, ngokuhamba kwesikhathi sife njengabantu bonke. Kodwa inkululeko esiyithola ngoJesu kayipheli. NgePhentekhosti lika-33 C.E., uJehova wagcoba ngomoya ongcwele abaphostoli kanye lamanye amadoda labesifazana ababethembekile. Baba ngamadodana akhe ukuze esikhathini esizayo bavuswe baye ezulwini ukuyabusa loJesu. (Rom. 8:2, 15-17) Laba yibo abaqala ukuncedwa yinkululeko uJesu akhuluma ngayo esesinagogeni eNazaretha. (Luk. 4:16-19, 21) Basebekhululiwe ezimfundisweni zamanga zabakhokheli benkolo kanye lasemikhubeni engekho eLizwini likaNkulunkulu. UJehova wayesebabona bengabantu asebekhululiwe ebugqilini besono esibangela ukufa. IJubhili lamaKhristu laqala ngokugcotshwa kwabalandeli bakaKhristu futhi lizakuma ukusebenza ekupheleni kokubusa kukaJesu kweminyaka eyinkulungwane. w19.12 11 ¶11-12
OLwesihlanu, May 28
Ukuba lobudlelwano labantu ababi kona imikhuba emihle.—1 Khor. 15:33.
Bazali, ncedisani abantwabenu ukuthi bakhethe abangane abahle. Abazali bobabili kumele babazi abangane babantwababo lokuthi abantwababo benzani. Kumele bakwazi lokuthi baxoxa labobani kwezempucuko. Abangane bangenza imicabango lezenzo zabantwabakho zibe zinhle kumbe zibe zimbi. Abazali abanengi bazama ngamandla wonke ukuthi abantwababo baqede isikhathi belabantu abenza kuhle ekukhonzeni. Ngokwesibonelo, uN’Déni lomkakhe uBomine abahlala eCôte d’Ivoire babejayele ukunxusa umbonisi wesiqinti ukuthi azohlala emzini wabo. UN’Déni uthi: “Lokhu kwayinceda kakhulu indodana yethu elizibulo. Yaqalisa ukuphayona futhi khathesi ibambela umbonisi wesiqinti nxa engekho.” Kubangcono kakhulu nxa abazali bangasigoqa sisesemanzi. (Zaga. 22:6) Cabanga ngoThimothi. Unina uYunisi logogo wakhe uLoyisi bamfundisa ‘eseselusane.’—2 Tim. 1:5; 3:15. w19.12 25 ¶14; 26 ¶16-17
UMgqibelo, May 29
Kuba khona umngane othembeka okudlula umfowenu.—Zaga. 18:24.
Woba ngumngane othembekileyo. Ngokwesibonelo, kasifuni ukuphonguthembisa ukunceda abafowethu labodadewethu kodwa sifuna lokwenza okuthile ukuze sibancede. (Mat. 5:37; Luk. 16:10) Labo abadinga usizo bayaduduzeka kakhulu nxa bekwazi ukuthi sizabanceda. Omunye udadewethu uchasisa ukuthi kungani kunjalo. Uthi: “Awukhathazeki ngoba uyabe ukwazi ukuthi umuntu okuthembise ukuthi uzakuncedisa uzakwenza sibili lokho akuthembisileyo.” Izikhathi ezinengi abantu abaphakathi kobunzima kumbe abadanileyo bayaduduzeka nxa bangaxoxela umngane abamthembayo lokho okubakhathazayo. Nxa sifuna ukuba ngabangane abathembekileyo kumele sibekezele. Udadewethu okuthiwa nguZhanna owabalekelwa ngumkakhe wayesizwa ngcono nxa etshela abangane bakhe abaseduze indlela ayezizwa ngayo. Uthi: “Babebekezela bangilalele lanxa kungenzeka ngangikhuluma into eyodwa kanenginengi.” Lawe ungaba ngumngane omuhle nxa ubekezela. w20.01 10-11 ¶9-11
ISonto, May 30
Izagcwaliswa ngomoya ongcwele kusukela esibelethweni sikanina.—Luk. 1:15.
EBhayibhilini sifunda ngamadoda amanengi ayelokholo emukela umoya ongcwele kodwa ayengelathemba lokuyaphila ezulwini. Ngokwesibonelo, uDavida wayekhokhelwa ngumoya ongcwele. (1 Sam. 16:13) Wamnceda ukuthi azwisise izinto ezijulileyo ezimayelana loJehova futhi wamqhuba ukuthi abhale amanye amabhuku eBhayibhili. (Mak. 12:36) Lanxa kunjalo umphostoli uPhawuli wathi uDavida “kazange aye emazulwini.” (ImiSeb. 2:34) UJohane uMbhabhathizi ‘wagcwaliswa ngomoya ongcwele.’ (Luk. 1:13-16) UJesu wathi akulamuntu omkhulu kuloJohane kodwa waphinda wathi uJohane wayengasoze abe seMbusweni wamazulu. (Mat. 11:10, 11) UJehova wasebenzisa umoya wakhe ongcwele ukunika amadoda la amandla okwenza imisebenzi emangalisayo kodwa kazange awusebenzise ukuwakhetha ukuthi ayephila ezulwini. Lokhu kutsho ukuthi athembeke mbijana? Hatshi, kutsho ukuthi wona azavuswa nguJehova ukuthi aphile emhlabeni olipharadayisi.—Joh. 5:28, 29; ImiSeb. 24:15. w20.01 25 ¶15
UMvulo, May 31
Siyathanda ngoba yena wasithanda kuqala.—1 Joh. 4:19.
UJehova usinxuse ukuthi sibe ngamalunga emuli yakhe emkhonzayo. Imuli yethu ibunjwa ngabantu abazinikele kuNkulunkulu njalo abalokholo emhlatshelweni weNdodana yakhe. Siyimuli ethokozayo okwamagama. Siphila impilo engcono khathesi futhi siyathokoza ngoba silethemba lokuphila okungapheliyo ezulwini loba ePharadayisi emhlabeni. UJehova wasivulela indlela yokuthi sibe ngamalunga emuli yakhe ngenxa yokuthi uyasithanda kakhulu. Kodwa walahlekelwa njalo wezwa ubuhlungu ukuze akwenze lokhu. (Joh. 3:16) ‘Sathengwa ngentengo.’ (1 Khor. 6:20) UJehova wasebenzisa inhlawulo ukuze senelise ukuba ngabangane bakhe abaseduze. Silesibusiso sokubiza uMuntu omkhulu kulabo bonke ngokuthi Baba. Kanti njalo uJehova unguBaba ongcono kulabo bonke. Lathi singabuza umbuzo ofanana lalowo owabuzwa ngomunye umlobi weBhayibhili. Wathi: “Ngizamnikani uJehova ngabo bonke ubuhle bakhe kimi?” (Hubo. 116:12, NWT) Iqiniso yikuthi akulalutho esingalunika uBaba wethu osezulwini olulingana lalokho asenzele khona. Lanxa kunjalo uthando alalo ngathi lwenza simthande. w20.02 8 ¶1-3