ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es21
  • June

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • June
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
  • Izihlokwana
  • OLwesibili, June 1
  • OLwesithathu, June 2
  • OLwesine, June 3
  • OLwesihlanu, June 4
  • UMgqibelo, June 5
  • ISonto, June 6
  • UMvulo, June 7
  • OLwesibili, June 8
  • OLwesithathu, June 9
  • OLwesine, June 10
  • OLwesihlanu, June 11
  • UMgqibelo, June 12
  • ISonto, June 13
  • UMvulo, June 14
  • OLwesibili, June 15
  • OLwesithathu, June 16
  • OLwesine, June 17
  • OLwesihlanu, June 18
  • UMgqibelo, June 19
  • ISonto, June 20
  • UMvulo, June 21
  • OLwesibili, June 22
  • OLwesithathu, June 23
  • OLwesine, June 24
  • OLwesihlanu, June 25
  • UMgqibelo, June 26
  • ISonto, June 27
  • UMvulo, June 28
  • OLwesibili, June 29
  • OLwesithathu, June 30
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
es21

June

OLwesibili, June 1

Unyanewabo wayehlala emgolomba ukuze amcaphule.—1 Sam. 1:6.

UHana unina womphrofethi uSamuyeli wehlelwa zinhlupho ezinzima. Wayeyinyumba okweminyaka eminengi. (1 Sam. 1:2) Ama-Israyeli amanengi ayecabanga ukuthi owesifazana oyinyumba uqalekisiwe. Yikho lokhu kwakumyangisa uHana. (Gen. 30:1, 2) Okunye okwenza impilo kaHana yaba nzima kakhulu yikuthi umkakhe wayethethe omunye umfazi okuthiwa nguPhenina owayemzalele abantwana futhi wayegolomba uHana ngakho. Lokhu kwakumzwisa ubuhlungu obukhulu uHana. Wayedana okokuthi ‘wayeze akhale njalo ehluleke lokudla.’ Inhliziyo yakhe yayisiba ‘buhlungu’ kakhulu. (1 Sam. 1:7, 10) Manje wayithola ngaphi induduzo? Wakhuleka kuJehova emtshela indlela ayezizwa ngayo. Eseqedile ukuthandaza wachasisela uMphristi Omkhulu u-Eli isimo ayephakathi kwaso. U-Eli wathi kuye: “Hamba ngokuthula, sengathi uNkulunkulu ka-Israyeli angakupha lokho okucele kuye.” Ngemva kwalokho uHana “wasuka wahamba, wadla, njalo ubuso bakhe babungasadananga.” (1 Sam. 1:17, 18) Ukuthandaza kwamnceda ukuthi ahlaliseke. w20.02 21 ¶4-5

OLwesithathu, June 2

Amazwi enu kawahlale elomusa, efakwe isawudo, ukuze likwazi ukuthi kumele limphendule njani umuntu ngamunye.—Kol. 4:6.

Sekuseduze ukuthi uJehova abhubhise umhlaba lo. Kuzasindiswa kuphela labo ‘abalesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo.’ (ImiSeb. 13:48) Ngakho kuhle lokuthi sitshumayeze izihlobo zethu ukuze lazo zikhonze uJehova. UBaba wethu olothando uJehova “kafisi ukuthi loba ngubani abhujiswe kodwa ufisa ukuthi abantu bonke baphenduke.” (2 Phet. 3:9) Kumele sikhumbule ukuthi kulendlela eqondileyo lengaqondanga yokuxoxa labantu ngalokho okumele bakwenze ukuze basindiswe. Ngokwesibonelo singabalomusa nxa sitshumayeza umuntu esingamaziyo kodwa sehluleke ukuba lawo nxa sesitshumayeza izihlobo. Abanengi bethu singabe sizisola ngendlela esaqala ngayo ukutshumayeza izihlobo size sifise ukuthi ngabe sabatshumayeza ngenye indlela engcono. Kumele sisikhumbule iseluleko esasitshelwa ngumphostoli uPhawuli esisembhalweni walamuhla nxa sixoxa lezihlobo zethu ngoba singayekela ukwenza njalo zingacina zicaphuka kulokuthi zisilalele. w19.08 14-15 ¶3-5

OLwesine, June 3

[UKhristu walitshiyela] isibonelo ukuze liwalandele eduze amanyathelo akhe.—1 Phet. 2:21.

Wezwa njani usufunde izinto ezilandelayo ngeNdodana? UJesu nguye olandela uYise ngobukhulu ezulwini lasemhlabeni. Wavuma ukunikela ngokuphila kwakhe ukuze sihlawulelwe. Nxa sitshengisa ngesikwenzayo ukuthi silokholo enhlawulweni, izono zethu zizathethelelwa, sibe ngabangane bakaNkulunkulu futhi sithole ukuphila okungapheliyo. (Joh. 3:16) UJesu ungumphristi wethu omkhulu. Uyafuna ukuthi inhlawulo isincede lokuthi sibe ngabangane bakaNkulunkulu abaseduze. (Heb. 4:15; 7:24, 25) UyiNkosi yoMbuso kaNkulunkulu yikho uJehova uzamsebenzisa ukuthi angcwelise ibizo lakhe, aqede ububi futhi alethe izibusiso ezingapheliyo ePharadayisi. (Mat. 6:9, 10; Isam. 11:15) UJesu wasitshiyela isibonelo okumele sisilingisele. Waphilela ukwenza intando kaNkulunkulu njalo lathi kumele senze njengaye. (Joh. 4:34) Uzayithanda iNdodana kaNkulunkulu eligugu nxa ungakholwa lokho iBhayibhili elikutshoyo ngayo. Ukuyithanda kuzakwenza uzimisele ukuyilingisela ngokuphilela ukwenza intando kaNkulunkulu. w20.03 10 ¶12-13

OLwesihlanu, June 4

Thandazani kokuphela.—1 Thes. 5:17.

UJesu wathandaza kanengi ngelanga abulawa ngalo. Wathi etshengisa abafundi bakhe ukuthi bananze njani ukufa kwakhe wathandazela isinkwa lewayini. (1 Khor. 11:23-25) Wathandaza labafundi bakhe bengakasuki endaweni lapho ababenanzele khona iPhasika. (Joh. 17:1-26) Sebefikile eGetsemane ngobusuku lobo wathandaza kanengi. (Mat. 26:36-39, 42, 44) Kanti njalo amazwi okucina awatsho esesifa ayengumthandazo. (Luk. 23:46) UJesu wathandaza kuJehova ngakho konke okwenzakala ngelanga abulawa ngalo. Okunye okwanceda uJesu ukuthi abekezele yikuthi wayemthemba uYise futhi lokhu wakutshengisa ngokukhuleka kuye kanengi. Kodwa abaphostoli abazange baphikelele ekuthandazeni eGetsemane njalo lokhu yikho okwenza bangabi lesibindi ngesikhathi sekunzima. (Mat. 26:40, 41, 43, 45, 56) Okuzasinceda ukuthi sihlale sithembekile nxa sisebunzimeni yikulingisela uJesu ‘ngokuhlala sikhuleka.’ w19.04 9 ¶4-5

UMgqibelo, June 5

Mina uJehova kangiguquki.—Mal. 3:6.

UJehova uyakuzonda ukusebenzelana lemimoya. Watshela ama-Israyeli wathi: “Akungabi lamuntu phakathi kwenu ozakwenza umhlatshelo ngendodana yakhe loba indodakazi yakhe ngomlilo, kangabi yisanuse loba ochasisa ngemibono ochasisa imilingo njalo ophathelane lobuthakathi, ophosayo, loba olamadlozi loba olemimoya loba okhangelele kwabafileyo. Loba ngubani owenza lezizinto uyisinengiso kuJehova.” (Dute. 18:10-12) AmaKhristu kawasekho ngaphansi koMthetho uJehova awunika ama-Israyeli. Lanxa kunjalo, siyakwazi ukuthi ulokhu ekuzonda ukusebenzelana lemimoya. UJehova uyasixwayisa mayelana lokusebenzelana lemimoya ngoba uyakwazi ukuthi uSathane uyayisebenzisa indlela le ukuthi akhohlise abantu. USathane usebenzisa izinto zemimoya ukuze amemethekise amanga. Amanye akhona ngathi abafileyo bayaphila kwenye indawo. (UmTshu. 9:5) Kanti njalo usebenzisa izinto zemimoya ukuze abantu bahlale besesaba futhi bangamkhonzi uJehova. Akufunayo yikuthi abenza izinto zemimoya bathembe izidalwa zomoya ezimbi kulokuthi bathembe uJehova. w19.04 21 ¶5-6

ISonto, June 6

Nxa usenza okubi, yesaba.—Rom. 13:4.

Ukuhlukuluza umntwana yisono esibi kakhulu. Umuntu ohlukuluza umntwana utshaphaza impilo yomntwana ngendlela elesihluku. Umntwana uyabe emthembe ephelele kodwa yena ambambe ngamandla ukuthi enze izinto okungamelanga azenze njalo lokhu kwenza azizwe engavikelekanga. Kumele sibavikele abantwana ukuze bangehlelwa yibubi obunje siphinde siduduze futhi sincede labo abake bahlukuluzwa. (1 Thes. 5:14) Umuntu osebandleni otholakala elecala lokuhlukuluza umntwana wenza ibandla likhulunyelwe kubi. (Mat. 5:16; 1 Phet. 2:12) Kasibagcini ebandleni abantu abangaphendukiyo ezonweni ezimbi kangaka futhi abenza ukuthi ibandla likhulunyelwe kubi. Umuntu osebandleni otholakala elecala elinjengokuhlukuluza umntwana uyabe esonela iziphathamandla. (Khangela imiSebenzi 25:8.) Lanxa abadala bengelamvumo yokujezisa abantu abephula umthetho welizwe, kabamvikeli lowo ohlukuluze umntwana ekujezisweni nguhulumende. w19.05 9 ¶4-7

UMvulo, June 7

Ukuhlakanipha komhlaba lo kuyibuthutha kuNkulunkulu.—1 Khor. 3:19.

Singenelisa ukumelana laloba yiluphi uhlupho ngoba uJehova uNkulunkulu wethu nguMfundisi Omkhulu. (Isaya. 30:20, 21, NWT) ILizwi lakhe lisinika konke esikudingayo ukuze ‘siphelele’ futhi ‘siyilungiselele ngokugcweleyo yonke imisebenzi emihle.’ (2 Tim. 3:17) Nxa silandela lokho okufundiswa liBhayibhili siyahlakanipha ukwedlula labo abathi kumele silandele “ukuhlakanipha komhlaba lo.” (Hubo. 119:97-100) Okudanisayo yikuthi ukuhlakanipha komhlaba kujayele ukuhuga izifiso zethu zenyama. Yikho kungaba nzima ukuthi sixwaye imicabango kanye lezenzo zabantu bomhlaba lo. Ngakho iBhayibhili lithi: “Nanzelelani kungabi lomuntu olithumba ngokuhlakanipha komhlaba lo langobuqili obuyize. Lokho kusekelwe emasikweni abantu.” (Kol. 2:8) IBhayibhili lakhuluma ngabantu bensuku zokucina lathi bazakuba ‘ngabathanda injabulo.’ (2 Tim. 3:4) Kulemikhuhlane eminengi ethelelwana emacansini njenge-AIDS futhi lokhu kutshengisa ukuthi ukuhlakanipha komhlaba kuyibuthutha.—2 Phet. 2:19. w19.05 21 ¶1-2; 22 ¶4-5

OLwesibili, June 8

[Manini] liqine, limelane lezenzo zikaDeveli zobuqili.—Efe. 6:11.

USathane waqila ama-Israyeli wenza acabanga ukuthi ayezahlala kuhle nxa angalandela imikhuba yabomakhelwane ababengabahedeni. Omakhelwane labo babesenzela onkulunkulu babo imikhuba ethile yokubakhonza bekholwa ukuthi nxa bengenza njalo babezakwenza ukuthi izulu line. Ababengelakholo kuJehova bacabanga ukuthi ukulandela lokho okwakusenziwa ngomakhelwane babo yikho okwakuzakwenza ukuthi kungabi lendlala. Ngakho benza imikhuba yokukhonza unkulunkulu wamanga uBhali. USathane waphinda wasebenzisa isifiso sokuya emacansini ukuze alinge ama-Israyeli. Izizwe ezingamahedeni zazikhonza onkulunkulu bazo ngokwenza izinto zemacansini ezenyanyekayo. Ngokwesibonelo, zazisiba lezifebe zesilisa lezesifazana emathempelini azo. Kanti njalo zazingaboni lutho olubi ngobutabane lokunye okungcolileyo okuphathelane lezemacansini. (Dute. 23:17, 18; 1 AmaKho. 14:24) Abahedeni laba babekholwa ukuthi onkulunkulu babo babezakwenza ukuthi umhlabathi uvunde nxa bengenza izinto ezinjalo. Ama-Israyeli amanengi athatheka ngemikhuba yokuziphatha okubi kwezemacansini eyayisenziwa ngabahedeni futhi lawo acina ekhetha ukukhonza onkulunkulu bamanga. w19.06 2 ¶3; 4 ¶7-8

OLwesithathu, June 9

UNkulunkulu kayisuye ongalunganga ukuthi usengaze awukhohlwe umsebenzi wenu lothando elalutshengisa ebizweni lakhe.—Heb. 6:10.

Kulabazalwane abanengi abasenkonzweni yesikhathi sonke abaphiwe imisebenzi yenkonzo emitsha. Kungabanzima sibili ukuthi abazalwane laba abathembekileyo batshiye imisebenzi yenkonzo akade beyithanda. Nxa ungomunye wabo, kuyini okungakunceda ukuthi ujayele untshintsho? Hlala useduze kukaJehova ngokubala iMibhalo nsuku zonke njalo ucabangisise ngokubalayo. Kanti njalo qhubeka usenza konke okusemandleni akho emsebenzini wokutshumayela izindaba ezinhle lebandla osukilo. UJehova kabakhohlwa labo abaqhubeka bemkhonza bethembekile lanxa bengasenelisi ukwenza ababekwenza kuqala. Phila impilo elula. Ungavumeli izinkathazo zomhlaba kaSathane ‘zikuminyanise’ uze ucine ungasamkhonzi uJehova. (Mat. 13:22) Ungavumi nxa umhlaba lo kumbe izihlobo labangane bekutshela ukuthi ukugijimisa inotho yikho okuzakwenza ube lempilo engcono. (1 Joh. 2:15-17) Themba uJehova ngoba uthembisa ukuthi uzasinika esikudingayo “ngesikhathi esifaneleyo.” Uzasisiza sihlaliseke, sihlale silokholo oluqinileyo njalo sithole okokuziphilisa esikudingayo.—Heb. 4:16; 13:5, 6. w19.08 20 ¶4; 21-22 ¶7-8

OLwesine, June 10

Yethula iziswelo zakho kuJehova yena uzakusekela.—Hubo. 55:22.

Kukhona yini okwenza ungabuquthi ubuthongo? Kuyasiduduza sibili ukwazi ukuthi uJehova uyakuzwisisa ukukhathazeka kwethu. Uyakwazi esingakwenza lalokho esingenelisi ukukwenza kanye lesikucabangayo lendlela esizizwa ngayo. (Hubo. 103:14; 139:3, 4) Sizathola uncedo lokulwisana lokusikhathazayo nxa singamthemba. Ukukhathazeka kungenza ucabange ukuthi izinto kazisoze zibe ngcono besekubangela ukuthi udane. Nxa lokho kungenzakala kuwe ungalibali ukuthi uJehova uzakunceda. Uzakunceda njani? Ukucela ukuthi umtshele okukuhluphayo lendlela ozizwa ngayo. Kanti njalo uzakuphendula nxa ucela usizo. (Hubo. 5:3; 1 Phet. 5:7) Yikho hlala uthandaza kuJehova umtshela okukuhluphayo. Kasoze akhulume lawe mathupha kodwa uzasebenzisa iLizwi lakhe iBhayibhili kanye lenhlanganiso yakhe. Izindaba ozibala eBhayibhilini zingakududuza futhi zikwenze ube lethemba. Abafowenu labodadewenu ebandleni labo bangakukhuthaza.—Rom. 15:4; Heb. 10:24, 25. w19.06 16 ¶7-8

OLwesihlanu, June 11

Lizazondwa yizizwe zonke ngenxa yebizo lami.—Mat. 24:9.

Nxa uhlukuluzwa, khuleka kuJehova ‘uthulule inhliziyo yakho njengamanzi,’ utshele uYihlo okuthandayo konke okwesabayo lokukukhathazayo. (IZiLi. 2:19) Ukuhlala ukhuleka ngalindlela kuzakwenza usondele kakhulu kuJehova. (Rom. 8:38, 39) Qiniseka ukuthi izithembiso zoMbuso kaNkulunkulu zizagcwaliseka. (Nani. 23:19) Nxa ungani uyathandabuza ukuthi izithembiso lezi zizagcwaliseka kuzaba lula ukuthi uSathane labantu bakhe bakwesabise. (Zaga. 24:10; Heb. 2:15) Woba lesikhathi sokutaditsha ngezithembiso zikaNkulunkulu futhi udinge lezizatho ezingenza uqiniseke ukuthi izithembiso lezo zizagcwaliseka. Lokho kungakunceda njani? Cabanga ngoStanley Jones owavalelwa ejele okweminyaka eyisikhombisa ngenxa yalokho ayekukholwa. Kuyini okwamnceda ukuthi aqinisele njalo angalulahli ukholo lwakhe? Uthi: “Ukholo lwami lwaluqinile ngoba ngangikwazi ngoMbuso kaNkulunkulu langalokho ozakwenza futhi lokhu kangizange ngikuthandabuze lakancane. Yikho kwakungelamuntu owayengangenza ngitshiye uJehova.” Nxa uzikholwa sibili izithembiso zikaNkulunkulu uzasondela kuye njalo awusoze ukhulelwe yikwesaba ucine usuyekela ukumkhonza.—Zaga. 3:25, 26. w19.07 2 ¶1; 3 ¶6-7

UMgqibelo, June 12

Kuloba yiliphi idolobho kumbe isigaba elingena kuso, dingani ukuthi ngubani ofaneleyo kuleyo ndawo, lihlale kuye lize lisuke.—Mat. 10:11.

Ukwenza abafundi kuqakatheke kakhulu ngoba abafundi bakaKhristu yibo kuphela ababa ngabangane bakaNkulunkulu. Kanti njalo labo abalandela uKhristu baphila impilo engcono khathesi futhi balethemba lokuthola ukuphila okungapheliyo esikhathini esizayo. (Joh. 14:6; 17:3.) UJesu usinike umsebenzi oqakathekileyo sibili kodwa okuhle yikuthi asiwenzi sodwa. Umphostoli uPhawuli wabhala ngaye kanye labanye ayesebenza labo wathi: “Thina sisebenza loNkulunkulu.” (1 Khor. 3:9) UJehova loKhristu basinike isibusiso esimangalisayo thina abantu abalesono. Kanti njalo umsebenzi wokwenza abafundi uyasithokozisa kakhulu. Okokuqala okumele sikwenze nxa sifuna ukwenza abafundi ‘yikudinga’ abantu abafuna ukufunda ngoJehova. Nxa singazama ukufakaza kubo bonke abantu abasensimini yethu futhi silalele umlayo kaKhristu wokuthi sitshumayele siyabe sitshengisa ukuthi singamaKhristu eqiniso. w19.07 15 ¶3-5

ISonto, June 13

Ukuhlakanipha kuyisiphephelo njengoba imali iyisiphephelo, kodwa ubungcono bolwazi yilobu: ukuthi ukuhlakanipha kuyayilondoloza impilo yalowo olakho.—UmTshu. 7:12.

Abantu abanengi bayakuthanda ukuzwa indlela inhlakanipho eseBhayibhilini esinceda ngayo empilweni. Udadewethu oseNew York otshumayeza abantu abakhuluma isiMandarin uthi: “Ngiyazama ukuba lendaba labo futhi ngibalalele nxa bekhuluma. Nxa kungaba labantu abathuthela lapha bevela kwamanye amazwe ngiyababuza ngithi: ‘Injani impilo yalapha? Usuwutholile yini umsebenzi? Abantu balapha bakuphatha kuhle yini?’” Ngezinye izikhathi ukwenza njalo kuyamnceda udadewethu ukuthi enelise ukuxoxa labo ngeBhayibhili. Nxa kuvuma, uphinda athi: “Ubona angathi kuyini esingakwenza ukuze sihlalisane kuhle labanye? Ngicela ukukutshengisa isaga esiseBhayibhilini. Sithi: ‘Ukusungula inkani kunjengokubhidliza umduli wedamu; ngakho yekela indaba ingakadaleki inkani.’ Ubona angani okusevesini le kungasinceda yini ukuthi sihlalisane kuhle labanye?” (Zaga. 17:14) Ukuxoxa ngalindlela kungasinceda sinanzelele abantu abangathanda ukufunda okunengi ngeBhayibhili. w19.07 23 ¶13

UMvulo, June 14

Maye [kulowomuntu] owayo kungelamuntu ongamsiza amvuse!—UmTshu. 4:10.

Labo abathuthileyo ngenxa yokuntshintsha komsebenzi wenkonzo akade bewenza badinga kakhulu ukuthi sizwisise izimo abakuzo. Bangabe bethwele nzima ngenxa yokungaphili kuhle emzimbeni kumbe begulelwa yisihlobo loba besizwa ubuhlungu bokufelwa yisihlobo kumbe umngane. Okunye okungabe kubazwisa ubuhlungu lanxa bengeke batsho yikukhumbula abangane ababelabo lapho ababekhona. Kuthatha isikhathi ukujayela izimo ezinje, ezingenza umuntu aphithane ikhanda. Nxa ungatshumayela labo njalo ubakhuthaze ngesibonelo sakho esihle uzabanceda ukuthi balujayele untshintsho. Omunye udade owakhonza okweminyaka eminengi ekwelinye ilizwe uthi: “Lapho engangikhona ngangiqhuba izifundo zeBhayibhili nsuku zonke. Endaweni entsha engasengikuyo kwakunzima ukubalela umuntu iBhayibhili kumbe ukumtshengisa ividiyo ekutshumayeleni. Kodwa abamemezeli bebandla engasengikulo babengicela ukuthi ngihambe labo empindelweni lasezifundweni zabo. Lokhu kwangenza ngayibona ngenye indlela insimu le. Ngafunda ukuqala izingxoxo zeBhayibhili endaweni le engasengikuyo. Konke lokhu kwangenza ngathokoza futhi.” w19.08 22 ¶10; 24 ¶13-14

OLwesibili, June 15

Ngincenga uYuwodiya loSintikhe ukuthi babe ngqondonye eNkosini.—Flp. 4:2.

Kwezinye izikhathi singenza njengoYuwodiya loSintikhe sikhangele amaphutha abafowethu labodadewethu. Lokhu kungenza kube nzima ukuthi sibathande. Sonke siyaphambanisa nsuku zonke. Ngakho nxa singahlala sicabanga ngamaphutha abanye kuzaba nzima kakhulu ukuthi sibathande. Ngokwesibonelo, singacaphuka nxa umzalwane ekhohlwe ukusincedisa ukuklina iWolu yoMbuso. Nxa singaqalisa ukubalisa wonke amaphutha esiwaziyo ngomfowethu singacaphuka kakhulu lothando lwethu luphole. Nxa lokhu kungenzakala kuwe kungaba kuhle ukukhumbula ukuthi uJehova uyawabona amaphutha owenzayo lalawo enziwa ngumfowethu. Lanxa kunjalo uyasithanda sonke. Yikho kumele silingisele uJehova sibathande abafowethu labodadewethu njalo siqhubeke sikhangela okuhle abakwenzayo. Nxa singazimisela ukubathanda sizamanyana kakhulu.—Flp. 2:1, 2. w19.08 9-10 ¶7-8

OLwesithathu, June 16

UJehova . . . uyabananza abathobekileyo.—Hubo. 138:6.

UJehova uyabathanda abantu abathobekileyo. Labo abathobeke okweqiniso yibo kuphela abangaba ngabangane bakhe abaseduze. Kodwa “abazigqajayo ubazi ekhatshana labo.” Sonke siyafuna ukuthokozisa uJehova lokuba seduze laye. Ngakho kuqakathekile ukuthi sibe ngabantu abathobekileyo. Ukuthobeka yikuzehlisa, ukungazigqaji loba ukungazikhukhumezi. IBhayibhili lithi umuntu othobekileyo uyakwazi ukuthi uJehova mkhulu kakhulu kulaye njalo uyananzelela ukuthi abanye bangcono kulaye ngendlela ezitshiyeneyo. (Flp. 2:3, 4) Abanye abantu bangakhanya angani bathobekile kodwa bona benganjalo. Bangabe belenhloni. Kwesinye isikhathi bangabe belenhlonipho ngenxa yokuthi bakhuliswa njalo kodwa ngaphakathi beziphakamisa. Ngokuhamba kwesikhathi kuyabe kuzavela lokho abayikho khona.—Luk. 6:45. w19.09 2 ¶1, 3-4

OLwesine, June 17

[Uphindisela] kulabo . . . abangazilaleliyo izindaba ezinhle ezimayelana leNkosi yethu uJesu.—2 Thes. 1:8.

“Izindaba ezinhle ezimayelana leNkosi yethu uJesu” zigoqela konke akufundisayo. Sitshengisa ukuthi siyazilalela izindaba ezinhle nxa sisenza lokho akufundisayo. Kanti njalo siyabe sizilalela nxa sifuna kuqala uMbuso, siphila ngendlela uNkulunkulu ayifunayo njalo sitshumayela ngoMbuso wakhe. (Mat. 6:33; 24:14) Okunye esingakwenza yikusekela abafowabo bakaKhristu abagcotshiweyo emsebenzini wabo oqakathekileyo wokutshumayela izindaba ezinhle lokwenza abafundi. (Mat. 25:31-40) Sekuseduze ukuthi batshengise ukuthi bayazibonga ‘ezinye izimvu’ ngenxa yakho konke ezakwenzayo ukuthi zibasize. (Joh. 10:16) Bazakwenza njani lokho? Impi ye-Amagedoni ingakaqalisi bonke abangu-144 000 bazabe sebesezulwini njalo sebelemizimba yomoya engafiyo. Bazabe sebeyingxenye yamabutho asezulwini azabhubhisa uGogi futhi avikele “ixuku elikhulu” labantu bakaJehova. (Isam. 2:26, 27; 7:9, 10) Ixuku leli lizathokoza sibili ukuthi lasekela abagcotshiweyo bakaJehova ngesikhathi besesemhlabeni. w19.09 12-13 ¶16-18

OLwesihlanu, June 18

Lizathola ukuphumula.—Mat. 11:29.

Umsebenzi uJesu asinike wona uyasivuselela ngoba silabakhokheli abahle kakhulu. UJehova uMkhokheli wethu omkhulu kalasihluku futhi uyawuqakathekisa umsebenzi owenziwa yizinceku zakhe. (Heb. 6:10) Uyasinika amandla esiwadingayo ukuze sithwale umlandu wethu. (2 Khor. 4:7; Gal. 6:5, amabala angaphansi) INkosi yethu uJesu yasitshiyela isibonelo esihle sendlela okumele siphathe ngayo abanye. (Joh. 13:15) Kanti njalo abadala bebandla abaselusayo bayazama ukulingisela uJesu ‘umelusi omkhulu.’ (Heb. 13:20; 1 Phet. 5:2) Benza konke okusemandleni abo ukuthi babe lomusa, basikhuthaze njalo babe lesibindi sokusinakekela lokusivikela. Kanti njalo silabangane abahle kakhulu. Akulamuntu olabangane abalothando njengalabo esilabo kumbe olomsebenzi osuthisa njengowethu. Ngokwesibonelo, sisebenza labafowethu labodadewethu abaziphethe kuhle kodwa abangaziboni bengcono kulabanye. Babona abanye bengcono kulabo. Kabasiboni singabantu abasebenza labo kuphela kodwa baphinda basibone singabangane babo. Kanti njalo basithanda okokuthi bazimisele ukusifela! w19.09 20 ¶1; 23 ¶12-14

UMgqibelo, June 19

Kalikho ebumnyameni, okokuthi usuku lolo selungaze lulijume njengokukhanya kokusa kujuma amasela.—1 Thes. 5:4.

Emavesini la uPhawuli ukhuluma ‘ngosuku lukaJehova.’ (1 Thes. 5:1-6) “Usuku lukaJehova” akhuluma ngalo la luqala ngokuhlaselwa ‘kweBhabhiloni Enkulu’ kumbe inkolo yamanga luze luphele ngempi ye-Amagedoni. (Isam. 16:14, 16; 17:5) Uphinda asitshele okumele sikwenze ukuze silulungele “usuku lukaJehova.” Uthi ‘singalali njengabanye kodwa sihlale siphapheme,’ sinanzelele ukuthi kasithathi cele kwezombusazwe futhi kasingeni ngitsho endabeni zakhona. Nxa besingenza njalo besizacina ‘sesingabomhlaba.’ (Joh. 15:19) Siyakwazi ukuthi uMbuso kaNkulunkulu yiwo kuphela ozaletha ukuthula emhlabeni. Sifuna ukunceda labanye ukuthi bafunde ngalokho iBhayibhili elithi kuzakwenzakala emhlabeni. Kufanele sibancede khathesi ngoba ukuhlupheka okukhulu kungavele kuqalise, kuyabe kungasela sikhathi sokuthi abantu baqalise ukukhonza uJehova. Lokhu kutshengisa ukuthi kuqakathekile ukuthi sitshumayele khathesi. w19.10 8 ¶3; 9 ¶5-6

ISonto, June 20

Thatha umqulu ulobe kuwo wonke amazwi engawatsho kuwe ngo-Israyeli [loJuda].—Jer. 36:2.

Sithe sesifikile isikhathi sokuthi incwadimgoqwa le ibalelwe abantu uJeremiya wathembela kumngane wakhe uBharukhi ukuthi akwenze lokhu. (Jer. 36:5, 6) UBharukhi waba lesibindi wawenza umsebenzi lo oyingozi. Kumele ukuthi uJeremiya wathokoza kakhulu lapho ebona uBharukhi esiya egumeni lethempeli futhi esenza ayekuthunyiwe. (Jer. 36:8-10) Izikhulu zakoJuda zezwa ngalokho okwakwenziwe nguBharukhi njalo zamtshela ukuthi azibalele okwakuphakathi kwencwadimgoqwa. (Jer. 36:14, 15) Zabona kungcono ukuthi iNkosi uJehoyakhimi izwe lokho uJeremiya ayekutshilo. INkosi uJehoyakhimi ithe isizwa amazwi ayebhalwe nguJeremiya yazonda yaze yatshisa incwadimgoqwa futhi yathi uJeremiya loBharukhi babotshwe. Kodwa uJeremiya wathatha enye incwadimgoqwa wayinika uBharukhi wasemtshela umlayezo ovela kuJehova. UBharukhi wabhala “wonke amazwi omqulu owawutshiswe emlilweni nguJehoyakhimi inkosi yakoJuda.”—Jer. 36:26-28, 32. w19.11 3-4 ¶4-6

UMvulo, June 21

UNkulunkulu . . . uyaliqinisa, aliphe isifiso lamandla okwenza okumthokozisayo.—Flp. 2:13.

UJehova angaba yiloba yini ukuze agcwalise injongo yakhe. Ngokwesibonelo, angaba nguMfundisi, uMduduzi lomVangeli. (Isaya. 48:17; 2 Khor. 7:6; Gal. 3:8) Kodwa izikhathi ezinengi usebenzisa abantu ukuze agcwalise injongo yakhe. (Mat. 24:14; 28:19, 20; 2 Khor. 1:3, 4) Kanti njalo uJehova anganika loba ngubani inhlakanipho lamandla ukuthi abe yiloba yini ukuze enze intando yakhe. Izikhwicamfundo ezinengi zicabanga ukuthi konke lokhu ngokunye okutshiwo libizo elithi Jehova. Sonke siyafuna ukuthi uJehova asisebenzise ukuze enze intando yakhe, kodwa abanye bangathandabuza ukuthi uyabasebenzisa. Bangacabanga ukuthi abenelisi ukwenza okunengi ngenxa yeminyaka yabo, izimo zabo loba ukungazi ukwenza imisebenzi ethile. Abanye bona bangacabanga ukuthi akudingeki ukuthi benze okunengi ngenxa yokuthi bayabe besuthiseka ngabakwenzayo. w19.10 20 ¶1-2

OLwesibili, June 22

Ukuthanda imali kuyimpande yazo zonke izinto ezilimazayo.—1 Tim. 6:10.

Ukuthanda inotho kungaxegisa ukholo lwethu sicine sesisenza okulutshwana ekukhonzeni uJehova. Umphostoli uPhawuli wathi: “Kakho othi elisotsha angenele izindaba zamabhizimusi zempilo le, ngoba yena akufunayo yikwamukelwa ngulowo owamngenisa esisotsheni.” (2 Tim. 2:4) Amasotsha eRoma ayengavunyelwa ukwenza eminye imisebenzi. Lathi sinjengamasotsha aziqeqetshayo. Esikuqakathekisa kakhulu yikuthokozisa uJehova loKhristu abakhokheli bethu. Lokhu kuqakatheke kakhulu ukwedlula loba yini esemhlabeni kaSathane. Siba leqiniso lokuthi silesikhathi lamandla okukhonza uJehova futhi sigcina ihawu lethu kanye lezigqoko zethu zempi zisesimeni esihle. Kumele sihlale siphapheme. Kungani? Umphostoli uPhawuli waxwayisa wathi: ‘Labo abazimisele ukunotha bazadukiswa ekukholweni.’—1 Tim. 6:9, 10. w19.11 17 ¶12, 14-15

OLwesithathu, June 23

Ukubhujiswa kuzabajuma masinyane.—1 Thes. 5:3.

Isimemezelo ‘sokuthula lokuvikeleka’ sizakwenziwa “usuku lukaJehova” lungakaqalisi. (1 Thes. 5:1-6) “Usuku lukaJehova” okukhulunywa ngalo ku-1 Thesalonika 5:2 ‘yikuhlupheka okukhulu.’ (Isam. 7:14) Sizakwazi njani ukuthi ukuhlupheka lokhu sekuzaqalisa? IBhayibhili lisitshela ukuthi kuzakuba lesimemezelo esingajayelekanga. Yiso esizasitshengisa ukuthi ukuhlupheka okukhulu sekuzaqalisa. Isimemezelo leso ‘ngesokuthula lokuvikeleka.’ Abafundisi bona bazancedisana lababusi ekwenzeni isimemezelo lesi yini? Engxenye. Kodwa isimemezelo leso siyabe singamanga aphefumulelwe ngamadimoni. La kuzabe kungamanga ayingozi sibili ngoba azayenga abantu bacabange ukuthi bavikelekile khona sekuzaqalisa ukuhlupheka okukhulu okungakaze kube khona emhlabeni. “Ukubhujiswa kuzabajuma masinyane njengemihelo yowesifazana ozithweleyo.” Kodwa izinceku zikaJehova ezithembekileyo zona-ke, zizakwenzani? Kungenzakala ukuthi zimangale nxa ukuhlupheka okukhulu kuqalisa njengoba ziyabe zingalazi ilanga okuzaqala ngalo. Lanxa kunjalo azisoze zethuke ngoba ziyabe zikulungele. w19.09 9 ¶7-8

OLwesine, June 24

Zonke izinto zilesikhathi sazo, . . . isikhathi sokudinga lesikhathi sokukhalala.—UmTshu. 3:1, 6.

Nxa usenza isinqumo, bhala phansi ofuna ukukwenza. Ukubhala phansi ofuna ukukwenza kuzakunceda ukuthi uqede okuqalisayo. Ngokwesibonelo, unganquma ukuthi usufuna ukubala iBhayibhili nsuku zonke. Kodwa nxa ungenzanga uhlelo lokuthi uzalibala njani, ungehluleka ukwenza okunqumileyo. Abadala bebandla bangenza isinqumo sokuthi beluse kanengi abamemezeli kodwa kungadlula isikhathi belokhu bengakaqalisi. Okungabanceda ukuthi baphumelele yikuzibuza imibuzo enjengale: “Sesiwabhale phansi yini amabizo abafowethu labodadewethu abangancedakala kakhulu nxa singabavakatshela? Sesihlelile yini ukuthi sizabavakatshela nini?” Kanti njalo ungakhangeleli ukwenza okungaphezu kwamandla akho. Phela akulamuntu olesikhathi, amandla lezinto zonke ezidingakalayo ukuthi enze konke afuna ukukwenza. Yikho yenza okwenelisayo. Ngezinye izikhathi kungadingeka ukuthi untshintshe isinqumo owasenzayo nxa usunanzelele ukuthi ngeke wenelise ukwenza lokho owakunqumayo. w19.11 29 ¶11-12

OLwesihlanu, June 25

Laba yibo abaphuma ekuhluphekeni okukhulu njalo sebegezise izembatho zabo egazini leMvana, bazenza zaba mhlophe.—Isam. 7:14.

Isiphrofetho esiku-Isaya 65:21-23 sichaza ukuthi impilo izabe injani emhlabeni ngesikhathi esizayo. Abanye abantu bacabanga ukuthi epharadayisi wonke umuntu uyabe ephumula nje engasebenzi. Kodwa iBhayibhili lithi abantu bakaNkulunkulu bazabe besenza umsebenzi oncedayo futhi osuthisayo. Siyaqiniseka ukuthi ekupheleni kokubusa kukaKhristu kweminyaka eyinkulungwane “okudaliweyo khona ngokwakho kuzakhululwa ebugqilini bokonakala kuthole inkululeko ekhazimulayo yabantwana bakaNkulunkulu.” (Rom. 8:21) UJehova waba leqiniso lokuthi ama-Israyeli ayasebenza futhi athole lesikhathi lesokuphumula yikho uzakwenza lokhu lasesikhathini sokubusa kukaKhristu kweminyaka eyinkulungwane. Sizabe sikhona sibili isikhathi sokwenza izinto eziphathelane lokukhonza. Ukukhonza uNkulunkulu yikho okwenza sithokoze futhi lasemhlabeni omutsha kuzabe kunjalo. Sizathokoza ngesikhathi sokubusa kukaKhristu kweminyaka eyinkulungwane ngoba sonke sizabe sisenza umsebenzi osuthisayo njalo sikhonza uNkulunkulu. w19.12 12 ¶15; 13 ¶17-18

UMgqibelo, June 26

Imilayo le . . . kumele ibe sezinhliziyweni zenu. Igcizeleleni kubantwabenu.—Dute. 6:6, 7.

‘Ukugcizelela’ kutsho ‘ukufundisa uphindaphinda.’ Abazali kumele bahlale besiba lesikhathi labantwababo ukuze bakwenze lokhu. Ngezinye izikhathi abazali bangadakeka ngokuphindaphinda nxa befundisa abantwababo. Kodwa kumele bakhumbule ukuthi ukwenza njalo yindlela yokubanceda ukuthi bazwisise iLizwi likaNkulunkulu futhi basebenzise lokho elikutshoyo. Yikho bazi kuhle abantwabakho. IHubo 127 lifanisa abantwana lemitshoko. (Hubo. 127:4) Imitshoko ingenziwa kusetshenziswa izinto ezitshiyeneyo futhi iyatshiyana ubukhulu. Lokhu kusinceda sibone ukuthi akulabantwana abafanana xathu. Yikho abazali kumele babone ukuthi bangamfundisa njani umntwana ngamunye. Abanye abazali abahlala e-Israel bakhuluma ngalokho okwabancedayo ukuthi baphumelele ukukhulisa abantwababo ababili ukuthi bakhonze uJehova. Bathi: “Abantwabethu sasingabafundisi ndawonye.” Inhloko yemuli ngayinye izabona ukuthi ukufundisa abantwana ngalindlela kuyadingeka kumbe kuyavuma yini. w19.12 26-27 ¶18-20

ISonto, June 27

Zonke izinto elifuna abantu bazenze kini, lani kumele lizenze kubo.—Mat. 7:12.

Nxa sisebunzimeni siyaluqakathekisa kakhulu uncedo esiluthola kwabanye. URyan owafelwa nguyise uthi: ‘Izinto ezinengi esijayele ukuzenza zingakhanya sezinzima ukuzenza nxa sisebunzimeni. Kuyaduduza ukuncedwa ngomunye lanxa engenzanga into enkulu.’ Hlala ukhumbula ukuthi lokwenzela abanye izinto ezincane kungabaduduza. Umfundi uMakho wayengumKhristu owayelokunengi kokwenza. Lanxa kunjalo wayesiba lesikhathi sokududuza umphostoli uPhawuli futhi uPhawuli wayekhululekile ukumcela ukuthi amncede. U-Angela olesihlobo esabulawayo wabonga kakhulu ngalokho akwenzelwa yilabo ababezimisele ukumduduza. Uthi: “Nxa abangane bezimisele sibili ukukunceda kuba lula ukuthi ukhulume labo. Bayafuna ukukuncedisa, abakudondeli.” Zibuze, ‘Ngaziwa njengomuntu ozimisele ukunceda abanye ebandleni yini?’ w20.01 11-12 ¶14-16

UMvulo, June 28

Loba ngubani odla isinkwa kumbe onatha inkomitsho yeNkosi yena engafanelanga, uzakuba lecala.—1 Khor. 11:27.

Kuyini okungenza kuthiwe umKhristu ogcotshiweyo udle eSikhumbuzweni “engafanelanga”? Yikudla isinkwa lokunatha iwayini yena ebengalaleli imithetho kaJehova. (Heb. 6:4-6; 10:26-29) Abagcotshiweyo bayakunanzelela ukuthi kumele bahlale bethembekile nxa befuna ukuthola ‘umvuzo wokubizwa ezulwini, lowo uNkulunkulu abapha wona ngoKhristu uJesu.’ (Flp. 3:13-16) Umoya ongcwele kaJehova unceda izinceku zakhe ukuthi zithobeke hatshi ukuthi zizigqaje. (Efe. 4:1-3; Kol. 3:10, 12) Yikho abagcotshiweyo abaziboni bengcono kulabanye. Bayakwazi ukuthi ukugcotshwa kwabo akutsho ukuthi uJehova ubanika umoya ongcwele omnengi kulezinye izinceku zakhe. Abazitsheli ukuthi balizwisisa kakhulu iBhayibhili ukwedlula abanye. Kanti njalo kabaqali ukutshela omunye umuntu ukuthi laye usegcotshiwe lokuthi sekumele aqalise ukudla eSikhumbuzweni. Kodwa bayazithoba bevuma ukuthi uJehova nguye kuphela okhetha labo abazaphila ezulwini. w20.01 27-28 ¶4-5

OLwesibili, June 29

Sondelani kuNkulunkulu, laye uzasondela kini.—Jak. 4:8.

UJehova ufuna sisondele kuye futhi sikhuleke kuye. Usikhuthaza ukuthi ‘siphikelele ekuthandazeni’ njalo uhlala esilalela. (Rom. 12:12) Kasisweli isikhathi sokulalela imithandazo yethu futhi kadinwa ukuyilalela. Thina simlalela ngokubala iLizwi lakhe iBhayibhili lamabhuku asinceda ukuthi silizwisise langokulalelisisa nxa sisemihlanganweni yebandla. Sizahlala siseduze loJehova nxa singathandaza zikhathi zonke. UJehova ufuna simtshele konke okusezinhliziyweni zethu. (Hubo. 62:8) Kumele sizibuze umbuzo lo: ‘Imithandazo yami injengencwadi engiyikopileyo yini kumbe injengencwadi engizibhalele yona kusuka enhliziyweni?’ Akuthandabuzwa ukuthi umthanda ngenhliziyo yonke uJehova futhi ufuna ukugcina ubungane bakho laye buqinile. Kodwa ukuze ukwenze lokhu kumele uthandaze kuye zikhathi zonke. Mtshele imfihlo zakho, izinto ezikuthokozisayo lezikuzwisa ubuhlungu. Qiniseka ukuthi uJehova uzakuncedisa nxa ungamcela. w20.02 9 ¶4-5

OLwesithathu, June 30

Yelusani umhlambi kaNkulunkulu eliwugcinisiweyo, libe ngababonisi bawo.—1 Phet. 5:2.

UJehova unike abadala bebandla umsebenzi oqakathekileyo wokwelusa abantu bakhe. Abadala bangafunda okunengi endleleni uNehemiya aphatha ngayo abantu bakaJehova. UNehemiya wayelamandla sibili njengoba wayengumbusi koJuda. (Neh. 1:11; 2:7, 8; 5:14) Ake ucabange ngokunye ahlangana lakho. Wezwa ukuthi abantu babesenza izinto ezimbi ethempelini futhi bengalandeli lokho okwakutshiwo nguMthetho ukuthi banikele ukuze basekele amaLevi. AmaJuda ayengasawulaleli umthetho weSabatha njalo amanye amadoda ayesezithathele abafazi bezinye izizwe ezazingakhonzi uJehova. UMbusi uNehemiya kwasekumele alungise isimo esasikhona. (Neh. 13:4-30) UNehemiya kawasebenzisanga kubi amandla akhe. Kazange abambe abantu ngamandla ukuthi balandele okufunwa nguye. Kodwa wakhuleka ngenhliziyo yonke kuJehova ecela ukuthi amncedise njalo wafundisa abantu uMthetho kaJehova. (Neh. 1:4-10; 13:1-3) Kanti njalo watshengisa ukuthi uthobekile ngokusebenza labantu ngitsho lalapho kusakhiwa kutsha imiduli yeJerusalema.—Neh. 4:15. w19.09 16 ¶9-10

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza