July
OLwesine, July 1
Bekani izicelo zenu kuNkulunkulu.—Flp. 4:6.
Singakhathazeka nxa abanye besiphatha kubi kumbe besitshela amazwi ahlabayo. Lokhu kuba buhlungu kakhulu nxa kwenziwe ngumngane oseduze loba yisihlobo. Kunengi esingakufunda esibonelweni sikaHana, owayethwaliswe nzima ngunyanewabo. (1 Sam. 1:12, NWT) NjengoHana singathandaza okwesikhathi eside sitshela uJehova okusikhathazayo lesikwesabayo. Akudingeki ukuthi sigabaze nxa sithandaza kumbe sizihluphe kakhulu ngokuthi amabala ethu alandelana njani. Ngezinye izikhathi singakhala nxa sitshela uJehova okusikhathazayo. Lanxa kunjalo kasoze adinwe yikulalela imithandazo yethu loba sekutheni. Akumelanga sithandaze simtshela inhlupho zethu kuphela kodwa kumele sikhumbule lalokho okutshiwo kuFiliphi 4:6, 7. Umphostoli uPhawuli wathi kumele sithandaze sibonga. Kunengi esingambonga ngakho uJehova okugoqela isipho sokuphila, izinto azidalileyo, uthando lwakhe oluqotho lethemba elihle asinike lona. w20.02 21 ¶3; 22 ¶6
OLwesihlanu, July 2
[Kulesikhathi] sokuthula lesikhathi sokukhuluma.—UmTshu. 3:7.
Ukukhuluma yisipho esivela kuJehova. (Eks. 4:10, 11; Isam. 4:11) Usebenzisa iLizwi lakhe ukuze asitshengise indlela eqondileyo yokusebenzisa isipho lesi. Kumele sihlale sikulungele ukukhuluma ngoJehova langoMbuso wakhe. (Mat. 24:14; Rom. 10:14.) Nxa sisenza njalo siyabe silingisela uJesu. Esinye isizatho esiqakathekileyo esenza wabuya emhlabeni yikuzotshela abantu iqiniso ngoYise. (Joh. 18:37) Kodwa kumele sikhumbule lokuthi indlela esikhuluma ngayo iqakathekile. Yikho nxa sitshela abanye ngoJehova kumele sikhulume ‘ngobumnene langenhlonipho enkulu’ njalo sitshengise ukuthi silendaba lendlela abazizwa ngayo lalokho abakukholwayo. (1 Phet. 3:15) Nxa singenza njalo, asisoze siphongukhuluma nje kodwa sizafundisa, mhlawumbe size sithinte inhliziyo yomuntu. Abadala bebandla akumelanga besabe ukukhuluma nxa bebona ukuthi kulomfowethu loba udadewethu okumele aphiwe iseluleko. Lanxa kunjalo bayadinga isikhathi esifaneleyo sokukhuluma ukuze bangamyangisi umuntu lowo. w20.03 18-19 ¶2-4
UMgqibelo, July 3
Lihlale likhuleka.—Mat. 26:41.
Kuyini esingakukhulekela? Singathandaza kuJehova simcela ukuthi ‘asincedise sibe lokholo oluqinileyo.’ (Luk. 17:5; Joh. 14:1) Siyaludinga ukholo ngoba uSathane uzalinga bonke abalandela uJesu. (Luk. 22:31) Ukholo luzasinceda njani? Ukholo luzasinceda siyekele ukukhathazeka nxa sesenze konke ebesingakwenza ukuthi silwisane lohlupho ngoba sisazi ukuthi uJehova uzalungisa izinto ngesikhathi esifaneleyo. Kasisoze sikhathazeke kakhulu ngoba siyabe sikholwa ukuthi yena ulendlela engcono yokulungisa inhlupho. (1 Phet. 5:6, 7) Ukuthandaza kusinceda sihlale silokuthula kungelani lenhlupho ezisehlelayo. Omunye umdala webandla othembekileyo okuthiwa nguRobert oseleminyaka edlula 80 uthi: “Amazwi akuFiliphi 4:6 lo-7 angincedile ngesikhathi ngisehlelwa zinhlupho empilweni yami. Ngike ngaba lohlupho lwemali futhi ngamiswa ukuba ngumdala webandla okwesikhathi esithile.” Kuyini okuncede uRobert wahlala elokuthula? Uthi: “Ngihle ngikhuleke nxa sengiqalisa ukukhathazeka. Ngiyananzelela ukuthi nxa ngikhuleka kanenginengi ngenhliziyo yonke ngiba lokuthula okukhulu.” w19.04 9-10 ¶5-7
ISonto, July 4
Ngenzile isono kuwe, wena wedwa.—Hubo. 51:4.
Umuntu ohlukuluza umntwana wonela uNkulunkulu. Umuntu owonela omunye uyabe esonela loJehova. Ngokwesibonelo, uMthetho uNkulunkulu awunika ama-Israyeli wawusithi indoda eyayiqile umakhelwane wayo ‘yayingathembekanga kuJehova.’ (Levi. 6:2-4) Yikho umuntu osebandleni ohlukuluza umntwana amenze ezizwe engavikelekanga kathembekanga kuNkulunkulu njalo uyabe elingcolise okuzwayo ibizo likaJehova. Lokhu kwenza sibone ukuthi ukuhlukuluza umntwana kwezemacansini yisono esenyanyekayo kuJehova okungamelanga sidlale ngaso. INqabayokulinda le-Vukani! ibisiba lezihloko ezikhuluma ngalokho okungenziwa ngabahlukuluzwe kwezemacansini ukuze bazwe ngcono lokuthi abanye bangabanceda njalo babakhuthaze njani. Ezinye bezikhuluma ngokuthi abazali bangenzani ukuze bavikele abantwababo. Inhlanganiso iqeqetshe abadala isebenzisa iBhayibhili ukuze bazi okumele bakwenze nxa omunye ehlukuluze umntwana kwezemacansini. Iqhubeka ihlola njalo ithuthukisa indlela abadala abaphatha ngayo izono ezinje. w19.05 9 ¶8-9
UMvulo, July 5
Kungani abaphilayo libabuzela kwabafayo na?—Isaya. 8:19.
ILizwi likaNkulunkulu linjengenkemba ebukhali ngakho liyawaveza egcekeni amanga kaSathane. (Efe. 6:17) Ngokwesibonelo, lenza kucace ukuthi indaba yokuthi abafileyo bangakhuluma labaphilayo ingamanga. (Hubo. 146:4) Liphinda lisitshele ukuthi uJehova nguye yedwa ongakhuluma okuliqiniso ngokuzakwenzakala esikhathini esizayo. (Isaya. 45:21; 46:10) Nxa singabala iLizwi likaNkulunkulu nsuku zonke futhi sihlale sicabangisisa ngesikubalileyo kasisoze sikhohliswe ngamanga izidalwa zomoya ezimbi ezifuna siwakholwe njalo sizawazonda. Ngakho ungavumi ukwenza loba yini ephathelane lokusebenzelana lemimoya. SingamaKhristu eqiniso yikho kasiqali ukwenza loba yini ephathelane lokusebenzelana lemimoya. Ngokwesibonelo, kasilugxobi ezangomeni kumbe sizame ukukhuluma labafileyo ngezinye indlela. Kumele sixwaye imikhuba eyenziwa nxa kufiwe esekela imfundiso yokuthi abafileyo bayaphila kwenye indawo. Kanti njalo kasifundi izinkanyezi kumbe sihlahlule ukuze sazi okuzakwenzakala esikhathini esizayo. Siyakwazi ukuthi izinto lezi ziyingozi kakhulu lokuthi nxa sizenza siyabe sesisebenza loSathane lamadimoni. w19.04 21-22 ¶8-9
OLwesibili, July 6
UNkulunkulu wabayekela balandela izinkanuko ezingcolileyo zezinhliziyo zabo.—Rom. 1:24.
Abantu abalandela ukuhlakanipha komhlaba lo beyisa lokho okutshiwo liBhayibhili endabeni yokuziphatha besithi akusebenzi. Abantu laba bangabuza bathi, ‘Kungani uNkulunkulu wasidala silesifiso sokuya emacansini abesesitshela ukuthi singasilandeli?’ Babuza umbuzo lo ngenxa yokuthi balombono ongayisiwo wokuthi loba yini umuntu afuna ukuyenza kumele ayenze. Kodwa iBhayibhili kalivumelani lakho lokhu. Lisifundisa ukuthi kayisizo zonke izifiso zethu okumele sizilandele lokuthi siyenelisa ukulwa lezifiso ezimbi ezisidonsela esonweni. (Kol. 3:5) Kanti njalo uJehova unike abantu isipho somtshado ukuze basuthise izifiso zabo zemacansini. (1 Khor. 7:8, 9) IBhayibhili litshiyene kakhulu lenhlakanipho yomhlaba lo ngoba lona lilombono oqondileyo ngezemacansini. Lisitshela ukuthi ezemacansini zingenza abantu bathokoze. (Zaga. 5:18, 19) Kodwa liphinda lithi: “Ngamunye wenu kumele akwazi ukuthi angawukhuza njani umzimba wakhe ukuze uhlale ungcwele njalo usamukeleka, angabuswa zinkanuko zemacansini ezilobuhwaba.”—1 Thes. 4:4, 5. w19.05 22-23 ¶7-9
OLwesithathu, July 7
Wena lamabutho akho wonke kanye lezizwe ezinengi ezilawe lizakuya khonale, lizaqhubeka njengesiphepho.—Hez. 38:9.
UNkulunkulu kasoze avumele izizwe ukuthi zitshabalalise abantu bakhe. Phela bayazigqaja ngokubizwa ngebizo lakhe futhi bawulalele umlayo wokuthi baphume eBhabhiloni Enkulu. (ImiSeb. 15:16, 17; Isam. 18:4) Kanti njalo basebenze nzima bencedisa abanye ukuthi baphume kuyo. Yikho izinceku zikaJehova kazisoze ‘zamukele ezinye zezinhlupho zayo.’ Lanxa kunjalo, kuzamele zibe lokholo oluqinileyo ukuze ziqinisele njengoba kuyabe kukukhulu okuseza. (Hez. 38:2, 8) UJehova uzathi esetshabalalise zonke inhlanganiso zenkolo yamanga abantu bakhe basale benjengesihlahla esimi sodwa qekele ezinye seziwiswe yisiphepho esilamandla. Akuthandabuzwa ukuthi uSathane uzabe ezonde efile. Uzakhihliza ulaka lwakhe ngokusebenzisa ‘amazwi aphefumulelweyo angahlanzekanga’ okutsho amanga avela emadimonini azabangela ukuthi izizwe zimanyane ukuze zihlasele izinceku zikaJehova. (Isam. 16:13, 14) Izizwe lezi zibizwa ngokuthi ‘nguGogi waselizweni laseMagogi.’ Zizathi sezihlasela abantu bakaJehova impi ye-Amagedoni ihle iqale.—Isam. 16:16. w19.09 11 ¶12-13
OLwesine, July 8
Imicabango yabahlakaniphileyo kayincedi.—1 Khor. 3:20.
Ngezinsuku zama-Israyeli uSathane wasebenzisa inkolo yamanga ukuze enze abantu baziphathe kubi kwezemacansini. Lalamuhla ulokhu esenza okufananayo. Ezinkolweni zamanga abantu bazenzela umathanda endabeni zemacansini futhi ababoni lutho olubi ngakho. Lokhu yikho okwenze abantu abanengi abathi bakhonza uNkulunkulu bayekela ukulandela izimiso zakhe eziphathelane lokuziphatha. Umphostoli uPhawuli uyachasisa encwadini ayibhalela abaseRoma ukuthi lokho kubangeleni. (Rom. 1: 28-31.) Ezinye “izinto ezingafanelanga” yimihlobo yonke yokuziphatha kubi kwezemacansini, kugoqele lobutabane. (Rom. 1:24-27, 32; Isam. 2:20) Ngakho kuqakathekile sibili ukuthi silalele lokho okufundiswa liBhayibhili. Ukuhlakanipha komhlaba kuphikisana lezimiso zikaJehova ezilungileyo. Akukhuthazi abantu ukuthi babe lezithelo zomoya kaNkulunkulu kodwa kubakhuthaza ukuthi benze “imisebenzi yenyama.” (Gal. 5:19-23) Kwenza bazigqaje futhi bacine besiba “ngabazithandayo.” (2 Tim. 3:2-4) Abakwenzayo kuphikisana lalokho uNkulunkulu akukhangeleleyo ezincekwini zakhe ngoba yena ufuna zithobeke njalo zibe mnene.—2 Sam. 22:28. w19.06 5-6 ¶12-14
OLwesihlanu, July 9
Umngane ulothando ngezikhathi zonke, lomzalwane uzalelwa izikhathi zenhlupheko.—Zaga. 17:17.
U-Elija wakhonza uJehova ngezikhathi ezinzima futhi wake waba phakathi kwelitshe lembokodo. UJehova wamtshela ukuthi anike u-Elisha eminye imisebenzi ayekade eyenza. Wayesemnike umngane omuhle owayezamsekela nxa edane kakhulu. Nxa lathi singaxoxela umngane esimthembayo lokho okusikhathazayo uzasisekela ngesikhathi sidane kakhulu. (2 AmaKho. 2:2) Nxa ucabanga ukuthi akulamuntu ongamtshela izinto ezikukhathazayo, khuleka kuJehova umcele akunike umngane oqinileyo ekukhonzeni ongakunceda lapho ukhathazekile. UJehova wanceda u-Elija ukuthi alwisane lokukhathazeka lokuthi amkhonze ethembekile okweminyaka eminengi. Okwenzakala ku-Elija kwenza sibe lethemba. Kwezinye izikhathi singakhathazeka size siphele amandla. Kodwa uJehova uzasinika amandla okuthi siqhubeke simkhonza nxa singamthemba.—Isaya. 40:28, 29. w19.06 15 ¶4; 16 ¶9-10
UMgqibelo, July 10
Ukwesaba abantu kuba yizithiyo, kodwa lowo othemba uJehova uzaphepha.—Zaga. 29:25.
Ukutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu kuyasinceda ukuthi sibe lesibindi khathesi. Kungani sisitsho njalo? Umsebenzi lo usifundisa ukuthi sithembe uJehova njalo singesabi abantu. Ukutshumayela endlini ngendlu, ezindaweni zomphakathi, lapho kuvela ithuba kanye lasezindaweni zamabhizimusi kwenza sibe lesibindi njengoba nje ukuqeqetsha umzimba kuqinisa imisipha. Nxa singaba lesibindi sokutshumayela khathesi sizakwenelisa ukuqhubeka sitshumayela lanxa uhulumende engasasivumeli ukuthi senze njalo. (1 Thes. 2:1, 2) Kunengi esingakufunda kudade othembekileyo owatshengisa ukuthi ulesibindi sengwenya. UNancy Yuen wayemfitshane, engaba ngamamitha angu-1,5. Lanxa kunjalo wayengasilogwala. Kazange ayekele ukutshumayela izindaba ezinhle zoMbuso kaNkulunkulu. Lokhu kwenza ukuthi abotshwe okweminyaka edlula 20 eChina. Iziphathamandla zikahulumende ezazimbuzisisa zathi “ungumuntu olenkani kulabobonke” elizweni labo. w19.07 5 ¶13-14
ISonto, July 11
Ngakho-ke hambani liyekwenza abantu bezizwe zonke babe ngabafundi.—Mat. 28:19.
Abanye abantu bayakuthanda ukufunda iqiniso eliseBhayibhilini kodwa abanengi bakhanya bengelandaba lalo. Kungadingakala ukuthi sibancedise babe lesifiso sokufunda iBhayibhili. Yikho kumele silungiselele kuhle ukuze siphumelele ekutshumayeleni. Ngokwesibonelo, ungakhetha indaba ezabenza bafune ukuzwa okunengi ubusulungiselela ukuthi uzayethula njani. Mhlawumbe ungathi kumninimuzi: “Ngicela ukuzwa ukuthi ucabangani ngendaba le. Inhlupho ezinengi esihlangana lazo lamuhla zehlela bonke abantu emhlabeni. Ubona angani kulohulumende ozaqeda inhlupho lezi?” Ngemva kwalokho usungabala umbhalo kaDanyeli 2:44 beselixoxa ngawo. Nanku okunye ongakutsho: “Ucabanga ukuthi ungabafundisa njani abantwabakho ukuthi babe lembeko?” Nxa engaphendula usungabala uDutheronomi 6:6, 7 beselixoxa. Akuthandabuzwa ukuthi kuyasithokozisa kakhulu ukunceda abantu ukuthi babe ngabafundi bakaKhristu. w19.07 15 ¶4, 6-7
UMvulo, July 12
Kambe abantu bayazenzela onkulunkulu babo na? Ye, kodwa kayisibo onkulunkulu!—Jer. 16:20.
Umzalwane oselesikhathi eside etshumayeza abantu abangasontiyo e-Asia uthi: “Nxa abantu balapha besithi abakholwa kuNkulunkulu bayabe besitsho ukuthi abakholwa kubonkulunkulu abakhonzwa ngabantu abanengi endaweni le. Yikho ngijayele ukuvumelana labo ukuthi onkulunkulu abanengi abasibo beqiniso kodwa benziwa ngabantu. Ngiyababalela uJeremiya 16:20 besengibabuza ukuthi ungaphi umehluko phakathi kwabonkulunkulu abenziwa ngabantu loweqiniso. Ngiyalalelisisa besengibabalela u-Isaya 41:23 othi: ‘Lisazise okuqukethwe yizinsuku ezizayo, ukuze sazi ukuthi lingonkulunkulu.’ Ngemva kwalokho ngiyabatshengisa okwatshiwo nguJehova mayelana lesikhathi esizayo.” Omunye umfowethu ohlala e-East Asia usebenzisa indlela elandelayo nxa ephindela. Uthi: “Ngiyabatshengisa inhlakanipho eseBhayibhilini, iziphrofetho ezagcwalisekayo lemithetho eqondisa imvelo. Besengibatshengisa ukuthi konke lokhu kuveza njani ukuthi kuloMdali ophilayo njalo ohlakaniphileyo. Nxa umuntu engakhanya esekholwa ukuthi uNkulunkulu ukhona, ngiyamtshengisa ukuthi iBhayibhili lithini ngoJehova.” w19.07 23-24 ¶14-15
OLwesibili, July 13
Libe leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu.—Flp. 1:10.
Izinto lezi eziqakathekileyo zigoqela ukungcweliswa kwebizo likaJehova, ukugcwaliseka kwezithembiso zakhe kanye lokuthula lokumanyana kwebandla. (Mat. 6:9, 10; Joh. 13:35) Nxa singaqakathekisa kakhulu izinto lezi empilweni zethu siyabe sitshengisa ukuthi siyamthanda uJehova. Umphostoli uPhawuli waphinda wathi ‘singabi lasici.’ Lokhu akutsho ukuthi kumele sibe ngabapheleleyo abangelasono. UJehova uzasibona singelasici nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi sandise uthando njalo sibe leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu. Enye indlela esitshengisa ngayo ukuthi silothando yikwenza konke esingakwenza ukuthi singakhubi abanye. Amazwi athi singakhubi abanye ayisixwayiso. Kuyini esingakwenza okungakhuba abanye? Ngesizilibazisa ngakho, esikugqokayo kumbe imisebenzi esiyikhethayo. Esikwenzayo kungabe kungakubi kodwa nxa kuphambanisa umzwangedwa womunye besekumkhuba kuyabe sekuyindaba enkulu.—Mat. 18:6. w19.08 10 ¶9-11
OLwesithathu, July 14
Laba yibo abaphuma ekuhluphekeni okukhulu njalo sebegezise izembatho zabo egazini leMvana, bazenza zaba mhlophe.—Isam. 7:14.
Kusukela ngo-1935 oFakazi bakaJehova besebezwisisa ukuthi ixuku elikhulu elabonwa nguJohane embonweni libunjwa ngamaKhristu athembekileyo alethemba lokuphila emhlabeni kuze kube nini lanini. (Isam. 7:9, 10) Okuzakwenza ixuku leli lisinde ekuhluphekeni okukhulu yikufunda ngoJehova lokumkhonza ukubusa kukaKhristu kweminyaka eyinkulungwane kungakaqalisi. Kumele litshengise ukuthi lilokholo oluqinileyo ukuze “lenelise ukuphunyuka ezintweni zonke lezi okumele zenzakale” ukubusa kukaKhristu kungakaqalisi. (Luk. 21:34-36) Abexuku elikhulu bayathokoza kakhulu ngethemba abalalo. Bayakuzwisisa ukuthi uJehova nguye okhethayo ukuthi izinceku zakhe ezithembekileyo zizamkhonza zisezulwini loba emhlabeni. Abagcotshiweyo labexuku elikhulu bayananzelela ukuthi umusa omkhulu uJehova awutshengisa ngokunikela ngoJesu Khristu yiwo ozakwenza bathole umvuzo.—Rom. 3:24. w19.09 28 ¶10; 29 ¶12-13
OLwesine, July 15
Ukuthokoza kukaJehova kungamandla enu.—Neh. 8:10.
Usanda kuphiwa umsebenzi wenkonzo omutsha yini? Yenza konke okusemandleni akho ukuthi uphumelele kuwo. Ungaboni angani wehluleka emsebenzini owawuwenza kumbe ukuthi awusaqakathekanga kodwa cabanga ngezindlela ezinengi uJehova akuncedisa ngazo khathesi futhi uqhubeke utshumayela. Lingisela amaKhristu athembekileyo aphila ngesikhathi sabaphostoli. Loba ngaphi lapho ayekhona ‘ayehamba ezindaweni zakulowomango etshumayela izindaba ezinhle ezimayelana lelizwi.’ (ImiSeb. 8:1, 4) Nxa ungaqhubeka utshumayela kungaba lezithelo ezinhle. Ngokwesibonelo amanye amaphayona axotshwa elizweni ayekilo asesiya kwelingumakhelwane lapho okwakudingakala khona abamemezeli abazi ulimi lwawo. Kungakapheli inyanga ezinengi kwasekubunjwe amaqembu njalo amaqembu la ayekhula kakhulu. Okumele kusithokozise kakhulu yibungane esilabo loJehova. Ngakho hlala useduze loJehova futhi uthembele kuye ukuthi akunike ukuhlakanipha, akuqondise njalo akusekele. Khumbula ukuthi okwenza wathanda umsebenzi wenkonzo owawuwenza yikuthi wawubancedisa ngenhliziyo yonke abantu lapho owawukhona. Lakhathesi wenze ngenhliziyo yonke umsebenzi owuphiweyo ubusubona ukuthi uJehova uzakuncedisa njani ukuthi lawo uwuthande.—UmTshu. 7:10. w19.08 24-25 ¶15-16
OLwesihlanu, July 16
Pho akufanelanga yini sizehlise kakhulu kuBaba?—Heb. 12:9.
Kumele sizehlise kuJehova ngoba nguye uMdali wethu. Yikho ulelungelo lokusitshela okumele sikwenze lokungamelanga sikwenze. (Isam. 4:11) Kodwa esinye isizatho esiqakathekileyo esenza simlalele yikuthi unguMbusi ongcono kulabo bonke. Kusukela kudala ababusi abanengi bebesiba lamandla okubusa abanye. Kodwa bona batshiyene kakhulu loJehova ngoba yena unguMbusi ohlakaniphileyo, olothando, olesihawu njalo olomusa kulabo bonke. (Eks. 34:6; Rom. 16:27; 1 Joh. 4:8) Sizehlisa kuJehova nxa sisenza okusemandleni ethu ukuthi simlalele kukho konke futhi silwisana lesifiso sokuzenzela umathanda. (Zaga. 3:5) Nxa singafunda okunengi ngobuntu bakhe kuzakuba lula ukuthi sizehlise kuye ngoba ubuntu lobu bukhanya kukho konke akwenzayo. (Hubo. 145:9) Singaqhubeka sifunda ngoJehova sizamthanda kakhulu. Nxa simthanda asisoze siyidinge imithetho eminengi esitshela okumele sikwenze lokungamelanga sikwenze. w19.09 14 ¶1, 3
UMgqibelo, July 17
Ijogwe lami lilula, lomthwalo wami kawusindi.—Mat. 11:30.
USathane ucindezela abantu ngamanga abenza basale bengelathemba. Ngokwesibonelo, ufuna sicabange ukuthi uJehova ngeke asithethelele lokuthi ngeke asithande. La ngamanga amabi kakhulu aqeda abantu amandla. (Joh. 8:44) Nxa singaya kuKhristu izono zethu ziyathethelelwa. (Mat. 11:28) Kanti njalo iqiniso yikuthi uJehova uyasithanda kakhulu sonke. (Rom. 8:32, 38, 39) Umthwalo uJesu athi siwuthwale utshiyene leminye imithwalo. Ngokwesibonelo, abanengi nxa betshayisa emisebenzini yokuziphilisa bayabe bedinwe befile futhi bengathokozi. Kodwa nxa sitshone sisebenzela uJehova loKhristu sizwa sisuthisekile sibili. Singabe sidiniwe njalo sekumele sizibambe ngamandla ukuthi siye emihlanganweni yebandla eyenziwa ntambama. Kodwa izikhathi ezinengi nxa sesivela khona siyabe sesivuselelwe futhi sesiqinisiwe. Lokhu kuyenzakala lalapho sisenza konke okusemandleni ethu ukuthi siye ekutshumayeleni njalo sitaditshe iBhayibhili. w19.09 20 ¶1; 23-24 ¶15-16
ISonto, July 18
Usuku lukaJehova luzafika njengesela lifika ebusuku.—1 Thes. 5:2.
UJehova ukhangelele ukuthi siqhubeke sikhuthele emsebenzini wokutshumayela njengoba “usuku” lwakhe seluseduze. Kumele sibe leqiniso lokuthi ‘senza okunengi emsebenzini weNkosi.’ (1 Khor. 15:58) Ngesikhathi uJesu elandisa izinto ezazizakwenzakala ngezinsuku zokucina wathi: “Kanti njalo izindaba ezinhle kumele ziqale zitshunyayelwe ezizweni zonke.” (Mak. 13:4, 8, 10; Mat. 24:14) Lokhu kutsho ukuthi loba nini nxa usiya ekutshumayeleni uyabe uncedisa ekugcwaliseni isiphrofetho esakhulunywa nguJesu. Umsebenzi wokutshumayela uphumelela kakhulu. Ngokwesibonelo, ezinsukwini lezi zokucina inani labamemezeli emhlabeni wonke liqhubeka lisanda kakhulu. Ngo-1914 kwakulabamemezeli abangu-5 155 emazweni angu-43 kodwa lamuhla sekulabamemezeli abedlula 8 500 000 emazweni angu-240. Kodwa lokhu akutsho ukuthi umsebenzi wethu usuphelile. Kufanele siqhubeke sitshela abantu ukuthi uMbuso kaNkulunkulu yiwo kuphela ozaqeda zonke inhlupho zabo.—Hubo. 145:11-13. w19.10 8 ¶3; 9-10 ¶7-8
UMvulo, July 19
Linothiswa kukho konke ukuze liphane ngazo zonke izindlela, njalo lokho kwenza abantu babonge uNkulunkulu ngenxa yalokho esikwenzayo.—2 Khor. 9:11.
UJehova wasebenzisa uBhazilayi ukuthi ancede iNkosi uDavida. Ngesikhathi uDavida labantu ayelabo bebalekela u-Abhsalomi ‘basebelambile, sebediniwe futhi sebomile.’ Ixhegu elinguBhazilayi kanye labanye bafaka impilo zabo engozini ukuze bancede uDavida lalabo ayelabo. UBhazilayi kazange acabange ukuthi uJehova ngeke esamsebenzisa njengoba wayesegugile. Kodwa watshengisa ukuthi uyaphana ngokusebenzisa lokho ayelakho ukuze ancede izinceku zikaNkulunkulu ezazidinga usizo. (2 Sam. 17:27-29) Indaba le isifundisani? Kungelani lokuthi singanani, uJehova angasisebenzisa ukuthi sincede abafowethu labodadewethu ngezinto abazidingayo, kungaba yilabo abahlala elizweni lethu kumbe kwamanye amazwe. (Zaga. 3:27, 28; 19:17) Lanxa singeke sihambe siyebancedisa singasekela umsebenzi owenziwa emhlabeni wonke ngokunikela ukuze kuncedwe abazalwane abadinga usizo.—2 Khor. 8:14, 15. w19.10 21 ¶6
OLwesibili, July 20
Bakhona abangane abahlala belungele ukudilizana, Kodwa ukhona umngane oba qotho ukwedlula umfowenu—Zaga. 18:24, NWT.
Kwesinye isikhathi kungaba nzima ukuthi sithululele abanye isifuba sethu ngenxa yokuthi omunye umuntu wake wasizwisa ubuhlungu. (Zaga. 18:19) Kanti njalo singazitshela ukuthi asila sikhathi lamandla okuqinisa ubungane bethu labanye. Lanxa kunjalo akumelanga sikhalale. Kumele sifunde khathesi ukuthemba abazalwane bethu ngokubatshela esikucabangayo lendlela esizizwa ngayo. Singenza njalo bazasisekela nxa sisebunzimeni futhi sizaqinisa ubungane bethu labo. (1 Phet. 1:22) UJesu wayebathemba abangane bakhe yikho kazange abafihlele lutho. (Joh. 15:15) Lathi singamlingisela ngokuxoxela abanye lokho okusithokozisayo, okusikhathazayo lokusidanisayo. Lalelisisa nxa omunye ekhuluma lawe ngoba kungenzeka ukuthi okunengi akucabangayo lendlela azizwa ngayo kanye lalokho ahlela ukukwenza kuyahambelana lokwakho. Nxa utshela abangane bakho lokho okucabangayo lendlela ozizwa ngayo njalo ubalalela nxa labo bekhuluma lawe, ubungane benu buyaqina.—Zaga. 27:9. w19.11 4 ¶8-9
OLwesithathu, July 21
Nanku okutshiwo nguJehova Wobukhosi.—Hez. 2:4.
Kumele ukuthi umlayezo esiwutshumayelayo uzantshintsha ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu. Khathesi sitshumayela izindaba ezinhle zoMbuso njalo sizama ukwenza abafundi. Kodwa ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu kungenzeka sitshumayele umlayezo olamandla njengesiqhotho. (Isam. 16:21) Singabe sitshumayela sisithi sekuseduze ukuthi umhlaba kaSathane ubhujiswe. Ngokuya kwesikhathi sizatshelwa ukuthi sizatshumayela sisithini sibili lokuthi sizatshumayela njani. Kambe ukuthi sizasebenzisa indlela ebesizisebenzisa yini kumbe sizantshintsha? Kasikwazi. Kungelani lokuthi sizatshumayela njani, kukhanya sizakuba lesibusiso sokutshumayela ngesibindi umlayezo wesahlulelo ovela kuJehova. (Hez. 2:3-5) Kukhanya izizwe zizacaphuka zisizwa esikutshumayelayo futhi zizame ukusivimba ukuthi singaphindi sitshumayele. Ngalesosikhathi sizathembela kuJehova ukuthi asisekele ekutshumayeleni njengoba nje sithembele kuye khathesi. Kasithandabuzi ukuthi uNkulunkulu wethu uzasinika amandla okwenza intando yakhe.—Mik. 3:8. w19.10 16 ¶8-9
OLwesine, July 22
Abanye badukisiwe ekukholweni.—1 Tim. 6:10.
Ibala elithi “bazadukiswa” liveza ukuthi singaphanjaniswa yikuzama ukuxotshana lezinto esingazidingiyo besesisiba ‘lezifiso ezinengi ezingelangqondo leziyingozi.’ (1 Tim. 6:9) Kodwa kumele sikhumbule ukuthi izifiso lezi yizikhali uSathane azisebenzisayo ukuze axegise ukholo lwethu. Ake sithi silayo imali yokuthenga izinto ezinengi. Kubi yini ukuthi sithenge izinto esizifunayo kodwa esingazidingiyo? Khona akukubi kangako. Kodwa nansi imibuzo okumele sizibuze yona: Lanxa silayo imali yokuthenga izinto esizifunayo, silaso yini isikhathi lamandla okuthi sizisebenzise futhi sizigcine zisesimeni esihle? Kasisoze sicine sesizithanda kakhulu yini izinto lezi? Ukuthanda inotho kungabangela yini ukuthi sicine sisenza njengendoda leyana eyala ukwenza okunengi ekukhonzeni uNkulunkulu ngesikhathi uJesu eyicela ukuthi yenze njalo? (Mak. 10:17-22) Kungcono kakhulu ukuthi siphile impilo elula ukuze sibe lesikhathi esinengi lamandla okwenza intando kaNkulunkulu. w19.11 17-18 ¶15-16
OLwesihlanu, July 23
Amalungiselelo abakhutheleyo anika umvuzo.—Zaga. 21:5.
UNkulunkulu uzakunika ‘amandla okwenza’ lokho oyabe ukhethe ukukwenza. (Flp. 2:13) Yikho mcele akuphe amandla. Cela uJehova akuphe umoya ongcwele ozakunika amandla owadingayo. Ungakhalali ukuthandaza lanxa ubona angani uJehova uyaphuza ukukuphendula. UJesu wathi: “Qhubekani licela, lizaphiwa [umoya ongcwele].” (Luk. 11:9, 13) Kanti njalo hlela. Ukuhlela kuzakunceda ukuthi uqede loba yini oyiqalisayo. Nxa usuhlelile kumele ukwenze lokho othe uzakwenza. Ngemva kokwenza isinqumo, bhala zonke izinto okumele uzenze. Nxa kulento enkulu okumele uyenze yehlukanise ibe yizinto ezincane. Kuzathi sonke isikhathi nxa uqeda okunye kwalokho okuncane ubone ukuthi kungakanani osukwenzile. Umphostoli uPhawuli wakhuthaza abazalwane beKhorinte ukuthi babeke eceleni iminikelo yabo “ngelanga lokuqala leviki ngayinye” kulokuthi bazame ukuyiqoqa esefikile. (1 Khor. 16:2) Ukwehlukanisa izinto ezinkulu zibe yizinto ezincane kuzakunceda ungacabangi ukuthi awenelisi ukwenza ulutho oluthile. w19.11 29 ¶13-14
UMgqibelo, July 24
Labo abalaziyo ibizo lakho bazathemba kuwe, ngoba wena, Jehova, kawubafulatheli abakudingayo.—Hubo. 9:10.
Singacabanga ukuthi siyamazi uJehova ngenxa yokuthi siyalazi ibizo lakhe kanye lalokho akukhulumileyo kumbe akwenzileyo. Kodwa ukwazi izinto lezi akutsho ukuthi simazi kuhle uJehova. Nxa sifuna ukumazi kuhle kumele sizinike isikhathi sokufunda ngaye langobuntu bakhe. Singenza njalo sizazwisisa ukuthi kungani esitsho futhi esenza izinto ezithile. Lokhu kuzasinceda sazi ukuthi esikucabangayo lesikwenzayo kuyamthokozisa yini. Nxa sesikwazi ukuthi kuyini uJehova afuna sikwenze, kumele sikwenze. Abanye abantu bangasihleka ngenxa yokuthi sifuna ukukhonza uJehova futhi bangasiphikisa okuzwayo nxa singaqalisa ukungena imihlangano yebandla. Kodwa nxa singamthemba uJehova kasoze asilahle loba sekutheni. Nxa singenza njalo siyabe siqalisa ubungane loNkulunkulu obuzahlala kuze kube nini lanini. Kodwa singenelisa yini ukumazi kuhle uJehova? Ye. w19.12 16-17 ¶3-4
ISonto, July 25
Abantwana balilifa elivela kuJehova.—Hubo. 127:3, NWT.
Ngezinye izikhathi abazali bangakubona kunzima kakhulu ukufundisa abantwababo. Kodwa abantwana bayisipho esivela kuJehova futhi uhlala ezimisele ukuncedisa abazali. Uyayilalela imithandazo yabazali njalo uyabaphendula esebenzisa iBhayibhili, amabhuku ethu lamacebo amahle avela kwabanye abazali ebandleni kanye lesibonelo sabo. Abanye abantu bajayele ukuthi ukukhulisa umntwana kuthatha iminyaka engu-20 kodwa ukuba ngumzali akupheli. Ezinye izipho ezingcono kakhulu abazali abangazinika abantwababo luthando, isikhathi lokubafundisa besebenzisa iBhayibhili. Abantwana kabasoze bakusebenzise ngendlela efananayo lokho elibafundise khona. Kodwa abantwana abanengi abakhuliswe ngabazali abathanda uJehova bazizwa ngendlela efanana lekadade okuthiwa nguJoanna Mae ohlala e-Asia. Uthi: “Ngiyababonga kakhulu abazali bami ukuthi bangilaya futhi bangifundisa ukuthi ngithande uJehova. Bangifundisa indlela yokuphila engcono kakhulu.” (Zaga. 23:24, 25) Abafowethu labodadewethu abanengi labo bazizwa ngendlela efananayo. w19.12 27 ¶21-22
UMvulo, July 26
[Siduduza] abanye kuloba yiziphi inhlupho, sibaduduza ngenduduzo esiyiphiwa nguNkulunkulu.—2 Khor. 1:4.
Akunzima ukuthola abafowethu labodadewethu esingabaduduza. Kumele sidinge izindlela esingaduduza ngazo abanye lanxa sisesaba. Ngokwesibonelo, singabe sisesaba ngoba singakwazi ukuthi sizathini kumbe sizamenzelani umuntu odinga ukududuzwa. Kodwa sizaphumelela ukududuza abanye nxa silendaba labo. Izinto zizaqhubeka zisiba nzima kakhulu lempilo isiba lukhuni ngenxa yokuthi sekuseduze ukuthi umumo lo uphele. (2 Tim. 3:13) Kanti njalo sizaqhubeka sikudinga ukududuzwa ngoba silesono futhi sihlala sisenza amaphutha. Umphostoli uPhawuli wahlala ethembekile waze wafa njalo okunye okwamnceda waqinisela yikuthi wayeduduzwa ngamanye amaKhristu. Nxa singalingisela isibonelo sawo, sizanceda abafowethu labodadewethu ukuthi baqhubeke bekhonza uJehova bethembekile.—1 Thes. 3:2, 3. w20.01 12-13 ¶17-19
OLwesibili, July 27
[Uyabahlola] labo abazithi bangabaphostoli.—Isam. 2:2.
Abagcotshiweyo kabakhangelelanga ukuthi abanye babaphathe angani baqakatheke kakhulu. (Flp. 2:2, 3) Bayakwazi ukuthi ngesikhathi uJehova ebagcoba kazange enze kwaziwe ngabanye abantu. Umuntu ogcotshiweyo uyananzelela ukuthi iBhayibhili lisikhuthaza ukuthi singaphangisi ukukholwa loba ngubani othi uNkulunkulu umuphe umsebenzi oqakathekileyo. UmKhristu ogcotshiweyo kafuni ukuthi abantu bamqakathekise kakhulu yikho kasoze abatshele ukuthi ugcotshiwe eqala nje ukwazana labo. Kanti njalo kasoze ahambe ezitshaya isifuba ngakho. (1 Khor. 4:7, 8) Abagcotshiweyo kabahambi bedinga abanye abagcotshiweyo ukuze baxoxe ngokugcotshwa kwabo kumbe babumbe amaqembu okufunda iBhayibhili bebodwa. (Gal. 1:15-17) Ibandla lingehlukana nxa abagcotshiweyo bangenza njalo. Bayabe sebephikisana lomoya ongcwele ngoba wona unceda abantu bakaNkulunkulu ukuthi babe lokuthula njalo bamanyane.—Rom. 16:17, 18. w20.01 28 ¶6-7
OLwesithathu, July 28
Nxa izinto lezi seziqalisa ukwenzakala, sukumani lime liphakamise amakhanda ngoba ukukhululwa kwenu kuyabe sekuseduze.—Luk. 21:28.
Abantu ababengamalunga enkolo eziyabe sezibhujisiwe bangazonda lapho bebona ukuthi oFakazi bakaJehova yiyo yodwa inkolo engabhujiswanga. Bazatshela abanye indlela abayabe bezonde ngayo futhi bangasebenzisa lezokuxhumana ukwenza njalo. Izizwe kanye lombusi wazo uSathane zizasizonda ngenxa yokuthi inkolo yethu yiyo yodwa eyabe isele. Zizabona ukuthi zehlulekile ukutshabalalisa zonke inkolo emhlabeni yikho zizazama ukusihlasela. Ngalesosikhathi izizwe zizakuba nguGogi waseMagogi. Zizamanyana ukuze zihlasele ngolaka abantu bakaJehova. (Hez. 38:2, 14-16) Singaqala ukukhathazeka ngokuzakwenzakala ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu ngenxa yokuthi kulokunye esingakwaziyo mayelana lalesosikhathi. Kodwa akumelanga sikwesabe ukuhlupheka okukhulu, uJehova uzasitshela okumele sikwenze ukuze sisinde.—Hubo. 34:19. w19.10 16-17 ¶10-11
OLwesine, July 29
Zinengi, Jehova, Nkulunkulu wami, izimangaliso ozenzileyo. Izinto owasilungiselela zona.—Hubo. 40:5.
Ukubonga kwethu akumelanga kuphelele enhliziyweni kodwa kumele sikutshengise ngamazwi langezenzo. Lokhu kwenza singafanani labantu abanengi esiphila labo emhlabeni lo, abatshengisi ukuthi bayabonga ngalokho uNkulunkulu abenzela khona. Vele okunye okutshengisa ukuthi siphila “ezinsukwini zokucina” yikuthi abantu ababongi. (2 Tim. 3:1, 2) Kasingaqali ukuba njengabo. UJehova ufuna bonke abantwabakhe bazwanane. Phela nxa sibathanda abafowethu labodadewethu siyabe sitshengisa ukuthi singamaKhristu eqiniso. (Joh. 13:35) Sivumelana lomhubi owabhala wathi: “Bheka kuhle, kuyabukeka kangakanani nxa abazalwane behlezi ndawonye ngokuzwana!” (Hubo. 133:1) Nxa sithanda abafowethu labodadewethu siyabe sitshengisa uJehova ukuthi siyamthanda. (1 Joh. 4:20) Kuyathokozisa kakhulu ukuba ngamalunga emuli ebunjwa ngabantu ‘abalomusa komunye lomunye labazwelana kakhulu.’—Efe. 4:32. w20.02 9 ¶6-7
OLwesihlanu, July 30
UJehova waba lomusa kuHana.—1 Sam. 2:21.
Inhlupho zikaHana azizange zihle ziphele. Waqhubeka ehlala loPhenina. Kanti njalo iBhayibhili kalisitsheli lutho ngokuthi uPhenina watshiya yini ayekwenza. Yikho kumele ukuthi uHana waqhubeka ebekezelela amazwi kaPhenina ahlabayo. Lanxa kunjalo kazange aphinde adane. Wathi esetshele uJehova konke okwakumkhathaza kasazange akhathazeke. Wavumela uJehova ukuthi amduduze lokuthi amenze ahlaliseke. Ngokuhamba kwesikhathi uJehova wawuphendula umthandazo kaHana wamnika abakhe abantwana. (1 Sam. 1:2, 6, 7, 17-20) Singenelisa ukuba lokuthula lanxa silokhu siphakathi kohlupho. Ezinye inhlupho zingaqhubeka zikhona lanxa sihlala sithandaza futhi singena imihlangano yebandla sonke isikhathi. Kodwa okwenzakala kuHana kusifundisa ukuthi akulalutho olungavimbela uJehova ukuthi asenze sihlaliseke. UJehova kasoze asikhohlwe loba sekutheni futhi uzasinika umvuzo nxa singahlala sithembekile.—Heb. 11:6. w20.02 22 ¶9-10
UMgqibelo, July 31
Yeluleka umuntu ohlakaniphileyo uzakwandisa ukuhlakanipha kwakhe.—Zaga. 9:9.
Abadala bebandla kabayekeli ukutshela abanye izimiso zeBhayibhili ezizabanceda ukuthi bahlakaniphe. Kungani kuqakathekile ukuthi babe lesibindi sokukhuluma nxa kumele benze njalo? Cabanga ngokwenzakala kuMphristi Omkhulu u-Eli. Wayelamadodana amabili ayewathanda kakhulu. Kodwa amadodana lawo ayengamhloniphi ngitsho uJehova. Ayelomsebenzi oqakathekileyo wokuba ngabaphristi ethabanikeli. Kodwa ayesebenzisa amandla awo ngendlela engaqondanga, eyidelela kakhulu iminikelo eyayinikwa uJehova njalo engafihli nxa eziphatha kubi kwezemacansini. (1 Sam. 2:12-17, 22) Ngokwalokho okwakutshiwo nguMthetho kaMosi, amadodana ka-Eli kwakumele abulawe, kodwa uyise wayewayekelela. Wayewakhuza ezipholele nje futhi wawavumela ukuthi aqhubeke esebenza ethabanikeli. (Dute. 21:18-21) UJehova wezwa njani ngalokho okwakusenziwa ngu-Eli? Wambuza ukuthi kungani ehlonipha amadodana akhe ukwedlula yena. Wayezimisele ukuwabulala womabili amadoda lawo amabi.—1 Sam. 2:29, 34. w20.03 19 ¶4-5