August
ISonto, August 1
Lowo ongithumileyo ulami, kazange angitshiye ngedwa.—Joh. 8:29.
UJesu wayelokuthula lanxa wayehlukuluzwa ngoba wayekwazi ukuthi uthokozisa uYise. Waqhubeka elalela ngesikhathi kunzima ukuthi enze njalo. Kanti njalo wayemthanda uJehova yikho waphilela ukumkhonza. Ngokwesibonelo, ngesikhathi esasezulwini ‘wayengumbumbi eceleni kwakhe.’ (Zaga. 8:30) Esesemhlabeni wayekhuthele ekufundiseni abanye ngoYise. (Mat. 6:9; Joh. 5:17) Umsebenzi lo wawumthokozisa kakhulu. (Joh. 4:34-36) Singalingisela uJesu ngokulalela uJehova ‘langokuhlala sisenza okunengi emsebenzini weNkosi.’ (1 Khor. 15:58) Nxa ‘sisebenzisa isikhathi sethu sonke’ sitshumayela kasisoze sitshone sithwele imikhono ekhanda ngenxa yenhlupho ezisehlelayo. (ImiSeb. 18:5) Ngokwesibonelo, abantu abanengi esibatshumayezayo behlelwa zinhlupho ezinkulu kulezethu. Kodwa impilo yabo iba ngcono futhi bayathokoza kakhulu nxa sebemazi uJehova njalo sebesenza lokho akutshoyo. Nxa sibona lokhu kusenzakala siyakholwa sibili ukuthi uJehova uzasinakekela njalo ukukholwa lokhu kuzasinceda sibe lokuthula. w19.04 10-11 ¶8-9
UMvulo, August 2
Abanengi ababesenza amasalamusi babuthelela amabhuku abo bawatshisa phambi kwabantu bonke.—ImiSeb. 19:19.
Abantu laba babezimisele sibili ukumelana lezidalwa zomoya ezimbi. Lanxa amabhuku abo amasalamusi ayedula okuzwayo kabazange bawanike muntu loba bawathengise, bawatshabalalisa. Babengelandaba lokuthi ayeyimalini. Ababekuqakathekisa yikuthokozisa uJehova. Singawalingisela njani amaKhristu la? Siyabe sitshengisa ukuthi sihlakaniphile nxa silahla loba yini ephathelane lamasalamusi. Lokhu kugoqela intebe, imigqizo loba okunye nje okusetshenziswa ngabantu besithi bayazivikela ukuze bangahlaselwa yizidalwa zomoya ezimbi. (1 Khor. 10:21) Hlolisisa ozilibazisa ngakho. Zibuze, ‘Ngizilibazisa ngezinto eziphathelane lemimoya yini?’ Zimisele ukwenza izinqumo ezizakunceda ungasondeli ezintweni ezizondwa nguJehova. Sifuna ukuzama ngamandla wonke “ukuba lomzwangedwa omsulwa” phambi kukaNkulunkulu wethu.—ImiSeb. 24:16. w19.04 22-23 ¶10-12
OLwesibili, August 3
[Biza] abadala.—Jak. 5:14.
Abadala kumele bacabangisise ngezinto ezinengi nxa bengabikelwa indaba yomuntu owenze isono esikhulu. Baqakathekisa kakhulu ukungcweliswa kwebizo likaNkulunkulu. (Levi. 22:31, 32; Mat. 6:9) Kanti njalo baqakathekisa ukunceda abazalwane abasebandleni ukuthi baqhubeke beqinile ekukhonzeni kanye lokududuza lokuqinisa abonelweyo. Okunye abakuqakathekisayo yikuncedisa owenze isono esikhulu ukuthi abuyele kuJehova nxa ephenduka. (Jak. 5:14, 15) UmKhristu owenza isono esikhulu ukuze asuthise isifiso sakhe esibi ufanana lomuntu ogulayo. Kasaqinanga ekukhonzeni. Abadala banjengabodokotela ngoba bayazama ukwenza ukuthi “ogulayo [kumbe lowo owonileyo] asile.” Nxa umuntu lo ezimisele ukuphenduka, iseluleko sabadala esisekelwe eBhayibhilini sizamnceda abuyele kuJehova.—ImiSeb. 3:19; 2 Khor. 2:5-10. w19.05 10 ¶10-11
OLwesithathu, August 4
UNkulunkulu . . . uyaliqinisa, aliphe isifiso lamandla okwenza okumthokozisayo.—Flp. 2:13.
UJehova uyasipha isifiso sokwenza okumthokozisayo. Ake sithi unanzelele ukuthi ebandleni loba kwenye indawo kulokuthile okumele kwenziwe. Ungazibuza ukuthi ungenzani ukuze uncedise. Mhlawumbe ucelwe ukuthi wenze umsebenzi onzima kodwa uyazibuza ukuthi uzawenza kuhle yini. Kumbe ungathi usubale amavesi athile eBhayibhilini uzibuze, ‘Ngingakusebenzisa njani lokhu engikubalayo ukuze ngincede abanye?’ UJehova uyabona lokho esiyabe sikucabanga abesesinika isifiso sokuthi sikwenze. UJehova angasipha lamandla okuthi senze okumthokozisayo. (Isaya. 40:29) Angasinika umoya ongcwele ukuze sibe zingcitshi kulokho esenelisa ukukwenza. (Eks. 35:30-35) Angasebenzisa inhlanganiso yakhe ukuthi asifundise ukwenza imisebenzi ethile. Nxa ungakwazi ukuthi umsebenzi othile wenziwa njani, cela uncedo. Kanti njalo ungamcela loba nini uBaba wethu ophanayo ukuthi akunike “amandla amakhulu futhi angajayelekanga.”—2 Khor. 4:7; Luk. 11:13. w19.10 21 ¶3-4
OLwesine, August 5
Abantu bazakuba ngabazithandayo.—2 Tim. 3:2.
Abantu bomhlaba lo baqakathekisa kakhulu okufunwa yibo kuphela. Elinye ibhuku lathi ngabo-1970 kwasekugcwele ‘amabhuku anika abantu amacebo okuphumelela empilweni.’ Amanye amabhuku la ayesithi ‘abantu akumelanga bantshintshe lokho abayikho kumbe bacabange ukuthi kulolutho olungaqondanga ngendlela abayiyo.’ Ngokwesibonelo, kwelinye ibhuku kwakulomutsho othi: “Zithande ngoba wena umuhle kulabo bonke njalo akulamuntu othokoza njengawe owake wabakhona.” Ibhuku leli lithi: “Umuntu kumele azikhethele indlela afuna ukuziphatha ngayo futhi enze loba yini ayibona iqondile njalo ivuma kuye.” Sewake wakuzwa yini lokho? USathane wayenga u-Eva ukuthi enze into enjalo. Wathi uzakuba ‘njengoNkulunkulu azi okuhle lokubi.’ (Gen. 3:5) Lamuhla abantu abanengi bazibona bengcono kakhulu kulabanye okokuthi bacabanga ukuthi akulamuntu ongabatshela ukuthi yikuphi okulungileyo lokungalunganga. Baze bacabange ukuthi loNkulunkulu ngeke abatshele okokwenza. Umcabango lo ukhanya kakhulu endleleni abantu ababona ngayo umtshado. w19.05 23 ¶10-11
OLwesihlanu, August 6
Ngiyangiswe ngehliswa kakhulu; sengitshona ngilila ilanga lonke.—Hubo. 38:6.
Ngezinye izikhathi iNkosi uDavida yayikhulelwa yikukhathazeka. Ngokwesibonelo, yazithonisisa kakhulu ngenxa yamaphutha amanengi eyayiwenzile. (Hubo. 40:12) Indodana yayo ethandekayo u-Abhsalomi yamhlamukela futhi yacina ibulewe. (2 Sam. 15:13, 14; 18:33) UDavida waphinda wathengiswa ngomunye wabangane bakhe abaseduze. (2 Sam. 16:23–17:2; Hubo. 55:12-14) Amahubo amanengi awabhalayo aveza ukukhathazeka kwakhe njalo atshengisa ukuthi wayemthemba ngenhliziyo yonke uJehova. (Hubo. 38:5-10; 94:17-19) Ngokuhamba kwesikhathi omunye umhubi waqalisa ukuhawukela indlela abantu ababi ababephila ngayo. Kungenzeka wayengowosendo lomLevi okuthiwa ngu-Asafi njalo wayesebenza “endlini engcwele kaNkulunkulu.” Umhubi lo wakhathazeka futhi lokhu kwenza wangathokozi njalo wangasuthiseki. Wayesecabanga lokuthi ukukhonza uNkulunkulu akumncedi kangako.—Hubo. 73:2-5, 7, 12-14, 16, 17, 21. w19.06 17 ¶12-13
UMgqibelo, August 7
Siyawazi amaqhinga [kaSathane].—2 Khor. 2:11.
USathane usebenzisa izifiso ezijayelekileyo. Sonke siyafuna ukufunda imisebenzi ethile ukuze sizinakekele thina kanye lezimuli zethu. (1 Tim. 5:8) Izikhathi ezinengi ulwazi lokwenza imisebenzi le siluthola esikolo futhi kumele sibophe ziqine ezifundweni ukuze senelise ukuyenza. Kodwa kumele sinanzelele ngoba emazweni amanengi izikolo ziphinda zifundise lezinto ezimayelana lokuhlakanipha komhlaba lo. Ngokwesibonelo, abafundayo batshelwa ukuthi akumelanga bakholwe ukuthi uNkulunkulu ukhona lokuthi bangalandeli okutshiwo liBhayibhili. Bafundiswa ukuthi abantu bonke abakhaliphileyo bakholwa ukuthi izinto ezikhona zaphonguzivelela. (Rom. 1:21-23) Izinto ezinje ziphikisana ‘lokuhlakanipha kukaNkulunkulu.’ (1 Khor. 1:19-21; 3:18-20) Ngakho zimisele ukungathunjwa ‘yikuhlakanipha komhlaba lo langobuqili obuyize.’ (Kol. 2:8) Hlala uqaphile ukuze uSathane angakuyengi. (1 Khor. 3:18) Ungavumi ukuthi aphambanise indlela ombona ngayo uJehova. Landela izimiso zikaJehova eziphakemeyo njalo ungavumi ukuthi uSathane akuqile ucine ungasalaleli iseluleko sikaJehova. w19.06 5 ¶13; 7 ¶17
ISonto, August 8
Libafundise ukulandela izinto zonke engililaye zona.—Mat. 28:20.
Kungelani lokuthi ukhetha ukuthi lixoxe ngayiphi indaba kumele ucabange ngabantu ozahlangana labo lokuthi ukufunda lokho okutshiwo liBhayibhili kuzabanceda njani. Kuqakathekile ukuthi ubalalele futhi uhloniphe imibono yabo. Ungenza njalo, uzabazi ngcono futhi kuzakuba lula ukuthi labo bakulalele. Kungadingeka ukuthi sibuyele kanengi kwabanye abantu singakaqalisi ukufunda labo iBhayibhili. Kungani kumele senze njalo? Abanye kasibatholi nxa sesiphindela, ikanti abanye bayaphuza ukusijayela yikho kungathatha isikhathi ukuthi baze bavume ukufunda. Ngokwesibonelo, iluba likhula kuhle nxa lithelelwa izikhathi ezinengi. Ngendlela efananayo, nxa singaphindela izikhathi ezinengi emuntwini ofuna ukufunda iBhayibhili uthando alalo ngoJehova loKhristu luyakhula. w19.07 14 ¶1; 15-16 ¶7-8
UMvulo, August 9
Liyathokoza nxa abantu belizonda, belixotsha, belithethisa futhi bengcolisa ibizo lenu, belenza libe libi ngenxa yeNdodana yomuntu.—Luk. 6:22.
Wayesitshoni lapha uJesu? UJesu wayengatsho ukuthi amaKhristu ayezakholisa nxa ezondwa kodwa wayesixwayisa ngalokho okuzasehlela. Kasisibo abomhlaba, siphila ngendlela uJesu athi siphile ngayo futhi sitshumayela umlayezo ofanana lalowo ayewutshumayela. Lokho yikho okwenza umhlaba usizonde. (Joh. 15:18-21) Thina sifuna ukuthokozisa uJehova. Nxa abantu besizondela ukuthi sithanda uBaba wethu ngokwabo lokho. Akumelanga sizibone singabantu abangasilutho nxa abanye bengasithandi. Kasikwazi ukuthi sizahlukuluzwa nini kumbe ukuthi ohulumende bazasalisa nini ukwenza umsebenzi wethu. Kodwa esikwaziyo yikuthi singenelisa ukulungiselela khathesi ngokuqinisa ubungane bethu loJehova langokuba lesibindi kanye lokufunda ukuthi kumele senzeni nxa sizondwa ngabantu. Lokhu kuzasinceda ukuthi siqhubeke sikhonza uJehova esikhathini esizayo. w19.07 6 ¶17-18; 7 ¶21
OLwesibili, August 10
Loba ngubani osondela kuNkulunkulu kumele akholwe ukuthi ukhona.—Heb. 11:6.
Nxa siqhuba isifundo lomuntu ongasontiyo kumele sihlale simncedisa aqinise ukholo lwakhe endabeni yokuthi uNkulunkulu ukhona. Kufanele simsize lokuthi akukholwe lokho okutshiwo liBhayibhili. Lokhu kungatsho ukuthi siphindaphinde eminye imicijo nxa simfundisa. Sonke isikhathi nxa sifunda kumele simncedise abone ubufakazi bokuthi iBhayibhili yiLizwi likaNkulunkulu ngokuhlola iziphrofetho ezagcwalisekayo, indlela abezesayensi labezembali abakufakazela ngayo okuseBhayibhilini kanye lokuthi iBhayibhili lisinceda njani empilweni. Ukutshengisa bonke abantu uthando kungelani lokuthi bayasonta kumbe hatshi kuyabanceda ukuthi babe ngabafundi bakaKhristu. (1 Khor. 13:1) Inhloso yethu yokubafundisa yikubatshengisa ukuthi uJehova uyasithanda lokuthi ufuna lathi simthande. Minyaka yonke izinkulungwane zabantu ezazingazihluphi kangako ngokukhonza loba ezazingakuthandi ziyabhabhathizwa ngenxa yokuthi sezimthanda uNkulunkulu. Ngakho woba lethemba, ubathande abantu bonke futhi ube lendaba labo. Balalele njalo uzame ukubazwisisa. Bafundise ngesibonelo sakho ukuthi babe ngabafundi bakaKhristu. w19.07 24 ¶16-17
OLwesithathu, August 11
Lingakhohlwa ukwenza okuhle lokwabelana labanye lokho elilakho ngoba imihlatshelo enjalo iyamthokozisa kakhulu uNkulunkulu.—Heb. 13:16.
UJehova wasebenzisa amadodakazi kaShalumi ukuthi ancedise ekwakheni kutsha imiduli yeJerusalema. (Neh. 2:20; 3:12) Lanxa uyise wayengumbusi, ayezimisele ukwenza umsebenzi lo onzima futhi oyingozi. (Neh. 4:15-18) Lamuhla odade abasukumela phezulu kuyabathokozisa ukwenzela uNkulunkulu inkonzo engcwele ngokuncedisa nxa kusakhiwa futhi kulungiswa izakhiwo ezinikelwe kuJehova. Siyabadinga odade laba abalolwazi, abakhutheleyo labaqotho ngoba benza umsebenzi lo uphumelele. UJehova wasebenzisa uThabitha ukuthi enze ‘izinto ezinengi ezinhle futhi aphe izipho’ ikakhulu kubafelokazi. (ImiSeb. 9:36) Esefile abanengi bakhala ngoba wayephana kakhulu futhi elomusa. Kodwa bathokoza kakhulu ngesikhathi umphostoli uPhetro esemvusile. (ImiSeb. 9:39-41) Sifundani kuThabitha? Lathi kukhona esingakwenza ukuze sincede abafowethu labodadewethu kungelani lokuthi singabesilisa kumbe singabesifazana loba ukuthi singanani. w19.10 23 ¶11-12
OLwesine, August 12
Libe leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu ukuze lingabi lasici njalo lingabakhubi abanye.—Flp. 1:10.
Singamkhuba njani omunye? Ake sithi umfundi weBhayibhili ucina esenelisa ukutshiya umkhuba wokunatha utshwala ngemva kweminyaka eminengi elwisa. Uyananzelela ukuthi akusamelanga abuthinte futhi. Uyatshintsha impilo yakhe abesebhabhathizwa. Ngemva kwesikhathi omunye umzalwane umnxusa edilini abesemnika utshwala athi: “Nxa uzibamba uzenelisa ukunatha kancane.” Kungadanisa kakhulu nxa umzalwane omutsha angavuma ukutshelelwa eceleni abesebuyela emkhubeni wokunatha utshwala. Imihlangano yebandla iyasinceda siwasebenzise ngezindlela ezinengi amazwi asembhalweni walamuhla. Asikhumbuza ukuthi yiziphi izinto uJehova aziqakathekisa kakhulu, ayasifundisa ukuthi singakusebenzisa njani esikufundayo ukuze singabi lasici njalo ayasikhuthaza. Nxa singathanda uNkulunkulu labazalwane bethu ngenhliziyo yonke sizakwenza konke okusemandleni ethu ukuthi singakhubi abanye. w19.08 10 ¶9; 11 ¶13-14
OLwesihlanu, August 13
Mina ngingomncinyane kubaphostoli njalo kakungifanelanga ukubizwa ngokuthi ngingumphostoli ngoba ngangihlukuluza ibandla likaNkulunkulu.—1 Khor. 15:9.
Abanye abantu bangakhanya bengelanhloni futhi bekhululekile ukuveza imibono yabo kodwa kungayisikho ukuthi bayaziphakamisa. (Joh. 1:46, 47) Kungelani lokuthi silenhloni kumbe asilazo kumele sizame ngamandla wonke ukuba ngabantu abathobekileyo. Ake sixoxe ngomphostoli uPhawuli. Wasetshenziswa kakhulu nguJehova ukuvula amabandla emadolobheni amanengi. Kungenzakala ukuthi wenza okunengi enkonzweni ukwedlula bonke abaphostoli bakaJesu Khristu. Kodwa kazange azibone engcono kulabanye abazalwane. Waphinda wathi okwenza waba ngumngane kaNkulunkulu yikuthi uJehova wayemtshengise umusa omkhulu, hatshi ukuthi kukhona yena ayekwenzile. (1 Khor. 15:10) Lokho uPhawuli akubhalela ibandla laseKhorinte kwatshengisa ukuthi uthobekile sibili. Ebandleni lelo kwakulabantu ababemeyisa kodwa yena kazange azitshaye isifuba ebatshela ngezinto ayezenzile.—2 Khor. 10:10. w19.09 3 ¶5-6
UMgqibelo, August 14
Pho akufanelanga yini sizehlise kakhulu kuBaba?—Heb. 12:9.
Esinye isizatho esenza kube nzima ukuthi sizehlise kuJehova yikuthi silesono. Yikho kwezinye izikhathi asifuni ukulalela uJehova. Ngesikhathi u-Adamu lo-Eva besidla isithelo okwakuthiwe bangasidli bazikhethela okuhle lokubi. (Gen. 3:22) Lalamuhla abantu abanengi balokhu bengafuni ukulalela uJehova, bazenzela umathanda. Lalabo abamaziyo uJehova futhi abamthandayo kungabathwalisa nzima ukuzehlisa kuye ngokupheleleyo. Lokhu kwenzakala lakumphostoli uPhawuli. (Rom. 7:21-23) Lathi sifuna ukwenza izinto ezithokozisa uJehova njengoPhawuli. Kodwa kumele siqhubeke silwisana lesifiso sokwenza okubi. Okunye okungenza kube nzima ukuthi sizehlise kuJehova yindlela esakhuliswa ngayo kanye lomphakathi esakhulela kuwo. Indlela abantu abanengi abacabanga ngayo iyaphikisana lentando kaJehova. Yikho kumele siqhubeke sizama sibili ukuthi singacabangi njengabo. w19.09 15 ¶4-6
ISonto, August 15
Hamba uyethengisa zonke izinto olazo unike abayanga. . . . Ngemva kwalokho usungabuya uzokuba ngumlandeli wami.—Mak. 10:21.
Kumele sikhumbule ukuthi kulalapho amandla ethu aphelela khona. Yikho kumele sinanzelele esikhetha ukukwenza. Ngokwesibonelo, siyabe sidlalisa amandla ethu nxa sizama ukubuthelela inotho. Nanzelela ukuthi uJesu waliphendula njani ijaha elalinothile elambuza lathi: “Kumele ngenzeni ukuze ngizuze ilifa lokuphila okungapheliyo?” Kumele ukuthi lalisenza kuhle ngoba iVangeli likaMakho lithi uJesu ‘walithanda.’ UJesu walitshela amazwi asembhalweni walamuhla. Ijaha leli lalikufuna sibili ukulandela uJesu kodwa kwakunzima ukuthi litshiyane ‘lempahla yalo enengi.’ (Mak. 10:17-22) Yikho lacina liyalile ukuthwala ijogwe likaJesu futhi laqhubeka liyisigqili ‘seNotho.’ (Mat. 6:24) Kunguwe wawuzakhethani? Kumele sibe sizihlola ukuze sibone ukuthi kuyini esikufaka kuqala ezimpilweni zethu. Kungani kumele senze njalo? Lokhu kuzasinceda sibe leqiniso lokuthi siwasebenzisa kuhle amandla ethu. w19.09 24 ¶17-18
UMvulo, August 16
Izindaba ezinhle kumele ziqale zitshunyayelwe ezizweni zonke.—Mak. 13:10.
Sizaqhubeka sitshumayela ngoMbuso uJehova aze athi sekwanele. Kusele isikhathi esingakanani ukuthi abantu bazi uJehova loJesu Khristu? (Joh. 17:3) Kasikwazi. Esikwaziyo yikuthi labo ‘abalesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo’ bangazamukela izindaba ezinhle bakhonze uJehova ukuhlupheka okukhulu kungakaqalisi. (ImiSeb. 13:48) Singabanceda njani abantu laba isikhathi singakadliwa ngumangoye? UJehova usebenzisa inhlanganiso yakhe ukusinika konke esikudingayo ukuze sifundise abantu iqiniso. Ngokwesibonelo, siyaqeqetshwa maviki wonke emhlanganweni waphakathi kweviki. Umhlangano lo usinceda sazi esingakutsho nxa siqala ukufika ebantwini lalapho sesiphindela. Kanti njalo nxa ube lengxoxo emnandi lomuntu ofuna ukufunda futhi wamtshiyela iphetshana kumbe imagazini, uzasala ebala okunengi uze uphindele. Kungumlandu womuntu ngamunye ukuthi akhuthale emsebenzini wokutshumayela ngoMbuso nyanga zonke. w19.10 9 ¶7; 10 ¶9-10
OLwesibili, August 17
Lingakhohlwa ukwenza okuhle lokwabelana labanye lokho elilakho ngoba imihlatshelo enjalo iyamthokozisa kakhulu uNkulunkulu.—Heb. 13:16.
UJehova wathembisa ixhegu eliqotho elalihlala eJerusalema elalithiwa nguSimiyoni ukuthi lalingasoze life lingambonanga uMesiya. Kwasekuyiminyaka eminengi uSimiyoni emelele uMesiya, yikho kumele ukuthi isithembiso lesi samkhuthaza kakhulu. UJehova wamnika umvuzo ngenxa yokholo lwakhe lokubekezela kwakhe. Ngelinye ilanga ‘wakhokhelwa ngumoya ongcwele’ ukuthi aye ethempelini. Eselapho wabona usane olunguJesu futhi uJehova wamsebenzisa ukuthi akhulume isiphrofetho esimayelana lomntwana lo owayezakuba nguKhristu. (Luk. 2:25-35) Lanxa uSimiyoni kungenzeka wafa uJesu engakaqalisi inkonzo yakhe, wasiqakathekisa isibusiso asitholayo njalo uzathola izibusiso ezinengi ngesikhathi esizayo. Isisemhlabeni omutsha indoda le ethembekileyo izabona indlela ukubusa kukaJesu okuzaletha ngayo izibusiso kuzo zonke izizwe zomhlaba. (Gen. 22:18) Lathi siyasiqakathekisa loba yisiphi isibusiso uJehova asinika sona. w19.10 22 ¶7; 23 ¶12
OLwesithathu, August 18
Phezu kwakho konke, gcina inhliziyo yakho.—Zaga. 4:23.
Kungelani lokuthi ulemali enganani kumele ulinde inhliziyo yakho. Lokhu ungakwenza ngokungaqali ukuthanda inotho langokungaqakathekisi kakhulu umsebenzi wakho kulokukhonza uJehova. Ungabona njani ukuthi yikho osukwenza? Nansi imibuzo ongazibuza yona: ‘Ngihlala ngicabanga ngomsebenzi wami yini nxa ngisemihlanganweni yebandla loba ekutshumayeleni? Ngihlala ngikhathazeka yini ngokuthi ngizaba lemali eyeneleyo esikhathini esizayo? Imali kanye lenotho sekubangela ukuthi ngingazwanani lomkami yini? Ngingazimisela yini ukwenza umsebenzi okhangelelwa phansi kodwa ongivumela ukuthi ngibe lesikhathi esinengi sokukhonza uJehova?’ (1 Tim. 6:9-12) Nxa sicabangisisa ngemibuzo le kumele sikhumbule ukuthi uJehova uyasithanda futhi uthembisa labo abazinikele kuye esithi: “Kangisoze ngikutshiye loba sekutheni, njalo kangisoze ngikulahle loba sekutheni.” Yikho umphostoli uPhawuli wabhala wathi: “Indlela eliphila ngayo kayingabi ngeyokuthanda imali.”—Heb. 13:5, 6. w19.10 29 ¶10
OLwesine, August 19
Njengensimbi ilola insimbi, kanjalo indoda ikhaliphisa enye.—Zaga. 27:17.
Nxa singasebenza labafowethu labodadewethu futhi sinanzelele ubuntu babo obuhle sizafunda okuhle kubo. Lokhu kuzenza ubungane bethu buqine. Ngokwesibonelo, uzwa njani nxa usekutshumayeleni lomngane wakho umuzwa echasisa ngesibindi izizatho zalokho akukholwayo kumbe etshengisa ukuthi uyaqiniseka nxa ekhuluma ngoJehova lenjongo zakhe? Kumele ukuthi uyasondela kakhulu kuye. Udadewethu oleminyaka engu-23 okuthiwa ngu-Adeline wacela omunye umngane wakhe okuthiwa nguCandice ukuthi bahambe bonke besiyatshumayela endaweni engatshunyayelwa kangako. Uthi: “Sasifuna ukutshiseka kakhulu ekutshumayeleni lokuthi sikukholise kakhulu. Sobabili sasidinga okwakungasikhuthaza ukuthi sinike uJehova okungcono kakhulu.” Ukusebenza ndawonye kwabanceda njani? Uqhubeka esithi: “Ntambama sasixoxa ngendlela esasizizwa ngayo langalokho okwakusikhuthazile engxoxweni esasibe lazo labantu. Sasixoxa langalokho esasikubonile okwakutshengisa ukuthi uJehova uyasisekela. Sasikukholisa ukuba lezingxoxo ezinje futhi ubungane bethu baqina.” w19.11 5 ¶10-11
OLwesihlanu, August 20
Thathani ihawu elikhulu lokholo.—Efe. 6:16.
Kudala isotsha lalithola udumo ngenxa yokuba lesibindi empini kodwa laliyangeka nxa lingaphenduka lingaselahawu. Indoda engumRoma eyayibona ngezembali okuthiwa nguTacitus yabhala yathi: “Kwakuyangisa kakhulu ukuthi isotsha liphenduke lingaselahawu.” Lesi ngesinye isizatho esasisenza amasotsha awabambe aqinise amahawu awo nxa esempini. Nxa sihlala singena imihlangano yebandla futhi sitshela abanye ngebizo likaJehova langoMbuso wakhe siyabe silibambisisa ihawu lethu. (Heb. 10:23-25) Kanti njalo kumele sibale iLizwi likaNkulunkulu nsuku zonke futhi sithandaze kuye simcela ukuthi asincedise sisebenzise lokho esikubalayo. (2 Tim. 3:16, 17) Nxa singenza njalo akulasikhali esivela kuSathane esizabangela ukuthi singatholi ukuphila okungapheliyo. (Isaya. 54:17) “Ihawu elikhulu lokholo” lwethu lizasivikela. Sizakuba lesibindi futhi sinqobe impi esiyilwa nsuku zonke yokugcina ukholo lwethu luqinile. Okuqakatheke kakhulu yikuthi sizakuba lesibusiso sokuba sohlangothini lukaJesu ngesikhathi enqoba empini azayilwa loSathane labalandeli bakhe.—Isam. 17:14; 20:10. w19.11 19 ¶18-19
UMgqibelo, August 21
[Indlela] engiphosa ngayo inqindi ngeyokuthi ngingatshayi umoya.—1 Khor. 9:26.
Nxa ungabhala phansi lokho ohlela ukukwenza, kuba lula ukuthi ukwenze. (1 Khor. 14:40) Ngokwesibonelo, amaqula abadala bebandla atshelwa ukuthi abhale phansi konke ahlela ukukwenza, ukuthi kuzakwenziwa ngubani lokuthi kumele kuphele nini. Nxa abadala bekwenza lokhu, kuba lula ukuthi benze lokho abakuhlelileyo. Lawe ungenza okufananayo nxa uhlela ofuna ukukwenza. Ngokwesibonelo, nsuku zonke ungabhala phansi konke ofuna ukukwenza ubusufaka ofuna ukuqala ngakho phezulu. Lokhu kuzakunceda ukuthi uqede okuqalisayo futhi wenze okunengi ngesikhathi esincane. Kodwa kuzamele usebenze ngamandla akho wonke. Akulula ukwenza lokho okuhlelileyo lokuqeda okuqalisayo. (Rom. 12:11) Umphostoli uPhawuli watshela uThimothi ukuthi ‘aqhubeke ekhuthele’ ekufundiseni njalo ‘aphikelele’ kukho ukuze athuthuke. Lathi singalisebenzisa icebo leli kuloba yikuphi esifuna ukukwenzela uJehova.—1 Tim. 4:13, 16. w19.11 29-30 ¶15-16
ISonto, August 22
UJehova wayekhuluma loMosi ubuso ngobuso njengomuntu ekhuluma lomngane wakhe.—Eks. 33:11.
Ngesikhathi uMosi ecelwa nguJehova ukuthi akhiphe isizwe sako-Israyeli eGibhithe wayengazithembi futhi watshela uJehova kanengi ukuthi kenelisi ukwenza umsebenzi ayemnike wona. Indlela uJehova amphendula ngayo yatshengisa ukuthi ulozwelo futhi wamnceda ngayekudinga. (Eks. 4:10-16) Lokhu kwenza uMosi wenelisa ukutshela uFaro izahlulelo ezilamandla ezivela kuJehova. Ngemva kwalokho uMosi wabona uJehova esebenzisa amandla akhe ukusindisa ama-Israyeli lokubhubhisa uFaro kanye lamabutho akhe eLwandle Olubomvu. (Eks. 14:26-31; Hubo. 136:15) Ama-Israyeli ayekhonona njalo nje ngesikhathi uMosi esewakhiphile eGibhithe. Lanxa kunjalo uMosi wabona indlela uJehova abekezelela ngayo abantu laba ayebakhulule ebugqilini. (Hubo. 78:40-43) Waphinda wabona ukuthi uJehova uthobekile ngesikhathi ekhetha ukungatshabalalisi ama-Israyeli lapho emcela ukuthi enze njalo. (Eks. 32:9-14) Ubungane bukaMosi loJehova baqhubeka buqina kakhulu langesikhathi esesukile eGibhithe okokuthi kwakungathi uyambona uYise osezulwini.—Heb. 11:27. w19.12 17 ¶7-9
UMvulo, August 23
Uzaliqalela ukuya eGalile, lizambona khonale.—Mat. 28:7.
Abafundi bakaJesu abanengi babengabeGalile. Yikho intaba eseGalile yayiyindawo engcono abantu abanengi ababengahlangana kuyo kulasendlini yomuntu eJerusalema. Kanti njalo uJesu wayeseke wahlangana labaphostoli bakhe abangu-11 kwenye indlu eseJerusalema ngemva kokuvuswa kwakhe. Aluba wayefuna ukulaya abaphostoli kuphela ukuthi batshumayele futhi benze abafundi wayezahle abatshele bekhonale kulokuthi athi bahlangane eGalile labesifazana kanye labanye. (Luk. 24:33, 36) Umlayo kaJesu wokwenza abafundi wawungayisiwo wamaKhristu ayephila ngalesosikhathi kuphela. UJesu wathi eselaye abalandeli bakhe waphetha ngamazwi athi: “Ngizabe ngilani kuze kube yisiphetho somumo lo wezinto.” (Mat. 28:19,20) Banengi abantu abenza abafundi lamuhla. Abantu abangaba ngu-300 000 bayabhabhathizwa minyaka yonke besiba ngoFakazi bakaJehova labafundi bakaJesu Khristu. Lokhu kuyamangalisa sibili! w20.01 2 ¶1; 3 ¶5-6
OLwesibili, August 24
[Wasikhumbula] singesibantu balutho.—Hubo. 136:23.
Usesemutsha kodwa utshelwa ngudokotela ukuthi ulomkhuhlane ozaqhubeka ukuqeda amandla. Usukhulile futhi uzama ngamandla wonke ukuthi uthole umsebenzi kodwa kuyehlula. Usugugile njalo kawusenelisi ukwenza okunengi njengakuqala enkonzweni kaJehova. Nxa lawe uhlutshwa ngokunye kwalokho okuqanjwe phezulu ungazibona ungaselancedo. Inhlupho lezi zingakwenza ungathokozi, uzikhangelele phansi njalo ungabi lobudlelwano obuhle labanye. Abantu bomhlaba lo balingisela uSathane, kabakuqakathekisi ukuphila. Kusukela kudala uSathane ubephatha abantu ngendlela etshengisa ukuthi ubabona bengasibantu balutho. Watshengisa ukuthi ulesihluku ngokutshela u-Eva ukuthi wayezathola inkululeko nxa engayekela ukulalela uNkulunkulu, yena esazi mhlophe ukuthi isigwebo kwakuyikufa. USathane nguye obevele eqondisa umhlaba lo. Yikho akumangalisi ukuthi abanengi babakhokheli bomhlaba lo abakuqakathekisi ukuphila kwabantu futhi abalandaba lokuthi bezwa njani. UJehova yena ufuna sikwazi ukuthi siqakathekile futhi uyasisekela nxa sisehlelwa zinhlupho ezingenza sizizwe singasibantu balutho.—Rom. 12:3. w20.01 14 ¶1-4
OLwesithathu, August 25
Ungaphrofethi ngebizo likaJehova funa sikubulale.—Jer. 11:21.
Okweminyaka engu-40 loba edlula lapho, uJeremiya waphila labantu ababengekho qotho kuJehova. Abanye babengomakhelwane futhi kungenzeka abanye kwakuyizihlobo zakhe ezazidabuka edolobheni lakibo le-Anathothi. (Jer. 12:6) Lanxa kunjalo kazange abe ngunkomo idla yodwa, watshela umabhalani wakhe oqotho uBharukhi indlela ayezizwa ngayo. Lathi sesiyazi indlela ayesizwa ngayo njengoba yabhalwa eBhayibhilini. (Jer. 8:21; 9:1; 20:14-18; 45:1) Kumele ukuthi uBharukhi loJeremiya baba ngamathe lolimi futhi bahloniphana kakhulu ngesikhathi uBharukhi ebhala phansi konke okwenzakala kuJeremiya. (Jer. 20:1, 2; 26:7-11) Okweminyaka eminengi uJeremiya wakhuluma ngesibindi exwayisa ama-Israyeli ngalokho okwakuzakwehlela iJerusalema. (Jer. 25:3) UJehova waphinda watshela abantu ukuthi baphenduke futhi wacela uJeremiya ukuthi abhale encwadinimgoqwa amazwi okubaxwayisa. (Jer. 36:1-4) UJeremiya loBharukhi basebenza ndawonye emsebenzini lo ababewuphiwe nguNkulunkulu futhi kungenzeka umsebenzi wabo waphela ngemva kwezinyanga ezinengi. Akuthandabuzwa ukuthi ngalesosikhathi babesiba lezingxoxo eziqinisa ukholo. w19.11 2-3 ¶3-4
OLwesine, August 26
Loba ngubani oziphakamisayo uzakwehliswa, futhi loba ngubani ozehlisayo uzaphakanyiswa.—Mat. 23:12.
Kumele sibaphathe njani abafowethu labodadewethu abagcotshiweyo? Akuqondanga ukuthi sincome kakhulu omunye umuntu lanxa engumfowabo kaKhristu ogcotshiweyo. (Mat. 23:8-11) Nxa iBhayibhili likhuluma ngabadala bebandla lisikhuthaza ukuthi ‘silingisele ukholo lwabo’ kodwa kalitsho ukuthi senze umuntu abe ngumkhokheli wethu. (Heb. 13:7) Kuliqiniso ukuthi iBhayibhili lithi abanye “kufanele bahlonitshwe ngokuphindiweyo.” Kayisikho ukuthi bahlonitshwa ngenxa yokuthi bagcotshiwe kodwa bahlonitshwa ngoba ‘bakhokhela ngendlela enhle’ njalo ‘basebenza nzima befundisa futhi bekhuluma.’ (1 Tim. 5:17) Nxa singabaphakamisa abagcotshiweyo kumbe sibancome kakhulu bangaba lenhloni. Okubi kakhulu yikuthi singabangela ukuthi bazikhukhumeze. (Rom. 12:3) Akulamuntu ongafuna ukwenza loba yini engabangela ukuthi omunye wabafowabo bakaKhristu abagcotshiweyo enze iphutha elikhulu kangako.—Luk. 17:2. w20.01 29 ¶8
OLwesihlanu, August 27
Singasabali izinto lezi ezenzakala ngaphandle, . . . ngikhathazekile ngawo wonke amabandla.—2 Khor. 11:28.
Kwakulezinto ezinengi ezazikhathaza umphostoli uPhawuli. Wayekhathazeka kakhulu ngenxa yenhlupho ezazisehlela abazalwane. (2 Khor. 2:4) Abaphikisi babeke bamtshaye futhi bamfake ejele. Ngezinye izikhathi wayekhathazeka ‘ngokuba lokulutshwana.’ (Flp. 4:12) Okunye okwakungabe kumkhathaza yikuhamba ngomkhumbi ngoba wawusuke wambhidlikela. (2 Khor. 11:23-27) Kuyini okwakumnceda ngesikhathi ekhathazekile? UPhawuli wayekhathazeka nxa abafowabo labodadewabo besehlelwa yibunzima kodwa kazange azame ukulungisa zonke inhlupho zabo eyedwa. Wayekwazi ukuthi ngeke enelise ukwenza konke eyedwa. Wacela abanye ukuthi bamncedise ekunakekeleni abazalwane. Ngokwesibonelo, wacela uThimothi loThithusi. Akuthandabuzwa ukuthi imisebenzi eyenziwa ngamadoda la ayethembekile yanceda uPhawuli ukuthi angakhathazeki kakhulu.—Flp. 2:19, 20; Tit. 1:1, 4, 5. w20.02 23 ¶11-12
UMgqibelo, August 28
Bantwana, lalelani abazali benu.—Efe. 6:1.
UJehova ukhangelele ukuthi lathi simlalele. Kufanele simlalele ngoba nguye owasidalayo futhi usinika izinto esizidingayo ukuze siphile njalo ulenhlakanipho edlula eyabobaba bonke. Kodwa isizatho esiqakatheke kulazo zonke esenza simlalele yikuthi siyamthanda. (1 Joh. 5:3) Lanxa silezizatho ezinengi zokumlalela, kasibambi ngamandla ukuthi senze njalo. Wasinika inkululeko yokuzikhethela yikho uyathokoza nxa simlalela ngenxa yokuthi siyamthanda. Abazali bafuna abantwababo bavikeleke yikho bebanika imithetho ebavikelayo. Nxa abantwana beyilalela imithetho le bayabe betshengisa ukuthi bayabathemba futhi bayabahlonipha. Ukwazi lokulalela imithetho kaBaba wethu osezulwini khona kuqakatheke kakhulu. Nxa singenza njalo, siyabe sitshengisa ukuthi siyamthanda uJehova lokuthi siyamhlonipha. Kanti njalo ukwazi lokulalela imithetho yakhe kuyasinceda. (Isaya. 48:17, 18) Kodwa labo abangayilaleliyo imithetho kaJehova bacina belimala kakhulu.—Gal. 6:7, 8. w20.02 9-10 ¶8-9
ISonto, August 29
Ake uyivumele incekukazi yakho ikhulume lawe; zwana lokho incekukazi yakho efuna ukukutsho.—1 Sam. 25:24.
Kumele simlingisele u-Abhigeli ngokuba lesibindi sokukhuluma nxa sibona umuntu esenza ulutho oluzabangela ukuthi enze iphutha elikhulu kakhulu. (Hubo. 141:5) Kumele sikhulume laye ngenhlonipho kodwa singambhodi. Nxa sinika umuntu iseluleko asidingayo, siyabe sitshengisa ukuthi singabangane beqiniso. (Zaga. 27:17) Abadala yibo abalomlandu omkhulu wokukhuluma lamalunga ebandla asephambuka. (Gal. 6:1) Bayananzelela ukuthi labo balesono lokuthi ngelinye ilanga kungadingeka ukuthi baphiwe iseluleko. Kodwa lokhu akubavimbi ukuthi bakhuze labo abadinga ukukhuzwa. (2 Tim. 4:2; Tit. 1:9) Nxa benika umuntu iseluleko bayazama ukusebenzisa isipho sabo sokukhuluma ukuthi bamfundise kuhle langesineke. Bayamthanda umfowabo futhi lokhu yikho okwenza bamncede. (Zaga. 13:24) Kodwa abakuqakathekisa kakhulu yikudumisa uJehova ngokusekela lokho akutshoyo langokuvikela ibandla ukuthi lingaphambaniseki.—ImiSeb. 20:28. w20.03 20 ¶8-9
UMvulo, August 30
Ngilamandla okwenza zonke izinto ngenxa yalowo ongipha amandla.—Flp. 4:13.
UJehova wenza uMosi waba ngumkhululi wama-Israyeli. Lokhu kakwenzanga ngesikhathi uMosi ecabanga ukuthi usengawakhulula ngemva ‘kokufundiswa konke ukuhlakanipha kwabaseGibhithe.’ (ImiSeb. 7:22-25) Kodwa wamsebenzisa ngesikhathi esemncede ukuthi abe ngumuntu othobekileyo futhi omnene. (ImiSeb. 7:30, 34-36) UJehova wamnika isibindi sokukhuluma lombusi owayelamandla kulabo bonke eGibhithe. (Eks. 9:13-19) UJehova usebenzisa abantu abazama ukumlingisela futhi abathembele kuye ukuthi abaphe amandla. Kusukela kudala uJehova ubesebenzisa izinceku zakhe ngendlela ezinengi. Wena uzakusebenzisa ngayiphi indlela? Kuzakuya ngokuthi uzimisele okunganani ukuthi usebenze nzima. (Kol. 1:29) Nxa ungazimisela ukusetshenziswa nguJehova uzakwenza utshiseke ekutshumayeleni, ufundise kuhle, wenelise ukududuza abanye, ube yisisebenzi esiyingcitshi, ube ngumngane weqiniso kumbe ube yiloba yini ayifunayo ukuze enze intando yakhe. w19.10 21 ¶5; 25 ¶14
OLwesibili, August 31
Ngilibiza ngokuthi lingabangane bami.—Joh. 15:15.
Abangane abahle bazasinceda sihlale siqotho kuJehova. Kumele lathi sibe ngabangane abahle ukuze sibathole. (Mat. 7:12) Ngokwesibonelo, iBhayibhili lisikhuthaza ukuthi sisebenzise isikhathi lamandla ethu sinceda abanye, ikakhulu labo ‘abaswelayo.’ (Efe. 4:28) Sizathokoza kakhulu nxa sizimisela ukunceda abanye. (ImiSeb. 20:35) Abangane bethu bazasisekela nxa sisehlelwa zinhlupho futhi bazasinceda sihlale silokuthula. U-Elihu walalela ngesikhathi uJobe emtshela ngenhlupho zakhe yikho labangane bethu bazasilalela nxa sibatshela okusikhathazayo. (Jobe. 32:4) Lanxa singeke silindele ukuthi abangane bethu basenzele izinqumo, kumele sibalalele nxa besicebisa besebenzisa lokho okutshiwo liBhayibhili. (Zaga. 15:22) Kanti njalo kumele sizithobe njengeNkosi uDavida sivume nxa abangane bethu befuna ukusiphathisa ngesikudingayo. (2 Sam. 17:27-29) Abangane abanje bayisipho esivela kuJehova sibili.—Jak. 1:17. w19.04 11 ¶12; 12 ¶14-15