ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es21
  • December

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • December
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
  • Izihlokwana
  • OLwesithathu, December 1
  • OLwesine, December 2
  • OLwesihlanu, December 3
  • UMgqibelo, December 4
  • ISonto, December 5
  • UMvulo, December 6
  • OLwesibili, December 7
  • OLwesithathu, December 8
  • OLwesine, December 9
  • OLwesihlanu, December 10
  • UMgqibelo, December 11
  • ISonto, December 12
  • UMvulo, December 13
  • OLwesibili, December 14
  • OLwesithathu, December 15
  • OLwesine, December 16
  • OLwesihlanu, December 17
  • UMgqibelo, December 18
  • ISonto, December 19
  • UMvulo, December 20
  • OLwesibili, December 21
  • OLwesithathu, December 22
  • OLwesine, December 23
  • OLwesihlanu, December 24
  • UMgqibelo, December 25
  • ISonto, December 26
  • UMvulo, December 27
  • OLwesibili, December 28
  • OLwesithathu, December 29
  • OLwesine, December 30
  • OLwesihlanu, December 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
es21

December

OLwesithathu, December 1

[Kulesikhathi] sokuthula, lesikhathi sokukhuluma.—UmTshu. 3:7.

Singadala umonakalo omkhulu nxa singayekela ukunanzelela izinto esizikhulumayo. Ngokwesibonelo, nxa ungahlangana lomuntu ohlala elizweni lapho umsebenzi wethu ongavunyelwa khona uyalingeka yini ukumbuza ukuthi umsebenzi wethu wenziwa njani kulelolizwe? Akuthandabuzwa ukuthi uyabe ulenhloso ezinhle. Phela siyabathanda abafowethu labodadewethu futhi silendaba lokuthi kwenzakalani kubo. Kanti njalo nxa sibathandazela siyabe sifuna ukuqamba khona kanye okubehlelayo. Lanxa kunjalo, lesi kuyabe kuyisikhathi sokuthi sithule. Nxa singambamba ngamandla umuntu olendaba eyimfihlo ukuthi asitshele yona, siyabe singamthandi lowomuntu labazalwane abathembe yena ukuthi angatsheli muntu ngomsebenzi wabo. Akuthandabuzwa ukuthi akula phakathi kwethu ongafuna ukwengeza ubunzima babafowethu labodadewethu abahlala emazweni umsebenzi wethu ongavunyelwa khona. Akula futhi phakathi kwabazalwane abahlala emazweni anjalo ongafuna ukukhuluma ngendlela inkonzo yabo kumbe imisebenzi yobuKhristu eyenziwa ngayo. w20.03 21 ¶11-12

OLwesine, December 2

Kalisoze life ngempela.—Gen. 3:4.

UNkulunkulu wayengahlosanga ukuthi abantu bafe. Kodwa ukuze baphile kuze kube nini lanini kwakumele u-Adamu lo-Eva bamlalele. Wabanika umlayo owawunganzima, wathi: “Ungadli isihlahla sokwazi okuhle lokubi, ngoba ungaze usidle uzakufa ngempela.” (Gen. 2:16, 17) Thutshu uSathane! Esebenzisa inyoka watshela u-Eva amazwi asembhalweni walamuhla. Okudanisayo yikuthi u-Eva wawalalela amanga la wadla isithelo. Ngemva kwesikhathi lomkakhe laye wasidla. (Gen. 3:6) Lokhu kwabangela isono lokufa. (Rom. 5:12) U-Adamu lo-Eva bafa njengoba uNkulunkulu wayetshilo. Kodwa uSathane kazange ame ukuhutshuza aluhlaza tshoko mayelana lokufa. Ngemva kwesikhathi waqalisa amanye amanga. Amanye akhona yimfundiso yokuthi umzimba uyafa kodwa umoya uyaphuma uye endaweni yomoya. Imfundiso le iyatshiyana kusiya ngendawo futhi ilokhu ikhohlisa abantu abanengi.—1 Tim. 4:1. w19.04 14-15 ¶3-4

OLwesihlanu, December 3

Ngisesengumntwana ngangikhuluma njengomntwana, ngicabanga njengomntwana, nginakana njengomntwana.—1 Khor. 13:11.

Abantwana kabakaqedisisi kangako futhi kabakafundi ukwenza izinqumo loba ukubona ingozi bayibalekele. Lokhu kwenza kube lula ukuthi umuntu abaqile abesebahlukuluza. Abantu abahlukuluza abantwana babatshela amanga ayingozi. Ngokwesibonelo, batshela umntwana ukuthi nguye obangele ukuthi ahlukuluzwe lokuthi akugcine kuyimfihlo lokho. Kanti njalo bamtshela ukuthi akulamuntu ozamkholwa loba ozamnceda nxa engaceba kanye lokuthi abantu abadala labantwana bavele batshengisana ukuthi bayathandana ngokwenza izinto zemacansini. Kuthatha isikhathi eside ukuthi umntwana ohlukuluziweyo abone ukuthi wayetshelwa amanga. Angakhula ezibona etshaphaziwe futhi ecabanga ukuthi akumelanga athandwe loba aduduzwe. Kuyacaca-ke ukuthi kungani labo abake bahlukuluzwa kwezemacansini besizwa ubuhlungu okweminyaka eminengi. Siphila ezinsukwini zokucina lapho abantu abanengi ‘bengathandi abanye’ njalo ‘ababi labangamaqili beqhubeka besiba babi kakhulu.’—2 Tim. 3:1-5, 13. w19.05 15 ¶7-8

UMgqibelo, December 4

Nxa lisenza njalo lizawugcwalisa umthetho kaKhristu.—Gal. 6:2.

Yiziphi indlela uJesu ayefundisa ngazo? Okokuqala, wayefundisa abantu ngayekutsho. Amazwi akhe ayelamandla ngoba wayekhuluma iqiniso ngoNkulunkulu, efundisa ngenjongo yokuphila njalo eveza ukuthi uMbuso kaNkulunkulu yiwo wodwa ozaqeda ukuhlupheka kwabantu. (Luk. 24:19) Okwesibili, wayefundisa ngayekwenza. Watshengisa abalandeli bakhe indlela okwakumele baphile ngayo ngendlela yena ayephila ngayo. (Joh. 13:15) UJesu wafundisa nini? Wafundisa ngesikhathi esenza inkonzo yakhe emhlabeni. (Mat. 4:23) Waphinda wafundisa abalandeli bakhe esanda kuvuswa. Ngokwesibonelo, wabonakala eqenjini labafundi elalingedlula 500 waselinika umlayo wokuthi ‘lenze abafundi.’ (Mat. 28:19, 20; 1 Khor. 15:6) UJesu uyinhloko yebandla futhi waqhubeka efundisa abafundi bakhe lalapho esebuyele ezulwini. Ngokwesibonelo, ngabo-96 C.E., uKhristu walaya umphostoli uJohane ukuthi akhuthaze njalo eluleke amaKhristu agcotshiweyo.—Kol. 1:18; Isam. 1:1. w19.05 3 ¶4-5

ISonto, December 5

Libe leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu.—Flp. 1:10.

Kulezinsuku kumele umuntu asebenze gadalala ukuze athole imali yokuziphilisa. Abafowethu labodadewethu abanengi basebenza amahola amanengi ukuze banakekele izimuli zabo. Abanye kubathatha isikhathi eside ukuya emsebenzini lokuphenduka ngekhaya. Abanengi benza imisebenzi enzima ukuze baziphilise. Lithi lisiyatshona abafowethu labodadewethu laba sebedinwe befile okokuthi imizimba iyabe ingasavumi ukuthi bataditshe. Lanxa kunjalo, kumele sizinike isikhathi sokulitaditsha okuzwayo iLizwi likaNkulunkulu kanye lamabhuku enhlanganiso yethu. Lokhu kuqakathekile ngoba kwenza sisondele kuJehova njalo sithole ukuphila okungapheliyo. (1 Tim. 4:15, 16) Abanye bavuka kusesele nsuku zonke ukuze bataditshe ngenxa yokuthi kuyabe kungakabi lomsindo futhi ingqondo iyabe iphumulile ngemva kokulala ebusuku. Kanti njalo abanye bahlela isikhathi esincane ntambama ukuze babale njalo bacabangisise ngalokho abakubalayo. w19.05 26 ¶1-2

UMvulo, December 6

Yekelani ukubunjwa ngumumo lo wezinto, kodwa guqulwani lintshintshe indlela elicabanga ngayo.—Rom. 12:2.

Ukuguquka okukhulunywa ngakho akwenzakali ngosuku olulodwa futhi akwenzakali umuntu ezihlalele nje. Kumele umuntu ‘azame ngamandla wonke’ okweminyaka eminengi. (2 Phet. 1:5) Kufanele sisebenze gadalala ukuze sintshintshe lokho esiyikho ngaphakathi. Okokuqala okumele sikwenze yikuthandaza. Kumele sithandaze njengomhubi owathi: “Dala phakathi kwami inhliziyo ehlanzekileyo, ufake kimi umoya omutsha, othembekileyo.” (Hubo. 51:10, NWT) Kufanele sivume ukuthi kumele sintshintshe indlela esicabanga ngayo futhi sicele uJehova ukuthi asincedise. Okwesibili okumele sikwenze yikucabangisisa. Kumele sibale iLizwi likaNkulunkulu nsuku zonke njalo sibe lesikhathi sokucabangisisa ngalokho esikubalayo ukuze sibone lapho okumele sintshintshe khona. (Hubo. 119:59; Heb. 4:12; Jak. 1:25) Ekuzihloleni kwethu kufanele sinanzelele imicabango esingabe sesilayo ehambelana leyabantu bomhlaba lo. Kumele sivume ukuthi kukhona lapho esisilela khona besesisebenza nzima ukuthi silungisise. w19.06 8 ¶1; 10 ¶10; 12 ¶11-12

OLwesibili, December 7

Lisisebenzise kuhle kakhulu isikhathi senu.—Efe. 5:16.

Nxa usenza isinqumo kumele ukhethe isikhathi ozakwenza ngaso okuhlelileyo futhi ungasintshintshi. Ungameleli ukuthi zonke izinto zikulungele ukuze wenze obuthe uzakwenza ngoba kungenzakala ukuthi kungabi njalo. (UmTshu. 11:4) Ungavumeli izinto ezingaqakathekanga kangako zikuqedele isikhathi lamandla okwenza lokho okuqakatheke kakhulu. (Flp. 1:10) Nxa kusenza, khetha isikhathi lapho okuyabe kungelazinto ezinengi ezingakuphambanisa. Tshela abanye ukuthi bangakuphambanisi. Mhlawumbe ungacitsha ifoni yakho ukuze ungabi ukhangela amameseji angenayo. Impumela yesinqumo sakho ifanana lendawo oya kuyo nxa uthethe uhambo. Nxa ufuna sibili ukufika endaweni oya kuyo, uzaqhubeka ulokhu uhamba lanxa kungadingeka ukuthi untshintshe umgwaqo nxa lowo ohamba ngawo uvaliwe. Ngendlela efananayo nxa ungacabanga ngempumela yesinqumo sakho awusoze uphongukhalala nxa ungahlangana lobunzima.—Gal. 6:9. w19.11 30 ¶17-18

OLwesithathu, December 8

Ilizwi likaNkulunkulu . . . liyenelisa ukuqedisisa imicabango lenhloso zenhliziyo.—Heb. 4:12.

Kuyini okumele kukufuqe ukuthi ubhabhathizwe? Ukufunda iBhayibhili kukuncede wazi okunengi ngoJehova, ukuthi unjani lendlela enza ngayo izinto. Okufundileyo ngaye kukuthinte kwamancane njalo kwenza wamthanda kakhulu. Ukuthanda uJehova yikho okumele kube yisizatho esiqakatheke kulazo zonke sokuthi ubhabhathizwe. Okunye okungenza ufune ukubhabhathizwa yikuthi usufundile lokho okutshiwo liBhayibhili njalo wakukholwa. Cabanga ngalokho uJesu akutshoyo lapho enika abalandeli bakhe umlayo wokwenza abafundi. (Mat. 28:19, 20) Wathi umuntu kumele abhabhathizwe “ebizweni likaBaba leleNdodana lelomoya ongcwele.” Kutshoni lokhu? Kutsho ukuthi kumele ukukholwe sibili lokho okutshiwo liBhayibhili ngoJehova, ngeNdodana yakhe uJesu langomoya ongcwele. Iqiniso leli eliseBhayibhilini lilamandla kakhulu futhi lingakuthinta inhliziyo. w20.03 9 ¶8-9

OLwesine, December 9

Libaxwayise abaphambukayo, . . . njalo lisekele ababuthakathaka, libekezelele wonke umuntu.—1 Thes. 5:14.

Izingilosi ezathunywa nguJehova zazingalandanga ukuzoxwayisa uLothi kuphela kodwa zazizomncedisa lokuthi aphume eSodoma. (Gen. 19:12-14, 17) Lathi kumele simlimukise umfowethu nxa simbona esephambuka. Kumele simbekezelele lanxa ephuza ukulalela iseluleko seBhayibhili. Akumelanga sikhalale loba sizehlukanise lomfowethu kodwa kumele silingisele izingilosi ezimbili ngokumnceda ngezinye izindlela. (1 Joh. 3:18) Kungadingeka ukuthi simncedise alalele iseluleko seBhayibhili asinikiweyo. Lanxa uLothi wayephambanisa, uJehova wakhangela okuhle akwenzayo yikho ngemva kwesikhathi waphefumulela umphostoli uPhetro ukuthi abhale ngaye esithi wayeyindoda elungileyo. (Hubo. 130:3) Singamlingisela njani endleleni aphatha ngayo uLothi? Ngokukhangela okuhle okwenziwa ngabafowethu labodadewethu. Singenza njalo sizenelisa ukubabekezelela futhi kuzakuba lula ukuthi basilalele nxa sibanceda. w19.06 21 ¶6-7

OLwesihlanu, December 10

Umuntu ngamunye uzazithwalela umthwalo wakhe.—Gal. 6:5.

Nxa uhulumende walapho ohlala khona engavimbela umsebenzi wethu ungazibuza ukuthi sekufanele uthuthele kwelinye ilizwe yini ukuze ukhonze uJehova ukhululekile. Lesi yisinqumo umuntu ngamunye azenzela sona. Ungakenzi isinqumo kungakunceda ukuqala uhlole okwenziwa ngamaKhristu aze ahlukuluzwe ngesikhathi sabaphostoli. Abafundi ababeseJerusalema basabalala baya eJudiya leSamariya futhi abanye batsholobela baze bayafika eFenikhiya leKhuphro le-Antiyokhi. (Mat. 10:23; ImiSeb. 8:1; 11:19) Hlola lalokho okwenziwa nguPhawuli kuze kube lokunye ukuhlukuluzwa kwamaKhristu ngesikhathi sabaphostoli. Kazange asuke ezindaweni lapho abantu ababephikisa khona umsebenzi wokutshumayela. (ImiSeb. 14:19-23) Sifundani endabeni lezi? Inhloko yemuli ngayinye kumele izikhethele ukuthi imuli yayo izathutha yini. Ingakenzi isinqumo kumele ithandaze futhi icabangisise ngezimo zemuli yayo lokuthi kungayihambela njani nxa ingathutha. Akumelanga sisole abanye ngesinqumo abasenzayo. w19.07 10 ¶8-9

UMgqibelo, December 11

Ukuze bathole ukuphila okungapheliyo, kumele bakwazi wena onguwe wedwa uNkulunkulu weqiniso lalowo omthumileyo, uJesu Khristu.—Joh. 17:3.

UJesu wasitshela ukuthi ‘sihambe siyekwenza abantu bezizwe zonke babe ngabafundi.’ (Mat. 28:19) Kumele sincedise umuntu esifunda laye iBhayibhili ukuthi akwazi ukuthi kuyini uJesu afuna abafundi bakhe bakwenze lokuthi kumele akusebenzise njani lokho akufundayo. Kufanele sibekezele ngesikhathi simncedisa ukuthi asebenzise izimiso eziseBhayibhilini. Abanye esifunda labo iBhayibhili bayaphangisa ukuntshintsha indlela abaphila ngayo labacabanga ngayo kodwa abanye bayaphuza. Okwenziwa ngomunye umnali ePeru kuveza ukuthi ukubekezela kuyanceda sibili. Uthi: “Ngasengifunde amabhuku amabili loRaúl kodwa wayesehluleka ukusebenzisa izinto ayezifunda eBhayibhilini. Umtshado wakhe wawungokunye, ekhuluma inkulumo engcolileyo futhi abantwabakhe bengamhloniphi ngenxa yezenzo zakhe ezimbi. Lanxa kunjalo wayengayekeli ukubuya emihlanganweni yikho ngangilokhu ngimvakatshela ukuze ngimsize yena lemuli yakhe. Wabhabhathizwa ngemva kweminyaka emithathu siqalise ukufunda.” w19.07 15 ¶3; 19 ¶15-17

ISonto, December 12

Zamani ngamandla wonke.—Luk. 13:24

Ake ucabange ngokwakusenziwa ngumphostoli uPhawuli lapho ebhalela abaseFiliphi. Wayebotshiwe eRoma yikho wayengelankululeko yokuthi aphume ayetshumayela. Lanxa kunjalo wayehlala etshumayeza labo ababemvakatshela njalo ebhalela amabandla akhatshana izincwadi. Wayesazi ukuthi kwakumele azame ngamandla wonke okwempilo yakhe yonke njengoJesu. Yikho wafananisa impilo yamaKhristu lomncintiswano. (1 Khor. 9:24-27) Umuntu osemncintiswaneni wokugijima uyabe ethe nhlo emvuzweni njalo kavumi ukuphanjaniswa yiloba yini. Ngokwesibonelo, abanye bagijima emgwaqweni odlula phakathi kwezitolo loba olezinye izinto ezingabaphambanisa. Kambe umuntu osemncintiswaneni angema emawindini ezitolo abuke izinto ezithengiswayo? Hatshi. Lathi akumelanga sivume ukuphanjaniswa yiloba yini emncintiswaneni wokuphila. Nxa singahlala sikhangele phambili futhi sikhuthele ekukhonzeni uJehova njengoPhawuli sizawuthola umvuzo. w19.08 3 ¶4; 4 ¶7

UMvulo, December 13

Ziqaphele zikhathi zonke wena kanye lokufundisa kwakho. . . . Ungenza njalo uzazisindisa wena kanye lalabo abakulalelayo.—1 Tim. 4:16.

Nxa sesifunde iBhayibhili santshintsha indlela ebesiphila ngayo lalokho ebesikukholwa kungaba nzima ukuthi izihlobo zethu zikwamukele lokhu. Into yokuqala ezijayele ukuyinanzelela yikuthi asisayinanzi imikhosi emayelana lenkolo lokuthi kasisazingeni ezombusazwe. Ekuqaliseni ezinye izihlobo zingasizondela. (Mat. 10:35, 36) Lanxa kunjalo akumelanga sicabange ukuthi azisoze zintshintshe. Nxa singakhalala ukuzincedisa ukuthi zizwisise esikukholwayo kuyabe kungani siyazahlulela sisithi kazikufanelanga ukuthola ukuphila okungapheliyo. UJehova kawuphanga thina umsebenzi wokwahlulela kodwa uwuphe uJesu. (Joh. 5:22) Nxa singabekezela, izihlobo zethu zingacina zivuma ukulalela. Kumele sibe lomusa kodwa singavumi ukuphanjulwa lanxa kungaze kube nzima. (1 Khor. 4:12b) Kungathatha isikhathi ukuthi izihlobo zethu zize zikuzwisise sibili ukuthi sikuqakathekisa kangakanani ukukhonza uJehova. w19.08 17 ¶10, 13; 18 ¶14

OLwesibili, December 14

Ngilamandla okwenza zonke izinto ngenxa yalowo ongipha amandla.—Flp. 4:13.

Abanengi bayake bathi: “Nxa ngicabanga ngobunzima engidlule kubo ngiyananzelela ukuthi bengingeke ngibumele ngingedwa.” Wena sewake wakutsho yini lokhu? Mhlawumbe wakutsho ususizwa ngcono ngemva kokugula kakhulu kumbe ukufelwa. Uyananzelela ukuthi wenelisa ukudlula phakathi kobunzima lobo ngenxa yokuthi umoya ongcwele kaJehova wakunika “amandla amakhulu futhi angajayelekanga.” (2 Khor. 4:7-9) Siyawudinga futhi umoya ongcwele ukuze senelise ukulwisana lezinto ezisemhlabeni lo omubi ezingasiphambanisa. (1 Joh. 5:19) Kanti njalo kumele silwe “lezidalwa zomoya ezimbi.” (Efe. 6:12) Lanxa silenhlupho, umoya ongcwele kaJehova uyasinceda ngokusinika amandla okwenza yonke imisebenzi okumele siyenze. Umphostoli uPhawuli wenelisa ukuqhubeka ekhonza uJehova futhi esenza inkonzo yakhe lanxa wayephakathi kobunzima ngenxa yokuthi wayethembele ‘emandleni kaKhristu.’—2 Khor. 12:9. w19.11 8 ¶1-3

OLwesithathu, December 15

Loba ngubani ongibonileyo usembonile loBaba.—Joh. 14:9.

IBhayibhili yilo lodwa ibhuku elikhuluma iqiniso ngalokho uJesu akwenzele khona. Ukuthanda uJesu kuzakwenza umthande kakhulu uJehova. Kungani sisitsho njalo? UJesu walingisela ubuntu bukaYise ngendlela epheleleyo. Yikho nxa ungafunda okunengi ngoJesu, uzamzwisisa kakhulu uJehova futhi umqakathekise. Cabanga ngesihawu uJesu asitshengisa abantu ababeseyiswa ngoba bengabayanga, begula njalo bebuthakathaka. Cabanga futhi ngamacebo akunika wona lokuthi impilo yakho intshintsha njani nxa uwasebenzisa. (Mat. 5:1-11; 7:24-27) Kumele ukuthi uzamthanda kakhulu uJesu nxa ungacabangisisa ngomhlatshelo awenzayo ukuze izono zethu zithethelelwe. (Mat. 20:28) Nxa ungazwisisa ukuthi wayezimisele ukukufela, kungenzeka uphenduke njalo ucele uJehova akuthethelele. (ImiSeb. 3:19, 20; 1 Joh. 1:9) Nxa ungamthanda kakhulu uJehova loJesu uzafisa ukuba labantu ababathandayo. w20.03 5-6 ¶10-12

OLwesine, December 16

[Lanxa] uJehova [ephakeme], uyabananza abathobekileyo.—Hubo. 138:6.

Umzalwane angaqala ukubona angani nguye ongawenza ngcono umsebenzi othile. Ikanti udade angacabanga ukuthi umkakhe nguye ongawenza ngcono kulabanye umsebenzi othile. Kodwa nxa sithobekile sibili asisoze sicabange ngaleyondlela. Kukhona esingakufunda nxa singakhangela ukuthi uMosi wezwa njani ngesikhathi amanye amadoda ephiwa imisebenzi. Wayewuqakathekisa kakhulu umsebenzi wakhe wokukhokhela isizwe sako-Israyeli. Kodwa wezwa njani ngesikhathi uJehova evumela abanye ukuthi bamncedise? Kazange abelomhawu. (Nani. 11:24-29) Watshengisa ukuthi uthobekile wavuma ukuthi abanye bamncedise ukwahlulela abantu bakaNkulunkulu. (Eks. 18:13-24) Lokhu kwabanceda sibili abantu bako-Israyeli ngoba kwasokulabahluleli abanengi yikho kwakungasathathi isikhathi eside ukuthi indaba zabo zahlulelwe. Siyabona ukuthi uMosi kazange aqakathekise umsebenzi wakhe ukwedlula inhlalakahle yabanye. Uyisibonelo esihle kakhulu kithi. Nxa sifuna ukusetshenziswa nguJehova kumele sikhumbule ukuthi ukuthobeka kuqakatheke kakhulu ukwedlula ubungcitshi. w19.09 5-6 ¶13-14

OLwesihlanu, December 17

UJehova uyabalondoloza abathembekileyo.—Hubo. 31:23.

Kasikwazi ukuthi izizwe zizakuthi ziyihlaselelani iBhabhiloni Enkulu. Kungenzakala zithi iphambanisa ukuthula futhi ihlala ingenela endabeni zombusazwe kumbe ziyisole ngokuthi isibuthelele inotho lempahla enengi kakhulu. (Isam. 18:3, 7) Kukhanya izizwe kazisoze zibhubhise wonke umuntu olilunga lenkolo yamanga kodwa zizatshabalalisa inkolo yamanga. Labo akade bengamalunga enkolo ezizatshabalaliswa bazadana kakhulu lapho benanzelela ukuthi abafundisi babo babakhohlisile. Bangazama lokuphika ukuthi bake baba ngamalunga enkolo lezo. Ukubhujiswa kweBhabhiloni Enkulu akusoze kuthathe isikhathi eside. (Isam. 18:10, 21) UJehova uthembise ukuthi ‘uzaziphungula’ insuku lezo ukuze abakhethiweyo bakhe basinde futhi inkolo yeqiniso ingabhujiswa.—Mak. 13:19, 20. w19.10 15 ¶4-5

UMgqibelo, December 18

Bacebise abesifazana abasesebatsha ukuthi . . . bathande abantwababo.—Tit. 2:4.

Bomama, engxenye lakhuliswa ngabazali ababengalutho ukuzonda futhi ababelitshingela. Yikho ungabe wakhula uzitshela ukuthi le yiyo indlela yokukhulisa abantwana. Lanxa usufundile ukuthi uJehova ukhangelele ukuthi ubaphathe njani abantwabakho, kungaba nzima ukuthi ube lesineke futhi ubekezele ikakhulu nxa bengakulaleli wena udiniwe. (Efe. 4:31) Ngezikhathi ezinje kuyabe sekumele ukhuleke kuJehova umcela ukuthi akuncedise. (Hubo. 37:5) Abanye omama bona bakubona kunzima ukutshengisa abantwababo ukuthi bayabathanda. Engxenye bakhuliswa ngabazali ababengabatshengisi ukuthi bayabathanda. Kodwa lokhu akutsho ukuthi sekumele babakhulise njalo ababo abantwana. Umama ozehlisayo kuJehova kumele afunde ukutshengisa abantwabakhe ukuthi uyabathanda. Lanxa kungaba nzima ukuthi antshintshe, angenelisa ukuntshintsha. Lokhu kuzakwenza ukuthi yena lemuli yakhe bathokoze kakhulu. w19.09 18-19 ¶19-20

ISonto, December 19

Kakho ongaba yisigqili samakhosi amabili.—Mat. 6:24.

Umuntu okhonza uJehova ngapha eqeda isikhathi esinengi lamandla ezama ukubuthelela inotho yomhlaba lo ufanana lomuntu ozama ukusebenzela amakhosi amabili. Uyabe engasazinikelanga kuJehova ngenhliziyo yonke. AmaKhristu ayesebandleni laseLawodikheya ayezigqaja esithi: “Nginothile, sengazitholela inotho njalo kangisweli lutho ngitsho.” Kodwa uJehova loJesu babewabona ‘ezihawulela futhi ezwisa usizi, engabayanga, eyiziphofu njalo enqunu.’ UJesu kanikanga amaKhristu la iseluleko ngoba enothile kodwa okwenza waweluleka yikuthi ukuthanda inotho kwasekuphambanisa ubungane bawo loJehova. (Isam. 3:14-17) Nxa singananzelela ukuthi sesiqalisa ukuthanda imali kumele sihle silungise indlela esicabanga ngayo. (1 Tim. 6:7, 8) Phela singayekela ukwenza njalo sizaqalisa ukuthanda ezinye izinto kulokuthi sithande uJehova kuphela. Singaqalisa ukuthanda ezinye izinto kasoze akwamukele ukukhonza kwethu ngoba yena ufuna ‘simthande ngenhliziyo yonke.’—Mak. 12:30. w19.10 27 ¶5-6

UMvulo, December 20

Abantu babekhuluma okuvela kuNkulunkulu, njengoba babeqhutshwa ngumoya ongcwele.—2 Phet. 1:21.

Kuyini uPhetro ayefuna abantu bakucabange ngesikhathi esebenzisa ibala elithi “babeqhutshwa”? Ibala lesiGrikhi elihambelana laleli lasetshenziswa nguLukha umlobi webhuku lemiSebenzi ngesikhathi ekhuluma ngomkhumbi ‘olandela umoya.’ (ImiSeb. 27:15) Esinye isikhwicamfundo seBhayibhili sathi ibala elithi “babeqhutshwa” elasetshenziswa ngumphostoli uPhetro lalisenza abantu bacabange ngendlela umkhumbi ohamba ngayo. Ngamanye amazwi uPhetro wayesithi abaphrofethi labalobi beBhayibhili babeqhutshwa ngumoya ongcwele ukuze benze umsebenzi wabo ngendlela umkhumbi oqhutshwa ngayo ngumoya ovunguzayo ukuthi uhambe uze uyefika lapho oyakhona. Isikhwicamfundo lesi saphinda sathi abalobi laba babenjengemikhumbi “eyayilamaseyili avuliweyo.” Babezimisele ukwenza umsebenzi umoya ongcwele owawubaqhuba ukuthi bawenze. UJehova wenza okwakumele akwenze. Wabanika umoya ongcwele. Abalobi beBhayibhili bona benza umsebenzi ababewunikiwe. Benza lokho umoya ongcwele owabaqhuba ukuthi bakwenze. Ngakho lathi umoya ongcwele uzasinika amandla okuthi siqhubeke sikhonza uJehova sithembekile size siyefika emhlabeni omutsha. w19.11 9 ¶7-9

OLwesibili, December 21

Nxa ungadana ngezikhathi zokuhlupheka, amandla akho aba mancane.—Zaga. 24:10, NWT.

Ngezinye izikhathi siyadana ngenxa yenhlupho ezisehlelayo. Lanxa singeke senze angani asiziboni inhlupho ezisehlelayo, akumelanga sihlale sicabanga ngazo. Phela singahlala sicabanga ngazo singacina sesikhohlwa zonke izinto ezinhle uJehova asithembise zona. (Isam. 21:3, 4) Lokhu kungenza sidane kakhulu size siphele amandla besesiyekela ukukhonza uJehova. Ake sixoxe ngokuthi omunye udade ohlala eMelika ulugcina njani ukholo lwakhe luqinile ngapha enakekela umkakhe ogula kakhulu. Wabhala wathi: “Lanxa siyake sikhathazeke kakhulu futhi sidane, silethemba. Ngiyambonga kakhulu uJehova ngakho konke asinika khona ukuze aqinise ukholo lwethu futhi asikhuthaze. Siyakudinga sibili lokhu. Kuyasinceda ukuthi siqhubeke sikhonza uJehova futhi siqinisele.” Amazwi kadadewethu enza sibone ukuthi singenelisa ukulwisana lokudana. Singakwenza njani lokho? Ngokukhumbula ukuthi uSathane nguye obangela inhlupho ezingaphezu kwamandla ethu, ngokuthemba ukuthi uJehova uzasiduduza langokuqakathekisa lokho asinika khona ukuze siqine ekukhonzeni. w19.11 16 ¶9-10

OLwesithathu, December 22

Othembekileyo uyayigcina imfihlo.—Zaga. 11:13.

Kuqakatheke kakhulu ukuthi abadala bebandla basebenzise isimiso lesi. Umdala uyakwazi ukuthi akumelanga atshele umkakhe indaba ‘eziyimfihlo’ ezimayelana labanye ebandleni. Nxa angenza njalo, abantu bangakhuluma kubi ngaye futhi bangamthembi. Amadoda akhethwa ukuba ngabadala ebandleni akumelanga abe ngamaqili kulokho akukhulumayo. (1 Tim. 3:8) Lokhu kutsho ukuthi akumelanga aqile abanye kumbe athande ukunyeya. Nxa umdala emthanda umkakhe kasoze amtshele izinto okungamelanga abezazi. Inkosikazi inganceda umkayo ukuthi ahlonitshwe ngabantu ngokungambambi ngamandla ukuthi akhulume indaba okumele ihlale iyimfihlo. Nxa isenza njalo, iyabe imsekela njalo itshengisa ukuthi iyabahlonipha labo abamtshele imfihlo. Kodwa okuqakatheke kakhulu yikuthi iyabe ithokozisa uJehova ngoba isenza ukuthi kube lokuthula lokumanyana ebandleni.—Rom. 14:19. w20.03 22 ¶13-14

OLwesine, December 23

UJehova uzabonakala kuwe.—Levi. 9:4.

Ngomnyaka ka-1512 B.C.E., ngesikhathi kumiswa ithabanikeli phansi kweNtaba iSinayi, uMosi wakhokhela embuthanweni wokubekwa kuka-Aroni lamadodana akhe ukuthi babe ngabaphristi. (Eks. 40:17; Levi. 9:1-5) UJehova watshengisa njani ukuthi uyabamukela abaphristi ababesanda kubekwa? Kwathi uMosi lo-Aroni besabusisa abantu, kwehla umlilo uvela kuJehova watshisa umnikelo owawusele e-alithareni. (Levi. 9:23, 24) Umlilo owehla ngesikhathi kubekwa abaphristi wawutshengisani? UJehova wehlisa umlilo ukuze atshengise ukuthi wayemamukela futhi emsekela u-Aroni lamadodana akhe ayebakhethe ukuthi babe ngabaphristi. Ama-Israyeli athi esebone ubufakazi bokuthi uJehova uyabasekela abaphristi, akuzwisisa ukuthi lawo kumele abasekele. Kungani kuqakathekile kithi ukuthi uJehova wabamukela abaphristi bako-Israyeli? Kuqakathekile ngoba ubuphristi lobo babuyisithunzi sobuphristi obungcono okutsho abangu-144 000 abazabusa loKhristu ezulwini. (Heb. 4:14; 8:3-5; 10:1) Kuyazicacela ukuthi uJehova uyayikhokhela inhlanganiso yakhe futhi uyayiphumelelisa. w19.11 23 ¶13; 24 ¶14, 16

OLwesihlanu, December 24

Sasisebenza nzima ebusuku lemini singaphumuli, sisenzela ukungalithwalisi nzima ngezindleko.—2 Thes. 3:8.

Ngesikhathi umphostoli uPhawuli eseKhorinte wahlala emzini ka-Akhwila loPrisila njalo “wasebenza labo ngoba babesenza umsebenzi wokwenza amatende njengaye.” Amazwi athi uPhawuli wayesebenza “ebusuku lemini” kawatsho ukuthi wayesebenza engaphumuli, wayephumula ngamaSabatha. Ilanga lelo wayelisebenzisa ukutshumayeza amaJuda ngoba lawo ayengasebenzi ngeSabatha. (ImiSeb. 13:14-16, 42-44; 16:13; 18:1-4) Lanxa uPhawuli kwakumele enze umsebenzi wokuziphilisa, wayesiba leqiniso lokuthi uhlala ewenza ‘umsebenzi ongcwele wezindaba ezinhle zikaNkulunkulu.’ (Rom. 15:16; 2 Khor. 11:23) Wayekhuthaza abanye ukuthi labo benze njalo. Yikho u-Akhwila loPrisila ‘babeyizisebenzi kanye laye kuKhristu uJesu.’ (Rom. 12:11; 16:3) UPhawuli wakhuthaza abazalwane beKhorinte ukuthi ‘benze okunengi emsebenzini weNkosi.’ (1 Khor. 15:58; 2 Khor. 9:8) UJehova wamphefumulela lokuthi abhale amazwi la: “Nxa umuntu engafuni ukusebenza, kangadli.”—2 Thes. 3:10. w19.12 5 ¶12-13

UMgqibelo, December 25

Abantwana balilifa elivela kuJehova.—Hubo. 127:3, NWT.

UJehova wadala abantu bokuqala belesifiso sokuba labantwana. Kodwa ngubani okumele akhethe ukuthi abatshadileyo bazakuba labantwana lokuthi bazakuba labo nini? Kwamanye amasiko kukhangelelwe ukuthi abantu bangatshada bahle babe labantwana. Bangacindezelwa ngabemuli kanye labanye ukuthi babe labantwana besanda kutshada. Umfowethu okuthiwa nguJethro ohlala e-Asia uthi: “Abanye abazalwane abalabantwana bajayele ukucindezela labo abangelabo ukuthi babelomntwana.” Omunye umfowethu okuthiwa nguJeffrey laye ohlala e-Asia uthi: “Abanye batshela labo abangelabantwana ukuthi bazaswela ozabagcina nxa sebekhulile.” Kodwa abatshadileyo kumele bazikhethele ukuthi bayafuna yini ukuba labantwana. Akulamuntu okumele abakhethele, kungumlandu wabo. (Gal. 6:5, amabala angaphansi) Lanxa abemuli labangane befuna ukuthi abasanda kutshada bathokoze kumele bakhumbule ukuthi abatshadileyo kufanele bazenzele isinqumo sokuthi bazakuba labantwana yini kumbe hatshi.—1 Thes. 4:11. w19.12 22 ¶1-3

ISonto, December 26

Ngakho lina kumele lithandaze kanje: “Baba wethu.”—Mat. 6:9.

Kukuthwalisa nzima yini ukubona uNkulunkulu enguYihlo? Abanye bangacabanga ukuthi uJehova mkhulu kakhulu okokuthi bazibona bengaqakathekanga kuye. Bayathandabuza ukuthi uNkulunkulu uSomandla ulendaba labo njengomuntu ngamunye. Kodwa le kayisiyo indlela uBaba wethu osithandayo afuna sizizwe ngayo. Umphostoli uPhawuli watshela abantu base-Athene ukuthi uJehova wasinika ukuphila njalo ufuna sibe lobudlelwano laye. Esetsho njalo wabachasisela ukuthi uJehova ‘kakhatshana komunye lomunye wethu.’ (ImiSeb. 17:24-29) UNkulunkulu ufuna ngamunye wethu akhulume laye ngendlela umntwana akhuluma ngayo lomzali olothando futhi olendaba laye. Kwabanye kunzima ukubona uJehova enguBaba ngoba oyise ababazalayo kabazange babatshengise kangako uthando kanye lomusa kumbe vele kabazange babatshengise. Omunye udadewethu wathi: “Ubaba wayehlala ekhuluma izinto ezazingizwisa ubuhlungu. Ngathi ngiqalisa ukufunda iBhayibhili kwakunzima ukuthi ngibe seduze loBaba osezulwini. Kodwa lokhu kwantshintsha sengimazi uJehova.” Lawe ukubona kunzima yini ukuba seduze loJehova? Nxa kunjalo ungadani ngoba ngokuhamba kwesikhathi ungenelisa ukumbona enguBaba ongcono kulabo bonke. w20.02 3 ¶4-5

UMvulo, December 27

Ungangifulatheli lapho amandla ami esephelile.—Hubo. 71:9.

UJesu wasifundisa ukuthi lanxa singasenelisi ukwenza okunengi futhi sicabanga ukuthi imizamo yethu ayitsho lutho njengoba sesigugile, uJehova uyakuqakathekisa konke esimenzela khona. (Hubo. 92:12-15; Luk. 21:2-4) Ngakho yenza okwenelisayo. Ngokwesibonelo, ungakhuluma ngoJehova, uthandazele abafowenu labodadewenu njalo ukhuthaze abanye ukuthi bahlale bethembekile. UJehova ukubona usebenza laye ngenxa yokuthi uzimisele ukumlalela hatshi ngenxa yalokho owenelisa ukukwenza. (1 Khor. 3:5-9) Siyathokoza kakhulu ngokuthi sikhonza uJehova, uNkulunkulu obaqakathekisayo labo abamkhonzayo. Wasidalela ukuthi senze intando yakhe futhi ukumkhonza ngeqiniso yikho okusithokozisa kakhulu. (Isam. 4:11) Lanxa abantu bomhlaba lo besibona singasibantu balutho, uJehova yena kasiboni njalo. (Heb. 11:16, 38) Nxa ukugula kumbe ukuguga sekusiqeda amandla futhi sesikhathazwa yikuswela imali, kasikhumbuleni ukuthi akulalutho olungasehlukanisa lothando lukaBaba wethu osezulwini.—Rom. 8:38, 39. w20.01 18 ¶16; 19 ¶18-19

OLwesibili, December 28

Dala phakathi kwami inhliziyo ehlanzekileyo, uvuselele ngaphakathi kwami umoya othembekileyo.—Hubo. 51:10.

Singalwisana lomona ngokuba ngabantu abathobekileyo njalo abasuthiseka ngalokho abalakho. Nxa singabantu abanjalo kasisoze sibe lomona. Ukuthobeka kuzasinceda ukuthi singacabangi ukuthi singcono kulabanye. Umuntu othobekileyo kacabangi ukuthi kumele athole okungcono kulokwabanye. (Gal. 6:3, 4) Umuntu osuthisekayo kaziqathanisi labanye kodwa uyasuthiseka ngalokho alakho. (1 Tim. 6:7, 8) Nxa umuntu othobekileyo njalo osuthisekayo ebona omunye ethola okuthile okuhle uyathokoza. Siyawudinga umoya ongcwele kaNkulunkulu ukuze usincede silwisane lomona lokuthi sibe ngabantu abathobekileyo labasuthisekayo ngalokho abalakho. (Gal. 5:16; Flp. 2:3, 4)Umoya ongcwele uyasinceda ukuthi sihlolisise imicabango yethu lenhloso zethu. UNkulunkulu uzasinceda ukuthi sintshintshe imicabango yethu lendlela esizizwa ngayo.—Hubo. 26:2. w20.02 15 ¶8-9

OLwesithathu, December 29

Ziqaphele zikhathi zonke wena kanye lokufundisa kwakho.—1 Tim. 4:16.

Ukuzinikela yisifungo uJehova akhangelele ukuthi usigcine. Yikho hlala useduze lebandla. Abafowenu labodadewenu abasebandleni bayimuli yakho. Ubungane benu buzaqina nxa ungahlala ungena imihlangano yebandla. Bala iLizwi likaNkulunkulu nsuku zonke futhi ucabangisise ngelikutshoyo. (Hubo. 1:1, 2) Ungenza njalo, okubalileyo kuzathophela enhliziyweni yakho. ‘Hlala ukhuleka.’ (Mat. 26:41) Uzasondela kakhulu kuJehova nxa uthandaza kuye ngenhliziyo yonke. ‘Qhubeka ufuna kuqala uMbuso.’ (Mat. 6:33) Lokhu ungakwenza ngokuqakathekisa kakhulu umsebenzi wokutshumayela. Nxa ungahlala utshumayela, ukholo lwakho luzaqina. Loba yibuphi ubunzima obungakwehlelwa emhlabeni lo esiphila kuwo ‘ngobesikhatshana futhi abutsho lutho.’ (2 Khor. 4:17) Kodwa nxa ungazinikela futhi ubhabhathizwe uzathokoza khathesi njalo uthole “ukuphila koqobo” esikhathini esizayo. Kuzakunceda yini lokhu? Kakhulu!—1 Tim. 6:19. w20.03 13 ¶19-21

OLwesine, December 30

Isikhathi esesisele sincane.—1 Khor. 7:29.

Nxa ubona ukuthi ofunda laye kantshintshi indlela aphila ngayo, ungazibuza ukuthi sekumele ume yini ukufunda laye. Kodwa ungakasenzi isinqumo lesi kumele uzibuze: ‘Umuntu engifunda laye uyathuthuka yini okuhambelana lezimo zakhe?’ ‘Useqalisile yini “ukulandela” kumbe ukusebenzisa lokho akufundayo?’ (Mat. 28:20) Kuyadanisa ukuthi abanye esifunda labo banjengama-Israyeli ayephila ngesikhathi sikaHezekheli. UJehova watshela uHezekheli ngabo wathi: “Ngempela, kubo wena kawusulutho olungedlula umuntu ohlabela izingoma zothando ngelizwi elihle njalo esitshaya kuhle isiginci, ngoba amazwi akho bayawezwa, kodwa akutshoyo kabakwenzi.” (Hez. 33:32) Kungaba nzima ukutshela umuntu ukuthi sesiyekela ukufunda laye. Kodwa “isikhathi esesisele sincane.” Kulokuthi siqhubeke sifunda labantu abangathuthukiyo kumele sidinge abantu abatshengisa ukuthi ‘balesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo.’—ImiSeb. 13:48. w20.01 6 ¶17; 7 ¶20

OLwesihlanu, December 31

UMbuso wakho kawuze. Intando yakho kayenziwe emhlabeni njengasezulwini.—Mat. 6:10.

Amasonto awafundisi abantu iqiniso eliseBhayibhilini elithi abalungileyo bazaphila emhlabeni nini lanini. (2 Khor. 4:3, 4) Amanengi akhona afundisa ukuthi bonke abalungileyo baya ezulwini nxa bengafa. Kodwa lokhu akusikho okwakukholwa liqembu elincane laBafundi beBhayibhili ababedinda iNqabayokulinda kusukela ngo-1879. Lalikuzwisisa ukuthi uNkulunkulu wayezabuyisela iPharadayisi emhlabeni lokuthi abantu abalungileyo bazaphila khonapha emhlabeni hatshi ezulwini. Kodwa kwalithatha isikhathi ukuthi lizwisise sibili ukuthi abantu laba abalungileyo babezabe bengobani. ABafundi beBhayibhili babekuzwisisa lokuthi iMibhalo ithi kuleqembu labantu ‘elalizathengwa emhlabeni’ ukuthi liyebusa loJesu ezulwini. (Isam. 14:3) Iqembu lelo lalizabunjwa ngamaKhristu akhutheleyo njalo azinikeleyo angu-144 000, ayezabe ekhonze uNkulunkulu ethembekile esesemhlabeni. w19.09 27 ¶4-5

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza