ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es21
  • November

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • November
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
  • Izihlokwana
  • UMvulo, November 1
  • OLwesibili, November 2
  • OLwesithathu, November 3
  • OLwesine, November 4
  • OLwesihlanu, November 5
  • UMgqibelo, November 6
  • ISonto, November 7
  • UMvulo, November 8
  • OLwesibili, November 9
  • OLwesithathu, November 10
  • OLwesine, November 11
  • OLwesihlanu, November 12
  • UMgqibelo, November 13
  • ISonto, November 14
  • UMvulo, November 15
  • OLwesibili, November 16
  • OLwesithathu, November 17
  • OLwesine, November 18
  • OLwesihlanu, November 19
  • UMgqibelo, November 20
  • ISonto, November 21
  • UMvulo, November 22
  • OLwesibili, November 23
  • OLwesithathu, November 24
  • OLwesine, November 25
  • OLwesihlanu, November 26
  • UMgqibelo, November 27
  • ISonto, November 28
  • UMvulo, November 29
  • OLwesibili, November 30
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
es21

November

UMvulo, November 1

Bonani abanye bengcono kulani.—Flp. 2:3.

Lamuhla abantu abanengi abazibona behlakaniphile bathi okutshiwo liBhayibhili endabeni yokuzithanda kuyibuthutha. Bathi ukubona abanye bengcono kulawe kungenza abantu bakudelele. Kodwa kuyini okubangelwe ngumbono womhlaba kaSathane endabeni yokuzithanda kakhulu? Abantu abaqakathekisa lokho okufunwa yibo kuphela bayathokoza yini empilweni? Imuli zabo ke? Balabangane beqiniso yini? Bangabangane bakaNkulunkulu yini? Ngokwalokho osuke wakubona, yikuphi okungcono phakathi kokulandela ukuhlakanipha komhlaba lo lokulandela inhlakanipho eseLizwini likaNkulunkulu? (1 Khor. 3:19) Abantu abalandela amacebo alabo umhlaba obabona behlakaniphile bafanana lomuntu obuza indlela komunye ahamba laye, ngapha bobabili belahlekile. UJesu wakhuluma ngamadoda ayephila ezinsukwini zakhe abantu ababewabona ehlakaniphile wathi: “Bangabakhokheli abayiziphofu. Manje nxa isiphofu sikhokhela isiphofu, zombili zizawela egodini.” (Mat. 15:14) Kuyacaca sibili ukuthi ukuhlakanipha komhlaba lo kuyibuthutha kuNkulunkulu. w19.05 24-25 ¶14-16

OLwesibili, November 2

[Zizaqoqa] abakhethiweyo bayo.—Mat. 24:31.

Eminyakeni esanda kwedlula inani labadlayo eSikhumbuzweni belikhwela. Kumele kusikhathaze yini lokhu? Hatshi. “UJehova uyabazi abangabakhe.” (2 Tim. 2:19) Abazalwane ababala inani lalabo abadlayo eSikhumbuzweni kabafanani loJehova ngoba bona abakwazi ukuthi ngobani sibisibili abagcotshiweyo. Ngakho inani lelo ligoqela lalabo abacabanga ukuthi bagcotshiwe bona bengagcotshwanga. Ngokwesibonelo, abanye ababesidla bayekela ngokuhamba kwesikhathi. Abanye bangabe bengaphilanga kuhle engqondweni besebecabanga ukuthi bazabusa loKhristu ezulwini. Kuyacaca-ke ukuthi kasingeke sikwazi sibili ukuthi bangaki abagcotshiweyo abasele emhlabeni. Abagcotshiweyo bazabe bekhona emagumbini womane omhlaba ngesikhathi uJesu ezobathatha ukuthi baye ezulwini. IBhayibhili liveza ukuthi ngezinsuku zokucina kuzabe kusele abagcotshiweyo abalutshwana emhlabeni. (Isam. 12:17) Kodwa kalitsho ukuthi bangaki abazabe besele ngesikhathi ukuhlupheka okukhulu kuqalisa. w20.01 29-30 ¶11-13

OLwesithathu, November 3

UNkulunkulu wawuthanda kakhulu umhlaba waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa.—Joh. 3:16.

UJesu watshengisa ukuthi uJehova ubathanda kangakanani abantwabakhe ngesikhathi elandisa umzekeliso wendodana yolahleko. (Luk. 15:11-32) Ubaba osemzekelisweni lo kazange alahle ithemba lokuthi indodana yakhe izaphenduka. Yathi ibuyela ekhaya uyise wayamukela ngazo zombili. Nxa sesitshiye uJehova kodwa siphenduka, kumele siqiniseke ukuthi uBaba wethu osithandayo uzimisele ukusamukela. UBaba wethu uzalungisa wonke umonakalo owabangelwa ngu-Adamu. Ngemva kokuhlamuka kuka-Adamu, uJehova wahlela ukuthi kube labantu abangu-144 000 abazakuba leNdodana yakhe ezulwini bengamakhosi kanye labaphristi. Emhlabeni omutsha uJesu lalabo azabusa labo bazakhipha isono ebantwini. Nxa abantu labo bangaqhubeka bethembekile ngemva kokulingwa kokucina, bazaphiwa ukuphila okungapheliyo nguNkulunkulu. UBaba wethu uzathokoza ngokubona umhlaba usugcwele amadodana lamadodakazi akhe angelasono. Leso kuzakuba yisikhathi sentokozo sibili! w20.02 6-7 ¶17-19

OLwesine, November 4

Indlela elicabanga ngayo kumele iqhubeke isenziwa ukuthi ibentsha.—Efe. 4:23.

Sonke kumele sizibuze ukuthi, ‘Untshintsho engilwenzayo ukuze ngilingisele uKhristu ngolokuvala abantu amehlo yini kumbe luyafika engqondweni lasenhliziyweni?’ Amazwi kaJesu akuMathewu 12:43-45 atshengisa lokho okumele sikwenze. Sifundani? Akumelanga sikhiphe imicabango emibi kuphela kodwa kumele sivale isikhexe leso ngemicabango eyamukelwa nguNkulunkulu. Singenelisa yini ukuntshintsha indlela esicabanga ngayo loba lokho esiyikho ngaphakathi? ILizwi likaNkulunkulu liphendula lisithi: “Ligqoke ubuntu obutsha obadalwa ngentando kaNkulunkulu, obuvumelana lokulunga kweqiniso kanye lobuqotho.” (Efe. 4:24) Yikho singenelisa ukuntshintsha lokho esiyikho ngaphakathi lanxa kungalula ukwenza njalo. Akumelanga siphonguxwaya izifiso ezimbi futhi siyekele ukwenza izinto ezimbi kuphela kodwa kumele sintshintshe ‘lendlela esicabanga ngayo.’ Lokhu kutsho ukuntshintsha izifiso zethu, indlela esenza ngayo kanye lezinhloso zethu. Kumele siqhubeke silwisa ukuze senelise ukukwenza lokhu. w19.06 9-10 ¶6-7

OLwesihlanu, November 5

Sizayibhubhisa indawo le.—Gen. 19:13.

UJehova watshengisa umusa ngokuthuma izingilosi ukuthi ziyehlenga uLothi kanye lemuli yakhe. Kodwa uLothi wayelokhu ‘etomatoma.’ Izingilosi zacina zisenza okokumbamba ngesandla kanye lamadodakazi akhe zabakhipha edolobheni. (Gen. 19:15, 16) Ngemva kwalokho zamtshela ukuthi abalekele ezintabeni. ULothi kazange alalele uJehova kodwa wacela ukuya edolobheni elaliseduze. (Gen. 19:17-20) UJehova wambekezelela wamlalela futhi wamvumela ukuthi aye edolobheni lelo. Ngokuhamba kwesikhathi wayesesesaba ukuhlala endaweni le, wasesiya ezintabeni lapho uJehova ayevele emtshele ukuthi ayekhona. (Gen. 19:30) UJehova watshengisa ukuthi uyabekezela sibili. Kwesinye isikhathi umfowethu loba udadewethu angenza isinqumo esibi njengoLothi abesengena emanyaleni. Sizakwenzani nxa kungenzakala into enjalo? Singalingeka ukumtshela ukuthi uvuna akuhlanyeleyo futhi siyabe singaqambi manga. (Gal. 6:7) Kodwa okungcono esingakwenza yikumnceda ngendlela uJehova anceda ngayo uLothi. w19.06 20-21 ¶3-5

UMgqibelo, November 6

UJehova ungumsizi wami; kangisoze ngesabe.—Heb. 13:6.

Nxa izitha zivimba umsebenzi wethu ziyabe zifuna ukusesabisa ukuze singamkhonzi uJehova. Zingaphinda zifafaze amanga ngathi, zifuze ezindlini zethu, zisihambise emthethwandaba kumbe zibophe abanye bethu. Ziyabe zicabanga ukuthi ukubopha abanye bethu kungenza sidlele evalweni. Nxa singatshaywa luvalo sizesabe kumbe sesabe lokho ezingasenza khona singacina sihlehlela emuva loba siyekele ukukhonza uJehova. Kasifuni ukwenza njengalabo okukhulunywa ngabo kuLevi 26:36, 37. Kasisoze sivume ukuthi ukwesaba kuphambanise indlela esikhonza ngayo loba kusiqede amandla ngoba siyamthemba ngokupheleleyo uJehova. (Isaya. 28:16) Siyakhuleka kuye simcela ukuthi asincedise. Siyakwazi ukuthi ngitsho lohulumende olamandla kulabo bonke kasoze asiyekelise ukukhonza ngokuthembeka ngoba uNkulunkulu uyasisekela. Ukuhlukuluzwa kungasenza sizimisele kakhulu ukukhonza uJehova kulokuthi sesabe. w19.07 9-10 ¶6-7

ISonto, November 7

Tshumayela ilizwi.—2 Tim. 4:2.

Akumelanga ukhalale ukudinga abantu abafuna ukuba ngabafundi nxa ungakabatholi. Khumbula ukuthi uJesu wathi labo abenza abafundi bafanana labagoli benhlanzi. Abantu abagola inhlanzi bangasebenza amahora amanengi bengabambanga lutho. Bajayele ukusebenza ebusuku kumbe ekuseni kakhulu njalo ngezinye izikhathi bahamba imango emide. (Luk. 5:5) Ngendlela efananayo amanye amaKhristu aqeda amahora amanengi etshumayela ezindaweni ezitshiyeneyo langezikhathi ezitshiyeneyo. Kungani esenza njalo? Lokhu kuwanceda ukuthi athole abantu abanengi. Izikhathi ezinengi amaKhristu asebenza nzima ngalindlela ayawuthola umvuzo ngoba ayabathola abantu abafuna ukufunda. Kungani ungazami ukutshumayela endaweni lapho ongathola khona abantu abanengi kumbe ngesikhathi abatholakala ngaso? Kungani kumele sibekezele nxa siqhuba izifundo zeBhayibhili? Esinye isizatho yikuthi kumele sincedise umfundi azwisise lokho okutshiwo liBhayibhili futhi akuthande. Kanti njalo kufanele simncede ukuthi amazi uJehova uMlobi weBhayibhili njalo amthande. w19.07 18-19 ¶14-15

UMvulo, November 8

Ngikhohlwa izinto ezisemuva.—Flp. 3:13.

Abanye bethu bangabe bezithonisisa ngezono abazenzayo. Nxa ungomunye wabo kungakunceda ukutaditsha ngenhlawulo kaKhristu. Ukutaditsha, ukucabangisisa lokukhuleka ngendaba le kuzasisiza ukuthi singabi silokhu sizithonisisa ngezono uJehova asithethelela zona. Kuyini okunye esikufundayo kuPhawuli? Abanye bethu batshiya imisebenzi eyayingabanothisa ukuze benze okunengi enkonzweni. Nxa ungomunye wabo kungaba kuhle ukuthi uhlale ukhangele phambili ungafisi izinto ezisemuva owawungazithola. (Nani. 11:4-6; UmTshu. 7:10) “Izinto ezisemuva” zingagoqela lokuhle esakwenzela uJehova kumbe inhlupho esazibekezelela kudala. Khona akukubi ukuthi sike sicabange ngokuthi uJehova usincedise njani ngoba lokhu kungenza sisondele kuye. Kodwa akumelanga sizitshele ukuthi esesikwenzele uJehova kwanele.—1 Khor. 15:58. w19.08 3 ¶5-6

OLwesibili, November 9

Thandazani kokuphela.—1 Thes. 5:17.

Singakhuleka kuNkulunkulu wethu loba nini kungelani lokuthi singaphi. Uhlala eyilalela imithandazo yethu. Nxa singananzelela ukuthi uJehova uyayilalela imithandazo yethu sizamthanda kakhulu. Umhubi wathi: ‘Ngiyamthanda uJehova ngokuba uyalizwa ilizwi lami.’ (Hubo. 116:1) UBaba uyayilalela imithandazo yethu futhi ayiphendule. Umphostoli uJohane usiqinisekisa esithi: “Nxa sicela loba yini evumelana lentando [kaNkulunkulu], uyasizwa.” (1 Joh. 5:14, 15) Kodwa kwezinye izikhathi uJehova kaphenduli imithandazo yethu ngendlela esiyabe siyikhangelele. Uyakwazi okusincedayo yikho angabe efuna silinde. Kwesinye isikhathi impendulo yakhe ingaba nguhatshi. (2 Khor. 12:7-9) UJehova usinika esikudingayo. Wenza lokho afuna obaba bakwenze. (1 Tim. 5:8) Unika abantwabakhe lokho abakudingayo ukuze baphile. Kafuni sikhathazeke ngokuthi sizakudlani, sizagqokani loba ukuthi sizahlala ngaphi. (Mat. 6:32, 33; 7:11) Njengoba enguBaba olothando, uJehova uphinde wahlela ukuthi asuthise zonke izidingo zethu esikhathini esizayo. w20.02 5 ¶10-12

OLwesithathu, November 10

Zibe ngumhlambi owodwa phansi komelusi oyedwa.—Joh. 10:16.

Kayisibo bonke abalethemba lokuya ezulwini ababumba ‘inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.’ (Mat. 24:45-47) Njengasesikhathini sabaphostoli, uJehova loJesu balokhu besebenzisa abazalwane abalutshwana ukuthi banike abanengi ukudla kumbe babafundise. Ngesikhathi sabaphostoli, malutshwana amaKhristu agcotshiweyo asetshenziswa ukuthi alobe iMibhalo YamaKhristu YesiGrikhi. Lalamuhla malutshwana amaKhristu agcotshiweyo aphiwe umsebenzi wokunika abantu bakaNkulunkulu ‘ukudla ngesikhathi esifaneleyo.’ UJehova ukhethe ukunika inengi labantu bakhe ukuphila okungapheliyo emhlabeni waphinda wakhetha abalutshwana ukuthi bayephila ezulwini bebusa loJesu. Unika ‘umJuda’ kanye ‘lamadoda alitshumi’ umvuzo njalo ukhangelele ukuthi amaqembu la womabili alalele imithetho efananayo njalo ahlale ethembekile. (Zek. 8:23) Bonke abasemaqenjini la kumele baqhubeke bethobekile. Kumele bamkhonze bendawonye futhi bemanyene. Kanti njalo kumele bazimisele ukugcina ibandla lilokuthula. Ukuphela sekuseduze yikho kasiqhubekeni sikhonza uJehova njalo silandela uKhristu ‘singumhlambi owodwa.’ w20.01 31 ¶15-16

OLwesine, November 11

Nxa bekhona abangalilaleliyo ilizwi, [bangazuzakala] . . . kungelalizwi elikhulunyiweyo, nxa sebezibonele ngawabo ukuziphatha kwenu okumsulwa lokuthi liyahlonipha kakhulu.—1 Phet. 3:1, 2.

Kasingeke sizibambe ngamandla izihlobo zethu ukuthi zamukele izindaba ezinhle kodwa singazincedisa ukuthi zicabangisise ngalokho okutshiwo liBhayibhili futhi zikulalele. (2 Tim. 3:14, 15) Woba yisibonelo esihle. Izikhathi ezinengi izihlobo zethu zinanzelela kakhulu esikwenzayo kulalokho esikukhulumayo. Phikelela nxa unceda izihlobo zakho. UJehova uyisibonelo esihle endabeni yokuphikelela. “Njalonjalo” upha abantu ithuba lokuthi balalele izindaba ezinhle ukuze bathole ukuphila. (Jer. 44:4) Lomphostoli uPhawuli watshela uThimothi ukuthi aphikelele ekuncediseni abanye ngoba ngokwenza njalo wayezazisindisa yena kanye lalabo ababemlalela. (1 Tim. 4:16) Siyazithanda izihlobo zethu yikho sifuna zifunde iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu. w19.08 14 ¶2; 16-17 ¶8-9

OLwesihlanu, November 12

Kungcono ukukhuza umuntu ungambhodi kulokuba lothando olufihliweyo.—Zaga. 27:5, NWT.

Kumele sikhumbule ukuthi nxa umuntu angasinika iseluleko kungabe kusitsho ukuthi senze iphutha ebesingananzeleli ubukhulu balo. Singahle sizwe kusithi singamlaleli. Singaqala ukumchothoza kumbe sisole indlela akhulume ngayo. Kodwa nxa sithobekile sizazama ukubona izinto ngendlela eqondileyo. Umuntu othobekileyo uyasiqakathekisa iseluleko. Nanku umzekeliso. Ake sithi usemhlanganweni webandla. Ngemva kokuxoxa labazalwane abanengi, omunye abesekubizela eceleni akunyenyezele ukuthi ulokudla okusalele emazinyweni. Akuthandabuzwa ukuthi uyayangeka. Kodwa awusoze umbonge yini ngokuthi ukutshelile? Mhlawumbe ungaze ufise ukuthi ngabe kulomunye okutshele kudala. Yikho kumele sibonge nxa omunye esikhonza laye equnge isibindi wasinika iseluleko ngesikhathi esifaneleyo. Asisoze simbone njengesitha kodwa sizambona engumngane.—Zaga. 27:6, NWT; Gal. 4:16. w19.09 5 ¶11-12

UMgqibelo, November 13

Ndodana yami, gcina imilayo kayihlo ungadeli imfundiso kanyoko.—Zaga. 6:20.

UJehova unike omama umsebenzi ohloniphekayo emulini kanye lamandla phezu kwabantwababo. Okwenziwa ngumama lalokho akutshoyo ebantwaneni bakhe kungabanceda kumbe kubalimaze okwempilo yabo yonke. (Zaga. 22:6) Omama bangafundani kulokho okwenziwa nguMariya unina kaJesu? UMariya wayeyazi engayiphumputhi iMibhalo. Wayemhlonipha kakhulu uJehova futhi engumngane wakhe oseduze. Wayezimisele ukuzehlisa kuJehova lanxa lokho kwakuzayintshintsha impilo yakhe. (Luk. 1:35-38, 46-55) Bomama, kunengi elingakufunda kuMariya. Lingamlingisela njani? Okokuqala, taditsha iBhayibhili futhi ukhuleke sonke isikhathi uwedwa ukuze uqinise ubungane bakho loJehova. Okwesibili, zimisele ukuntshintsha indlela ophila ngayo ukuze uthokozise uJehova. w19.09 18 ¶17-19

ISonto, November 14

Ngabona ixuku elikhulu.—Isam. 7:9.

Umphostoli uJohane wembulelwa umbono othokozisayo. Embonweni lo ingilosi zitshelwa ukuthi zibambe imimoya ebhubhisayo yokuhlupheka okukhulu iqembu lezinceku zikaNkulunkulu lize lifakwe uphawu lokucina. (Isam. 7:1-3) Iqembu leli libunjwa ngabangu-144 000 abazabusa loJesu ezulwini. (Luk. 12:32; Isam. 7:4) UJohane uphinda akhulume ngeqembu elikhulu athi: “Ngemva kwalokho ngabona ixuku elikhulu njalo kakho owayesenelisa ukulibala! Laliphuma kuzo zonke izizwe, lezizwana, labantu kanye lezindimi, futhi lalimi phambi kwesihlalo sobukhosi laphambi kweMvana.” (Isam. 7:9-14) Kumele ukuthi uJohane wathokoza kakhulu esibakwazi ukuthi esikhathini esizayo kwakuzakuba labantu abanengi ababezakhonza ngeqiniso. Asithandabuzi ukuthi umbono lo waqinisa ukholo lukaJohane. Thina kumele usiqinise kakhulu njengoba siphila esikhathini sokugcwaliseka kwawo. Lamuhla kuqoqwa amamiliyoni abantu alethemba lokusinda ekuhluphekeni okukhulu lokuphila emhlabeni kuze kube nini lanini. w19.09 26 ¶2-3

UMvulo, November 15

Ukubhujiswa kuzabajuma masinyane . . . futhi kabasoze baphunyuke ngitsho.—1 Thes. 5:3.

Ake ucabange izizwe sezenze isimemezelo ‘sokuthula lokuvikeleka.’ Zingazitshaya izifuba zisithi sekulokuthula okungakaze kube khona emhlabeni. Zizafuna sicabange ukuthi zizaqeda zonke inhlupho zabantu. Kodwa okuyabe kuzalandela ngeke zikuvimbe. “IBhabhiloni Enkulu” izabhujiswa. (Isam. 17:5, 15-18) ‘UNkulunkulu uzakufaka ezinhliziyweni zazo ukuthi zenze umcabango wakhe.’ Umcabango lowo ngowokubhubhisa inkolo yamanga okugoqela amasonto azithi alandela uKhristu. UNkulunkulu uzafaka umcabango wakhe ezinhliziyweni ‘zempondo ezilitshumi zesilo esibomvu gebhu.’ Impondo ezilitshumi zimela bonke ohulumende abasekela “isilo” esiyinhlanganiso yomanyano wezizwe okuthiwa yi-United Nations. (Isam. 17:3, 11-13; 18:8) Ukuhlupheka okukhulu kuzaqala nxa ohulumende laba sebehlasela inkolo yamanga. Lokhu kuzakwenzakala abantu belibele futhi kuzabesabisa. w19.10 14 ¶1, 3

OLwesibili, November 16

UDiyotrefe othanda ukuba mkhulu ebandleni kamukeli ngenhlonipho loba yini evela kithi.—3 Joh. 9.

Ngesikhathi sabaphostoli, uDiyotrefe waba lomona ngalabo ababekhokhela ebandleni. Wayefuna “ukuba mkhulu” ebandleni yikho wayehamba efafaza amazwi okunyundela umphostoli uJohane labanye ababekhokhela, esenzela ukuthi ibandla lingabahloniphi. (3 Joh. 10) Lanxa singeke senze okwenziwa nguDiyotrefe, lathi singaqala ukuba lomona ngomunye umKhristu nxa engaphiwa umsebenzi webandla ebesifisa ukuwenza, ikakhulu nxa sicabanga ukuthi lathi singenelisa ukuwenza kumbe ukuthi singawenza ngcono kulaye. Umona unjengokhula oluyingozi. Nxa ungavele umile enhliziyweni kunzima ukuwusiphuna. Umhawu, ukuzigqaja lokungabi lendaba labanye kungenza umona ukhule. Ukhula luyaphambanisa ukukhula kweluba. Umona lawo ungaphambanisa ubuntu obuhle obunjengothando, isihawu lomusa. Nxa singavele sinanzelele ukuthi umona usumila enhliziyweni akumelanga siphuze ukuwusiphuna. w20.02 15 ¶6-7

OLwesithathu, November 17

Ngafakwa ameva enyameni.—2 Khor. 12:7.

Umphostoli uPhawuli wayesitsho ukuthi kwakulento eyayimzwisa ubuhlungu. Wathi uhlupho ayelalo ‘lwalunjengengilosi kaSathane’ eyayihlala ‘imtshaya.’ Kungenzakala ukuthi uSathane lamadimoni akhe kayisibo abalubangelayo uhlupho lukaPhawuli olwalunjengameva enyameni yakhe. Kodwa kumele ukuthi bathi bewabona “ameva” la bazama ukuwafithizela atshone ukuze bangezelele ubuhlungu uPhawuli ayebuzwa. Manje uPhawuli wenzani? Ekuqaliseni wayefuna uJehova akhiphe “ameva” ayelawo. Uthi: ‘Ngayincenga kathathu iNkosi [uJehova] ngicela ukuthi ameva la asuswe kimi.’ UJehova kazange awasuse lanxa uPhawuli wathandaza ngendaba le. Kodwa lokhu akutsho ukuthi kayiphendulanga imithandazo kaPhawuli. Lanxa engazange awakhiphe ameva enyameni kaPhawuli wamnika amandla okuthi aqinisele. UJehova wathi: “Nxa ubuthakathaka, kulapho engiveza khona amandla ami ngokugcweleyo.” (2 Khor. 12:8, 9) UNkulunkulu wamncedisa uPhawuli ukuthi ahlale ethokoza njalo ahlaliseke.—Flp. 4:4-7. w19.11 9 ¶4-5

OLwesine, November 18

NguJehova uNkulunkulu wakho okumele umkhonze, njalo nguye yedwa okumele umenzele inkonzo engcwele.—Mat. 4:10.

Kumele sizinikele kuJehova ngenhliziyo yonke ngoba unguMdali wethu futhi nguye owasinika ukuphila. (Isam. 4:11) Lanxa simthanda futhi simhlonipha uJehova, kungaba lezinto ezingasiphambanisa sicine singasazinikelanga kuye ngenhliziyo yonke. Nxa iBhayibhili lisithi sizinikele kuNkulunkulu liyabe lisitsho ukuthi kumele simthande kakhulu. Nxa sizinikele kuJehova ngenhliziyo yonke sizakhonza yena kuphela. Asisoze sithande omunye umuntu loba enye into ukwedlula yena. Ukuzinikela kwethu kuJehova ayisikho okokuphonguthatheka nje. Kodwa sizinikele kuye ngenxa yalokho esesikufundile ngaye. Siyabuthanda ubuntu bakhe obuhle. Siyakwazi lokho akuthandayo lakuzondayo futhi lathi siyakuthanda akuthandayo njalo siyakuzonda akuzondayo. Siyazwisisa ukuthi injongo kaNkulunkulu ngabantu ngeyokuthi benze intando yakhe futhi bamkhonze bethokoza kuze kube nini lanini, yikho siphila ngendlela ayifunayo. Kuyisibusiso sibili ukuthi uyasivumela sibe ngabangane bakhe. (Hubo. 25:14) Konke esikufunda ngoMdali wethu kwenza sisondele kuye.—Jak. 4:8. w19.10 26 ¶1-3

OLwesihlanu, November 19

Umngane ulothando ngezikhathi zonke, lomzalwane uzalelwa izikhathi zenhlupheko.—Zaga. 17:17.

Lamuhla abafowethu labodadewethu behlelwa yibunzima obutshiyeneyo. Ngokwesibonelo, abanye bathwele nzima ngenxa yomonakalo wemvelo lomonakalo odalwa ngabantu. Nxa bengehlelwa yibunzima obunje, abanye bethu bangabathatha bahlale labo. Abanye bangabanceda ngemali. Kodwa sonke singakhuleka sicela uJehova ukuthi abancedise. Kwesinye isikhathi nxa singezwa ukuthi kulomzalwane odanileyo siyabe singakwazi ukuthi sithini kumbe senzeni kodwa singenelisa ukumnceda. Ngokwesibonelo, singamvakatshela, simlalele nxa ekhuluma futhi simtshele ivesi eduduzayo esiyithandayo. (Isaya. 50:4) Okuqakatheke kakhulu yikuthi ube labafowenu labodadewenu nxa bedinga uncedo lwakho. Kumele sizimisele khathesi ukuthi sibe ngabangane labo futhi siqinise ubungane bethu. Sizahlala singabangane labafowethu labodadewethu kuze kube nini lanini! w19.11 7 ¶18-19

UMgqibelo, November 20

Le yimithetho ephathelene lomnikelo wobudlelwano umuntu angawunikela kuJehova.—Levi. 7:11.

Umuntu wayesenza umnikelo lo ngoba emthanda uJehova uNkulunkulu wakhe. Owayenikela wayesidla inyama yomhlatshelo elemuli yakhe kanye labaphristi. Kodwa ezinye izingxenye zenyamazana okwakunikelwe ngayo zazingezikaJehova kuphela. UJehova wayewaqakathekisa amahwahwa ukwedlula loba yini enyamazaneni. Wacacisa lokuthi ezinye izitho, okugoqela izinso lazo wayeziqakathekisa. (Levi. 3:6, 12, 14-16) Yikho wayethokoza kakhulu nxa um-Israyeli enikela ngenhliziyo emhlophe ngezitho lezi kanye lamahwahwa. Um-Israyeli owayenikela ngalokhu wayetshengisa ukuthi ufuna ukunika uJehova okungcono kakhulu. UJesu laye wayemthanda uJehova yikho wazimisela ukuthi anikele okungcono kakhulu ngokumkhonza ngenhliziyo yonke. (Joh. 14:31) UJesu wayekuthanda ukwenza intando kaNkulunkulu. (Hubo. 40:8) Kumele ukuthi uJehova wathokoza kakhulu embona emkhonza ngenhliziyo yonke. w19.11 22-23 ¶9-10

ISonto, November 21

Usuku lwesikhombisa luliSabatha lokuphumula, lungcwele kuJehova.—Eks. 31:15.

IBhayibhili lisitshela ukuthi uNkulunkulu wama ukudala izinto emhlabeni ngemva kwamalanga ayisithupha. (Gen. 2:2) Lanxa kunjalo uyakuthanda ukusebenza futhi lakhathesi “ulokhu esebenza.” (Joh. 5:17) UJehova wasebenza okwamalanga ayisithupha njalo waphumula ngelanga lesikhombisa. Watshela ama-Israyeli ukuthi lawo aphumule ngelanga lesikhombisa maviki wonke. UNkulunkulu wathi iSabatha laliyisibonakaliso phakathi kwakhe lama-Israyeli. (Eks. 31:12-14) Akulamuntu okwakumele asebenze ngelanga lelo, ngitsho labantwana lezigqili lezifuyo. (Eks. 20:10) Ngelanga lelo abantu babesiba lesikhathi esinengi sokwenza izinto eziphathelane lokukhonza. Ngesikhathi sikaJesu abakhokheli benkolo babefaka imithetho enzima emayelana leSabatha. Babesithi ngitsho lokukha izikhwebu zengqoloyi loba ukwelapha kwakungekho emthethweni ngeSabatha. (Mak. 2:23-27; 3:2-5) Kodwa lokho ayisikho uNkulunkulu ayekufuna futhi uJesu wakwenza kwacaca lokhu kulabo ababemlalele. w19.12 3-4 ¶8-9

UMvulo, November 22

Lingiselani uNkulunkulu njengoba lingabantwana abathandwayo.—Efe. 5:1.

Nxa singaqhubeka sifunda ngobuntu bukaJehova sizamlingisela ngendlela engcono kakhulu. UDavida wayemazi kuhle uYise osezulwini yikho wayesenelisa ukumlingisela endleleni ayephatha ngayo abanye. Wayengumngane kaJehova oseduze yikho ama-Israyeli ayemthanda kakhulu futhi uJehova wamsebenzisa njengesibonelo kwamanye amakhosi ako-Israyeli. (1 AmaKho. 15:11; 2 AmaKho. 14:1-3) Sifundani? Kumele ‘silingisele uNkulunkulu.’ Nxa simlingisela siyabe sitshengisa ukuthi singabantwabakhe. (Efe. 4:24) Sizafunda ngoJehova kuze kube nini lanini. (UmTshu. 3:11) Ngakho okuqakathekileyo yikuthi senzani ngalokho esikwaziyo ngoJehova hatshi ukuthi kungakanani esikwaziyo ngaye. Nxa singasebenzisa lokho esikufundayo njalo sizame ukulingisela uBaba wethu olothando, uzaqhubeka esondela kithi. (Jak. 4:8) ILizwi lakhe lisitshela ukuthi kasoze abalahle loba sekutheni labo abazama ukumazi kuhle. w19.12 20 ¶20; 21 ¶21, 23

OLwesibili, November 23

Inhliziyo iyakhohlisa okudlula izinto zonke.—Jer. 17:9.

UJakhobe wayewathanda wonke amadodana akhe kodwa ayeyithanda kakhulu nguJosefa. Abafowabo bakaJosefa benzani? Baba lomona futhi lokhu kwenza bamzonda uJosefa. Yikho bamthengisa eleminyaka engu-17 ukuze abe yisigqili, baqambela uyise amanga besithi indodana yakhe ayithandayo idliwe yinyamazana yeganga. Umona wabo waphambanisa ukuthula okwakusemulini njalo wenza uyise wadabuka kakhulu. (Gen. 37:3, 4, 27-34) Umona ubalwa ndawonye ‘lemisebenzi yenyama’ emibi kakhulu engenza umuntu angalitholi ilifa loMbuso kaNkulunkulu. (Gal. 5:19-21) Izikhathi ezinengi umona uthela izithelo eziyingozi ezigoqela inzondo, ukuxabana kanye lokuthukuthela. Okwenziwa ngabafowabo bakaJosefa kutshengisa ukuthi umona uyaphambanisa ubudlelwano lokuthula okusemulini. Lanxa singeke senze okwenziwa ngabafowabo bakaJosefa, kwezinye izikhathi singaba lomona ngoba sonke silenhliziyo elesono njalo ekhohlisayo. w20.02 14 ¶1-3

OLwesithathu, November 24

Ngokuthobeka bonani abanye bengcono kulani.—Flp. 2:3.

Ngelinye ilanga uJehova waphungula umoya ongcwele owawukuMosi wasewunika iqembu lamadoda ako-Israyeli elalibuthene duzane letende lokuhlanganela. Ngemva nje kwalokho uMosi wezwa ukuthi abanye abadala ababili ababengabuyanga etendeni labo babewutholile umoya ongcwele futhi basebesenza njengabaphrofethi. Wenzani ngesikhathi uJoshuwa emtshela ukuthi athulise abadala labo? Kazange abe lomona ngokuthi amadoda lawo amabili ayesephiwe umoya ongcwele nguJehova. Kodwa wayethobekile yikho wathokoza ngokuthi amadoda la ayesephrofetha. (Nani. 11:24-29) Sifundani kulokho okwenziwa nguMosi? Nxa ungumdala webandla, sewake wacelwa yini ukuthi uqeqetshe omunye umzalwane ukwenza umsebenzi webandla owenzayo futhi owuthanda kakhulu? Nxa uthobekile njengoMosi kawusoze ucabange ukuthi kawusaqakathekiswa nxa ungacelwa ukuthi uqeqetshe omunye umzalwane ukuze acine esenelisa ukwenza umsebenzi lo. Kodwa kuzakuthokozisa ukunceda umfowenu. w20.02 15 ¶9; 17 ¶10-11

OLwesine, November 25

Inhliziyo ekhathazekileyo iyamcakisa umuntu, kodwa ilizwi elilomusa liyamthokozisa.—Zaga. 12:25.

Ukugula kungenza sikhathazeke kakhulu. Singaba lenhloni nxa abanye benanzelela ukuthi asisenelisi ukwenza ezinye izinto loba nxa sekumele sithembele kwabanye ukuthi basincedise. Lanxa abanye bengabe bengakwazi ukuthi siyagula singazibona singasibantu balutho ngenxa yokuthi asisenelisi ukwenza ezinye izinto esasizenza. UJehova uyasikhuthaza ngezikhathi ezinjalo. Njani? IBhayibhili lilamazwi kaJehova asikhumbuza ukuthi siligugu kuye lanxa sigula. (Hubo. 31:19; 41:3) Usebenzisa amazwi lawo aphefumulelweyo, ukusinceda ukuthi silwisane lokukhathazeka okubangelwa yikugula. Woba leqiniso lokuthi uJehova uyabazi ubuhlungu ophakathi kwabo. Mcele akuncedise ukuthi wenelise ukubona isimo okuso ngendlela eqondileyo. Kanti njalo bala iBhayibhili ukuze uthole amazwi kaJehova aduduzayo. Gxila kakhulu emavesini atshengisa ukuthi uJehova uziqakathekisa kangakanani izinceku zakhe. Ungenza njalo, uzabona ukuthi uJehova muhle kubo bonke abamkhonza bethembekile.—Hubo. 84:11. w20.01 15-16 ¶9-10; 17 ¶12

OLwesihlanu, November 26

Ungalingiseli okubi kodwa lingisela okuhle.—3 Joh. 11.

AmaFilisti ayelomona ngo-Isaka ngenxa yenotho yakhe. (Gen. 26:12-14) Yikho agqibela imithombo ayenathisa kuyo izifuyo zakhe. (Gen. 26:15, 16, 27) Abanye abantu lamuhla bafanana lamaFilisti, balomona ngalabo abalenotho edlula eyabo. Bafuna izinto zabanye futhi bafisa ukuthi ngabe labobantu kabalazo lezozinto. Abakhokheli benkolo babelomona ngoJesu ngoba abantu abanengi babemthanda kakhulu. (Mat. 7:28, 29) UJesu wayengummeli kaNkulunkulu futhi wayefundisa iqiniso. Lanxa kunjalo abakhokheli laba babefafaza amanga amabi kakhulu ngaye ukuze akhanye engumuntu omubi. (Mak. 15:10; Joh. 11:47, 48; 12:12, 13, 19) Sifundani endabeni le? Sifunda ukuthi kumele silwise ukuthi singabi lomona ngalabo abathandwa ngabafowethu labodadewethu ngenxa yobuntu babo obuhle. Kulokuthi sibe lomona kumele sizame ukulingisela okuhle abakwenzayo.—1 Khor. 11:1. w20.02 15 ¶4-5

UMgqibelo, November 27

Kufanele abulawe.—Esta. 4:11.

Ake sithi uhlala ePhesiya ngezikhathi zakudaladala futhi ufuna ukukhuluma lenkosi. Kodwa uyakwazi ukuthi ngeke ukhulume layo ungazange uthole imvumo yayo ngoba ungenza njalo ungabulawa. Kuyasithokozisa ukwazi ukuthi uJehova kafanani lenkosi yePhesiya. Singakhuluma laye loba nini. Ufuna sikhululeke ukukhuluma laye. Ngokwesibonelo, lanxa ebizwa ngamabizo okuhlonipha aphakemeyo agoqela elithi Mdali, Somandla lelithi Nkosi Enkulu, uyafuna ukuthi simbize ngendlela ejayelekileyo sisithi “Baba.” (Mat. 6:9) Kuyasithokozisa ukuthi uJehova ufuna sibe seduze laye. Kuqondile ukubiza uJehova ngokuthi “Baba” ngoba unguMthombo wokuphila kwethu. (Hubo. 36:9) Njengoba enguBaba wethu, kufanele simlalele. Nxa singenza lokho asitshela khona sizathola izibusiso. (Heb. 12:9) Izibusiso lezo zigoqela ukuphila ezulwini kumbe emhlabeni kuze kube nini lanini. w20.02 2 ¶1-3

ISonto, November 28

Liyekwenza abantu . . . babe ngabafundi.—Mat. 28:19.

Inhloso yethu yikunceda esibafundisa iBhayibhili ukuthi bathuthuke ekukhonzeni. (Efe. 4:13) Nxa umuntu evuma ukufunda lathi iBhayibhili angabe ekuqakathekisa kakhulu yikubona ukuthi lokho akufundayo kuzamnceda njani. Kodwa nxa uthando lwakhe ngoJehova lukhula kungenzeka aqale ukucabanga ngokuthi anganceda njani abanye ngitsho lalabo abasebandleni. (Mat. 22:37-39) Nxa ubona sekufanele, ungathikazi ukumtshela ngesibusiso sokusekela umsebenzi woMbuso ngokunikela. Mncedise akwazi ukuthi kumele enzeni nxa engaba lohlupho. Ake sithi umuntu ofunda laye osengummemezeli ongabhabhathizwanga ukutshela ukuthi kulomunye omkhubileyo ebandleni. Kulokuthi umtshele ukuthi ngubani ophambanisileyo kumbe ongaphambanisanga, mchasisele ukuthi iBhayibhili lithi kumele enzeni. Angamthethelela lowo omkhubileyo kumbe amlande akhulume laye ngendlela elomusa lelothando ehlose ‘ukuzuza umfowabo.’ (Khangela uMathewu 18:15.) Ncedisa umfundi alungiselele ukuthi uzakuthini. w20.01 5-6 ¶14-15

UMvulo, November 29

Ngasengisivuma isono sami kuwe angabe ngisasibekela ububi bami. . . . Walithethelela icala lesono sami.—Hubo. 32:5.

Nxa sithandaza kuJehova simcela ukuthi asithethelele futhi sivuma ukulaywa njalo sisebenza nzima ukuze singaphindi izono esiyabe sizenzile, siyabe sitshengisa ukuthi siyakuqakathekisa ukuthethelelwa nguJehova. Singenza njalo sizahlaliseka. Kuyaduduza kakhulu ukwazi ukuthi ‘uJehova useduze lalabo abalezinhliziyo ezephukileyo lokuthi uyasindisa labo abadabukileyo emoyeni.’ (Hubo. 34:18) Kumele ukuthi zinengi izinto ezizakwenza sikhathazeke njengoba insuku zokucina sezizaphela. Nxa kulezinto ezikukhathazayo, khuleka kuJehova masinyane umcela ukuthi akuncede. Taditsha iBhayibhili okuzwayo. Lingisela okwenziwa nguHana, umphostoli uPhawuli leNkosi uDavida. Cela uYihlo osezulwini akuncede ubone ukuthi kuyini okukukhathazayo. (Hubo. 139:23) Umvumele akuncedise nxa kulezinto ezikukhathazayo ikakhulu lezo eziphezu kwamandla akho. Ungenza njalo uzaba njengomhubi owahlabelela uJehova esithi: “Nxa ukukhathazeka kwasekungikhulela, wangiduduza futhi wangenza ngahlaliseka.”—Hubo. 94:19, NWT. w20.02 24 ¶17; 25 ¶20-21

OLwesibili, November 30

Yonke iMibhalo iphefumulelwe nguNkulunkulu.—2 Tim. 3:16.

UNkulunkulu wasebenzisa umoya ongcwele ukuthi afake imicabango yakhe ezingqondweni zabalobi beBhayibhili. Nxa sibala futhi sicabangisisa ngalokho esikubalayo siyabe singenisa imilayo kaNkulunkulu ezingqondweni lasezinhliziyweni zethu. Imilayo leyo ephefumulelweyo yenza sintshintshe indlela esiphila ngayo ukuze sithokozise uJehova. (Heb. 4:12) Kodwa ukuze umoya ongcwele usincede kakhulu kumele sihlale sitaditsha iBhayibhili futhi sicabangisisa ngalokho esikubalayo. Singenza njalo iLizwi likaNkulunkulu lizasinceda ukuthi sikhulume futhi senze ngendlela ethokozisa uJehova. Kanti njalo kumele sikhonze uNkulunkulu ndawonye labanye. (Hubo. 22:22) Emihlanganweni yebandla kulomoya kaJehova. (Isam. 2:29) Nxa sihlangana ndawonye labafowethu labodadewethu siyathandaza sicela umoya ongcwele, sihlabele ingoma zoMbuso ezisekelwe eLizwini likaNkulunkulu njalo silalele izinkulumo ezisekelwe eBhayibhilini ezenziwa ngabafowethu abakhethwe ngomoya ongcwele. Kodwa ukuze umoya ongcwele usincede kakhulu kumele sibuye silungiselele ukuze siphendule. w19.11 11 ¶13-14

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza