ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es21
  • October

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • October
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
  • Izihlokwana
  • OLwesihlanu, October 1
  • UMgqibelo, October 2
  • ISonto, October 3
  • UMvulo, October 4
  • OLwesibili, October 5
  • OLwesithathu, October 6
  • OLwesine, October 7
  • OLwesihlanu, October 8
  • UMgqibelo, October 9
  • ISonto, October 10
  • UMvulo, October 11
  • OLwesibili, October 12
  • OLwesithathu, October 13
  • OLwesine, October 14
  • OLwesihlanu, October 15
  • UMgqibelo, October 16
  • ISonto, October 17
  • UMvulo, October 18
  • OLwesibili, October 19
  • OLwesithathu, October 20
  • OLwesine, October 21
  • OLwesihlanu, October 22
  • UMgqibelo, October 23
  • ISonto, October 24
  • UMvulo, October 25
  • OLwesibili, October 26
  • OLwesithathu, October 27
  • OLwesine, October 28
  • OLwesihlanu, October 29
  • UMgqibelo, October 30
  • ISonto, October 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2021
es21

October

OLwesihlanu, October 1

Amehlo kaJehova athungatha umhlaba wonke ukuze aqinise labo abanhliziyo zabo zizimisele kuye.—2 ImiLan. 16:9.

Kulobufakazi obunengi obutshengisa ukuthi uJehova uyabavikela abantu bakhe lamuhla. Ngokwesibonelo, siyatshumayela futhi sifundise iqiniso emhlabeni jikelele. (Mat. 28:19, 20) Nxa sisenza njalo siyabe sichaya egcekeni imisebenzi emibi kaDeveli. Aluba ubesenelisa ukuwumisa umsebenzi wethu, ngabe kudala wawumisa. Kodwa kenelisi, yikho kungamelanga sizesabe izidalwa zomoya ezimbi. Amadimoni ngeke asitshabalalise nxa sithembekile kuJehova. Lanxa kunjalo, sonke kumele simelane lezidalwa zomoya ezimbi futhi sithembe uJehova. Nxa singenza njalo uJehova uzasibusisa okwamagama futhi kasisoze sidukiswe ngamanga kaSathane. Kanti njalo kasisoze siyekele ukumkhonza ngenxa yokwesaba amadimoni. Okuqakatheke kakhulu yikuthi sizakuba lobungane obuqinileyo loJehova. Umfundi uJakhobe wabhala wathi: ‘Melanani loDeveli, uzalibalekela. Sondelani kuNkulunkulu, laye uzasondela kini.’—Jak. 4:7, 8. w19.04 24 ¶15; 25 ¶18

UMgqibelo, October 2

Abantwana bangumvuzo.—Hubo. 127:3.

Abantwabakho bayisipho osiphiwe nguNkulunkulu, ‘ilifa elivela kuJehova.’ UJehova ukunike umsebenzi wokuvikela abantwabakho. Kuyini ongakwenza ukuze ubavikele ukuthi bangahlukuluzwa? Okokuqala, funda mayelana lokuhlukuluzwa. Funda ngokuthi ngabantu abanjani abahlukuluza abantwana kanye lezindlela abazisebenzisayo ukuze babaqile. Nanzelela abantu kumbe izimo ezingaba yingozi. (Zaga. 22:3; 24:3) Khumbula ukuthi izikhathi ezinengi umntwana uhlukuluzwa ngumuntu amaziyo futhi amthembayo. Okwesibili, xoxa labantwabakho njalo bakhuthaze ukuthi bakhululeke ukuxoxa lawe. (Dute. 6:6, 7; Jak. 1:19) Abantwana abahlukuluziweyo bajayele ukwesaba ukutshela omunye umuntu ngakho. Bangabe besesaba ukuthi akulamuntu ozabakholwa. Kwesinye isikhathi lowo obahlukuluzileyo engabe ebethusele wathi bazayifunda ivaliwe nxa bengake bayithi vu indaba yokuhlukuluzwa kwabo. Nxa ungabona angani kukhona okutshaya amanzi, buza imibuzo ngendlela elesineke futhi ulalelisise konke abakutshoyo. Okwesithathu, fundisa abantwabakho. Bafundise ukuthi kumele bathini futhi benzeni nxa omunye umuntu ezama ukubabamba ngendlela esolisayo. w19.05 13 ¶19-22

ISonto, October 3

UJehova uyabazonda bonke abazikhukhumezayo.—Zaga. 16:5.

Kungani uJehova ebazonda abantu abazikhukhumezayo? Esinye isizatho yikuthi abantu laba bacina bezithanda okwedlulisa amalawulo njengoSathane. Phela uSathane wacabanga ukuthi uJesu owasetshenziswa nguNkulunkulu ukuthi adale zonke izinto wayengamguqela amkhonze. (Mat. 4:8, 9; Kol. 1:15, 16) Labo abalombono onjalo wokuzibona beqakatheke kakhulu kulabanye benza kucace ukuthi ukuhlakanipha komhlaba kuyibuthutha kuNkulunkulu. (1 Khor. 3:19) IBhayibhili liyasinceda ukuthi singadlulisi amalawulo endabeni yokuzithanda. Phela liyatsho ukuthi kuqondile ukuthi sizithande. UJesu wathi: “Uthande umakhelwane wakho ngendlela ozithanda ngayo.” Lokhu kutshengisa ukuthi akukubi ukuthi sizinakekele. (Mat. 19:19) Kodwa iBhayibhili lisifundisa ukuthi akumelanga sizibone siqakatheke kakhulu kulabanye. Lithi: “Lingenzi lutho ngokubangisana kumbe ngokuziphakamisa, kodwa ngokuthobeka bonani abanye bengcono kulani.”—Flp. 2:3; Rom. 12:3. w19.05 24 ¶13-14

UMvulo, October 4

Yekelani ukubunjwa ngumumo lo wezinto, kodwa guqulwani lintshintshe indlela elicabanga ngayo.—Rom. 12:2.

Cabanga ngezinto owazintshintshayo ngesikhathi usufunde iqiniso eliseBhayibhilini futhi usukhetha ukukhonza uJehova. Abanengi bethu satshiya izinto ezimbi esasizenza. (1 Khor. 6:9-11) Simbonga singaqedi uJehova ngoba wasincedisa ukuthi sitshiye ukwenza izinto lezi ezimbi. Kodwa akumelanga sigoqe izandla. Lanxa singasazenzi izono ezinkulu esasizenza singakabhabhathizwa kumele siqhubeke sisebenza nzima ukuthi sixwaye loba yini engenza sicine sesibuyele kuzo. Kulezinto ezimbili okumele sizenze. Okokuqala, kumele ‘siyekele ukubunjwa’ ngumhlaba lo. Okwesibili, kumele ‘siguqulwe’ ngokuntshintsha indlela esicabanga ngayo. Ukuguquka akutsho ukuntshintsha indlela esibukeka ngayo kuphela kodwa kutsho lokuntshintsha konke esiyikho ngaphakathi. Kumele sintshintshe ngokupheleleyo indlela esicabanga ngayo. w19.06 9 ¶4-6

OLwesibili, October 5

Wena, O Jehova, usungisizile njalo wangiduduza.—Hubo. 86:17.

Ukungena imihlangano yebandla kuyasivuselela nxa sikhathazekile. Nxa sisemhlanganweni siyabe sinika uJehova elinye ithuba lokuthi ‘asisize njalo asiduduze.’ Uyasiqinisa esebenzisa umoya wakhe ongcwele, iLizwi lakhe kanye labantu bakhe. Kanti njalo nxa sisemihlanganweni ‘siyakhuthazana.’ (Rom. 1:11, 12) Udadewethu okuthiwa nguSophia wathi: “UJehova kanye labazalwane banginceda ukuthi ngiqinisele. Engangikuqakathekisa kakhulu yikungena imihlangano yebandla. Senginanzelele ukuthi ukukhuthala ekutshumayeleni lasebandleni kuyanginceda ngilwisane lokukhathazeka.” Nxa sikhathazekile kumele sikhumbule ukuthi uJehova usithembisa ukuthi uzasincedisa silwisane lokukhathazeka khathesi lokuthi esikhathini esizayo uzakuqeda du kungaphindi kube khona. Usinika “isifiso lamandla” ukuze silwisane lokukhathazeka kanye lokuphelelwa lithemba.—Flp. 2:13. w19.06 19 ¶17-18

OLwesithathu, October 6

Hambani liyebikela abafowethu ukuze baye eGalile, yikho lapho abazangibona khona.—Mat. 28:10.

Kumele ukuthi uJesu wayelemilayezo eqakatheke kakhulu afuna ukuyitshela abafundi bakhe ngoba waqala ngokuhlela umhlangano lo ngemva kokuvuswa kwakhe. Emhlanganweni awubizayo watshela abafundi bakhe ngomsebenzi oqakathekileyo ababezawenza, lathi esilokhu siwenza. Wathi: ‘Ngakho-ke hambani liyekwenza abantu bezizwe zonke babe ngabafundi, libafundise ukulandela izinto zonke engililaye zona.’ (Mat. 28:19, 20) UJesu ufuna bonke abalandeli bakhe batshumayele. Kazange alaye abaphostoli bakhe abathembekileyo abangu-11 kuphela ukuthi benze umsebenzi lo. Kungani sisitsho njalo? Kambe ukuthi kwakulabaphostoli kuphela entabeni eseGalile ngesikhathi uJesu ekhuluma ngomlayo wokwenza abafundi? Khumbula ukuthi ingilosi yatshela abesifazana yathi: “Lizambona khonale [eGalile].” (Mat. 28:7) Ngakho kumele ukuthi abesifazana abathembekileyo labo babekhona emhlanganweni lo. w20.01 2-3 ¶1-4

OLwesine, October 7

Kodwa umhlaba uyalizonda ngoba kalisibo bomhlaba, kodwa ngilikhethile emhlabeni lo.—Joh. 15:19.

UJesu wachasisa ukuthi kungani kumele sikulindele ukuphikiswa. Wathi sizazondwa ngoba asisibo bomhlaba. Ukuhlukuluzwa akutsho ukuthi asila sibusiso sikaJehova kodwa kutshengisa ukuthi senza kuhle. Abantu abasiphikisayo ngeke bakumise ukukhonza uNkulunkulu uSomandla. Banengi abazame ukukwenza lokhu kodwa behluleka. Cabanga ngalokho okwenzakala ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yesibili. Ohulumende bamazwe amanengi babebahlukuluza kakhulu abantu bakaNkulunkulu. Iqembu lamaNazi eGermany ayisilo lodwa elavala umsebenzi waboFakazi bakaJehova. Ohulumende base-Australia laseCanada labakwamanye amazwe labo bawuvimba. Kodwa kwenzakalani? Ngesikhathi impi iqalisa ngo-1939 kwakulabamemezeli abangu-72 475 emhlabeni wonke. Kodwa imibiko yaveza ukuthi ngo-1945 impi isiphelile kwasekulabamemezeli abangu-156 299. Ukwanda okukhulu kangaka kutshengisa ukuthi uJehova wayebabusisile sibili abantu bakhe! w19.07 9 ¶4-5

OLwesihlanu, October 8

Nxa lithandana, abantu bonke bazakwazi ukuthi lingabafundi bami.—Joh. 13:35.

Ungenelisa ukuncedisa ngezinye izindlela emsebenzini wokwenza abafundi lanxa ungelasifundo osiqhubayo okwakhathesi. Ngokwesibonelo, nxa ungabona umuntu osivakatsheleyo eWolu yoMbuso ungamamukela futhi umncedise. Nxa ungamtshengisa uthando ngaleyondlela uzamnceda abone ukuthi singamaKhristu eqiniso. Impendulo zakho emihlanganweni yebandla lanxa zimfitshane zingafundisa abasivakatsheleyo ukuthi labo baphendule ngendlela elenhlonipho. Okunye ongakwenza yikuhamba lomuntu osanda kuba ngummemezeli ekutshumayeleni njalo umncedise ukuthi asebenzise iMibhalo nxa efundisa. Nxa usenza njalo, uyabe umnceda ukuthi alingisele uKhristu. (Luk. 10:25-28) AmaKhristu amanengi alemisebenzi eminengi eqakathekileyo ayenzayo. Lanxa kunjalo awayekeli ukuqhuba izifundo zeBhayibhili futhi ayathokoza ngokwenza umsebenzi lo. w19.07 17 ¶11, 13

UMgqibelo, October 9

Ngikhohlwa izinto ezisemuva, ngilalamele izinto eziphambili. Ngilwisa ukugcwalisa inhloso yami.—Flp. 3:13, 14.

Umphostoli uPhawuli kazange avume ukuthi izinto ezinhle kumbe ezimbi azenzayo zimphambanise ekukhonzeni uJehova. Wathi kwakumele ‘akhohlwe izinto ezisemuva’ ukuze ‘alalamele izinto eziphambili,’ okutsho ukuthi kwakumele agijime aze ayetshaya intambo. UPhawuli wenzani ukuze angaphanjaniswa ekukhonzeni? Okokuqala, lanxa wayetshiseka kakhulu ngamasiko esiJuda engakabi ngumKhristu, wabona konke lokhu ‘kuyinqumbi yezibi.’ (Flp. 3:3-8) Okwesibili, lanxa wayengabe ezithonisisa ngokuthi wayeke wahlukuluza amaKhristu, kazange akuvumele lokho kumqede amandla. Okwesithathu, kazange azitshele ukuthi kwasekwanele ayekwenzele uJehova. Waphumelela enkonzweni yakhe loba wayeke wabotshwa, watshaywa, wakhandwa ngamatshe, wabhidlikelwa ngumkhumbi futhi waswela ukudla lezigqoko. (2 Khor. 11:23-27) Lanxa wayesencedise abantu abanengi ukuthi basondele kuNkulunkulu njalo wehlelwa zinhlupho, wayekwazi ukuthi kwakumele aqhubeke ekhonza uJehova. Lathi kumele simlingisele. w19.08 3 ¶5

ISonto, October 10

Ngilithuma njengezimvu phakathi kwezimpisi.—Mat. 10:16.

Abafowethu labodadewethu abanengi bahlala emazweni lapho okungavunyelwa khona ukuthi batshumayele obala kumbe endlini ngendlu yikho bayadinga ezinye izindlela zokutshela abanye izindaba ezinhle. (Mat. 10:17-20) Kwelinye ilizwe elinjalo umbonisi wesiqinti wakhuthaza abamemezeli ukuthi batshumayeze izihlobo, omakhelwane, abafunda labo, abasebenza labo labanye nje abahlangana labo. Kwathi kusiyaphela iminyaka emibili inani lamabandla esiqintini lesi laselikhwele okumangalisayo. Thina singabe sikhululekile ukuthi sitshumayele lapho esihlala khona. Kodwa isibonelo sabafowethu labodadewethu sisifundisa ukuthi nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi sitshumayele, uJehova uzasincedisa siqhubeke lanxa sekunzima. (Flp. 2:13) Kasizimiseleni ukuba leqiniso lokuthi yiziphi izinto eziqakatheke kakhulu, singabi lasici, singakhubi abanye njalo sithele izithelo zokulunga. Lokhu kuzakwenza sandise uthando lwethu futhi sidumise uBaba wethu osithandayo uJehova. w19.08 13 ¶17-18

UMvulo, October 11

Sengibone izichaka zigade amabhiza, kuthi amakhosana ahambe ngezinyawo njengezichaka.—UmTshu. 10:7.

Inengi lethu asikuthandi ukuba labantu abafuna ukuthi izinto zihlale zisenziwa ngendlela yabo njalo abangalaleli okutshiwo ngabanye. Kodwa kumnandi ukuba labantu esikhonza labo nxa betshengisa ukuthi ‘balesisa esikhulu, basithanda ngenhliziyo yonke, balozwelo kakhulu futhi bathobekile.’ (1 Phet. 3:8) Siyakuthanda ukuba labantu abanjalo futhi labo bazakholisa ukuba lathi nxa singabantu abathobekileyo. Ukuthobeka kuphinda kwenze impilo yethu ibe lula. Ngezinye izikhathi singananzelela ukuthi kulokunye okukhanya kungenziwa ngendlela eqondileyo. Abantu abazingcitshi kabalutholi udumo, ikanti abangayisizo bona bathole olukhulu. USolomoni wathi siyabe sihlakaniphile nxa singamukela izimo ezikhona empilweni kulokuthi sikhathazeke ngezinto ezikhanya zingahambi kuhle. (UmTshu. 6:9, NWT) Nxa sithobekile kuzakuba lula ukuthi samukele izinto njengoba zinjalo empilweni kulokuthi sitshone sizihlupha ngalokho esifisa ukuthi ngabe kuyenzakala. w19.09 4-5 ¶9-10

OLwesibili, October 12

Bobaba . . . qhubekani libakhulisa [abantwabenu] ngokulaya langokuxwayisa okuvela kuJehova.—Efe. 6:4.

Labo abaphiwe amandla, ngokwesibonelo abadala bebandla, obaba labomama balethuba lokunceda abanye. UJehova unike obaba umsebenzi wokukhokhela imuli zabo yikho ukhangelele ukuthi baqeqetshe njalo balaye abantwababo. (1 Khor. 11:3) Kodwa lokho akutsho ukuthi bangasebenzisa amandla abo ngaloba yiphi indlela abayifunayo. UJehova nguye owasungula imuli yikho obaba bazalandisa kuye ngendlela abaphatha ngayo imuli zabo. (Efe. 3:14, 15) Obaba batshengisa ukuthi bayazehlisa kuJehova ngokusebenzisa amandla abo ngendlela emthokozisayo. Ungawasebenzisi kubi amandla owaphiwe nguJehova. Vuma nxa uphambanisile futhi ulalele iseluleko esisekelwe eBhayibhilini osiphiwa ngabanye. Ungenza njalo imuli yakho izakuhlonipha ngoba uthobekile. Thulula isifuba sakho kuJehova nxa uthandaza lemuli yakho. Ungenza njalo izabona ukuthi uthembele kuye ukuthi akuncedise futhi akukhokhele. Okuqakatheke kakhulu okumele ukwenze yikufaka ukukhonza uJehova kuqala empilweni yakho. (Dute. 6:6-9) Isibonelo sakho esihle ngesinye sezipho eziligugu ongasinika imuli yakho. w19.09 15 ¶8; 17 ¶14; 18 ¶16

OLwesithathu, October 13

Limamukele [uMakho] nxa engafika kini.—Kol. 4:10.

UMakho wayezimisele ukunceda abanye. Izikhathi ezinengi wayesebenza lomphostoli uPhawuli kanye lomphostoli uPhetro futhi kumele ukuthi wayebanceda ngalokho ababekudinga. (ImiSeb. 13:2-5; 1 Phet. 5:13) UPhawuli wathi uMakho ‘wayesebenzela uMbuso kaNkulunkulu bencedisana’ lokuthi ‘wamqinisa kakhulu.’ (Kol. 4:11, amabala angaphansi) UMakho waba ngomunye wabangane bakaPhawuli abaseduze. Ngokwesibonelo, ngesikhathi uPhawuli ebotshwe okokucina eRoma ngabo-65 C.E., wabhala incwadi yesibili eyayisiya kuThimothi. Encwadini leyo wamcela ukuthi abuye loMakho eRoma. (2 Tim. 4:11) Kungenzakala ngalesosikhathi uPhawuli wayekwazi ukuthi usezabulawa ngakho wacela uMakho ukuthi abe laye. Kanti njalo kungenzakala uMakho wayemphathela izinto ayezidinga ezinjengokudla kumbe incwadimgoqwa le-inki. Kumele ukuthi indlela uPhawuli asekelwa njalo wakhuthazwa ngayo yamnceda ukuthi aqinisele njengoba wayesezabulawa. w20.01 11 ¶12-13

OLwesine, October 14

Wozani kimi.—Mat. 11:28.

Sikhethe ukuphila impilo yokuzinikela kuJehova leyokusebenza nzima futhi uJesu wathi sizahlukuluzwa. Kodwa siyakholwa ukuthi uJehova uzasinika amandla okuqinisela kungelani lobunzima obusehlelayo. Nxa singaqhubeka siqinisela ukholo lwethu luzaqina kakhulu. (Jak. 1:2-4) Kanti njalo siyakholwa ukuthi uJehova uzasinika esikudingayo lokuthi uJesu uzaselusa lokuthi abafowethu labodadewethu bazasikhuthaza. (Mat. 6:31-33; Joh. 10:14; 1 Thes. 5:11) Owesifazana ‘owayelomkhuhlane wokopha’ owelatshwa nguJesu wahle wavuselelwa ngelanga lelo. (Luk. 8:43-48) Kodwa wayezavuselelwa kuze kube nini lanini nxa wayengaqhubeka engumfundi kaKhristu othembekileyo. Ubona angani wenzani? Nxa wakhetha ukuthwala ijogwe likaJesu wayezathola umvuzo wokuyabusa laye ezulwini. Konke ayengakudela ukuze abe ngumlandeli kaKhristu kwakuyabe kukuncane kakhulu nxa kuqathaniswa lomvuzo lo. Ngakho kungelani lokuthi silethemba lokuphila ezulwini loba emhlabeni kuze kube nini lanini siyathokoza ngokuthi savuma ukunxuswa nguJesu esithi: “Wozani kimi.” w19.09 25 ¶21-22

OLwesihlanu, October 15

Indlu yakhiwa ngokuhlakanipha, imiswe ngokuzwisisa.—Zaga. 24:3.

Amadoda ayeloDavida ayedinga uncedo yikho acela ukudla kum-Israyeli owayenothile okwakuthiwa nguNabhali. Ayengelanhloni zokucela ngenxa yokuthi ayevikele imihlambi yakhe enkangala. Kodwa uNabhali wawancitsha yikho abuyela elengise izandla. UDavida wazonda wafuna ukubulala uNabhali labo bonke abesilisa bendlu yakhe. (1 Sam. 25:3-13, 22) Kodwa umkaNabhali u-Abhigeli wayengasilotshatshazi kuphela, wayeqedisisa. Watshengisa ukuthi ulesibindi esimangalisayo wawela enyaweni zikaDavida futhi wamncenga ukuthi angaphindiseli ukuze angabi lecala lokuchitha igazi. Watshengisa lokuthi uhlakaniphile ngokumcebisa ukuthi atshiyele indaba ezandleni zikaJehova. Ukuthobeka lokuhlakanipha akutshengisa ngamazwi langezenzo kwenza uDavida wayekela ayesefuna ukukwenza. Yikho uDavida wananzelela ukuthi u-Abhigeli wayethunywe nguJehova. (1 Sam. 25:23-28, 32-34) U-Abhigeli wayelobuntu obenza uJehova wamsebenzisa. Odade abalingisela u-Abhigeli ngokuba ngabaqedisisayo labenelisa ukucebisa kuhle abanye bangasetshenziswa nguJehova ukuthi baqinise abanye emulini zabo lasebandleni.—Tit. 2:3-5. w19.10 23 ¶10

UMgqibelo, October 16

Phumani kuyo bantu bami nxa lingafuni ukuhlanganyela layo ezonweni zayo futhi lingafuni ukwamukela ezinye zezinhlupho zayo.—Isam. 18:4.

Wonke amaKhristu eqiniso akumelanga azihlanganise ngitsho leBhabhiloni Enkulu. Kungenzakala ukuthi umuntu ofunda iBhayibhili wayengena isonto ethile singakaqalisi ukufunda laye. Mhlawumbe wayehlanganyela ezintweni ezenziwa kuyo kumbe enikela esontweni leyo. Umuntu onjalo kumele aphume aphele enkolweni yamanga engakabi ngummemezeli ongabhabhathizwanga. Kumele abhale incwadi yokuvalelisa kumbe atshiye loba yini elokwenza leBhabhiloni Enkulu. UmKhristu kumele abe leqiniso lokuthi kenzi umsebenzi ozamhlanganisa leBhabhiloni Enkulu. (2 Khor. 6:14-17) Kungani singadlali ngendaba le? Asifuni kuhlanganyela emsebenzini lasezonweni zenkolo yamanga uNkulunkulu ayibona ingcolile.—Isaya. 52:11. w19.10 12 ¶16-17

ISonto, October 17

UJehova ulesihawu njalo ulomusa . . . Kahlali ebeka imilandu njalo, futhi kagcini ulaka lwakhe kokuphela.—Hubo. 103:8, 9.

UJeremiya nguye owabhala ibhuku elibizwa ngebizo lakhe futhi kungenzeka wabhala lebhuku lokuqala lelesibili lamaKhosi. Akuthandabuzwa ukuthi ukubhala amabhuku la kwamnceda wabona ukuthi uJehova ulesihawu ebantwini abalesono. Ngokwesibonelo, wayekwazi ukuthi uJehova kazange abhubhise abemuli yeNkosi u-Ahabi ngesikhathi isaphila ngoba yayiphendukile ezonweni zayo. (1 AmaKho. 21:27-29) Wayekwazi lokuthi uManase wenza okubi kakhulu ukwedlula lokho okwenziwa ngu-Ahabi. Lanxa kunjalo uJehova wamxolela uManase ngoba waphenduka. (2 AmaKho. 21:16, 17; 2 ImiLan. 33:10-13) Kumele ukuthi indaba lezi zenza uJeremiya walingisela ukubekezela lesihawu sikaJehova. Ngesinye isikhathi uBharukhi wayesephambaniseka emsebenzini wakhe. Wenzani uJeremiya? Kazange ahle azitshele ukuthi uBharukhi kasoze antshintshe kodwa wamtshela umlayezo owawuvela kuNkulunkulu owawulomusa kodwa ungagudli iguma.—Jer. 45:1-5. w19.11 6 ¶14-15

UMvulo, October 18

UNkulunkulu kayisuye ongalunganga ukuthi usengaze awukhohlwe umsebenzi wenu lothando elalutshengisa ebizweni lakhe.—Heb. 6:10.

Ebhukwini likaLevi sifunda ukuthi umuntu wayesenza umnikelo wobudlelwano “njengendlela yokubonga.” (Levi. 7:11-13, 16-18) Wayenganikeli ngoba elandela okwakutshiwo nguMthetho kodwa wayezikhethela ukwenza njalo. Inkonzo esiyenzela uJehova iyafanana lomnikelo wobudlelwano ngoba itshengisa ukuthi simthanda okunganani. Simthanda ngenhliziyo yonke uJehova yikho simnika okungcono kakhulu. Kumele ukuthi uJehova uyathokoza kakhulu nxa ebona amamiliyoni abantu abamkhonza ngenhliziyo yonke ngoba bemthanda. Kuyasiduduza ukwazi ukuthi uJehova uyakubona njalo uyakuqakathekisa konke esikwenzayo lesizatho sokukwenza. Ngokwesibonelo, nxa usukhulile futhi ungasenelisi ukwenza okunengi ngendlela ofuna ngayo, qiniseka ukuthi uJehova uyasizwisisa isimo okuso. Ungabona angani kuncane okwenzayo kodwa uJehova uyabona ukuthi uyamthanda kakhulu yikho usenza okwenelisayo. Uyakwamukela okungcono kakhulu omnika khona. w19.11 22 ¶9; 23 ¶11-12

OLwesibili, October 19

Wozani . . . siye endaweni engelabantu siyephumula kancane.—Mak. 6:31.

Kuqakathekile ukuthi sikubone ngendlela eqondileyo ukusebenza. INkosi uSolomoni yaphefumulelwa ukuthi ibhale amazwi la: ‘Kulesikhathi sakho konke okwenziwayo.’ Yakhuluma ngokuhlanyela, ukwakha, ukukhala, ukuhleka, ukugida kanye lokunye. (UmTshu. 3:1-8) Kusegcekeni ukuthi ukusebenza lokuphumula yizinto ezimbili eziqakatheke kakhulu empilweni. UJesu wayekubona ngendlela eqondileyo ukusebenza lokuphumula. Ngelinye ilanga abaphostoli bathi bevela tshumayela kwabuya abantu abanengi okokuthi “babengaselaso isikhathi sokuphumula badle.” UJesu wabatshela amazwi asembhalweni walamuhla. (Mak. 6:30-34) Lanxa ngezinye izikhathi yena labafundi bakhe babengaphumuli ngendlela ababefisa ngayo, wayesazi ukuthi kwakumele baphumule. Ngezinye izikhathi sonke siyakudinga ukuphumula kumbe ukwenza okutshiyene lalokho esijayele ukukwenza nsuku zonke. Lokhu sikubona emlayweni uNkulunkulu awunika abantu bakhe kudala. Umlayo lo wawumayelana lokugcinwa kweSabatha maviki wonke. Lanxa singasekho ngaphansi koMthetho kaMosi, ukufunda ngalokho owawukutsho kungasinceda. w19.12 3 ¶6-7

OLwesithathu, October 20

Lingaqali ukukhathazeka.—Mat. 6:31.

UJehova uthembise ukuthi uzazinakekela izinceku zakhe ezithembekileyo futhi ukubona kungumlandu wakhe ukugcina isithembiso leso. (Hubo. 31:1-3) Kanti njalo uyakwazi ukuthi nxa engayekela ukusinakekela thina amalunga emuli yakhe sizadana kakhulu. Uthembisa ukusipha esikudingayo ukuze siqhubeke siphila futhi simkhonza sithembekile njalo akulalutho oluzamvimba ukuthi agcwalise isithembiso leso. (Mat. 6:30-33; 24:45) Ukuhlala sikhumbula izizatho ezenza uJehova agcine izithembiso zakhe kuzasenza siqiniseke ukuthi uzasinceda nxa sekunzima ukuthi sithole imali. Ake sixoxe ngalokho okwenzakala kumaKhristu akuqala. Ngesikhathi ibandla leJerusalema lihlukuluzwa kakhulu ‘bonke basabalala, kwasala abaphostoli kuphela.’ (ImiSeb. 8:1) Lokhu kwenza ukuthi amaKhristu la abe lohlupho lwemali. Kungenzakala alahlekelwa yizindlu zawo lamabhizimusi. Kodwa uJehova kazange awatshiye futhi lawo aqhubeka ethokoza. (ImiSeb. 8:4; Heb. 13:5, 6; Jak. 1:2, 3) UJehova wawasekela amaKhristu la ayethembekile, lathi uzasisekela.—Hubo. 37:18, 19. w20.01 17-18 ¶14-15

OLwesine, October 21

UJehova . . . uyabananza abathobekileyo.—Hubo. 138:6.

UDavida wabona ukuthi uJehova nguye owamncedisa ukuthi abulale isilwane lebhere ngesikhathi evikela izimvu zikayise ekuhlaselweni zinyamazana lezi. Lapho enqoba inkalakatha yendoda enguGoliyathi wazibonela ukuthi uJehova nguye owayemncedisa. (1 Sam. 17:37) Ngemva kokubalekela iNkosi uSawuli eyayilomhawu wananzelela ukuthi uJehova nguye owamkhululayo. (Hubo. 18, isihloko sendaba) Aluba uDavida wayezigqaja, wayezazitshaya isifuba ngakho konke akwenzayo. Kodwa wayethobekile yikho wabona ukuthi uJehova nguye owayemncedisa. Sifundani? Kumele sicele uJehova ukuthi asincedise, sizame lokubona ukuthi usincedisa njani futhi nini. Nxa sithobekile sizavuma ukuthi kulezinye izinto esingenelisi ukuzenza lokuthi uJehova uyasincedisa ukuthi senze lokho esingakwenelisiyo. Sonke isikhathi nxa simbona esincedisa, ubungane bethu laye buzaqina. w19.12 20 ¶18-19

OLwesihlanu, October 22

UJehova ulaya labo abathandayo, njengoyise elaya indodana yakhe ayithandayo.—Zaga. 3:12.

Kulezizatho ezinengi ezenza singathandabuzi ukuthi uJehova uyasiqakathekisa. Wasidonsela kuye futhi wabona indlela esamukela ngayo izindaba ezinhle. (Joh. 6:44) Sathi siqala ukusondela kuJehova laye wasondela kithi. (Jak. 4:8) Kanti njalo utshengisa ukuthi siligugu kuye ngokusebenzisa isikhathi lamandla akhe esifundisa. Uyakwazi ukuthi ngamunye wethu ungumuntu onjani lokuthi angathuthuka njani. Uyasilaya ngoba uyasithanda. Konke lokhu kutshengisa ukuthi uyasiqakathekisa. Abanye babebona iNkosi uDavida ingasimuntu walutho kodwa yona yayikwazi ukuthi uJehova uyayithanda njalo uyayisekela. Ukwazi lokhu kwayinceda yaqinisela futhi yabona izinto ngendlela eqondileyo. (2 Sam. 16:5-7) Nxa silenhlupho kumbe sihlulukelwe, uJehova angasinceda sibone izinto ngendlela eyiyo njalo silwisane laloba yibuphi ubunzima esiphakathi kwabo. (Hubo. 18:27-29) Nxa uJehova esisekela akulalutho olungenza siyekele ukumkhonza sithokoza.—Rom. 8:31. w20.01 15 ¶7-8

UMgqibelo, October 23

Libafundise ukulandela izinto zonke engililaye zona.—Mat. 28:20.

Nxa ufundisa umuntu iBhayibhili qalisa ngokuthandaza. Izikhathi ezinengi kuhle ukuthi ungapholisi amaseko endabeni yokuthandaza nxa liqalisa ukufunda lalapho seliqedile. Lokhu ungakwenza lingakabi lamaviki amanengi liqalise isifundo. Kumele sincede esifunda laye abone ukuthi singazwisisa iLizwi likaNkulunkulu kuphela nxa sincediswa ngumoya ongcwele kaNkulunkulu. Abanye bajayele ukubala uJakhobe 1:5 ukuze bachasise ukuthi kungani kuqakathekile ukuthandaza nxa kufundwa. Umbhalo lo uthi: “Nxa ekhona phakathi kwenu osilelayo ekuhlakanipheni kaqhubeke ekucela kuNkulunkulu.” Ngemva kwalokho babuza umfundi umbuzo othi, “Singakucela njani ukuhlakanipha kuNkulunkulu?” Izikhathi ezinengi umfundi uyatsho ukuthi sikucela ngokuthandaza. Ngakho mfundise ukuthandaza. Mqinisekise ukuthi uJehova uyafuna ukuyizwa imithandazo yakhe esuka enhliziyweni. Mchasisele ukuthi nxa sithandaza singathulula izifuba zethu kuJehova simtshela indlela esizizwa ngayo futhi simtshela lalokho esingeke sikutshele omunye umuntu. Phela uJehova uyakwazi okusenzikini yemicabango yethu.—Hubo. 139:2-4. w20.01 2 ¶3; 5 ¶11-12

ISonto, October 24

Akuyi ngesifiso somuntu kumbe ngomzamo wakhe, kodwa kuya ngoNkulunkulu.—Rom. 9:16.

UJehova nguye okhethayo ukuthi ubagcoba nini abantu. (Rom. 8:28-30) Waqalisa ukukhetha abagcotshiweyo ngemva kokuvuswa kukaJesu. Kukhanya angathi ngesikhathi sabaphostoli wonke amaKhristu eqiniso ayegcotshiwe. Eminyakeni eyalandelayo inengi lalabo ababesithi balandela uKhristu babengamaKhristu amanga. Lanxa kunjalo, ngalesosikhathi uJehova wagcoba abalutshwana ababengamaKhristu eqiniso. Babenjengengqoloyi uJesu athi izakhula phakathi kokhula. (Mat. 13:24-30) Ezinsukwini zokucina uJehova ubelokhu ekhetha abantu abazabumba i-144 000. Yikho nxa uNkulunkulu efuna ukukhetha abanye ukuphela kungakafiki akumelanga sisole ukuhlakanipha kwakhe. (Rom. 9:11) Kumele sinanzelele, singenzi njengezisebenzi uJesu akhuluma ngazo komunye umzekeliso wakhe. Zakhonona kumqhatshi wazo ngendlela aphatha ngayo izisebenzi ezaqhatshwa ngehola lokucina.—Mat. 20:8-15. w20.01 30 ¶14

UMvulo, October 25

Izinceku zami zizahlabela ngentokozo.—Isaya. 65:14.

UJehova ufuna imuli yakhe ithokoze. Lanxa sisehlelwa yibunzima silezizatho ezinengi zokuthokoza. Ngokwesibonelo, asithandabuzi ukuthi uBaba wethu osezulwini uyasithanda kakhulu. Silolwazi oluqondileyo mayelana leLizwi lakhe iBhayibhili. (Jer. 15:16) Kanti njalo singamalunga emuli ebunjwa ngabantu abathanda uJehova, abathanda imithetho yakhe labathandanayo. (Hubo. 106:4, 5) Singenelisa ukuhlala sithokoza ngoba siyakwazi ukuthi izinto zizakuba ngcono esikhathini esizayo. Siyakwazi ukuthi sekuseduze ukuthi uJehova aqede bonke ububi lokuthi asebenzise uMbuso wakhe ukuthi antshintshe umhlaba ube liPharadayisi. Kanti njalo silethemba lokuthi abantu abafileyo bazavuswa siphinde sibabone. (Joh. 5:28, 29) Leso kuzakuba yisikhathi esihle kakhulu! Okuqakatheke kakhulu yikuthi siyaqiniseka ukuthi bonke abazakuya ezulwini labazaphila emhlabeni bazadumisa uBaba wethu osithandayo futhi bamkhonze. w20.02 13 ¶15-16

OLwesibili, October 26

Ngenzile isono kuwe, wena wedwa.—Hubo. 51:4.

Nxa ungenza isono esikhulu ungazami ukusifihla. Khuleka kuJehova umtshele konke okwenzileyo. Ukwenza njalo kuzakunceda ukuthi ungazithonisisi kakhulu futhi uhlaliseke. Kodwa kulokunye okumele ukwenze ukuze uphinde ube ngumngane kaJehova. Kumele uvume ukulaywa. Ngesikhathi uJehova ethuma umphrofethi uNathani ukuthi ayekhuluma leNkosi uDavida ngesono eyayiyesenzile loBhathisheba, uDavida kazange azame ukucatsha ngomunwe kumbe ukwenza angani ayekwenzile kwakungakubi kangako. Wahle wavuma ukuthi wayengaphambaniselanga umkaBhathisheba kuphela kodwa wayephambanisele loJehova. Wavuma ukulaywa nguJehova yikho uJehova wamxolela. (2 Sam. 12:10-14) Lathi nxa senze isono esikhulu kumele sikhulume lalabo uJehova ababeke ukuthi babe ngabelusi bethu. (Jak. 5:14, 15) Kanti njalo akumelanga sizame ukucatsha ngomunwe. Nxa singathi silaywa sihle sikwamukele lokho esikutshelwayo futhi sikusebenzise, sizaphangisa ukuba lokuthula njalo sithokoze. w20.02 24-25 ¶17-18

OLwesithathu, October 27

Amadoda alitshumi aphuma kuzo zonke izindimi lezizwe azagagadlela umphetho wengubo yomJuda oyedwa athi, “Wothi sihambe lawe ngoba sesizwile ukuthi uNkulunkulu ulani.”—Zek. 8:23.

“Amadoda alitshumi” amela labo abalethemba lokuphila emhlabeni kuze kube nini lanini. Bayakwazi ukuthi abagcotshiweyo abamelwa ‘ngumJuda’ bakhethwe nguJehova njalo bakubona kuyisibusiso ukumkhonza bekanye labo. Lanxa kungeke kwenzakale ukuthi abalethemba lokuphila emhlabeni bawazi wonke amabizo alabo abagcotshiweyo, bangenelisa ‘ukuhamba labo.’ Bangakwenza njani lokhu? Umbhalo walamuhla uyaphendula. Nanzelela ukuthi lanxa evesini le kukhulunywa ‘ngomJuda oyedwa’ akutshiwo umuntu oyedwa kodwa kutshiwo abanengi. Lokhu kutsho ukuthi umJuda lo umela lonke iqembu labagcotshiweyo. Abangagcotshwanga bakhonza uJehova ndawonye labagcotshiweyo. Kodwa abababoni bengabakhokheli babo ngoba bayakwazi ukuthi uJesu nguye uMkhokheli wabo.—Mat. 23:10. w20.01 26 ¶1-2

OLwesine, October 28

Nxa lithandana, abantu bonke bazakwazi ukuthi lingabafundi bami.—Joh. 13:35.

UJesu wathi abafundi bakhe babezakhanya sibili ukuthi bangabalandeli bakhe beqiniso nxa babengathanda abantu ngendlela yena ayebathanda ngayo. Amazwi lawo ayeliqiniso ngesikhathi sabaphostoli futhi alokhu eliqiniso lamuhla. Ngakho kuqakatheke kakhulu ukuthi sithandane lanxa kungaba nzima ukwenza njalo. Zibuze: ‘Kuyini engingakufunda kubafowethu labodadewethu abaqhubeka bethanda abanye lanxa kungabe kunzima ukwenza njalo?’ Isono senza kube nzima ukuthi sithandane kakhulu. Lanxa kunjalo kumele sizame ukulingisela uKhristu. UJesu wasifundisa ngokuqakatheka kokwenza ukuthi kube lokuthula lomfowethu osicaphukeleyo. (Mat. 5:23, 24) Wagcizelela ukuthi nxa sifuna ukuthokozisa uNkulunkulu kumele sihlale silobudlelwano obuhle labanye. UJehova uyathokoza nxa sisenza konke esingakwenza ukuze kube lokuthula phakathi kwethu labazalwane. Kasoze akwamukele ukukhonza kwethu nxa sibamba izikhwili futhi singafuni ukuzama ukwenza ukuthi kube lokuthula.—1 Joh. 4:20. w20.03 24 ¶1-4

OLwesihlanu, October 29

Le yiyo indlela esehlukanisa ngayo ilizwi eliphefumulelweyo eliliqiniso lelizwi eliphefumulelweyo elingamanga.—1 Joh. 4:6.

Kusukela esikhathini sika-Adamu lo-Eva uSathane “uyise wamanga” ubelokhu ekhohlisa abantu. (Joh. 8:44) Amanye amanga awahutshuzayo amayelana lokufa lalokho okwenzakalayo umuntu angafa. Amasiko amanengi ajayelekileyo kanye lemikhuba kusekelwe ekwesabeni imimoya yabafileyo. Kungani abantu bewakholwa amanga kaSathane? Phela sadalwa ukuthi siphile phakade, kasifuni ukufa. (UmTshu. 3:11) Ukufa kuyisitha sethu. (1 Khor. 15:26) USathane uyakwazi lokhu yikho uyakusebenzisa ukuthi aqile abantu. Lanxa uSathane ubelokhu ezama ukukhohlisa abantu, iqiniso elimayelana lokufa kalizange liqhubeke lifihlakele. Abantu abanengi lamuhla bayakwazi lokho okutshiwo liBhayibhili ngesimo sabafileyo kanye lethemba elikhona ngabafileyo njalo batshela abanye ngakho. (UmTshu. 9:5, 10; ImiSeb. 24:15) Ukwazi lokhu kuyasiduduza futhi kusenza singesabi njalo singabi semnyameni ngalokho okwenzakalayo nxa abantu bengafa. w19.04 14 ¶1; 15 ¶5-6

UMgqibelo, October 30

Qhubekani lithwalisana imithwalo yenu esindayo. Nxa lisenza njalo lizawugcwalisa umthetho kaKhristu.—Gal. 6:2.

UJehova uNkulunkulu uyabathanda labo abamkhonzayo. Wayevele ebathanda futhi uzahlala ebathanda. Kanti njalo uyakuthanda ukwahlulela okuhle. (Hubo. 33:5) Ngakho kasithandabuzi ukuthi uzwa ubuhlungu nxa izinceku zakhe ziphathwa kubi futhi uzakuba leqiniso lokuthi zahlulelwa kuhle. UMthetho uNkulunkulu awunika ama-Israyeli esebenzisa uMosi wawusekelwe ethandweni. Wawukhuthaza abantu ukuthi bahlulele kuhle abanye ikakhulu labo ababengenelisi ukuzivikela. (Dute. 10:18) UMthetho lo uveza ukuthi uJehova ulendaba sibili lalabo abamkhonzayo. UMthetho kaMosi wama ukusebenza ngo-33 C.E. lapho kusungulwa ibandla lamaKhristu. Kodwa lokhu akutsho ukuthi kwakungaselamthetho osekelwe ethandweni futhi okhuthaza ukwahlulela okuhle owawuzavikela amaKhristu. Phela ayesengaphansi komthetho omutsha, “umthetho kaKhristu.” UJesu kazange abhalele abalandeli bakhe uluhlu lwemithetho kodwa wabanika imilayo kanye lezimiso okwakumele zibaqondise. “Umthetho kaKhristu” ugoqela konke uJesu akufundisayo. w19.05 2 ¶1-3

ISonto, October 31

[UNkulunkulu] wenduduzo yonke, . . . [usiduduza] kuzo zonke inhlupho zethu.—2 Khor. 1:3, 4.

Abantu bonke bazalwa belesifiso sokududuzwa njalo bayenelisa ukududuza abanye. Ngokwesibonelo, umntwana omncane angathi ezidlalela awe ahluzuke edolweni, uyagijima ekhala esiya kunina kumbe kuyise. Abazali ngeke baselaphe isilonda kodwa bangamduduza umntanabo. Bangambuza ukuthi kwenzakaleni, bamesule inyembezi, bamgone loba bamphathe. Bangafaka lomuthi esilondeni kumbe bambhanditshe. Kungakayi ngaphi umntwana uyathula futhi angabuyela ayezidlalela. Ngokuhamba kwesikhathi isilonda siyaphola. Kodwa kwesinye isikhathi abantwana bangezwa ubuhlungu obedlula khatshana obokuhluzuka edolweni. Abanye bayahlukuluzwa kwezemacansini. Umntwana angahlukuluzwa kanye kumbe okweminyaka eminengi. Kungelani lokuthi uhlukuluzwe kangaki ukuhlukuluzwa lokhu kuyamlimaza kakhulu njalo kudala isilonda esingapholiyo. Kwezinye izikhathi umuntu oyabe ehlukuluze umntwana uyabanjwa ajeziswe ikanti kwezinye izikhathi kungakhanya angani kasoze ajeziswe. Lanxa lowo obanjiweyo ezahle ajeziswe, umntwana ohlukuluziweyo angakhathazeka okwesikhathi eside mhlawumbe aze abe ngumuntu omdala. w19.05 14 ¶1-2

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza