December
OLwesine, December 1
Othandabuzayo unjengegagasi lolwandle eliphetshulwa ngumoya lisiya le lale.—Jak. 1:6.
Ngezinye izikhathi singathwala nzima ukuzwisisa okuthile okuseLizwini likaNkulunkulu, kumbe uJehova angangaphenduli imithandazo yethu ngendlela ebesiyikhangelele. Lokhu kungenza siqalise ukuthandabuza. Nxa singagoqa izandla singenzi lutho ngokuthandabuza lokho, ukholo lwethu luzaxega futhi ubungane bethu loJehova buzaphambaniseka. (Jak. 1:7, 8) Kanti njalo kasisoze sithole umvuzo uJehova asithembise wona. Umphostoli uPhawuli wafanisa ithemba lesikhonkwane kumbe ingwegwe yomkhumbi. (Heb. 6:19) Nxa kulesiphepho, ingwegwe yomkhumbi iyawunceda ukuthi ungabe ulokhu usiyale lale lokuthi ungakhukhuleki utshayeke emadwaleni. Kodwa ingwegwe leyo kayincedi nxa iketane ebotshelwe kuyo iqamukile. Njengoba nje irusi isidla iketane yengwegwe leyo, ukuthandabuza kuyaluxegisa ukholo lwethu. Nxa umuntu othandabuzayo angaphikiswa, angacina engasakholwa ukuthi uJehova uzagcwalisa izithembiso zakhe. Nxa ungaselakholo uyabe ungaselathemba. Umuntu onjalo ngeke athokoze. w21.02 30 ¶14-15
OLwesihlanu, December 2
U-Abrahama wakholwa kuJehova.—Jak. 2:23.
Kungenzeka u-Abrahama wayeseleminyaka edlula 70 lapho besuka e-Uri. (Gen. 11:31–12:4) Okweminyaka engaba ngu-100 wahlala ematendeni ebhoda ilizwe laseKhenani. Wafa eleminyaka engu-175. (Gen. 25:7) Kodwa kazange akubone ukugcwaliseka kwesithembiso sikaJehova sokunika inzalo yakhe ilizwe laseKhenani. Kakubonanga lokusungulwa kwedolobho elinguMbuso kaNkulunkulu. Lanxa kunjalo iBhayibhili lithi wafa “emdala futhi esuthisekile.” (Gen. 25:8, NWT) U-Abrahama waqhubeka elokholo oluqinileyo njalo ezimisele ukulindela uJehova kungelani lobunzima obabumehlela. Kuyini okwamnceda ukuthi aqinisele? Okwempilo yakhe yonke uJehova wamvikela njalo waba ngumngane wakhe. (Gen. 15:1; Isaya. 41:8; Jak. 2:22) Lathi njengo-Abrahama silindele idolobho elilezisekelo eziqinileyo. (Heb. 11:10) Kodwa thina kasilindelanga ukuthi idolobho lelo lakhiwe ngoba uMbuso kaNkulunkulu wasungulwa ngo-1914 njalo waqalisa ukubusa ezulwini. (Isam. 12:7-10) Silindele ukuthi uMbuso lo ubuse lasemhlabeni. w20.08 4-5 ¶11-12
UMgqibelo, December 3
Izifiso zenhliziyo yomuntu zingamanzi azikileyo, kodwa umuntu ozwisisayo uyazifinyelela.—Zaga. 20:5.
Kumele sithobeke futhi sibekezele ukuze senelise ukulalelisisa. Kulezizatho ezintathu ezitshengisa ukuthi ukwenza njalo kunceda ngani. Esokuqala, kasisoze sigijimele ukucabangela abanye izinto ezingayisizo. Esesibili, singenelisa ukwazi indlela umfowethu kumbe udadewethu azizwa ngayo lokuthi kungani esenza ezinye izinto futhi lokho kuzasinceda ukuthi simzwele. Esesithathu, singanceda umfowethu kumbe udadewethu akwazi okuthile ngaye. Phela kwezinye izikhathi umuntu uyabe engayizwisisi indlela azizwa ngayo kuze kube yilapho esexoxela omunye. Abanye abafowethu labodadewethu kubathwalisa nzima ukutshela omunye umuntu indlela abazizwa ngayo. Lokhu kubangelwa yizinto ezake zenzakala empilweni zabo, amasiko abo kumbe ubuntu babo. Kungathatha isikhathi ukuthi basithembe okokuthi bangasitshela indlela abazizwa ngayo. Kodwa nxa singalingisela uJehova ngokuba ngabantu ababekezelayo, bazacina besitshela. Kumele silalelisise nxa sebesenza njalo. w20.04 15-16 ¶6-7
ISonto, December 4
Uzabe usugola abantu bephila.—Luk. 5:10.
Inhlanzi zijayele ukuhlala endaweni elamanzi eziwathandayo lokudla okunengi. Kulendaba yini ukuthi umgoli wenhlanzi uhamba sikhathi bani esiyazibamba? Ye. Omunye umnali ohlala esihlengeni esisePacific wafunda ukuthi kulesikhathi esithile sokubamba inhlanzi. Omunye umzalwane wakuleyondawo wamcela ukuthi bahambe bonke ukuyagola inhlanzi. Umnali wathi kuye: “Kasihlangane ngo-9 kusasa ekuseni.” Umzalwane wamphendula wathi: “Hatshi, akwenziwa njalo. Kasihambi ngesikhathi esisifunayo thina kodwa sihamba ngesikhathi esifanele ukugola inhlanzi.” Labagoli babantu ngesikhathi sabaphostoli babesiya endaweni lapho abantu ababetholakala khona langesikhathi ababengatholakala ngaso. Ngokwesibonelo, abalandeli bakaJesu babetshumayela ethempelini lasemasinagogeni, endlini ngendlu lasemamakethe. (ImiSeb. 5:42; 17:17; 18:4) Lathi kumele sazi ukuthi abantu esibatshumayezayo batholakala nini emizini yabo loba kwezinye indawo. Kumele sizimisele ukutshintsha inhlelo zethu ukuze sitshumayeze abantu lapho abakhona langesikhathi abangatholakala ngaso.—1 Khor. 9:19-23. w20.09 4 ¶8-9
UMvulo, December 5
Kasikhulumeni iqiniso, ngothando sikhule ezintweni zonke kuye yena oyinhloko, uKhristu.—Efe. 4:15.
Okunye okumele sikwenze ukuze sibe ngabangane bakaJesu yikusekela inhlelo ezenziwa yinhlanganiso kaJehova. Ubungane bethu loJesu inhloko yebandla buzaqina nxa sibambisana lalabo ababekwe ukuthi basikhokhele. (Efe. 4:16) Ngokwesibonelo khathesi sesizama ukuba leqiniso lokuthi amaWolu oMbuso asetshenziswa kuhle. Yikho amanye amabandla ebanjaniswe lamanye. Lokhu kwenze inhlanganiso yonga imali enengi kakhulu enikelweyo. Kodwa abanye abamemezeli kudingakale ukuthi bajayele izimo ezintsha. Abamemezeli labo abathembekileyo bangabe bangena lelinye ibandla okweminyaka eminengi njalo baba labangane kulo. Kodwa khathesi sebecelwa ukuthi bayengena lelinye ibandla. UJesu uyathokoza kakhulu nxa ebona abafundi labo abaqotho bebambisana lenhlelo lezi. w20.04 24 ¶14
OLwesibili, December 6
Inkosi yaseningizimu izadumelana layo.—Dan. 11:40.
Inkosi yasenyakatho lenkosi yaseningizimu bayalwisana ngenxa yokuthi ngamunye ufuna kube nguye olamandla kulababusi bonke emhlabeni. Ngokwesibonelo, ngemva kweMpi Yomhlaba Yesibili iSoviet Union yaqalisa ukubusa amazwe amanengi eYurophu. Yikho inkosi yaseningizimu yavumelana lamanye amazwe ukuthi babambanise amabutho abo ukuze amelane lenkosi yasenyakatho. Inhlanganiso le ibizwa ngokuthi yiNorth Atlantic Treaty Organization (NATO). Amakhosi la asebenzisa imali enengi ezama ukuba lebutho elilamandla kulawo wonke. Inkosi yasenyakatho yalwisana lenkosi yaseningizimu ngokusekela amazwe ase-Africa, e-Asia laseLatin America ayesempini futhi eyizitha zenkosi yaseningizimu. Inkosi yaseningizimu layo yayisenza okufananayo. Eminyakeni esanda kwedlula iRussia labangane bayo babe lamandla amakhulu. Baphinde balwa lenkosi yaseningizimu besebenzisa ezempucuko. Inkosi yaseningizimu imangalela eyasenyakatho ngokuthi isebenzisa inhlelo zamakhompiyutha ukuze iphambanise ezomnotho kanye lezombusazwe zayo. Leyasenyakatho layo yenza okufananayo. Kanti njalo inkosi yasenyakatho iqhubeka ihlasela abantu bakaNkulunkulu njengoba nje uDanyeli wayetshilo.—Dan. 11:41. w20.05 13 ¶5-6
OLwesithathu, December 7
Mina ngokwami ngizadinga izimvu zami ngizeluse.—Hez. 34:11.
Ngezinsuku zomphrofethi u-Isaya uJehova wabuza wathi: “Owesifazana angamkhohlwa umntanakhe omunyayo na?” Waphinda watshela abantu bakhe wathi: ‘Lanxa engamkhohlwa mina angiyikulikhohlwa.’ (Isaya. 49:15) UJehova kajayelanga ukuzifanisa lomama. Kodwa mhlalokho wazifanisa laye. Wasebenzisa umzekeliso kamama omthanda kakhulu umntanakhe ukuze atshengise ukuthi uyazithanda okwamagama izinceku zakhe. Omama abanengi bayakuzwisisa okwatshiwo ngudade okuthiwa nguJasmin. Wathi nxa ungaba lomntwana “ubumba ubudlelwano laye obungasoze buphele.” UJehova uyananzelela lanxa umntanakhe oyedwa nje engasayingeni imihlangano yebandla futhi engasatshumayeli. Abanengi babafowethu labodadewethu abathandekayo abangasayifezi inkonzo bayabuyela ebandleni njalo siyabamukela ngazo zombili. UJehova ufuna baphenduke, lathi sifuna benze njalo.—1 Phet. 2:25. w20.06 18 ¶1-3
OLwesine, December 8
Amehlo [akho uwathi] nhlo ezintweni esingaziboniyo . . . ngoba izinto esizibonayo ngezesikhatshana, kodwa esingaziboniyo zihlala kuze kube nini lanini.—2 Khor. 4:18.
Kayisizo zonke izipho esingazibona. Iqiniso yikuthi lezo eziqakatheke kakhulu ngesingaziboniyo. ENtshumayelweni Yasentabeni uJesu wakhuluma ngenotho yezulwini engcono kakhulu kulenotho yemhlabeni. Waphinda wathi: “Lapho okulenotho yakho khona, yikho lapho okuzakuba lenhliziyo yakho khona.” (Mat. 6:19-21) Inhliziyo yethu izasifuqa ukuthi sidinge izinto esiziqakathekisa kakhulu. ‘Sibuthelela inotho ezulwini’ ngokwenza konke okusemandleni ethu ukuthi sithokozise uNkulunkulu. UJesu wathi inotho enjalo ngeke itshabalale kumbe itshontshwe. Umphostoli uPhawuli usikhuthaza ukuthi ‘sithi nhlo amehlo ethu ezintweni esingaziboniyo.’ (2 Khor. 4:17, 18) Izinto lezi esingaziboniyo ngamagugu agoqela izibusiso esizazithola emhlabeni omutsha. Siyatshengisa yini ukuthi siyawaqakathekisa amagugu la esingawaboniyo? w20.05 26 ¶1-2
OLwesihlanu, December 9
Akuthi imfundiso yami inethe njengezulu.—Dute. 32:2.
Lokho uMosi akufundisa ama-Israyeli kwabaqinisa futhi kwabavuselela “njengemifefezo etshanini.” Singenzani ukuze lathi sifundise ngendlela efananayo? Nxa sitshumayela endlini ngendlu kumbe obala singatshengisa abantu ibizo likaNkulunkulu elithi Jehova eBhayibhilini. Singabanika amabhuku, sibabukelise amavidiyo njalo sibatshengise izinto ezikuwebhusayithi yethu ezidumisa uJehova. Nxa sisemsebenzini, esikolo loba siphakathi kohambo singatshela abantu ngoNkulunkulu wethu esimthandayo lokuthi unjani. Singabatshela ngezinto ezinhle uJehova azasenzela zona lazazenza emhlabeni. Nxa bekuzwa lokhu bangaqala ukubona ukuthi uJehova usithanda kangakanani. Nxa sitshela abanye iqiniso ngoBaba wethu osithandayo siyabe singcwelisa ibizo lakhe. Siyabe sibanceda bananzelele ukuthi bafundiswe amanga amanengi ngaye. Lokho esibafundisa khona kubaqinisa futhi kubavuselele ukwedlula loba yini abangayifunda.—Isaya. 65:13, 14. w20.06 10 ¶8-9
UMgqibelo, December 10
Buyelani kimi, lami ngizabuyela kini.—Mal. 3:7, TBS.
Yibuphi ubuntu okumele sibe labo ukuze senelise ukuncedisa labo abafuna ukubuyela kuJehova? Asixoxeni ngokunye esikufunda emzekelisweni kaJesu wendodana yolahleko. (Luk. 15:17-24) Kwathi kusithi dlwe engqondweni yendodana leyo yakhetha ukubuyela ekhaya. Uyise wagijima eyihlangabeza wafika wayigona eyiqinisekisa ukuthi uyayithanda. Indodana le yayizithonisisa njalo izibona ingasafanelanga ukubizwa ngokuthi iyindodana. Uyise wayizwela indodana yakhe eyamtshela indlela eyayizizwa ngayo. Uyise wasesenza okuthile ukuze ayitshengise ukuthi wayeyamukela ngazo zombili iyindodana ethandekayo. Wenza idili futhi wayinika impahla ezinhle indodana eyayisiphendukile. UJehova unjengobaba osemzekelisweni lo. Uyabathanda abafowethu labodadewethu abangasayifezi inkonzo futhi ufuna babuyele kuye. Nxa singalingisela uJehova singabancedisa ukuthi babuyele kuye. Kumele sibekezele, sibazwele njalo sibathande ukuze sikwenze lokhu. w20.06 25-26 ¶8-9
ISonto, December 11
Nxa lingahlala liselizwini lami, liyabe lingabafundi bami sibili, futhi lizalazi iqiniso, njalo iqiniso lizalikhulula.—Joh. 8:31, 32.
UJesu wathi abanye babezalamukela “ngentokozo” iqiniso kodwa ukholo lwabo luxege nxa bangehlelwa zinhlupho. (Mat. 13:3-6, 20, 21) Mhlawumbe babengakwazi ukuthi labo abamlandelayo bazahlupheka. (Mat. 16:24) Kumbe babecabanga ukuthi kabasoze bafa baba lenhlupho nxa bengaba ngamaKhristu kodwa bazathola izibusiso kuphela. Lanxa kunjalo inhlupho zikhona emhlabeni lo futhi izimo zingatshintsha sicine singasathokozi ngendlela esasithokoza ngayo. (Hubo. 6:6; UmTshu. 9:11) Abafowethu labodadewethu abanengi kabathandabuzi ngitsho ukuthi abakukholwayo kuliqiniso. Kuyini okwenza sitsho njalo? Ukholo lwabo kaluxegi lanxa omunye umfowethu loba udadewethu ebakhuba kumbe esenza isono. (Hubo. 119:165) Uhlupho ngalunye olubehlelayo lwenza ukholo lwabo luqine kakhulu. (Jak. 1:2-4) Kumele sibe lokholo olunjalo. w20.07 8 ¶1; 9 ¶4-5
UMvulo, December 12
Nxa ekhona phakathi kwenu osilelayo ekuhlakanipheni kaqhubeke ekucela kuNkulunkulu.—Jak. 1:5.
Ungakaqalisi ukubala iBhayibhili, cela uJehova akusize ubone ukuthi okubalayo kungakunceda njani. Ngokwesibonelo, nxa ufuna amacebo angakusiza ukuthi ulwisane lohlupho ophakathi kwalo, ungamcela akuncede uthole izimiso eziseLizwini lakhe ezingakunceda ukwazi okumele ukwenze. (Flp. 4:6, 7) UJehova usiphe isipho esimangalisayo sokwenelisa ukubona izinto ngelihlo lengqondo. Yikho nxa ubala iBhayibhili, zama ukukubona lokho obala ngakho futhi uzibone ungulowo obala ngaye. Zama ukucabanga ukuthi wayengabe ezizwa njani, ubone lezinto ayezibona. Nxa ungenza njalo, uzathola okunengi endabeni oyibalayo. Ngemva kwalokho cabangisisa. Ukucabangisisa kutsho ukuzikisa ingqondo kulokho obala ngakho lokuzama ukubona ukuthi kusebenza njani kuwe. Kuyakunceda ukuthi uhlanganise lokho okubalayo lalokho ovele ukwazi lokuthi uyizwisise ngendlela ejulileyo indaba. Ukubala iBhayibhili ungacabangisisi kufanana lokuthatha izinto ozazisebenzisa ukupheka uzifake etafuleni. Nxa ungasazihlanganisanga lezozinto wazipheka, kawungeke ukukholise ukudla. Ukucabangisisa kukunceda ukuthi uyizwisise ngcono indaba oyibalayo. w21.03 15 ¶3-5
OLwesibili, December 13
Ngiyambonga uNkulunkulu, . . . ngikukhumbula zikhathi zonke nxa ngithandaza ngincenga ebusuku lemini.—2 Tim. 1:3.
Umphostoli uPhawuli wayengacabanga kudala, abone angani aluba kazange abe ngumKhristu wayengasoze abotshwe. Wayengazondela amadoda ayemtshiye esabelweni se-Asiya futhi acine engasabathembi abanye abangane bakhe. Kodwa kazange akwenze lokho. Lanxa wayezulelwa ngamanqe, kazange akhohlwe ukuthi okuqakatheke kakhulu yikukhazimulisa uJehova futhi wayedinga izindlela zokuthi akhuthaze abanye. Kazange ayekele ukuthandaza. Kazange ahlale ecabanga ngokuthi kulabazalwane ababemtshiyile, kodwa wayebonga ukuthi bakhona abangane ababelokhu bemsekela futhi bemncedisa. Kanti njalo waqhubeka etaditsha iLizwi likaNkulunkulu. (2 Tim. 3:16, 17; 4:13) Kodwa okuqakatheke kakhulu yikuthi wayengathandabuzi ukuthi uJehova loJesu balokhu bemthanda. w21.03 18 ¶17-18
OLwesithathu, December 14
Njengoba nje ukhula lubuthwa beselutshiswa ngomlilo, kuzakuba njalo esiphethweni somumo lo wezinto.—Mat. 13:40.
Ngemva kuka-100 C.E., amaKhristu amanengi amanga aqalisa ukungena ebandleni lamaKhristu eqiniso. Afika afundisa izimfundiso zamanga futhi agqibela iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu. Kusukela ngalesosikhathi kusiya ku-1870, uNkulunkulu wayengelanhlanganiso emhlabeni. AmaKhristu amanga anda njengokhula emasimini. Lokhu kwenza kwaba nzima kakhulu ukubona ukuthi ngobani sibili ababengamaKhristu eqiniso. (Mat. 13:36-43) Kuqakathekile ukwazi lokhu ngoba kutshengisa ukuthi amakhosi kumbe ohulumende ababusa phakathi kuka-100 C.E., lo-1870 kayisibo ababeyinkosi yasenyakatho kanye lenkosi yaseningizimu esibala ngawo kuDanyeli isahluko 11. Phela ngalesosikhathi kwakungelanhlanganiso yabantu bakaNkulunkulu ababengayihlasela. Kodwa ngemva kuka-1870 yayisikhona futhi inkosi yasenyakatho leyaseningizimu. w20.05 3 ¶5
OLwesine, December 15
Isizwe sihlasele ilizwe lami.—Jow. 1:6.
UJoweli ukhuluma ngentethe ezizatshabalalisa ilizwe lako-Israyeli zidle konke. (Jow. 1:4) Sekuleminyaka eminengi sikholwa ukuthi okwenziwa ngumtshitshi wentethe lezi ezingavimbekiyo kumela indlela abantu bakaJehova abenza ngayo umsebenzi wokutshumayela. Sasisithi umsebenzi lo udala umonakalo ‘elizweni’ kumbe ebantwini abangaphansi kwabakhokheli benkolo yamanga. Kodwa singahlola isiphrofetho sonke sizananzelela ukuthi kumele sintshintshe indlela esisizwisisa ngayo. Nanzelela isithembiso sikaJehova mayelana lokuhlasela kwentethe. Uthi: “Ibutho lasenyakatho [intethe] ngizalixotshela khatshana lani.” (Jow. 2:20) Nxa kuyikuthi intethe zimela oFakazi bakaJehova abalalela umlayo kaJesu wokutshumayela lokwenza abafundi, pho kungani uJehova ethembisa ukuthi uzazixotshela khatshana? (Hez. 33:7-9; Mat. 28:19, 20) Kusegcekeni ukuthi uJehova kaxotsheli khatshana izinceku zakhe ezithembekileyo kodwa uxotshela khatshana into ethile loba umuntu othile ozonda abantu bakhe. w20.04 3 ¶3-5
OLwesihlanu, December 16
Nxa ekhona phakathi kwenu osilelayo ekuhlakanipheni kaqhubeke ekucela kuNkulunkulu.—Jak. 1:5.
Kumele senzeni nxa sibona angani uJehova uyaphuza ukuphendula imithandazo yethu? UJakhobe uthi kumele ‘siqhubeke sicela’ ukuhlakanipha. UJehova kadakeki nxa sisenza njalo. Kasoze asizondele. UBaba wethu osezulwini ‘uzasipha ngesihle’ ukuhlakanipha esikudingayo ukuze siqinisele ebunzimeni. (Hubo. 25:12, 13) Uyabubona ubunzima esiphakathi kwabo futhi uyasizwela njalo uzimisele ukusincedisa. Lokhu kuyasithokozisa sibili. Kodwa uJehova usinika njani ukuhlakanipha? Usebenzisa iLizwi lakhe. (Zaga. 2:6) Yikho kumele sitaditshe iBhayibhili lamabhuku ethu. Kodwa ukuba lolwazi kuphela kakwanelanga, kumele sikusebenzise esikubalayo. UJakhobe wathi: “Kumele libe ngabantu abenza okutshiwo lilizwi, hatshi abalizwayo kuphela.” (Jak. 1:22) Nxa singakwenza lokho okutshiwo liLizwi likaNkulunkulu sizakuba lokuthula, sibe ngabantu abazwisisayo njalo abalesihawu. (Jak. 3:17) Ubuntu lobu buzasinceda ukuthi siqinisele sithokoza. w21.02 29 ¶10-11
UMgqibelo, December 17
Isitho ngasinye . . . [siyawunceda] umzimba ukuthi ukhule.—Efe. 4:16.
Kubalula ukuthi umuntu ofunda iBhayibhili athuthuke aze abhabhathizwe nxa encediswa ngabanye ebandleni. Sonke ebandleni singancedisa abafunda iBhayibhili ukuthi bathuthuke baze babhabhathizwe. Udade oliphayona uthi: “Kulesitsho esithi umntwana ozalelwe ebantwini uphathwa ngabantu. Ngendlela efananayo singathi umfundi wenziwa libandla lonke.” Abazali lezihlobo lababalisi kanye labanye nje bayancedisa ukuthi umntwana akhule kuhle. Lokhu bakwenza ngokumkhuthaza langokumfundisa izinto eziqakathekileyo empilweni. Abafowethu labodadewethu labo bangacebisa, bakhuthaze futhi babe yisibonelo kulabo abafunda iBhayibhili. Bangenza njalo bazabanceda ukuthi bathuthuke baze babhabhathizwe. (Zaga. 15:22) Kungani ummemezeli oqhuba isifundo seBhayibhili kumele avume nxa abanye ebandleni befuna ukuncedisa lowo amfundisayo? Ngenxa yokuthi abanye bangancedisa umfundi ukuthi athuthuke. w21.03 8 ¶1-3
ISonto, December 18
Nxa sisithi, “Kasilasono,” siyaziyenga.—1 Joh. 1:8.
Wonke amaKhristu, asakhulayo lasekhulile kumele ananzelele ukuthi angenzi angani akhonza uJehova ngapha esenza izinto ezimbi. Umphostoli uJohane wathi asingeke sihambe eqinisweni ngapha sisenza izinto ezimbi. (1 Joh. 1:6) Nxa sifuna uJehova athokoze ngathi kumele sihlale sikhumbula ukuthi ubona konke esikwenzayo. Lanxa abantu bengakuboni esikwenza ekusithekeni kuJehova konke kusegcekeni. (Heb. 4:13) Kumele sixwaye indlela abantu bomhlaba lo ababona ngayo isono. Ngezinsuku zikaJohane, abahlamuki babesithi umuntu wayengenza izinto uNkulunkulu athi zimbi kodwa aqhubeke engumngane wakhe. Lamuhla siphila phakathi kwabantu abacabanga njalo. Abanengi abathi bakholwa kuNkulunkulu abavumelani lendlela abona ngayo isono ikakhulu endabeni zemacansini. Kulokunye ukuziphatha kwezemacansini uJehova athi kubi kodwa abantu laba bathi umuntu ukhululekile ukukwenza nxa efuna. w20.07 22 ¶7-8
UMvulo, December 19
Lithande . . . ngezenzo langeqiniso.—1 Joh. 3:18.
Wena uyabalwela yini odadewenu? Ake sithi abanye abamemezeli bananzelela ukuthi omunye udade olomkakhe ongayisuyeFakazi ujayele ukuphuza emihlanganweni yebandla lokuthi usuka isanda nje kuphela. Bayananzelela lokuthi izikhathi ezinengi kabuyi labantwabakhe. Yikho bayamsola ngoba bathi akumelanga avume nxa umkakhe esala ukuthi abuye labantwana emihlanganweni. Kodwa abangakunanzeleliyo yikuthi udade lo wenza konke okusemandleni akhe ekukhonzeni. Kwezinye izikhathi kazikhetheli ukuthi asisebenzise njani isikhathi sakhe futhi umkakhe nguye otshoyo ukuthi abantwana bahambe kumbe bangahambi emihlanganweni. Nxa ungamncoma njalo ubatshele ngokuhle akwenzayo, bangayekela ukumsola. Abadala bayabancedisa odadewethu ngoba bayakwazi ukuthi uJehova ufuna baphathwe kuhle. (Jak. 1:27) Yikho balingisela uJesu ngokuba ngabazwisisayo. Lokhu bakwenza ngokuqakathekisa ukuba lomusa lokuzwisisa kulokuqakathekisa ukutshaya imithetho. (Mat. 15:22-28) Nxa bangazimisela ukubancedisa, odadewethu bazabona ukuthi uJehova kanye labazalwane bayabathanda. w20.09 24-25 ¶17-19
OLwesibili, December 20
[UNkulunkulu] utshengise iNkosi uNebhukhadinezari okuzakwenzakala.—Dan. 2:28.
Umphrofethi uDanyeli wayethobekile futhi wayehlala ecela uJehova ukuthi amncedise. Ngokwesibonelo, kazange azifunele udumo ngesikhathi uJehova emsebenzisa ukuthi achasise iphupho likaNebhukhadinezari. Wathobeka wanika uJehova lonke udumo. (Dan. 2:26-28) Sifundani? Sifunda ukuthi kumele sikhumbule ukunika uJehova lonke udumo nxa abafowethu labodadewethu bezikholisa inkulumo zethu kumbe nxa siphumelela ekutshumayeleni. Kumele sizehlise sivume ukuthi ngeke sizenze izinto lezi singancediswa nguJehova. (Flp. 4:13) Nxa singakwenza lokhu siyabe silingisela lesibonelo esihle sikaJesu. UJesu wathembela kuJehova. (Joh. 5:19, 30) Kazange azame ukuthathela uYise osezulwini amandla. UFiliphi 2:6 uthi uJesu ‘kazange acabange ukumhluthunela isikhundla sakhe, okutsho ukufuna ukulingana loNkulunkulu.’ WayeyiNdodana ezehlisayo eyayizwisisa ukuthi kulezinto eyayingelamvumo yokuzenza njalo ehlonipha amandla kaYise. w20.08 11 ¶12-13
OLwesithathu, December 21
Gijimani ngendlela ezakwenza liwuthole umvuzo.—1 Khor. 9:24.
Abanye abagijima endleleni eya ekuphileni bahlutshwa ngokunye abantu abangakuboniyo futhi okungenzeka abakuzwisisi. Okwenziwa nguMefibhoshethi kungakunceda nxa ulenhlupho ezenza kube nzima ukuthi wenze konke ofisa ukukwenzela uJehova futhi ubona angani abantu abaluzwisisi uhlupho lwakho. (2 Sam. 4:4) Wayegogekile njalo iNkosi uDavida yake yamcabangela okungayisikho futhi yamphatha kubi. Lanxa kunjalo kazange azonde, watshengisa ukuthi uyabonga ngakho konke okuhle ayekwenzelwe. Wayebonga umusa ayewutshengiswe nguDavida. (2 Sam. 9:6-10) Yikho ngesikhathi ephathwa kubi nguDavida wazama ukuzwisisa indaba yonke. Kazange azondiswe liphutha likaDavida. Kanti njalo kazange asole uJehova ngenxa yalokho okwenziwa nguDavida. UMefibhoshethi wenza konke ayesenelisa ukukwenza ukuze asekele inkosi eyayikhethwe nguJehova. (2 Sam. 16:1-4; 19:24-30) UJehova wenza ukuthi indaba kaMefibhoshethi ibhalwe eBhayibhilini ukuze isincede.—Rom. 15:4. w20.04 26 ¶3; 30 ¶18-19
OLwesine, December 22
Thina sisebenza loNkulunkulu.—1 Khor. 3:9.
Abanye ebandleni bangaba ngabanali, amaphayona aqakathekileyo kumbe awesikhathi sonke. Bakhethe ukwenza umsebenzi wokutshumayela lowokwenza abafundi okwesikhathi sonke. Lanxa abazalwane laba abasenkonzweni yesikhathi sonke bengelazinto ezinengi empilweni, uJehova ubabusisile sibili. (Mak. 10:29, 30) Siyabathanda abafowethu labodadewethu laba futhi siyabonga ngokuthi bangamalunga ebandla. Abafowethu abakhethwe ngomoya ongcwele lalabo abasenkonzweni yesikhathi sonke yibo bodwa yini abaqakathekileyo ebandleni? Hatshi. Ummemezeli ngamunye wezindaba ezinhle uqakathekile kuNkulunkulu lasebandleni. (Rom. 10:15; 1 Khor. 3:6-8) Phela enye inhloso yebandla yikwenza abantu babe ngabafundi beNkosi yethu uJesu Khristu. (Mat. 28:19, 20; 1 Tim. 2:4) Wonke ummemezeli kungelani lokuthi ubhabhathiziwe kumbe kabhabhathizwanga, uyazama ukuwuqakathekisa umsebenzi lo.—Mat. 24:14. w20.08 21 ¶7-8
OLwesihlanu, December 23
Ngizabe ngilani kuze kube yisiphetho somumo lo wezinto.—Mat. 28:20.
Amazwi asembhalweni walamuhla atshengisa ukuthi uJesu uzasisekela nxa sisehlelwa yibunzima. Ayasiqinisa ngoba ngezinye izikhathi impilo iyake ibe nzima. Ngokwesibonelo, nxa singafelwa yisihlobo kumbe ngumngane, sizwa ubuhlungu okweminyaka eminengi. Abanye bathwaliswe nzima yikuguga. Abanye bona bayake bahlulukelwe. Lanxa kunjalo, siyaqinisela ngoba siyakwazi ukuthi uJesu ulathi langezikhathi ezinzima zokuphila kwethu. (Mat. 11:28-30) ILizwi likaNkulunkulu lisiqinisekisa ukuthi uJehova uyasisiza esebenzisa izingilosi zakhe. (Heb. 1:7, 14) Ngokwesibonelo ziyasisekela njalo zisikhokhele nxa sitshumayela ‘izindaba ezinhle zoMbuso’ ebantwini ‘bezizwe zonke, lezizwana, lezindimi.’—Mat. 24:13, 14; Isam. 14:6. w20.11 13-14 ¶6-7
UMgqibelo, December 24
Izifiso zenhliziyo yomuntu zinga- manzi azikileyo, kodwa umuntu ozwisisayo uyazifinyelela.—Zaga. 20:5.
Sifuna umuntu esimfundisayo abone ukuthi lokho akufundayo kuvela eLizwini likaNkulunkulu eliphefumulelweyo. (1 Thes. 2:13) Singakwenza njani lokho? Mkhuthaze ukuthi atsho ukuthi ucabangani ngalokho akufundayo. Mcele ukuthi laye achasise amanye amavesi kulokuthi kube nguwe ohlala umchasisela. Mncedise abone ukuthi lokho akufunda eLizwini likaNkulunkulu angakusebenzisa njani empilweni yakhe. Mbuze imibuzo ezamenza aveze indlela azizwa ngayo lalokho akucabangayo ngevesi ayibalileyo. (Luk. 10:25-28) Ngokwesibonelo, ungathi: “Yibuphi ubuntu bukaJehova okukhulunywa ngabo evesini le?” “Lokho osanda kukubala kungakunceda njani?” “Uthini ngalokho osanda kukubala?” Okuqakatheke kakhulu yikuthi umfundi uyakuthanda futhi uyakusebenzisa akufundayo, hatshi ukuthi kunganani akwaziyo. Vumela iBhayibhili lifundise. Kumele uthobeke nxa ufuna ukuba yingcitshi ekufundiseni. w20.10 15 ¶5-6
ISonto, December 25
Hlanyela inhlanyelo yakho ekuseni, lantambama ungaphumuzi isandla sakho.—UmTshu. 11:6, TBS.
Asithandabuzi ukuthi umsebenzi wokutshumayela ngoMbuso uzaphela ngesikhathi uJehova asibekileyo. Cabanga ngalokho okwenzakala ngesikhathi sikaNowa. UJehova watshengisa ukuthi uhlala esenza izinto ngesikhathi esifaneleyo. Wakhetha ukuthi uZamcolo uzafika nini kusasele iminyaka engaba ngu-120. Ngemva kweminyaka eminengi watshela uNowa ukuthi akhe umkhumbi. UNowa wasebenza nzima okweminyaka engaba ngu-40 kumbe engu-50 uZamcolo engakaqalisi. Waqhubeka exwayisa abantu lanxa babengamlaleli kwaze kwaba yisikhathi uJehova esithi angene emkhunjini. Ngemva kwalokho uJehova wavala umnyango ngaso kanye isikhathi ayesikhethile. (Gen. 6:3; 7:1, 2, 16) Sekuseduze ukuthi uJehova asitshele ukuthi umsebenzi wokutshumayela ngoMbuso usuphelile. Ngemva kwalokho uzabhubhisa umhlaba kaSathane abe eseletha umhlaba omutsha olokulunga. Kuze kube yilesosikhathi asiqhubekeni silingisela uNowa labanye abangazange baphumuze izandla zabo. Kwangathi singahlala siqakathekisa umsebenzi wokutshumayela ukwedlula loba yini, sibekezela futhi silokholo oluqinileyo kuJehova lasezithembisweni zakhe. w20.09 13 ¶18-19
UMvulo, December 26
Izinto zonke kazenziwe ngendlela efaneleyo lehlelwe kuhle.—1 Khor. 14:40.
Aluba bekungela bunhloko bekuzakuba lengxabangxoza lokungathokozi emulini kaJehova. Ngokwesibonelo, besingasoze sikwazi ukuthi ngubani okumele enze izinqumo futhi abe leqiniso lokuthi ziyalandelwa. Nxa kuyikuthi ubunhloko yisipho esivela kuNkulunkulu, pho kungani amadoda amanengi ewadlisa luklubhu omkawo? Lokhu kubangelwa yikuthi akhetha ukulandela amasiko awo kulokulalela imithetho kaJehova emayelana lokuthi imuli kumele iphathwe njani. Kanti njalo angabe ehlukuluza omkawo ecabanga ukuthi lokhu kuwenza abe ngamadoda kuzwa. Ngokwesibonelo, indoda ingabe ihlukuluza umkayo ukuze ayesabe kumbe ukuze abanye bayibone iyindoda emadodeni. Ingazitshela ukuthi njengoba ingeke ibambe umkayo ngamandla ukuthi ayithande ingamenza ayesabe. Nxa umkayo eseyesaba kuzaba lula ukuthi enze lokho ekufunayo. Amadoda anje alahlekile sibili ngoba kawahloniphi omkawo futhi enza okuphikisana lalokho uJehova afuna akwenze.—Efe. 5:25, 28. w21.02 3 ¶6-7
OLwesibili, December 27
Liphosele kuye konke okulikhathazayo ngoba yena ulendaba lani.—1 Phet. 5:7.
Nxa kulento ekukhathazayo, thandaza kuJehova ngenhliziyo yonke umcela ukuthi akuncedise. UJehova angaphendula imithandazo yakho ngokukunika “ukuthula kukaNkulunkulu okwedlula konke ukuzwisisa [kwabantu].” (Flp. 4:6, 7) Uzakunika ukuthula lokho esebenzisa umoya wakhe olamandla. (Gal. 5:22) Nxa uthandaza kuJehova, mtshele konke okusenhliziyweni yakho. Khuluma khona kanye okukuhluphayo futhi umchasisele ukuthi uzwa njani ngakho. Nxa kukhona ongakwenza ngohlupho lwakho, mcele akunike ukuhlakanipha ukuze ukwazi okumele ukwenze lamandla okuthi ukwenze. Nxa kungela ongakwenza, mcele akuncedise ukuthi ungakhathazeki kakhulu. Ukutshela uJehova khona kanye okukuhluphayo kuzakunceda ubone indlela aphendula ngayo imithandazo yakho. Nxa engakuphendulanga ngesikhathi obusikhangelele, akumelanga uyekele ukuthandaza. UJehova uyafuna sibili ukuthi umtshele khona kanye okukuhluphayo kodwa ufuna lokuthi uphikelele ekuthandazeni.—Luk. 11:8-10. w21.01 3 ¶6-7
OLwesithathu, December 28
[UJesu] wathi kubo: “Kayisibo bonke abawamukelayo amazwi la, kodwa amukelwa ngabalesipho kuphela.”—Mat. 19:11.
Ebandleni kulabantu abatshadileyo futhi abanye babo balabantwana. Kuphinda kube labafowethu labodadewethu abanengi abangatshadanga. Kumele sibabone njani labo abangatshadanga? Kufanele sibabone ngendlela uJesu ayebabona ngayo. UJesu wahlala engatshadanga futhi wagxila enkonzweni yakhe. Kazange afundise ukuthi umKhristu kumele atshade kumbe angatshadi. Kodwa wathi amanye amaKhristu ayezakhetha ukungatshadi. (Mat. 19:12) UJesu wayebahlonipha labo ababengatshadanga. Kazange acabange ukuthi abatshadileyo bangcono kulabo kumbe ukuthi kukhona okusilelayo kubo ngenxa yokuthi abatshadanga. Umphostoli uPhawuli laye wenza inkonzo yakhe engatshadanga. Kazange afundise ukuthi akuqondanga ukuthi umKhristu atshade. Wayekwazi ukuthi umuntu uyazikhethela ukutshada kumbe ukungatshadi. w20.08 28 ¶7-8
OLwesine, December 29
UNkulunkulu uluthando.—1 Joh. 4:16.
Umphostoli uJohane waphila iminyaka eminengi futhi kwenzakala izinto ezinengi ezinhle empilweni yakhe. Kodwa waphinda wehlelwa yibunzima obabungaxegisa ukholo lwakhe. Lanxa kunjalo wayehlala esenza konke okusemandleni akhe ukuthi alandele imilayo kaJesu egoqela umlayo wokuthi athande abafowabo labodadewabo. Ukwenza njalo kwamnceda wabona ukuthi uJehova loJesu bayamthanda lokuthi bazamnika amandla okuthi aqinisele kuloba yibuphi ubunzima obumehlelayo. (Joh. 14:15-17; 15:9, 10) Akulalutho olwalungenziwa nguSathane kumbe umhlaba wakhe olwalungavimba uJohane ukuthi atshengise ngamazwi langezenzo ukuthi uyabathanda abafowabo labodadewabo. Lathi njengoJohane siphila emhlabeni obuswa nguSathane, ongathandi muntu. (1 Joh. 3:1, 10) Ufuna lathi sibazonde abafowethu labodadewethu kodwa ngeke akwenze lokhu ngaphandle singamvumela. Yikho kasizimiseleni ukutshengisa ngamazwi langezenzo ukuthi siyabathanda abafowethu labodadewethu. Nxa singenza njalo sizathokoza ngokuba semulini kaJehova futhi sizakukholisa ukuphila.—1 Joh. 4:7. w21.01 13 ¶18-19
OLwesihlanu, December 30
UNkulunkulu [usenza] siqinisele.—Rom. 15:5.
Impilo emhlabeni lo obuswa nguSathane ilukhuni futhi ngezinye izikhathi singaswela lokuthi senzeni. (2 Tim. 3:1) Kodwa akumelanga sikhathazeke kumbe sesabe ngoba uJehova uyabazi ubunzima esiphakathi kwabo. Usithembisa ukuthi uzasibamba ngesandla sakhe sokudla esilamandla nxa sidinga uncedo. (Isaya. 41:10, 13) Siyaqiniseka ukuthi uzasincedisa lokuthi iMibhalo izasinika amandla okuthi siqinisele nxa sisebunzimeni. Amavidiyo, ukubalwa kweBhayibhili okusamdlalo lezihloko ezitholakala ngaphansi kwengxenye ethi “Lingisela Ukholo Lwabo” kungakunceda ukuthi uzizwisise ngendlela ejulileyo izinto okukhulunywa ngazo eBhayibhilini. Ungakabukeli kumbe ulalele loba ubale indaba lezi, cela uJehova akuncedise uthole izifundo eziqakathekileyo ongazisebenzisa. Zibone ungumuntu obala ngaye. Cabangisisa ngokuthi izinceku zikaJehova okukhulunywa ngazo zenzani lokuthi uJehova wazincedisa njani ukuthi zilwisane lobunzima ezaziphakathi kwabo. Kusebenzise okufundileyo. Bonga uJehova ngendlela aqhubeka ekuncedisa ngayo. Kanti njalo tshengisa ukuthi uyakuqakathekisa lokho akwenzela khona ngokuthi lawe ukhuthaze futhi usekele abanye. w21.03 19 ¶22-23
UMgqibelo, December 31
Amadodana ayilifa elivela kuJehova.—Hubo. 127:3.
Nxa litshadile futhi lifuna ukuba labantwana zibuzeni: ‘Singabantu abathobekileyo yini abamthandayo uJehova leLizwi lakhe? UJehova angasikhetha yini ukuthi sondle usana oluligugu?’ (Hubo. 127:4) Nxa ungumzali zibuze: ‘Ngiyabafundisa yini abantwabami ukuqakatheka kokuthi basebenze nzima?’ (UmTshu. 3:12, 13) ‘Ngenza konke okusemandleni ami ukuthi ngibavikele kuloba yini engabalimaza?’ (Zaga. 22:3) Ngeke wenelise ukuvikela abantwabakho kubo bonke ubunzima. Kodwa ungabancedisa ukuthi babulungele ngokuqhubeka ubafundisa ngendlela elothando ukuthi bathembele eLizwini likaNkulunkulu. (Zaga. 2:1-6) Ngokwesibonelo, nxa isihlobo singakhetha ukutshiya uJehova, sebenzisa iBhayibhili ukuze ubancede babone ukuthi kungani kumele bahlale beqotho kuJehova. (Hubo. 31:23) Nxa kungafa isihlobo kumbe umngane, batshengise amavesi angabaduduza futhi abenze bahlaliseke.—2 Khor. 1:3, 4; 2 Tim. 3:16. w20.10 27 ¶7