November
OLwesibili, November 1
Lowo ophendulayo engaqali alalele—lobo yibuwula bakhe lehlazo lakhe.—Zaga. 18:13.
Singacabanga ukuthi uJona wayengathembekanga lokuthi wayengalaleli ngenxa yokuthi kasikwazi konke okwenzakala kuye. UJehova ngokwakhe wamnika umlayo wokuthi amemezele ngokubhujiswa kweNineve. Kodwa uJona kazange alalele, wagada isikepe esasisiya kwenye indawo, “ebalekela uJehova.” (Jona. 1:1-3) Kunguwe wawungamnika yini elinye ithuba lokwenza ayekuthunyiwe? Mhlawumbe wawungeke. Kodwa uJehova yena wayelezizatho zokuthi aphinde amsebenzise. (Jona. 3:1, 2) Ngesikhathi uJona ekhuleka kwakhanya ukuthi ungumuntu onjani sibili. (Jona. 2:1, 2, 9) Akuthandabuzwa ukuthi wakhuleka kanengi kuJehova. Omunye umthandazo awenza esesiswini senhlanzi usinceda sifunde okunye ngaye ngaphandle kokuthi wabalekela umsebenzi ayewuphiwe. Amazwi akhe atshengisa ukuthi wayethobekile, ebonga ayekwenzelwe futhi ezimisele ukulalela uJehova. Yikho akumangalisi ukuthi uJehova kazange agxile ephutheni likaJona kodwa waphendula umthandazo wakhe futhi waqhubeka emsebenzisa njengomphrofethi. Kuqakatheke kakhulu ukuthi umdala webandla aqale “alalele” engakaniki iseluleko. w20.04 15 ¶4-6
OLwesithathu, November 2
[UPhawuli] wayebonisana labo ngeMibhalo, ebachasisela njalo ebatshengisa ngeMibhalo.—ImiSeb. 17:2, 3.
Ngesikhathi sabaphostoli, abafundi bazamukela izimfundiso zamaKhristu njalo bathemba umoya ongcwele ukuthi ubancedise bazwisise iLizwi likaNkulunkulu. Bachwayisisa ukuze babeleqiniso lokuthi izimfundiso lezo zisekelwe eMibhalweni. (ImiSeb. 17:11, 12; Heb. 5:14) Abazange basekele ukholo lwabo ethandweni ababelubona ebandleni kuphela futhi abazange bakhonze uJehova ngoba bekholisa ukuba phakathi kwabazalwane. Kodwa ukholo lwabo lwalusekelwe “elwazini oluqondileyo ngoNkulunkulu.” (Kol. 1:9, 10) Iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu kalitshintshi. (Hubo. 119:160) Ngokwesibonelo, kalitshintshi lanxa umfowethu kumbe udadewethu angasizwisa ubuhlungu loba angenza isono esikhulu. Kalitshintshi lanxa sisehlelwa zinhlupho. Ngakho kumele sizazi kuhle izimfundiso zeBhayibhili njalo singathandabuzi ukuthi ziliqiniso. Nxa sikukholwa sibili lokho okufundiswa liBhayibhili sizahlala sithembekile kuJehova lanxa siphakathi kwenhlupho. w20.07 9 ¶6-7
OLwesine, November 3
Wasilaya [ukuthi] sitshumayeze abantu njalo sifakaze.—ImiSeb. 10:42.
UJesu ubona lokho esikwenzela abafowabo abagcotshiweyo angathi sikwenzela yena. (Mat. 25:34-40) Indlela eqakatheke kulazo zonke yokusekela abagcotshiweyo yikwenza konke okusemandleni ethu emsebenzini esawuphiwa nguJesu wokufundisa abanye. (Mat. 28:19, 20) Abagcotshiweyo badinga ukuncediswa ‘ngabezinye izimvu’ ukuze benelise ukwenza umsebenzi wokutshumayela owenziwa emhlabeni wonke. (Joh. 10:16) Nxa ungowezinye izimvu owenza umsebenzi lo, utshengisa ukuthi uyabathanda abagcotshiweyo kanye loJesu. Okunye okungenza sibe ngabangane bakaJehova loJesu yikunikela ngemali ezancedisa emsebenzini abawuqondisayo. (Luk. 16:9) Ngokwesibonelo singanikela ukuze sisekele umsebenzi owenziwa emhlabeni wonke futhi iminikelo le isetshenziswa ukuncedisa labo abehlelwe ngumonakalo wemvelo loba omunye nje umonakalo. Singanikela ukuze kubhadalwe izindleko zebandla futhi sincedise labo esikwaziyo ukuthi badinga uncedo.—Zaga. 19:17. w20.04 24 ¶12-13
OLwesihlanu, November 4
Kayizukumnanza uNkulunkulu waboyise. . . . Esikhundleni sakhe izakhonza unkulunkulu wezinqaba.—Dan. 11:37, 38, NWT.
Inkosi yasenyakatho kayizange ‘imnanze uNkulunkulu waboyise’ futhi lokhu kwagcwalisa isiphrofetho lesi. Yenzani? ISoviet Union yayifuna ukuqeda zonke inkolo yikho yazama ukuzithathela amandla. Ngo-1918 uhulumende lo wayevele efake umthetho owaba yisisekelo sokuthi ezikolo kufundiswe ukuthi akula Nkulunkulu. Inkosi le yasenyakatho ‘yamkhonza njani unkulunkulu wezinqaba’? Yasebenzisa imali enengi kakhulu isakha ibutho layo njalo isenza izikhali ezinengi ze-nuclear ukuze ibe lamandla amakhulu. Ngokuhamba kwesikhathi inkosi yasenyakatho leyaseningizimu basebelezikhali ezilamandla kakhulu ezazingabulala amabhiliyoni abantu. Lanxa sekuleminyaka inkosi yasenyakatho leyaseningizimu belwisana, amakhosi la abesebenza ndawonye esenza into eyodwa eqakathekileyo. ‘Amisa amanyala azaletha incithakalo’ okutsho inhlanganiso yomanyano wezizwe okuthiwa yi-United Nations.—Dan. 11:31. w20.05 6-7 ¶16-17.
UMgqibelo, November 5
Umfowenu . . . ubelahlekile kodwa usetholakele.—Luk. 15:32.
Ngobani abangancedisa ukudinga labo abangasayifezi inkonzo? Yithi sonke; abadala bebandla, amaphayona, amalunga abo emuli kanye labamemezeli. Ulomngane kumbe isihlobo esingasayifezi inkonzo yini? Uke wahlangana lomuntu ongasayifezi inkonzo utshumayela endlini ngendlu kumbe obala? Mchasisele ukuthi nxa efisa ukuvakatshelwa, ungayanika abadala bebandla inamba yakhe yefoni loba ikheli yakhe. Umdala webandla okuthiwa nguThomas uthi: “Ngiqala ngokubuza abafowethu labodadewethu abatshiyeneyo ukuthi bangabe bekwazi yini lapho abangasayifezi inkonzo asebehlala khona kumbe ngibuze abamemezeli ukuthi bengabe bekhona yini ababakhumbulayo abangasabuyi emihlanganweni yebandla. Ngithi sengivakatshela abafowethu labodadewethu abangasayifezi inkonzo ngibuze ngabantwababo lezihlobo zabo. Abanye babo babejayele ukubuya labantwababo emihlanganweni yebandla futhi kungenzeka abantwana labo bake baba ngabamemezeli. Labo bangancediswa ukuthi babuyele kuJehova.” w20.06 24 ¶1; 25 ¶6-7
ISonto, November 6
Ngizayikhumbula imisebenzi kaJehova; yebo ngizayikhumbula imimangaliso yakho yekadeni.—Hubo. 77:11.
Phakathi kwezidalwa zonke ezisemhlabeni, ngabantu kuphela abenelisa ukufunda indlela okumele baphile ngayo ngokukhumbula langokuhlola lokho okwake kwenzakala kubo. Lokhu kungenza sitshintshe indlela esicabanga ngayo lesiphila ngayo besesisiba ngabantu abangcono. (1 Khor. 6:9-11; Kol. 3:9, 10) Phela singenelisa ukuqeqetsha imizwangedwa yethu ukuthi yehlukanise okuhle lokubi. (Heb. 5:14) Singafunda ukutshengisa uthando, uzwelo lesihawu. Kanti njalo singafunda ukwahlulela kuhle njengoJehova. Singatshengisa ukuthi siyasiqakathekisa isipho sokukhumbula ngokuzama ukukhumbula zonke izikhathi uJehova asincedise ngazo njalo wasiduduza. Lokhu kuzasenza siqiniseke ukuthi uzasincedisa langesikhathi esizayo. (Hubo. 77:12; 78:4, 7) Enye indlela yikukhumbula izinto ezinhle esizenzelwa ngabanye lokutshengisa ukuthi siyakubonga abasenzela khona. Abachwayisisayo sebethole ukuthi izikhathi ezinengi abantu abatshengisa ukuthi bayabonga bayathokoza. w20.05 23 ¶12-13
UMvulo, November 7
[Lilesabe] lelibizo lenkazimulo eyesabekayo [elikaJehova] uNkulunkulu wenu.—Dute. 28:58.
Cabanga ngendlela uMosi azizwa ngayo ngesikhathi esengoxweni yedwala futhi ebona inkazimulo kaJehova isidlulile phambi kwakhe. Kumele ukuthi lesi kwakuyisenzakalo esimangalisayo emuntwini. UMosi wezwa amazwi alandelayo akhulunywa yingilosi: “UJehova, uJehova; uNkulunkulu olesihawu lomusa, ophuzayo ukuthukuthela, ogcwele uthando lobuqotho, olothando olungapheliyo kuzinkulungwane ethethelela ububi, iziphosiso lezono.” (Eks. 33:17-23; 34:5-7) Kungenzeka uMosi wayecabanga ngesenzakalo lesi nxa wayesebenzisa ibizo elithi Jehova ngesikhathi ekhuluma amazwi asembhalweni walamuhla. Nxa sicabangisisa ngebizo elithi Jehova, kumele siphinde sinakane ngokuthi ungumuntu onjani. Kumele sicabange ngobuntu bakhe obugoqela amandla, ukuhlakanipha, ukwahlulela okuhle kanye lothando. Ukucabangisisa ngobuntu lobu kanye lobunye kuzakwenza simhloniphe kakhulu uJehova.—Hubo. 77:11-15. w20.06 8-9 ¶3-4
OLwesibili, November 8
Qhubeka ubambelele ezintweni owazifundayo njalo wancediswa ukuthi uzikholwe.—2 Tim. 3:14.
UJesu wathi abafundi bakhe babezabonakala ngokuthandana. (Joh. 13:34, 35) Kodwa kukhona okunye okumele sikwenze ukuze sibe lokholo oluqinileyo. Ukholo lwethu akumelanga lusekelwe ethandweni olusebantwini bakaNkulunkulu kuphela. Kungani sisitsho njalo? Sitsho njalo ngoba ukholo lwethu lungacina luxega nxa lusekelwe ethandweni lolu kuphela. Ngokwesibonelo, singatshiya ukukhonza uJehova nxa umfowethu loba udadewethu othile angenza isono kungelani lokuthi ungumdala kumbe iphayona. Kanti njalo singatshiya ukukhonza nxa umfowethu loba udadewethu esizwise ubuhlungu kumbe ehlamukile esithi lokho esikukholwayo kungamanga. Yikho kumele sibe lobungane obuseduze loJehova ukuze ukholo lwethu luqine. Nxa ukholo lwakho lusekelwe kulokho okwenziwa ngabantu kuphela hatshi ekubeni ngumngane oseduze loJehova, luyabe lungaqinanga. Ukholo lwethu akumelanga lwakhiwe ngezinto ezingaqinanga ezinjengothando olusebantwini bakaNkulunkulu kuphela kodwa langezinto eziqinileyo. Kumele silitaditshe okuzwayo iBhayibhili, sikuzwisise esikufundayo futhi sichwayisise ukuze singathandabuzi ngitsho ukuthi sifunda okuliqiniso ngoJehova.—Rom. 12:2. w20.07 8 ¶2-3
OLwesithathu, November 9
Lincedise ababuthakathaka.—ImiSeb. 20:35.
Kulobufakazi obunengi obutshengisa ukuthi izingilosi ziyasincedisa ukuthola abangasayifezi inkonzo abafisa ukubuyela kuJehova. (Isam. 14:6) Ngokwesibonelo, umfowethu okuthiwa nguSilvio ohlala e-Ecuador wathandaza encenga uJehova ukuthi athumele umuntu ozamncedisa abuyele ebandleni. Wathi esakhuleka, kwafika abadala ababili emzini wakhe. Abadala laba bahle baqalisa ukumncedisa. Sizathokoza kakhulu nxa singancedisa abantu abangasayifezi inkonzo ukuthi babuyele kuJehova. Umfowethu oliphayona okuthiwa nguSalvador uyazama sibili ukuncedisa abangasayifezi inkonzo. Uthi: “Nxa ngicabanga ngalabo akade bengasayifezi inkonzo asebekhonza uJehova, ngizwa zisehla ezentokozo. Kuyangithokozisa ukuthi ngisebenze loJehova ukunceda imvu yakhe ebisemhlabeni kaSathane ukuthi iphenduke kuJehova.” Nxa ungasayifezi inkonzo, qiniseka ukuthi uJehova ulokhu ekuthanda njalo ufuna ubuyele kuye. Ukulindele ngabomvu ukuthi uphenduke futhi uzakwamukela ngazo zombili ngekhaya. w20.06 29 ¶16-18
OLwesine, November 10
Uzambona ngamehlo akho uMfundisi wakho Omkhulu.—Isaya. 30:20, NWT.
UJehova unguMfundisi Omkhulu yikho esinike iLizwi lakhe ukuthi asifundise. (Isaya. 30:21) Kulo sifunda ngabantu ababelobuntu obumthokozisayo. Siphinda sifunde ngokuthi kwenzakalani ebantwini abehluleka ukutshengisa ubuntu lobo. (Hubo. 37:37; 1 Khor. 10:11) Cabanga ngeNkosi uSawuli. Ingakaqalisi ukubusa yayithobekile futhi isazi ukuthi kulezinye izinto engenelisi ukuzenza njalo isesaba ukwenza eminye imisebenzi. (1 Sam. 9:21; 10:20-22) Kodwa ngokuhamba kwesikhathi uSawuli waqalisa ukuzigqaja futhi wenza izinto ayengelamvumo yokuzenza. Lokhu kwakhanya esanda kuba yinkosi. Ngelinye ilanga wehluleka ukulindela umphrofethi uSamuyeli wanikela umhlatshelo wokutshiswa lanxa wayengelamvumo yokwenza njalo. Lokhu kwenza uJehova wangamamukeli futhi wacina emthathela ubukhosi. (1 Sam. 13:8-14) Okwenzakala kuSawuli kuyisixwayiso sokuthi singenzi izinto esingelamvumo yokuzenza. w20.08 10 ¶10-11
OLwesihlanu, November 11
Libahloniphe . . . [abalikhokhelayo] eNkosini.—1 Thes. 5:12.
Liqiniso sibili ukuthi uJehova usebenzise uKhristu ukuthi anike ibandla “izipho ezingabantu.” (Efe. 4:8) Izipho lezi zigoqela amalunga eQula Elibusayo labasizi balo, amalunga eKhomithi Yegatsha, ababonisi beziqinti, abazalwane abafundisa ezikolo zenhlanganiso, abadala bebandla kanye lezinceku ezikhonzayo. Abafowethu bonke laba bakhethwe ngomoya ongcwele ukuthi banakekele izimvu zikaJehova eziligugu lokuthi baqinise ibandla. (1 Phet. 5:2, 3) Abafowethu bakhethwe ngomoya ongcwele ukuthi benze imisebenzi etshiyeneyo. Abafowethu laba basebenza nzima ukuthi bancede ibandla lonke njengoba nje izitho zomzimba ezinjengezandla lenyawo zisebenza ukuthi zincede umzimba wonke. Kanti njalo abazifuneli udumo kodwa basebenza ngamandla abo wonke ukuze bakhe futhi baqinise abafowabo labodadewabo. (1 Thes. 2:6-8) Siyambonga kakhulu uJehova ngabafowethu laba abakhethileyo abaqakathekisa okufunwa ngabanye ukwedlula okufunwa yibo. w20.08 21 ¶5-6
UMgqibelo, November 12
Hambani liyekwenza abantu . . . babe ngabafundi.—Mat. 28:19.
Esinye isizatho esenza sikuthande ukutshumayela yikuthi abantu ‘bahlukuluzekile futhi balahlelwe iganga’ njalo bayakudinga sibili ukufundiswa iqiniso ngoMbuso. (Mat. 9:36) UJehova ufuna yonke imihlobo yabantu ithole ulwazi oluqondileyo lweqiniso njalo isindiswe. (1 Tim. 2:4) Ukukhumbula ukuthi umsebenzi wokutshumayela usindisa abantu ngokunye okuzakwenza siwenze umsebenzi lo. Thina sigola abantu ukuze sibasindise. (Rom. 10:13-15; 1 Tim. 4:16) Kanti njalo kumele sibe lezinto eziyizo zokutshumayela futhi sikwazi ukuzisebenzisa. UJesu watshela abafundi bakhe ukuthi bazitshumayele njani izindaba ezinhle. Wabatshela ukuthi kuyini okwakungamelanga bakuthwale, ukuthi batshumayele ngaphi njalo batshumayele besithini. (Mat. 10:5-7; Luk. 10:1-11) Lamuhla inhlanganiso kaJehova isinike iBhokisi Elilamathuluzi Okufundisa elilezinto ezisinceda ukuthi sitshumayele. Iphinda isifundise ukuthi sizisebenzise njani lezozinto. Lokhu kusinceda ukuthi sibe lesibindi ekutshumayeleni njalo sibe zingcitshi ekufundiseni abanye.—2 Tim. 2:15. w20.09 4 ¶6-7, 10
ISonto, November 13
Akukho okungijabulisa ukwedlula ukuzwa ukuthi abantwabami baqhubeka behamba eqinisweni.—3 Joh. 4.
Ake ucabange ukuthi umphostoli uJohane wathokoza njani lapho esizwa ukuthi labo abancedisa ukufunda iqiniso babeqhubeka bekhonza uJehova bethembekile. Babehlangana lenhlupho ezinengi futhi uJohane wayesebenza nzima eqinisa ukholo lwamaKhristu la aqotho ayewabona enjengabantwabakhe. Lathi siyathokoza nxa sibona abantwabethu kumbe labo esibancedisa ukufunda iqiniso bezinikela kuJehova njalo beqhubeka bemkhonza. (3 Joh. 3) Ngabo-98 C.E., uJehova waphefumulela uJohane ukuthi abhale izincwadi ezintathu. Inhloso yalezozincwadi yayingeyokukhuthaza amaKhristu aqotho ukuthi ahlale elokholo kuJesu futhi aqhubeke ehamba eqinisweni. UJohane wayekhathazeke ngokuthi abantu ababefundisa amanga basebephambanisa amabandla. (1 Joh. 2:18, 19, 26) Labo bahlamuki babesithi bayamazi uNkulunkulu kodwa babengayilaleli imilayo yakhe. w20.07 20 ¶1-3
UMvulo, November 14
Tshengisani ukuthi lilokholo kuNkulunkulu, litshengise lokuthi lilokholo kimi.—Joh. 14:1.
Siyawukholwa umlayezo esiwutshumayelayo, yikho sifuna ukuwutshela abantu abanengi. Siyazikholwa izithembiso eziseLizwini likaNkulunkulu. (Hubo. 119:42; Isaya. 40:8) Sizibonile iziphrofetho zeBhayibhili zigcwaliseka. Kanti njalo sibonile abantu betshintsha impilo zabo sebeqalise ukusebenzisa lokho okufundiswa liBhayibhili. Konke lokhu kwenza siqiniseke ukuthi izindaba ezinhle zoMbuso kumele zitshunyayelwe ebantwini bonke. Silokholo futhi kuJehova onguye ositshela umlayezo okumele siwutshumayele njalo silokholo kuJesu, obekwe nguNkulunkulu ukuthi abe yiNkosi yoMbuso wakhe. UJehova uzahlala eyisiphephelo sethu lamandla ethu kungelani lokuthi kuyini okusehlelayo. (Hubo. 46:1-3) Kanti njalo siyakholwa ukuthi uJesu usebenzisa amandla awaphiwe nguJehova ukuthi aqondise umsebenzi wokutshumayela esezulwini. (Mat. 28:18-20) Ukuba lokholo kwenza singathandabuzi ukuthi uJehova uzayibusisa inkonzo yethu. w20.09 12 ¶15-17
OLwesibili, November 15
Ungenzele into enhle kakhulu. . . . Wenze lokho abesenelisa ukukwenza.—Mak. 14:6, 8.
Ngezinye izikhathi odadewethu bangadinga umuntu ongabakhulumela nxa belohlupho. (Isaya. 1:17) Ngokwesibonelo, udade ongumfelokazi kumbe owachithekelwa ngumtshado angadinga umuntu ongamncedisa ukwenza eminye imisebenzi eyayisenziwa ngumkakhe. Udade osekhulile angadinga umuntu ongamkhulumela labodokotela kumbe amncedise ukukhuluma labo. Udade oliphayona owenza eminye imisebenzi yenhlanganiso angadinga umuntu ongamlwela nxa abanye bemsola ngokuthi kaphumi kakhulu ekutshumayeleni njengamanye amaphayona. Kasixoxeni ngokwenziwa nguJesu. Wayephangisa ukulwela abesifazana abathembekileyo nxa besolwa ngabanye. Ngokwesibonelo, walwela uMariya ngesikhathi uMatha emsola. (Luk. 10:38-42) Waphinda wamlwela ngesikhathi abanye bemsola ngokuthi uphambanisile ngokumthela amafutha ekhanda. (Mak. 14:3-9) UJesu wayezwisisa ukuthi kungani uMariya wayekwenzile lokho njalo wamncoma. Waphinda wathi lokho uMariya ayekwenzile kwakuzakhulunywa “loba ngaphi lapho izindaba ezinhle ezitshunyayelwa khona emhlabeni wonke.” w20.09 24 ¶15-16
OLwesithathu, November 16
Yelusani umhlambi kaNkulunkulu eliwugcinisiweyo, libe ngababonisi bawo. Lokho kwenzeni ngenhliziyo yonke phambi kukaNkulunkulu, hatshi ngokubanjwa ngamandla.—1 Phet. 5:2.
Umelusi omuhle wayekwazi ukuthi imvu ingalahleka. Wayengayikhahlamezi nxa ingalahlekelana lezinye. Asixoxeni ngokuthi uJehova wazincedisa njani ezinye izinceku zakhe ezake zaphambuka okwesikhatshana. Umphrofethi uJona wabalekela umsebenzi ayewuphiwe nguJehova. Lanxa kunjalo uJehova kazange ahle amlahlele iganga. Wenza njengomelusi omuhle wamhlenga futhi wamncedisa ukuthi enze umsebenzi ayemnike wona. (Jona. 2:7; 3:1, 2) Ngokuhamba kwesikhathi wasebenzisa ivini ukuthi ancede uJona azwisise ukuthi ukuphila komuntu ngamunye kuqakathekile. (Jona. 4:10, 11) Sifundani? Abadala akumelanga bahle babalahlele iganga labo abangasayifezi inkonzo. Kumele bazame ukuzwisisa ukuthi kuyini okwenze imvu yatshiya umhlambi. Nxa imvu leyo ingabuyela kuJehova, abadala kumele baqhubeke betshengisa ukuthi bayayithanda lokuthi balendaba layo. w20.06 20-21 ¶10-12
OLwesine, November 17
Bazazuza uncedo oluncinyane.—Dan. 11:34.
Ngemva kokubhidlika kweSoviet Union ngo-1991, abantu bakaNkulunkulu kuleyondawo bathola “uncedo oluncinyane” okutsho ukuthi baba lenkululeko okwesikhathi esithile. Lokhu kwenza bakhululeka ukutshumayela futhi kungakayi ngaphi inani labamemezeli lakhwela laba ngamakhulu ezinkulungwane emazweni ayeke abumba iSoviet Union. Kodwa ngemva kweminyaka ethile iRussia labangane bayo baba yinkosi yasenyakatho. Kulezinto ezintathu ezenziwa nguhulumende othile ezitshengisa ukuthi uyinkosi yasenyakatho loba eyaseningizimu. Okokuqala, uhlukuluza abantu bakaNkulunkulu kumbe abuse lapho abanengi khona. Okwesibili, utshengisa ukuthi uyisitha sikaJehova kanye labantu bakhe. Okwesithathu, ulwisana lenye inkosi bebanga ubukhulu. IRussia labangane bayo bahlasele abantu bakaNkulunkulu ngokuvimba umsebenzi wokutshumayela langokuhlukuluza abafowethu labodadewethu abanengi. Lokhu kutshengisa ukuthi bayamzonda uJehova kanye labantu bakhe. Kanti njalo bazama ukuba lamandla kulenkosi yaseningizimu eyiBritain leMelika. w20.05 12-13 ¶3-4
OLwesihlanu, November 18
[Kuqaphele] zikhathi zonke . . . [ukufundisa] kwakho.—1 Tim. 4:16
Njengoba kumele sifundise abantu ukuze babe ngabafundi, kufanele sibe zingcitshi ekufundiseni. Sifundisa amamiliyoni abantu iqiniso eliseBhayibhilini. Siyakuthanda lokho esikufundisayo okuseLizwini likaNkulunkulu yikho singafuna ukukhuluma kakhulu ngakho. Kodwa umuntu owenzisa iSifundo Se-Nqabayokulinda, iSifundo SeBhayibhili Sebandla kumbe oqhuba isifundo seBhayibhili akumelanga akhulume kakhulu. Ofundisayo kumele azibambe angazami ukukhuluma konke akwaziyo ngevesi ethile kumbe ngendaba ethile ukuze avumele iBhayibhili lifundise. (Joh. 16:12) Qathanisa ulwazi lweBhayibhili owawulalo ngesikhathi ubhabhathizwa lalolo osulalo khathesi. Kumele ukuthi wawukwazi izimfundiso eziyisisekelo kuphela. (Heb. 6:1) Ngakho ungazami ukugqiba umfundi omutsha ngolwazi ngoba lawe kukuthethe iminyaka ukuthi uze ube lolwazi osulalo khathesi. w20.10 14-15 ¶2-4
UMgqibelo, November 19
Kanti lo kayisuye yini umbazi, indodana kaMariya?—Mak. 6:3.
UJehova wakhethela uJesu abazali abahle kakhulu. (Mat. 1:18-23; Luk. 1:26-38) Amazwi kaMariya asuka enhliziyweni alotshwe eBhayibhilini atshengisa ukuthi wayemthanda kakhulu uJehova kanye leLizwi lakhe. (Luk. 1:46-55) Lendlela uJosefa alalela ngayo lokho uJehova amtshela khona itshengisa ukuthi wayemthanda futhi efuna ukumthokozisa. (Mat. 1:24) UJehova kazange akhethele uJesu abazali abanothileyo. Umhlatshelo owenziwa nguJosefa loMariya ngemva kokuzalwa kukaJesu uveza ukuthi babengabayanga. (Luk. 2:24) Kumele ukuthi babengelamali enengi kumbe izinto ezinengi njengoba bacina sebelabantwana abayisikhombisa kumbe abedlula lapho. (Mat. 13:55, 56) UJehova wavikela uJesu kwezinye izingozi kodwa kazange amvikele kubo bonke ubunzima obamehlelayo. (Mat. 2:13-15) Ngokwesibonelo, uJesu wayelezihlobo ezazingelakholo ezaqalisa zingakholwa ukuthi unguMesiya. (Mak. 3:21; Joh. 7:5) Kanti njalo kumele ukuthi wezwa ubuhlungu bokufelwa nguyise uJosefa. w20.10 26-27 ¶4-6
ISonto, November 20
Kangisoze ngikutshiye loba sekutheni, njalo kangisoze ngikulahle loba sekutheni.—Heb. 13:5.
Nxa uyake ucabange ukuthi akulamuntu ongakuncedisa ukuthi uqinisele ebunzimeni awuwedwa. Zinengi izinceku zikaJehova ezithembekileyo lazo eziyake zicabange njalo. (1 AmaKho. 19:14) Kodwa khumbula isithembiso lesi sikaJehova: “Kangisoze ngikutshiye loba sekutheni, njalo kangisoze ngikulahle loba sekutheni.” Yikho singatsho singathandabuzi sithi: “UJehova ungumsizi wami; kangisoze ngesabe.” (Heb. 13:5, 6) Kungenzakala umphostoli uPhawuli wabhalela amaKhristu aseJudiya amazwi la ngo-61 C.E. Amazwi akhe asikhumbuza okutshiwo kuHubo 118:5-7. Njengomhubi, uPhawuli wayekwazi ukuthi uJehova ungumsizi wakhe ngenxa yokuthi wayeke wamnceda izikhathi ezinengi. Ngokwesibonelo, kwathi sekusele iminyaka engaba mibili ukuthi abhale incwadi eya kumaHebheru, wasinda ngesikhathi ehamba ngomkhumbi elwandle olwalulesiphepho esilolaka. (ImiSeb. 27:4, 15, 20) Phakathi kohambo lolo, uJehova wamnceda ngendlela ezinengi njengoba wayeke wenza eminyakeni eyayedlule. w20.11 12 ¶1-2
UMvulo, November 21
Ungaze wathi, “Kungani izinsuku zezolo zazingcono kulalezi?”—UmTshu. 7:10.
Kungani kuyibuthutha ukuhlala sicabanga ukuthi impilo yayingcono kudala? Kungenza sibone angani izinto zazihlala zitshelela. Lokhu kwenzakala kuma-Israyeli. Athi esesukile eGibhithe aphanga akhohlwa ukuthi ayethwele amagabha avuzayo ngesikhathi eselizweni lelo. Ayesehlala ecabanga ngokudla okumnandi ayekudla. Athi: “Sesikhumbula izinhlanzi esasizidla eGibhithe kungelambadalo lamakhomane, amakhabe, amalikhi lemihlobo yonke yehanyanisi kanye legalikhi.” (Nani. 11:5) Kodwa liqiniso yini ukuthi ayesidla ukudla lokho “kungelambadalo”? Hatshi. Ama-Israyeli ayekubhadalela kabuhlungu ngoba ayeyizigqili zamaGibhithe ayewadlisa luklubhu. (Eks. 1:13, 14; 3:6-9) Kodwa akukhohlwa lokhu afisa impilo yakudala. Ayesehlala ecabanga ngezinto ayekade ezikholisa kulokuthi acabange ngezinto ezinhle uJehova ayesanda kuwenzela zona. UJehova wawazondela.—Nani. 11:10. w20.11 25 ¶5-6
OLwesibili, November 22
UJehova useduze labo abalezinhliziyo ezephukileyo asindise labo abadabukileyo emoyeni.—Hubo. 34:18.
Impilo yethu imfitshane futhi ‘igcwele inhlupho.’ (Jobe. 14:1) Ukucabanga ngalokhu kungenza ngezinye izikhathi sidane kakhulu. Izinceku ezinengi zikaJehova zakudala lazo zazike zidane. Ezinye zaze zafisa ukuthi ngabe ziyafa. (1 AmaKho. 19:2-4; Jobe. 3:1-3, 11; 7:15, 16) Kodwa uJehova wayehlala eziduduza futhi eziqinisa. Indaba zazo zabhalwa eBhayibhilini ukuze zisiduduze njalo zisifundise. (Rom. 15:4) Cabanga ngoJosefa indodana kaJakhobe. Impilo yaphongumphendukela, wayengasahlali ngakibo loyise owayemthanda. Wayeseyisigqili eGibhithe esebenzela umuntu owayengamazi uJehova. (Gen. 37:3, 4, 21-28; 39:1) UmkaPhothifa wamqambela amanga esithi wayezame ukumbamba iganyavu. UPhothifa kazange atshone ezihlupha ngokudingisisa ukuthi lokhu kwakuliqiniso yini kodwa waphosela uJosefa ejele lapho abotshwa khona ngamaketane. (Gen. 39:14-20; Hubo. 105:17, 18) Akuthandabuzwa ukuthi lokhu kwamdanisa kakhulu uJosefa. w20.12 16-17 ¶1-4
OLwesithathu, November 23
Kalingcweliswe ibizo lakho.—Mat. 6:9.
UJesu wathi lokhu ngokunye okuqakatheke kakhulu okumele sikukhulekele. Kodwa atshoni amazwi akhe? Ukungcwelisa ulutho oluthile kutsho ukulwenza lube ngcwele, luhlanzeke kumbe lubemsulwa. Abanye bangazibuza bathi, ‘Ibizo likaJehova liyabe lingcweliselwani lona livele lingcwele, lihlanzekile futhi limsulwa?’ Ukuze siphendule umbuzo lo kumele sixoxe ngokuthi ibizo ligoqelani. Ibizo akusibala nje elingabhalwa phansi kumbe libizwe. IBhayibhili lithi: “Ibizo elihle liyathandeka kulenotho enengi.” (Zaga. 22:1; UmTshu. 7:1) Kungani ibizo liqakatheke kangaka? Liqakathekile ngoba lenza abantu bacabange okuthile ngomnikazi walo. Yikho indlela ibizo elibhalwa ngayo kumbe elibizwa ngayo ayiqakathekanga kangako. Okuqakathekileyo yikuthi abantu bacabangani nxa belibona loba belizwa. Nxa abantu bekhuluma amanga ngoJehova benza ukuthi abanye bacabange izinto ezimbi ngaye. Bayabe bengcolisa ibizo lakhe. w20.06 3 ¶5-7
OLwesine, November 24
Umoya wami udabukile. Koze kube nini, O Jehova, koze kube nini?—Hubo. 6:3.
Inhlupho zingasikhathaza okokuthi singahlala sesicabanga ngazo. Singakhathazeka ngokuthi kasisoze sithole imali eyeneleyo yokuthenga izinto esizidingayo kumbe ukuthi singagula sicine singasayi emsebenzini loba siphelelwe ngumsebenzi. Okunye okungasikhathaza yikucabanga ukuthi kasisoze siqhubeke sithembekile nxa silingwa ukuthi sephule umthetho kaNkulunkulu. Sekuseduze ukuthi uSathane asebenzise labo abamsekelayo ukuthi bahlasele abantu bakaNkulunkulu yikho singakhathazeka ngokuthi sizakwenzani ngalesosikhathi. Singazibuza ukuthi kubi yini ukukhathazeka ngezinto lezi. UJesu watshela abalandeli bakhe wathi: “Yekelani ukukhathazeka.” (Mat. 6:25) Kambe wayesitsho ukuthi akumelanga sikhathazeke ngitsho? Hatshi. Phela ezinye izinceku zikaJehova zakudala zazike zikhathazeke. Kodwa uJehova wayelokhu ezithanda. (1 AmaKho. 19:4) Nxa uJesu wayesithi siyekele ukukhathazeka wayesiduduza. Wayengafuni sikhathazeke kakhulu size sicine singasaqakathekisi ukukhonza uJehova. w21.01 3 ¶4-5
OLwesihlanu, November 25
[Inhloko] yowesifazana yindoda.—1 Khor. 11:3.
Indoda izalandisa kuJehova lakuJesu ngendlela ephatha ngayo imuli yayo. (1 Phet. 3:7) Njengoba uJehova eyinhloko yemuli yakhe, nguye olamandla okufakela abantwabakhe imithetho futhi ulelungelo lokulaya labo abangayilandeliyo. (Isaya. 33:22) UJesu inhloko yebandla laye ulelungelo lokufaka imithetho lelokulaya labo abangayilandeliyo. (Gal. 6:2; Kol. 1:18-20) Inhloko yemuli layo ilamandla okufaka imithetho emulini yayo. (Rom. 7:2; Efe. 6:4) Kodwa amandla la kulalapho aphelela khona. Ngokwesibonelo, imithetho eyifakayo kumele isekelwe eLizwini likaNkulunkulu. (Zaga. 3:5, 6) Kanti njalo inhloko yemuli kayilamandla okufakela abantu abangayisibo bemuli yayo imithetho. (Rom. 14:4) Okunye okumele ikukhumbule yikuthi nxa abantwana sebekhulile basuka ngekhaya bayabe bengasekho ngaphansi kwayo lanxa bezaqhubeka beyihlonipha.—Mat. 19:5. w21.02 2-3 ¶3-5
UMgqibelo, November 26
[Nakekela abangabakho].—1 Tim. 5:8.
Enye indlela eqakathekileyo inhloko yemuli etshengisa ngayo ukuthi iyayithanda imuli yayo yikuyinakekela ngalokho ekudingayo. Kodwa kumele ikhumbule ukuthi okuqakatheke kakhulu yikuyincedisa ukuthi isondele kuJehova. (Mat. 5:3) Ngesikhathi uJesu ebethelwe esigodweni sokuhlutshwa wayefuna ukuba leqiniso lokuthi kulomuntu onakekela uMariya ngezinto azidingayo. Lanxa uJesu wayesizwa ubuhlungu obukhulu wacela umphostoli uJohane ukuthi anakekele uMariya. (Joh. 19:26, 27) Umzalwane oyinhloko yemuli angaba leminye imisebenzi eqakathekileyo. Angabe esebenza ukuze ondle imuli yakhe futhi kuyabe kudingeka ukuthi asebenze nzima ukuze uJehova adunyiswe. (Efe. 6:5, 6; Tit. 2:9, 10) Angabe eleminye imisebenzi ebandleni, egoqela ukwelusa izimvu zikaNkulunkulu lokukhokhela emsebenzini wokutshumayela. Kanti njalo kuyabe kumele ahlale etaditsha iBhayibhili lemuli yakhe. Kungumlandu wenhloko ukuthi incedise imuli yayo ihlale ilempilakahle futhi ithokoza njalo iseduze loJehova. Lokho kuzakwenza imuli yayo ikuqakathekise ekwenzayo.—Efe. 5:28, 29; 6:4. w21.01 12 ¶15, 17
ISonto, November 27
[Umfazi olesimilo] unqinekela ezomuzi wakhe.—Zaga. 31:27.
IBhayibhili lithi inkosikazi ekhutheleyo iyakhangela yonke imisebenzi eyenziwa endlini, iyathenga futhi ithengise insimu njalo yenza ibhizimusi. (Zaga. 31:15, 16, 18) Kayisisosigqili esingelamvumo yokutsho lokho esikucabangayo. Kodwa umkayo uyayithemba futhi uyayilalela nxa isitsho imibono yayo. (Zaga 31:11, 26) Nxa indoda ingahlonipha umkayo ngale indlela, kuzaba lula ukuthi azehlise. Lanxa uJesu wenza imisebenzi emangalisayo, kazange acabange ukuthi ukuzithoba kuJehova kumehlisa isithunzi. (1 Khor. 15:28; Flp. 2:5, 6) Lowesifazana olingisela uJesu kasoze abone angani ukuzithoba kumkakhe kumehlisa isithunzi. Uzamsekela ngenxa yokuthi uyamthanda. Kodwa isizatho esiqakatheke kakhulu esenza enze njalo yikuthi uyamthanda futhi uyamhlonipha uJehova. Lanxa inkosikazi izehlisa kumkayo, kayisoze imlalele nxa eyicela ukuthi yenze okuthile okungavumelani lokutshiwo liBhayibhili. w21.02 11 ¶14-15; 12 ¶19
UMvulo, November 28
Inhlupho zenza siqinisele.—Rom. 5:3.
Ukuthanda uJehova yikho okuhlala kunceda izinceku zakhe ukuthi ziqinisele nxa zihlukuluzwa. Ngokwesibonelo, ngesikhathi abaphostoli belaywa ngumthethwandaba omkhulu wamaJuda ukuthi bayekele ukutshumayela, ukuthanda uNkulunkulu kwabafuqa ukuthi ‘balalele uNkulunkulu umbusi kulokulalela abantu.’ (ImiSeb. 5:29; 1 Joh. 5:3) Uthando olunje lunceda labafowethu ukuthi baqinisele nxa behlukuluzwa ngohulumende abalamandla futhi abalolunya. Kasipheli mandla nxa abantu bomhlaba lo besizonda kodwa siyathokoza. (ImiSeb. 5:41; Rom. 5:4, 5) Kungaba nzima kakhulu ukuthi siqinisele nxa sihlukuluzwa ngabangakithi. Nxa amanye amalunga emuli angananzelela ukuthi sesikuthanda lokho esikufunda ngoJehova angacabanga ukuthi sesidukisiwe. Amanye wona angacabanga ukuthi sesiphambene. (Khangela uMakho 3:21.) Angenza lezinto ezisizwisa ubuhlungu. Lokhu akumelanga kusimangalise ngoba uJesu wathi: “Izitha zomuntu zizakuba yilabo ahlala labo.”—Mat. 10:36. w21.03 21 ¶6-7
OLwesibili, November 29
Wonke umuntu kumele aphangise ukulalela, aphuze ukukhuluma.—Jak. 1:19.
Ngesikhathi uphelekezele omunye esifundweni sakhe, lalelisisa nxa kufundwa. Ungenza njalo uzakwazi ukuthi kumele ukhulume nini. Kodwa kumele uqale ucabange ungakakhulumi. Ngokwesibonelo, akumelanga ukhulume kakhulu, ungene ofundisayo emlonyeni kumbe uvuse indaba etshiyeneyo. Kodwa ungacacisa okufundwayo ngamazwi amalutshwane nje, ngomzekeliso loba ngombuzo. Ngesinye isikhathi ungabona angani awulanto etheni ongayitsho. Kodwa nxa ungamncoma umfundi futhi utshengise ukuthi ulendaba laye uzamnceda ukuthi athuthuke. Ngamafitshane ungatshela umfundi indlela owafunda ngayo iBhayibhili, ubunzima owabunqobayo kumbe indlela uJehova akuncedisa ngayo, nxa ubona angani kungamnceda. (Hubo. 78:4, 7) Mhlawumbe lokho kungaba yikho kanye umfundi akudingayo. Kungaqinisa ukholo lwakhe futhi kumkhuthaze ukuthi aqhubeke ethuthuka aze abhabhathizwe. w21.03 10 ¶9-10
OLwesithathu, November 30
[Lenze] abantu bezizwe zonke babe ngabafundi.—Mat. 28:19.
Ngubani sibili okumele adunyiswe ngempumela emihle esiba layo ekutshumayeleni? UPhawuli wawuphendula umbuzo lo ngesikhathi ebhala amazwi la ngebandla laseKhorinte: “Mina ngahlanyela, u-Apholo wathelela, uNkulunkulu yena waqhubeka ekhulisa. Yikho ohlanyelayo lalowo othelelayo kabasilutho, kodwa okumele adunyiswe nguNkulunkulu okhulisayo.” (1 Khor. 3:6, 7) Kumele silingisele uPhawuli ngokuhlala sidumisa uJehova ngaloba yiphi impumela emihle esiba layo ekutshumayeleni. Singatshengisa njani ukuthi siyakuqakathekisa ‘ukusebenza’ loJehova, loKhristu lezingilosi? (2 Khor. 6:1) Singatshengisa ngokwenza konke okusemandleni ethu ukutshela abanye izindaba ezinhle. Akumelanga siphonguhlanyela nje iqiniso, kumele siphinde silithelele. Nxa singathola umuntu olesifiso sokufunda, siyazama ukuphindela kuye silenhloso yokuqalisa isifundo seBhayibhili. Siyathokoza nxa sibona uJehova encedisa umuntu ofunda iBhayibhili ukuthi atshintshe indlela acabanga ngayo labona ngayo izinto. w20.05 30 ¶14, 16-18