October
UMgqibelo, October 1
“Ngubani oseyazi ingqondo kaJehova okokuthi usengameluleka?” Kodwa thina silayo ingqondo kaKhristu.—1 Khor. 2:16.
Nxa singamazi uJesu sizalingisela indlela ayecabanga layesenza ngayo. Nxa singayazi kuhle indlela ayecabanga ngayo njalo siyilingisele, ubungane bethu laye buzaqina. Singamlingisela njani uJesu? Ake sixoxe ngendlela eyodwa. UJesu wayeqakathekisa kakhulu ukunceda abanye kulokuzithokozisa. (Mat. 20:28; Rom. 15:1-3) Lokhu kwenza waba ngumuntu ozidelayo futhi othethelelayo. Wayengaphonguzondiswa yilokho abantu ababekukhuluma ngaye. (Joh. 1:46, 47) Wayengavumeli ukuthi amaphutha abanye ababewenze kudala amenze acabange izinto ezimbi ngabo. (1 Tim. 1:12-14) UJesu wathi: “Nxa lithandana, abantu bonke bazakwazi ukuthi lingabafundi bami.” (Joh. 13:35) Zibuze, “Ngizama ngamandla wonke yini ukulingisela uJesu ukuze kube lokuthula phakathi kwami labafowethu labodadewethu?” w20.04 24 ¶11
ISonto, October 2
Bazakwenza ibizo lami libe ngcwele.—Isaya. 29:23.
Lanxa uphila emhlabeni ogcwele abantu abangcolisa ibizo likaJehova futhi bakhulume kubi ngaye, ungenelisa ukulilwela njalo utshele abantu ukuthi ungcwele, ulungile, muhle futhi ulothando. Ungatshengisa ukuthi ufuna abe nguMbusi wakho. Ungancedisa abantu bazwisise ukuthi ukubusa kukaJehova yikho kodwa okulungileyo njalo okuzaletha ukuthula lentokozo ebantwini bonke. (Hubo. 37:9, 37; 146:5, 6, 10) Nxa sifundisa abantu iqiniso eliseBhayibhilini sijayele ukugcizelela ubukhosi bukaNkulunkulu, ukuthi nguye olelungelo lokubusa futhi siyabe siqinisile nxa sisitsho njalo. Lanxa kuqakathekile ukuthi sibafundise ngemithetho kaNkulunkulu, esikuqakathekisa kakhulu yikubancedisa ukuthi bathande uJehova uBaba wethu futhi babe qotho kuye. Yikho kumele sigxile ekubafundiseni ngobuntu bukaJehova, sigcizelela ukuthi unguMuntu onjani. (Isaya. 63:7) Nxa singafundisa ngaleyondlela sizanceda abanye ukuthi bathande uJehova njalo bamlalele ngoba befuna ukuba qotho kuye. w20.06 6 ¶16; 7 ¶19
UMvulo, October 3
Ngubani owapha umuntu umlomo? . . . Akusimi uJehova na?—Eks. 4:11.
Ingqondo yomuntu yenziwe ngendlela emangalisayo okwamagama. Ngesikhathi usesiswini sikamama, ingqondo yakho yabumbeka ngendlela ehleliweyo futhi kwakubunjwa izinkulungwane zama-cell ayo umzuzu ngamunye. Abachwayisisayo bacabangela ukuthi ingqondo yomuntu omdala ilama-cell okuthiwa ngama-neuron angaba ngu-100 bhiliyoni alesisindo esingaba ngamakhilogremu angu-1,5. Okunye okumangalisayo okwenziwa yingqondo kumayelana lokukhuluma. Ingqondo yakho iqondisa ukusebenza kwemisipha engaba ngu-100 eselimini, emphinjeni, endebeni, emhlathini lasesifubeni nxa ukhuluma ibala ngalinye. Imisipha le kumele isebenze ngendlela ehlelekileyo ukuze uwaphumisele kuhle amabala owakhulumayo. Ukuchwayisisa okwenziwa ngo-2019 kwaveza ukuthi abantwana abasanda kuzalwa bayenelisa ukwazi okutshiwo ngamabala athile lokwenza okuhambelana lalokho akutshoyo. Lokhu kusekela okucatshangwa ngabantu abanengi abachwayisisayo ukuthi sizalwa sisenelisa ukwazi lokufunda ulimi oluthile. Kuyakhanya sibili ukuthi ukukhuluma yisipho esivela kuNkulunkulu. w20.05 22-23 ¶8-9
OLwesibili, October 4
Wayelindele idolobho elilezisekelo eziqinileyo, elicandwe njalo lakhiwa nguNkulunkulu.—Heb. 11:10.
U-Abrahama wavuma ukutshiya ubuntofontofo obabuse-Uri ngoba wayelindele “idolobho elilezisekelo eziqinileyo.” (Heb. 11:8-10, 16) Idolobho ayelilindele nguMbuso kaNkulunkulu. UMbuso lo ubunjwa nguJesu Khristu labagcotshiweyo abangu-144 000. UPhawuli wathi uMbuso lo ‘lidolobho likaNkulunkulu ophilayo, iJerusalema lasezulwini.’ (Heb. 12:22; Isam. 5:8-10; 14:1) UJesu wafundisa abafundi bakhe ukuthi bakhuleke becela ukuthi uMbuso lo uze ukuze intando kaNkulunkulu yenziwe emhlabeni njengasezulwini. (Mat. 6:10) U-Abrahama wayekwazi yini ukuthi uMbuso kaNkulunkulu uzabe uhlelwe njani? Hatshi. Okweminyaka eminengi indaba leyo ‘yayiyimfihlo engcwele.’ (Efe. 1:8-10; Kol. 1:26, 27) Kodwa wayekwazi ukuthi enye inzalo yakhe yayizakuba ngamakhosi ngoba uJehova wayemthembisile.—Gen. 17:1, 2, 6. w20.08 2-3 ¶2-4
OLwesithathu, October 5
Qhubekani lihamba limanyene [layo iNkosi], ligxile [kuyo] njengempande, lisakhelwa [kuyo] futhi liqiniswa ekukholweni.—Kol. 2:6, 7.
Kumele sixwaye izimfundiso zabahlamuki. Kusukela kwabunjwa ibandla lamaKhristu, uDeveli ubesebenzisa amaqili amanengi ukuze axegise ukholo lwezinceku zikaNkulunkulu ezithembekileyo. Ngakho kumele sikwazi ukwehlukanisa amanga leqiniso. Izitha zingasebenzisa i-inthanethi kumbe ezokuxhumana zizama ukusenza singathembi uJehova futhi singabathandi abazalwane. Ungaqali ukuwakholwa amanga anjalo ngoba avela kuSathane! (1 Joh. 4:1, 6; Isam. 12:9) Nxa singafuni ukuthi uSathane axegise ukholo lwethu kumele sithembe uJesu ngokupheleleyo futhi sikholwe ukuthi nguye osetshenziswa nguJehova ukuthi agcwalise injongo yakhe. Kanti njalo kufanele sithembe inceku ethembekileyo lehlakaniphileyo ngoba yiyo kuphela uJehova ayisebenzisayo ukuthi akhokhele inhlanganiso yakhe. (Mat. 24:45-47) Ukutaditsha iBhayibhili nsuku zonke kuzasinceda ukuthi simthembe kakhulu uJesu kanye lenceku ethembekileyo. Nxa singalitaditsha ukholo lwethu luzafanana lesihlahla esilempande ezitshonayo. Umphostoli Phawuli watsho okufananayo lapho ebhala amazwi asembhalweni walamuhla. w20.07 23-24 ¶11-12
OLwesine, October 6
Abantu bakhangela isimo somuntu, kodwa uJehova ukhangela inhliziyo.—1 Sam. 16:7.
Izikhathi ezinengi thina abantu abalesono sijayele ukwahlulela abanye ngesikubona ngamehlo. (Joh. 7:24) Kodwa kulutshwana esingabakwazi ngomuntu ngokumkhangela nje. Ngokwesibonelo, ngitsho lodokotela oyingcitshi futhi oseleminyaka esenza umsebenzi wakhe ngeke akwazi okunengi ngesigulane ngokuphongusikhangela. Kumele asilalelisise ukuze akwazi ukuthi yiphi imikhuhlane esake saba layo, ukuthi sizizwa njani ngokugula kwaso lokuthi sizwani vele. Kanti njalo angathi senze i-X-ray ukuze abone phakathi komzimba waso. Nxa udokotela angayekela ukwenza njalo angaselapha ngendlela engayisiyo. Lathi ngeke senelise ukubazi kuhle abafowethu labodadewethu nxa sikhangela kuphela indlela abakhangeleka ngayo. Kumele sizame ukuzwisisa ukuthi bangabantu abanjani ngaphakathi. Kuliqiniso sibili ukuthi kasisoze senelise ukubona okusezinhliziyweni zabo. Kodwa singenelisa ukwenza okusemandleni ethu ukuthi silingisele uJehova. Uyazilalela izinceku zakhe. Uyazwisisa izimo ezikuzo lakho konke okwenzakale empilweni zazo futhi uyazizwela. w20.04 14-15 ¶1-3
OLwesihlanu, October 7
[Cabanga] ngendlela etshengisa ukuthi usebenzisa kuhle ingqondo.—Rom. 12:3.
Kumele sithobeke ngoba labo abazigqajayo ‘kabazisebenzisi kuhle ingqondo.’ Abantu abazigqajayo bathanda ingxabano futhi bayaziphakamisa. Izinto abazicabangayo labazenzayo zijayele ukubazwisa ubuhlungu bona kanye labanye. Nxa bengatshintshanga indlela abacabanga ngayo uSathane uzavala izingqondo zabo njalo aziphambule. (2 Khor. 4:4; 11:3) Umuntu othobekileyo yena uyisebenzisa kuhle ingqondo yakhe. Kaziboni engcono kulalokho ayikho khona kodwa uyananzelela ukuthi abanye bangcono kulaye ngezindlela ezinengi. (Flp. 2:3) Kanti njalo uyakwazi ukuthi “uNkulunkulu umelana labaziphakamisayo, kodwa ulomusa omkhulu kwabathobekileyo.” (1 Phet. 5:5) Labo abasebenzisa kuhle ingqondo kabafuni ukuthi uJehova amelane labo. Ukuze sihlale sithobekile, kumele silalele iseluleko seBhayibhili esithi: “Hlubulani ubuntu obudala lezenzo zabo, ligqoke ubuntu obutsha.” Kumele sifunde ngoJesu futhi sizame ukuwalandela eduze amanyathelo akhe.—Kol. 3:9, 10; 1 Phet. 2:21. w20.07 7 ¶16-17
UMgqibelo, October 8
Umzimba owodwa ulezitho ezinengi.—1 Khor. 12:12.
Kuyisibusiso sibili ukuba sebandleni likaJehova. Silokuthula okukhulu njalo siyathokoza njengoba sikhonza uJehova ndawonye labafowethu labodadewethu. Kodwa uqakathekile yini ebandleni? Umphostoli uPhawuli wafanisa ibandla lomzimba. Waphinda wafanisa amalunga ebandla lezitho zomzimba. (Rom. 12:4-8; 1 Khor. 12:12-27; Efe. 4:16) Okunye esikufunda emzekelisweni kaPhawuli yikuthi ngamunye wethu uqakathekile emulini kaJehova. UPhawuli uqalisa umzekeliso wakhe ngokuthi: “Silezitho ezinengi emzimbeni munye, kodwa zonke izitho lezo zilemisebenzi etshiyeneyo. Ngakho lanxa thina sibanengi, singumzimba owodwa omanyene loKhristu, kodwa ngamunye wethu unjengesitho esibanjaniswe lezinye.” (Rom. 12:4, 5) Yiwuphi umcijo uPhawuli ayewucacisa? Lanxa sisenza imisebenzi etshiyeneyo ebandleni, ngamunye wethu uqakathekile. w20.08 20 ¶1-2; 21 ¶4
ISonto, October 9
UJehova wabuza wathi, “Uzakwenza ngandlela bani?”—1 AmaKho. 22:22.
Bazali lingamlingisela njani uJehova endabeni yokuthobeka? Lingabuza abantwabenu ukuthi bacabanga ukuthi umsebenzi othile ungenziwa njani. Nxa kusenza landelani abakutshoyo. UJehova waphinda watshengisa ukuthi uyababekezelela labo abamkhonzayo nxa beveza ukuthi abavumelani lalokho afuna ukukwenza. Wamlalela u-Abrahama ngesikhathi eveza ukuthi ukhathazekile ngokubhujiswa kweSodoma leGomora. (Gen. 18:22-33) Cabanga langendlela aphatha ngayo uSara umka-Abrahama. Kazange amcaphukele kumbe amzondele aze ahleke isithembiso sokuthi uzazithwala esegugile. (Gen. 18:10-14) Kodwa watshengisa ukuthi uyamhlonipha. Abazali labadala bebandla bangafundani kuJehova? Wenzani nxa abantwabakho kumbe abanye ebandleni bengavumelani lalokho okutshoyo? Uyaphangisa yini ukubatshela ukuthi lokho abakutshoyo akuqondanga kumbe uyazama ukuzwisisa abakucabangayo? Nxa abazali labadala belingisela uJehova kuba lentokozo ezimulini lasemabandleni. w20.08 10 ¶7-9
UMvulo, October 10
Nxa ubuthakathaka, kulapho engiveza khona amandla ami ngokugcweleyo.—2 Khor. 12:9.
Kungenzakala ukuthi ngesikhathi siqalisa ukufunda iqiniso sasifuna ukuncediswa ngoba sisazi ukuthi kunengi okwakumele sikufunde. (1 Khor. 3:1, 2) Khathesi-ke? Nxa sesileminyaka eminengi sikhonza futhi sesifunde okunengi kungaba nzima ukuvuma ukuncediswa, ikakhulu labo abangelasikhathi eside njengathi bengoFakazi. Kodwa izikhathi ezinengi uJehova usebenzisa abafowethu labodadewethu ukuthi asiqinise. (Rom. 1:11, 12) Yikho kumele sivume ukuthi basincedise nxa sifuna ukuthi uJehova asinike amandla. Ukuthobeka lokuthemba uJehova yikho okungenza umuntu enelise ukwenza imisebenzi eminengi emihle hatshi ukuthi uvela ngaphi, ulamandla anganani, ufunde kanganani loba ukuthi ulemali enganani. Sengathi sonke singazimisela (1) ukuthemba uJehova, (2) ukufunda ezibonelweni eziseBhayibhilini, (3) lokuvuma ukuncediswa ngabanye. Nxa singenza njalo, uJehova uzasinika amandla kungelani lokuthi sizizwa sibuthakathaka kangakanani. w20.07 14 ¶2; 19 ¶18-19
OLwesibili, October 11
Ngamunye wenu akhuthale njengasekuqaleni. . . . Lokhu kuzalinceda ukuthi lingabi ngamavila, kodwa lilingisele labo abathola ilifa lezithembiso ngokuba lokholo langokubekezela.—Heb. 6:11, 12.
Kungaba nzima ukuthi sibekezele nxa sitshumayeza abangakithi abangayisiboFakazi. Kodwa isimiso esikumTshumayeli 3:7 singasinceda. Sithi: ‘Kulesikhathi sokuthula lesikhathi sokukhuluma.’ Indlela esiziphatha ngayo ingenza bafune ukusilalela. Lanxa kunjalo kumele sihlale sikulungele ukubatshela ngoJehova. (1 Phet. 3:1, 2) Kufanele sikhuthale emsebenzini wokutshumayela lowokufundisa kodwa kumele sibabekezelele bonke okugoqela labangakithi. Okwenziwa ngabantu abathembekileyo okukhulunywa ngabo eBhayibhilini labaphila ngezinsuku zalamuhla kungasinceda ukuthi sibekezele. Lanxa uHabakhukhi walindela isikhathi lapho ububi obuzaphela khona watshengisa ukuthi uyabekezela lapho esithi: “Ngizaqhubeka ngimile esilindweni sami.” (Hab. 2:1, NWT) Umphostoli uPhawuli wathi wayefuna sibili ‘ukuqeda’ inkonzo yakhe kodwa wabekezela waqhubeka ‘efakaza ngokugcweleyo izindaba ezinhle.’—ImiSeb. 20:24. w20.09 11-12 ¶12-14
OLwesithathu, October 12
UJesu [kazange acabange] ukumhluthunela isikhundla sakhe, okutsho ukufuna ukulingana loNkulunkulu.—Flp. 2:6.
Lanxa kunguJehova kuphela olamandla kulaye, uJesu kaziboni engcono kulalokho ayikho khona. Nxa sithobekile njengoJesu sizabathanda kakhulu abanye. Kanti njalo wathi izinceku zikaNkulunkulu zizakhanya ngokuthandana. (Luk. 9:48; Joh. 13:35) Kuyini okumele ukwenze nxa ubona angani izinto azihambi kuhle ebandleni futhi abadala abazilungisi ngendlela efaneleyo? Kulokuthi ukhonone, thobeka usekele abakhokhelayo. (Heb. 13:17) Nansi imibuzo ongazibuza yona ezakunceda ukuthi ukwenze lokho: ‘Okuphambanisekileyo kukhulu kakhulu yini okokuthi kudinga ukulungiswa? Kumele kulungiswe khathesi yini? Yimi okumele ngikulungise yini? Ngizama ukwenza ukuthi ibandla limanyane kakhulu yini kumbe ngizama ukwenza ukuthi ngibonakale ngingcono kulalokho engiyikho khona?’ UJehova uqakathekisa kakhulu ukuthobeka kuleziphiwo, ukumanyana kulokwenza kuhle umsebenzi. Yikho yenza konke ongakwenza ukuthi umkhonze uthobekile. Nxa ungenza njalo, uzancedisa ukuthi kube lokumanyana ebandleni.—Efe. 4:2, 3. w20.07 4-5 ¶9-11
OLwesine, October 13
UJesu wasesithi kubo: “Lingesabi! Hambani liyebikela abafowethu.”—Mat. 28:10.
Abesifazana abathembekileyo bancedisa uJesu ‘besebenzisa okungokwabo’ futhi wabonga kakhulu ngababemenzela khona. (Luk. 8:1-3) Wayebatshela lezinto eziqakathekileyo ezimayelana lentando kaNkulunkulu. Ngokwesibonelo wabatshela ukuthi uzakufa abesevuswa. (Luk. 24:5-8) Wancedisa abesifazana laba balungela ubunzima obabuzabehlela njengalokho ayekwenze kubaphostoli. (Mak. 9:30-32; 10:32-34) Lanxa abaphostoli babaleka ngesikhathi uJesu ebotshwa, abanye abesifazana ababeke bamncedisa abazange bamtshiye ngesikhathi esifa esigodweni sokuhlutshwa. (Mat. 26:56; Mak. 15:40, 41) Abesifazana abathembekileyo yibo ababa ngabokuqala ukumbona esevusiwe. Wabathuma ukuthi bayetshela abaphostoli ukuthi wayesevusiwe kwabafileyo. (Mat. 28:5, 9, 10) Kanti njalo kungenzeka abesifazana babekhona lapho umoya ongcwele uthululwa kubafundi ngePhentekhosti lika-33 C.E. Labo benelisa ukukhuluma ngezindimi ezitshiyeneyo betshela abanye “izinto ezimangalisayo zikaNkulunkulu.”—ImiSeb. 1:14; 2:2-4, 11. w20.09 23 ¶11-12
OLwesihlanu, October 14
Ziqaphele zikhathi zonke wena kanye lokufundisa kwakho.—1 Tim. 4:16.
Ukwenza abafundi ngumsebenzi osindisa ukuphila. Kungani sisitsho njalo? UJesu wanika abafundi bakhe umlayo okuMathewu 28:19, 20, othi: ‘Hambani liyekwenza abantu babe ngabafundi, libabhabhathize.’ Kuqakatheke ngani ukubhabhathizwa? Kumele sibhabhathizwe nxa sifuna ukusindiswa. Umuntu ofuna ukubhabhathizwa kumele akholwe ukuthi umhlatshelo kaJesu lokuvuswa kwakhe yikho kuphela okungenza asindiswe. Yikho umphostoli uPhetro watshela amaKhristu wathi: ‘Ubhabhathizo lulisindisa ngokuvuswa kukaJesu Khristu.’ (1 Phet. 3:21) Ngakho nxa umfundi omutsha ebhabhathizwa uyabe eselethemba lokusindiswa. Ukuze senze abafundi kumele sibe ‘zingcitshi zokufundisa.’ (2 Tim. 4:1, 2) Lokhu kungenxa yokuthi uJesu wasinika umlayo othi: ‘Hambani liyekwenza abantu babe ngabafundi, libafundise.’ Umphostoli uPhawuli wathi ‘siphikelele’ emsebenzini lo ‘ngoba singenza njalo sizazisindisa thina kanye lalabo abasilalelayo.’ w20.10 14 ¶1-2
UMgqibelo, October 15
Kusukela khathesi uzabe usugola abantu bephila.—Luk. 5:10.
Umfundi uPhetro wawuthanda umsebenzi wokugola abantu futhi uJehova wamncedisa ukuthi awenze kuhle. (ImiSeb. 2:14, 41) Isizatho esiqakatheke kulazo zonke esenza sitshumayele yikuthi siyamthanda uJehova. Nxa simthanda sizatshela abanye ngaye lanxa sicabanga ukuthi ngeke siwenze kuhle umsebenzi lo. UJesu wathi ebiza uPhetro ukuthi abe ngumgoli wabantu wamtshela wathi: “Yekela ukwesaba.” (Luk. 5:8-11) Ayisikho ukuthi uPhetro wayesesaba lokho okwakungenzakala nxa engaba ngumfundi kodwa wayeyethuswe yisimanga esasenziwe nguJesu sokuthi bagole inhlanzi ezinengi. Lokhu kwenza uPhetro wazibona engafanelanga ukuthi asebenze loJesu. Kungenzakala lawe uyesaba njengoPhetro. Mhlawumbe ukhathazekile ngokuthi kawusoze wenelise ukwenza konke okumele ukwenze ukuze ube ngumfundi kaKhristu. Nxa kunjalo, zimisele ukumthanda kakhulu uJehova loJesu kanye lomakhelwane. Lokhu kuzakwenza uwuthande umsebenzi wokugola abantu.—Mat. 22:37, 39; Joh. 14:15. w20.09 3 ¶4-5
ISonto, October 16
Ngakho-ke hambani liyekwenza abantu . . . babe ngabafundi, . . . libafundise.—Mat. 28:19, 20.
Siyathokoza ukusebenzisa isikhathi sethu, amandla kanye lemali ukudinga labo ‘abalesifiso sokuthola ukuphila okungapheliyo.’ (ImiSeb. 13:48) Nxa sisenza njalo siyabe silingisela uJesu. Wathi: “Ukudla kwami yikwenza intando yalowo ongithumileyo lokuqeda umsebenzi wakhe.” (Joh. 4:34; 17:4) Lathi siyafuna sibili ukuqeda umsebenzi esiwuphathisiweyo. (Joh. 20:21) Kanti njalo sifuna labanye, okugoqela abangasayifezi inkonzo baqinisele emsebenzini lo kanye lathi. (Mat. 24:13) Khona akulula ukulandela umlayo esawuphiwa nguJesu. Kodwa umsebenzi lo asiwenzi sodwa ngoba uJesu wathembisa ukuthi uzakuba lathi. Nxa sisenza abafundi siyabe “sisebenza loNkulunkulu” futhi “simunye loKhristu.” (1 Khor. 3:9; 2 Khor. 2:17) Ngakho singenelisa sibili ukuwenza. Kuyisibusiso futhi kuyasithokozisa ukwenza umsebenzi lo, lokuncedisa abanye ukuthi bawenze!—Flp. 4:13. w20.11 7 ¶19-20
UMvulo, October 17
UJesu . . . wayelokhu ekhula, eqhubeka ehlakanipha futhi esamukelwa nguNkulunkulu labantu.—Luk. 2:52.
Izikhathi ezinengi izinqumo ezenziwa ngabazali ziyabanceda loba zibalimaze abantwababo futhi impumela yakhona ingahlala isikhathi eside. Nxa bengenza izinqumo ezimbi abantwababo bangathwala nzima kodwa nxa bangenza ezinhle bazathokoza. Lanxa kunjalo abantwana labo kumele benze izinqumo ezinhle. Isinqumo esihle kulazo zonke umuntu angasenza ngesokukhonza uBaba wethu olothando uJehova. (Hubo. 73:28) Abazali bakaJesu babezimisele ukuncedisa abantwababo ukuthi bakhonze uJehova. Izinqumo abazenzayo zatshengisa ukuthi babeqakathekisa ukumkhonza ukwedlula loba yini. (Luk. 2:40, 41, 52) UJesu laye wenza izinqumo ezamnceda ukuthi enze intando kaJehova. (Mat. 4:1-10) Waba yindoda elomusa, eqotho njalo elesibindi. Bonke abazali abathanda uJehova bangazigqaja futhi bathokoze ngokuba lendodana enjalo. w20.10 26 ¶1-2
OLwesibili, October 18
Khangelisa amehlo akho nta phambili.—Zaga. 4:25.
Cabanga ngezibonelo ezilandelayo. Udade osekhulile ucabanga ngezinto ezimnandi ezenzakala kudala empilweni yakhe. Lanxa khathesi impilo yakhe isinzima uqhubeka emkhonza ngenhliziyo yonke uJehova. (1 Khor. 15:58) Nsuku zonke uyazibona esephila emhlabeni omutsha lezihlobo labangane bakhe. Omunye udade ukhumbula into embi ayenziwa ngothile ebandleni, kodwa ukhetha ukungahlali ecabanga ngayo. (Kol. 3:13) Umfowethu ukhumbula amaphutha awenza kudala kodwa khathesi uzimisele ukuhlala ethembekile kuJehova. (Hubo. 51:10) Kuyini okuhambelanayo ngamaKhristu la amathathu? Wonke ayakukhumbula okwenzakala kudala kodwa kawahlali ecabanga ngakho. ‘Akhangelise amehlo awo nta phambili.’ Kungani lokhu kuqakathekile? Umuntu ngeke enelise ukuhamba kuhle nxa elokhu enyemukula. Lathi ngeke sikhonze uJehova ngenhliziyo yonke nxa sihlala sicabanga izinto ezenzakala kudala.—Luk. 9:62. w20.11 24 ¶1-3
OLwesithathu, October 19
Wameyisa.—1 Sam. 17:42.
Isotsha elilamandla okwakuthiwa nguGoliyathi lalibona uDavida engelamandla. Phela uGoliyathi wayemkhulu, ehlomile futhi eqeqetshwe ngcono kwezempi. UDavida yena wayengumfana nje owayekhanya engakulungelanga ukulwa. Kodwa wayethembe uJehova njalo uJehova wamnika amandla okuthi amlahle phansi uGoliyathi. (1 Sam. 17:41-45, 50) UDavida wehlelwa ngolunye uhlupho olwalungamenza azizwe ebuthakathaka. Wayethembekile kuSawuli owayebekwe nguJehova ukuthi abe yinkosi yako-Israyeli. Ekuqaleni iNkosi uSawuli yayimhlonipha uDavida. Kodwa ngokuhamba kwesikhathi ukuzigqaja kwabangela ukuthi ibe lomhawu ngaye. USawuli wamphatha kubi uDavida waze wazama lokumbulala. (1 Sam. 18:6-9, 29; 19:9-11) Kungelani lokuthi iNkosi uSawuli yayimphatha kubi, uDavida waqhubeka eyihlonipha inkosi le eyayibekwe nguJehova. (1 Sam. 24:6) Wathembela kuJehova ukuthi amnike amandla okuqinisela.—Hubo. 18:1 lesihloko sendaba. w20.07 17 ¶11-13
OLwesine, October 20
Ngesikhathi sokucina inkosi yaseningizimu izadumelana layo [inkosi yasenyakatho].—Dan. 11:40.
Okunengi okukhulunywa ngakho esiphrofethweni esimayelana lenkosi yasenyakatho kanye lenkosi yaseningizimu sekwagcwaliseka yikho asithandabuzi ukuthi okuseleyo lakho kuzagcwaliseka. Ukuze sisizwisise isiphrofetho esikuDanyeli isahluko 11, kumele sikhumbule ukuthi isiphrofetho leso sikhuluma kuphela ngamakhosi kanye labohulumende abake bahlasela abantu bakaNkulunkulu kumbe babusa lapho ababebanengi khona. Abantu bakaNkulunkulu balutshwana nxa beqathaniswa labantu bonke abasemhlabeni. Manje kuyini okwenza ohulumende laba babathwalise nzima? Isizatho yikuthi inhloso enkulu kaSathane labantu bakhe ngeyokutshabalalisa labo abalalela uJehova loJesu. (Gen. 3:15; Isam. 11:7; 12:17) Kanti njalo isiphrofetho esikuDanyeli kumele sivumelane lezinye iziphrofetho eziseLizwini likaNkulunkulu. Phela ukuhlola amanye amavesi aseBhayibhilini yikho kuphela okungenza sisizwisise ngendlela eqondileyo isiphrofetho lesi. w20.05 2 ¶1-2
OLwesihlanu, October 21
Abafileyo bazavuswa njani? Bazavuswa belomzimba onjani sibili?—1 Khor. 15:35.
Abantu abanengi lamuhla balemicabango etshiyeneyo ngokuthi kwenzakalani nxa umuntu angafa. IBhayibhili lona lifundisani? Nxa umuntu angafa umzimba wakhe uyabola. Kodwa uNkulunkulu owadala zonke izinto angenelisa ukuvusa umuntu ofileyo amnike umzimba omutsha. (Gen. 1:1; 2:7) Umphostoli uPhawuli wathi ekhuluma ngokuvuswa kwabagcotshiweyo, wasebenzisa umzekeliso ukuze atshengise ukuthi uNkulunkulu kasoze abavuse belemizimba ababelayo bengakafi. Cabanga ‘ngenhlanyelo.’ Nxa ingahlanyelwa iyamila ibe yisimila. Isimila leso siyabe sitshiyene kakhulu lenhlanyelo. UPhawuli wasebenzisa umzekeliso lo ukutshengisa ukuthi uMdali wethu angapha umuntu ‘umzimba ngokuthanda kwakhe.’ UPhawuli waphinda wathi “kulemizimba yasezulwini lemizimba yasemhlabeni.” Wayesitshoni? Wayesitsho ukuthi emhlabeni kulemizimba yenyama kodwa ezulwini kulemizimba yomoya njengaleyo izingilosi ezilayo.—1 Khor. 15:36-41. w20.12 9-10 ¶7-9
UMgqibelo, October 22
Koze kube nini ngitshukumisana lemicabango yami, inhliziyo yami ihlale idabukile izinsuku zonke na?—Hubo. 13:2.
Sonke siyafuna ukuhlaliseka, akula phakathi kwethu ofisa ukukhathazeka. Lanxa kunjalo, ngezinye izikhathi kungaba lezinto ezisikhathazayo futhi singabuza umbuzo onjengalowo owabuzwa yiNkosi uDavida embhalweni walamuhla. Zinengi izinto ezingenza sikhathazeke futhi ezinye zakhona akulalutho esingalwenza ngazo. Ngokwesibonelo, akula esingakwenza ngokudula kokudla, okwezigqoko loba okwerenti. Ngeke sitshintshe abantu esisebenza labo kumbe esifunda labo abazama ukusiyenga ukuthi singathembeki kumbe ukuthi siziphathe kubi kwezemacansini. Kanti njalo akulalutho esingalwenza ngobugebenga obukhona endaweni esihlala kuyo. Inhlupho lezi zibangelwa yikuthi siphila emhlabeni olabantu abanengi abangalandeli lokho okutshiwo liBhayibhili. USathane, unkulunkulu womhlaba lo uyakwazi ukuthi abanye bazavumela “ukukhathazeka ngokuphila kulo umumo wezinto” kubatshiyise ukukhonza uJehova. (Mat. 13:22; 1 Joh. 5:19) Yikho kasimangali nxa sibona umhlaba ugcwele inhlupho ezenza abantu bakhathazeke. w21.01 2 ¶1, 3
ISonto, October 23
Wonke umuntu ozonda umfowabo ungumbulali njalo liyakwazi ukuthi ukuphila okungapheliyo kakuqhubeki kusemuntwini ongumbulali.—1 Joh. 3:15.
Umphostoli uJohane wathi akumelanga sizonde abafowethu labodadewethu. Nxa singayekela ukulalela lokho akutshoyo, uSathane angabangela ukuthi senze akufunayo. (1 Joh. 2:11) Lokhu kwenzakala kwabanye ekupheleni kwesikhathi samaKhristu akuqala. Ngalesosikhathi uSathane wenza konke okusemandleni akhe ukuthi enze izinceku zikaNkulunkulu zizondane lokuthi kube lokwahlukana phakathi kwazo. UJohane wathi ebhala izincwadi zakhe, ebandleni kwasekulamadoda ayelingisela uSathane. Ngokwesibonelo, uDiyotrefe wayedala ukwahlukana okukhulu ebandleni. Wayengawahloniphi amadoda ayethunywe liqula elibusayo. Wazama lokuxotsha ebandleni labo ababesamukela abantu ayebazonda. Wayezikhukhumeza sibili! (3 Joh. 9, 10) USathane ulokhu ezama ngamandla ukudala ukwahlukana phakathi kwabantu bakaNkulunkulu. Kasingaqali ukuzonda abafowethu labodadewethu ukuze kungabi lokwahlukana. w21.01 11 ¶14
UMvulo, October 24
Bazakuthi sebeqedile ukufakaza, isilo . . . sizakulwa labo, sibanqobe njalo sibabulale.—Isam. 11:7.
Ngesikhathi seMpi Yomhlaba Yokuqala uhulumende weGermany loweBritain wahlukuluza izinceku zikaNkulunkulu ezazisala ukuya empini. Kanti njalo uhulumende weMelika wabopha labo ababekhokhela emsebenzini wokutshumayela. Ukubotshwa lokhu kwagcwalisa isiphrofetho esikuSambulo 11:7-10. Ngeminyaka yabo-1930 langesikhathi seMpi Yomhlaba Yesibili inkosi yasenyakatho yabahlasela kabuhlungu abantu bakaNkulunkulu. UHitler labalandeli bakhe bavimbela umsebenzi wabantu bakaNkulunkulu. Inkosi yasenyakatho yabulala abantu bakaJehova abangaba ngu-1 500 futhi yahambisa abanengi kakhulu enkambeni zokuhlukuluzwa. Inkosi yasenyakatho ‘yangcolisa ithempeli’ futhi ‘yacinisa umhlatshelo wansuku zonke’ lapho ivimba izinceku zikaNkulunkulu ukuthi zidumise ibizo lakhe ngokwenza umsebenzi wokutshumayela. (Dan. 11:30b, 31a) Umkhokheli weGermany uHitler waze wafunga wathi uzabathanyela baphele nya abantu bakaNkulunkulu kulelolizwe. w20.05 6 ¶12-13
OLwesibili, October 25
Thandanani ngothando lobuzalwane, lithandane ngenhliziyo yonke. Khokhelani ekuhlonipheni abanye.—Rom. 12:10.
Nxa sibathanda ngenhliziyo yonke abafowethu labodadewethu kasisoze sincintisane labo. Khumbula ukuthi uJonathani wayengelamhawu ngoDavida njalo kazange abangisane laye ubukhosi. (1 Sam. 20:42) Sonke kumele simlingisele uJonathani. Ungabi lomhawu ngabafowenu labodadewenu ngenxa yeziphiwo zabo ‘kodwa ngokuthobeka babone bengcono kulawe.’ (Flp. 2:3) Hlala ukhumbula ukuthi bonke kukhona abangakwenza okunganceda ibandla. Nxa singahlala sithobekile, sizabona okuhle okwenziwa ngabafowethu labodadewethu futhi sifunde kubo. (1 Khor. 12:21-25) Nxa sitshengisa ukuthi siyabathanda ngenhliziyo yonke abafowethu labodadewethu kuba lokumanyana phakathi kwabantu bakaNkulunkulu. Siyabe sitshengisa ukuthi singabafundi bakaJesu futhi lokhu kwenza labo abafuna ukukhonza uJehova babuye enhlanganisweni yakhe. Okuqakatheke kakhulu yikuthi siyabe sidumisa uJehova “uYise wesihawu esikhulu loNkulunkulu wenduduzo yonke.”—2 Khor. 1:3. w21.01 24 ¶14; 25 ¶16
OLwesithathu, October 26
Umhlaba uyalizonda ngoba kalisibo bomhlaba.—Joh. 15:19.
Lamuhla abanye abantu ababahloniphi oFakazi bakaJehova futhi bayabachothoza besithi abafundanga njalo babuthakathaka. Lokhu kubangelwa yikuthi asenzi njengabo. Siyazama ukuthobeka, ukuba mnene lokulalela. Kodwa umhlaba lamuhla uthanda abantu abazigqajayo, abaziphakamisayo labangalaleliyo. Asingeni kwezombusazwe kumbe esisotsheni. Kasisibo abomhlaba yikho abantu besibona singasibantu balutho. (Rom. 12:2) UJehova uyasisebenzisa ukwenza izinto ezimangalisayo kungelani lokuthi abantu bathini ngathi. Uyasisebenzisa ukuthi sitshumayele ngendlela okungakaze kutshunyayelwe ngayo selokhu kwadabuka umhlaba. Omagazini bethu bahunyutshwa ngezindimi ezinengi ukwedlula loba yiphi imagazini futhi batholakala ezindaweni ezinengi emhlabeni ukwedlula abanye. Kanti njalo sisebenzisa iBhayibhili ukunceda amamiliyoni abantu ukuthi baphile impilo engcono. UJehova nguye owenza izimanga ezinje. w20.07 15 ¶5-6
OLwesine, October 27
Ngenza njengoba nje uBaba engilayile.—Joh. 14:31.
UJesu uyazehlisa kuJehova, kodwa lokhu kakutsho ukuthi kakhaliphanga kumbe ukuthi kenelisi ukwenza imisebenzi ayiphiweyo. Indlela elula lecacileyo ayefundisa ngayo iyatshengisa sibili ukuthi wayekhaliphile. (Joh. 7:45, 46) Kanti njalo uJehova uyakwazi ukuthi uJesu uyingcitshi kulokho akwenzayo, yikho wasebenza laye ngesikhathi edala izulu lomhlaba. (Zaga. 8:30; Heb. 1:2-4) Ngemva kokuvuswa kukaJesu, uJehova wamnika “amandla wonke ezulwini lasemhlabeni.” (Mat. 28:18) Lanxa uJesu eyenza kuhle imisebenzi ayinikiweyo, uthembela kuYise ngoba uyamthanda. Amadoda kumele akwazi lokhu. UJehova kazange athi abesifazana bazehlise kubomkabo ngoba ebabona bengaqakathekanga. Phela labo ubakhethile ukuthi bayebusa loJesu ezulwini. (Gal. 3:26-29) UJehova utshengise ukuthi uyayithemba iNdodana yakhe ngokuyinika amandla. Indoda ehlakaniphileyo layo kumele inike umkayo amandla athile emulini. w21.02 11 ¶13-14
OLwesihlanu, October 28
Sithi bayathokoza sibili labo abaqiniselayo!—Jak. 5:11.
ILizwi likaNkulunkulu linjengesibuko, lisinceda sibone lapho okumele silungisise khona lokuthi singenzani ukuze silungisise. (Jak. 1:23-25) Ngokwesibonelo, singathi sesilibalile, sibe sesinanzelela ukuthi kumele sithibe ulaka lwethu. UJehova uzasincedisa ukuthi sibe mnene nxa abantu besicaphula kumbe nxa sisehlelwa zinhlupho. Asisoze senze izinqumo singazange sicabange. (Jak. 3:13) Kuqakathekile sibili ukuthi silazi kuhle iBhayibhili! Ngezinye izikhathi sifunda ukuthi ulutho oluthile luyingozi sesike salwenza. Indlela engcono yokuthola ukuhlakanipha yikufunda kokuhle okwenziwa ngabanye lasemaphutheni abo. Yikho uJakhobe esikhuthaza ukuthi sifunde ngabantu okukhulunywa ngabo eBhayibhilini abagoqela u-Abrahama, uRahabi, uJobe lo-Elija. (Jak. 2:21-26; 5:10, 11, 17, 18) Izinceku zikaJehova lezo zenelisa ukuqinisela lanxa zazihlangana lenhlupho ezazingaqeda intokozo yazo. Ukuqinisela kwazo kutshengisa ukuthi lathi uJehova angasincedisa ukuthi senze njalo. w21.02 29-30 ¶12-13
UMgqibelo, October 29
Nxa usenza amacebo dinga izeluleko; nxa usiyahlasela zuza ukuqondiswa.—Zaga. 20:18.
Kungumlandu womuntu ofundisayo ukuthi ancede umfundi wakhe azwisise iLizwi likaNkulunkulu. Nxa angakucela ukuthi uhambe laye kumele ukhumbule ukuthi umsebenzi wakho ngowokumncedisa. (UmTshu. 4:9, 10) Kodwa ungenzani ukuze uwenze kuhle umsebenzi lo? Lungiselela. Cela ofundisayo ukuthi akutshele okuthile ngomfundi. Kuyini okwaziyo ngomfundi? Lifunda siphi isihloko? Kuyini ofuna umfundi asale ekubambile esihlokweni leso? Kukhona yini okumele kumbe okungamelanga ngikwenze loba ngikutsho nxa sesisesifundweni? Ngingenzani ukuze ngincede umfundi athuthuke? Kulezinye izinto eziyimfihlo ofundisayo angeke akutshele zona ezimayelana lomfundi wakhe. Kodwa lokho azakutshela khona kuzakunceda. Umnali okuthiwa nguJoy uthi: “Lokho kwenza engihamba laye abe lesifiso sokuncedisa umfundi lokuthi abone ukuthi uzathini ngesikhathi sifunda.” w21.03 9 ¶5-6
ISonto, October 30
Nxa umhlaba ulizonda, liyakwazi ukuthi waqala ngokuzonda mina ungakalizondi lina.—Joh. 15:18.
Kwezinye izikhathi okwenza abantu bomhlaba lo basizonde yikuthi silalela uNkulunkulu endleleni esiziphatha ngayo. Lokho uJehova athi kuhle kumbe kubi kuyimpumalanga lentshonalanga lalokho abantu bomhlaba lo abathi kuhle kumbe kubi. Ngokwesibonelo, lamuhla abantu kababoni lutho olubi ngokuziphatha okwenyanyekayo kwezemacansini okuhambelana lalokho okwakusenziwa ngabantu beSodoma leGomora ababhujiswa nguNkulunkulu. (Jud. 7) Abantu abanengi basenza inhlekisa futhi bathi sibona angani imibono yethu ingcono kuleyabo ngoba silandela okutshiwo liBhayibhili endabeni le. (1 Phet. 4:3, 4) Kuyini okungasinceda siqinisele nxa abantu besizonda futhi besithethisa? Yikuba lokholo lokuthi uJehova uzasincedisa. Ukholo lwethu lunjengehawu, lungenelisa ‘ukucitsha yonke imitshoko yomubi evuthayo.’ (Efe. 6:16) Kodwa kasidingi ukholo kuphela, sidinga lothando. Lokhu kungenxa yokuthi uthando “kalucaphuki.” Lubekezelela zonke izinto futhi luqinisela ezintweni zonke. (1 Khor. 13:4-7, 13) Ukuthanda uJehova, abafowethu labodadewethu ngitsho lezitha zethu kuzasinceda ukuthi siqinisele nxa sizondwa. w21.03 20-21 ¶3-4
UMvulo, October 31
Ungaphangisi ukufuthelana ngaphakathi, ngokuba ulaka luhlezi lugonwe yiziwula.—UmTshu. 7:9.
Ngezinye izikhathi sitshengisa ukuthi siyabathanda abafowethu labodadewethu ngalokho esingakwenziyo. Ngokwesibonelo, asiphangisi ukucatshulwa ngabakutshoyo. Cabanga ngokunye okwenzakala uJesu elabafundi bakhe. Wabatshela ukuthi kwakumele badle inyama yakhe banathe legazi lakhe ukuze bathole ukuphila okungapheliyo. (Joh. 6:53-57) Amazwi akhe abethusa okokuthi abanengi bamtshiya kodwa abangane bakhe beqiniso kabazange bamtshiye. Babengakuzwisisi lokho ayekutsho futhi kumele ukuthi kwabamangalisa. Kodwa abazange bacabange ukuthi kwakungaqondanga njalo abazange bacaphuke. Babemthemba besazi ukuthi wayehlala ekhuluma iqiniso. (Joh. 6:60, 66-69) Lathi akumelanga siphangise ukucatshulwa yilokho abangane bethu abakutshoyo. Kodwa kumele sibanike ithuba lokuchasisa lokho esingakuzwisisanga.—Zaga. 18:13. w21.01 11 ¶13