ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • es25 kk. 98-108
  • October

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • October
  • Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2025
  • Izihlokwana
  • OLwesithathu, October 1
  • OLwesine, October 2
  • OLwesihlanu, October 3
  • UMgqibelo, October 4
  • ISonto, October 5
  • UMvulo, October 6
  • OLwesibili, October 7
  • OLwesithathu, October 8
  • OLwesine, October 9
  • OLwesihlanu, October 10
  • UMgqibelo, October 11
  • ISonto, October 12
  • UMvulo, October 13
  • OLwesibili, October 14
  • OLwesithathu, October 15
  • OLwesine, October 16
  • OLwesihlanu, October 17
  • UMgqibelo, October 18
  • ISonto, October 19
  • UMvulo, October 20
  • OLwesibili, October 21
  • OLwesithathu, October 22
  • OLwesine, October 23
  • OLwesihlanu, October 24
  • UMgqibelo, October 25
  • ISonto, October 26
  • UMvulo, October 27
  • OLwesibili, October 28
  • OLwesithathu, October 29
  • OLwesine, October 30
  • OLwesihlanu, October 31
Ukuhlola IMibhalo Nsuku Zonke—2025
es25 kk. 98-108

October

OLwesithathu, October 1

Ukuhlakanipha okuvela phezulu . . . kuzimisele ukulalela.—Jak. 3:17.

Kwezinye izikhathi kuyake kube nzima yini ukuthi ulalele? INkosi uDavida kwakuke kuyithwalise nzima ukulalela, yikho yakhuleka icela ukuthi uNkulunkulu ‘ayenze izimisele ukumlalela.’ (Hubo. 51:12) UDavida wayemthanda uJehova. Kodwa kwezinye izikhathi kwakuke kube nzima ukuthi alalele, futhi lokhu kuyenzakala lakithi. Kubangelwa yikuyini? Isizatho sokuqala yikuthi silesono esasithola ebazalini bethu. Esesibili, yikuthi uSathane uhlala ezama ukwenza ukuthi sihlamukele uJehova njengaye. (2 Khor. 11:3) Esesithathu, siphila emhlabeni olabantu abangakuthandiyo ukulalela, abalomoya wokuvukela. IBhayibhili lithi ngabo: “Umoya lo yiwo osebenzayo khathesi ebantwini abangalaleliyo.” (Efe. 2:2) Kumele sisebenze nzima silwisane lesono esilaso kanye lomoya kaDeveli ngoba abantu bomhlaba lo bafuna singalaleli. Lokhu yikho okuzasinceda ukuthi siqhubeke silalela uJehova kanye lalabo ababeke ukuthi bakhokhele. w23.10 6 ¶1

OLwesine, October 2

Wena ugcine [iwayini] elimnandi kwaze kwaba khathesi.—Joh. 2:10.

Isimangaliso sikaJesu sokutshintsha amanzi esiba liwayini sisifundisani? Sisifundisa ukuthi kumele sithobeke. Phela uJesu kazange azitshaye isifuba ngemva kokwenza isimangaliso lesi. Vele wayengakaze azitshaye isifuba ngaloba yini ayenzayo. Kodwa wayehlala esipha uYise udumo olumfaneleyo ngoba wayethobekile. (Joh. 5:​19, 30; 8:28) Nxa lathi sithobekile njengoJesu kasisoze sizitshaye isifuba ngalokho esiyabe senelise ukukwenza. Akumelanga sizikhukhumeze kodwa kumele sizigqaje ngoNkulunkulu wethu omuhle esilesibusiso sokumkhonza. (Jer. 9:​23, 24) Nguye yedwa okumele simnike udumo. Kambe kukhona yini ebesingaphumelela ukukwenza nxa uJehova engasincedisi? (1 Khor. 1:​26-31) Nxa sithobekile asisoze sifune ukuthi abantu basibabaze ngenxa yezinto ezinhle esiyabe sizenzele abanye. Kodwa sizasuthiseka ngokwazi ukuthi uJehova uyakubona futhi uyakuqakathekisa konke esikwenzayo. (Khangela uMathewu 6:​2-4; Heb. 13:16) Sizamthokozisa kakhulu uJehova nxa sisiba ngabantu abathobekileyo njengoJesu.—1 Phet. 5:6. w23.04 4 ¶9; 5 ¶11-12

OLwesihlanu, October 3

Lingaqakathekisi lokho okufunwa yini kuphela kodwa liqakathekise lalokho okufunwa ngabanye.—Flp. 2:4.

Umphostoli uPhawuli wakhuthaza amaKhristu ukuthi aqakathekise okufunwa ngabanye. Singakusebenzisa njani lokhu emihlanganweni yebandla? Kumele sikhumbule ukuthi abafowethu labodadewethu labo bayafuna ukuphendula njengathi. Ake sikubeke ngale indlela: Nxa ulabangane bakho nguwe yini ohlala ukhuluma kumbe labo uyabanika ithuba lokuthi bake batsho abakucabangayo? Kuyafanana lasemihlanganweni yebandla, asifuni kube yithi kuphela esitshonela ukuphendula. Eyinye indlela engcono kakhulu yokukhuthaza abafowethu labodadewethu yikubanika ithuba lokuthi labo baphendule, sizwe bezikhulumela ngokholo lwabo. (1 Khor. 10:24) Yikho asigcineni izimpendulo zethu zizimfitshane ukuze sinike abanye ithuba lokuphendula. Zama ukuthi ungakhulumi ngemicijo eminenginengi lanxa impendulo yakho imfitshane. Nxa ungahle uthathe konke okusendimeni abanye bazaswela okokutsho. w23.04 22-23 ¶11-13

UMgqibelo, October 4

Ngenza zonke izinto ngenxa yezindaba ezinhle ukuze ngizitshumayele kwabanye.—1 Khor. 9:23.

Kumele sihlale sikhumbula ukuthi kuqakatheke kakhulu ukuthi siqhubeke sincedisa abanye, ikakhulu ngokwenza umsebenzi wokutshumayela. Nxa sitshumayeza abantu kumele sivumelane lezimo. Sihlangana labantu abakholwa izinto ezitshiyeneyo, abacabanga ngendlela etshiyeneyo futhi abavela ezindaweni ezehlukeneyo. Umphostoli uPhawuli wayevumelana lezimo njalo singafunda okunengi kuye. UJesu wanika uPhawuli umsebenzi wokuthi abe ‘ngumphostoli kwabezinye izizwe.’ (Rom. 11:13) UPhawuli wayetshumayeza amaJuda, amaGrikhi, izifundiswa, abalimi ababengabayanga, abahlonitshwa kanye lamakhosi. UPhawuli waba “yizinto zonke kuyo yonke imihlobo yabantu” ukuze athinte inhliziyo zabantu bonke laba ababetshiyene. (1 Khor. 9:​19-22) Wayecabangisisa ngamasiko abantu ayebatshumayeza, lalapho ababevela khona kanye lalokho ababekukholwa, abesetshintsha intshumayelo yakhe ukuze ihambelane labo. Lathi singathuthukisa indlela esitshumayela ngayo ngokuhlala sicabangisisa ngabantu esibatshumayezayo besesitshintsha intshumayelo yethu ukuze sikhulume ngalokho okuzabanceda. w23.07 23 ¶11-12

ISonto, October 5

Inceku yeNkosi akumelanga ilwe kodwa kumele ibe lesineke kubo bonke.—2 Thim. 2:24.

Ukuba ngumuntu omnene akutsho ukuthi uyisithutha. Phela kudinga ukuzibamba ukuthi ungavuki ngolaka nxa uphikiswa. Ubumnene ‘yisithelo somoya.’ (Gal. 5:​22, 23) Kwezinye izikhathi ibala lesiGrikhi elihunyutshwa ngokuthi “ubumnene” lalisetshenziswa nxa kukhulunywa ngebhiza leganga eselithanjisiwe. Nxa ibhiza lelo selithanjisiwe liyabe lingasahlanyi kodwa lilokhu lilamandla. Thina singenzani ukuze sibe mnene? Kumele sikhuleke sicele umoya ongcwele kaNkulunkulu ukuthi usincedise ukuthi sibe mnene ngoba lokho ngeke sikwenze ngamandla ethu. Okwenziwe ngabanye abafowethu labodadewethu kutshengisa ukuthi lathi singenelisa ukuba mnene. Ngokwesibonelo, abafowethu abanengi bayenelisa ukuba mnene lokuphendula kuhle ngesikhathi bephikiswa futhi lokho kwenza abanye abantu bafise ukwazi okunengi ngaboFakazi bakaJehova.—2 Thim. 2:​24, 25. w23.09 15 ¶3

UMvulo, October 6

Ngathandaza . . . futhi uJehova wangipha lokho engakucelayo.—1 Sam. 1:27.

Umphostoli uJohane wabona umbono omangalisayo. Embonweni lo wabona abadala abangu-24 ababekhonza uJehova ezulwini. Babedumisa uNkulunkulu besithi ufanele ukwamukela “inkazimulo lodumo lamandla.” (Isam. 4:​10, 11) Kunengi okwenza izingilosi ezithembekileyo zimdumise uJehova. Zihlala laye ezulwini futhi kunengi kakhulu ezikwaziyo ngaye. Ziyakubona akwenzayo besezifunda ukuthi unguNkulunkulu onjani futhi lokhu kwenza zimdumise. (Jobe. 38:​4-7) Lathi kumele sidumise uJehova emithandazweni yethu. Lokhu singakwenza ngokumtshela ukuthi simthandelani futhi simbonge ngalokho asenzela khona. Ngesikhathi ubala futhi utaditsha iBhayibhili zama ukubona ukuthi okubalayo kukufundisani ngoJehova. (Jobe. 37:23; Rom. 11:33) Ngemva kwalokho tshela uJehova ukuthi kuyini okuthandayo ngaye. Okunye okungenza udumise uJehova yikukhangela indlela akuncedisa ngayo lendlela ancedisa ngayo abafowethu labodadewethu emhlabeni jikelele.—1 Sam. 2:​1, 2. w23.05 3-4 ¶6-7

OLwesibili, October 7

Liziphathe ngendlela efaneleyo phambi kukaJehova.—Kol. 1:10.

Ngo-1919, abantu bakaNkulunkulu baphuma eBhabhiloni Enkulu. Ngalowomnyaka kwaba ‘lenceku ethembekileyo lehlakaniphileyo’ futhi yaba khona ngesikhathi ukuze incedise abantu abalenhliziyo eziqotho ababuya ‘eNdleleni yobuNgcwele.’ (Mat. 24:​45-47; Isaya. 35:8) Umsebenzi omkhulu wokulungisa indlela owenziwa ngabanye wabanceda kakhulu abantu bakaNkulunkulu ababeqalisa ukuhamba endleleni le ukuthi bafunde ngoJehova langezinjongo zakhe. (Zaga. 4:18) Labo basebengatshintsha indlela ababephila ngayo ukuze ihambelane lalokho okufunwa nguJehova. Kodwa uJehova kakhangelelanga ukuthi abantu bahle batshintshe izinto zonke ngelanga elilodwa. Abantu bakhe ubancedisa kancane kancane. Sizathokoza kakhulu sesisenelisa ukuthokozisa uJehova ngakho konke esikwenzayo! Yonke imigwaqo kumele ihlale ilungisiswa ukuze ihlale imihle. Kusukela ngo-1919, ‘iNdlela yobuNgcwele’ layo ibiqhubeka ilungisiswa ukuze kube lula ukuthi abantu basuke eBhabhiloni Enkulu bahambe kuyo. w23.05 17 ¶15; 19 ¶16

OLwesithathu, October 8

Angisoze ngikutshiye loba sekutheni.—Heb. 13:5.

IQula Elikhokhelayo belizinika isikhathi sokuqeqetsha abasizi bamaKhomithi atshiyeneyo eQula Elikhokhelayo. Abafowethu laba abangabasizi bamakhomithi atshiyeneyo balemisebenzi eminengi abayenzayo enhlanganisweni futhi bayenza kuhle. Bakulungele ukuqhubeka ngomsebenzi wokunakekela izimvu zikaKhristu. Nxa sekuseduze ukuthi ukuhlupheka okukhulu kuphele futhi bonke abagcotshiweyo sebesezulwini, ukukhonza kweqiniso akusoze kutshabalale, kuzabe kulokhu kukhona emhlabeni. Siyambonga uJesu Khristu ngoba uzabe elokhu ebakhokhela abantu bakaNkulunkulu, baqhubeke bekhonza bethembekile. Siyakwazi ukuthi ngalesosikhathi bayabe behlaselwa liqembu lezizwe ezimanyeneyo iBhayibhili elizibiza ngokuthi nguGogi waseMagogi. (Hez. 38:​18-20) Kodwa uGogi waseMagogi kasoze aphumelele ukumisa abantu bakaNkulunkulu ukuthi baqhubeke bekhonza uJehova. UNkulunkulu uzabasindisa kumnyama kubomvu! Umphostoli uJohane watshengiswa umbono lapho abona khona “ixuku elikhulu” elibunjwa ngezinye izimvu zikaKhristu. Watshelwa ukuthi ‘ixuku lelo elikhulu’ ‘laliphuma ekuhluphekeni okukhulu.’ (Isam. 7:​9, 14) Lokho kwenza siqiniseke ukuthi uJehova uzabasindisa abantu bakhe! w24.02 5-6 ¶13-14

OLwesine, October 9

Lingawucitshi umlilo womoya kaNkulunkulu.—1 Thes. 5:19.

Kumele senzeni ukuze sithole umoya ongcwele? Kumele sithandaze siwucela, sitaditshe iLizwi likaNkulunkulu eliphefumulelweyo futhi sibe senhlanganisweni ekhokhelwa ngumoya wakhe. Ukwenza lokhu kuzasinceda ukuthi sibe ‘lezithelo zomoya.’ (Gal. 5:​22, 23) Abantu uNkulunkulu abanika umoya wakhe ngabaziphatha kuhle futhi abangacabangi izinto ezingcolileyo. Ngeke asinike umoya wakhe nxa siqhubeka sicabanga izinto ezingcolileyo sicine sisenza lokho ebesikucabanga. (1 Thes. 4:​7, 8) Okunye okungenza siqhubeke sithola umoya ongcwele yikuthi ‘singazeyisi iziphrofetho.’ (1 Thes. 5:20) “Iziphrofetho” ezitshiwo evesini le zitsho imilayezo uNkulunkulu asinika yona esebenzisa umoya wakhe ongcwele. Imilayezo le igoqela lokho asitshela khona mayelana losuku lwakhe langokuthi sekuseduze ukuthi lufike. Asiqali ukukhohlwa ngalo usuku lolu sizitshela ukuthi i-Amagedoni ngeke ifike sisaphila kodwa siqhubeka sicabanga ngalo. Lokhu kuyasinceda ukuthi sihlale siziphatha kuhle futhi senze “imisebenzi yokuzinikela kuNkulunkulu.”—2 Phet. 3:​11, 12. w23.06 12 ¶13-14

OLwesihlanu, October 10

Ukwesaba uJehova yikuqala kokuhlakanipha.—Zaga. 9:10.

Thina amaKhristu kumele senzeni nxa singaqabuka sesibone imifanekiso yephonogirafi? Kumele sihle sikhangele eceleni kumbe siyicitshe. Okungasinceda ukuthi senze njalo yikukhumbula ukuthi into eqakathekileyo kakhulu kithi yikuhlala singabangane bakaJehova. Leminye imifanekiso eyabe ikhanya angathi ayisiyo yephonogirafi ingenza umuntu afune ukuya emacansini. Kungani kungamelanga siyibuke? Ngenxa yokuthi asifuni ukwenza ngitsho lento encane engenza ukuthi sicine sifeba ezinhliziyweni zethu. (Mat. 5:​28, 29) Omunye umdala ohlala eThailand okuthiwa nguDavid uthi: “Ngiyazibuza ngithi, ‘Lanxa imifanekiso le ingayisiyo yephonogirafi uJehova angathaba yini nxa angangibona ngiyibuka?’ Lokhu kuyanginceda ukuthi ngenze into eqondileyo.” Okungasinceda ukuthi sibe ngabantu abahlakaniphileyo yikwesaba ukwenza izinto ezingadanisa uJehova. Ukwesaba uNkulunkulu “yikuqala” kumbe isisekelo ‘sokuhlakanipha.’ w23.06 23 ¶12-13

UMgqibelo, October 11

Hambani bantu bami, ngenani ezindlini zenu zangaphakathi.—Isaya. 26:20.

‘Izindlu zangaphakathi’ zingabe zisitsho amabandla ethu. UJehova uthembisa ukuthi uzasivikela ngesikhathi sokuhlupheka okukhulu nxa singaqhubeka simkhonza ndawonye labafowethu labodadewethu. Yikho kumele sisebenze nzima khathesi ukuthi sibathande kakhulu abafowethu labodadewethu, singaphongubabekezelela nje. Phela kungenzakala ukuthi ukubathanda yikho okuzakwenza sivikeleke. “Usuku olukhulu lukaJehova” luzabe luyisikhathi esinzima kakhulu kubo bonke abantu. (Zef. 1:​14, 15) Labantu bakaJehova labo bazathwala nzima. Kodwa nxa singalungiselela khathesi, sizahlaliseka ngalesosikhathi futhi sincedise labanye. Lanxa singehlelwa zinhlupho sizenelisa ukuqinisela. Nxa abafowethu labodadewethu bephakathi kobunzima, ukubazwela kuzasifuqa ukuthi senze konke okusemandleni ethu ukuthi sibancedise futhi sibanike abakuswelayo. Kanti njalo asisoze sibalahle abafowethu labodadewethu ngoba siyabe sibathanda kakhulukazi. Nxa singenza njalo uJehova uzasinika umvuzo wokuphila phakade emhlabeni lapho esizakhohlwa khona ngokuhlupheka langazo zonke izingozi ezisehlelayo khathesi.—Isaya. 65:17. w23.07 7 ¶16-17

ISonto, October 12

[UJehova] uzaliqinisa alenze libe lamandla njalo alimise phezu kwesisekelo esiqinileyo.—1 Phet. 5:10.

Izikhathi ezinengi iBhayibhili litshengisa ukuthi amadoda akudala ayethembekile kuJehova ayelamandla. Lanxa kunjalo ngezinye izikhathi ayezizwa engelamandla. Ngokwesibonelo, ngezinye izikhathi iNkosi uDavida yayizibona ‘iqine njengentaba’ kodwa ngezinye ‘yayisesaba.’ (Hubo. 30:7) Umoya kaNkulunkulu wawusenza ukuthi uSamsoni abe lamandla kakhulu njalo laye wayekunanzelela ukuthi nxa uNkulunkulu wayengayekela ukumncedisa ‘wayezaphela amandla afanane labantu bonke nje.’ (Abahlu. 14:​5, 6; 16:17) Amadoda la ayethembekile kuJehova ayelamandla ngoba ayencediswa nguJehova. Umphostoli uPhawuli wathi laye wayewadinga amandla avela kuNkulunkulu. (2 Khor. 12:​9, 10) Wayelohlupho lwezempilakahle. (Gal. 4:​13, 14) Ngezinye izikhathi wayekuthola kunzima ukuthi enze okulungileyo. (Rom. 7:​18, 19) Kanti njalo wayeke atshaywe luvalo akhathazeke ngokuthi ikusasa limphatheleni. (2 Khor. 1:​8, 9) Lanxa kunjalo ngesikhathi ebuthakathaka kulapho ayelamandla khona, ewaphiwa nguJehova. UJehova wayemqinisa ukuze amelane lobunzima ayehlangana labo. w23.10 12 ¶1-2

UMvulo, October 13

UJehova ubona okusenhliziyweni.—1 Sam. 16:7.

Nxa siyake sizizwe angani asilancedo kumele sikhumbule ukuthi uJehova nguye owasidonsela kuye. (Joh. 6:44) Uyabubona ubuntu obuhle esilabo lanxa thina siyabe singabunanzeleli njalo uyakwazi okusezinhliziyweni zethu. (2 Imilan. 6:30) Yikho kumele simkholwe nxa esitshela ukuthi siligugu. (1 Joh. 3:​19, 20) Kungenzeka ukuthi abanye bethu bengakafundi iqiniso benza izinto abalokhu bezisola ngazo lakhathesi. (1 Phet. 4:3) Abanye asebelesikhathi bekhonza uJehova bethembekile lokhu belwisana lezifiso ezimbi. Wena kukhona yini obona angani uJehova ngeke akuthethelele khona? Kuzakududuza ukwazi ukuthi lezinye izinceku zikaNkulunkulu ezazithembekile zazike zizwe njalo. Ngokwesibonelo, umphostoli uPhawuli wayeke adane nxa ecabanga ngamaphutha akhe. (Rom. 7:24) UPhawuli wayesephendukile ezonweni zakhe njalo wabhabhathizwa kodwa wathi ‘wayengomncinyane kubaphostoli,’ waphinda wathi wayeyisoni ‘esibi kulazo zonke.’—1 Khor. 15:9; 1 Thim. 1:15. w24.03 27 ¶5-6

OLwesibili, October 14

Abantu batshiya indlu kaJehova.—2 Imilan. 24:18.

Esinye isifundo esisitholayo kulokho okwenziwa yiNkosi uJehowashi yikuthi kumele sikhethe abangane abathanda uJehova, abazimisele ukumthokozisa futhi abazasincedisa ukuthi senze okuhle. Akumelanga sikhethe abangane esilingana labo kuphela. Phela loJehowashi wayemncane kakhulu kulomngane wakhe uJehoyada. Nanku ongazibuza khona ngabangane bakho: ‘Bayangincedisa yini ukuthi ngiqinise ukholo lwami kuJehova? Bayangikhuthaza yini ukuthi ngilandele imithetho kaNkulunkulu? Bayakuthanda yini ukukhuluma ngoJehova langeqiniso asifundisa lona? Bayayilalela yini imithetho kaNkulunkulu? Balaso yini isibindi sokungiqondisa nxa sengilahleka kumbe bangitshela lokho engifuna ukukuzwa kuphela?’ (Zaga. 27:​5, 6, 17) Nxa abangane bakho bengamthandi uJehova tshiyana labo. Kambe uyabe ubagcineleni? Kodwa nxa ulabangane abathanda uJehova, qina ngabo bazakunceda!—Zaga. 13:20. w23.09 9-10 ¶6-7

OLwesithathu, October 15

Ngingu-Alfa lo-Omega.—Isam. 1:8.

U-Alfa libala lokuqala ku-alifabhethi yesiGrikhi, u-Omega ngelokucina. Nxa uJehova esithi ‘ungu-Alfa lo-Omega,’ utshengisa ukuthi nxa angaqalisa into uyayenza aze ayiqede, kameli endleleni. UJehova wathi esedale u-Adamu lo-Eva wathi kubo: “Zalani lande ligcwalise umhlaba liwubuse.” (Gen. 1:28) Ngalesosikhathi kufanana lokuthi uJehova wayesithi ‘Alfa.’ Wakhuluma inhloso yakhe ngendlela ecacileyo: Kwakuzafika isikhathi lapho izizukulwane zika-Adamu lo-Eva ezingelasono futhi ezilalelayo, ezazizagcwalisa khona umhlaba ziwutshintshe ube lipharadayisi. Nxa inhloso yakhe isigcwalisekile kuzabe kungathi uJehova uthi ‘Omega.’ UJehova wathi esedale ‘amazulu lomhlaba lakho konke okukukho,’ wakhuluma amazwi atshengisa ukuthi inhloso yakhe izagcwaliseka loba sekutheni. Wayesiqinisekisa ukuthi lokho akuhlosileyo ngabantu langomhlaba uzakwenza loba sekutheni. Ekupheleni kosuku lwesikhombisa uJehova uzabe esekwenzile konke akuhlosileyo.—Gen. 2:​1-3. w23.11 5 ¶13-14

OLwesine, October 16

Vulani indlela kaJehova! Lungiselani uNkulunkulu wethu umgwaqo omkhulu oqondileyo, odabula enkangala.—Isaya. 40:3.

Ukusuka eBhabhiloni usiya ko-Israyeli kwakungathatha izinyanga ezingaba zine. Kodwa uJehova wathembisa amaJuda ukuthi wayezakhipha loba yibuphi ubunzima obabungabangela ukuthi acine engasafikanga. AmaJuda ayethembekile ayekwazi ukuthi ukubuyela ko-Israyeli kwakuzakwenza athole izibusiso ezinengi kakhulu ukwedlula loba yini ayengabe eyitshiyile. Esinye isibusiso esiqakathekileyo ayezasithola sasiphathelane lokukhonza. Phela kwakungelathempeli likaJehova eBhabhiloni. Ama-Israyeli ayengelalo i-alithare ayenganikela kulo imihlatshelo yawo njengoba uMthetho kaMosi wawusitsho futhi kwakungelabaphristi ababenganikela imihlatshelo leyo. Kanti njalo eBhabhiloni abantu abakhonza uJehova babebalutshwana. Abanengi babekhonza onkulunkulu bamanga futhi bengelandaba lemithetho kaJehova. Yikho amaJuda ayethanda uJehova ayekulindele ngabomvu ukubuyela elizweni lawo ukuze ayevuselela ukukhonza kweqiniso. w23.05 14-15 ¶3-4

OLwesihlanu, October 17

Qhubekani lihamba njengabantwana bokukhanya.—Efe. 5:8.

Okuzasinceda ukuthi siqhubeke sihamba “njengabantwana bokukhanya” ngumoya ongcwele. Kungani kumele sibe lomoya ongcwele? Kungenxa yokuthi kunzima kakhulu ukuthi siqhubeke simsulwa emhlabeni lo ogcwele abantu abangaziphathanga. (1 Thes. 4:​3-5, 7, 8) Umoya ongcwele uzasinceda ukuthi silwisane lemicabango yomhlaba lo egoqela izimfundiso kanye lemibono engahambelani lemicabango kaNkulunkulu. Ungasincedisa lokuthi ‘senze konke okuhle lokulungileyo.’ (Efe. 5:9) Okunye okungasinceda ukuthi sithole umoya ongcwele yikuthandaza siwucela. UJesu wathi uJehova ‘uzabapha umoya ongcwele labo abawucela kuye.’ (Luk. 11:13) Enye indlela esithola ngayo umoya ongcwele yikudumisa uJehova sindawonye emihlanganweni yobuKhristu. (Efe. 5:​19, 20) Umoya ongcwele uzasinceda ukuthi siphile ngendlela ethokozisa uNkulunkulu. w24.03 23-24 ¶13-15

UMgqibelo, October 18

Qhubekani licela lizaphiwa, qhubekani lidinga lizathola, qhubekani liqoqoda lizavulelwa.—Luk. 11:9.

Uyafuna yini ukuba ngumuntu obekezelayo? Nxa kunjalo, kuthandazele. Ukubekezela kuyisithelo somoya ongcwele. (Gal. 5:​22, 23) Yikho kumele sithandaze kuJehova sicele umoya ongcwele, sicele lokuthi asincedise sibe lezithelo zawo. Nxa kungaba lolutho olungenza kube nzima ukuthi sibekezele, kumele ‘siqhubeke sicela’ umoya ongcwele ukuze usincedise ukuthi sibekezele. (Luk. 11:13) Singacela lokuthi uJehova asincedise sibone izinto ngendlela yena abona ngayo. Nxa sesithandazile kuyabe sekumele senze konke okusemandleni ethu ukuthi nsuku zonke sibe ngabantu ababekezelayo. UJehova uzasincedisa ukuthi sibekezele kukho konke nxa singahlala sithandaza sicela ukuthi sibe ngabantu ababekezelayo futhi nxa singenza konke okusemandleni ethu ukuthi sibekezele kungelani lokuthi isimo sinjani. Kuyanceda lokucabangisisa ngezibonelo eziseBhayibhilini. IBhayibhili lilezibonelo ezinengi zabantu ababetshengisa ukuthi bayabekezela. Nxa singacabangisisa ngalokho okwakusenziwa ngabantu labo singafunda ukubekezela. w23.08 22 ¶10-11

ISonto, October 19

[Yehlisani] amanethi enu libambe inhlanzi.—Luk. 5:4.

UJesu waqinisekisa umphostoli uPhetro ukuthi uJehova wayezamsekela. Wathi esevusiwe wenza ukuthi uPhetro labanye abaphostoli babambe inhlanzi ngendlela eyisimangaliso. (Joh. 21:​4-6) Kumele ukuthi isimangaliso lesi senza uPhetro waqiniseka ukuthi uJehova ngeke kumthwalise nzima ukuthi amnike lokho akuswelayo. Mhlawumbe uPhetro wakhumbula amazwi kaJesu lapho ebatshela ukuthi uJehova wayezanakekela labo ‘abaqhubeka befuna kuqala uMbuso.’ (Mat. 6:33) Lokho kwamnceda ukuthi aqakathekise umsebenzi wokutshumayela ukwedlula umsebenzi wakhe wokugola inhlanzi. NgePhentekhosti lika-33 C.E. watshumayela ngesibindi wanceda izinkulungwane zabantu ukuthi zamukele izindaba ezinhle. (Imiseb. 2:​14, 37-41) Ngemva kwalokho wancedisa amaSamariya labezinye izizwe ukuthi bafunde ngoKhristu futhi bamlandele. (Imiseb. 8:​14-17; 10:​44-48) Kuyacaca ukuthi uJehova wanika uPhetro umsebenzi omkhulu wokuncedisa abantu bemihlobo yonke ukuthi babe ngamaKhristu. w23.09 20 ¶1; 23 ¶11

UMvulo, October 20

Nxa lingangitshelanga iphupho lami langichazela lokuthi litshoni, lizaqunywaqunywa.—Dan. 2:5.

Eminyakeni engaba mibili abaseBhabhiloni betshabalalise iJerusalema, inkosi yeBhabhiloni uNebhukhadinezari yaba lephupho elayethusayo. Yaphupha inkalakatha yesithombe. Inkosi yatshela amadoda ahlakaniphileyo ukuthi nxa engayitshelanga iphupho layo ayichazela lokuthi litshoni, yayizawabulala wonke kugoqela loDanyeli. (Dan. 2:​3-5) Kwakungamelanga uDanyeli apholise amaseko ngoba kwakungabulawa abantu abanengi. Ngakho “waya enkosini wacela ukuthi imnike isikhathi ukuze abuye azoyichasisela iphupho layo.” (Dan. 2:16) Lokho kwakudinga isibindi lokholo. Phela eBhayibhilini akulalutho olutshengisa ukuthi uDanyeli wayeke wachasisa amaphupho. Wacela abangane bakhe ukuthi “bakhuleke kuNkulunkulu wasezulwini, bacele ukuthi abe lesihawu kubo, abavezele imfihlo le.” (Dan. 2:18) Lakanye uJehova wayiphendula imithandazo yabo. UDanyeli walichasisa iphupho likaNebhukhadinezari encediswa nguNkulunkulu. Yena labangane bakhe abasabulawanga. w23.08 3 ¶4

OLwesibili, October 21

Lowo oqinisela kuze kube sekucineni nguye ozasindiswa.—Mat. 24:13.

Cabangisisa ngokuthi ukubekezela kuzakunceda ngani. Nxa sibekezela sizahlala sithokoza njalo sihlalisekile okutsho ukuthi asisoze sihlale sikhathazekile futhi sizakuba lempilakahle. Nxa sibekezelela abanye sizazwanana labo njalo kuzakuba lokumanyana ebandleni. Nxa omunye engasicaphula thina besesiphuza ukuzonda, izinto azisoze zibe zimbi kakhulu. (Hubo. 37:​8, amabala angaphansi; Zaga. 14:29) Okuhle kakhulu yikuthi siyabe silingisela uBaba wethu osezulwini futhi sizakuba ngabangane bakhe abakhulu. Ukubekezela kuhle kakhulu njalo kuyasinceda ngendlela ezinengi. Lanxa kunzima kwezinye izikhathi ukuba ngabantu ababekezelayo, uJehova uzasincedisa ukuthi siqhubeke sizama. Sisalindele ukuthi umhlaba omutsha ufike, singaqiniseka ukuthi “amehlo kaJehova abakhangele labo abamesabayo, labo abalindele uthando lwakhe oluqotho.” (Hubo. 33:18) Asizimiseleni sonke ukuqhubeka sigqoka ukubekezela. w23.08 22 ¶7; 25 ¶16-17

OLwesithathu, October 22

[Ukholo] olungelamisebenzi lufile.—Jak. 2:17.

UJakhobe wathi lanxa umuntu engathi ulokholo, imisebenzi ayenzayo iyabe itshengisa ukuthi kalalo. (Jak. 2:​1-5, 9) Waphinda wakhuluma ngomuntu obona ‘umfowethu loba udadewethu oswela okokugqoka lokudla’ kodwa abe eseyekela ukumnceda. Lanxa umuntu lo engathi ulokholo, imisebenzi yakhe iyabe itshengisa ukuthi kalalo. (Jak. 2:​14-16) UJakhobe wathi uRahabi watshengisa ngemisebenzi yakhe ukuthi wayelokholo. (Jak. 2:​25, 26) URahabi wayezwile ngoJehova futhi wayekubona ukuthi uJehova wayewasekela ama-Israyeli. (Josh. 2:​9-11) Lokho akwenzayo kwatshengisa ukuthi wayelokholo. Wafihla inhloli ezimbili zako-Israyeli ngesikhathi impilo yazo isengozini. Owesifazana lo wayengayisuye wako-Israyeli futhi wayewenza amaphutha. Lanxa kunjalo, kwathiwa ulungile njengoba nje kwakutshiwo lango-Abrahama. Okwenziwa nguRahabi kusifundisa ukuthi kuqakatheke kakhulu ukutshengisa ngezenzo ukuthi silokholo. w23.12 5-6 ¶12-13

OLwesine, October 23

Sengathi lingama liqine phezu kwesisekelo futhi ligxile kuso libe lempande.—Efe. 3:17.

AmaKhristu akufanelanga asuthiseke ngokwazi imfundiso zeBhayibhili eziyisisekelo kuphela. Umoya ongcwele kaNkulunkulu ungasinceda ukuthi sizwisise “lezinto ezijulileyo zikaNkulunkulu.” (1 Khor. 2:​9, 10) Chwayisisa eBhayibhilini ulenhloso yokusondela eduze loJehova. Ngokwesibonelo, ungadingisisa ukuthi uJehova wayetshengisa njani ukuthi uyazithanda izinceku zakhe zakudala lokuthi lokho kutshengisa njani ukuthi lawe uyakuthanda. Ungahlolisisa ukuthi wayefuna ama-Israyeli amkhonze njani ubusukhangela ukuthi indlela ababekhonza ngayo ihambelana njani lendlela esikhonza ngayo lamuhla. Okunye ongakwenza yikufunda ngeziphrofetho uJesu azigcwalisayo ngesikhathi esenza inkonzo yakhe. Ukutaditsha ngezihloko ezitshiyeneyo usebenzisa Ibhuku Lokuchwayisisa LaboFakazi BakaJehova kuzakwenza uthokoze kakhulu. Ukugebha ujule eLizwini likaNkulunkulu kuzaqinisa ukholo lwakho futhi kukuncede ‘uthole ulwazi olumayelana loNkulunkulu.’—Zaga. 2:​4, 5. w23.10 18-19 ¶3-5

OLwesihlanu, October 24

Thandanani kakhulu ngoba uthando lusibekela izono ezinengi.—1 Phet. 4:8.

Nxa umphostoli uPhetro wayesithi “thandanani kakhulu” wayesebenzisa ibala elitsho “ukunanabuka.” Ingxenye yesibili yevesi iyasitshela ukuthi kuyini okuzakwenzakala nxa sibathanda kakhulu abanye. Uthando luzasenza sisibekele izono zabazalwane. Kungathi uthando silubamba ngezandla silunanabule angathi sinanabula ilembu, luze lusibekele kumbe luvale “izono ezinengi” hatshi esisodwa kumbe ezimbili. Evesini le ukusibekela kutsho ukuthethelela. Njengoba nje isigamba sivala lapho isigqoko esidabuke khona, lothando luyavala izono zabanye lalokho abasiphambanisela khona. Kumele sibathande kakhulu abafowethu labodadewethu okokuthi siyenelisa ukubathethelela nxa besiphambanisile lanxa lokho kungaba nzima kwezinye izikhathi. (Kol. 3:13) Nxa sithethelela abanye siyabe sitshengisa ukuthi siyabathanda kakhulu lokuthi sifuna ukuthokozisa uJehova. w23.11 11-12 ¶13-15

UMgqibelo, October 25

UShafani [waqalisa] ukulibalela inkosi.—2 Imilan. 34:18.

INkosi uJosiya yathi isileminyaka engu-26 yakhokhela emsebenzini wokulungisisa ithempeli. Ngesikhathi kusenziwa umsebenzi lo kwatholakala “ibhuku loMthetho kaJehova ayewunike ama-Israyeli esebenzisa uMosi.” Inkosi yathi isizwa uMthetho ubalwa yahle yenza okwakubhalwe kuwo. (2 Imilan. 34:​14, 19-21) Wena uyakufisa yini ukubala iBhayibhili nsuku zonke? Nxa kuyikuthi uyazama ukulibala nsuku zonke uyakukholisa yini ukulibala? Uyawabhala phansi yini amavesi obona angani angakunceda? UJosiya wathi eseleminyaka engaba ngu-39 wenza iphutha elabangela ukuthi acine esebulewe. Wazithemba wangaceli ukukhokhelwa nguJehova. (2 Imilan. 35:​20-25) Sifundani? Kungelani lokuthi singanani lokuthi silesikhathi esinganani sitaditsha iBhayibhili akumelanga siyekele ukuqhubeka sidinga ukuthi uJehova uthini. Lokho kugoqela ukuqhubeka sikhuleka sicela ukuthi uJehova asikhokhele, ukutaditsha iLizwi lakhe kanye lokulalela nxa sicetshiswa ngamaKhristu alokholo oluqinileyo. Nxa singenza njalo sizathokoza kakhulu futhi sizabalekela ukwenza amaphutha amakhulu.—Jak. 1:25. w23.09 12 ¶15-16

ISonto, October 26

UNkulunkulu umelana labaziphakamisayo kodwa ulomusa omkhulu kwabathobekileyo.—Jak. 4:6.

IBhayibhili likhuluma ngabesifazana abanengi ababethanda uJehova futhi bemkhonza bethembekile. Abesifazana laba ‘babezibamba kukho konke abakwenzayo njalo babethembekile ezintweni zonke.’ (1 Thim. 3:11) Kanti njalo odadewethu abasakhulayo bangafunda kwabanye odade abathanda uJehova abasemabandleni abo. Bodadewethu abasakhulayo, cabangani ngokuthi yibaphi odade abayisibonelo esihle elingabalingisela. Nanzelelani ubuntu babo obuhle beselicabanga ngokuthi lingabalingisela njani. Okunye okuqakatheke kakhulu okungasinceda sithuthuke yikuthobeka. Nxa owesifazana ethobekile uba lobudlelwano obuhle kakhulu loJehova kanye labanye. Ngokwesibonelo owesifazana othanda uJehova uyazithoba akhethe ukulalela inhloko yemuli kanye lalabo uJehova ababeke ukuthi bakhokhele ibandla.—1 Khor. 11:3. w23.12 18-19 ¶3-5

UMvulo, October 27

[Amadoda] kumele athande omkawo ngendlela athanda ngayo imizimba yawo.—Efe. 5:28.

UJehova ukhangelele ukuthi indoda imthande umkayo, imnakekele, ibe lendaba lendlela azizwa ngayo futhi imncedise ukuthi ahlale eseduze laye. Ukusebenzisa kuhle ingqondo, lokuhlonipha abesifazana kanye lokuba ngumuntu othenjwayo kuzakunceda ukuthi ube yindoda enhle. Nxa usutshadile kungenzakala ukuthi ube labantwana. Kuyini ongakufunda kuJehova mayelana lokuba ngubaba omuhle? (Efe. 6:4) UJehova watshela iNdodana yakhe uJesu phambi kwabantu ukuthi uyayithanda lokuthi uyayamukela. (Mat. 3:17) Nxa ungaba labantwana hlala ubaqinisekisa ukuthi uyabathanda. Hlala ubancoma ngokuhle abakwenzayo. Obaba abalingisela okwenziwa nguJehova banceda abantwababo ukuthi bathuthuke babe ngamadoda labesifazana abathanda uJehova. Ungalungiselela khathesi ukuba ngumzali ngokuba lendaba labangakini kanye lebandla langokutshengisa ukuthi uyabathanda. Batshele ukuthi uyabathanda lokuthi baligugu kuwe.—Joh. 15:9. w23.12 28-29 ¶17-18

OLwesibili, October 28

[UJehova] nguye okwenza uhlaliseke empilweni yakho.—Isaya. 33:6.

Lanxa sikhonza uJehova sithembekile siyake sehlelwe yibunzima kumbe sigule njengabantu bonke nje. Ngezinye izikhathi singahlukuluzwa kumbe sihlaselwe yizitha zabantu bakaNkulunkulu. Lanxa uJehova engasivikeli ebunzimeni lobu, uthembisa ukuthi uzasincedisa. (Isaya. 41:10) Nxa uJehova esincedisa siyenelisa ukuhlala sithokoza, sisenza izinqumo ezinhle futhi siqhubeke sithembekile kuye lanxa siphakathi kobunzima. UJehova uthembisa ukusinika lokho iBhayibhili elikubiza ngokuthi ‘yikuthula kukaNkulunkulu.’ (Flp. 4:​6, 7) Ukuthula kukaNkulunkulu kutsho ukuhlaliseka engqondweni lasenhliziyweni umuntu akuthola nxa engumngane wakhe. Ukuthula lokhu ‘kwedlula konke ukuzwisisa’ njalo kuligugu ukwedlula loba yini esingayicabanga. Uyake uzizwe uhlalisekile yini ngemva kokukhuleka kuJehova ngenhliziyo yonke? Nxa usuhlalisekile uyabe ‘usulokuthula kukaNkulunkulu.’ w24.01 20 ¶2; 21 ¶4

OLwesithathu, October 29

Ngizamdumisa uJehova, ngizalidumisa ngenhliziyo yonke ibizo lakhe elingcwele.—Hubo. 103:1.

Abantu abathanda uJehova badumisa ibizo lakhe ngenhliziyo yonke. INkosi uDavida yayikwazi ukuthi ukudumisa ibizo likaJehova kufanana lokudumisa yena ngokwakhe. Nxa sisizwa ngebizo likaJehova sihle sicabange ngobuntu bakhe obuhle kanye lazo zonke izinto ezimangalisayo asezenzile. UDavida wayebona ibizo likaJehova lingcwele futhi wayefuna ukulidumisa. Wayefuna ukwenza lokhu “ngenhliziyo yonke.” AmaLevi lawo ayekhokhela ekudumiseni uJehova. Kodwa ayezithoba evuma ukuthi awakho amazwi ayengachaza kuhle udumo okufanele luphiwe ibizo likaJehova elingcwele. (Neh. 9:5) Akuthandabuzwa ukuthi uJehova wayethokoza kakhulu nxa wayewabona emdumisa ngenhliziyo yonke. w24.02 9 ¶6

OLwesine, October 30

Njengoba sesithuthukile, . . . asiqhubekeni sihamba ngokuhleleka endleleni yonale.—Flp. 3:16.

UJehova kasoze akubone angathi ungumuntu ozehlulekelayo ngenxa yokuthi wehluleke ukwenza lokho obuhlele ukukwenza ngoba kuphezu kwamandla akho. (2 Khor. 8:12) Nxa kungaba lento ekubuyisela emuva funda kulokho okuyabe kwenzakele. Hlala ukhumbula izinto osuphumelele ukuzenza. IBhayibhili lithi: “UNkulunkulu kayisuye ongalunganga ukuthi usengaze awukhohlwe umsebenzi wenu.” (Heb. 6:10) Lawe akumelanga uyikhohlwe imisebenzi yakho. Cabangisisa ngezinto osuphumelele ukuzenza, kungaba yikusondela kuJehova ube ngumngane wakhe kumbe ukutshela abanye ngaye loba ukubhabhathizwa. Njengoba waphumelela ukwenza lokho owawuhlele ukukwenza ekukhonzeni, ungaphumelela lokwenza lokho okuhlelileyo khathesi. UJehova angakuncedisa ukuthi uphumelele ukwenza lokho oyabe ukuhlelile. Ungakhohlwa ukubona indlela uJehova akuncedisa ngayo lakubusisa ngayo ngesikhathi usebenza nzima ukuze wenze lokho okuhlosileyo. Lokho kuzakwenza uthokoze. (2 Khor. 4:7) Nxa ungabeki izikhali phansi uzathola izibusiso ezinengi kakhulu.—Gal. 6:9. w23.05 31 ¶16-18

OLwesihlanu, October 31

UBaba uyalithanda kakhulu ngoba lina lingithandile futhi lakholwa ukuthi ngeza ngingummeli kaNkulunkulu.—Joh. 16:27.

UJehova uyadinga izindlela zokutshengisa abantu abathandayo ukuthi uyathokoza ngabo. IMibhalo isitshela ngezikhathi ezimbili lapho uJehova atshela khona uJesu ukuthi uyiNdodana yakhe ayithandayo futhi ayamukelayo. (Mat. 3:17; 17:5) Wena uyafisa yini ukuzwa uJehova ekutshela ukuthi uyakwamukela? UJehova kakhulumi lathi esezulwini kodwa ukhuluma lathi esebenzisa amazwi aseBhayibhilini. Nxa sibala amazwi uJesu awatshela abafundi bakhe kuyabe kungani sizwa uJehova ekhuluma lathi. UJesu wayelingisela uYise kukho konke ayekwenza. Lanxa abafundi bakhe babephambanisa ngezinye izikhathi, wayengayekeli ukubatshela amazwi ayebenza bangathandabuzi ukuthi uyathokoza ngabo. Yikho nxa sibala amazwi lawo kumele sizwe angani uJehova uwatshela thina. (Joh. 15:​9, 15) Ukwehlelwa zinhlupho akutsho ukuthi uNkulunkulu kasathokozi ngathi kodwa kusinika ithuba lokutshengisa ukuthi siyamthanda kakhulu lokuthi siyamthemba.—Jak. 1:12. w24.03 28 ¶10-11

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza