ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • w14 6/1 kk. 28-30
  • Singabanceda Njani Abachithekelwe Ngumtshado?

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Singabanceda Njani Abachithekelwe Ngumtshado?
  • INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2014
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • UBUHLUNGU OBUQEDA AMANDLA
  • AKULULA UKUQHUBEKELA PHAMBILI NGEMPILO
  • LAPHO BEZIZWA BELESIZUNGU NJALO BELAHLIWE
  • Ukuqhubekela Phambili Ngempilo Ngemva Kokuchitha Umtshado
    INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2013
  • Ukudivosa Kuyabalimaza Abantwana
    Okunceda Imuli
  • Ngingenzani Nxa Abazali Bami Sebedivosa?
    Imibuzo Ebuzwa Ngabasakhulayo
INqabayokulinda Ebika ngoMbuso kaJehova—2014
w14 6/1 kk. 28-30

Singabanceda Njani Abachithekelwe Ngumtshado?

Kulomuntu othile omaziyo yini owachithekelwa ngumtshado? Bangabe bebanengi ngoba ukuchitha umtshado sekuyinto yansuku zonke. EPoland kwatholakala ukuthi abantu abaleminyaka engu-​30, asebeleminyaka emithathu kusiya kweyisithupha betshadile kukhangelelwe ukuthi bachithekelwe yimitshado yabo. Kodwa akusikho ukuthi yibo bodwa.

Inhlanganiso yaseSpain okuthiwa yi-Institute for Family Policy ithi: “Nxa kukhangelwa inani labantu abachithekelwa yimitshado, kukhanya angani [e-Europe] ingxenye yalabo abatshadayo izaphetha ngokuchitha umtshado.” Lokhu kwenzakala lakwamanye ame kuhle kwezomnotho.

UBUHLUNGU OBUQEDA AMANDLA

Kwenzakalani nxa umuntu sechithekelwe ngumtshado? Enye ingcitshi yase-Eastern Europe esilesikhathi eside iseluleka abatshadileyo ithi: “Ukuchitha umtshado emthethwandaba kuyisidindo nje, uyabe suchithekile kudala ngoba liyabe selivele lingasazwanani njalo selehlukene okwesikhatshana, okuyinto ebuhlungu kakhulu.” Yaphinda yathi: “Okujayelekileyo yikuthi uqalisa ukuzwa ubuhlungu obuqeda amandla​—⁠kungaba yikuzonda, ukuzisola, ukudana, ukuphelelwa lithemba kanye lenhloni.” Kwezinye izikhathi lokhu kwenza ucabange lokuzibulala. Yaqhubeka yathi: “Nxa indaba yokuchitha umtshado isiphelile emthethwandaba, sekuqalisa-ke olunye uhlupho. Ochithekelwe ngumtshado angazibona sengumuntu ongatsho lutho abesezibuza ukuthi: ‘Pho sengizasala ngiyini? Vele ngiphilelani?’ ”

Omunye umama okuthiwa ngu-Ewa uchaza indlela azizwa ngayo lapho umtshado wakhe uchitheka. Uthi: “Ngazibona ngingasela sithunzi ngemva kokuchitheka komtshado wami ngoba omakhelwana labanye basebengibiza ‘mazakhela.’ Lokhu kwakungicaphula kakhulu. Phela kwasekumele ngibe ngumama ngiphinde ngibe ngubaba wabantwabami ababili.”a Kanti njalo u-Adam owayesengumdala okweminyaka engu-12 uthi: “Ngizizwa ngingelasithunzi okokuthi kwezinye izikhathi ngiyacaphuka besengilingeka lokuthi ngizihlalele ngedwa, ngingakhulumi lomuntu.”

AKULULA UKUQHUBEKELA PHAMBILI NGEMPILO

Ngenxa yokuthi abanye bayabe sebekhathazekile ngekusasa labo, kuba nzima ukuthi baqhubekele phambili ngempilo lanxa sekwedlule iminyaka eminengi umtshado wabo wachitheka. Mhlawumbe bayabe sebezitshela ukuthi akula muntu olendaba labo. Kanti njalo enye intatheli yaloba ngendaba le yathi kuyabe sekumele “bantshintshe indlela abaphila ngayo, bafunde lokulwisana lezinhlupho zabo bebodwa.”

Omunye umfowethu okuthiwa ngu-Stanisław uthi: “Lapho umtshado wami usuchithekile, umama wabantwabami wayengasavumi lokuthi ngibabone. Ngasengicabanga ukuthi wonke umuntu wayengaselani lami lokuthi uJehova wayesengilahlile. Ngangingasakufuni ukuphila. Kodwa ngokuya kwesikhathi ngabona ukuthi engangikucabanga kwakungaqondanga.” Omunye udadewethu okuthiwa nguWanda laye owachithekelwa ngumtshado uthi: “Ngasengizitshela ukuthi ngokuya kwesikhathi bonke abantu kugoqela lengikhonza labo babezacina bengaselandaba lami labantwabami. Kodwa senginanzelela ukuthi abazalwane basifaka ekhwapheni sibili, bangincedisa lokuthi ngikhulise abantwabami babe yizikhonzi zikaJehova.”

Konke lokhu kutshengisa ukuthi kunengi kakhulu okukhathaza abantu asebechithekelwe ngumtshado. Bangazibona bengaqakathekanga njalo bazitshele lokuthi akusela muntu olendaba labo. Kanti njalo bangaphongusola wonke umuntu nje. Lokhu kwenza bacabange ukuthi abantu ebandleni abalazwelo njalo kababafuni phansi kwabo. Kodwa okwenzakala kuStanisław lakuWanda kutshengisa ukuthi balakho ukunanzelela ukuthi abafowethu labodadewethu balendaba labo sibili. Akuthandabuzwa ukuthi kunengi abakwenzayo ukuze bancedise nxa othile esechithekelwe ngumtshado.

LAPHO BEZIZWA BELESIZUNGU NJALO BELAHLIWE

Lanxa sizama sibili ukubancedisa, balakho ukubulawa yisizungu kwezinye izikhathi. Lokhu kujayele ukwenzakala ikakhulu kubodadewethu ngoba bayabe becabanga ukuthi balutshwana abantu abalendaba labo. Omunye wabo okuthiwa ngu-Alicja uthi: “Loba sengileminyaka engu-8 ngachithekelwa ngumtshado, ngiyake ngizizwe ngingelasithunzi. Ngiyabe ngingasafuni muntu phansi kwami, sengikhala njalo sengicabanga lokuthi impilo ingehlule.”

Okuchazwa lapha kujayelekile kakhulu abantwini abachithekelwa yimitshado. Loba kunjalo iBhayibhili lithi akukuhle ukuthi umuntu abe ngunkom’ idla yodwa. Ukungasilaleli isixwayiso lesi kufanana lokwala “zonke iziqondiso ezinhle.” (Zaga. 18:1) Kodwa umuntu olesizungu kumele aqaphele ukuthi ukhuluma lobani, ngoba angathi engumama ahlale efuna uncedo emuntwini ongubaba, kumbe engubaba ahlale edinga amacebo emuntwini ongumama, kuba lengozi yokuthi bacine beziphatha kubi.

Abafowethu labodadewethu asebachithekelwa ngumtshado bangazithola bephakathi kwelitshe lembokodo ngenxa yemizwa ebuhlungu kakhulu, kungaba yikukhathazeka ngokuthi izinto zizahamba njani empilweni lokubulawa yisizungu kumbe ukuzizwa belahliwe. Njengoba sikunanzelela ukuthi imizwa le ijayelekile njalo kunzima kakhulu ukulwisana layo, kumele silingisele uJehova ngokubancedisa, singabatshiyi. (Hubo. 55:22; 1 Phet. 5:6, 7) Kasithandabuzi ukuthi bangabonga kakhulu ngalokho esiyabe sibenzele khona besebebona ukuthi bakhona sibili abangane beqiniso ebandleni.​—Zaga. 17:17; 18:24.

a Amanye amabizo antshintshiwe.

UJehova Uthini Ngokuchitha Umtshado?

Izinceku zikaJehova ziyawuqakathekisa umtshado ngoba zilandela okutshiwo yiMibhalo. Ngokwesibonelo kuMalaki 2:16, uJehova uthi: “Ngiyakuzonda ukuchitha umtshado.” Ukufeba yiso sodwa isizatho esiseMibhalweni esingenza ukuthi umuntu achithe umtshado. Yikho-ke kuliphutha elikhulu ukuthi umuntu acabange ukuchitha umtshado kungela sizatho esiseMibhalweni ikakhulu nxa esevele selamacebo okutshada lomunye.​—Gen. 2:22-24; Dute. 5:21; Mat. 19:4-6, 9.

Kodwa nxa umKhristu othile esechithe umtshado ngenxa yokuthi omunye wakhe ufebile, kumele abafowethu labodadewethu bamsize. Nxa besenza njalo bayabe belingisela uJehova ongabalahliyo “abadabukileyo emoyeni.”​—Hubo. 34:15, 18; Isaya. 41:10.

UNGANCEDISA NJANI?

Kuyini ongakwenza ukuze ubancedise? Ungenzani ukuze uncede okhathazwa yilokho esikhulume ngakho esihlokweni lesi? Khangela ukuthi iBhayibhili lithini ubusubona ukuthi amaKhristu aqotho abancedisa njani abanye.

Lalelisisa. (Zaga. 16:20, 23)

Kumele uzwisise ukuthi nxa umtshado suchithekile, umuntu angabe engafuni ukukhuluma ngakho konke okwabangela ukuthi uchitheke. Kanti njalo ukumcaphukela akuncedi futhi akukususi ukukhathazeka. (Zaga. 12:25; Rom. 12:15) UMichał owancedisa u-Adam esike sakhuluma ngaye, uyavuma ukuthi lanxa ungatshelwanga konke okwenzakalayo, kumele ulalelisise njalo ube lesihawu. Uthi: “Sengizame ukuncedisa u-Adam ukuthi abone ukuthi nxa ekhathazeke kakhulu, angacina engitshela okuthile ayabe engahlosanga ukukutsho, okungenza ukuthi azisole.” Yikho-ke uMichał wakubeka kwacaca ukuthi akusikho ukuthi ufuna ukuzwa konke okwenzakalayo. Waba ngumngane weqiniso, walalelisisa. Nxa imihlangano yobuKhristu ingakaqalisi kumbe iphela singenza okuthile okunganceda, njengokubuza ukuthi: “Unjani lezinsuku? Ngithemba kuzalunga. Kodwa asisoze sikulahle.”

Tshengisa ukuthi ulendaba laye. (Flp. 2:4)

UMirosław uthi: “Mina lomkami sahlela isikhathi sokuthi siyencedisa omunye udade owachithekelwa ngumtshado. Sake samlungisela umnyango wakhe owawufile. Kanti njalo samphelekezela kudokotela.” Lokhu kungakhanya kuyizinto ezincane, kodwa kuyanceda kakhulu. Udadewethu lo ababemncedisa waqalisa ukuqhubekela phambili ngempilo yakhe. Okuhle kakhulu yikuthi waqalisa ukuphayona njalo umntanakhe oyinkazana oleminyaka engu-11 wabhaphathizwa.

Mncedise abone ukuthi uJehova uyamzwisisa.

Nxa othile esezikhangelela phansi ungamncedisa abone ukuthi uNkulunkulu uyaziqakathekisa zonke izinceku zakhe. Akuthandabuzwa ukuthi ‘siligugu elidlula izintaka ezinengi.’ Yikho-ke siqakatheke kakhulu kuNkulunkulu. (Mat. 10:29-31) UJehova uyabazwisisa abachithekelwa ngumtshado ngenxa yokuthi “uhlola inhliziyo.” Kasoze azitshiye izinceku zakhe ezithembekileyo. (Zaga. 17:3; Hubo. 145:18; Heb. 13:5) Ngakho-ke nxa uncedisa othile, menze abone ukuthi nxa esenza konke okusemandleni akhe ukuze abambelele eqinisweni njalo eqhubeka elithanda iqiniso, uNkulunkulu uyabe ekhangele.​—Flp. 2:29.

Mkhuthaze ukuthi angayekeli ukuya emihlanganweni.

Nxa othile ekhathazekile, kungaba nzima ukuthi aye emihlanganweni. Kodwa imihlangano le eyenzelwe ukuthi ‘isiqinise’ isinika amandla njalo iyasikhuthaza. (1 Khor. 14:26; Hubo. 122:1) Yikho-ke kuqakatheke kakhulu ukuthi abadala kube yibo abaqalayo ukuyaqinisa abanye. UWanda esike sakhuluma ngaye uthi, “Asilukhohlwa uthando lwabo olukhulu.”

Mkhuthaze ukuthi aqhubeke ethandaza, etaditsha njalo ecabangisisa ngalokho akufundayo ukuze aqinise ubuhlobo bakhe loNkulunkulu. (Jak. 4:8)

Lanxa uJehova enguSomandla njalo ehlala ezulwini, uyabathanda kakhulu ‘abathobekileyo abazisolayo emoyeni, abalesabayo ilizwi lakhe’. Mncede ochithekelwe ngumtshado akubone lokhu ubusugcizelela ukuthi sonke kuyasinceda ukuqhubeka sithandaza njalo sitaditsha ukuze sisondele kuNkulunkulu.​—⁠Isaya. 66:⁠2.

Cela ukuhamba laye ekutshumayeleni kumbe ukuthi lilungiselele lonke imihlangano.

Ukwenza njalo kuzanceda umKhristu ochithekelwe ngumtshado ukuthi aqine kakhulu abeseqhubekela phambili ngempilo yakhe. UMarta wancedisa omunye udadewethu owayesizwa ubuhlungu obukhulu ngemva kokuchithekelwa ngumtshado. Udadewethu lo wayekhuthele enkonzweni. Yikho-ke uMarta uthi: “Sihlala sitshumayela sonke. Siyathokoza kakhulu nxa lokho esiyabe sifuna ukukwenza kuphumelela. Kwezinye izikhathi silungiselela sonke imihlangano, sithi sesiqedile siziphekele ezimnandi.”

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza