ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • mwbr22 November kk. 1-8
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu
  • Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2022
  • Izihlokwana
  • NOVEMBER 7-13
  • NOVEMBER 14-20
  • NOVEMBER 21-27
  • NOVEMBER 28–DECEMBER 4
  • DECEMBER 5-11
  • DECEMBER 12-18
  • DECEMBER 19-25
  • DECEMBER 26–JANUARY 1
Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu—2022
mwbr22 November kk. 1-8

Amabhuku Asetshenziswe Ku-Gwalo Lwempilo Lenkonzo YamaKhristu

NOVEMBER 7-13

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 5-6

“Abalathi Banengi Ukwedlula Abalabo”

it-1-E 716 ¶4

U-Elisha

Abako-Israyeli Bakhululwa KumaSiriya. Ngesikhathi kubusa iNkosi uJehoramu ko-Israyeli, abaseSiriya bahlela ukuhlasela abako-Israyeli belibele. Kodwa amacebo kaBheni-hadadi Wesibili awaphumeleli ngenxa yokuthi u-Elisha utshela iNkosi uJehoramu konke okufuna ukwenziwa ngabaseSiriya. Ekuqaliseni uBheni-hadadi ucabanga ukuthi kulomthengisi ebuthweni lakhe. Kodwa uthi esekwazi ukuthi ngubani otshela iNkosi uJehoramu lokho afuna ukukwenza athume ibutho lakhe eDothani. Ibutho leli lifika ligombolozele idolobho leli ngamabhiza lezinqola zempi ukuze libambe u-Elisha. Inceku ka-Elisha ibanjwa ngumhedehede kodwa u-Elisha ukhuleka kuNkulunkulu ecela ukuthi ayivule amehlo futhi ibona “ezintabeni kugcwele amabhiza lezinqola zomlilo zigombolozele u-Elisha.” Ibutho laseSiriya lithi selisondele u-Elisha akhuleke esithi, “Ngicela utshaye abantu laba babe yiziphofu.”—2Am 6:8-19.

w13-ZU 8/15 30 ¶2

U-Elisha Wabona Izinqola Zomlilo—Ingabe Nawe Uyazibona?

Nakuba ayezungezwe izitha eDothani, u-Elisha waqhubeka ezolile. Kungani? Ngoba wayenokholo oluqinile kuJehova. Nathi kudingeka sibe nokholo olunjalo. Ngakho-ke, masicele ukuba uNkulunkulu asinike umoya wakhe ukuze sibonise ukholo nezinye izimfanelo ezivezwa umoya.—Luka 11:13; Gal. 5:22, 23.

it-1-E 343 ¶1

Ubuphofu

Kusegcekeni ukuthi ibutho laseSiriya alizange libe yiziphofu emehlweni kodwa laphumputhekiswa ingqondo. Aluba laba yiziphofu emehlweni kwakuzadingeka ukuthi liqhutshwe ukuze lifike lapho eliya khona. Kodwa iBhayibhili lisitshela ukuthi u-Elisha wathi kulo: “Indlela elihamba ngayo ayisiyo, ledolobho elikulo ayisilo. Ngilandelani.” Omunye umlobi okuthiwa nguWilliam James uthi umuntu oyisiphofu engqondweni uyabe ebona sibili kodwa esehluleka ukuzwisisa ukuthi lokho akubonayo kutshoni. Kukhanya uJehova waqeda ubuphofu lobo ibutho leSiriya selifike eSamariya.—2Am 6:18-20.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w05-ZU 8/1 9 ¶2

Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili

5:15, 16—Kungani u-Elisha engasamukelanga isipho sikaNahamani? U-Elisha wasenqaba lesi sipho ngoba wayazi ukuthi isimangaliso sokuphulukiswa kukaNahamani sasingenziwanga ngamandla akhe, kodwa ngamandla kaJehova. Wayengenakulokotha azizuzise ngalo msebenzi ayewunikwe uNkulunkulu. Abakhulekeli beqiniso namuhla abasebenzisi inkonzo kaJehova ukuze kuzuze bona. Balalela umyalo kaJesu: “Namukelé ngesihle, yiphani ngesihle.”—UMathewu 10:8.

NOVEMBER 14-20

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 7-8

“UJehova Wenza Into Eyayingalindelwanga”

it-1-E 716-717

U-Elisha

U-Elisha utshela inkosi ukuthi ukudla kuzakuba kunengi sibili ngelanga elilandelayo. Umphathi webutho uthi lokho akusoze kwenzakale yikho u-Elisha uthi kuye: “Uzakubona ngamehlo akho kodwa awusoze ukudle.” UJehova ubangela ukuthi amabutho eSiriya asenkambeni azwe umsindo futhi acabanga ukuthi kulebutho elikhulu lezizwe ezimanyeneyo elizobahlasela. Yikho ayabaleka atshiye inkamba ilokudla okunengi. Inkosi ithi isizwa ukuthi amaSiriya abalekile ibeke umphathi webutho ukuthi alinde egedini leSamariya, lapho anyathelwa khona afe ngabako-Israyeli sebegijimela ukudla enkambeni yamaSiriya. Umphathi lo uyakubona ukudla kodwa kakudli.—2Am 6:24–7:20.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-2-E 195 ¶7

Isibane

Amakhosi Osendo LukaDavida. UJehova uNkulunkulu wabeka iNkosi uDavida esihlalweni sobukhosi ko-Israyeli njalo uDavida waba ngumkhokheli ohlakaniphileyo encediswa nguNkulunkulu. Yikho kwathiwa ‘uyisibane sako-Israyeli.’ (2Sa 21:17) Esivumelwaneni sombuso uJehova asenza loDavida wamthembisa wathi: “Isihlalo sakho sobukhosi sizahlala siqinile kuze kube phakade.” (2Sa 7:11-16) Yikho ababusi bosendo lukaDavida ngendodana yakhe uSolomoni ‘babenjengesibane’ ko-Israyeli.—1Am 11:36; 15:4; 2Am 8:19; 2Imi 21:7.

NOVEMBER 21-27

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 9-10

“Wayelesibindi, Ezimisele Njalo Etshiseka”

w11-ZU 11/15 3 ¶2

UJehu Ulwela Ukukhulekela Okuhlanzekile

UJehu wathola isabelo ngesikhathi isizwe sakwa-Israyeli sisesimweni esibi. Izwe lalingaphansi kwethonya elibi likaJezebeli, owayengumfelokazi ka-Ahabi nonina kaJehoramu, inkosi eyayibusa ngaleso sikhathi. UJezebeli wakhuthaza ukukhulekela uBhali kunokukhulekela uJehova, wabulala abaprofethi bakaNkulunkulu futhi wonakalisa abantu ‘ngobufebe nangobuthakathi’ bakhe. (2 AmaKh. 9:22; 1 AmaKh. 18:4, 13) UJehova wakhipha umyalo wokuba kubhujiswe yonke indlu ka-Ahabi, kuhlanganise uJehoramu noJezebeli. UJehu owayezohola ekuthatheni leso sinyathelo.

w11-ZU 11/15 4 ¶2-3

UJehu Ulwela Ukukhulekela Okuhlanzekile

Ngemva kokwenqaba ukuphendula izithunywa ezimbili ezathunyelwa kuye, uJehu wahlangana neNkosi uJehoramu ihamba nomngane wayo, u-Ahaziya, inkosi yakwaJuda, ngayinye isenqoleni yayo. Kwathi lapho uJehoramu ebuza, ethi “Ingabe kukhona ukuthula, Jehu?” impendulo ayithola yathi: “Kuthula kuni okungaba khona uma kusekhona ubufebe bukaJezebeli unyoko nobuthakathi bakhe obuningi?” Ethuswe yile mpendulo, uJehoramu waphenduka efuna ukubaleka. Kodwa wayesephuzile! UJehu wansala umnsalo, wamcibishela enhliziyweni, futhi le nkosi yawela enqoleni yayo yafela khona lapho. Nakuba u-Ahaziya akwazi ukubaleka, kamuva uJehu wamfuna waze wamthola wambulala naye.—2 AmaKh. 9:22-24, 27.

Indlovukazi ekhohlakele, uJezebeli, yaba ilungu elilandelayo lendlu ka-Ahabi elabulawa. UJehu wayibiza kufanele ngokuthi “lo oqalekisiwe.” Njengoba uJehu engena eJizreyeli, wabona uJezebeli elunguze efasiteleni lesigodlo. Akachithanga sikhathi, wayala izikhulu zasesigodlweni ukuba zimphonse phansi ngefasitela. Wayesemnyathela ngamahhashi akhe lo monakalisi ka-Israyeli wonke. Ngemva kwalokho, uJehu waqhubeka wabulala inqwaba yamanye amalungu endlu ka-Ahabi omubi.—2 AmaKh. 9:30-34; 10:1-14.

w11-ZU 11/15 5 ¶3-4

UJehu Ulwela Ukukhulekela Okuhlanzekile

Yiqiniso, uJehu wachitha igazi eliningi. Nokho, imiBhalo imveza njengendoda enesibindi eyakhulula ama-Israyeli ekubuseni okucindezelayo kukaJezebeli nomkhaya wakhe. Ukuze noma imuphi umholi wakwa-Israyeli enze lokhu ngempumelelo, kwakuyodingeka abe yindoda enesibindi, ezimisele neshisekayo. Esinye isichazamazwi seBhayibheli sithi: “Kwakungumsebenzi onzima futhi owenzisiswa ngaphandle kokuyekethisa. Ukube kwasetshenziswa izindlela ezithé ukuthamba kunalokhu, ukukhulekelwa kukaBhali kwakungeke kuqedwe kwa-Israyeli.”

Cishe uyabona ukuthi amaKristu namuhla abhekene nezimo ezidinga ukuba abonise ezinye zezimfanelo zikaJehu. Ngokwesibonelo, kufanele sisabele kanjani uma silingelwa ukuba senze into uJehova ayilahlayo? Kufanele singananazi, sibe nesibindi futhi siyenqabe ngokuqinile. Endabeni yokuzinikela kwethu kuNkulunkulu, asikwazi ukubekezelela noma yini ebangisa uJehova.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w11-ZU 11/15 5 ¶6-7

UJehu Ulwela Ukukhulekela Okuhlanzekile

Kungenzeka ukuthi uJehu wayekholelwa ukuthi ukuze kubonakale ukuthi umbuso wakwa-Israyeli uzimele, awukho ngaphansi kowakwaJuda, kwakudingeka uqhube ukukhulekela okuhlukile. Ngakho, njengamanye amakhosi akwa-Israyeli ayemandulele, wazama ukuwugcina uhlukile ngokuqhubekisela phambili ukukhulekelwa kwethole. Kodwa lokhu kungabonisa ukungabi nalukholo kuJehova owayemmise ukuba abe inkosi.

UJehova wamncoma uJehu ngoba ‘wenza kahle ngokwenza okulungile emehlweni kaNkulunkulu.’ Noma kunjalo, uJehu “akazange aqaphele ukuhamba emthethweni kaJehova uNkulunkulu ka-Israyeli ngayo yonke inhliziyo yakhe.” (2 AmaKh. 10:30, 31) Uma ucabanga ngakho konke uJehu akwenza ekuqaleni, ungase ukuthole lokhu kumangaza futhi kudabukisa. Nokho, kukhona isifundo esisitholayo. Asikwazi ukubuthatha kalula ubuhlobo bethu noJehova. Nsuku zonke, kudingeka sihlakulele ukwethembeka kuNkulunkulu ngokutadisha iZwi lakhe, sizindle ngalo futhi sithandaze ngokusuka enhliziyweni kuBaba wethu osezulwini. Ngakho-ke, masenze konke esingakwenza ukuze siqhubeke sihamba emthethweni kaJehova ngayo yonke inhliziyo yethu.—1 Kor. 10:12.

NOVEMBER 28–DECEMBER 4

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 11-12

“Owesifazana Oziphakamisayo Njalo Owenza Okubi Uyajeziswa”

it-1-E 209

U-Athaliya

U-Athaliya wayefuze unina uJezebheli ngoba laye wayekhuthaza umkakhe uJehoramu ukuthi enze okubi emehlweni kaJehova okweminyaka eyisitshiyagalombili eyinkosi. (1Am 21:25; 2Imi 21:4-6) Kanti njalo wachitha igazi elingelacala. Ngemva kokufa kwendodana yakhe embi u-Ahaziya eyabusa okomnyaka owodwa, wabulala bonke ababengabosendo lwesikhosini ngaphandle kosana olunguJehowashi, olwafihlwa ngumphristi omkhulu lomkakhe, owayenguyisekazi kaJehowashi. Ngemva kwalokho u-Athaliya wazibeka ukuthi abe yindlovukazi okweminyaka eyisithupha. (2Imi 22:11, 12) Amadodana akhe atshontsha izinto ezingcwele ethempelini likaJehova azinikela kuBhali.—2Imi 24:7.

it-1-E 209

U-Athaliya

Ngesikhathi uJehowashi eseleminyaka eyisikhombisa uMphristi Omkhulu uJehoyada wamkhipha lapho ayemfihle khona wasembeka ukuthi abe yinkosi. U-Athaliya wathi esizwa isiphithiphithi wagijima waya ethempelini futhi uthe ebona okwakusenzakala wamemeza wathi, “Bayahlamuka! Bayahlamuka!” UMphristi Omkhulu uJehoyada wathi akhitshelwe phandle kwethempeli ukuze abulawe lapho okwakungena khona amabhiza esigodlweni senkosi. Kungenzeka nguye owayengowokucina kwabendlu ka-Ahabi ababesenza izinto ezenyanyekayo. (2Am 11:1-20; 2Imi 22:1–23:21) Aba liqiniso sibili amazwi athi: “Alikho lelilodwa ilizwi likaJehova elakhulunywa nguJehova mayelana labendlu ka-Ahabi elingasoze ligcwaliseke.”—2Am 10:10, 11; 1Am 21:20-24.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 1265-1266

UJehowashi

Inkosi esakhulayo uJehowashi yayizaphumelela nxa uMphristi Omkhulu uJehoyada esaphila njalo ezakuba ngubaba owayezamcebisa. UJehowashi wathi eseleminyaka engu-21 wayeselabafazi ababili futhi omunye wabo kwakuthiwa nguJehowadani. Abafazi laba bamzalela amadodana lamadodakazi. Lokhu kwavuselela usendo lukaDavida okwakuzavela khona uMesiya njengoba lwaseluphose lwanyamalala.—2Am 12:1-3; 2Imi 24:1-3; 25:1.

DECEMBER 5-11

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 13-15

“Ukusebenza Ngenhliziyo Yonke Kuletha Izibusiso Ezinengi”

w10-ZU 4/15 26 ¶11

Ingabe Ulandela UKristu Ngokugcwele?

11 Ukuze kukukhanyele ukuthi kubaluleke kangakanani ukushiseka enkonzweni kaNkulunkulu, phawula isenzakalo esithile esenzeka enkosini yakwa-Israyeli uJehowashi. Yaya ku-Elisha ikhala ngoba ikhathazekile ngalokho okwakubonakala sengathi abaseSiriya babezokwenza ku-Israyeli. Umprofethi wayiyala ukuba ime ngasefasiteleni futhi icibishele ibhekise eSiriya, okubonisa ukunqoba uJehova ayezobanika khona lapho belwa naleso sizwe. Ngokuqinisekile lokhu kwakufanele kunike le nkosi umdlandla. Ngokulandelayo, u-Elisha watshela uJehowashi ukuba athathe imicibisholo ayicibe phansi. UJehowashi waciba izikhathi ezintathu. Lokhu kwamthukuthelisa u-Elisha ngoba ukube waciba izikhathi ezinhlanu noma eziyisithupha kwakuyobonisa ukuthi ‘uzolishaya iSiriya aze aliqede.’ Manje uJehowashi wayezonqoba kathathu kuphela kodwa angawaqedi. Ngenxa yokuthi wantula intshiseko, impumelelo kaJehowashi yaba elinganiselwe. (2 AmaKh. 13:14-19) Isiphi isifundo esingasifunda kulokhu kulandisa? UJehova uyosibusisa kakhulu kuphela uma senza umsebenzi wakhe ngenhliziyo ephelele nangentshiseko.

w13-ZU 11/1 11 ¶5-6

“Umvuzi Walabo Abamfuna Ngobuqotho”

Obani abavuzwa uJehova? UPawulu uthi: ‘Yilabo abamfuna ngobuqotho.’ Incwadi ethile yabahumushi beBhayibheli ithi igama lesiGreki elisho “ukufuna ngobuqotho” alisho “ukuphuma uyofuna,” kunalokho, lisikisela ukuza kuNkulunkulu ngenhloso “yokumkhulekela.” Enye incwadi ichaza ukuthi lesi senzo sesiGreki sisikisela umzamo ojulile nokuzikhandla. Yebo, uJehova uvuza labo abanokholo olubashukumisela ukuba bamkhulekele ngothando nangentshiseko ngenhliziyo yonke.—Mathewu 22:37.

UJehova ubavuza kanjani abakhulekeli bakhe abathembekile? Uthembisa ukubavuza ngekusasa elingenakuqhathaniswa okubonisa ukujula komoya wokupha nothando lwakhe—ukuphila phakade emhlabeni oyiPharadesi. (IsAmbulo 21:3, 4) Ngisho kwamanje, labo abamfuna ngobuqotho uJehova bajabulela izibusiso ezicebile. Ngosizo lomoya wakhe ongcwele nokuhlakanipha okutholakala eZwini lakhe, bajabulela ukuphila okunenjongo nokwanelisayo.—IHubo 144:15; Mathewu 5:3.

Ukuchwayisisa IMibhalo

w05-ZU 8/1 11 ¶3

Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili

13:20, 21—Ingabe lesi simangaliso sisekela ukuhlonishwa kwezinsalela zezinto izinkolo ezizibheka njengezingcwele? Cha. IBhayibheli alibonisi ukuthi amathambo ka-Elisha ake ahlonishwa. Lesi simangaliso senzeka ngenxa yamandla kaNkulunkulu njengoba kwakunjalo nangazo zonke izimangaliso u-Elisha azenza ngesikhathi esaphila.

DECEMBER 12-18

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 16-17

“Ukubekezela KukaJehova Kulalapho Okuphelela Khona”

it-2-E 908 ¶5

UShalimanesa

Ukunqotshwa Kwabako-Israyeli. Ngesikhathi kubusa iNkosi uHosheya ko-Israyeli uShalimanesa Wesihlanu wahlasela iPhalestina njalo uHosheya waba ngaphansi kwakhe. Kwasekumele abhadale umthelo minyaka yonke. (2Am 17:1-3) Kodwa ngemva kwesikhathi uHosheya wayekela ukubhadala umthelo futhi wahlamuka wabambana leNkosi uSo yaseGibhithe. UShalimanesa wambopha wasevimbezela iSamariya okweminyaka emithathu. Ngemva kwalokho idolobho leli elalivikelekile lanqotshwa futhi ama-Israyeli athunjwa.—2Am 17:4-6; 18:9-12; khangela uHos 7:11; Hez 23:4-10.

it-1-E 414-415

Ukuthunjwa

Okwenza umbuso wako-Israyeli wenyakatho obunjwa yizizwana ezilitshumi lombuso waseningizimu wakoJuda obunjwa yizizwana ezimbili uthunjwe yikuthi abantu bemibuso le batshiya uJehova bakhonza onkulunkulu bamanga. (Dut 28:15, 62-68; 2Am 17:7-18; 21:10-15) UJehova wayelokhu ethumela abaphrofethi bakhe ukuthi babaxwayise kodwa bona bephulela izigodo endlebeni. (2Am 17:13) Akula ngitsho leyodwa inkosi embusweni wako-Israyeli obunjwa yizizwana ezilitshumi eyakuqeda ngokupheleleyo ukukhonza kwamanga okwaqaliswa nguJerobhowami owayeyinkosi yokuqala yombuso lo. Umbuso wakoJuda oseningizimu lawo wehluleka ukulalela izixwayiso zikaJehova lokufunda kulokho okwehlela abako-Israyeli abacina bethunjiwe. (Jer 3:6-10) Imibuso le yomibili yanqotshwa futhi izakhamizi zayo zathunjwa.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-2-E 847

UmSamariya

Ibala elithi amaSamariya laqalisa ukuvela eMibhalweni ngemva kokunqotshwa kombuso weSamariya wezizwe ezilitshumi ngo-740 B.C.E. Abantu ababehlala embusweni osenyakatho yibo ababebizwa ngalelobizo umbuso lo ungakanqotshwa ukuze behlukaniswe labantu abahlaliswa kuleyondawo bevela ezizweni ezazingaphansi koMbuso we-Asiriya. (2Am 17:29) Kukhanya ama-Asiriya awazange asuse wonke ama-Israyeli ngoba u-2 ImiLando 34:6-9 (khangela u-2Am 23:19, 20) utshengisa ukuthi ngesikhathi kubusa iNkosi uJosiya kwakulokhu kulama-Israyeli elizweni lelo. Ngokuhamba kwesikhathi ibizo elithi amaSamariya laselisitsho izizukulwane zalabo abasala eSamariya lalabo abalethwa ngama-Asiriya lapho. Yikho akuthandabuzwa ukuthi abanye babo babengabantwana ababezelwe ngenxa yokwendiselana phakathi kwamaSamariya labezinye izizwe. Ngokuhamba kwesikhathi ibizo leli laselisetshenziswa nxa kukhulunywa ngabantu ababegcwele endaweni yaseShekemi laseSamariya ababelezinye izinto ababezikholwa ezazitshiyene lezamaJuda. Lalingasasetshenziswa kangako nxa kukhulunywa ngokuthi umuntu ungumhlobo bani kumbe uvela kusiphi isizwe.—Joh 4:9.

DECEMBER 19-25

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 18-19

“Indlela Abantu Abasiphikisayo Abangazama Ngayo Ukusiqeda Amandla”

w05-ZU 8/1 11 ¶5

Amaphuzu Avelele Encwadi YamaKhosi Esibili

18:19-21, 25—Ingabe uHezekiya wayenze isivumelwano neGibhithe? Cha. Amazwi kaRabishake ayengelona iqiniso, njengoba nje ayengakhulumi iqiniso nalapho ethi ‘ugunyazwe nguJehova.’ Inkosi ethembekile uHezekiya yayithembele kuJehova kuphela.

w10-ZU 7/15 13 ¶3

“Ungesabi. Ngizokusiza Mina Mathupha”

URabishake wasebenzisa ubuqili ukuze azame ukutshala ukungabaza. Wathi: “Akuyena yini [uJehova] ozindawo zakhe eziphakeme futhi oma-altare akhe uHezekiya akususile? . . . UJehova ngokwakhe uthé kimi, ‘Khuphuka ulwe naleli zwe, ulichithe.’” (2 AmaKh. 18:22, 25) Ngakho, uRabishake wagomela ngokuthi uJehova wayengeke abalwele abantu baKhe ngoba wayengajabule ngabo. Kodwa lokho kwakungamanga aluhlaza cwe. UJehova wayejabule ngoHezekiya namaJuda ayephendukele ekukhulekeleni kweqiniso.—2 AmaKh. 18:3-7.

w13 11/1 20 ¶14

Abelusi Abayisikhombisa Labakhokheli Abaficamibili—Basinceda Ngani Lamuhla?

14 Inkosi yase-Asiriya yafika yamisa inkamba eLakhishi eyayiseningizimu-ntshonalanga kweJerusalema. Isuka lapho yathumela izithunywa ezintathu ukuthi ziyetshela abantu abasedolobheni ukuthi bazinikele ezandleni zenkosi yase-Asiriya. Isithunywa sakhe esikhulu esasibizwa ngokuthi nguRabishakhe sasebenzisa amaqhinga amanengi. Ekhuluma ngesiHebheru wazama ukuqila abantu ukuthi bahlamukele inkosi yabo bazinikele kuma-Asiriya, ebaqambela amanga esithi uzabathuthisa elizweni labo abase elizweni elihle abazahlala khona bekhomba ngophakathi. (Bala u-2 AmaKhosi 18:31, 32.) URabishakhe waphinda wabayenga esithi njengoba nje onkulunkulu bezinye izizwe babehlulekile ukunceda izikhonzi zabo, uJehova laye wayezakwehluleka ukukhulula amaJuda esandleni sama-Asiriya. Abantu bahlakanipha ngoba abazange bathatheke ngamanga la kanye lokunyundela lokhu. Izinceku zikaJehova zilokhu zisayisebenzisa indlela le kuze kube lamuhla.—Bala u-2 AmaKhosi 18:35, 36.

yb74-E 177 ¶1

Ingxenye 2—EGermany

Kuyamangalisa ukuthi amasotsha amaNazi ayejayele ukusebenzisa ubuqili ukuze enze umuntu asayine ifomu lokuthi kasenguyeFakazi, kanengi ayemhlamukela njalo amthwalise nzima umuntu lo ukwedlula kuqala. UKarl Kirscht uthi: “Iziphathamandla zazisebenzisa ubuqili kakhulu kuboFakazi ukwedlula abanye abantu ababesenkambeni zokuhlutshwa. Zazicabanga ukuthi lokhu kwakuzakwenza oFakazi basayine amafomu okuthi sebetshiyile inhlanganiso. Babehlala besithi sisayine. Abanye basayina kodwa kanengi kwakumele balinde isikhathi esedlula umnyaka ukuze bakhululwe. Ngesikhathi besalindele ukukhululwa amasotsha amaNazi ayejayele ukubachothoza esithi bangabathengisi njalo bangamagwala. Kanti njalo kwakumele bamatshe phambi kwabafowabo besenziwa inhlekisa bengakakhululwa.”

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-1-E 155 ¶4

Okuvunjululwe Ngabezembali

Ngokwesibonelo iBhayibhili lithi inkosi yase-Asiriya uSenakheribhi yabulawa ngamadodana ayo amabili u-Adrameleki loSharezeri kwasekungena enye indodana yayo okuthiwa ngu-Esa-hadoni esikhundleni sayo. (2Am 19:36, 37) Kodwa elinye ibhuku lezembali yeBhabhiloni lathi mhlaka 20 ngenyanga kaTebeth uSenakheribhi wabulawa yindodana yakhe eyayihlamuka. Bobabili uBerossus, owayengumphristi weBhabhiloni loNabonidus, owake wabusa eBhabhiloni bathi uSenakheribhi wabulawa ngenye yamadodana akhe. Kodwa kokunye okusanda kuvunjululwa okumayelana lo-Esa-hadoni onguye owathatha isikhundla sikaSenakheribhi, u-Esa-hadoni wathi abafowabo ababili bahlamuka babulala uyise basebebaleka. Ebhukwini elithi Universal Jewish History, uPhilip Biberfeld wathi: “Ibhuku lezembali yeBhabhiloni lalilahlekile. UNabonid loBerossus labo babelahlekile. Okukhulunywa liBhayibhili yikho kodwa okuqondileyo. Ubufakazi balokho bakhanya kulokho okwakubhalwe ngu-Esarhaddon futhi lokho elikutshoyo mayelana lendaba le yeBhabhiloni le-Asiriya kuliqiniso ukwedlula okutshiwo ngabaseBhabhiloni abakhuluma ngendaba le.”

DECEMBER 26–JANUARY 1

AMAGUGU ASELIZWINI LIKANKULUNKULU | 2 AMAKHOSI 20-21

“UJehova Wawuphendula Umthandazo Wenceku Yakhe”

ip-1-ZU 394 ¶23

Ukholo LweNkosi Luyavuzwa

23 Ngesikhathi uSaneheribi ehlasela uJuda okokuqala, uHezekiya uhlatshwa ukugula okubi. U-Isaya umtshela ukuthi uzokufa. (Isaya 38:1) Le nkosi eneminyaka engu-39 ikhungathekile. Ayikhathazekele nje inhlalakahle yayo kuphela kodwa nekusasa lesizwe. IJerusalema noJuda kusengozini yokuhlaselwa abase-Asiriya. Uma uHezekiya efa, ubani ozohola impi? Okwamanje, uHezekiya akanayo indodana engathatha izintambo. Ngomthandazo oqotho, uHezekiya uncenga uJehova ukuba ambonise isihe.—Isaya 38:2, 3.

w17.03 21 ¶16

Khonza UJehova Ngenhliziyo Yonke

16 Ngokuya kwesikhathi uHezekhiya wagula waphosa wafa. Wakhuleka kuJehova emcela ukuba akhumbule ukuthi ubeziphethe njani phambi kwakhe. (Bala U-2 AmaKhosi 20:1-3.) UJehova wawuzwa umthandazo kaHezekhiya wasemsilisa. Kodwa khathesi kasingeke sikhangelele ukuthi uJehova aselaphe ngendlela eyisimangaliso kumbe ukuthi angezelele iminyaka esizayiphila. Lanxa kunjalo lathi njengoHezekhiya singathandaza kuJehova sithi: “Khumbula, O Jehova ukuthi bengiziphethe njani phambi kwakho ngokwethembeka, ngokuzinikela ngenhliziyo yami yonke.” Kanti njalo kumele sikholwe ukuthi uJehova uzasisekela futhi asiqinise nxa sigula ngoba ulawo amandla okwenza njalo?—Hubo. 41:3.

g01-ZU 7/22 13 ¶4

Ungangisiza Kanjani Umthandazo?

Ezikhathini zeBhayibheli amanye amadoda okholo athola izimpendulo eziqondile—ngisho nangendlela eyisimangaliso—zemithandazo yawo. Ngokwesibonelo, lapho iNkosi uHezekiya izwa ukuthi inesifo esibulalayo, yanxusa uJehova ukuba ayikhulule. UNkulunkulu waphendula: “Ngizwile umkhuleko wakho, ngibonile izinyembezi zakho; bheka, ngiyakukuphilisa.” (2 AmaKhosi 20:1-6) Abanye besilisa nabesifazane abesaba uNkulunkulu nabo babona ukungenela kukaNkulunkulu ezindabeni zabo.—1 Samuweli 1:1-20; Daniyeli 10:2-12; IzEnzo 4:24-31; 10:1-7.

Ukuchwayisisa IMibhalo

it-2-E 240 ¶1

Intambo Yokuqondisa

Intambo yokuqondisa ingasetshenziswa nxa kusakhiwa ukuze okwakhiwayo kuphume kuhle loba ukuhlola ukuthi isakhiwo siyagcinwa yini kumbe siyadilizwa. UJehova wathi ‘wayezakwelula phezu kweJerusalema intambo yokulinganisa eyasetshenziswa eSamariya, elule lentambo yokuqondisa eyasetshenziswa phezu kwendlu ka-Ahabi.’ UNkulunkulu wayelinganise iSamariya lendlu yeNkosi u-Ahabi wakuthola kukubi kumbe kutshekile yikho kwatshabalaliswa. UNkulunkulu wayezayahlulela ngendlela efananayo iJerusalema lababusi bayo, abuchaye egcekeni ububi bayo abeseyibhubhisa. Lokhu kwenzakala ngo-607 B.C.E. (2Am 21:10-13; 10:11) UJehova wasebenzisa umphrofethi u-Isaya ukuthi atshele abantu ababi labazigqajayo kanye lababusi ababeseJerusalema ngalokho okwakuzabehlela. Wathi: “Ngizakwenza ukwahlulela kuhle kube yintambo yokulinganisa lokulunga kube yintambo yokuqondisa.” Ukwahlulelwa lokhu kwakuzaveza ukuthi ngobani sibisibili ababezinceku zikaNkulunkulu. Abazinceku zakhe babezasinda kodwa labo ababetholakale besenza okubi babezabhujiswa.—Isy 28:14-19.

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza