ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI seWatchtower
ISIPHALA SEZINGWALO ESIKU-INTHANETHI
seWatchtower
Ndebele (Zimbabwe)
  • IBHAYIBHILI
  • AMABHUKU
  • IMIHLANGANO YEBANDLA
  • fy isahl. 4 kk. 39-50
  • Ungawuphatha Njani muzi Wakho?

Akulavidiyo yalokho okukhethileyo.

Uxolo, sehlulekile ukudlala ividiyo oyidingayo.

  • Ungawuphatha Njani muzi Wakho?
  • Kukhona Okungenza Imuli Yenu Ithokoze
  • Izihlokwana
  • Okuhambelana Lokudingayo
  • PHILA NGOLAKHO
  • NCEDISANANI UKWENZA IMISEBENZI YANGEKHAYA
  • KUNGANI UKUHLANZEKA KUQAKATHEKE KAKHULU?
  • UKUNCOMANA KUZAKWENZA UKUTHI LIJABULE
  • UNkulunkulu Uthanda Abantu Abahlanzekileyo
    “Zigcineni Lisethandweni LukaNkulunkulu”
  • Kuyini Okungenza Ukuthi Imuli Yakho Ithokoze
    IBhayibhili Lifundisani Sibili?
  • Zamani Ukuthi Ngekhaya Kuhlale Kulokuthula
    Kukhona Okungenza Imuli Yenu Ithokoze
  • Nxa Kulomunye Ogulayo Emulini
    Kukhona Okungenza Imuli Yenu Ithokoze
Bona Konke
Kukhona Okungenza Imuli Yenu Ithokoze
fy isahl. 4 kk. 39-50

ISAHLUKO 4

Ungawuphatha Njani Umuzi Wakho?

1. Kuyini okungenza ukuthi ukuphatha umuzi kube nzima kakhulu lamuhla?

OSEKUSENZAKALA ezimulini lamuhla kutshengisa ukuthi izinto sezintshintshile sibili. Phela okwakusenziwa eminyakeni engu-40 kumbe engu-50 eyadlulayo akusajayelekanga lamuhla. Lokhu sekusenza ukuthi ukuphatha umuzi kube nzima kakhulu. Kodwa izimuli zingaphumelela nxa zingalandela okutshiwo yiMibhalo.

PHILA NGOLAKHO

2. Kuyini okwenza ukuthi izimuli zithwale nzima?

2 Lamuhla izimuli ezinengi sezifuna ukuphila impilo ebuntofontofo, zikhomba ngophakathi. Ngeke uzibale uziqede izinto esezithengiswa futhi abathengisayo bakhupha izaziso bezama ukuhuga uwonkewonke. Lokhu kwenza ukuthi obaba labomama abanengi balale bengalele besebenza ukuze bathenge izinto lezo. Besekuphinda kusiba labanengi abakuthola nzima okuya ethunjini. Khathesi abantu sebesebenza angathi bayizigqili, mhlawumbe baze badinge imisebenzi emibili ukuze bakuthole okokuziphilisa. Kodwa ezindaweni ezinengi imisebenzi kayisabonwa. Izimuli zithwele nzima sibili. Kodwa nxa zingalandela izimiso zeBhayibhili zingenelisa ukuphila ngokuncane ezilakho.

3. Umphostoli uPhawuli wathini, njalo amazwi akhe angasinceda njani ukuthi siyiphathe kuhle imizi yethu?

3 Umphostoli uPhawuli laye wake walubona udubo. Kodwa indubo zakhe zamfundisa into eqakathekileyo waze wabhalela umngane wakhe uThimothi wathi: “Akulalutho esalulethayo emhlabeni, njalo akulalutho esingasuka lalo kuwo. Kodwa uma silokudla lezigqoko kumele sisuthiseke ngalokho.” (1 KuThimothi 6:7, 8) Lanxa kunjalo, kukhona okunye imuli okumele ibe lakho ngaphandle kokudla lezigqoko. Kufanele ibe lendawo yokuhlala, abantwana bahanjiswe esikolo njalo omunye angagula kuyabe sekufuneka imali. Zinengi izinto ezifuna imali. Kodwa amazwi kaPhawuli ayasebenza lasezintweni lezi. Ubunzima bungaba nganeno nxa singasuthiseka, sikhangele izinto eziqakathekileyo ekuphileni kulokuthi sizikhathaze ngezinto esingaphila singelazo.

4, 5. Ukuqala ucabangisise lokuhlela ungakenzi lutho kuzakusiza njani ukuthi uwuphathe kuhle umuzi wakho?

4 Esinye isimiso esisincedayo sisithola emzekelisweni kaJesu. Wathi: “Ake kuthi omunye wenu afune ukwakha umphotshongo. Kambe kazukuqala ahlale phansi abalise indleko ukuze abone ingabe ulayo yini imali yokuwuqeda na?” (ULukha 14:28) Lapha uJesu wayesitsho ukuthi kumele siqale sicabangisise futhi sihlele singakenzi lutho. Esihlokweni esidlulileyo sibonile ukuthi lokhu kungabasiza ngani abafuna ukutshada. Kuyabanceda lokuthi bawuphathe kuhle umuzi wabo nxa sebetshadile. Ukuqala ucabangisise kutsho lokuhlela ukuthi imali lizayisebenzisa njani. Lokhu kungenza ukuthi imuli ikwazi ukuthi ingasebenzisa malini ilanga ngalinye kumbe iviki ngayinye kulokuthi idlalise imali. Lapho-ke iyabe isiphila ngalokho elakho.

5 Kwamanye amazwe nxa umuntu efuna ukuyisebenzisa kuhle imali, akumelanga athenge izinto ezingaqakathekanga kangako esebenzisa imali ayibolekileyo futhi ezalayo. Kwamanye kuyabe kumele alwise ukungathengi izinto ngesikwelede. (IZaga 22:7) Umuntu osebenzisa kuhle imali kaphonguthenga into sivukampunzana engazange acabange ukuthi iqakathekile yini lokuthi kayisoze imngenise ezikweledini na. Kanti njalo ukuhlela ukuthi imali lizayisebenzisa njani kuzalisiza ukuthi libone izinto ezidla imali, njengokubheja, ukutshova amakhasi, ukubhema igwayi lokububhudla utshwala. IBhayibhili lalo liveza ukuthi izinto lezi kazilunganga.​—IZaga 23:20, 21, 29-35; KwabaseRoma 6:19; Kwabase-Efesu 5:3-5.

6. Yiwaphi amavesi aseBhayibhilini anganceda abaswelayo?

6 Kodwa abangayitholiyo-ke imali yakhona? Okunye okungabaduduza yikwazi ukuthi uhlupho lolu olukhona emhlabeni wonke luzaphela. Sekuseduze kakhulu ukuthi uJehova alethe iPharadayisi, lapho azasusa khona ubuyanga kanye lakho konke okudlisa abantu imbuya ngoluthi. (IHubo 72:1, 12-16) Okwakhathesi, amaKhristu eqiniso aswelayo kawalilahli ithemba ngoba ayawakholwa amazwi kaJehova athi: “Kangisoze ngilitshiye; kangisoze ngilidele.” Ngakho-ke umuntu olokholo ulesibindi sokuthi athi: “INkosi ingumsizi wami; kangiyikwesaba.” (KumaHebheru 13:5, 6) Ezikhathini lezi ezinzima uJehova ubanceda ngezindlela ezitshiyeneyo abalandela izimiso zakhe futhi abafuna uMbuso wakhe kuqala. (UMathewu 6:33) Abanengi sebekubone ngawabo okwabonwa ngumphostoli uPhawuli. Wathi: “Ngiyakwazi ukuba ukuswela kuyini, njalo ngiyakwazi ukuba kuyini ukuba lokunengi. Sengafunda imfihlo yokwaneliseka kuzo zonke izimo, langabe ngiyasutha loba ngilambile, loba ngilokunengi kumbe ngiswela. Ngingazenza zonke izinto ngaye onginika amandla.”​—KwabaseFiliphi 4:12, 13.

NCEDISANANI UKWENZA IMISEBENZI YANGEKHAYA

Umfanekiso osekhasini 42

Imuli kumele incedisane imisebenzi yendlini

7. Yiwaphi amazwi kaJesu okumele siwalalele nxa sifuna ukuphatha kuhle imizi yethu?

7 UJesu esesiyaqeda inkonzo yakhe emhlabeni wathi: “Thanda umakhelwana wakho njengalokhu uzithanda wena.” (UMathewu 22:39) Nxa singalalela umlayo lo sizakwenelisa ukuyiphatha kuhle imizi yethu. Abantu ohlala labo, ngokwesibonelo umkakho, abantwabakho loba abazali bakho labo ngomakhelwana bakho okumele ubathande kakhulu. Manje lingatshengisa njani ukuthi liyathandana emulini?

8. Amalunga emuli angatshengisa njani ukuthi ayathandana?

8 Okunye okungaphathisa emulini yikuthi nxa kusetshenzwa kungabi lomunye ogoqa izandla. Abantwana kumele bafundiswe ukuthi bangatshiyi izinto zimahlikilili, kungaba yizigqoko kumbe amathoyizi. Ukuthanyela iguma, ukuhlanza indlu nsuku zonke kanye lokugezisa imiganu akulula sibili futhi kufuna isikhathi. Kodwa nxa kuncediswana, imisebenzi le iba lula kakhulu. Lanxa zizakuba khona izinto ezenza ukuthi endlini kungcole, bonke emulini kumele baphathisane ukuze kuhlale kukhangeleka. Nxa sekudliwe kuyabe kumele imiganu ibuthwe futhi kuthanyethanyelwe. Phela lingacina lixabana ngekhaya nxa abanye besebenza behudula inyawo, behlalela izandla, betshonela ukuzilibazisa loba befuna ukusebenza belandelelwa. (IZaga 26:14-16) Kodwa kungaba lokuthula nxa kuyikuthi wonke umuntu usukumela phezulu futhi usebenza ethokoza. “UNkulunkulu uthanda onikela ngokuthokoza.”​—2 KwabaseKhorinte 9:7.

9, 10. (a) Yibuphi ubunzima omama abaphakathi kwabo, njalo abanye emulini bangabasiza njani? (b) Imisebenzi yangekhaya ngekamama yedwa yini? Chasisa.

9 Ukuthanda abanye lokuba lendaba labo kunganceda lakwenye indaba ehlupha kakhulu ezimulini. Kusukela kudala omama yibo ababetshona ngekhaya. Kujayelekile ukuthi kube yibo abanakekela abantwana, bathanyele futhi balungise endlini, bawatshe, bathenge ukudla baphinde bapheke. Kwamanye amazwe omama basebenza emasimini loba bathengise emamakethi ukuze badinge imali yokuncedisa ukondla imuli. Lakwezinye izindawo omama abanengi sebesebenza ngoba impilo ilokhu isiba nzima. Umama osebenza gadalala kumele atshayelwe ihlombe sibili. Ukhuthele njengenkosikazi ‘eyayilesimilo’ okukhulunywa ngayo eBhayibhilini. “Kadli isinkwa sobuvila.” (IZaga 31:10, 27) Kodwa lokhu akutsho ukuthi umama nguye yedwa okufanele afondoke ngekhaya. Nxa sekuntambama abantu sebevela emsebenzini, nguye yedwa yini okumele adidizele esenza imisebenzi yangekhaya ngapha indoda labanye emulini bethe pekle beziphumulela? Hatshi. (Qathanisa lo-2 KwabaseKhorinte 8:13, 14.) Manje kungenziwani? Ake sithi umama ufuna ukupheka. Abanye bangamphathisa ngokuyadinga amanzi lenkuni, abanye balungise imiganu futhi bagige, bathanyethanyele endlini njalo omunye angagijima ayethenga okufunekayo. Phela umfula ugcwaliswa yizifudlana.​—Qathanisa loGalathiya 6:2.

10 Kodwa omunye angathi: “Lapho engihlala khona imisebenzi le ngeyabafazi.” Angabe engaphosisi sibili, kodwa ake siyikhangele ngomunye umhlubulo indaba le. UJehova uNkulunkulu wathi eqala imuli, kazange aqambe imisebenzi athi le ngeyabomama kuphela. Kanti njalo lapho indoda eyayilungile u-Abhrahama ivakatshelwa yizithunywa ezivela kuJehova, layo yadidizela incedisa ukuze izithunywa lezi zithole okuya ethunjini. (UGenesisi 18:1-8) IBhayibhili lithi: “Amadoda kumele abathande omkawo njengemizimba yawo.” (Kwabase-Efesu 5:28) Ngakho-ke nxa indoda ivela emsebenzini idinwe ifile futhi ifuna ukuphumula, akumelanga ikhohlwe ukuthi lomkayo angabe ediniwe, mhlawumbe ukwedlula yona. (1 UPhetro 3:7) Pho indoda emthandayo umkayo ingazihlalela yini imtshiye esebenza yedwa?​—KwabaseFiliphi 2:3, 4.

11. Amalunga emuli angamlingisela njani uJesu?

11 UJesu wayemthokozisa zikhathi zonke uNkulunkulu futhi esenzela abantu izinto ezazibajabulisa. Lanxa yena engazange atshade, amadoda, amakhosikazi kanye labantwana bangancedakala kakhulu nxa bengamlingisela. UJesu wathi: “NjengeNdodana yoMuntu engezelanga ukuzakhonzwa, kodwa ukukhonza.” (UMathewu 20:28) Ayekutsho yikuthi yena wayezimisele ukusebenzela abanye. Bonke emulini bangathokoza nxa bangenza njengaye.

KUNGANI UKUHLANZEKA KUQAKATHEKE KAKHULU?

12. UJehova ufuna ukuthi abamkhonzayo benzeni?

12 Esinye isimiso esiseBhayibhilini esingasisiza ukuthi siyiphathe kuhle imizi yethu siku-2 Khorinte 7:1. Ivesi le ithi: “Kasizihlambululeni ezintweni zonke ezingcolisa umzimba lomoya.” Abalalela amazwi la aphefumulelwayo baba ngabangane bakaJehova owamukela ‘ukukholwa okuhlambulukileyo njalo okungelasici.’ (UJakhobe 1:27) Ukuwalalela kungayisiza kakhulu imuli.

13. Kungani kuqakathekile ukuthi sihlanzeke?

13 Ngokwesibonelo, iBhayibhili lenza singathandabuzi ukuthi ukufa lokugula kuzaphela du. Akulamuntu ozabe esithi: “Mina ngiyagula.” (U-Isaya 33:24; ISambulo 21:4, 5) Kodwa okwakhathesi sonke siyake sigule. Lasendulo uPhawuli loThimothi labo bake bagula. (KwabaseGalathiya 4:13; 1 KuThimothi 5:23) Lanxa kunjalo, odokotela bathi imikhuhlane eminengi ngeke isihlasele nxa singazivikela. Izimuli zingaba lempilakahle nxa zilalela uNkulunkulu futhi zixwaya izinto ezingcolisa umzimba. Pho zingakwenza njani lokhu?​—Qathanisa leZaga 22:3.

14. Kungani kuqakathekile ukuthi amalunga emuli aziphathe kuhle?

14 Kumele siziphathe kuhle nxa sifuna ukuthi uNkulunkulu asamukele. IBhayibhili lisikhuthaza ukuthi senze njalo futhi alikuvumeli ukulala lomuntu ungatshadanga laye. Lithi: ‘Akulazifebe ezixhwalileyo, loba iziphingi loba amawule esilisa loba abesilisa abaphinganayo abazakudla ilifa lombuso kaNkulunkulu.’ (1 KwabaseKhorinte 6:9, 10) Kuqakathekile ukuthi amaKhristu angaqali ukwenza izinto lezi lanxa abanengi emhlabeni lo beziphethe kubi. Nxa angaziphatha kuhle, azathokozisa uNkulunkulu futhi izimuli zawo zizavikeleka emikhuhlaneni ethelelwana emacansini, ngokwesibonelo i-AIDS lengulamakhwa.​—IZaga 7:10-23.

15. Yiwuphi umkhuba ongcolisa umzimba osuqede abantu?

15 ‘Ukuzihlambulula ezintweni zonke ezingcolisa umzimba lomoya’ kusiza lezimuli ukuthi zingabanjwa yimikhuhlane. Imikhuhlane eminengi ibangelwa yikungcolisa umzimba, ngokwesibonelo ukubhema. Ukubhema kungcolisa amaphaphu lezigqoko kanye lomoya esiwuphefumulayo, kuphinde kubangele lemikhuhlane. Kungcwatshwa izigidi zabantu minyaka yonke zibulawa yilo igwayi. Kambe abantu bonke laba bebezagula bafe masinya yini aluba ‘bebengangcolisi imizimba’ yabo?

16, 17. (a) Yiwuphi umthetho uJehova awunika abako-Israyeli owawubavikela emikhuhlaneni? (b) Isimiso esikuDutheronomi 23:12, 13 lingasisebenzisa njani nxa lingekhaya?

16 Nansi esinye isibonelo. Eminyakeni engaba ngu-3 500 eyadlulayo, uNkulunkulu wanika abako-Israyeli imithetho eyayizakwenza ukuthi bamkhonze behlelekile njalo eyayibasiza nsuku zonke. Eminye yayiphathelane lokuhlanzeka futhi yayibavikela emikhuhlaneni. Omunye wawusithi nxa umuntu wayesefuna ukuya ngaphandle kwakumele aphume aye ngale kwezihonqo, afike agebhe igodi, angaqeda abesegqibela ukuze indawo ababekuyo ingagcwali ingcekeza. (UDutheronomi 23:12, 13) Umthetho lo ulokhu usasebenza. Phela abantu bayagula baze bafe ngenxa yokuthi kabawulandeli.a

17 Ukulandela umthetho wako-Israyeli kutsho ukuthi isambuzi kanye lalapho okugezelwa khona kumele kuhlale kuhlanzekile ukuze kungahlali amagcikwane, kungelani lokuthi kusendlini kumbe kuphandle. Nxa isambuzi sihlala singcolile futhi singavalwa, impukane zizabhuza khonapho besezingenisa amagcikwane endlini lasekudleni. Kanti njalo abantwana labantu abadala kumele bageze izandla ngemva kokusebenzisa isambuzi. Nxa bangayekela, bazathutha amagcikwane ngezandla zabo. Omunye udokotela waseFrance wathi ukugeza izandla “kulokhu kuyindlela engcono yokuzivikela ukuze singabulawa yizisu, lufuba loba ngeminye imikhuhlane ehlasela ijwabu.”

Umfanekiso osekhasini 47

Kungcono ukuthi lihlale lihlanzekile kulokuthi likhiphe izimali selisiya kwelatshwa

18, 19. Abahlala ezindaweni ezilabantu abaswelayo bangenzani ukuze bagcine izindlu zabo zihlanzekile?

18 Kunzima ukuthi izindawo ezihlala abantu abaswelayo zihlanzeke. Omunye okujayeleyo ezindaweni lezo wathi: ‘Ilanga landise ukutshisa bhe okokuthi ukuhlanza indlu kuba nzima kakhulu. Izivunguzane zingenisa uthuli endlini, kusale kungcolile. Abantu balokhu besiba banengi emadolobheni lakwezinye izindawo emaphandleni njalo lokhu kwenza imikhuhlane imemetheke. Kulezititshi ezidubukileyo, izibi eziphonguba yinqwaba kanye lezambuzi zomphakathi ezihlihlayo. Amagundwane athwala imikhuhlane, amawuwu lempukane lakho kugcwele yonke indawo.’

19 Akulula ukuhlala uhlanzekile ezindaweni ezingcole kangaka. Kodwa kufanele uzame. Kungcono ukuthi ukhuthale, usebenzise isepa lamanzi kulokuthi ucine ubhadala imali enengi esibhedlela. Zama lokuthi eyakho indlu ingahlali ingcolile leguma lakho lingagcwali ubulongwe. Nxa kuyikuthi ngesikhathi sezulu iguma langakini ligcwala udaka, kungaba ngcono ukuthi lifake amatshe lapho elihamba khona ukuze lingangeni lodaka endlini. Mhlawumbe kungalisiza lokuthi likhiphe izicathulo nxa lingena endlini. Lendawo elikha kuyo amanzi kumele ihlale ihlanzekile. Kuthiwa abantu abedlula i-2 000 000 bayafa umnyaka ngamunye ngenxa yemikhuhlane ebangelwa yikunatha amanzi angcolileyo lokuswela izambuzi ezihlanzekileyo.

20. Ngubani okumele asebenze ngekhaya ukuze indlu ihlale ihlanzekile?

20 Ubaba, lomama, labantwana kanye labantu bemzini kufanele baphathisane ukuze ngekhaya kuhlale kuhlanzekile. Omunye umama waseKenya olabantwana abangu-8 wathi: “Bonke abantwabami bayancedisa ngekhaya.” Umuzi ohlanzekileyo wenza abahlala kuwo babe lesithunzi. Kulesaga saseSpain esithi: “Akulampi phakathi kobuyanga lokuhlanzeka.” Ngakho-ke imuli kumele ihlanzeke ukuze ibe lempilakahle kungelani lokuthi ilenkalakatha yendlu, ihlala efulethini loba endlini engamangalisiyo kumbe emshasheni.

UKUNCOMANA KUZAKWENZA UKUTHI LIJABULE

21. Singakulandela njani okutshiwo kuZaga 31:28?

21 KuZaga lapho esitshelwa khona ngowesifazana olesimilo kuthiwa: “Abantwabakhe bayambonga bathi ubusisiwe; lendoda yakhe layo iyamdumisa.” (IZaga 31:28) Wena ucine nini ukuncoma omunye emulini yangakini? Phela thina sinjengezilimo ezithi nxa kungana izulu zikhiphe amaluba amahle. Singanconywa siba lamadlabuzane okuqhubeka sisenza okuhle. Nxa indoda ingancoma umkayo, uhle abone ukuthi iyakuqakathekisa konke okuhle akwenzayo ngekhaya lokuthi kayimkhangeleli emanzini. (IZaga 15:23; 25:11) Lenkosikazi kufanele income umkayo ngokuthi uyayisebenzela imuli langokuthi uyancedisa ukwenza imisebenzi yangekhaya. Abantwana labo bayathokoza nxa abazali bebancoma ngabakwenzayo ngekhaya, esikolo loba ebandleni. Ukuncoma umuntu lanxa enze okuncane kuqakathekile. Phela akunzima ukuphonguthi, “Ngiyabonga.” Kodwa kwenza ukuthi emulini kugeleze intokozo.

22. Umuzi wakhiwa ngani futhi ‘umiswa’ ngani, njalo izinto lezi zingatholakala njani?

22 Kunengi okwenza kube nzima ukuwuphatha kuhle umuzi. Kodwa lingaphumelela. Isaga esiseBhayibhilini sithi: “Indlu yakhiwa ngokuhlakanipha, imiswe ngokuzwisisa.” (IZaga 24:3) Nxa bonke emulini bangazama ngamandla ukufunda intando kaNkulunkulu besebesenza akufunayo, bangaba lakho ukuhlakanipha kanye lokuzwisisa. Kuyasetshenzelwa kodwa kuzakwenza ukuthi imuli yenu ithokoze.

a Kulomkhuhlane wesihudo obulala insane ezinengi. Inhlanganiso ebona ngezempilakahle emhlabeni jikelele eyeWorld Health Organization yakhuluma ngezindlela zokuzivikela kuwo yathi: “Nxa lingelasambuzi kodwa usufuna ukuya ngaphandle, hamba khatshana lomuzi, njalo ungayi lapho abantwana abandise ukudlalela khona. Hamba endaweni ekhatshana lalapho elikha khona amanzi . . . futhi kumele ugqibele ungaqeda.”

IZIMISO EZISEBHAYIBHILINI ZINGASINCEDA NJANI UKUTHI SIYIPHATHE KUHLE IMIZI YETHU?

Kuqakathekile ukuthi lisuthiseke ngelilakho.​—1 KuThimothi 6:7, 8.

UJehova kasoze wabalahla abamkhonzayo.​—KumaHebheru 13:5, 6.

AmaKhristu eqiniso kumele athande abanye.​—UMathewu 22:39.

AmaKhristu kufanele aziphathe kuhle njalo akumelanga angcolise imizimba yawo.​—2 KwabaseKhorinte 7:1.

NATHA AMANZI AHLANZEKILEYO UBE LEMPILAKAHLE

Kulabantu abahlala emazweni lapho okunzima khona ukuthola amanzi ahlanzekileyo kanye lezambuzi. I-World Health Organization iyabanika izeluleko zokuthi bangenza njani.

“Nxa usikha amanzi okunatha kumele uwagcine ezigubhini ezihlanzekileyo. Kufanele ahlale evaliwe futhi ungavumeli ukuthi izifuyo loba abantwana banathele phakathi. . . . Nxa usikha amanzi sebenzisa ukhezo olulesibambo eside njalo lube ngolwamanzi kuphela. Kumele ulugezise nsuku zonke.

“Bilisa amanzi okupheka kanye lanathwa ngabantwana. . . . ”

    Amabhuku EsiNdebele (2000-2025)
    Phuma
    Ngena
    • Ndebele (Zimbabwe)
    • Thumeza
    • Amasethingi
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Imithetho Yokusebenzisa
    • Ipholisi Yemfihlo
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Ngena
    Thumeza