ISAHLUKO 10
Nxa Kulomunye Ogulayo Emulini
1, 2. USathane wazama njani ukwenza ukuthi uJobe aphambuke kuNkulunkulu?
KUMELE ukuthi uJobe lemuli yakhe babeyikholisa impilo. Phela iBhayibhili lithi indoda le “yayinothile okudlula bonke abantu beMpumalanga.” UJobe wayelabantwana abalitshumi, abafana abayisikhombisa lamankazana amathathu. Babengadli lutho olubabayo. Kodwa okwakuqakatheke kakhulu kuJobe yikukhonza uJehova, yikho wayehlala ezikhathaza ngokuthi abantwabakhe baziphethe njani. Lokhu kwayinceda imuli yakhe ukuthi ihlale ibambene njalo ithokoza.—UJobe 1:1-5.
2 Kodwa uSathane, isitha esikhulu sikaJehova uNkulunkulu, wayemkhangele ngelokhozi uJobe. Lakudala wayevele enxwanele ukulethela izinceku zikaNkulunkulu izinhlupho ukuze zehluleke ukuhlala zithembekile. Wayihlasela-ke imuli kaJobe. Esuka lapho “wathela uJobe izilonda ezibuhlungu kusukela ngaphansi kufika esicholo sekhanda lakhe.” Wayelethemba lokuthi lokhu kwakuzakwenza ukuthi uJobe aphambuke kuNkulunkulu.—UJobe 2:6, 7.
3. Wayenjani uJobe ngesikhathi egula?
3 IBhayibhili kalisitsheli ukuthi uJobe wayebulawa kuyini sibisibili. Kodwa lithi umzimba wakhe wawuphihlika impethu, isikhumba siyobuka. Wayesithi nxa ephefumula kunuke phu njalo lomzimba wakhe wawulephunga elibi. Wayefuthelwa okuzwayo umuntu weNkosi. (UJobe 7:5; 19:17; 30:17, 30) Wayesizwa ubuhlungu okokuthi wayesetshona ehlezi esilotheni ezihwaya ngocezu lodengezi. (UJobe 2:8) Wayezwisa usizi sibili.
4. Kuyini okujayele ukuhlupha ezimulini?
4 Wena ungenzani nxa ungahlaselwa ngumkhuhlane owesabeka kangaka? Lamuhla uSathane kazihlaseli ngemikhuhlane izinceku zikaNkulunkulu. Kodwa kungenzeka ukuthi loba nini omunye emulini agule ngoba sonke sazalwa silesono. Silezinhlupho zansuku zonke njalo lendawo esiphila kuyo ilokhu isonakala. Lanxa singaze sizame njani ukuzivikela, sonke sisengozini yokuhlaselwa yimikhuhlane loba nje bebalutshwana abazakuzwa ubuhlungu uJobe abuzwayo. Kungabanzima sibili emulini nxa omunye engabanjwa ngumkhuhlane. Yikho-ke asikhangeleni ukuthi iBhayibhili lingasinceda njani ukuthi silwisane lesitha lesi esihlasela wonke umuntu.—UmTshumayeli 9:11; 2 KuThimothi 3:16.
UNGENZANI NXA UGULELWA?
5. Nxa omunye ngekhaya engagula okwesikhathi esifitshane, abanye bangenzani?
5 Nxa kungaba lokunye okungahambi kuhle empilweni yethu siyathwala nzima, kungelani lokuthi kubangelwa kuyini. Kodwa ukugulelwa isikhathi eside khona kubuhlungu kakhulu. Phela lanxa omunye ngekhaya engagula okwesikhathi esifitshane, lingacina selintshintsha inhlelo zenu kumbe licine lingasenelisi ukwenza okunye elijayele ukukwenza. Mhlawumbe kuyabe sekufanele likhulumele phansi ukuze lingambangeli umsindo. Kungadingeka lokuthi lingenzi ezinye izinto. Abanye abantwana bayamzwela ongezwa kuhle lanxa kwezinye izikhathi kufanele bakhunjuzwe ukuthi kulomuntu ogulayo ngekhaya. (KwabaseKholose 3:12) Nxa omunye emulini engagula okwesikhathi esifitshane, lingenelisa ukumphatha kuhle ikakhulu nxa lingacabanga ngokuthi belingafuna ukuphathwa njani aluba bekuyini eligulayo.—UMathewu 7:12.
6. Abanye emulini bangezwa njani nxa omunye wabo angagula kakhulu okwesikhathi eside?
6 Ngezinye izikhathi umuntu angagula kakhulu alale phansi okwesikhathi eside. Ngokwesibonelo omunye angatshaywa yisitirokhu, ahlaselwe yimvukuzane kumbe abanjwe ngomunye umkhuhlane okwesikhathi eside. Omunye angabulawa ngumkhuhlane wengqondo. Lapho-ke kuyabe sekumele abanye ngekhaya bantshintshe inhlelo zabo. Kujayelekile ukuthi bamzwele ogulayo ngoba bayabe bebona ukuthi usebuhlungwini. Kodwa bangacina sebedinakele. Bayabe sebedinwe yikuthi kabasela nkululeko ngenxa yomuntu oyedwa ogulayo. Bangazibuza bathi: “Yindaba kanti thina sivelelwe yinto enje?”
7. UmkaJobe wathini esebona umkakhe egula, njalo kukhanya angathi kuyini ayesekukhohliwe?
7 Kungenzeka umkaJobe laye wafikelwa yimicabango enjalo. Uyakhumbula yini ukuthi waqala wafelwa ngabantwana? Iziga lezo ezaziqhubeka zimehlela zenza ukuthi acine esephelelwa yisineke. Phela umkakhe wayekade elamandla esambane. Yikho-ke, okwasekumzwisa ubuhlungu kakhulu yikumbona esebuhlungwini ngenxa yomkhuhlane owesabekayo owawusumhlasele. Kukhanya angathi wacina esekhohlwa lokuthi okwakuqakatheke kakhulu kulezinto ezimbi ezazimehlela yikuthi yena lomkakhe kwakumele bahlale belobuhlobo obuhle loNkulunkulu. IBhayibhili lithi: “Umkakhe wathi kuye, ‘Ulokhu ubambelele kubo ubuqotho bakho na? Mthuke uNkulunkulu uzifele!’”—UJobe 2:9.
AmaKhristu atshengisa ukuthi ayabathanda kakhulu omkabo ngokubaphathisa nxa begula
8. Nxa omunye ngekhaya egula kakhulu, yiwuphi umbhalo onganceda abagulelwayo ukuthi bangacaphuki futhi bangaphelelwa lithemba?
8 Abanengi bajayele ukucaphuka kumbe ukuphelelwa lithemba nxa sekumele impilo yabo intshintshe kakhulu ngenxa yomunye osegula emulini. Kodwa nxa ungacabangisisa ngodaba lolu uzananzelela ukuthi lithuba elihle lokutshengisa ukuthi umthanda ngenhliziyo yonke ogulayo. Uthando lweqiniso ‘luyabekezela, lulomusa, kaluzifuneli okwalo, luhlezi luvikela, luhlezi lukholwa, luhlezi luthemba luhlezi lubekezela.’ (1 KwabaseKhorinte 13:4-7) Kulokuthi sihlale sesihlulukelwe, kumele sizame ngamandla wonke ukucabanga ngezinto ezingasoze zisizwise ubuhlungu.—IZaga 3:21.
9. Kuyini okunganceda abagulelwayo ukuthi bahlale belokholo oluqinileyo?
9 Nxa omunye egula kakhulu emulini kukhona okungasiza abagulelwayo ukuthi bangaphelelwa lukholo njalo bangakhathazeki kakhulu. Imikhuhlane itshiyene sibili njalo lendlela abantu okumele baphathwe ngayo kayifanani. Ngakho-ke ibhuku leli kalihlosanga ukusitshela ngezindlela zokwelapha kumbe ezokonga abagulayo ngekhaya. Lanxa kunjalo, uJehova ‘uyabaphakamisa bonke abacubayo.’ (IHubo 145:14) INkosi uDavida yabhala yathi: ‘Ubusisiwe lowo onanza abahluphekayo; uJehova uyamkhulula ngezikhathi zokuhlupheka. UJehova uzamvikela alondoloze impilo yakhe. UJehova uzamqinisa lanxa elele egula.’ (IHubo 41:1-3) Uyazincedisa izinceku zakhe ukuthi zihlale zilokholo oluqinileyo lanxa sekunzima okokuthi kazisakwazi lokuthi zibambe ngaphi. (2 KwabaseKhorinte 4:7) Abanengi abagulelwa lilunga lemuli bayavumelana lamazwi atshiwo ngumhubi athi: “Sengihlupheke kakhulu; londoloza impilo yami, O Jehova, njengokutshiwo yilizwi lakho.”—IHubo 119:107.
OKUNYE OKUNGANCEDA
10, 11. (a) Kuyini okunganceda abanye emulini ukuthi benelise ukulwisana lomkhuhlane? (b) Kuyini okwasiza omunye umama ukuthi onge umkakhe owayegula kakhulu?
10 EBhayibhilini kulesaga esithi: “Umoya womuntu ungamqinisa ekuguleni, kodwa uba umoya wakhe wephukile, angathwala lokhu kanjani?” (IZaga 18:14, The Holy Bible in Ndebele) Loba yiwuphi umonakalo ungayikhathaza imuli uphinde ukhathaze “umoya womuntu.” Kodwa “ingqondo elokuthula iletha ukuphila emzimbeni.” (IZaga 14:30) Okunganceda amalunga emuli ukuthi alwisane lomkhuhlane othatha isikhathi eside ngumoya wawo kumbe indlela akuthatha ngayo ukugula lokho.—Qathanisa loZaga 17:22.
11 Kulomunye owesifazana ongumKhristu owake wahlupheka kakhulu lapho umkakhe etshaywa yisitirokhu beleminyaka eyisithupha nje betshadile. Wathi: “Umkami wayengasazwakali lokuthi uthini nxa ekhuluma njalo ngangingasenelisi ukuxoxa laye. Ikhanda lami laliduma kungathi lizahlephuka ngizama ukuzwisisa ukuthi kanti vele uthini.” Kumele ukuthi umkakhe laye wayesizwa ubuhlungu kakhulu njalo ezibona eludubo ebantwini. Benzani ngobunzima lobu? Lanxa babehlala khatshana lalapho okwakungenelwa khona imihlangano, udadewethu waqhubeka esenza ubungcono bakhe ukuthi ahlale elokholo oluqinileyo. Wayebala iNqabayokulinda le-Awake! sikhathi sonke njalo ezama ukuthapha konke okwakusanda kuphuma. Konke lokhu kwamsiza ukuthi ahlale elamandla okonga umkakhe okweminyaka emine engakatshoni.
12. Singafundani ngabagulayo endabeni kaJobe?
12 Endabeni kaJobe sithola ukuthi waqhubeka elokholo oluqinileyo lanxa kunguye owayegula. Wabuza umkakhe wathi: “Sizakwamukela okuhle kuNkulunkulu singalwamukeli uhlupho na?” (UJobe 2:10) Umfundi uJakhobe waze wabhala ukuthi uJobe wayeyisibonelo esihle kakhulu ngenxa yokubekezela kwakhe lokuqinisela esebunzimeni. KuJakhobe 5:11 sithola amazwi athi: “Selezwa ngokubekezela kukaJobe njalo selikubonile okwalethwa yiNkosi ekucineni. INkosi igcwele isihawu esikhulu lomusa.” Izikhathi ezinengi nxa ogulayo angaba lesibindi kuyanceda ukuthi bonke emulini bahlale belethemba.
13. Kuyini okungamelanga kwenziwe yimuli egulelwayo?
13 Abanengi asebeke bonga umuntu ogulayo bathi kujayelekile ukuthi abanye emulini baqale bengakukholwa ukuthi omunye wabo usegula lokuthi impilo yabo isizantshintsha. Kodwa bathi okuyisiqokoqela yikuthi umuntu ngamunye akwamukele. Ukuntshintsha kwendlela izinto ezenziwa ngayo ngekhaya kungaba lukhuni ekuqaliseni. Kodwa nxa abanye emulini bangenza konke okusemandleni abo bangenelisa ukuhambelana lomumo. Kuqakathekile lokuthi bangaziqathanisi lezimuli ezingelamuntu ogulayo, baze bacine bebona angathi okwabo ngokwezandla. Akumelanga bacabange ukuthi ezinye imuli ziphila ngcono ngoba kungenzeka ukuthi lazo zilokwazo okuzikhathazayo. Kodwa amaKhristu wonke aduduzwa ngamazwi kaJesu athi: “Wozani kimi lina lonke elikhatheleyo lelisindwayo, ngizaliphumuza.”—UMathewu 11:28.
LINGAKHOHLWA IZINTO EZIQAKATHEKILEYO
14. Lingenzani ukuze lingakhohlwa izinto eziqakatheke kakhulu?
14 Nxa sekulomuntu ogula kakhulu emulini kuqakathekile ukuthi imuli yonke ihlale ikhumbula amazwi aseBhayibhilini athi: ‘Amaqhinga ayaphumelela ngabeluleki abanengi.’ (IZaga 15:22) Ngakho-ke bonke emulini bangahlanganisa amakhanda ukuze bahluze ukuthi bangalwisana njani lomkhuhlane osungene ekhaya. Ngalesosikhathi bangakhuleka njalo basebenzise iLizwi likaNkulunkulu ukuze libancedise ukuthi benze izinqumo ezinhle. (IHubo 25:4) Bangaxoxa ngani? Bangaxoxa ngokwelatshwa kwalowo ogulayo, ngezimali lezinye izinqumo okumele zenziwe yimuli. Bangakhuluma langokuthi ngubani ozakhangela ogulayo, ukuthi abanye bangamphathisa njani kanye lokuthi abakuhlelileyo kakusoze kubakhame yini abanye emulini. Okunye abangaxoxa ngakho yikuthi lowo ozabe ekhangele ogulayo uzakhonza njani futhi uzancediswa njani ngezinye izinto ayabe eziswela.
15. UJehova uzincedisa njani izimuli ezilomuntu ogula kakhulu?
15 Lizathola izibusiso ezizalimangalisa nxa lingamcela ngenhliziyo yonke uJehova ukuthi aliqondise, licabangisise ngokuseLizwini lakhe njalo libe lesibindi sokwenza lokho okubhalwe kulo. Lanxa kunjalo, kwezinye izikhathi umkhuhlane ungaqina ngamandla. Kodwa nxa lingathemba uJehova lizanqoba kungelani lokuthi umumo unjani. (IHubo 55:22) Umhubi wabhala wathi: “Uthando lwakho, O Jehova, lwangisekela. Nxa ukunqineka kwase kungikhulela, induduzo yakho yaletha intokozo emphefumulweni wami.”—IHubo 94:18, 19; khangela leHubo 63:6-8.
BANCEDISENI ABANTWANA
Nxa lonke emulini lincedisana, ubunzima buba nganeno
16, 17. Ungabatshelani abantwana abancane nxa lixoxa ngokugula komfowabo kumbe udadewabo?
16 Nxa kulomunye ogula kakhulu emulini, abantwana bangathwala nzima sibili. Yikho-ke kuqakathekile ukuthi abazali bancedise abantwababo ukuze bazwisise ukuthi izinto zihamba njani kanye lokuthi bangaphathisa njani. Nxa kuyikuthi ngomunye wabantwana ophethwe ngumkhuhlane, bacaciseleni ukuthi lanxa ogulayo enakekelwa kakhulu kulabo kayisikho ukuthi bona kabasathandwa. Kwezinye izikhathi abantwana bangacina sebelobukhwele njalo sebezondana. Kodwa lingabasiza ukuthi bathandane, bamzwele ogulayo njalo bamphathise.
17 Kulokuthi liqalise ukulandisela abantwana abancane izinto abangeke bazizwisise mayelana lomkhuhlane ogulwa ngomunye wabo, kungcono ukuthi libatshele okuzabenza bamzwele. Yikho-ke lingabatshela ngamafitshane ukuthi ogulayo uzwa njani. Nxa abanye abantwana bangakubona ukuthi umkhuhlane uvimbela ogulayo ukuthi enze izinto ezikhanya zilula kubo, kakusoze kube nzima ukuthi ‘bathandane njengabazalwane’ njalo bazakuba “lesihawu.”—1 UPhetro 3:8.
18. Ungabancedisa njani abantwana asebekhulakhulile nxa sekulogulayo ngekhaya, njalo lokhu kungabasiza njani?
18 Nxa ulabantwana asebekhulakhulile ungabanceda ukuthi bazwisise ukuthi sekunzima ngekhaya kanye lokuthi izinto kazisatsheleli njengakuqala. Abazali bangehluleka lokwenzela abantwababo izinto abafuna ukubenzela zona ngenxa yezindleko zokwelaphisa ogulayo. Lokhu kungenza ukuthi abanye abantwana bamzondele futhi babone angathi sebecindezelwa, kodwa abanye bangamzwela, bazimisele ukuswela ezinye izinto ukuze elatshwe kuhle. Ukuthi bazakwenzani kuya ngokuthi indaba yakhona ixoxwe njani emulini lokuthi ikuthatha njani okwenzakalayo. Ezimulini ezinengi okulomuntu ogulayo kubalula ukuthi abazali bafundise abantwababo umlayo owalotshwa nguPhawuli othi: “Lingenzi lutho ngokuzikhukhumeza loba ukuziphakamisa okuyize, kodwa ngokuthobeka. Khangelani abanye njengabangcono kulani. Lowo lalowo wenu kangakhathaleli inzuzo yakhe kuphela kodwa akhathalele lenzuzo yabanye.”—KwabaseFiliphi 2:3, 4.
LINGAMELAPHISA NJANI?
19, 20. (a) Inhloko yemuli kumele yenzeni nxa sekulogulayo ngekhaya? (b) IBhayibhili lisincedisa njani endabeni zokwelapha lanxa lingayisilo bhuku lezokwelapha?
19 AmaKhristu aqedisisayo ayazamukela izindlela zokwelapha ezingephuli imithetho kaNkulunkulu. Nxa omunye emulini egula, asukumela phezulu azame ukumelaphisa. Lanxa kunjalo, izingcitshi zokwelapha zingawatshela izinto ezitshiyeneyo. Kanti njalo khathesi sekulemikhuhlane ebingajayelekanga futhi kakucaci ukuthi eminengi yakhona kufanele yelatshwe njani. Kwezinye izikhathi kunzima lokwazi ukuthi ngumkhuhlane bani. Manje nxa umKhristu egulelwa kumele enzeni?
20 Omunye wabalobi beBhayibhili wayengudokotela. Umphostoli uPhawuli laye wake wacebisa umngane wakhe uThimothi ukuthi wayengenzani ukuze asile. Lanxa kunjalo, iBhayibhili kalisilo bhuku lezokwelapha. Lisinceda ukuthi siziphathe kuhle lokuthi sikhonze ngendlela efaneleyo. (KwabaseKholose 4:14; 1 KuThimothi 5:23) Yikho-ke endabeni zokwelapha, inhloko engumKhristu kumele izenzele izinqumo ezinhle. Ingakhetha ukukhuluma lezingcitshi zokwelapha ezehlukeneyo. (Qathanisa loZaga 18:17.) Ikhangelelwe ukuthi yenze konke okusemandleni ayo ukuze ogulayo elatshwe kuhle, njalo abanye bajayele ukuya ezibhedlela kumbe kubodokotela. Kodwa abanye bangakhetha ukusebenzisa ezinye izindlela zokwelapha. Lalapha kumele bazikhethele ukuthi bafuna kuphi. Lanxa kunjalo, amaKhristu kumele avumele ukuthi ‘ilizwi likaNkulunkulu libe yisibane ezinyaweni zawo njalo libe yikukhanya kwendlela yawo’ lasezindabeni zokwelapha. (IHubo 119:105) Kufanele aqhubeke elalela okutshiwo liBhayibhili. (U-Isaya 55:8, 9) Yikho-ke kawahambi kubosiyazi njalo kawasebenzisi imithi engathi ilobudimoni. Ayazixwaya lezindlela zokwelapha eziphikisana lezimiso zikaNkulunkulu.—IHubo 36:9; ImiSebenzi 15:28, 29; ISambulo 21:8.
21, 22. Owesifazana ohlala e-Asia wasisebenzisa njani isimiso esiseBhayibhilini, futhi isinqumo asenzayo samnceda ngani?
21 Nanku okwake kwenzakala komunye umama e-Asia. OFakazi bakaJehova bathi besanda kuqalisa ukufunda laye iBhayibhili, wabeletha umntwana oyinkazana inyanga zingakeneli. Wayemncuncuncu, engamakhilogiramu angu-1,47. Umama lo wadana kakhulu lapho udokotela emtshela ukuthi umntanakhe wayezabe elomkhuhlane wengqondo njalo egogekile. Wamcebisa ukuthi ayemtshiya esibhedlela sengqondo. Umkakhe yena wayengasakwazi ukuthi avume kumbe ayale. Pho umama lo wayezayithini indaba enje?
22 Wathi: “Ngiyakhumbula ngibala eBhayibhilini ukuthi ‘amadodana ayilifa elivela kuJehova, abantwana bangumvuzo ovela kuye.’” (IHubo 127:3) Wakhetha ukuthi athathe ‘ilifa’ lakhe ahambe lalo ngekhaya ayelinakekela. Ekuqaliseni izinto zazinzima kodwa abangane bakhe ababengoFakazi bakaJehova bamncedisa ukuthi amonge ngendlela eqondileyo. Ngemva kweminyaka engu-12 umntwana lo wayesengena imihlangano eWolu yoMbuso, ekholisa ukuba labanye abantwana khonale. Unina wathi: “Izimiso eziseBhayibhilini zanginceda kakhulu ukuthi ngenze okuqondileyo. IBhayibhili langisiza ukuthi ngihlale ngilomzwangedwa okhululekileyo phambi kukaJehova futhi ngingenzi into engangizazisola ngayo okwempilo yami yonke.”
23. IBhayibhili libaduduza njani abagulayo kanye labagulelwayo?
23 Ukugula kuzaphela. Umphrofethi u-Isaya wakhuluma ngokuthi kuzakuba lesikhathi lapho ‘okungelamuntu ozakuthi, “Mina ngiyagula.”’ (U-Isaya 33:24) Isiphrofetho leso sizagcwaliseka emhlabeni omutsha osekuseduze kakhulu ukuthi ufike. Kodwa okwakhathesi siyagula futhi siyafa. Okuhle yikuthi iLizwi likaNkulunkulu liyasiqondisa njalo liyasincedisa. Izimiso ezikulo eziphathelane lokuthi kumele siziphathe njani kaziguquki njalo kazifani lemibono yabantu entshintsha kusa kwamalanga. Yikho-ke nxa uhlakaniphile uzavumelana lamazwi omhubi athi: ‘Umthetho kaJehova uphelele uvuselela umphefumulo. Izimiso zikaJehova zithembekile, zihlakaniphisa abayizithutha. Izahlulelo zikaJehova ziqinisekile njalo zilungile ngokupheleleyo. Ukuzilandela kulomvuzo omkhulu.’—IHubo 19:7, 9, 11.