-
‘Izinto Ezilapho Amanzi azagelezela Khona Zizaphila’UJehova Uvuselela Ukukhonza Kweqiniso!
-
-
ISAHLUKO 19
‘Izinto Ezilapho Amanzi azagelezela Khona Zizaphila’
ESIZAKUFUNDA: Sizaxoxa ngokuthi umbono womfula ogeleza usuka ethempelini wagcwaliseka njani kudala, ugcwaliseka njani khathesi lokuthi uzagcwaliseka njani esikhathini esizayo
1, 2. Kuyini uHezekheli akubonayo lakutshelwayo esikulandiselwa kuHezekheli 47:1-12? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)
EMBONWENI wakhe wethempeli uHezekheli waphinda wabona okunye okwammangalisayo. Wabona umfula ugeleza usuka ethempelini. Akumbone ngelihlo lengqondo ebuka amanzi lawo ahlanzekileyo. (Bala uHezekheli 47:1-12.) Amanzi la aphuma ngaphansi komnyango wethempeli abesegeleza esiya egedini elisempumalanga yethempeli. Ingilosi eyayitshengisa uHezekheli okwakusenzakala embonweni yaphuma laye ethempelini ihamba ilinganisa umango ababewuhamba. Ingilosi le yayisithi ingalinganisa umango othile, itshele uHezekheli ukuthi adabule phakathi kwamanzi. UHezekheli wananzelela ukuthi amanzi ayelokhu esiba manengi, umfula wacina usutshona okokuthi kwasekumele antsheze nxa efuna ukuchapha!
2 UHezekheli watshelwa ukuthi umfula lo ugeleza uze uyefika eLwandle Lwesawudo lokuthi nxa uthela elwandle amanzi ayahlambuluka futhi kube lenhlanzi ezinengi kakhulu. Emaceleni womabili omfula kwakulezihlahla ezinengi. Izihlahla lezo zazithela nyanga zonke njalo amahlamvu azo ayengawokwelapha. Kumele ukuthi uHezekheli wathi ebona konke lokhu wezwa esiba lethemba futhi ehlaliseka. Kodwa kwakuzamnceda njani yena lamanye amaJuda ayethunjiwe? Thina kusinceda njani?
Umbono Womfula Wawanceda Njani AmaJuda Ayethunjiwe?
3. Kuyini okungabe kwenza amaJuda azwisisa ukuthi uHezekheli wayengatsho ukuthi kwakuzakuba lomfula sibili ogeleza usuka ethempelini?
3 Kumele ukuthi amaJuda athi esizwa ngomfula uHezekheli awubona embonweni azwisisa ukuthi kwakungayisiwo mfula ongokoqobo. Mhlawumbe lokhu kwawakhumbuza esinye isiphrofetho sokuvuselelwa kokukhonza kweqiniso esasibhalwe ngumphrofethi uJoweli eminyakeni engaba ngu-200 eyayisidlulile. (Bala uJoweli 3:18.) Nxa amaJuda ayebala isiphrofetho sikaJoweli ayengakhangeleli ukuthi ‘iwayini elimnandi ligeleze’ sibili ezintabeni lokuthi “uchago lugeleze emaqaqeni.” Ayengalindelanga lokuthi kube ‘lomthombo ompompozayo endlini kaJehova.’ Yikho kufanele ukuthi lalapho esizwa uHezekheli ekhuluma ngomfula awubona embonweni, awazange acabange ukuthi wayekhuluma ngomfula owawuzakuba khona sibili.a Manje kuyini uJehova ayefuna abantu bakhe bakuzwisise? IMibhalo iyasinceda sizwisise okunengi mayelana lomfula uHezekheli awubonayo. Asixoxeni ngezinto ezintathu eziqinisa ukholo ezafundwa ngamaJuda embonweni lo.
4. (a) Umfula owabonwa nguHezekheli ungabe wenza amaJuda akhangelela ukuthola ziphi izibusiso? (b) Indlela iBhayibhili elisebenzisa ngayo ibala elithi “umfula” lelithi “amanzi” isiqiniseka ngani? (Khangela ibhokisi elithi, “Izibusiso Ezigeleza Njengamanzi Omfula.”)
4 Izibusiso zazizageleza njengomfula. Kwezinye izikhathi nxa iBhayibhili likhuluma ngemifula lamanzi liyabe lisitsho izibusiso ezivela kuJehova. Yikho kungenzakala ukuthi umbono kaHezekheli womfula wenza abantu bakaNkulunkulu balindela izibusiso ezazizabaqinisa ukholo. UJehova wayezabanika izibusiso lezo nxa babezaqhubeka bemkhonza ngendlela ayifunayo. Yiziphi izibusiso lezo? Abaphristi babezaqalisa ukubafundisa imithetho kaJehova. Kanti njalo nxa babezanikela imihlatshelo ethempelini, babezakuba leqiniso lokuthi izono zabo ziyahlawulelwa. (Hez. 44:15, 23; 45:17) Lokhu kutsho ukuthi babezaphinda bahlanzeke angathi bageze emfuleni owawugeleza usuka ethempelini.
5. Umfula owawusembonweni wakutshengisa njani ukuthi kwakuzakuba lezibusiso ezenela bonke abantu?
5 Izibusiso ababezaziphiwa nguJehova zazizabenela yini bonke? Umbono kaHezekheli watshengisa ukuthi izibusiso zazizakuba zinengi kakhulu ngoba umfula wawulokhu usiba mkhulu. Waqalisa ulamanzi amalutshwana kodwa kwathi kusiyafika amakhilomitha amabili wawungasachapheki. (Hez. 47:3-5) Lanxa amaJuda ayezaqhubeka elokhu esanda esiba manengi elizweni lawo, uJehova laye wayezaqhubeka elokhu ewathululela izibusiso ezinengi. Umfula wawutshengisa ukuthi kwakuzakuba lezibusiso ezinengi kakhulu ezazizabenela bonke.
6. (a) Umbono kaHezekheli wawaqinisekisa ngani amaJuda? (b) Yisiphi isixwayiso esisembonweni lo? (Khangela lamabala angaphansi.)
6 Amanzi enza izinto ziphile. UHezekheli wabona umfula ugeleza usiyathela eLwandle Lwesawudo, uvuselela amanzi olwandle. Lokhu kwenza ukuthi elwandle kube lenhlanzi ezinengi futhi eziyimihlobo etshiyeneyo angathi ngezoLwandle Olukhulu loba uLwandle lweMedithera. Ekhunjini loLwandle Lwesawudo kwasekulebhizimusi enkulu yabantu ababegola inhlanzi. Indawo ababegola kuyo yayiphakathi laphakathi kwamadolobho amabili futhi kukhanya yayinkulu ngoba amadolobho la ayeqhelelene. Ingilosi yathi: “Loba ngaphi lapho amanzi azagelezela khona, izinto ezilapho zizaphila.” Lokhu sekusitsho yini ukuthi amanzi ayephuma endlini kaJehova ayezageleza afike kuyo yonke indawo eseLwandle Lwesawudo? Hatshi. Ingilosi yathi kwakuzakuba lezinye izindawo amanzi ayengasoze afike kuzo. Izindawo lezo zazingamaxhaphozi futhi ‘zazizahlala zinjalo zilesawudo.’b (Hez. 47:8-11) Ngakho isiphrofetho lesi sawaqinisekisa amaJuda ayethunjiwe ukuthi ukukhonza kweqiniso kwakuzawavuselela kuwenze athokoze. Kodwa saphinda sakwenza kwacaca ukuthi amanye ayengasoze azamukele izibusiso ayezaziphiwa nguJehova. Ayengasoze asiliswe.
7. Izihlahla ezabonwa nguHezekheli emaceleni omfula zazizawanceda njani amaJuda?
7 Izihlahla ezidliwayo futhi ezelaphayo. Izihlahla ezabonwa nguHezekheli zona zazizabanceda njani abantu? Kuliqiniso sibili ukuthi zazisenza indawo eyabonwa nguHezekheli ibenhle kodwa kukhona okunye ezazizawanceda ngakho amaJuda ayethunjiwe. Akuthandabuzwa ukuthi uHezekheli labanye bakhe babethokoza nxa becabanga ngezithelo ezimnandi ababezazithola ezihlahleni lezo. Phela izihlahla lezo zaziyabe zithela inyanga ngayinye. Lokhu kwaphinda kwabaqinisekisa ukuthi uJehova wayezabanika ukudla okwakuzaqinisa ukholo lwabo. Kuyini okunye ababezakuthola ezihlahleni lezo? UHezekheli watshelwa ukuthi amahlamvu azo ‘ayengawokwelapha.’ (Hez. 47:12) UJehova wayekwazi ukuthi nxa amaJuda angaphenduka elizweni lawo kwakuzamele awelaphe ukuze aqine ekukhonzeni. Yikho wawathembisa ukuthi wayezawelapha. Indlela akwenza ngayo lokhu saxoxa ngayo kwezinye iziphrofetho zokuvuselelwa kokukhonza kweqiniso esafunda ngazo eSahlukweni 9 sebhuku leli.
8. Kuyini okutshengisa ukuthi umbono kaHezekheli wawuzaphinda ugcwaliseke?
8 ESahlukweni 9 sabona ukuthi okunye okuseziphrofethweni lezi akuzange kugcwaliseke ngesikhathi sama-Israyeli. Lokho abantu ababekwenza yikho okwabangela ukuthi uJehova acine engasakwenzanga konke ayebathembise khona. UJehova wayengasoze ababusise ngoba izikhathi ezinengi babengamlaleli, bemhlamukela futhi bengelandaba lokukhonza kweqiniso. AmaJuda ayethembekile ayesizwa ubuhlungu nxa ebona okwakusenziwa ngabanye bawo. Kodwa ayekwazi ukuthi izithembiso zikaJehova ziyagcwaliseka loba sekutheni. (Bala uJoshuwa 23:14.) Yikho ayekwazi ukuthi ngelinye ilanga umbono kaHezekheli wawuzagcwaliseka wonke. Kodwa wawuzagcwaliseka nini?
Umfula Uyageleza Lamuhla!
9. Umbono kaHezekheli wethempeli wawuzaphinda ugcwaliseke nini?
9 ESahlukweni 14 sebhuku leli sabona ukuthi umbono kaHezekheli wethempeli wawuzaphinda ugcwaliseke “ngezinsuku zokucina.” Ngalesosikhathi ukukhonza kweqiniso kwakuzaphakanyiswa ngendlela engakaze ibonakale. (Isaya. 2:2) Njengoba sesisensukwini zokucina, umbono womfula owabonwa nguHezekheli ugcwaliseka njani?
10, 11. (a) Yiziphi izibusiso esizitholayo lamuhla ezigeleza njengamanzi omfula? (b) Kuyini okwenziwe yinhlanganiso kaJehova ukuze bonke abathanda uJehova bathole ukudla okuqinisa ukholo?
10 Izibusiso ezigeleza njengomfula. Amanzi ayegeleza esuka endlini kaJehova asikhumbuza ziphi izibusiso esizitholayo lamuhla? Asikhumbuza zonke izinto uJehova asinike zona ukuze sibe lokholo oluqinileyo. Isibusiso esiqakatheke kulazo zonke esisitholileyo ngumhlatshelo owenziwa nguJesu Khristu ngoba wenza sithethelelwe izono. Iqiniso eliseLizwini likaNkulunkulu liphinda lifaniswe lamanzi ahlanzekileyo anika impilo futhi asihlambululayo ekuziphatheni lasekukhonzeni. (Efe. 5:25-27) Izibusiso lezi zigeleza njani zisiza kithi?
11 Lanxa ngo-1919 abantu bakaJehova babezinkulungwane ezilutshwane nje, babethokoza ngoba babekuthola ukudla okuqinisa ukholo futhi baqhubeka besanda. Khathesi abantu bakaNkulunkulu sebesedlula 8 miliyoni. Manje njengoba sesibanengi kangaka, ukudla okuqinisa ukholo kuyasenela yini sonke? Kunengi kakhulu esikuthola enhlanganisweni kaJehova okusinceda ukuthi sihlale siqinile ekukhonzeni. Eminyakeni engu-100 edlulileyo kudindwe amabhiliyoni amaBhayibhili, amabhuku, omagazini, amabhukwana kanye lamaphetshana. Njengoba nje umfula owabonwa nguHezekheli embonweni wawuqhubeka usiba mkhulu, lokudla okuqinisa ukholo bekuqhubeka kusiba kunengi kugelezela ebantwini abomele iqiniso emhlabeni wonke. Sesileminyaka eminengi sisebenzisa amabhuku aphrintiweyo kodwa khathesi amabhuku ethu asetholakala lakwezempucuko kuwebhusayithi yethu i-jw.org ngezindimi ezedlula 1 000! Konke lokhu kubanceda njani abantu abafuna ukufunda ngoNkulunkulu?
12. (a) Iqiniso eliseBhayibhilini libancede njani abantu? (b) Kuyini okunye esikufunda embonweni lo? (Khangela lamabala angaphansi.)
12 Amanzi enza izinto ziphile. Ingilosi yatshela uHezekheli yathi: “Loba ngaphi lapho amanzi azagelezela khona, izinto ezilapho zizaphila.” Iqiniso eliseBhayibhilini liqhubeke ligeleza lisiya kubo bonke abafuna ukukhonza uJehova ngendlela ayamukelayo. Lithinte inhliziyo zabantu abanengi kakhulu futhi labanceda ukuthi babe lokholo kuJehova. Kube angathi libavuselele, labenza baphila njalo baqina ekukhonzeni. Kodwa kulokunye esikufunda embonweni lo: Ayisibo bonke abantu abazaqhubeka belithanda iqiniso. Kulabanye abanjengezindawo ezingamaxhaphozi ezabonwa nguHezekheli eLwandle Lwesawudo. Abantu labo bacina bengasalithandi iqiniso futhi bengasafuni ukwenza lokho abakufundiswayo.c Thina asifuni ukuba njengabo!—Bala uDutheronomi 10:16-18.
13. Izihlahla ezabonwa nguHezekheli embonweni zisikhumbuzani?
13 Izihlahla ezidliwayo futhi ezelaphayo. Izihlahla uHezekheli azibona eceleni komfula zisifundisani? Khumbula ukuthi izihlahla lezo zazithela izithelo ezimnandi inyanga ngayinye njalo amahlamvu azo ayengawokwelapha. (Hez. 47:12) Zisikhumbuza ukuthi uNkulunkulu esimkhonzayo uyaphana kakhulu yikho ehlala esifundisa futhi esincedisa ukuthi siqine ekukhonzeni. Khathesi emasontweni amanengi abantu bayalamba ngoba kabafundiswa iqiniso ngoNkulunkulu. Kodwa cabanga ngalokho uJehova akunika abantu bakhe. Izikhathi ezinengi nxa siqeda ukubala isihloko esikumagazini wethu, loba nxa sihlabela ingoma yokuphetha emhlanganweni kumbe siqeda ukubukela ividiyo loba uhlelo lwe-Broadcasting, sizwa sithokoza njalo sivuselelekile. Lokhu kusenza sibabaze indlela enhle uJehova asifundisa ngayo. Siyasutha sibili enhlanganisweni kaJehova. (Isaya. 65:13, 14) Esikufundiswayo kuyasinceda yini ukuthi sithokoze empilweni njalo sijabulise uJehova? Ye kuyasinceda ngoba kwenza senelise ukulwisana lezinto ezingasiphambanisa ekukhonzeni ezinjengokuziphatha okubi, ubuhwaba lokungabi lokholo. Ebandleni uJehova ubeke abadala ukuze basincedise siphinde siqine ekukhonzeni nxa kuyikuthi senze isono esikhulu. (Bala uJakhobe 5:14.) Izihlahla ezabonwa nguHezekheli embonweni zenza kucace sibili ukuthi uJehova uyasibusisa.
14, 15. (a) Kuyini esikufunda embonweni wezindawo ezingamaxhaphozi ezasala zingahlanjululwanga? (b) Umbono kaHezekheli womfula usikhuthaza ukuthi senzeni?
14 Kukhona yini esikufunda embonweni wezindawo ezingamaxhaphozi ezingazange zihlanjululwe ngamanzi ayegeleza evela ethempelini? Sifunda ukuthi kumele samukele imfundo esiyiphiwa nguJehova futhi siyisebenzise ezimpilweni zethu. Akumelanga senze njengabantu bomhlaba lo abangafuni ukuhlanjululwa liqiniso elivela kuJehova. Lokho kuyingozi kakhulu ngoba kungenza uJehova angasamukeli. (Mat. 13:15) Kumele zisithokozise izibusiso ezigelezela kithi zivela kuJehova. Umfula owabonwa nguHezekheli embonweni usinceda sibone ukuthi kumele sikukhuthalele ukubala iLizwi likaNkulunkulu ngoba linjengamanzi asihlambululayo. Kufanele sivume nxa uJehova esilaya, esiduduza futhi esincedisa esebenzisa abadala abafundiswe yinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo. Kanti njalo kumele sikhuthale emsebenzini wokutshumayela, sitshele abanye iqiniso eliseBhayibhilini. Lokhu kuzakwenza ukuthi thina kanye lalabo esibafundisayo sivuselelwe njalo sihlanjululwe liqiniso.
15 Umbono lo uzagcwaliseka njani esikhathini esizayo? Ezindimeni ezilandelayo sizabona ukuthi umfula lo uzageleza njani ePharadayisi.
Indlela Umbono KaHezekheli Ozagcwaliseka Ngayo EPharadayisi
16, 17. (a) Kutshoni ukuthi amanzi okuphila azaqhubeka esiba manengi ePharadayisi? (b) Yiziphi ezinye izibusiso esizazithola ePharadayisi?
16 Uyake uzicabange yini usePharadayisi, ukholisa labangane bakho labangakini? Ukuhlola lokho okutshiwo ngumbono kaHezekheli womfula kungakunceda ukuthi uyibone ngelihlo lengqondo impilo esizayiphila ePharadayisi. Asiphindeni sixoxe ngezifundo ezintathu esizithola embonweni lo eziveza ukuthi uJehova uyasithanda.
17 Izibusiso ezigeleza njengomfula. Umfula wezibusiso ezivela kuJehova uzaqhela ube mkhulu kakhulu ePharadayisi. Ngalesosikhathi uJehova kasoze asinike izibusiso ezizasiqinisa ekukhonzeni kuphela kodwa uzaphinda aselaphe sibe lempilakahle. Nxa uJesu esebusa okweminyaka eyinkulungwane, uzakwenza ukuthi abantu abathembekileyo bathole zonke izibusiso okumele bazithole ngenxa yenhlawulo yakhe. Isono sizakhitshwa kancane kancane ebantwini babe lempilakahle. Imikhuhlane iyabe ingasekho, yikho kuyabe kungasadingakali izibhedlela labodokotela labonesi. Amanzi okuphila azageleza afike kumamiliyoni abantu abayabe besinde empini ye-Amagedoni. Abantu labo yibo “ixuku elikhulu” elizaphuma “ekuhluphekeni okukhulu.” (Isam. 7:9, 14) Izibusiso ezizatholwa ngabantu bakaNkulunkulu ngemva kwe-Amagedoni zizabe zizinhle futhi zimangalisa. Kodwa ziyabe zilutshwane kakhulu nxa ziqathaniswa lalokho uMbuso kaNkulunkulu oyabe usazokwenza emhlabeni. Phela embonweni wakhe uHezekheli wabona amanzi omfula elokhu esiba manengi. Njengamanzi omfula owabonwa nguHezekheli ayeqhubeka esiba manengi, izibusiso ezilethwa nguMbuso kaNkulunkulu lazo zizaqhubeka zisiba zinengi ukuze zenele bonke abantu abazakuba khona ePharadayisi.
EPharadayisi wonke umuntu uzabe esemutsha futhi eseqine saka (Khangela indima 17)
18. “Umfula wamanzi okuphila” uzakuba mkhulu kangakanani ngesikhathi uJesu esebusa okweminyaka eyinkulungwane?
18 Amanzi enza izinto ziphile. Ngesikhathi uJesu ebusa okweminyaka eyinkulungwane, “umfula wamanzi okuphila” uzakuba mkhulu kakhulu. (Isam. 22:1) Enye indlela uJehova azabusisa ngayo abantu ngesikhathi sekubusa uMbuso wakhe yikuvusa abantu abafa kudaladala. (Isaya. 26:19) Kuzavuswa abantu abanengi kakhulu, baphiwe ithuba lokuphila kuze kube nini lanini ePharadayisi. Kodwa yibo bonke abazavuswa abazaphila kuze kube nini lanini yini?
19. (a) Sazi njani ukuthi kulezinye izinto ezintsha esizazifunda ePharadayisi? (b) Ngabantu abanjani abazakuba njengamaxhaphozi ‘azahlala elesawudo’?
19 Sonke sizakhetha ukuthi siyafuna yini ukumlalela uNkulunkulu loba hatshi. Ngalesosikhathi kuzakuba lezincwadimgoqwa ezintsha. Lokhu kutsho ukuthi sizafundiswa elinye iqiniso elitsha siphiwe lezinye iziqondiso okuzamele sizilandele. Awuthokozi yini nxa ucabanga ngalokhu? Amanzi omfula kaJehova azabe egeleza sibili esiza kithi. Okudanisayo yikuthi abanye abasoze basamukele isibusiso lesi ngoba bazakhetha ukungamlaleli uJehova. Ngesikhathi uKhristu ebusa okweminyaka eyinkulungwane, kungenzakala kube labanye abazahlamukela uJehova kodwa abasoze bavunyelwe ukuthi baphambanise ukuthula okuyabe kusePharadayisi. (Isaya. 65:20) Lokhu kusikhumbuza indawo ezingamaxhaphozi ezabonwa nguHezekheli embonweni ezingazange zihlanjululwe kodwa ‘ezahlala zinjalo zilesawudo.’ Bonke abazakwala ukunatha amanzi aligugu ePharadayisi bayabe beyiziphukuphuku sibili! Ngemva kweminyaka eyinkulungwane kuzaba labanye abazahlamukela uJehova basekele uSathane. Bonke abayabe bengafuni ukubuswa nguJehova bazabhujiswa.—Isam. 20:7-12.
20. Kuyini okuzakwenzakala phakathi kweminyaka eyinkulungwane yokubusa kukaKhristu okusikhumbuza izihlahla ezabonwa nguHezekheli embonweni?
20 Izihlahla ezidliwayo futhi ezelaphayo. UJehova ufuna ukuthi wonke umuntu athole ukuphila okungapheliyo. Izihlahla ezabonwa nguHezekheli embonweni zitshengisa ukuthi emhlabeni omutsha uJehova uzakwenza kube lohlelo oluzakwenza bonke abamlalelayo bathole ukuphila okungapheliyo. Izibusiso esizaziphiwa nguJehova ePharadayisi zizakwenza ukuthi sibe lokholo oluqinileyo njalo sibe lempilakahle. UJesu Khristu labangu-144 000 bazabusa okweminyaka eyinkulungwane besezulwini. Ngalesosikhathi abangu-144 000 bayabe bengabaphristi, yikho bazakhipha isono ebantwini besebenzisa inhlawulo kaJesu Khristu. (Isam. 20:6) Konke lokhu esizakwenzelwa ePharadayisi kusikhumbuza izihlahla uHezekheli azibona emaceleni omfula ezazilezithelo ezimnandi lamahlamvu okwelapha. Umbono kaHezekheli uhambelana lombono owabonwa ngumphostoli uJohane. (Bala iSambulo 22:1, 2.) Amahlamvu ezihlahla ezabonwa nguJohane “ayengawokwelapha izizwe.” Umsebenzi ozakwenziwa ngabaphristi abangu-144 000 uzanceda abantu abanengi abayabe besemhlabeni ngalesosikhathi.
21. Ukucabanga ngombono kaHezekheli womfula kwenza uzwe njani, futhi sizaxoxa ngani esahlukweni esilandelayo? (Khangela ibhokisi elithi, “Amanzi Agelezayo Acina Esengumfula!”)
21 Ukucabanga ngombono kaHezekheli womfula akukwenzi ube lethemba yini futhi uhlaliseke? Impilo izakuba mnandi sibili emhlabeni omutsha. UJehova usinike iziphrofetho ezabhalwa kudala ezisisiza sibone ukuthi ukuphila ePharadayisi kuzabe kunjani. Akufisayo yikuthi sonke sibe khona sizibone zonke iziphrofetho lezi zigcwaliseka. Wena uzabe ukhona yini ngalesosikhathi? Mhlawumbe ungabe uzibuza ukuthi uzakuba leyakho yini indawo ePharadayisi. Esahlukweni esilandelayo sizaxoxa ngokunye okwabonwa nguHezekheli embonweni, sibone ukuthi kutshengisa njani ukuthi lawe uzakuba leyakho indawo ePharadayisi.
a Phezu kwalokho amaJuda ayethunjiwe ayelokhu esalikhumbula kuhle ilizwe lawo. Intaba ende eyayilethempeli eyabonwa nguHezekheli yayingekho elizweni lako-Israyeli. Yikho kumele ukuthi amaJuda ananzelela ukuthi uHezekheli wayengakhulumi ngomfula owawuzakuba khona sibili. Kanti njalo umbono lo watshengisa ukuthi umfula wawuhamba uqondile usuka ethempelini uze uyethela eLwandle Lwesawudo. Indlela ilizwe lako-Israyeli elalimi ngayo yayingavumi ukuthi kube lomfula onjalo.
b Abanye abahlola iBhayibhili bathi indawo leyo yayiluncedo ngoba isawudo elalibuthwa eLwandle Lwesawudo lalibanika imali enengi kakhulu labo ababelithengisa. Kodwa nanzelela ukuthi iBhayibhili lithi indawo lezo ezazingamaxhaphozi ‘zazingasoze zihlanjululwe.’ Kwakuzaqhubeka kungelanto ephilayo kuzo ngoba amanzi ayesenza izinto ziphile ayevela endlini kaJehova ayengasoze afike kuzo. Ngakho embonweni kaHezekheli ukuba lesawudo kwendawo lezo kwakutshengisa ukuthi azilancedo.—Hubo. 107:33, 34; Jer. 17:6.
c UJesu wayekhuluma ngabantu abanjalo emzekelisweni wakhe wenethi eyaphoselwa elwandle. Inethi le yabamba inhlanzi ezinengi kodwa ayisizo zonke ‘ezazizinhle.’ Ezazingafanelanga bazilahla. Ngakho uJesu wayeveza ukuthi abanye ababezabuya enhlanganisweni kaJehova babengasoze bahlale bethembekile.—Mat. 13:47-50; 2 Thim. 2:20, 21.
-
-
‘Yabelanani Ilizwe Libe Lilifa Lenu’UJehova Uvuselela Ukukhonza Kweqiniso!
-
-
ISAHLUKO 20
‘Yabelanani Ilizwe Libe Lilifa Lenu’
ESIZAKUFUNDA: Sizabona ukuthi ukwabiwa kwelizwe uHezekheli akubona embonweni kutshoni
1, 2. (a) UJehova wamtshelani uHezekheli? (b) Yiphi imibuzo esizaxoxa ngayo?
UHEZEKHELI usanda kubona umbono omenze wakhumbula okwenzakala eminyakeni engaba ngu-900 eyadlulayo ngesikhathi sikaMosi loJoshuwa. Ngalesosikhathi uJehova watshela uMosi imingcele yeLizwe Lesithembiso futhi watshela loJoshuwa ukuthi ilizwe kwakumele labiwe njani phakathi kwezizwana zako-Israyeli. (Nani. 34:1-15; Josh. 13:7; 22:4, 9) Kodwa khathesi ngomnyaka ka-593 B.C.E., uJehova utshela uHezekheli lamaJuda athunjiweyo ukuthi baphinde babele izizwana zako-Israyeli iLizwe Lesithembiso.—Hez. 45:1; 47:14; 48:29.
2 UJehova ufuna uHezekheli lamanye amaJuda bafundeni embonweni lo? Umbono lo ubakhuthaza njani abantu bakaNkulunkulu lamuhla futhi uzagcwaliseka yini esikhathini esizayo?
Izithembiso Ezine Esizithola Embonweni KaHezekheli
3, 4. (a) Yiziphi izithembiso ezine ezisembonweni kaHezekheli wokucina? (b) Yisiphi isithembiso esizaxoxa ngaso esahlukweni lesi?
3 Umbono wokucina uHezekheli awubonayo utholakala ezahlukweni ezingu-9 ezokucina ebhukwini lakhe. (Hez. 40:1–48:35) Embonweni lo kulezithembiso ezine ezazizaqinisa ama-Israyeli esebuyele elizweni lawo. Yiziphi izithembiso lezo? Esokuqala, ukukhonza kweqiniso kwakuzavuselelwa, abantu baqalise ukukhonza uJehova ethempelini lakhe. Esesibili, kwakuzakuba labaphristi labelusi abalungileyo ababezakhokhela kuhle isizwe. Esesithathu, bonke ababezabuyela elizweni lako-Israyeli babezaphiwa indawo eyayizakuba lilifa labo. Esesine, uJehova wayezaphinda ahlale phakathi kwabo.
4 ESahlukweni 13 lo-14 sebhuku leli sixoxe ngezithembiso ezimbili zokuqala, ukuvuselelwa kokukhonza kweqiniso lokuthi abako-Israyeli babezakhokhelwa ngabelusi abalungileyo. Sibonile ukuthi izithembiso lezi zazizagcwaliseka njani. Esahlukweni lesi sizaxoxa ngesithembiso sesithathu esimayelana lokwabiwa kwelizwe. Esahlukweni esilandelayo sizaxoxa ngesithembiso sokuthi uJehova wayezakuba phakathi kwabantu bakhe.—Hez. 47:13-21; 48:1-7, 23-29.
‘Ilizwe Leli Seliliphiwa Ukuthi Libe Lilifa Lenu’
5, 6. (a) Yiliphi ilizwe okwakumele labelwe abantu bako-Israyeli? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.) (b) UJehova wayehloseni ngesikhathi etshengisa uHezekheli umbono wokwabiwa kwelizwe?
5 Bala uHezekheli 47:14. Embonweni uJehova watshengisa uHezekheli ilizwe elalizakuba lihle ‘njengensimu ye-Edeni.’ (Hez. 36:35) UJehova wathi: “Leli yilo ilizwe okumele ulabele izizwana ezingu-12 zako-Israyeli libe lilifa lazo.” (Hez. 47:13) “Ilizwe” elitshiwo lapha lilizwe lako-Israyeli. Yilo ilizwe amaJuda ayethunjiwe ayezabuyela kulo. KuHezekheli 47:15-21 uJehova wacacisa ukuthi imingcele yelizwe lonke lelo yayizabe ihamba ngaphi.
6 UJehova wayehloseni ngesikhathi enika eHezekheli umbono wokwabiwa kwelizwe? Wabacacisela ngokugcweleyo ukuthi umngcele welizwe labo wawuzabe uhamba ngaphi. Kwakungani ubadwebela imephu yelizwe labo. Wayehlose ukubaqinisekisa ukuthi babezabuyela elizweni labo ababelithanda. Kufanele ukuthi uHezekheli lamanye amaJuda bathi besizwa lokho bathokoza kakhulu. Kodwa abantu bakaNkulunkulu balabelwa yini ilizwe laba lilifa labo? Ye baliphiwa.
7. (a) Kuyini okwaqalisa ukwenzakala kusukela ngo-537 B.C.E., njalo lokhu kusifundisani? (b) Yiwuphi umbuzo esizaqala siwuphendule?
7 Ngo-537 B.C.E., sokudlule iminyaka engaba ngu-56 uHezekheli ebone umbono lo, izinkulungwane zamaJuda ayethunjiwe zabuyela elizweni lako-Israyeli zayahlala kulo. Lokhu kusikhumbuza okwenzakale ebantwini bakaNkulunkulu ngesikhathi sethu. Labo baphiwa ilizwe. Baliphiwa njani? UJehova wabavumela ukuthi bamkhonze ngendlela ayamukelayo. Ngakho ukubuyela kwama-Israyeli eLizweni Lesithembiso kusifundisa okunengi ngokuvuselelwa kokukhonza kweqiniso lamuhla. Singakaxoxi ngezifundo lezi sizaqala siphendule umbuzo othi: Kungani sisithi abantu bakaNkulunkulu basepharadayisi lamuhla?
8. (a) Yisiphi isizwe esathatha isikhundla sama-Israyeli akudala? (b) Yiliphi ipharadayisi esikulo lamuhla? (c) Laqalisa nini ukuba khona njalo ngobani abakulo?
8 Komunye umbono uJehova awunika uHezekheli, waveza ukuthi iziphrofetho ezimayelana lokuvuselelwa zazizaphinda zigcwaliseke ngesikhathi ‘inceku yakhe uDavida’ isiyinkosi. Inceku yakhe le nguJesu Khristu. (Hez. 37:24) Lokho kwenzakala ngo-1914. Ngalesosikhathi ama-Israyeli ayengaselaso isibusiso sokuba ngabantu bakaNkulunkulu. UJehova wayesewalahlile wakhetha esinye isizwe ukuthi sibe ngabantu bakhe. Isizwe leso sibunjwa ngamaKhristu agcotshiweyo. (Bala uMathewu 21:43; u-1 Phetro 2:9.) Kodwa akuphelelanga lapho. Ilizwe lako-Israyeli lalo lathathelwa isikhundla ngelinye ilizwe uJehova alinika isizwe lesi esitsha ayesesikhethile. (Isaya. 66:8) Yiliphi ilizwe lelo? ESahlukweni 17 sebhuku leli sibonile ukuthi ilizwe leli yindlela esikhonza ngayo uJehova silabafowethu labodadewethu emhlabeni wonke, simkhonza ngendlela ehlanzekileyo futhi ayamukelayo. Le yindlela amaKhristu agcotshiweyo abelokhu ekhonza ngayo uJehova kusukela ngo-1919. (Khangela ibhokisi 9B elithi “Kungani Sisithi Bakhululwa Ngo-1919?”) Ngokuhamba kwesikhathi ‘labezinye izimvu’ abalethemba lokuphila emhlabeni baqalisa ukukhonza uJehova ngendlela ayamukelayo beselizweni leli elihle. (Joh. 10:16) Lanxa ipharadayisi esikulo khathesi liqhubeka liqhela futhi lisiba lihle, izibusiso esizitholayo khathesi zilutshwana kakhulu nxa ziqathaniswa lalezo esizazithola ngemva kwe-Amagedoni.
Ilizwe Labiwa Ngezilinganiso Ezicacileyo Futhi Ezilinganayo
9. UJehova wathi ilizwe kumele labiwe njani?
9 Bala uHezekheli 48:1, 28. UJehova wathi esekhulumile ukuthi imingcele yelizwe izabe ihamba ngaphi, wacacisa ukuthi ilizwe kwakumele balehlukaniselane njani. Wathi izizwana ezingu-12 kwakumele ziphiwe indawo elinganayo futhi kwakumele zilandelane kusukela enyakatho kusiya eningizimu. Isizwana sakoDani yiso esasizakuba ngesokuqala enyakatho, esakoGadi sibe ngesokucina eningizimu. Indawo eyayizaphiwa isizwana ngasinye yayizabe iqalisela emngceleni welizwe osempumalanga itshaye ize iyefika entshonalanga eLwandle Olukhulu loba uLwandle lweMedithera.—Hez. 47:20.
10. Indlela ilizwe elalizakwabiwa ngayo yawaqinisekisa ngani amaJuda?
10 Ukwabiwa kwelizwe ngalindlela kwawaqinisekisa ngani amaJuda ayethunjiwe? Indlela uHezekheli achasisa ngayo ukuthi ilizwe lalizakwabiwa njani yenza amaJuda ayethunjiwe akholwa ukuthi lalizakwabiwa ngendlela ehlelekileyo. Ukwabiwa kwelizwe phakathi kwezizwana ezingu-12 kusetshenziswa izilinganiso ezicacileyo kwenza amaJuda akholwa ukuthi bonke ababezabuyela elizweni labo babezalithola ilifa. Akula owayezabuyela owayezaswela indawo yokuhlala.
11. Kuyini esikufunda embonweni kaHezekheli wokwabiwa kwelizwe? (Khangela ibhokisi elithi, “Ukwabiwa Kwelizwe.”)
11 Yiziphi izifundo esizithola embonweni lo? Wonke ama-Israyeli ayezabuyela eLizweni Lesithembiso ayezayithola indawo. Yayingasoze itholwe ngabaphristi lamaLevi labakhokheli kuphela. (Hez. 45:4, 5, 7, 8) Kunjalo lasepharadayisi elikhona lamuhla. Ayisilo lamaKhristu agcotshiweyo ‘labexuku elikhulu’ abakhokhelayo enhlanganisweni kodwa bonke abexuku elikhulu baphakathi kwalo.a (Isam. 7:9) Sonke siqakathekile enhlanganisweni kaJehova kungelani lokuthi siphathiswe yiphi imisebenzi. Kuyasithokozisa ukwazi ukuthi sonke silendawo lomsebenzi esabelwe ukuthi siwenze epharadayisi esikulo lamuhla.
UJehova uyakuqakathekisa lokho esimenzela khona kungelani lokuthi siphathiswe yiphi imisebenzi enhlanganisweni yakhe (Khangela indima 11)
Umehluko Okhona Phakathi Kombono KaHezekheli LoMthetho KaMosi Usifundisani?
12, 13. UJehova wathi izizwana zako-Israyeli kwakumele zilabelwe njani ilizwe?
12 Okunye uJehova akutshela uHezekheli mayelana lokwabiwa kwelizwe kumele ukuthi kwamtshiya emangele ngoba kwakutshiyene lalokho ayekutshele uMosi. Kasixoxeni ngokubili kwakhona. Okokuqala kuphathelane lelizwe, okwesibili kuphathelane labantu ababezahlala elizweni.
13 Ilizwe. UMosi watshelwa ukuthi abe ilizwe kusiya ngokuthi izizwana zazilabantu abanengi kangakanani. Izizwana ezazilabantu abanengi kwakumele ziphiwe indawo enkulu kuthi ezazilabantu abalutshwana ziphiwe indawo encane. (Nani. 26:52-54) Kodwa embonweni kaHezekheli uJehova wathi zonke izizwana kwakumele zithole “indawo ezilinganayo.” (Hez. 47:14) Kuzo zonke izizwana ezingu-12 umango wokusuka emngceleni osenyakatho usiya eningizimu kwakumele ulingane. Wonke ama-Israyeli ayezathola indawo enhle futhi evundileyo eLizweni Lesithembiso kungelani lokuthi ayengawasiphi isizwana.
14. Lokho uJehova akutshela uHezekheli mayelana labantu bezinye izizwe kwakutshiyene njani lokwakuseMthethweni kaMosi?
14 Abantu ababezahlala elizweni. Lanxa uMthetho kaMosi wawubavikela abantu bezinye izizwe futhi ubavumela ukukhonza uJehova, wawungavumi ukuthi baphiwe indawo elizweni. (Levi. 19:33, 34) Kodwa lokhu uJehova akutshela uHezekheli kwakutshiyene lalokho okwakutshiwo nguMthetho kaMosi. UJehova watshela uHezekheli wathi: “Umuntu wesinye isizwe kumele limnike ilifa endaweni yesizwana ahlala phakathi kwaso.” Umthetho lo wakwenza kwacaca ukuthi kwakungelamehluko phakathi kwabantu “abadabuka ko-Israyeli” labezinye izizwe ababehlala elizweni lako-Israyeli. (Hez. 47:22, 23) Ngakho uHezekheli wabona ukuthi nxa abantu sebebuyele elizweni labo bonke babezaphathwa ngendlela efananayo njalo bakhonze uJehova bemanyene.—Levi. 25:23.
15. Lokho uJehova akutshela uHezekheli ngokwabiwa kwelizwe langabantu abazahlala kulo kwagcizelela liphi iqiniso eliqakathekileyo?
15 Izinto ezimbili uJehova azitshela uHezekheli mayelana lokwabiwa kwelizwe kanye labantu ababezahlala kulo zawaqinisa amaJuda ayethunjiwe. Ayesekwazi ukuthi bonke abantu babezaphiwa indawo elinganayo kungelani lokuthi babengama-Israyeli kumbe bengabezinye izizwe abakhonza uJehova. (Ezra. 8:20; Neh. 3:26; 7:6, 25; Isaya. 56:3, 8) Lokho kwagcizelela iqiniso eliqakathekileyo elokuthi bonke abantu abakhonza uJehova bayalingana futhi baligugu kuye. (Bala uHagayi 2:7.) Kuyasithokozisa kakhulu ukwazi ukuthi sonke siqakathekile kuJehova kungelani lokuthi silethemba lokuyaphila ezulwini kumbe elokuphila emhlabeni.
16, 17. (a) Lokho uJehova akutshoyo ngokwabiwa kwelizwe langabantu ababezahlala kulo kusifundisani? (b) Sizaxoxa ngani esahlukweni esilandelayo?
16 Ukuhlola lokho uJehova akutshoyo ngokwabiwa kwelizwe langabantu ababezahlala kulo kusinceda njani? Kusifundisa ukuthi thina abantu bakaNkulunkulu kasikhethi, kasibandlululi futhi simanyene. UJehova kalabandlululo, yikho ngamunye wethu kumele azibuze ukuthi uyamlingisela yini uJehova lokuthi uyabahlonipha yini bonke abafowethu labodadewethu kungelani ukuthi ngabawuphi umhlobo loba ukuthi balani empilweni. (Rom. 12:10) Kuyasithokozisa ukuthi uJehova uyasivumela sonke ukuthi simkhonze ngendlela ayamukelayo kungelani lokuthi silethemba lokuyaphila ezulwini kumbe elokuphila emhlabeni. Sonke siyazithola izibusiso azinika abantu bakhe epharadayisi esikulo.—Gal. 3:26-29; Isam. 7:9.
Singatshengisa njani ukuthi kasibandlululi lokuthi siyabahlonipha bonke abafowethu labodadewethu? (Khangela indima 15, 16)
17 UJehova wathembisa ukuthi wayezakuba labantu bakhe ababethunjiwe. Esahlukweni esilandelayo sizaxoxa ngesithembiso sesine esisembonweni kaHezekheli. Sizabona lokuthi isithembiso leso sisifundisani.
a Nxa ufuna ukuzwa okunengi ngendawo langomsebenzi uJehova awunike abaphristi labakhokheli ekukhonzeni kweqiniso khangela iSahluko 14 sebhuku leli.
-
-
“Idolobho Lizabizwa Ngebizo Elithi: UJehova Ulapho”UJehova Uvuselela Ukukhonza Kweqiniso!
-
-
ISAHLUKO 21
“Idolobho Lizabizwa Ngebizo Elithi: UJehova Ulapho”
ESIZAKUFUNDA: Sizabona ukuthi idolobho kanye lendawo enikelweyo okwabonwa nguHezekheli kumelani
1, 2. (a) Yiphi indawo okwakungamelanga iphiwe abantu? (Khangela umfanekiso osegwalibeni lebhuku.) (b) Umbono lo wawanceda njani amaJuda ayethunjiwe?
EMBONWENI wakhe wokucina, uHezekheli wabona enye indawo okwakungamelanga iphiwe loba yisiphi isizwana. Indawo leyo yayizanikelwa kuJehova ibe ngeyakhe. UHezekheli wabona ledolobho elalingafanani laloba yiliphi elinye idolobho futhi lalilebizo elingajayelekanga. Lokho uHezekheli akubonayo kwakuzakwenza amaJuda ayethunjiwe akholwe ukuthi uJehova wayezakuba lawo ngesikhathi esebuyela elizweni lawo ayelithanda.
2 UHezekheli wachasisa ukuthi indawo eyayinikelwe kuJehova yayinjani. Asihloleni akubhalayo sibone ukuthi yiziphi izifundo esingazithola.
‘Indawo Enikelweyo Kanye Ledolobho’
3. Yiziphi ingxenye ezinhlanu ezazisendaweni eyayinikelwe kuJehova njalo ingxenye ngayinye yayingeyani? (Khangela ibhokisi elithi, “Indawo Ezakuba Ngumnikelo.”)
3 Indawo enikelweyo yayizingalo ezingu-25 000 loba amakhilomitha angu-13 ukusuka enyakatho usiya eningizimu, lezingalo ezingu-25 000 ukusuka empumalanga usiya entshonalanga. ‘Indawo yonke le enikelweyo’ yayehlukaniswe yaba zingxenye ezintathu. Ingxenye engaphezulu yayingeyamaLevi, engaphakathi yona yayingeyabaphristi futhi yikho lapho okwakulethempeli khona. Ingxenye lezi ezimbili zazibizwa ngokuthi “ngumnikelo ongcwele.” ‘Indawo encane eseleyo’ yona ‘yayizasetshenziswa ngabantu.’ Yikho lapho okwakuzakuba ledolobho khona.—Hez. 48:15, 20.
4. Kuyini esikufunda endleleni ilizwe elabiwa ngayo?
4 Kuyini esikufundayo? UJehova watshela abantu bakhe ukuthi nxa sebesabelana ilizwe kwakumele baqale ngokunika yena indawo, ngemva kwalokho besebesabela izizwana. Lokhu kwakutshengisa ukuthi indawo le yokukhonza yayiqakatheke ukwedlula loba yiphi enye indawo elizweni. (Hez. 45:1) Kumele ukuthi lokhu kwafundisa amaJuda ayethunjiwe ukuthi kwakufanele aqakathekise ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini. Nxa singaqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini empilweni, siyabe sitshengisa ukuthi siyasilingisela isibonelo sakhe. Siyakwazi ukuthi izinto eziphathelane lokukhonza yizo eziqakatheke kakhulu. Yikho sikuqakathekisa ukubala iLizwi likaNkulunkulu lokungena imihlangano yebandla kanye lokutshumayela.
“Idolobho Lizakuba Phakathi Laphakathi”
5, 6. (a) Idolobho kanye lendawo eyayiligombolozele kwakungokwabobani? (b) Kuyini okwakungamelwa lidolobho elabonwa nguHezekheli futhi kungani sisitsho njalo?
5 Bala uHezekheli 48:15. Laliqakatheke ngani “idolobho” kanye lendawo eyayiligombolozele? (Hez. 48:16-18) UJehova watshela uHezekheli wathi: ‘Indawo yedolobho izakuba ngeyabantu bonke bako-Israyeli.’ (Hez. 45:6, 7) Ngakho idolobho kanye lendawo eyayiligombolozele kwakungabalwanga phakathi ‘kwendawo engcwele eyayizanikelwa kuJehova.’ (Hez. 48:9) Asihloleni ukuthi indlela idolobho leli elalimi ngayo isifundisani.
6 Okungasinceda sizizwisise kuhle izifundo esizithola edolobheni leli, yikuqala sizwisise ukuthi limelani. Idolobho leli lalingameli iJerusalema kanye lethempeli layo ngenxa yokuthi uHezekheli wathi elibona embonweni lalingelathempeli phakathi kwalo. Kanti njalo lalingameli loba yiliphi elinye idolobho elaliselizweni lako-Israyeli ngenxa yokuthi akuladolobho elinjalo elakhiwa ngama-Israyeli loba yizizukulwane zawo esebuyele elizweni lawo. Kalimeli idolobho elisezulwini ngoba lalakhiwe endaweni ‘engangcwele.’ Phela izakhiwo ezazisetshenziswa ekukhonzeni zazisakhiwa endaweni engcwele eyayinikelwe kuJehova.—Hez. 42:20.
7. Idolobho elabonwa nguHezekheli lingabe limelani? (Khangela umfanekiso osekuqaliseni.)
7 Manje limelani idolobho elabonwa nguHezekheli? Kumele ukuthi limela okuthile okuphathelane lokukhonza kweqiniso. ILizwi likaNkulunkulu litshengisa ukuthi ilizwe elabonwa nguHezekheli limela indlela abantu bakaNkulunkulu abamkhonza ngayo. Khumbula ukuthi idolobho elabonwa nguHezekheli laliselizweni alibona embonweni. (Hez. 40:2; 45:1, 6) Nxa usizwa ibala elithi “idolobho” kufikani engqondweni yakho? Mhlawumbe uhle ucabange ngendawo ehlala abantu abanengi, eyakhiwe ngendlela ehlelekileyo futhi eleziphathamandla eziyikhangeleyo. Ngakho idolobho elalilamacele alinganayo elabonwa nguHezekheli kukhanya angani limela inhlanganiso ehlelwe kuhle.
8. Chasisa ukuthi inhlanganiso emelwa lidolobho elabonwa nguHezekheli ingaphi futhi isebenza njani.
8 Inhlanganiso le isebenza njani futhi ingaphi? UHezekheli wabona idolobho lelo elizweni elihle alibona embonweni. Lokhu kutsho ukuthi inhlanganiso le ikhangela umsebenzi owenziwa ngabantu bakaNkulunkulu lamuhla. Sibone lokuthi idolobho lelo lalakhiwe endaweni engangcwele. Manje lokhu kutshoni? Kusitshengisa ukuthi idolobho leli alikho ezulwini kodwa lisemhlabeni. Ngakho inhlanganiso le esemhlabeni inceda bonke abantu bakaNkulunkulu ukuthi bamkhonze ngendlela ayamukelayo.
9. (a) Ngobani abakhangela umsebenzi owenziwa ngabantu bakaNkulunkulu lamuhla? (b) Kuyini uJesu azakwenza ngesikhathi esebusa okweminyaka eyinkulungwane?
9 Ngobani abakhangela umsebenzi owenziwa ngabantu bakaNkulunkulu lamuhla? Embonweni kaHezekheli sitshelwa ‘ngomkhokheli’ oyisiphathamandla esasikhangela konke okwakusenzakala edolobheni. (Hez. 45:7) Wayelomsebenzi wokukhokhela abantu lanxa wayengayisuye mphristi futhi engayisuye wesizwana samaLevi. Lokhu kusikhumbuza ngabadala abakhokhelayo emabandleni lamuhla kodwa abangayisiwo maKhristu agcotshiweyo. Abelusi laba abalothando ‘abangabezinye izimvu’ basekela uhulumende kaKhristu osezulwini ngenhliziyo yonke. (Joh. 10:16) Ngesikhathi uJesu esebusa okweminyaka eyinkulungwane uzakhetha abadala abawenza kuhle umsebenzi wabo ababeke ukuthi babe “yiziphathamandla emhlabeni wonke.” (Hubo. 45:16) Abadala laba bazanakekela abantu bakaNkulunkulu ngesikhathi uJesu ebusa okweminyaka eyinkulungwane, bazakwenza umsebenzi wabo bekhokhelwa nguMbuso kaNkulunkulu osezulwini.
“UJehova Ulapho”
10. Idolobho elabonwa nguHezekheli embonweni lalibizwa ngokuthini, njalo lokho kwawaqinisa njani amaJuda?
10 Bala uHezekheli 48:35. Idolobho elabonwa nguHezekheli lalibizwa ngokuthi: “UJehova Ulapho.” Ibizo leli litshengisa ukuthi abantu ababesedolobheni lelo babekuzwa ukuthi uJehova ukhona phakathi kwalo. Ngesikhathi uJehova etshengisa uHezekheli idolobho leli elaliphakathi laphakathi kwelizwe, kwakungani utshela amaJuda ayethunjiwe ukuthi uzaphinda abe lawo. Akuthandabuzwa ukuthi lokho kwawaqinisa amaJuda lawo.
11. Umbono owabonwa nguHezekheli usinceda njani?
11 Umbono lo owabonwa nguHezekheli usinceda njani? Ibizo ledolobho leli lisiqinisekisa ukuthi uJehova ulathi lamuhla lokuthi uzaqhubeka elathi nxa singahlala sithembekile. Liphinda ligcizelele elinye iqiniso eliqakathekileyo. Liveza ukuthi okwenza idolobho lelo laba khona yikuthi uJehova ufuna abantu bakhe banakekelwe hatshi ukuthi kube labanye okukhanya angathi balamandla kulabanye. Ngokwesibonelo, embonweni lo uJehova kazange avumele iziphathamandla ukuthi zabele abantu ilizwe ngendlela zona ezazifuna ngayo. Kodwa wayekhangelele ukuthi zilandele lokho yena ayekutshilo nxa zinika abantu ilizwe kugoqele ‘labantukazana.’ Ngakho lalamuhla uJehova ukhangelele ukuthi labo abakhokhelayo balandele lokho okutshiwo liLizwi lakhe nxa benika abanye imisebenzi.—Zaga. 19:17; Hez. 46:18; 48:29.
12. (a) Kuyini okunye okumangalisayo ngedolobho leli, futhi kutshengisani? (b) Umbono kaHezekheli ubakhumbuzani abadala bamabandla?
12 Kuleyinye into emangalisayo ngedolobho leli elilebizo elithi “UJehova Ulapho.” Amadolobho akudala ayevikelwe ngemiduli futhi ayelamagedi amalutshwana, kodwa idolobho leli lilamagedi angu-12! (Hez. 48:30-34) Icele ngalinye lilamagedi amathathu. Ubunengi bamagedi la butshengisa ukuthi iziphathamandla zedolobho leli ziyangeneka futhi zihlala zizimisele ukuncedisa abantu bakaNkulunkulu. Kanti njalo ukuba lamagedi angu-12 kutshengisa ukuthi ‘bonke abantu’ bakhululekile ukufika kubo. (Hez. 45:6) Lokhu kukhumbuza abadala bamabandla ukuthi uJehova ufuna babe ngabantu abangenekayo lokuthi bahlale bekulungele ukuncedisa bonke abantu bakhe abamkhonza ngendlela ayamukelayo.
Abadala bebandla bayangeneka njalo bahlala bekulungele ukusincedisa (Khangela indima 12)
Abantu BakaNkulunkulu ‘Babezabuya Bazokhonza’ Njalo ‘Basebenze Edolobheni’ Leli
13. Yiphi imisebenzi etshiyeneyo uJehova athi abantu bakhe babezayenza?
13 Asibuyeleni futhi embonweni kaHezekheli sibone ukuthi kuyini okunye akubhalayo mayelana lokwabiwa kwelizwe. UJehova ukhuluma ngabantu ababezakwenza imisebenzi etshiyeneyo. Abaphristi ababezasebenza ‘endaweni engcwele’ kwakumele benze imihlatshelo njalo basondele kuJehova bamenzele inkonzo engcwele. AmaLevi ‘ayesebenza ethempelini ayezakhangela imisebenzi eyenziwa ethempelini lakho konke okumele kwenziwe kulo.’ (Hez. 44:14-16; 45:4, 5) Kanti njalo kwakuzakuba labanye abantu ababezasebenza eduze kwedolobho. Kwakungobani labo?
14. Abantu ababesebenza duzane ledolobho basikhumbuzani okwenzakala lamuhla?
14 Abantu ababezasebenza eduze kwedolobho babevela kuzo ‘zonke izizwana zako-Israyeli.’ Ababezakwenza kwakuzanceda labo ababesebenza edolobheni. Umsebenzi wabo wawungowokulima ‘amabele ayezadliwa yizisebenzi ezisedolobheni.’ (Hez. 48:18, 19) Kukhona yini okuhambelana lalokhu okwenzakalayo lamuhla? Ye, kukhona. Bonke abakhonza uJehova ngendlela ayamukelayo balethuba lokuncedisa abafowabo bakaKhristu kanye ‘labexuku elikhulu’ abaphiwe umsebenzi wokukhokhela enhlanganisweni kaJehova. (Isam. 7:9, 10) Indlela eqakathekileyo esingancedisa ngayo yikulalela konke esikutshelwa yinceku ethembekileyo lehlakaniphileyo.
15, 16. (a) Kuyini okunye uJehova akhuluma ngakho embonweni kaHezekheli? (b) Yiphi imisebenzi esingayenza enhlanganisweni kaJehova?
15 Umbono kaHezekheli uphinda ube lesinye isifundo esihle esingasinceda enkonzweni. UJehova wakhuluma ngalokho okwakuzakwenziwa endaweni ezimbili ngabantu bezizwana ezingu-12 ababengayisiwo maLevi. Indawo lezo liguma lethempeli lamadlelo edolobho. Kuyini okwakuzakwenziwa ngabantu endaweni lezo? Abantu bezizwana zonke babezabuya egumeni lethempeli “bezokhonza” uJehova futhi bamenzele imihlatshelo. (Hez. 46:9, 24) Endaweni eseduze ledolobho, abantu bezizwana zonke babezalima ukuze abantu abahlala edolobheni bathole ukudla. Kuyini esingakufunda kulokho okwakuzakwenziwa ngabantu laba?
16 Lamuhla abexuku elikhulu balethuba lokwenza imisebenzi efanana laleyo uHezekheli abona abantu beyenza embonweni. Bakhonza uJehova “ethempelini lakhe” ngokunikela kuye imihlatshelo yokumdumisa. (Isam. 7:9-15) Lokhu bakwenza ngokutshumayela langokuphendula lokuhlabela emihlanganweni yebandla. Baqakathekisa ukukhonza uJehova ukwedlula loba yini. (1 Imilan. 16:29) Kanti njalo inengi labantu bakaNkulunkulu lenza izinto ezitshiyeneyo ukuze lisekele lokho okwenziwa yinhlanganiso kaJehova. Bayancedisa ekwakheni lasekunakekeleni amaWolu oMbuso lamawofisi amagatsha. Baphinda benze leminye imisebenzi eminengi enhlanganisweni kaJehova. Abanye banikela ngemali ukuze isetshenziswe emisebenzini eyenziwayo. Nxa besenza konke lokhu kuyabe kungathi balima eduze kwedolobho njalo bayabe ‘bekhazimulisa uNkulunkulu.’ (1 Khor. 10:31) Bakhuthele emisebenzini yabo futhi basebenza bethokoza ngoba bayakwazi ukuthi “imihlatshelo enjalo iyamthokozisa kakhulu uNkulunkulu.” (Heb. 13:16) Wena kuyini okwenzayo ukuze uncedise emisebenzini eyenziwa enhlanganisweni kaJehova?
Okwakusenziwa phakathi laphandle kwedolobho elabonwa nguHezekheli kusifundisani? (Khangela indima 14-16)
“Kulamazulu Amatsha Lomhlaba Omutsha Esikulindeleyo”
17. (a) Umbono kaHezekheli uzagcwaliseka njani ngemva kwe-Amagedoni? (b) Ngesikhathi sokubusa kukaJesu kweminyaka eyinkulungwane abantu bazancediswa njani?
17 Umbono kaHezekheli uzaphinda ugcwaliseke yini esikhathini esizayo? Ye uzagcwaliseka. UHezekheli wabona ukuthi ‘indawo engcwele’ eyayinikelwe kuJehova yayiphakathi laphakathi kwelizwe. (Hez. 48:10) Ngendlela efananayo, ngemva kwe-Amagedoni uJehova uzahlala labantu bakhe kungelani lokuthi bayabe bengaphi komhlaba. (Isam. 21:3) Phakathi kweminyaka eyinkulungwane yokubusa kukaJesu, labo abayabe bebekwe ukuthi bakhokhele abantu bakaNkulunkulu emhlabeni bazabaphatha ngothando bonke abayabe ‘besemhlabeni omutsha.’ Bazabafundisa lokho okukhangelelwe ukuthi bakwenze.—2 Phet. 3:13.
18. (a) Kuyini okwenza siqiniseke ukuthi labo abazabe bekhokhela abantu bakaNkulunkulu emhlabeni omutsha bazaqhubeka bezithoba ngaphansi kwakhe? (b) Ibizo ledolobho elabonwa nguHezekheli lisiqinisekisa ngani?
18 Kuyini okwenza siqiniseke ukuthi labo abazabe bekhokhela abantu bakaNkulunkulu emhlabeni bazaqhubeka bezithoba kuye? ILizwi likaNkulunkulu likwenza kucace ukuthi idolobho elisemhlabeni elilamagedi angu-12 elabonwa nguHezekheli lifanana leJerusalema Elitsha. IJerusalema Elitsha lidolobho elisezulwini elilamagedi angu-12 elibunjwa nguKhristu labangu-144 000 azabusa labo. (Isam. 21:2, 12, 21-27) Lokho kutshengisa ukuthi labo abazabe bekhangela abantu bakaNkulunkulu ngalesosikhathi bayabe bekhokhelwa nguMbuso kaNkulunkulu osezulwini. Bazabe besenza lokho abakutshelwa nguJesu lalabo azabe ebusa labo. Ibizo ledolobho lelo elithi “UJehova Ulapho” lisiqinisekisa ukuthi ukukhonza kweqiniso kuzaqhubeka kukhona lokuthi lasePharadayisi uJehova uzabe elabantu bakhe. Sisilindele ngabomvu sibili isikhathi leso!
-