Mona etalaleko miinima yopambepo
“Itsikeni ondjoko yandje . . . notamu imonene evululuko.”—MAT. 11:29.
1. Kalunga okwa li a ningi elongekidho lyashike kondundu yaSinai, nomolwashike?
SHO ehangano lyOmpango lya li lya tulwa miilonga kondundu yaSinai, omwa li mwa kwatelwa elongekidho lyEsabati lyokoshiwike. Okupitila momupopikalelipo gwe Moses, Jehova okwa li a lombwele oshigwana shaIsraeli a ti: “Longa omasiku gahamano, ihe ino longa mesiku etiheyali, opo aapika yoye naakwiilongo mboka haye ku longele, nokuli niimuna yoye otayi vulu okuvululukwa.” (Eks. 23:12) Eeno, omolwokukala e na ko nasha naamboka ye li kohi yOmpango, Jehova okwa li a longekidha nohole esiku lyevululuko opo aantu ye ya ‘vululukwe.’
2. Ongiini Aaisraeli ya li ya mono uuwanawa mokudhiginina Esabati?
2 Mbela Esabati olya li owala esiku lyokuvululukwa? Aawe, olya li oshitopolwa sha simana shokulongela kwawo Jehova. Okudhiginina Esabati okwa li kwa pa omitse dhuukwanegumbo ethimbo dhi longe uukwanegumbo wadho ‘okuvulika kuJehova nokulonga shoka shu uka noshoshili.’ (Gen. 18:19) Osha li hashi gandja wo ompito kuukwanegumbo nokookuume ye ye pamwe yo ya dhiladhile kombinga yiilonga yaJehova nokunyanyukilwa eendathano. (Jes. 58:13, 14) Shoka sha simana unene osho kutya Esabati otali hunganeke kethimbo li li komeho uuna evululuko lyashili tali ke ya okupitila mElelo lyaKristus lyOomvula Eyuvi. (Rom. 8:21) Ihe mbela ongiini kombinga yomasiku getu? Openi nongiini Aakriste yashili mboka ye na ohokwe miinima yaJehova taya mono evululuko lya fa ndyoka?
Mona etalaleko okupitila meendathano lyopaKriste
3. Omomukalo guni Aakriste yomethelemumvo lyotango ya kala nokukwathelathana, noshizemo osha li shini?
3 Omuyapostoli Paulus okwa popi egongalo lyopaKriste li li ‘ongudhi nenkankameno okukoleka oshili.’ (1 Tim. 3:15) Aakriste yonale oya li ya mono ekwatho olindji mokutsaathana omukumo nomokutungathana mohole. (Ef. 4:11, 12, 16) Manga Paulus a li muEfeso, okwa li a talelwa po kiilyo yegongalo lyaKorinto, naashoka osha li she mu tsu omukumo. Tala koshizemo shetalelopo ndyoka. Paulus okwa ti: ‘Onda nyanyukilwa etalelopo lyaStefanus, Fortunatus naAkaikus, oshoka oyo oya nyanyudha ndje [nenge “ya talaleka ombepo yandje,” NW].’ (1 Kor. 16:17, 18) Sha faathana, sho Titus a li a yi kuKorinto e ku uvithile aamwatate hoka, Paulus okwa li e ya nyolele ishewe a ti: “Ombepo ye oya li ya talalekwa kune amuhe.” (2 Kor. 7:13, NW) Nokunena wo, Oonzapo dhaJehova ohadhi mono etalaleko lyolela okupitila meendathano lyopaKriste.
4. Ongiini okugongala kwegongalo haku tu talaleke?
4 Owe shi mona kutya okugongala kwopaKriste ohaku nyanyudha unene. Mpoka otatu vulu “okutsaathana omukumo kombinga yeitaalo lyetweni atuhe.” (Rom. 1:12) Aamwatate naamwameme kaye shi owala aantu mboka tu na nayo ekwatathano lyowala. Oyo ookuume kashili, aantu mboka tu ya hole notwe ya simaneka. Ohatu kala tu na enyanyu olindji nohatu talalekwa kuyo uuna tu li pokugongala pamwe nayo pandjigilile.—Filem. 7.
5. Ongiini tatu vulu okutalalekathana kiigongi iinene niishona?
5 Ohatu talalekwa wo okupitila miigongi yetu iinene niishona yokomumvo. Kakele owala kokugandja omeya gomwenyo goshili yOohapu dhaKalunga Ombiimbeli, iigongi mbika iinene ohayi tu pe ompito tu ‘mbwalangandje’ mokweendathana kwetu. (2 Kor. 6:12, 13, KB) Ihe ongiini ngele otu na ohoni nohatu mono oshidhigu okutsakanena naantu? Omukalo gulwe opo tu tseyathane naamwatate naamwameme ogwo okukwathela piigongi. Konima yokukwathela poshigongi shopaigwana, omumwameme gumwe okwa popi a ti: “Kakwa li ndi shi ko aantu oyendji kakele kuukwanegumbo wandje nokookuume yontumba. Ihe sho nda li nda kwathele mokwoopaleka, onda tsakanene naamwatate nosho wo naamwameme oyendji! Osha li enyanyu enene kungame!”
6. Omukalo gumwe guni tatu vulu okwiimonena etalaleko manga tu li mefudho?
6 Omumvo kehe Aaisraeli oya li haya yi lutatu kuJerusalem ya ka dhane iituthi yelongelokalunga. (Eks. 34:23) Olundji oya li ye na okuthiga po omapya gawo noongeshefa dhawo opo ya ye molweendo lwuule womasiku kolupadhi moondjila ndhoka dhi na ontsi. Mokuya kotempeli osha li hashi ya etele “enyanyu enene,” oshoka mboka ya li haya kala po oya li haya “hambelele OMUWA.” (2 Ondjal. 30:21) Sha faathana, oyendji yomaapiya yaJehova kunena nayo ohaya mono kutya okuya momalweendo pamwe nomaukwanegumbo gawo oku ka talela po koBetel, oshitayimbelewa shOonzapo dhaJehova shoka shi li popepi nayo, ohashi ye etele enyanyu enene. Mbela ito vulu okuninga omalongekidho opo uukwanegumbo woye wu ka talele po ehala ndyoka efudho tali landula?
7. (a) Ongiini iituthi yomainyanyudho tayi vulu okweeta uuwanawa? (b) Oshike tashi vulu okuningitha oshituthi shi kale tashi tungu noshi shi okudhimbulukiwa?
7 Okunyanyukilwa pamwe nuukwanegumbo woye nosho wo nookuume piituthi yomainyanyudho otaku vulu wo oku ku ladhipika. Omukwaniilwa omunandunge Salomo okwa ti: “Omuntu ke na elago lilwe lyaa shi okulya nokunwa nokunyanyudha omwenyo gwe niilonga ye yuupyakadhi.” (Omuuv. 2:24) Iituthi yomainyanyudho kayi shi owala yokutalaleka oomwenyo, ihe ohayi koleke wo ekwatathano lyetu lyopahole nAakriste ooyakwetu sho tatu tseyathana nawa. Opo iituthi yi kale tayi tungu noyi shi okudhimbulukiwa, oshi li nawa okuhiya aantu aashona nokushilipaleka kutya oye li metonatelo, unene tuu ngele opu na iikolitha.
Uukalele ohawu eta etalaleko
8, 9. (a) Gandja ekondjithathano ndyoka li li pokati ketumwalaka lyaJesus naandyoka lyaalongimpango nAafarisayi. (b) Ongiini hatu mono uuwanawa mokulombwela yalwe ooshili dhOmbiimbeli?
8 Jesus okwa li omulaadhi muukalele nokwa li ha ladhipike aalongwa ye ye mu holele. Shika oshi iwetikile moohapu dhe ndhoka tadhi ti: “Iilya oyi li po oyindji, ihe aalongi oyo aashona. Galikaneni ano mwene gwiilya, a tume aalongi keteyo lye.” (Mat. 9:37, 38) Etumwalaka ndyoka Jesus a li a longo aantu olya li shili tali talaleke molwaashoka olya li “elaka etoye.” (Mat. 4:23; 24:14) Olya li lya yooloka ko koompango oondhigu ndhoka Aafarisayi ya li ya tsika aantu.—Lesha Mateus 23:4, 23, 24.
9 Uuna tatu uvithile yalwe onkundana ombwaanawa, ohatu ya talaleke pambepo, nopethimbo opo tuu mpoka ohatu thindile mo ooshili dhOmbiimbeli dhi na ondilo momadhiladhilo getu nomomitima dhetu. Omupisalomi okwa ti: “Halleluja! Hambeleleni OMUWA! Osho opala okuhambelela Kalunga ketu; oshu uka oku mu imbila omahambelelo.” (Eps. 147:1) Mbela ito vulu okumona enyanyu olindji mokulombwela aashiinda kombinga yaJehova?
10. Mbela okupondola kwetu muukalele okwi ikolelela kunkene aantu hayi inyenge ketumwalaka lyetu? Shi yelitha.
10 Odhoshili kutya miitopolwa yimwe aantu ohaya taamba ko onkundana ombwanawa shi vulithe muyilwe. (Lesha Iilonga 18:1, 5-8.) Ngele owu li moshitopolwa moka aantu kaaye na ko nasha netumwalaka lyUukwaniilwa, kambadhala okugandja eitulomo kuuwanawa mboka wa za muukalele woye. Dhimbulukwa kutya okutsikila noonkambadhala to uvitha edhina lyaJehova kashi shi osima. (1 Kor. 15:58) Kakele kaashono, okupondola kwetu muukalele inaku ikolelela kunkene aantu hayi inyenge ngele tayu uvithilwa onkundana ombwanawa. Otatu vulu okukala nuushili kutya Jehova ota ka shilipaleka kutya aantu mboka ye na omitima omiwanawa oya mona ompito yokwiinyenga ketumwalaka lyUukwaniilwa.—Joh. 6:44.
Ekonakono lyUukwanegumbo ohali talaleke
11. Oshinakugwanithwa shini Jehova a pa aavali, nongiini taya vulu oku shi gwanitha po?
11 Aavali aatilikalunga oye na oshinakugwanithwa shokulonga oyana kombinga yaJehova noondjila dhe. (Deut. 11:18, 19) Ngele ngoye omuvali, mbela owa tula po ngaa ethimbo lyokulonga aamwoye kombinga yaTate yetu gwomegulu omunahole? Opo e ku kwathele moshinakugwanithwa shika sha simana nowu sile oshimpwiyu oompumbwe dhuukwanegumbo woye, Jehova okwa gandja iikulya yopambepo oyindji tayi tungu okupitila momambo, miifo, muuvidio nomuungalo.
12, 13. (a) Omaukwanegumbo otaga vulu ngiini okumona uuwanawa mEkonakono lyUukwanegumbo? (b) Ongiini aavali taya vulu okushilipaleka kutya ekonakono lyuukwanegumbo otali ya talaleke?
12 Kakele kaashono, ongundu yomupiya omudhiginini nomunandunge oya tula po elongekidho lyEkonakono lyUukwanegumbo. Esiku ndyoka olyi ikalekelwa omolwekonakono lyOmbiimbeli oshiwike kehe. Oyendji oya mona kutya elongekidho ndika olya kokeka ohole yawo yokukala ye holathane nosho wo ekwatathano lyawo naJehova. Ihe ongiini aavali taya vulu okushilipaleka kutya ekonakono lyuukwanegumbo wawo otali ya talaleke pambepo?
13 Ekonakono lyUukwanegumbo kali na okukala li na uuza nokali na okuningwa momukalo gwa kwata miiti unene. Ohatu longele “Kalunga omunelago,” nokwa hala tu kale tu na enyanyu sho tatu mu longele. (1 Tim. 1:11, OB-1954; Fil. 4:4) Okukala mu na esiku lya gwedhwa po okukundathana kombinga yoshili yOmbiimbeli oshi li lela eyambeko. Aavali otaya vulu okukala haya longitha omikalo dha yoolokathana nodhihokitha dhokulonga oyana. Pashiholelwa, uukwanegumbo wumwe owa li wa pula okamwanamati kawo komimvo omulongo, Brandon, ka popye kombinga yoshipalanyolo tashi ti: “Omolwashike Jehova a longitha eyoka okuthaneka Satana?” Brandon okwa li i ipula kombinga yoshinima shika molwaashoka okwa li e hole omayoka, nokwa li a geya sho taga faathanithwa naSatana. Omathimbo gamwe omaukwanegumbo gamwe ohaga lesha Ombiimbeli moka oshilyo kehe hashi lesha shi lile po omuntu gwontumba ngoka a popya oohapu ndhoka taya lesha nenge taya dhana iiningwanima yomOmbiimbeli. Omikalo ndhika dhokulonga ihadhi nyanyudha owala aanona yoye, ihe ohadhi ya kwathele wo ya kale ya kwatelwa mo, opo omithikampango dhOmbiimbeli dhi gume omitima dhawo.a
Yanda shoka tashi vulu oku ku thindila pevi
14, 15. (a) Omolwashike aantu ya lulilwa noye wete inaaya gamenwa momasiku gahugunina? (b) Omolwashike omathimbo gamwe tashi vulika tu kale twa taalelwa kuudhigu wa gwedhwa po?
14 Momasiku ngaka gahugunina gonkalelo ndjika yiinima, aantu oyendji oya lulilwa noye wete inaaya gamenwa. Aantu omamiliyona kaye na iilonga notaya hupu shokadhila. Nokuli naamboka ye na iilonga ohaya nyenyeta olundji kutya ihaya futwa nawa noitaya vulu okukwathela omaukwanegumbo gawo. (Yelekanitha Haggai 1:4-6.) Aawiliki yopapolotika nosho wo yalwe kaye na ekwatho molwaashoka nayo itaya vulu okukandula po uukulo niinima yilwe iiwinayi mbyoka tayi ningwa. Aantu oyendji oya teka omukumo omolwokwaahagwanenena kwawo.—Eps. 38:4.
15 Aakriste yashili inaya tuntilwa kaaya mone omaupyakadhi ngoka hage etwa konkalelo ndjika yiinima yaSatana. (1 Joh. 5:19) Omathimbo gamwe Aakriste otashi vulika ya kale ya taalelwa kuudhigu wa gwedhwa po molwaashoka ye li aadhiginini kuJehova. Jesus okwa ti: “Ngele aantu oya tidhagana ndje, nena otaa ke mú tidhagana wo.” (Joh. 15:20) Ihe nonando ‘otatu hepekwa unene,’ itatu “yonagulwa po.” (2 Kor. 4:9) Omolwashike mbela?
16. Oshike tashi vulu oku tu kwathela tu kale twa nyanyukwa?
16 Jesus okwa ti: “Ileni kungame amuhe mwa vulwa nomwa humbatekwa uudhigu, ongame notandi mú pe [evululuko].” (Mat. 11:28) Mokukala tu na eitaalo lya kola mekuliloyambo lyaKristus, nena otwi inekela muJehova thiluthilu. Kungawo, ote ke tu pa “oonkondo dhi vule ndhoka dhopaunshitwe.” (2 Kor. 4:7, NW) “Omupopili,” sha hala okutya, ombepo ondjapuki yaKalunga, ohayi koleke eitaalo lyetu momukalo gwa dhenga mbanda opo twaaha kale owala nokwiidhidhimikila omamakelo nomahepeko, ihe opo tu kale wo twa nyanyukwa.—Joh. 14:26; Jak. 1:2-4.
17, 18. (a) Ombepo yini tu na okukala twa kotokela? (b) Oshizemo otashi ka kala shike ngele otwa pititha komeho omainyanyudho?
17 Aakriste yashili kunena oya pumbwa okwiigamena kenwethomo ewinayi lyombepo yuuyuni mbuka yokukala aluhe nomainyanyudho. (Lesha Aaefeso 2:2-5.) Ngele hasho, otashi vulika tu ka yulwe ‘kuuhalu wopantu wokuhola mbyoka aantu taye yi tala notaye yi itangele.’ (1 Joh. 2:16) Nenge otashi vulika tu itaale papuko kutya okugwanitha po omahalo getu gopanyama otaku tu etele etalaleko. (Rom. 8:6) Pashiholelwa, aantu yamwe ohaya longitha iingangamithi niikolitha nayi, nayamwe ohaya tala omathano giipala nenge haya kutha ombinga momaudhano ga nika oshiponga nenge miinima yilwe yi ili noyi ili ya puka opo yi inyanyudhe. “Omakotokelo omawinayi” gaSatana oga nuninwa okupukitha omuntu a kale nomadhiladhilo ga puka nkene a tala ko okwiinyanyudha.—Ef. 6:11.
18 Kapu na shoka sha puka nokulya, nokunwa nonokukutha ombinga nomainyanyudho uuna yi li pandjele. Ihe nonando ongaaka, iinima mbyoka hayo tu na okupititha komeho mokukalamwenyo kwetu. Ondjele neipangelomwene oya simanenena, unene tuu methimbo ndika tu li. Omaipyakidhilo gopaumwene otaga vulu oku tu thindila pevi sigo tage tu ningitha tu kale ‘nonyalo nenge twaa na iiyimati yokutseya Omuwa gwetu Jesus Kristus.’—2 Pet. 1:8, KB.
19, 20. Etalaleko lyashili otali vulu okumonika ngiini?
19 Ngele okudhiladhila kwetu oku li metsokumwe noompango dhaJehova, otatu ka tseya kutya omainyanyudho agehe muuyuni mbuka ogopokathimbo owala. Moses okwa li e shi dhimbulula, natse wo osho tu na okuninga. (Heb. 11:25) Uushili owo mboka kutya etalaleko lyashili ndyoka hali tu etele enyanyu tali kalelele nosho wo egwaneno, ohali zi mokulonga ehalo lyaTate yetu gwomegulu.—Mat. 5:6.
20 Natu tsikileni okukonga etalaleko miinima yopambepo. Mokuninga ngawo, otatu “[etha] okudhina Kalunga nuuhalu wuuyuni, . . . sho twa tegelela notwa tegamena esiku lyelago, uuna eadhimo lyaKalunga ketu omunene nolyOmukulili Jesus Kristus tali ka holoka.” (Tit. 2:12, 13) Onkee ano, natu kaleni twa tokola toko okukala kohi yondjoko yaJesus mokuvulika koonkondopangelo dhe nosho wo kewiliko lye. Mokuninga ngawo, otatu ka mona enyanyu netalaleko lyashili.
[Enyolo lyopevi]
a Omolwuuyelele wa gwedhwa po nkene ekonakono lyuukwanegumbo tali vulu okuningwa momukalo tagu hokitha notagu longo, tala Oshungolangelo ye 1 Kotoba 2009, epandja 29-31.
Oto yamukula ngiini?
• Ongiini oshigwana shaJehova tashi mono etalaleko kunena?
• Omomukalo guni uukalele hawu tu talaleke nosho wo mboka hatu popi nayo?
• Oshike omitse dhuukwanegumbo tadhi vulu okuninga po dhi shilipaleke kutya ekonakono lyawo lyuukwanegumbo otali talaleke?
• Iinima yini tayi vulu okuthindila pevi uupambepo wetu?